7. Kelle arvates on vaim absoluut ja tegelikkus vaimne: a- hegel b- fichte c- schelling d- marx 8. Milline neist pole teadmise tähendus: a- tuttavolek b- oskus c- nägemine d- teadmine,et 9. Missugune neist on omane objektiivsele idealismile: a- jäik determinism b indeterminism c- fatalism d- nõrk determinism 10. Kui keha ja vaim mõjutavad teineteist vastastikku, siis on tegemist: a- biheiviorismiga b- solapsismiga c- interaktsionismiga d- episteemilise autoriteetsusega 11. Üleminek loodusfilosoofialt inimliku teadmise küsimuse juurde on: a- platoni pööre b- sokratese pööre c- aristotelese pööre d- augustiniuse pööre 12. Kes ütles ma tean, et ma midagi ei tea ja tunneta iseennast: a- aristoteles b- platon c- sokrates d- augustinius 13. jumala asetamine kogu loodusesse on: a- panteism b- janiism c- empirism d- determinism 14
; Representatsiooni ja representatsioonist iseseisva olemuse eristus; eristuse loomus ja selle relatsioon vaimukonseptsioonidele. 17) Howard H. Pattee – ameerika biofüüsik, bioloogiateoreetik ja biosemiootik. Uurinud muu hulgas tähenduse ilmumise tingimusi ja mõõtmisprotsessi semiootikat. Uurinud seda, miks on füüsika semioosi jaoks oluline. On olnud mõju post-sebeokian biosemiootikutele. Proovis mõista loodust ja elusolendite ja nende ümbruse episteemilise lõike päritolu. Pattee on üks peamisi biosemiootikuta ja teadlaste eeskujuid, kudias pühendanud terve et küsimuste formuleerimine aitab hilisemalt luua raame ja sõnastikke, nendele küsimustele vastmiseks. 18) Terrence Deacon – USA antropoloog, neurobioloog ja biosemiootik. Tema üks põhilis huvivaldkondi on inimese tunnetuse evolutsioon. Ta on püüdnud arendada semiootikat (sealhulgas biosemiootikat), mis annaks panuse nii
Vastus : Ratsionalism filosoofias on tunnetusteoreetiline suund, mille järgi tõsikindlate teadmiste allikas on mõistus ja loogiline mõtlemine, mitte kogemus ega meelte andmed. 20) Mis on empirism? Vastus : Empirism on mõttesuund, mis vastandub ratsionalismile, pidades teadmise aluseks kogemusi ja eitades kaasasündinud ideesid. 21) Mis on epistemoloogia? Vastus : Epistemoloogia ehk teadmisteooria (ka tunnetusteooria) on filosoofia valdkond, mis tegeleb teadmise ja selle episteemilise õigustuse loomusega. Ta hõlmab inimteadmise päritolu, loomuse ja piiride uurimist. 22) Mis on skeptitsism? Vastus : Skeptitsism on filosoofiline seisukoht, mille kohaselt meil kas ei ole mingit teadmist või ei saa olla propositsionaalset teadmist kas mitte millegi kohta või mingis kindlas valdkonnas. 23) Küsimus Blaise Pascali raamatu « Mõtted » kohta: kuidas Pascal määratleb inimest? Vastus : Inimene on loodud ilmselgelt mõtlema, selles seisneb kogu tema väärikus ja väärtus-
10) Milline peab olema õige küsimus? Küsimus peab meelitama vastaja vastamise meeleollu. Küsimuses ei tohi olla kahte küsimust. Küsimus peab koosnema elementidest, mis on arusaadavad (kokkulepitud). Küsimus peab olema vastatav. Suur küsimus jagada väikesteks, millele on vastus põhimõtteliselt juba olemas. 11) Mis on ontoloogia ja epistemioloogia ja nende seostuvus teadusega. Ontoloogia – olemisõpetus Epistemoloogia - on filosoofia valdkond, mis tegeleb teadmise ja selle episteemilise õigustuse loomusega. Filosoofia põhidistsipliine, mis käsitleb tunnetust ning selle võimalikkust, suhet reaalsusega (tõde), allikaid, piire ja meetodeid. Ontoloogia uurib mis on tegelikkus, epistemeoloogia uurib kuidas me tegelikkusest teada saame, kuidas seda mõistame, ning milline see tegelikult on. 12) Autoriteetse tõega kaasnev oht ja kasulikkus. Tõde võib osutuda valeks, võidakse mõista valesti.
A) tunnetusteooria B) õpetus olemisest C) moraaliteooria D) õpetus väidete vormist Milline neist filosoofia ülesannetest pole oleva põhjus? A) Eesmärk põhjus B) Formaalne C) Liikumispõhjus C) Algpõhjus Kelle lause oli ,,Mõtlen, järelikult olen"? 6 A) Hegel B) Fichte C) Schelling D) Marx Missugune neist on omane objektiivsele idealismile? A) Biheiviorismiga B) Solapsismiga C) Interaktsionismiga D) Episteemilise autoriteetsusega Üleminek loodusfilosoofialt inimliku teadmise küsimuse juurde on: A) Platoni pööre B) Sokratese pööre C) Aristotelese pööre D) Augustiniuse pööre Otsused jagas kaheks (analüütilisteks ja sünteetilisteks): A) Berkley B) Kant C) Locke D) Fichte Fatalist A) Ei usu, et tema elu on määratud kindla seaduse poolt B) B) Tunnistab vankumatult tahtevabadust
Eetika ajalugu ja selle mõiste · Eetika kui filosoofia valdkonna eristas esimesena Aristoteles. · Varem käsitleti eetikat ontoloogia ja epistemoloogiaga koos filosoofilise mõtlemise tervikusse kuuluvana ega eristatud eetika küsimusi või uurimismeetodeid muudest. · Ontoloogia ehk olemisõpetus on metafüüsika haru, mis tegeleb oleva ja olemise kui niisugusega. · Epistemoloogia ehk teadmisteooria on filosoofia valdkond, mis tegeleb teadmise ja selle episteemilise õigustuse loomusega. Ta hõlmab inimteadmise päritolu, loomuse ja piiride uurimist. · Eetikasse puutuvaid küsimusi käsitleti filosoofiliselt juba Vana-Kreekas. Sokratese, Platoni ja Aristotelese pakutud lahendused eetika küsimustele olid naturalistlikud: nad püüdsid taandada eetika kategooriaid mitte-eetilistele mõistetele. · Tähtsamad hellenistlikud eetikasüsteemid on Epikurose rajatud epikuurlus ning Zenoni rajatud stoitsism.
situatsioonides). Esteetika tegeleb vastavalt küsimusega, mis on ilus/inetu. *Metafüüsika- on filosoofia haru, mis tegeleb kõige üldisemalt küsimustega, mis puudutavad olemust, olemasolu, oleva loomust: Mis on maailm? Mis on olemas? Mis on tegelikult? Kas jumal on olemas? Milline on inimese roll maailmas? Jne *Epistemoloogia- (tunnetusõpetus) On filosoofia valdkond. Tegeleb teadmise ja selle episteemilise õigustuse loomusega.Mis on teadmine? Kuidas on teadmine võimalik, ehk kuidas me teame, et me teame? Kuidas eristada näilisust tegelikkusest? Mis on tõde? Jne *Keskkonnafilosoofia- Kõige üldisemalt võiks keskkonnafilosoofiat määratleda kui filosoofia haru, mis uurib inimese ja tema (loodusliku) keskkonna vahelisi suhteid.Erinevus teistest keskkonnaga tegelevatest teadustest: Tegeleb eelkõige sellega, kuidas
mõtiskluste ja loogiliste järelduste kaudu mittemõõdetava reaalsuseni ning ajatute, muutumatute ja üldkehtivate seaduspäradeni. Metafüüsika poolt käsitlevate probleemide hulka arvatakse tavaliselt Jumala olemasolu, hinge surematus, keha ja vaimu vaheline seos, vaba tahe jne. 1 Epistemoloogia. Mis on teadmine? Epistemoloogia ehk teadmise õpetus ehk tunnetusteooria on filosoofia valdkond, mis tegeleb teadmise ja selle episteemilise õigustuse loomusega. Ta hõlmab inimteadmise päritolu, loomuse ja piiride uurimist. Episteme tähendab kreeka keeles teadmine Epistemoloogia tegeleb näiteks niisuguste küsimustega. Mis on teadmine? Mis on teadmise (tunnetuse) allikad? Millal on uskumus õigustatud? Kas ja kuidas on teadmine (tunnetus) võimalik? Kas teadmiste süsteemi saab rajada kindlale vundamendile? Mida tuleks teha, et teadmist saavutada? Epistemoloogia uurib:
· Subjunktiiv (prantsuse ja hispaania keelele omane) · Imperatiiv, direktiiv · Optatiiv, soovi väljendav Modaalsusega eksplitsiitselt väljendatavad laused on moraliseeritud laused. Modaliseerijad on nt partiklid vist, võib-olla, küllap, modaalverbid, grammatilised vahendid. 3 modaalsust: a) episteemiline, b) deontiline, c) dünaamiline · Itkonen lisab: eksperimentaalne, loogiline, intentsionaalne Evidentsiaalsus seotud episteemilise modaalsusega. Eesti keeles on konditsionaal pigem irrealis, kuigi püütakse väljendada nagu realis. 31. Eitus Standardeitus on morfosüntaktiline konstruktsioon, mis eitab väitlause peaverbi. Loogikas on eitus operaator, muutes propositsiooni tõeväärtust. Eitus kombineerub kõneviiside ja modaalsuse, on neist erinev kategooria. Ei ole leitud keeli, kus ei kasutatakse eitust, kuigi eituse enda stilistilise markeeritus võib olla keeliti erinev
tohtima), grammatilised vahendid (kõneviisid). Klassikaliselt 3 modaalsust: - episteemiline (asja tõenäosus) - deontiline (väidetu on seotud käsu või keeluga) - dünaamiline (subjekt on võimeline midagi tegema) 31. Evidentsiaalsus. Evidentsiaalsus on seotud episteemilise modaalsusega tuyuca keele näitel: visuaalne: diiga apewi ‘ta mängis jalgpalli (ma nägin)’ mittevisuaalne: diiga apeti ‘ta mängis jalgpalli (kuulsin tema häält mängus) ilmne: diiga apeyi ‘ta mängis jalgpalli (see on järeldatav, nt jälgedest)’ kuulujutt: diiga apeyigi ‘ta olevat mänginud jalgpalli’
Metafüüsika on katse ületada füüsika piirid ning jõuda oletuste, mõtiskluste ja loogiliste järelduste kaudu mittemõõdetava reaalsuseni ning ajatute, muutumatute ja üldkehtivate seaduspäradeni. Metafüüsika poolt käsitlevate probleemide hulka arvatakse tavaliselt Jumala olemasolu, hinge surematus, keha ja vaimu vaheline seos, vaba tahe jne. Epistemoloogia.Filosoofia valdkond, mis tegelb teadmise ja selle episteemilise õigustuse loomusega. See hõlmab inimteadmise päritolu, loomuse ja piiride uurimist. Mis on teadmine? Mis on teadmise allikad? Millal on uskumus õigustatud? Filosoofiline ja mütoloogiline mõtlemine.Filosoofiline mõtlemine leiab aset mõistetes ning ühtaegu erineb inimest loomast erinevast mõtlemisest ja on sellega samane. Mütoloogiline mõtlemine otseselt seotud religiooniga, mütoloogiline eelnes filosoofilisele. Filosoofiline mõtlemine üles ehitatud loogikale
hinge metafüüsilise loomusega, nimelt vaimuga kui asjaga seoses aja, kvalitatiivse muutumise ning kvantitatiivse kasvamise ja kahanemisega. Püüti põhjendada hinge surematust. Sealjuures tugineti sageli hinge lihtsusele. Kosmoloogia uuris maailma, selle juhuslikkust, paratamatust, igavesust, ruumilist ja ajalist piiratust, maailmas aset leidvate muutuste formaalseid seadusi, inimese vabadust ja kurjuse päritolu. EPISTEMOLOOGIA Filosoofia valdkond, mis tegelb teadmise ja selle episteemilise õigustuse loomusega. See hõlmab inimteadmise päritolu, loomuse ja piiride uurimist. Mis on teadmine? Mis on teadmise allikad? Millal on uskumus õigustatud? Filosoofiline ja mütoloogiline mõtlemine. Filosoofiline mõtlemine leiab aset mõistetes ning ühtaegu erineb inimest loomast erinevast mõtlemisest ja on sellega samane. Mütoloogiline mõtlemine otseselt seotud religiooniga, mütoloogiline eelnes filosoofilisele. Filosoofiline mõtlemine üles ehitatud loogikale. Mütoloogiline
Mõttevabadus ja tegevusvabadus Mill on seisukohal et arvamusavaldused peavad olema vabad. Tegevusvabaduse puhul võib keelata teistele kahju toovaid tegusid ning piirata nende tegusid kes ei ole vastutusvõimelised (nt lapsed). 22. Monismi ja dualismi erinevus vaimufilosoofias. Osata liigitada õpitud teooriaid monismi-dualismi eristuse järgi (esitati konspektis tabelina). Lähemalt teada dualistlikku interaksionismi, biheiviorismi ja identsusteooria seisukohti keha-vaimu küsimuses. Episteemilise autoriteetsuse ja solipsismi mõisted, meemi mõiste. Keha ja vaimu probleem: Monistlikud teooriad (tunnistavad ainult ühte kahest): (1)subjektiivne idealism - kuna meil pole muud kui tajud, tuleb järeldada, et kogu maailm on vaime; (2)kahe aspekti teooria-vaim ja keha on sama asja 2 aspekti; (3)kimbu teooria - keha ja vaim on sama sorti asjade erinevalt koostatud kimbud; (4)ekstreemne materialism: biheiviorism, füsikalism mõtteid ja tundeid pole kunagi olnudki, neid saab seletada
tõepoolest tõenäoliselt võib-olla kahtlemata küllap ehk teatavasti küll vahest mõistagi arvatavasti viimaks Modaalverbid: võima, pidama, näima, paistma, tundma. Evidentsiaalsus (kvotatiiv jm kaudse info vormistusviisid) eri käsitlustes kas episteemilisele modaalsusele lähedane kategooria või episteemilise modaalsuse alaliik. Järgmine peatus olevat / pidi olema Valga Muidugi ta tuleb Vaevalt ta tuleb 2. Deontiline modaalsus (lubatavusmodaalsus) (tegevussubjekti suhtes välisest allikast tulenev, skaala: lubatav kohustuslik keelatud jne.) Mine tuppa! Mina mingu tuppa, teised võivad õue jääda Las ta tuleb siia Kas tohib tulla? 3. Dünaamiline modaalsus (võimelisusmodaalsus)
sarnanevad tema vahetud ja siirad otsustused tõenduslikult mis tahes teise naiivse vaatleja tajuot- sustustega välismaailma faktide kohta. Chase'i intuitiivsed otsustused oma kvaalide püsivuse kohta pole episteemiliselt paremas seisus kui tema intuitiivsed otsustused näiteks valgustuse intensiivsuse või toatemperatuuri püsivuse kohta või tema enda kehatemperatuuri püsivuse kohta. Oma keha seesmise seisundi poole pöördumine ei muuda episteemilise seose intiimsust ühelgi erilisel viisil. Kas Chase'il on palavik või ta ainult tunneb ennast palavikuliselt? Kui ta ei ole just astunud samme omaenda soorituse normeerimiseks ja läbikontrollimiseks, pole tema arvamus, et tema palavikuta- jumise aparaat on rikkumata, sugugi targem aimdusest. Samamoodi võib Chase olla kindlal arvamu- 12
15. Selgitage tõefraasi pimekasutuse probleemi! Tõe omistamine pole objekti p teadmine tingimata tarvilik – mingile väitele omistatakse tõesust nö pimesi. Keegi ütleb, et ta ei usu kellegi ütlemist ja soovib seda kontrollida. Mina, kes tunnen ütlejat, ütlen, et see väide on tõene, sest tunnen ütlejat 3. TEADMINE 1. Millega tegeleb epistemoloogia? Epistemoloogia ehk teadmisteooria (ka tunnetusteooria, gnoseoloogia) on filosoofia valdkond, mis tegeleb teadmise ja selle episteemilise õigustuse loomusega. Ta hõlmab inimteadmise päritolu, loomuse ja piiride uurimist. Vaata lisa Iosa punkt 3. 2. Mida tähendab küsimus „teadmise ulatusest“? Inimesed mõtlevad valesti, et nende teadmise ulatus sõltub teadmise enese loomusest ja teadmise objektide teadasaamise võimest. Teadasaadut ei mõisteta mitte vastavalt selle loomusele, vaid vastavalt inimese võimele teadmise tekitajatest aru saada
Modaalse argumendi järgi saab kujutleda P-d ilma Q-ta. Seletuse argument väidab, et Q tuletamine P-st eeldab teadvuse funktsionaalset analüüsi, mis pole teostatav. Seejärel järeldatakse episteemilisest lõhest ontoloogiline lõhe. Modaalne argument järeldab kujuteldavusest metafüüsilise võimalikkuse. Teadmise argument järeldab tuletatavuse võimatusest faktide erinevuse. Seletuse argument järeldab füüsikalise seletuse luhtumisest teadvuse mittefüüsikalisuse. Episteemilise kaasatoomise luhtumisest järeldatakse ontoloogilise kaasatoomise luhtumine. Ontoloogiline kaasatoomine on paratamatu tingimine [necessitation]: P tingib paratamatult Q siis, kui (P ⊃ Q) on metafüüsiliselt paratamatu. On metafüüsiliselt võimatu, et P kehtib ja Q ei kehti. Episteemilised argumendid. Chalmers nimetab neid argumente episteemilisteks argumentideks materialismi vastu. Nende üldine vorm on selline:
mittekohustusliku asemel mittehea. Formaalse aksioloogia ülesehitamine pole sellisel viisil õnnestunud. USKUMUSTE JA TEADMISTEGA SEOTUD MODAALSED LOOGIKAD Uskumise ja teadmisega tegeleb terve klass modaalseid loogikaid, mis pole alati üksteisega kooskõlas. Episteemiline loogika (epistemic logic, kr sõnast TMpist»mh 'teadmine') tegeleb peamiselt teadmist väljendavate modaalsete lausete loogikaga. Episteemilise loogika rajamises osalesid aastatel 19481975 mitmed väga tuntud loogikud: R. Carnap, A. Prior, N. Rescher, G. H. von Wright, J. Hintikka. Väljend formaalne epistemoloogia on mõneti laiem: selle tähendusvälja sisse jäävad ka uskumuste loogikad. Episteemilises loogikas on käsitletud selliseid süsteeme, kus peamiseks operaatoriks ( ) on ,,on tõestatav", kusjuures kehtivad aksioomid: · teadmine on alati tõene; · kui väide on tõestatav, siis on ta tõene;
annaabi.ee 
