tähendusega. Erinevalt viimastest on see sõna religioossete ja metafüüsiliste tähendustega vähem koormatud, mistõttu loodusteaduses eelistatakse seda sõna. Siin siis osad näited, mida „teadvus” võib tähendada: 1. Teadvus kui elusolek või hingestatud olek usundites või piiramata tõelus müstikas. 2. Teadvusolek on inimese või muu looma ärkvelolekuseisund, mis erineb muu hulgas unes ja teadvuseta olekust. 3. Fenomeniline teadvus on inimese või looma kogemused ehk elamused. Selles mõttes figureerib fenomeniline teadvus näiteks valu tundmisel, rõõmustamisel, värvutste tajumisel ja külma tundmisel. 4. Mõtteline teadvus on mõtete omamine. Mõtteline teadvus figureerib näiteks mõtlemise, plaanide tegemise ja millegi tõesuse ootamise puhul. Sõna „teadvus” kasutatakse tavaliselt mõnes neist tähendustest. Sõnakasutuse erinevus tuleneb
SISSEJUHATUS METAFÜÜSIKASSE Kodutöö küsimused (tähtaeg 18. november 2014) 1. Quine ütleb, et nii fenomeniline kui füüsikaline mõisteskeem on omamoodi lihtsad. Selgitage, milles seisneb kummagi skeemi lihtsus. McX mõisteskeemi kohaselt, sellised asjad nagu „punane“ eksisteerivad. Quine’i kohaselt eksisteeriad objektid üldiselt ja „punased objektid“, aga mitte „punasus“ ise. Ontoloogia on siin eeldatud kui mõisteskeemi osa, sest inimene tõlgendab oma kogemusi selle kaudu, isegi ka kõige tavalisemaid. Keel teadvustab mõisteskeeme, me saame mõista ainult
infot korraga. (stseeni) Millised on töömälu L9 ajumehhanismid? Mis on artikulatsiooni allasurumine Artikulatsiooni allasurumine kaotab ära ÕO9 (articulatory suppression)? sõna pikkuse efekti, akustilise sarnasuse Milliseid töömälu ülesande efekti ning mitteseotud kõne efekti soorituse efekte see mõjutab ning töömälu ülesande sooritusel. kuidas? Mis on fenomeniline teadvus, Fenomeniline teadvus (phenomenal ÕO10a juurdepääsuteadvus ja consciousness) - vahetu kogemuslik eneseteadvus? meeleliste kvaliteetide tunnetamine, millel on oma kindel sisu (nt roosi punasus, nõelatorke valusus). Juurdepääsuteadvus (access
ajutalu ja kuklaliigese erinevate piirkondade vahel. Mis on artikulatsiooni allasurumine Artikulatsiooni allasurumine kaotab ära ÕO9 (articulatory suppression)? Milliseid sõna pikkuse efekti, akustilise sarnasuse töömälu ülesande soorituse efekte see efekti ning mitteseotud kõne efekti mõjutab ning kuidas? töömälu ülesande sooritusel Mis on fenomeniline teadvus, ÕO10 juurdepääsuteadvus ja eneseteadvus? Fenomeniline teadvus - vahetu kogemuslik meeleliste kvaliteetide tunnetamine, millel on oma kindel sisu (nt roosi punasus, nõelatorke valusus). Juurdepääsuteadvus - teadlik võime leida
Kiire – pigem vaistlik. Tahtmatu – pigem vaistlik. Tahtepingutust nõudev – pigem kaalutlev. Propositsioonilised representatsioonid – pigem kaalutlev. Töömälu kaasatus – pigem kaalutlev. Kontrollitav – pigem kaalutlev. Assotsiatiivsed representatsioonid – pigem vaistlik. Teadvustamata – pigem vaistlik. Töömäluväline infotöötlis – pigem vaistlik. Teadvustatid – pigem kaalutlev 10. Milline teadvuse aspektidest on kõige tõenäolisemalt olemas vastsündinud lapsel? Fenomeniline teadvus 11. ...... (üks sõna) sarnasuse efekt seisneb selles, et sarnase kõlaga tähejada (nt D B C T P G) on keerulisem õiges järjekorras meeles pidada kui erineva kõlaga tähejada (nt K W Y L R Q). Kui paluda osalejatel taolise katse jooksul pidevalt öelda mõnd sõna, siis see efekt kaob, sest ..... (kaks sõna) tõttu ei saa katseisikud visuaalselt esitatud materjali sisekõne abil viia töömälu fonoloogilisse komponenti. 12
· Teadvusel on psüühikas oluline roll, kuid need mõisted pole samatähenduslikult mitte kogu inimese käitumine pole teadvustatud. Teadvus ja tähelepanu: · Erinevad nähtused, kuid tihedalt seotud. · Tähelepanu koos teadvusmehhanismidega peab teostama hea valiku tohutu info hulgast. · Teadvustatud tajud ja mõtted on piiratud, suur osa infotöötlusest leiab aset ka nn teadvusvälises psüühikas. Teadvuse mõiste aspektid: · Fenomeniline teadvus (primaarne t.) - vahetu meeleline tunnetus, teadlikkus välisest keskkonnast (peale inimese ka paljudel loomadel). · Juurdepääsuteadvus (reflektiivne t.) inimesele omane: - võime teadlikult, eesmärgipäraselt leida mälust teavet, kontrollida oma toiminguid, suunata tähelepanu ja mõtlemist, võtta vastu otsuseid, mõelda abstraktselt. - Võime planeerida, ette näha enda ja teiste käitumist ja vaimseid seisundeid
21. Kirjelda tähelepanu peamisi omadusi! Valivus (selektiivsus) Maht Püsivus Jaotuvus Ümberlülitatavus 22. Kirjelda faktoreid, mis võivad tähelepanu mõjutada, ja kuidas. 23. Tähelepanu peamised ajumehhanismid. 24. Aktiivsus- ja tähelepanuhäire (ADHD) sümptomid ja nende arvesse võtmine õpetamisel. TEADVUS JA UNI 25. Teadvuse mõiste sisu ja aspektid Fenomeniline teadvus (primaarne t.) - vahetu meeleline tunnetus, teadlikkus välisest keskkonnast (peale inimese ka paljudel loomadel). Juurdepääsuteadvus (reflektiivne t.) – inimesele omane: võime teadlikult, eesmärgipäraselt leida mälust teavet, kontrollida oma toiminguid, suunata tähelepanu ja mõtlemist, võtta vastu otsuseid, mõelda abstraktselt.
D'Espos ito (2007) Mis on ÕO9 artikulatsiooni allasurumine (articulatory suppression)? Milliseid töömälu ülesande soorituse efekte see mõjutab ning kuidas? Mis on Fenomeniline teadvus (phenomenal consciousness) - ÕO10 fenomeniline vahetu kogemuslik meeleliste kvaliteetide tunnetamine, teadvus, millel on oma kindel sisu (nt roosi punasus, nõelatorke juurdepääsut valusus). eadvus ja eneseteadvus Juurdepääsuteadvus (access consciousness) - teadlik ? võime leida mälust vajalikku teavet, suunata oma mõtlemist, aru saada tajutava tähendusest, reguleerida oma tegevust
Enamiku eluajast me neid teadvuses ei aktualiseeri. JPM. Eneseteadvus teadlikkus enese olemasolust ja tegevusest, enesest kui isiksusest ja ühiskonna liikmest. Eneseteadvuse kujunemise aluseks on oma isiku, tegevuse ja saavutuste võrdlemine teiste isikute, nende saavutuste ja tegevusega. Mõiste ,,teadvus" ei ole samane mõistega ,,inimese psüühika" Minapilt Enesevaatlus, -analüüs, - kujutlus, -hinnang, enesele omistatud püüdlused. Fenomeniline teadvus teadvus taandatakse subjektiivsele elamusele (vahetule kogemusele) nt. emotsioon ,tajuelamus TP keskmes olev idee või kujund. Fenomeniline teadvus on vaadeldav teadvusseisundite kontiinumina, millel on alati mingi sisu. Teadvuse seisundid erinevad oma selguse ja muljes esindatud teabe adekvaatsuse poolest. Teadvuse kontiinum - Fenomeniline teadvus on vaadeldav teadvusseisundite kontiinumina, millel on alati mingi sisu. PSÜÜHIKA NEUROTEADUSLIKUD ALUSED JA ONTOGENEES
Enamiku eluajast me neid teadvuses ei aktualiseeri. JPM. Eneseteadvus teadlikkus enese olemasolust ja tegevusest, enesest kui isiksusest ja ühiskonna liikmest. Eneseteadvuse kujunemise aluseks on oma isiku, tegevuse ja saavutuste võrdlemine teiste isikute, nende saavutuste ja tegevusega. Mõiste ,,teadvus" ei ole samane mõistega ,,inimese psüühika" Minapilt Enesevaatlus, -analüüs, - kujutlus, -hinnang, enesele omistatud püüdlused. Fenomeniline teadvus teadvus taandatakse subjektiivsele elamusele (vahetule kogemusele) nt. emotsioon ,tajuelamus TP keskmes olev idee või kujund. Fenomeniline teadvus on vaadeldav teadvusseisundite kontiinumina, millel on alati mingi sisu. Teadvuse seisundid erinevad oma selguse ja muljes esindatud teabe adekvaatsuse poolest. Teadvuse kontiinum - Fenomeniline teadvus on vaadeldav teadvusseisundite kontiinumina, millel on alati mingi sisu.
TEADVUS JA UNI 34. Defineeri mõiste "teadvus". Mille poolest on teadvus ja tähelepanu sarnased ja milles poolest erinevad? Tähelepanu on teadvuse eelduseks Teadvus on välise maailma ja iseenda olemasolust, seisunditest ja tegudest teadlik olemine. /aga see pole definitsioon!/ · Teadvus on vahetu kogemuse mõttes antud selle omanikule, teadvusel olevale inimesele teised saavad sellest aimu kaudselt, inimese ütluste, reageeringute jne alusel - st teadvus on privaatne! Fenomeniline teadvus (primaarne t.) vahetu meeleline tunnetus, teadlikkus välisest keskkonnast - peale inimese ka paljudel loomadel! Juurdepääsuteadvus (reflektiivne t.) inimesele omane võime teadlikult , eesmärgipäraselt leida mälust teavet, kontrollida oma toiminguid, suunata tp.ja mõtlemist , võtta vastu otsuseid jne; mõelda tegelikkusest abstraktselt - võime planeerida (või ette
sed välistab see, et nad ei ole "introspektiivselt ligipääsetavad" (Shoemaker, isiklik teade). Need võivad olla minu nägemisseisundi, kuid mitte minu nägemiskogemuse tunnused. Nad ei ole feno- menilised omadused. Kuid on veel üks mitteintentsionaalne sarnasus, mida mõned mu nägemisseisundid jagavad, nimelt suunavad nad minu mõtted magamaminekule. Ma arvan, et see tunnus on introspektiivselt ligipää- setav harilikus, eelteoreetilises tähenduses. Kas see on fenomeniline omadus või ei ole? Termin "fenomeniline" ei tähenda mulle midagi endastmõistetavat ega mittetendentslikku ja paistab kaht- lust äratava viipena selles suunas, mis viib tagasi sõnulseletamatu, privaatse ja asjade näimise otse- selt hoomatava viisi juurde4.[2666] Ma kahtlustan tegelikult, et paljud ei taha minu radikaalset väljakutset tõsiselt võtta suuresti sellepä- rast, et nad nii väga tahavad, et kvaale tunnustataks. Paljudele tunduvad kvaalid meie vaimu vaim-
Kus asuvad emotsioonid, mõtted jm. Ei saa öelda, et valu kogemus asub seal, kus on vigastus. Vastus: jällegi saab vastata, et see on vaimumõistete omadus, et nende rakendamisel ei lokaliseerita vaimuseisundeid ruumis, samasusteooria ei samasta mõisteid. Smarti vastuväide 4 on seotud lokalisatsiooniga, kuid tema vaidleb järelkujutise asukohaga ruumis. Eitab järelkujutise kui objekti olemasolu, eitamata järelkujutise kogemuse olemasolu. Fenomeniline kirjeldus sellele on derivaatne materiaalse objekti kirjelduse suhtes. 3. Vaimuseisunditel on fenomenilised omadused, mida pole ajuseisunditel: uskumuste kohta võib öelda, et nad on võõrad, tõesed või absurdsed, aga ei saa öelda midagi sellist ajuseisundite kohta. Nii saab olla valu terav, mida ei saa öelda aga ajuseisundi kohta. Place vastus: see on fenomenoloogiline eksitus – kogemuse omadus aetakse sassi kogemuse objekti
seadumused, väärtused, sotsiaalsed normid, talletatud teadmised, mis on omased suurematele sotsiaalsetele rühmitistele. Eneseteadvus see on teadlikkus enese olemaolust ja tegevusest, enesest kui isiksusest ja ühiskonna liikmest. Selle kujunemise aluseks on oma isiku, tegevuse ja saavutuste võrdlemine teiste isikute, nende saavutuste ja tegevusega. Väljendub minapildis. Minapilt - enesevaatlus ja -analüüs, -kujutlus,-hinnangud, enesele omistatud püüdlused. Fenomeniline teadvus kogemused, elamused Juurdepääsuteadvus sihipäraselt juurde pääseda oma teadmistele ja kogemustele Teadvuse kontiinum teadvuse seisundid erinevad oma selguse ja muljes esindatud teabe adekvaatsuse poolest. Teema 4 Neuroteaduslikud alused ja ontogenees Närvisüsteem: Somaatiline juhib organite välist, kehalist tegevust, jagunedes tsentraalseks ja perifeerseks. Meeltesse või tajumisse puutuv, vahendades mitmesuguste ärrituste osavõttu.
Erutus kantakse edasi närvikeskustesse- peaajusse ja selle koorde, kus tekivad teadvustatud kujundid, infi nendest vahendavad psüühilised esindused ehk representatsioonid. Psüühiline tegevus on infotöötlus, mis loob maailma mudeli selle subjektiivses vormis. Subjektiivselt väljendub psüühika inimese aistingute, tajude, kujutluste, mõtete jne vormis. Objektiivselt väljendub psüühika inimese tegevuses, kõnes, miimikas jne. Teadvuse kolma aspekti Ned Blocki järgi: 1. fenomeniline teadvus (st vahetu meeleline kogemus) 2. juurdepääsuteadvus (võime teadlikult ja tahtlikult suunata oma vaimset tegevust) 3. eneseteadvus (arusaamine endast ja oma tunnetusprotsessidest). Kõrgeim vorm- keeleprotsesside ja tahte poolt vahendatud teadvus- on omane inimesele. Ülesanded: Tunnetuslik funktsioon- mõista inimese olemust, teda liikuma panevaid jõude, psüühika ja käitumise seaduspärasusi, teadvuse mehhanisme ja piirvõimeid.
annaabi.ee 
