Helises äratuskell, Bob vaatas kella, see näitas 6.40. Tal oli veel aega 20 min magada, kuid otsustas siiski üles tõusta. Bob oli juba vanamees ning pidas oma tööst ja just nimelt kohvist väga lugu. Nii, nagu igal hommikul läks ja pani ta kohvi keema. Kuid siis helises ta telefon, kell oli alles 6.42. Kes küll võiks talle nii vara helistada. Äkki tema joodikust naaber helistab ja tahab raha laenata ? Bob otsustas siiski telefoni vastu võtta ning teiselpool toru oli hoopis tema töökaaslane Blake. ,,Hallo, Bob kuuleb." ,,Tervist Bob, siin Blake. Jookse ruttu Missisippi jõe äärde, pargist 3 km itta, on toimunud mõrv, surnukeha on veel soe." Seejärel viskas Blake toru hargile ning Bobil ei jäänud muud üle, kui kohale minna. Bob oli natukene
See oli selge, et esimesse tundi ma ei jõua, järelikult pidin ootama teist tundi. Esimesel hetkel ei meenunudki, mis oli teiseks tunniks aga õnneks on garderoobi uksel tunniplaan. Esimese tunni lõppemiseni oli jäänud 20 minutit, nii et enam polnud mul kuhugi kiiret. Rahulikult võtsin riidest lahti ja vahetasin jalanõud ning suundusin nüüd teisele korrusele, sest teine tund oli geograafia. Need 20 minutit veetsin ma geograafia klassi juures istudes ja muusikat kuulates. Kell helises vahetundi ja klassidest hakkasid väljuma õpilased. Ükshaaval jõudsid ka minu klassikaaslased geograafiaklassi juurde. Kohe olin ma küsimustega üle külvatud, et miks mind ei olnud esimeses tunnis. Ütlesin neile, et olin sisse maganud. Üks klassiõdedest tuli, istus mu kõrvale ning küsis, et kas ma ennast peeglist olen vaadanud. Esimese asjana ehmatasin ära, et miks ta seda küsis. Siis aga tuli meelde, et ma ei jõudnud tõepoolest ennast kodus peeglist vaadata.
teda Lepatriinuks kutsub?Kuid Sergo ei osanud selle peale eriti midagi vastata.Siis käskis Sergo Pille-Riinil end korda seada.Seda ta ka tegi, siis käskis Sergo kogu loo algusest peale ära rääkida.Seda Pille-Riin ka tegin aga siis meenus Pille-Riinile, et ta jope jäi Beni juurde, Pille-Riin palus, et Sergo selle sealt ära tooks, kuid samas kartis Pille-Riin, et Sergoga võib midagi juhtuda.Kuid Sergo tuli tagasi elusa ja tervena ning jope oli tal ka käes.Hetk hiljem helises uksekell ja sisse tuli Ragne.Ta ütles:"Ah, et siin sa siis oledki, seda ma arvasin, sest et ammu oli näha, et teie vahel midagi susiseb."Pille-Riin ja Sergo ajasid tagasi, et midagi sellist pole, sest tegelikult ju ei olnud ka.Seejärel suundusid nad kolmekesi Pille-Riini juurde.Kus uuriti veel asja ta isa kohta, isa olevat töölt lahti öelnud ja ka isa boss Hr. Puravik olevat kummalisel kombel Kreetale sõitnud.Pille-Riin helistas asja
mustav kulla põhja pääl, kaevurakk ja metsaladvad, põuapilved siin ja sääl. Vaata, sügavuse siidis kõige üle kesköö paar see on kodu, see on kodu, soode taga oma saar... Soode taga sammal pehme, sõnajalad, kitsas tee sine tegi hinge silla, muinasjutt jõi ära vee... Ava aken põhja poole, lase tuppa tulla öö sääl on kuskil teiste keskel vanemate kaunim töö. See vaiksete valgus... Laul mõttes, ma kõndidin omal teel kesk üksildust, päikekiiri, ja helises mets ja helises meel ei tunnetel olnud piiri. On hää nii õppida linnu keelt ja mõista kasvu ja kaske, lind lindude keskel, inime teelt ei ole see mitte raske. Meil kokku on lugu üks ja viis, me kudume valgussärki kõik sisuliselt on paradiis all välisuste märki. See vaiksete valgus ja õnne tee ei endal nii ole piire, laul, südames helise, helise, on kõigil pool ilmas kiire!
1. I isamaaline- „Kui tume veel kauaks ka sinu maa“ II autobiograafiline- „Helin“ III armastus- „Lilled“ IV loodus- „Tuisk“ 2. I „Kui tume veel kauaks ka sinu maa“- räägib sellest, kuidas sul on tume maa ja raske koorem kanda ning täht süttib su üle ja kõik su mõtted ja meel korduvad su rahva südames. II „Helin“- räägib sellest kuidas oli üks väikene poiss, kellel helin helises südames. See kasvas tal koguaeg suuremaks ja lõpuks ei mahtunud tal see maapeale ära. III „Lilled“- räägib sellest, et on üks imeilus lilleleid ja see lilleleidja on ise sama ilus. IV „Tuisk“- räägib talveilmast, tuisust ja loodusseadustest, et tuisk jookseb võidu tuisuga, aga teine iial teisest mööda ei saa, meeleolu on ühteaegu mõtlik ja ka rahulik. 3. I „Kui tume veel kauaks ka sinu maa“- pealkiri ja tekst seonduvad omavahel kuna tekstis on juttu
Milline võiks olla Holdeni elu 20 aastat hiljem? Holdeni elu muutub väga. Tema elu läheb järjest põnevamaks ning huvitavamaks. Ühel päevalt tuli Holdenil mõte sõita külla D. B-le Hollywoodi. Holden rääkis vennale oma elust ning D. B käskis Holdenil kõik unustada ja oma eluga edasi minna. Veel ütles ta, et tee seda mida armastad. Holdenil tuli selle peale suurepärane mõte. Kuna ta oli kiindunud lastesse hakkas ta nendega rohkem tegelema. Holden rajas kooli, kus õpiti vaid seda, mis oli tema arust eluks vajalik. Selles koolis ei tohtinud rääkida koledaid sõnu ja ammugi ei tohtinud neid kuskile kirjutada. Helises telefon. Holden võttis vastu. Teisel pool telefonitoru oli Jane. Jane kutsus Holdeni välja. Kohtudes nad kallistasid ning hakkasid rääkima lapsepõlvest. Neil oli koos nii lõbus ning nad hakkasid iga päev väljas käima. Mida aeg edasi seda lähedamaks nad said ning Holden palus Jane kätt. Jane oli nõus ning...
Luuletus oli sügavamõtteline . 7. Luuletust oli vaja lugeda rahulikult . Selleks , et laused oleksid terviklikud. 1. 1831 . 2. . 3. . . 4. . : , . : . 5. : , . 6. , . 7. . , , . Kord lendas üks ingel öölaotuse all, Laul vaikne suul helises tal. ; Kuu, tähed ja pilved kõik kuulama , , jäid . Neid helisid õnnestavaid. Ta laulis, et kaunimat olla ei saa Kui eedeni õndsusemaa, ; Kus haljaste salude lõhnadevoos , Kõik patutud vaimud on koos
" hüüdis naine üsnagi erutatult. "Hehh...see veel puudus. Me niigi elame kokkuhoidlikult ja sinna kolimine käiks meile üle jõu. Sina istud jah, päevad läbi kodus ning unistad aina paremast elust. Mina, aga elan reaalsuses ja pean tööd rügama selle nimel, et meil midagi laual süüa oleks ning riided seljas. Peale selle pole mingisugust ametikõrgendust siin oodata, veab kui ei koondata veel," ütles mees vihastunult ja tõusis püsti, aga just siis helises mobiil. Andres vabandas, ütles, et tööasjad ning läks teise tuppa rääkima. "Nohh...kas sa rääkisid juba?" küsis naine telefonis lausa ründavalt. "Me ei ole veel vestelnud sellel teemal, lihtsalt sobivat hetke pole tulnud. Meil muud mured hetkel." "Sa aina vabandad ja vabandad, et pole sobivat hetke tulnud. Kui sa lihtsalt ei julge talle tõtt rääkida, siis ütlen talle ise selle näkku!" "Heaküll, ma räägin talle täna, ma luban."
Mõni asi lõpeb neil ka väga hästi, näiteks mesilaste dresseerimine. Sellega olid rahul ka mesilaste omanikud kuna nad said rohkem mett kokku , kui enne. Kahjuks öise häire korraldamine nii hästi ei lõppenud. Kuna meil oli igav siis nad ärandasid võimlemisõpetaja Pauksaare ratta ära ja panid selle metsa puu otsa. Nad arvasid, et sealt ei leia seda keegi ja panid spinningu jalgratta kella külge. Kui teised jalgrattast otsisid siis Kiilike ja Sihvka tõmbasid nööri ja kell helises. Kahjuks kogemata ühe tõmbega tõmbasid nad ratta puu otsast alla ja rattas läks puruks. Sellest kirjuta ka ajaleht ,,Säde" , kui pioneerilaagri kõige meeldejäävaist sündmusest. Minu arvamus: See raamat oli väga tore, kuna sai teada pioneeride elust ja poiste lollidest naljadest. Nii koolis, kui ka väljas pool kooli. Soovitan kindlasti lugeda, ka vabatahtlikult, mitte kohustuslikku kirjandusega.
Punase peaga tark venekeele pedagoog, aga tahtis hetkeks töökatele õpilastele pilgu peale heita ning küsida mitut asja. Õpetaja lähenes neile ning küsis igasuguseid huvitavaid asju, ise samalajal piiludes üle parema õla, pimeda koridori lõppu, märgates seal kahtlast tegevust. Õpetaja sammus poisi poole. Kui nooruk teda märkas, peitis ta otsekohe helisalvestaja ära. Õpetaja nägi seda ning hoiatas teda. Varsti helises ärritav tunnikell ning õpilased suundusid klassi. Koolmeister jagas puhtad lehed laiali ning palus käsiväsitavat kirjutamist alustada. Õpetajanna jälgis terava pilgu all kõiki, kuid ainult üks hakkas neist eriliselt silma. See samune väikemees, keda ta oli alles hoiatanud. Ta küll hoiatas koolijütsi ka töö ajal, kuid sellest ei piisanud. Viimaks korjas õpetaja tööd kokku ning jäi spikerdaja juures seisma ja lausus: ,,Sa spikerdasid ning tuled tööd järgi tegema
Seal kaugel mäe peal! Siin koduõhk mind teretab Su üle särab päikene; Kui siidikäega, Puud haljendavad seal! Tuul teele tervist vastu toob, Siin pilved, tuuled, päikene- nii õnnis olen ma! Kõik vanad tut´vad on, Siin olen nõnda vaene ma Siin olgu suur või väikene- Ja nõnda rikas ka: Kõik vanad sõbrad on. Mu tut´vad kõik on minuga Ja mina nendega Kui mina olin veel väikene mees Üks helin mul helises rinna sees. Ja kui mina sirgusin suuremaks, Läks helingi rinna sees kangemaks. Nüüd on see helin pea matnud mind Ta alla rusuks on raugenud rind. See helin mu elu ja minu hing, Tal kitsaks on jäänud maapealne ring Lumehelbeke Tasa,tasa Liugleb aknale Nagu viibiks ta Tasa...tasa... Tasa,tasa, Mõtleks tulles ka: Miks nii tuksud,rind? Tasa,tasa! Tasa,tasa! Rahu otsib sind-
Kuna ma olin viimane inimene, kes jõudis napilt enne algust, siis ma nende vähesuse tõttu ei saanud klappe. Klapid suutsin ma siiski muretseda tänu lahkele sõbrannale. Mu ennustus oli õige, et tõlki loeb mingi naine ning väga tuimalt ja tundetult. Vahepeal tekkis selline tunne, et ma olen sattunud erootilisele kanalile, sest tõlkija puhus ja hingeldas mikrofoni, kutsudes esile palju ohkeid. Teisel vaatusel hakkas mind kohutavalt häirima see, et tõlkijal mobiiltelefon helises ning see tekitas raadiolainete võnkeid. Istmed oleksid võinud hulga pehmemad ja mugavamad olla, sest pikaldane istumine kurnas nii tagumikku kui ka selga. Etendus algas sellega, et ülikonnas mees ilmus lavale, istus toolile, süütas sigari ning palus kõigil mobiiltelefonid kurjal toonil välja lülitada. Seda saatis EMT tunnusmeloodia. Minu jaoks oli see ainuke hea humor õhtu jooksul. Etenduse tegevusajaks oli 19. sajand. Klassikalised ja kaunid rõivad
Armastus Oli 3.augusti õhtu. Nagu iga õhtu enne magama minemist, helistas Ralf ka sellel õhtul Merellele. Tavaliselt helistas ta selleks, et Merellele head ööd soovida, kuid sellel õhtul oli teisiti. Kui telefon helises võttis Merelle selle kiiresti vastu ning ta tuju tõusis kohe Ralfi häält kuuldes. Nad rääkisid üksteisele veidi oma päevastest tegevustest ning siis küsis Ralf: ,, Kallis, kas sa tuleksid homme õhtul minuga randa päikeseloojangut vaatama?" Merelle oli väga rõõmus ning hüüdis talle rõõmsalt: ,,Jah!" Nad soovisid üksteisele head ööd ära ja jäid magama. Hommikul ärgates oli Merelle energiat täis ja heas tujus, ta ootas juba õhtut. Kui kell 20
Hommikul ärgates, nagu iga hommik istusin ma köögi laua taha ja jõin kohvi. Äkkitselt mu telefon helises, see oli Karla kes kutsus mind oma kena sõbra sünnipäevale, siis ma nõustusin.Panin telefoni käest ja jõin oma kohvi ära ja läksin pesema. Jõudsin ennast korda seada,kui Karla helistas mulle,et ma bussijaama tuleks. Me pidime bussiga minema,sest tema auto oli remondis ja ta ei viitsinud autot ka rentida.Mul läks aega natukene nägin tee peal bussijaama Martinit,kellega me tahest tahtmatta juttu jäime rääkima
vastutab klienditeeninduse eest, mis teil mureks oli küsis ta. Frank tutvustas ennast ja Joe'd ning rääkis, mis oli juhtunud jooksmisel ja ulatas katkise jalatsi naisele. Naine küsis kas teie pakute oma abi selle probleemi lahendamseks. Frank oli nõus. Paar päeva hiljem tuli Frangil mõtte. Kui ta koju jõudis siis helistas Carlae ja küsis kas oleks võimalik Joe lattu tööle saada. Carla ütles, et ma ole päris kindel kas ma saan seda teha. Tunni aja pärast helises telefon. Joe sai lattu tööle. Homme on su esimene tööpäev, tule kella kaheksaks kohale. Joe nägi, et kastid hakkavad kukkuma. Kiiresti jooksis Ray Beane ja küsis kas kõik korras. Laos töötades avastasid nad, et see jalatsi partii oli praak. MULLE MEELDIS SEE RAAMAT!!!
Robot meie koolis Elasid kord robotid, kelle nimed olid Naod. Naod olid musta-valge triibulised ja umbes 1,8m pikkused. Nad elasid hotellis. Ühel päeval läksid Naod koolist mööda ja mõtlesid minna kooli õppima. Kui nad kooli sisse läksid nägid nad palju enda sanaseid olendeid. Kui koolikell helises läksid Naod neljandale korusele ruumi 405. Selles klassis hakkas just eesti keele tund. Naod küsisid õpetajalt:,,Kas me võime tulla ka siia õppima?'' Ja õpetaja vastas:,, Jah, loomulikult.'' Naod olid väga õnnelikud,et nad said selles klassis õppida eesti keelt.Nad istusid viimastesse ridadesse ja hakkasid tundi kuulama. Naod oskasid päris hästi eesti keelt ja said kohe viied. Järgimine tund oli matemaatika ja seal nad said suurepäraselt hakkama. Kui tunnid läbi olid läksid Naod poodi ja peale seda enda hotelli. Järgmisel päeval pidid kõik koolilapsed minema prügilasse ekskursioonile.Kui nad prügilasse jõuds...
..)v kui järgneb öeldis (oleks, teeks jne) Olevas käändes komaga ei eraldata. Bugatti kui kiireim auto/kiireima autona ,,Kui'' komaga siis, kui puudub öeldis. Ta tegi nii palju, kui nõutud. Parem, kui ma teisiti teeks. Kui öeldist ei saa juurde mõelda, on võrdlus. Ilm on sama ilus kui eelmisel aastal. Koma siis, kui on vastand: taat on vähemalt kuuekümnene, kui mitte rohkemgi. Kõrvallausega sama lugu(tahtsin parasjagu õue minna, kui telefon helises.) Eraldatakse: Kas Sina, haritud inimene, tead, mis on elu mõte? AGA: Kas Sina, haritud inimesena tead, mis on elu mõte? (omastav kääne, koma ainult ees) isegi kui, olgugi et, vaevalt et jne ühtsena. EESASEND komaga:Ostes 3 pakki, saad neljanda tasuta. Ta vaatas ringi, teadmata, kas ta on õigel teel. Alates järgmisest aastast on ühistransport tasuta. Võrreldes, hoolimata jne -des/-tes kahelt poolt komaga. Autojuht, saates sõnumit, tegi avarii. -nud/-tud/-v/-tav komaga
Juhan Liiv Helin Kui mina olin veel väikene mees, üks helin mul helises rinna sees. Ja kui mina sirgusin suuremaks, läks helingi rinna sees kangemaks. Nüüd on see helin pea matnud mind, ta alla rusuks on raugenud rind. See helin mu elu ja minu hing, tal kitsas on jäänud maapealne ring. Ma leian,et luuletus räägib elutahtest. See, mida kirjanik nimetab helinaks on huvi ja lootused elult. Juba väikese poisina tundis ta rõõmu ja nautis elamist ning elu avastamist. Vanemaks saades, kui pilt mängumaalimast ja lapsepõlvest edasi reaalsemaks arenes,
usaldas.Ta oligi talle nagu tema päeviku ja pärisema eest.Ta tädi ulatas talle sellel õigel õhtul imeilusa lumivalge kleidi ning lausus:''Nüüd on sinu aeg,mine otsi oma õnn üles.'' Kui ta ballile jõudis ,vaadati teda väga hoolikalt,sestteda ei tuntud äragi.See oleks ju ka loogiline,sest ta kandis valget silmmaski. Poissi nägi ta keset tantsulava seistes.Ta kõndis temani ning poiss ulatas talle käe ning nad pakkusid kõigile vaatamiseks imelist valssi.Siis helises tüdruku telefon,mille ta oli sidunud oma kingapaela külge. Sealt kostis,et ta peab ruttu koju jooksma ,sest kasuema on poole tunni pärast kodus.Ta ütles poisile:''Ma pean,ma pean nüüd minema!'' Siis jooksis ta saalist minema pillates oma mobiiltelefoni trepile.Too poiss leidis selle,kuid telefon oli koodi all ning sellele ei pääsenud keegi ligi. Poiss otsis mitmeid päevi tüdrukut,kellele see kuulus,kui asjatult.Siis võttis tüdruk südame ringu ning
Tavaliselt oleks tüdruk püsti tõusnud ning kommenteerija peale metslooma kombel röökinud, kuid täna ta seda ei teinud. Õpetaja jõudis klassi. Suur turske mees suurte prillide ning naljakate ruuduliste pükstega. Õpetaja Kala. Üldiselt väga sõbralik ning arusaaja, kuid Agnest ta ei sallinud. Õpetaja pööras viivuks pilgu Agnesele ning seejärel alustas juttu Shakespearist. Tunniteema "Shakespeare" vuhises Agnese kõrvust mööda kui kesköine kiirrong. Kell helises... Vahetunnis istus tüdruk vaikselt põrandal, käed näo ees ning põrnitses läbi sõrmede pilkavalt nelja poissi. Need olid Edward, Joosep, Karl ja Martin. Mälestused nende poistega seoses tõid tüdrukule kibedad pisarad silma. Ta tõusis püsti ning jooksis koolimajast parki. Tahest tahtmata möödusid silme eest pildid läinud nädalavahetusest... Oli laupäeva õhtu. Agnes sättis ennast Joosepi sünnipäevale. Ta pani selga valge kleidi, mis
L avastas et pole ühtegi gripiteed ega nohurohtu. Riidesse ning pidi minema apteeki. Ta ei tahtnud rohkem täbisemaks jääda. Käis ruttu apteegis, seejärel koju. Lapsed olid heas tujus, neile pakkus nalja et emme sellise häälega räägib. L oleksm tahtnud et Inx talle appi tuleb, kuid keegi ei vastanud telefonile. Tervis ei paranenud, öösel ei saanud magada. Alles hommikupoole uinus, kuid ka paar tundi sai ainult magada, sest kaksikud äratasid ta. Helises uksekell, korter nägu hull välja, mitu päeva koristamata, nõud vedelesid kraanikausis. Memm oli ukse taga, küsis kas L on haige, ning kas keegi talle appi ei tulegi? Memm pakkus, et võib lapsi vaadata, et L saaks natukenegi puhata. Memm viis lapsed ja koera õue mängima. Ta enesetunne oli natuke paranenud. Memm ütles, et võtab teinegi kord lapsed oma hoole alla, ning L teadis, et võib memme usaldada. L arvas, et see oli jumala saadetud abiline, jus siis kui kõik tundus nii halvasti
4.6.1 Telefonil 25 oli toru hargilt maas. Helistasime 26lt 25le, liin oli kinni. Vajutasime klahve "F1" ja "Clear"; lambike jäi põlema. Panime 25 toru hargile, siis helistas 25 automaatselt meile, 26-le. 4.6.2 Analoogselt võib toimida järjest mitme numbriga, need pannakse järjekorda. 4.7 Kui saate helistamisel teate abonendi hõivatusest 25 toru oli hargilt maas. Valisime 26l numbri 25, see oli kinni. Vajutasime klahve "F5" ja "Clear". Kui 25 toru hargile pani, helises see telefon uuesti, seekord sai 26 ühenduse. 4.8 Konverents Valisime numbri 25, sealpool võeti toru vastu. Vajutasime klahvi "Inquiry", valisime numbri 20, ka seal võeti toru. Vajutasime nuppu "F3". Telefonikonverents oli loodud. Vajutasime nuppu "Clear" ja meie osavõtt konverentsist katkes. Kokkuvõte Digitaaltelefon annab meile palju avarama ja mitmekesisema võimaluse kasutamaks erinevaid funktsioone võrreldes analoogtelefoniga. Eriti head omadused on
Poisid läksid seda asja uurima sellele aadressile mida nad kuulsid, nad uurisid välja ,et seal elab Sven Söderberg. Nad tuulasid läbi tema korteri ja avastasid lipiku , millel seisis kirjas uus kohtumispaik. Kaks päeva hiljem oligi aeg minna sinna kohtumispaika, mis seisis lipiku peal kirjas.Nii poisid tegidki , nad passisid metsas ja vaatasid röövleid pealt.Kõik oli ideaalne, nad valmistusid politseisse helistamiseks. Aga siis helises Tommy telefon, see rikkus kõik ära.Tommy ja Kribu jooksid nii kuidas jalad võtsid, röövlid ajasid neid taga aga poistel õnnestud imekombel pääseda ja rääkida ära kogu lugu politseile. Kõik sai lahendatud, röövlid tabati ja poisid olid suured kangelased ning ka matemaatika õpetaja asi leidis lahenduse , tuli välja, et õpetaja oli olnud puhkusel ja poisid ei kaotanud tema vastu usaldust.Poisid olid tublid detektiivid ja koolis sellest ajast peale väga populaarsed.
märkas ta Juhanit ühe blondi tüdrukuga suudlemas. Juhan nägi Katit ning kutsus teda enda juurde, kuid Kati jooksis kaugele metsa. Juhan jooksis talle järele. Kati oli kurb kuna ta oli alati Juhanit armastanud, kuid Juhan ei uskunud teda enam. Juhan võttis Kati sülle, tassis ta oma autosse ja sõitsis Juhani vanaema juurde. Seal said nad end välja puhata puhata. Kätte hakkas jõudma september, mil hakkas kool. Koolis toimus AIDSI teemaline loeng. Koolist koju minnes helises telefon. helistas Markus, kes oli kati peol ära vägistanud. Nad said kokku ning Markus ütles Katile,et tal on HIV. Nad läksid koos arsti juurde ning tuli välja, et Katil on samuti HIV. Ta ei suutnud kellegile sellest rääkdia,sest kartis kõikide reaktsiooni. Palju aega läks mööda ning ühel päeval nägi ta kuuekordset parkimismaja. ta läks trepist üles. Ta kavatses alla hüpata. Ta tegigi seda. Peale ta surma said kõik aru, kui tore ja hooliv Kati tegelikult oli. Juhan luges Kati
1913.aastal töötas ta joonistusõpetajana Tartu linnakoolis, 1914 kutsehariduse Seltsi õhtukoolis ning aastatel 1916-1919 pidas ta ateljeestuudiot. Mägi Tegutses 1919.aastal Eesti Töörahva Kommuuni ja Lõuna-Eesti kunstikaitsetoimkonnas. Konrad Mäge võib pidada eesti kunsti imeks. Tema jaoks ei olnud kunst mitte jäljendus, vaid alati eneseväljendus, eneseteostus ja uue maailma loomine vastavalt välisilmast tekkinud muljetele. Kogu tema loomingus helises kaasa tema kaasaegne kunstiareng, kuid seda täiesti isikupärases käsituses. Looming Konrad Mägi oli 20. sajandi alguskümnendite üks värvitundlikumaid eesti maalijaid, kes kujundas oma käsitluslaadi kaasaja moodsa kunsti mõõdukaid suundi tõlgendades. Tema lemmikvärv oli kaadmiumpunane. Looduse kujutajana oli ta suuresti mõjutatav motiivist, uued loodusmuljed põhjustasid stiili muutumise ja panid aluse uuele loomejärgule
Ta oli segu kahest perekonnast Bagginsitest ja Tookidest, viimastest aga räägiti, et nad käisid seiklemas, mis oli kääbikute jaoks väga lugupidamatu ja mõeldamatu. Kuid Bilbol polnud endaarust mingeid kaldumusi seiklusteks. Ühel hommikul aga tuli tema juurde pikka valge habemega vanamees, kelle nimi oli Gandalf. Ta tahtis Bilbo seiklustesse saata, kääbikul polnud aga vähimatki tahtmist seiklema minna ja ta saatis Gandalfi minema. Järgmisel päeval helises täpselt enne teeaega uksekell, Bilbole tuli meelde, et ta oli eile kutsunud viisakusest Gandalfi teed jooma. Ta jooksis ust avama, kuid Gandalfi asemel seisis ukselävel päkapikk, kes koheselt sisse tulija oma mantli nagi otsa riputas. Kuna kääbikud on väga viisakad olevused, siis kutsus ta päkapikku teed jooma. Kuid hetke pärast helises jälle uksekell, ja jälle seisis seal päkapikk, kes toimis samamoodi nagu esimene ja samamoodi nagu ennegi kutsus Bilbo teda teed jooma
Teised aga käivad meist niisama mööda, kutsudes esile hirmutunde ja andes endast märku külmade õhuvoolude, varjude või trepinaginaga. Mõned kummitused on heasoovlikud, kes soovivad oma maistel sõpradel niisama pilku peal hoida, mõned aga kurjad, kes soovivad kellelegi millegipärast kätte maksta. Majakummitused Kas olete kuulnud Rosenheimi poltergeistist? 1960. aastate lõpul hakkasid Saksamaal Rosenheimi advokaadibüroos juhtuma imelikud asjad. Telefon helises, kuid vastu võttes jäi see lihtsalt tummaks, kõned katkesid ning keegi salapärane olevus oli teinud 600 registreeritud kõnet, mida ükski bürootöötaja omaks ei võtnud. Lisaks plahvatasid lambipirnid, mööbel vahetas asukohta. Mitte keegi ei leidnud toimuvale selget põhjust. Lõpuks kutsuti kohale professor parapsühholoogiainstituudist. Professor teadis rääkida, et tavaliselt on poltergeistinähtude taga mõne noore naisterahva ebateadlik mõju.
soov puhata kodumaa mullas:"Su rüppe heidan unele,/ mu püha Eestimaa!" Luuletaja soov täitus alles tema 60. surma-aastapäeval (1946), mil tema põrm toodi ära Kroonlinna kalmistult ja maeti Tallinna Metsakalmistule. Oma luuletustesse on Emajõe ööbik põiminud ka eesti mütoloogia tegelasi: Vanemuine, laulujumal, sinu laululehkav kannel helises siin põhja peal! Siin, kus, Kalev, sinu lapsed, kanged eesti kännu võsud käisid, kostis tema hääl. (,,Mõtted Toomemäel") Ärkamisajal levis C. R. Jakobsoni isamaakõnest pärit Eesti ajalookäsitlus, kus nimeteti muistset iseseisvuse aega Eesti õnneajaks, millele järgnes 700-aastane orjaöö, mis lõppes siis,
Kõlab oktaav madalamalt, kui noodis kirjas on. · kuues (madalaim toon) keel: E (heli sagedus 82.4Hz) · viies keel: A (heli sagedus 110Hz) · neljas keel: D (heli sagedus 146.8Hz) · kolmas keel: G (heli sagedus 196.0Hz) · teine keel: H (heli sagedus 246.92Hz) · esimene (kõrgeim toon) keel: E (heli sagedus 329.6Hz) Harf Harf on väga vana pill. tema ürgne esiisa - puupoognale pingutatud pillikeel - helises sumeritele juba 6000 aastat tagasi. Vanim mitme keelega harf pärineb Egiptusest. Sellel oli lai loogakujuline puuosa. Looga üks haru oli peenem ja teine haru laiem ning seest õõnes. Harude vahele olid tõmmatud keeled. Sellist tüüpi harf levis üle maailma kuni Hiinani ja Jaapanini välja. Veel tänapäeval kasutatakse niisuguseid harfe Birmas. Teadmata ajal paigaldati Euroopas harfi loogaotste vahele tugipuu, mis aitas keelte pinget tasakaalustada
Natur und Umwelt Die Abfallbeseitigung war immer ein zentrales Thema,das viel Geld kostet.In den letzten Jahren diskutiert über die Abfallvermeidung.Es wichtige Müll gar nicht entstehen zu lassen.Das liegt in erster Linie bei der Verpackungsindustrie,aber auch der Kunde kann.Zumbeispiel ob er Einkaufstasche mitnimmt und Plastiktüten verzichtet.Beim Recyceln hilf die Stadt dem Bürger.Die Stadt stellt öffentliche Container zur Verfügung.Bestimmter Müll kann gratis abgegeben werden.Für Glas und Altkleider stehen in jedem Stadtviertel Container bereit.Batterien und Medikamente bringt der Kunde in das Geschäft zurück,in dem er die Ware erworben hat.Alte Mõbel werden StraBe und abgeholt.Das es kostenlos.Dieser sogenannte viele Bürgern beliebt.Denn nicht selten findet man da noch ganz brauchbare Dinge. Natur und Umwelt Kaetud pilves-bedeckt Sademetehulk ulatub-die Niederschlagsminge erreicht Kantaksse merre-wer...
Kõlab oktaav madalamalt, kui noodis kirjas on. · kuues (madalaim toon) keel: E (heli sagedus 82.4Hz) · viies keel: A (heli sagedus 110Hz) · neljas keel: D (heli sagedus 146.8Hz) · kolmas keel: G (heli sagedus 196.0Hz) · teine keel: H (heli sagedus 246.92Hz) · esimene (kõrgeim toon) keel: E (heli sagedus 329.6Hz) Harf Harf on väga vana pill. tema ürgne esiisa - puupoognale pingutatud pillikeel - helises sumeritele juba 6000 aastat tagasi. Vanim mitme keelega harf pärineb Egiptusest. Sellel oli lai loogakujuline puuosa. Looga üks haru oli peenem ja teine haru laiem ning seest õõnes. Harude vahele olid tõmmatud keeled. Sellist tüüpi harf levis üle maailma kuni Hiinani ja Jaapanini välja. Veel tänapäeval kasutatakse niisuguseid harfe Birmas. Teadmata ajal paigaldati Euroopas harfi loogaotste vahele tugipuu, mis aitas keelte pinget tasakaalustada
Rütmika oli uimane ning igav. Järgmisena astusid lavale Segakoor Sauer,kes esitasid kuus laulu.Esimene laul ,,Advendisalm" oli lõbusa rütmikaga,mis mulle väga meeldis.Flööti mängis ka meie oma kooli õpilane:Lisette Toplaan.Tema mängutehnika oli hea ning kooskõlas oreliga.Teise loona laulsid nad dirigent Ester Soe juhtimise all laulu ,,Jõulutervitus".See oli väga ilus ja soe jõululaul. Naiste hääled olid meeletult kõrged, nii, et terve kirik helises kaunitest naisvokaalidest. Ja ega meeste madal häälgi alla ei jäänud. Neljandana laulsid nad loo ,,Ütle, mis on inimene".Klaverit mängis Rita Naaber ning solist oli Linda Lapp,kelle on meeletult ilus ning hea hääl. Taustaks laulis segakoor Sauer. Meloodia oli rahulik ja ilus. Siis astus lavale Kuressaare linnapea Urve Tiidus, kes pidas väga ilusa kõne jõuludest ning annetamisest. Kõne oli väga südamlik ja pani mõtlema laste ning naiste varjupaigale ,,Laurits".
eestikeelse luuletuse eest, mida kannab liivilik vaimsus. Auhinda hakati välja andma 1965. aastal. Oli keelustatud Nõukogude võimu poolt. Taastati 1984. aastal. Auhinna saajale ei anta raha, vaid kingitakse karjasemärss. 1965. aastal sai esimesena selle auhinna Debora Vaarandi, "Eesti mullad" Eelmisel aastal sai auhinna Eha Lättemäe "***Kui talvekuu on paratamatu..." Helin Kui mina olin veel väikene mees, üks helin mul helises rinna sees. Ja kui mina sirgusin suuremaks, läks helingi rinna sees kangemaks. Nüüd on see helin pea matnud mind, ta alla rusuks on raugenud rind. See helin mu elu ja minu hing, tal kitsas on jäänud maapealne ring. Rändaja Tulin linnast. Lumesadu. Tööd ei leidnud kusagilt. -- Lumesadu. Jalad väsind. Läbi, läbi näljane. Kuskil teed, ei tulekiiri, aeg ju hiline. Ennäe! tulukene siiski vilgub viimati. Koputan ja astun sisse --
mööda koridore ringi ja karjusid. Pea niigi valutas, need arsti poolt välja kirjutaud tablakad ei aidanud sugugi, söö palju tahad. Tuppa minnes hakkas Rebecca ka oma juttudega pihta, tirides mul käed peaaegu otsast ära ,,Greete, mu armas Greete, tulid ka lõpuks. Istu ruttu, mul sulle nii palju rääkida, pole sind ju terve nädala näinud!" Ma olin nii väsinud, vaevu suutsin ta ära kuulata. 27.03 Äratuskell helises, kell oli 7:00. Üldse ei jaksanud tõusta. Rebecca tõusis ärkvele ning tuli välja plaaniga, et võiks täna kooli asemel kõik koos midagi põnevat teha. Olin nõus, ainult, et kui saan veel paar tunnikest magada. Rebecca saatis teistele sõnumid laiali ning pani äratuse poole kümneks. Kell oli juba pool 11 saamas. Olime kõik valmis ja tellisime 7 kohalise takso. Meid oli kuus: mina, Rebecca, Kelly, Kerten, Rasmus ja Matthias, viiesesse poleks me ära mahtunud
intiimsemaid pihtimusi ja hingevalu avaldusi. Tema põhimõtteks oli ümbritseva tõetruult kujutamine. Juhan Liivi elu oli üksildane ja raske. Sellest võiski tuleneda tema luuletuste nukker teema. Terve elu piinas teda raske vaimuhaigus, mis käis peal hooti. Oma tõvest kirjutas ta luuletuses ,,Helin". Kui mina olin veel väikene mees, üks helin mul helises rinna sees. Ja kui mina sirgusin suuremaks läks helingi rinna sees kangemaks. Nüüd on see helin pea matnud mind, ta alla rusuks on raugenud mu rind. See helin mu elu ja minu hing, tal kitsaks on jäänud maapäälne ring.
"kill-kll!" helises koolikell. "kik vikesed jnesed klassi!" hdis proua liisa,jneselaste vahva kooli petaja. Kasparil oli suur koolikott sejas ja nii jrgnes ta oma spradele. Ta otsis enndale diivanile istekoha - tpselt sprade ja sbrannade keskele. nagu igal hommikul, alustasid vikesed jnesed koolipeva lauluga "tere hommikust, maailm!". prast seda lksid nad mngima.kaspar ja tema hea sber bruno suundusid mngunurka, kuhu oli sisse seatud nukuteater seal seisis ka ks suur kast kostmidega. kaspar tahtis vga mber riietuda ja tmbas kik rivad kastist vlja. piraadipksid, printsessikingad, naljakad prillid, ujumislestad - kik see ja palju muudki vedeles keset prandat. kaspar sikutas jalga tohutu suured pksid, pani ette punase nina ja marad prillid. sellises kostmis tantsis ta peegli ees. "hi-hii!"itsitas kati."vaadake kloun!" bruno leidis oma kaisukaru jaoks uhke piraadimtsi ning musta silmaklapi. bruno ja tema karu lksid piraatide laevaga merd s...
Härra Oja. Ta jättis laval ääretult sümpaatse ning inimliku mulje. Inimliku selles mõttes, et ta oli justkui üks meie, publiku, seast. Mees oleks võinud tal lasunud tähelepanu palju rohkem ära kasutada ning end maksma panna, kuid ta ei teinud seda. Üleoleva inimese asemel seadis ta ennast rahvaga ühele pulgale ning suhtles kui võrdne võrdsega. Arvan, et see oli mõeldud pigem sarkastilise kommentaarina, kuid sellegipoolest mõjus see hästi, kui ühel inimesel publiku seast telefon helises ning Oja selle peale ütles: „ Räägi rahulikult ära, me ootame. Tervita kindlasti!“ See oleks justkui olnud osa etendusest. Tahan kindlasti ära mainida, et Peeter Ojal on suurepärane diktsioon, mis jällegi oli minu jaoks mõnevõrra üllatus. Ma küll olen teda ka enne laval näinud, kuid selles tükis suutis ta oma käriseva hääle eriti hästi mängima panna. Kui mees lavale astus, siis esimesena jäi mulle silma tema eriti stiilne välimus. Uskumatu kui
Keel pannakse võnkuma näiteks poognatõmmete, sõrme või plektrumiga näppimise, poogna, haamrite või muude vahenditega löömisega.Viiuli keeled on roobi ja keeltehoidja kaudu ühendatud kõlakastiga. Viiuli õõnes korpus toimib resonaatorina, võttes üle keelte võnkumise ja võimendades tekitatud heli. Klaveri keeli lüüakse haamritega. Klavessiini keeli näpitakse sulerootsuga. Harf on väga vana pill. tema kõgne esiisa - puupoognale pingutatud pillikeel - helises sumeritele juba 6000 aastat tagasi. Vanim mitme keelega harf pärineb Egiptusest. Sellel oli lai loogakujuline puuosa. Looga üks haru oli peenem ja teine haru laiem ning seest õnes. Harude vahele olid tõmmatud keeled. Sellist tüüpi harf levis üle maailma kuni Hiinani ja Jaapanini välja. Veel tänapäeval kasutatakse niisuguseid harfe Birmas. Teadmata ajal paigaldati Euroopas harfi loogaotste
Ühel hommikul ärgates avastas Gregor, et ta on putukaks muutunud. Ta lamas soomuskõval seljakilbil, kõht oli kummis, pruun, kõhrekaartega kaetud. Tal oli rohkelt peenikesi jalgu. Gregor ehmus, kui nägi, et kell saab juba seitse. Ta oleks pidanud poole viiese rongi peal olema. Gregor imestas, et ei olnud äratuskella kuulnud. Juba ema, isa ja õde Grete kloppisid ustele ja uurisid, mis Gregoril viga on, sest Gregor ei olnud viie teenitud aasta jooksul kunagi haige olnud. Helises uksekell ning teenijatüdruk Anna läks ust avama. Ärijuht ise oli Gregori juurde tulnud ja kõneles läbi Gregori toa ukse, et Gregori positsioon äris ei ole kindel, et ta saavutused on ebarahuldavad. Gregor sai end suure vaevaga voodist välja ja läks oma toa ust avama. Vaevalise jõupingutusega sai ta luku lahti ning hakkas seletama, et pakib kohe kaubaproovid kokku ja asub teele. Teistele tundus ta hääl loomaurinana ja arusaamatuna ning teda nähes kaotasid teised pea. Ärijuht
Koos kleidiga tulid alla ka kristall kingad. Mis sobisid talle täpselt.Tuhkatriinu pani kleidi selga ja kingad jalga . Kui ta uksest sisse astus vaatasid kõik teda suu ammuli ja silmad kissis, kuna see kleit oli tõepoolest särav. Kui Martin teda nägi oli ta silmapilkselt armund. Ta läks Tuhkatriinu juurde ja palus ta tantsule. Ta ei tundnud teda nii ilusas kleidis ära, mitte keegi ei tundnud. Nad tantsisid Martiniga terve õhtu, kuni Tuhkatriinu telefon helises ja ta peale röökis võõrasema. Ta käskis tal kohe koju tulla, kuna Tuhkatriinu oli unustanud võõrasema pesu pesemata. Tuhkatriinu kiirustas seillise kiirusega koju ,et tal tuli uksest väljudes üks king jalast . Aga tal ei old aega seda tagasi panna, nii et see jäi sinna ukse peale lebama. Enne koju jõudmist peitis ta kleidi ära põõsasse. Võõrasema oli väga vihane . Kui Stella ja Liis koju jõutsid rääkisid ja näitasid nad pilte ühest
ja laimajale hoopi andma on sõbrad valmis tema eest. Ta uskus kõigest südamest, Et surematu sihi poole meid viivad suured nägijad, et õnneukse avavad maailmale ja inimsoole kord vaimukiirte varal need humaansed mõttehiiglased." ,,Kaastunnet, põlastavat viga, molaarseid aateid, hingetuld ja kipitavat kuulsusiha ta tundis juba varakult. Kui kanneldades tutvus aga ta Schilleri poeesiaga ja rändas Goethe taeva all, siis kõrgel kunstiallikal ei tulnud muusal häbeneda. Uus lüüra uhkelt helises: Neis vaimustatud värssides ei jätnud iial maha teda ta mõtelnud, ta tundearm ja lihtsuse autentne sarm." Oneginit valdas ka suur vabadusearmastus. Maal püüdis ta teha ümberkorraldusi pärisorjade elus. Jevgeni Onegini peamine tragöödia seisnes aga ikkagi hingelises tühjuses, ilma sihita elus. Jevgeni ja Vladimir olid mõlemad poeedid. Lenski oli pea 10 aastat temast noorem. Ta rääkis oma armulugusid, mida Onegin lihtsalt kuulas. Jevgeni
Juhan Liivi luule analüüs 1) Helin 2) Isamaale Kui mina olin veel väikene mees, Mina kõnd`sin kurba rada, üks helin mul helises rinna sees. Kurba rada kõnd`sin ma; Muresid mul mitusada – Ja kui mina sirgusin suuremaks, Oh kuis mahajäetud ma! Läks helingi rinna sees kangemaks. Kivi kukkus kivi juurde, Nüüd on see helin pea matnud mind, Jõgi püüdis meresse, Ta alla rusuks on raugenud rind. Koerakutsik ema juurde,
Ta seadis eesmärgiks sellest mineviku haavast lahti saada ja tegi end Haakega “tuttavaks” - too ei tundnud teda ära. Ravic esines von Horni nime all. See oli kättemaksuplaani kogu alus. Haake ei kahtlustanud midagi, Ravic kasutas ära tema kiimalisust ja kõrvalise bordelli nime all sõidutab ta Haake metsa ja tappis ta ära. Ta mattis Haake maha ja kaotas kõik jäljed. Ravic tundis end isegi hästi pärast seda tegu. Ühel ööl helises telefon, helistas Joana kes tahtis, et Ravic tema juurde tuleks. Ravic ei läinud, sest Joana oli juba teda ühel korral niimoodi petnud. Kui Ravicile enam und ei tulnud, läks ta end pesema. Pesemise ajal kuulis ta koputust uksel, ukse taga oli Joana uus mees kes kutsus Ravici oma korterisse. Joana uus mees oli Joanat kaela tulistanud (see juhtus tüli käigus). Ravic käskis Joani haiglasse viia ja ta proovis haiglas Joani opereerida, ent see ei õnnestunud
,,Palun, siin see on," ulatas ta lipiku Richardole, vaatas talle silma ning pilgu vältel puutusid nende käed kokku. Ta ei tea, kaua nad nii seal teineteise silmadesse uppudes seisid, kuni Marili Kersti nime hõikas ning ta uimast äratas. ,,Ma helistas sulle," oli ainus, mida Richardo veel ütles ning jäi eemalduvat Kerstit veel minutiks jälgima. Terve õhtu, öö ja järgmise päeva ootas Kersti kõnet. Kui ta mobiil laual pool 7 õhtul lõpuks helises, ta lausa tormas telefonile vastama. ,,Jah?" küsis ta häbelikult, ootusärevus häälenoodis. ,,Tere, mina olen see poiss, kes sinult eile kesklinna kohvikus numbrit küsis. Vabanda, et ma varem ei helistanud, mul oli väga kiire." ,,Sellest pole midagi," õhkas Kersti õnnest. Richardo jätkas kergendatult: ,,On sul tänaseks õhtuks plaane?" ,,Ei," vastas Kersti heliseval häälel. ,,Ma mõtlesin, et kuna olen siin vaid puhkamas ega tunne linna üldse, siis ehk näitaksid mulle seda
Alati kui Mari närvi läks, juhtus midagi halba, nii ka seekord. Ta tõusis püsti ja ei märganud, et ta jalg oli jäänud koti külge kinni. Järgmisel hetkel leidis ta ennast maas lamamas. Terve klass naeris, tüdruk tõusis kiirelt püsti, istus laua taha ja peitis oma näo käte varju. Ülejäänud tund möödus ilma ebameeldivate vahejuhtumiteta. Kuid endiselt ei paistnud keegi isegi märkavat, et Mari seal oli. Kell helises. Lapsed tormasid klassist välja ja proua Sepp palus Maril jääda natukeseks ajaks klassi rääkima kooli korrast. Klassist väljudes leidis ta eest kamba tüdrukuid omavahel rääkimas. Ta tahtis nii väga nende juurde minna ja öelda: " Tere, mina olen Mari," aga miski takistas teda. Ta pööras neile hoopis selja ja kõndis tüdrukute WC poole. WC ukse lahti tõmmanud, sattus ta segadusse. Tema ees seisid ta uued klassivennad, tehes suitsu
nii kuidas kehvä valla kiil om luudu (2:110). Sa veerid ja veerid neid ridu ning silpideks kokku loed (1:85). Sa haarad, kuid enam sul pole pidet (1:85) ning kaks korda pimedam paistab tee (1:85). Nüüd endassegi piilu, vaata varju, mis kõnnib kõrval (1:91)! Ja mõõda oma viljasalve rikkust (1:91)! Aeg küps, et teeksid endale bilanssi (1:91). Kuid juba miski mus kaandus, miski mus tardus ja suri, tundsin end kivist kastis (1:106). Kõik kaugeneb ja unub, - ka see, mis kord meis helises ja voogas (1:132). On siiski üks, mis iialgi ei sure (1:132). See sfinks, mis hinge süües aina lisa küsib, on Mure (1:132). Ei kummardunud pea, vaid saatust trotsis. Ei murdnud lootusetus selle meelt, kes ennastunustavalt tõde otsis (1:160). Ta sirget käiku käis veel pimesigi (1:160). Kui juhtub vast, et vihmades ja vilus poolvargsi liginema kipub tusk, su väike naeratus kõik kortsud silub ning jälle headusesse kasvab usk (1:176). Kustumatuks jääb mu suule viimne suudlus panti,
--- Ta lauluga tõusis ülesse läbi hangede! Poolkülmand tiib ta päästis veel üle hangede! Ja laul lõi tõustes kõlama läbi hangede; ja kindlamaks sai ja helises üle hangede! ("Lõoke") --- Ta lendab lillest lillesse, ja lendab mesipuu poole; kui kõuepilv tõuseb ülesse, ta lendab mesipuu poole.
et politseijaoskonda tunnistusi andma ei lähe. Kui oli möödas nädal ja endiselt polnud meilboksis ega mobiilis mingit märki, üritas Kaarina endas joone alla tõmmata. Üks etapp tema elust oli sellega lõppenud. Lapsepõlv koos Katsiga oli läbi. Hing oli Kaarinal, aga jätkuvalt haige. Tal oli valus juhtunu pärast, mis siiani meediakanaleid täitis ja inimesi jätkuvalt sokeeris ja isiklikke elusid, nagu temal, segi pööras. Ühel hilisõhtul helises uksekell ja sõber seisis uksekünnisel. Kaarina ei tahtnud ennast väga uudishimulikuna välja näidata, aga soovis väga teada saada, et mis seis Katsil parasjagu oli. Kats aga vastas selle peale, et käis ja andis ennast ise üles. See lugu oli minu jaoks üks kõige põnevamaid selle raamatu juures. Mäletan ise, mis tunded mind valdasid, kui oli pronksiöö. Sedasama lugu korrutati järgmistel päevadel ka koolis
"Räägi asjast!" "Sa oled lihtsalt üks haige tüüp, mõistad? " Kadri pruunides silmades peegeldub hirm, ning pärlendavad pisarad. Klassijuures oli aga poistepunt, nad jõllitasid mind silmanurgast, see oli enesest mõistetav. Tüdruk peatub hetkeks, sest nagisevast koridorist kostavad tõtakad sammud. "Värdjas! "röögib kellegil madal, kuid tugev hääl teiselpool koridori. Kõik vaatasid mind väga kurja ja metsiku pilguga, mis tekitas minus aina nõrkust. Kell helises ning oli aeg minna tundi, enne tunni algust öeldi mulle samamoodi jubedusi, mis näpistas mu sees. Tunnis ma ei suutnud süveneda töösse, istusin täiesti üksinda, ilma sõpradeta ja kõigeta. Mu sees valitses vaid tühjus ning üksindus. Minu täiuslik klass on osutunud õudus unenäoks. Päev möödus kiiresti, kuid kohutavalt, see kõik oli minu sisse kogunenud nii oligi, kuni nädal aega. Mu hinded ei olnud just mitte kiidu väärt, kõik see painas mind. Ma olin liiga nõrk, et vastu
Lugedes raamatut ,,Kirjaklambritest vöö" Mobiiltelefoni äratuskell helises. Patjade vahelt liikus aeglaselt peenika käsi plaaniga lärmakas asi vastu seina visata, või siis välja lülitada. Hamabaid pestes jäi Kati end peeglist jõllitama. Korrates küsimust miks ,mis tal pidevalt peas kummitas .Kaotanud lootuse leida elule mingisugenegi mõte,langetas ta pea ning pesi näo,et teha algust uue päevaga. Tujud olid piinanud teda kaua. Ühel päeval oli tal lollitaja, teisel surmakuulutaja, kolmandal puhas
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
