Haritud lihttööline Kui mainida Räästa Gümnaasiumis ringi käies nime Fred Kivistik, öeldakse, et tegemist on targa ja tagasihoidliku abituriendiga, kellel ees helge tulevik. Koolikaaslastele ja teistele lähedastele tundub ta tõesti sellisena aga Fredi iseloomu kohta saan kõige paremini teada temalt endalt. Lapsena lõbu laialt Oma lapsepõlve kohta ütleb Fred, et ta oli nagu iga teine laps. ,,Elasin vanemate ja noorema õega kahetoalises korteris, teistes majades elasid kõik mu sõbrad ja tuttavad. Kogu vaba aja veetsin õues sõpradega ringi hullates. Vahel läksin hommikul kell 9 õue ja tulin tagasi tuppa õhtul kell 11." Fred räägib oma lapsepõlvest nagu elu parimatest aastatest, mida kohutavalt taga igatseb
· John Jessi lahkunud vanaisa · Phil Jessi kasuisa ( Jessi geist isa mees.) · Horace Jessi isa kodustatud kajakas Sõbrad · Fred Parson Jessi poiss · Flora Jessi parimsõbranna (Üli abivalmis ja emalik) · Mackenzie Ben'i parim sõber · Noritsugu Nishizawa Jaapanlane, kes õppis Jessi ema juures · Rasputin Jessi kaisukaru · Marcus Dawson Beni sõber (jalgpallur) · Buster Beresford Fredi sõber Kool · Mr.Powell Tulevane kooli õppelajuhataja. Kooli direktor · Mrs.Forthergill Inglise kelle vanemõpetaja. Jessi tulevane klassijuhataja · Mrs.Thorn Jessi nö ajutine klassijuhataja. Inglise keele õpetaja · Mrs.Tomkins Kooli huvijuht · Mrs.Burton Grupi G1 matemaatika õpetaja · Ben Jones Jessi klassivend, kes talle enne Fredi väga meeldis · Edoward & Gerard Prantsuse vahetusõpilased
Ta kõnnib mööda Jänese rada ja avastab sama uberiku, kus Renegi aeg-ajalt peatub. Teisel ööl tulebki Rene purjus peaga majja ja ründab Kleeri. Hommikul, kui poiss kaineks on saanud, tutvuvad nad korralikult ja sõbrunevad natuke. Kleer saab iga päev Frediga kokku ja on temasse juba päris kiindunud. Ühel päeva sajab aga vihma ja noored kokku ei saa. Selle asemel suhtlevad nad hoopis veebikaamera abil. Mõne päeva pärast ei saa Kleer enam Fredi telefoni teel kätte ja ta hakkab halba aimama. Tema elektronposti on Fred saatnud ähvarduskirja, kus on pornovideo Kleeri näoga tüdrukust, kes tegelikult pole Kleer. Poiss nõuab nädala jooksul sadat tuhandet krooni, vastasel juhul lekitab 4 ta video internetti. Kleer on murest murtud, kuid õnneks tuleb talle appi Rene. Ta palub tüdrukul Fredi kohta kõik meelde tuletada ja kirja panna, et poiss hiljem ise üles otsida. Rene
Lavastuses ei kasutatud peale ukse kella heliefekte. Sammuti ei lastud taustaks ka muusikat. Lavastus rääkis abielu paarist, kes olid olnud koos 17 aastat. Nende elus oli kõik väga hästi, ei minegid tülisid ega erimeelsusi. Kuid kui Anett oma tööreisilt naases, teatas ta oma mehele Fredile, et on armunud kuid mitte temasse vaid reisil tutvunud Manfredi, kes samal ajal seisis ukse taga ning plaanis mõneks ajaks Anetti ja Fredi juurde kolida. Fred oli sokeeritud, kuid armu kolmnurka lisandus ka neljas osa pool Anna ( naabri tüdruk ), kes oli olnud armunud juba aastaid Fredi. Kõigest sellest tekkib suur tüli, mille käigus Fred mitu korda lubab, et lahutab Anettist. Kuid näidend lõppeb siiski rõõmsalt, Manfred hakkab käima Annaga ja Anetti ning Fredi abueluga on kõik hästi, sest tegelikkues oli tegu vaid ühe põneva seigaga , et oma elu huvitavamaks teha.
Ta sai häälega Tartu ja seal valis ta välja ühe odava hostelli, kus ta ööbib. Muidu pidi ta ööbima oma ammuse sõbranna Triinu juures, aga Triinu pidi minema ootamatult Soome. Ta jäi paariks ööks hostelli, aga kuna tal jäi koguaeg raha vähemaks ja tööl ei käinud. Siis ta kirjutas ennast hotellist välja ja ostis endale poest ühe odava magamiskotti. Ta leidis ühe üksiku maja, mis oli suhteliselt korralik ja jäi sinna. Internetti jututoas käies kohtas ta Fredi, kellega nad käisid ka koos väljas. Selle tulemusena armus Kleer Fredi. Hiljem tuli välja, et see üksik maja kuulub Reneele, kes seal vahest ööbib, kui ta kodus ei taha olla. Renee lubas tal majja jääda. Varsti saatis Fred talle kirja, et kui Kleer raha ei maksa siis ta näitab Kleeri kohta tehtud pornovideot kõigile. Ta räägib sellest Reneele ja näitab isegi seda talle. Renee lubab teda aidata. Renee uurib välja, kus Fred elab ja kutsub sinna majja politsei.
VAIMUDE J A A M Elo-Maria Roots Tegelased: Eliisabet (Helen) Maiu (Mäx) Fred (Mäxi vend) Elmar Sarapuu (eesti keele õpetaja). President ja ta naine (Heleni ema ja isa) Ines, Heleni tädi (Heleni olemispaik) Müller (kuri ja kiuslik) Ege (joodikust isa, vaesus,ema jõuetus) Maiu(Mäx): Lastekodu Klassikaaslane Poisilik Hea sõbranna Fred (hauakaevaja): 28 aastat vana Elab surnuaias Budist Mäxi vend Ilus välimus Heleniga keerulised suhted Ilma hariduseta Vanglas 8 aastat Fred(hauakaevaja): 28.aastat vana. Elab surnuaias. Budist. Mäxi vend. Ilus välimus. Heleniga keerulised suhted. Ilma hariduseta. Vangla 8.aastat. Elmar Sarapuu: Eesti keele õpetaja Heleniga sobiv Raamatud Summerhill (Inglismaal tegutsev kool, kus õpilaste vabadust ei piirata ja õppetöö toimub hoopis teistmoodi) Kohvikus (Helen, Mäx, Fred...) Koolis Ege: Vaesus Vägivald Ema jõuetus Koolis Kodune elu Sündmused: Beriti ja Hele...
Lubjakivi Sergei Saal Alari-Fredi Liik Üldinformatsioon · Eesti üks levinuim maavara · Leidub enamasti Põhja-Eestis · On valdavalt kaltsiumkarbonaadist koosnev settekivim · Peamine osa lubjakividest on moodustunud algloomade kodadest. · Koosneb peamiselt kaltsiidist, lisanditena võib esineda savimineraale, kvartsi, dolomiiti jm · Keemiline valem CaCO3 Kasutamine · Lubja tootmiseks · Tsemenditööstuses · Paberitööstuses · Metallurgias · Põllumajanduses · Ehitus materjalina · Mineraallisandina loomtoidus Kaevandamine · Harku lubjakivi, ehituskivi, ehituskillustik · Väo lubjakivi, ehituskivi, ehituskillustik · Maardu lubjakivi, ehituskivi, ehituskillustik · Kunda lubjakivi, ehituskillustik ja tsemendi tooraine · Narva lubjakivi, ehituskillustik Pildikesed Täname neid, kes kuulasid
Rembrandt Harmenzoon van Rijn Koostaja: Fredi Pärs 11A 15. juuli 1606 Leiden 4. oktoober 1669 Amsterdam Üks Euroopa tuntumaid maalikunstnikke. Alustas õpinguid ladinakeelses ülikoolis ning astus 14-aastaselt Leideni Ülikooli. Lahkus hiljem koolist, et maalikunsti õppida. Algul kohaliku meistri, Jacob von Swanenburch'i ning hiljem Pieter Lastman'i juures Amsterdamis. Teinud palju autoportreesid (u. 50-60) Maalis maastikku, tegeles graafikaga. Portreed on rikkalikud ja mitmekesised.
ERIKA SALUMÄE JÄÄDA ELLU Grete Käen T E O S T I S E L O O M U S TAVA D FA K T I D Ilmumisaeg: 2009 Autor: Ene Veiksaar Auror ja Erika olid sõbrannad. Raamatus on 192 lehekülge. TEOSE ÜLESEHITUS Teos koosneb peatükkidest, mis algab tema lapsepõlvest kuni tänapäevani. Teoses oli palju illustreerivaid pilte. T E O S E S I S U: P O R T R E T E E R I TAV Teos räägib Erika Salumäe elust. Erika veetis oma lapsepõlve lastekodus Eerika läks spordikooli Täiskasvanuna võitis ta olümpiakulla Ta oli heasüdamlik ja range aga ise ta tundis ennast nõrgana KÕRVALTEGELASED Ruth Salumäe- Erika kasuema Fred Fisker- Erika endine abikaasa Aare Tark- Erika eluarmastus pärast Fredi Vladimir Petronots- Erika treener TEOSE STIIL Sõnakasutus oli tavaline ja igapäevane Võõrsõnu ei olnud ja oli lihtne lugeda NÄITED ,,Ole täna parem kui eile ja homme parem kui täna" ,,Muidugi võidad ja sa tead seda isegi!" ...
Nüüd tuli kuidagi nöörid lahti harutada, et saaks alla minna. Natukese aja pärast saidki nad Clarence nöörid lahti harutatud peale jalgade. Nüüd üritas Clarence end Joe poole ajada, kes oli serva ääres aga õnnetuseks kukkus ta üle ääre stuudiosse. Kuna kaablid olid ümber Clarence ei kukkunud ta päris maha. Paar meetrit enne põrandat ta peatus. Üks tehnikutest aitas Clarencei alla. Frank läks ka ülesse ja aitas Joed. Paljud tulid veel ülesse, kes aitasid Ali ja Fredi alla toimetada et nad plehku ei pane. Kui Ali ja Fredi suunati politsei autosse rääkisid kõik mis oli juhtunud.
Etendus toimus 5. Mail 2013, kell 16.00. Peaosades olid Meribel Müürsepp (Sandy), Priit Strandberg (Danny), Piret Krum (Betty Rizzo), Karol Kuntsel (Miss Lynch), Kaia Oidekivi (Jan), Kethi Vibomägi (Marty), Kristiina Renser (Frenchy), Anett Schneider (Patty Simcox), Lauri Pesur (Doody), Ruudo Vaher (Eugene Florczyk), Taavi Paomets (Roger), Silver Laas (Kenickie), Maarius Pärn (Sonny), Karl-Erik Tamme (Jonny Casino), Raahel Pilpak (Cha-Cha), Fredi Pärs (Teen Angel), Madis Mäeorg (Vince Fontaine). Kõrvalosades olid Stefania Airapetjan, Julia Kisseljova, Carine Jessica Kostla, Indrek Ventmann, Siim Kornel, Dimitri Kurilov, Katrin Merili Poom, Pavel Kutsinski, Kristel Aaslaid, Allan Kasuk, Alari Lukk, Peter Põder. Bändi koosseisu kuulusid Riho Lilje (kitarr), Marek Talts (kitarr), Meelis Unt (saksofon), Jürmo Eespere (klahvpillid), Tarmo Leinatamm (klahvpillid), Tiit Kevad (trummid), Margus Tammemägi (löökpillid), Alari Piispea
Sünniaastapäevale pühendatud Vokalistide konkursi võitjaid ning autasustati neid. I koha sai Maria Vertenina, kes oma laulu ka esitas. Ta meeldis mulle, oli väga emotsionaalne, mitmekesine, äkiline ning hästi puhta häälega. Kõik järgnevad ettekanded olid laulud, mida saatis klaveril Piia Paemurru, kes oli ka Vello Jürna kontsermeister. Ta mängis väga hästi, ei teinud apsakaid ning teda oli hea vaadata ja kuulata. Järgmisena võisime kuulda Villu Valdmaa esituses C. Porteri Fredi laulu muusikalist ,, Suudle mind, Kate" . Esitaja oli hästi tõsine, esitus kinnine ja tuhm. Vastandiks sellele oli järgmine laul J. Straussi Adele kuplee operetist ,, Nahkhiir" Margit Saulepa esituses. Esitus oli lihtne, kerge, rõõmus ning esitaja suhtles hästi publikuga. Esitaja oli väga ilmekas ning teda oli meeldiv kuulata. Lavale tuli ka Urmas Põldma ning koos Margit Saulepaga esitasid nad I. Kalmani dueti
hakkaski ta esinema oma koolikaaslastele- teistele õpilastele. Ülikoolis kohtas Cornelis inimesi, kes tegid sama sorti muusikat nagu tema. Üks nendest, Fred Åkeström, hakkas huvituma Cornelise lugudest. Fredi abiga salvestaski Vreeswijk oma esimese albumi ,,Ballader och oförskämdheter". Album müüs mõne nädalaga üle 10000 koopia ja Cornelis sai kiiresti austatuks noorte seas. Tema
keemiat ja selle poolest jäi see etendus väheke alla mu ootustele. Väga palju oli selliseid lauljad/näitlejaid, kellest ma pole kunagi midagi kuulnud. Muusikali naljakam näitleja oli Karol Kuntsel, kes oli pandud täitma miss Lynchi rolli. Karolit teatakse kindlasti lastesaatest ,,Buratino''. Selles muusikalis oli aga koomiline olek üks tema rollist ja ta mängis selle naiseliku oleku väga hästi välja. Kindlasti suur üllataja oma hääle poolest oli Fredi Pärs, kes kehastas Teen Angel'it. Tema hääle tämber ja kõlavus olid imekspandavad ja ma tõesti nautisin, kui ta oma laule esitas. Kuna tegemist oli muusikaliga, siis etenduse peamise osa moodustasid laulud. Etendus ise jagunes kaheks vaatuseks. Laulud, mis eriti meelde jäid ja meeldisid polnud palju. Näiteks: Sandy laul ,,Lootuselt hoolin sust ma''. Sandy rollis olnud Getter Jaani laulis selle suurepäraselt välja, lauldes välja ka kõige kõrgemad ja madalamad noodid. Kui ma
) ettekannetel. Tunnustatud on Klaudia Taevi nimeline konkurss - III Preemia ja Saksa muusika eripreemia,Eesti laulukonkursi "Noor Laulja 2002" - I Preemia,Marje ja Kuldar Sink´i nimeline esikpreemia "Noor muusik 2005".Ta on osalenud saates Kaks takti ette. Esitlusele tulnud aariad on pärit 19-20.saj. nad samuti on kõik suur vormist pärit.Aga kontsertil esitleti nad väike vormis. Esitlusele tulid kuulsamad aariad Vello Jürna esitlustes ja ka praegused kuulsad aariad.Näiteks Fredi laul muusikalist ,,Suudle mind Kate"(C.Porter),Adele Kuplee operetis,Nahkhiir"(J.Strauss), Straussi loodud ooperist ansambel operetist ,,Öö Veneetsias". Teises osas tulid ettekandele Buonafede aaria ooperist ,,Elu kuu peal"(J.Haydn),Krahvinna aaria ooperist ,,Figaro pulm"(W.A.Mozart),Don Basilio aaria ooperist ,,Sevilla habemeajaja"(G.Rossini),Tosca aaria ooperist ,,Tosca"(G.Puccini) ja sama helilooja teos ka Calafi aaria ooperist ,,Turandot".
Jim Jacobs / Warren Casey GREASE Muusikal kahes vaatuses Lavastaja Georg Malvius (Rootsi) Muusikajuht ja dirigent Tarmo Leinatamm Kunstnik Ellen Cairns (Šotimaa) Valguskunstnik Palle Palmé (Rootsi) Koreograaf Adrienne Abjörn (Rootsi) Helikujundaja Andreas Lönnquist Osades Getter Jaani või Meribel Müürsepp, Uku Suviste või Priit Strandberg, Piret Krumm (Eesti Draamateater) või Meribel Müürsepp, Karol Kuntsel, Lauri Pesur või Dmitri Kurilov, Taavi Paomets või Fredi Pärs, Silver Laas või Karl-Erik Tamme, Maarius Pärn või Siim Kornel, Indrek Ventmann, Anett Schneider, Katrin- Merili Poom, Kaia Oidekivi, Kethi Uibomägi, Kristiina Renser, Ruudo Vaher, Raahel Pilpak, Madis Mäeorg jt. Lavastuses osaleb Tantsu- ja laulukool WAF Muusikal Grease Kuivõrd Grease on viimasel aastakümnel siin Eestis suht populaarseks muutunud ja oleme lastega filmigi korduvalt vaadanud, siis oli suhteliselt selge, et läheme uut lavastust Tartus vaatama
kus töötas vasegravüüride trükkijana. Seal omandatud praktilised kogemused olid õigupoolest ainuke kool millelt Wiiralt graafika tehnik alal sai. Septembris võttis kunstnik koos Villem Ormissoni, Ado Vabbe ja Rudelf Parisega ette ringreisi Weimarisse ja Meisseni portselanivabrikusse ning sõitis ss tagasi Tartsse et lõpetada õpingud Pallases. 11.-18. mail 1924 toimus kooli esimese lennu näitus. Kuus Wiiraltiga esinesid maalija Kuno Veeber, skulptor Fredi Sannamees ja graafik Natalie Mei. Wiiarltilt oli näitusel 114 teost illustratsioone, joonistusi, estampe ja kolm proteesskulptuuri. Eksamikomisjon hindas tema tööd väga heaks ja andis lõpudiplomi nr 1. Peale kooli lõpetamist kutsuti ta Pallasesse graafiliste tehnikate õpetajaks ja sellena ta tegutses kaks semestrit kasutades aega rohkem tehniliste oskuste lihfimiseks, enda ettevalmistamiseks Pariisi minekus. Pariisis 1925
Karistatavate nimekirjas oli esimene isa. 3. Kaabu ja liim. Lugu räägib sellest, kuidas Matilda isa kaabu servale superliimi määris ja kaabu enam peast ära ei tulnud. Ema pidi selle tükkidena peast ära lõikama. Isa soeng sai korralikult kannatada. 4. Kummitus Isa saabus töölt tigedana. Kui ta Matildat lugemas nägi, ärritus ta veelgi ja kui ta sai teada, et raamatu autor on ameerilkane, kiskus ta raamatu tükkideks. Matilda haudus kättemaksu. Talle meenus sõber Fredi papagoi, kes pidi rääkida oskama. Matilda üüris papagoi oma nädala taskuraha eest ja viis linnu koju. Õhtul kostis korstnast linnu hääl: "Terre! Terre!Klõbista mu konte!"Perekond oli hirmul ja Matilda rääkis, et ta on seda varemgi kuulnud, kuna neil kummitab. Ema ja isa kartsid nii, et olid valmis kodust põgenema. 5. Aritmeetika Ühel päeval tuli isa töölt ja oli väga uhke oma suurepärase päeva üle: petukaup oli sel päeval eriti hästi läinud
perekonnaliikmed. Härra Weasley käskis Harryl, Ronil, Hermionel, Fredil, Georgil ja Ginnyl metsa varjule minna ning kokku hoida. Ta lubas neile järele tulla, kui telkimisplatsil jälle kord majas on. Metsa all kohtusid nad Malfoyga, kes mõnitas neid ja kutsus Hermionet sopavereliseks (sopavereline on võlur või nõid, kelle vanem(ad) on mugu(d); see oli ülimalt solvav väljend). Nad jätsid Malfoy selja taha ja läksid edasi. Vahepeal olid nad Fredi, Georgi ja Ginny silmist lasknud, kuid jätkasid teed metsasügavusse. Järsku avastas Harry, et ta võlukepp on kadunud! Seda polnud jakitaskus, aga see võis olla ka telgis. Hetk hiljem kuulsid nad põõsaste sahinat ja sealt tuli välja majahaldjas Winky, keda nad olid üleval loozis näinud ja kes nüüd kartlikult ringi vaatas ja imelikult, suurte raskustega edasi üle tee jooksis, ise piiksudes: "Siin on kurjad võlurid, Winky läheb eest ära. Inimesed kõrgel-kõrgel õhus
„Epifenomenilised kvaalid’. Jacksoni eesmärgiks on leida argument füsikalismi vastu, mille eeldused oleksid kõikidele vastuvõetavad. Füsikalism on tees, et meie maailm on füüsikaline maailm. Seega peaks täielik füüsikaline teadmine maailmast ammendama kõik teadmised maailmast. Fred. Fred on võimeline eristama küpsete tomatite kahte värvust, mis tema meelest erinevad sama palju nagu meie meelest erineb sinine kollasest. Kogu füüsikaline informatsiooni Fredi kohta ei ütle meile, mismoodi on eristada kahte punast värvust. Alles siis, kui Fredi nägemissüsteem istutada ümber kellegi teise kehasse, saab ta teada, mismoodi Fred koges. Kuna teadsime eelnevalt kogu füüsikalist infot Fredi kohta, on lisanduv teadmine midagi mittefüüsikalist. Mary – sama tüüpi mõtteline eksperiment normaalse tajujaga. Nagel ja Jackson. Nagel ja Jackson sarnanevad rohkem kui Jackson seda tunnistab. Jacksoni (2004) väited:
materjalina enamasti kodumaist graniiti,mida ta ei lihvinud.Ta jättis vormid kergelt üldiseks ning paigutas kuju rahulikku suletud kompositsiooni moodustavasse asendisse.Starkopfi loomingus oli tähtsal kohal akiplastika(Tants). Lihvitud graniidist dekooratiivset mõju taotlevad naiskaktid olid kesksed Voldemar Mellikul(1887-1949).Silueti ilu ja harmoonia,klassikalisem käsitlus. Detailselt modelleeritud vormiga realistlikku portreed esindavad Aleksander Elleri(1891- 1971) ja Fredi Sannamehe(1895-1963)tööd(Jaak Tõnissoni portree) . Juhan Raudsepa(1896-1984) varasemates töödes võib näha tugevaid ekspressiivseid taotlusi,mis hiljem taandusid lihtsa loodusläheduse ees.Pisut nurgeline ja tahutud vorm,annab üldistust modellist,tema karakterist,tüübist.Näitleja Merjanski portree. Pilet 6 2.Graafika iseseisvas Eestis 1919-1940. Graafika kujunes maali ja skulptuuri kõrval paljulubavaks ja täieõiguslikuks kunsti liigiks
Norax koolituskeskus Turismikorraldus III Huvitavaid hooneid Vabaduse väljaku ümber referaat Rakvere 2009 Sisukord Sissejuhatus.......................................................................................................................3 ,,Heal lapsel" mitu nime....................................................................................................4 Vabadussõja mälestussammas..........................................................................................5 Huvitavamaid hooneid......................................................................................................6 Rakvere esimene lasteaiahoone...................................................................................6 Karmeli koguduse kirik................................................................................................7 Rakvere saksa gümnaas...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
