Teaduseetika eetika haru, mis tegeleb teaduses esinevate eetiliste probleemidega. Praeguseks on teaduseetika uurmisvaldkond kujunenud väga suureks. Puudutades kõike, mis on seotud teaduse tegemisega üldiselt. Saadakse teada, milline on õiglane teaduspoliitika, kuidas mõõta tulemust sotsiaal-, huminitaar- ja reaalteadus valdkondades, kellega neid jagada, intellektuaalse ja autorikaitse omandi õiguse küsimused, loom- ja inimkatsete eetilisus. Eriteaduste eetiliste haruga tegelevad ka eriteaduste eetikad, nagu näiteks seda on keskkonnaeetika, hariduseetika, sotsiaaleetika, bioeetika ja meditsiinieetika. Inimuuringud Tänapäeval meditsiini ja Biomeditsiiniliste bioloogia edusammud inimuuringute eetika põhinevad suurel ulatusel hakkas kiiresti arenema teaduslikul uurimistööl alles 20. sajandi nendes valdkondades ning keskpaigast ning on näitab praegust ja ka tänaseks muutunud edaspidist kasvudentsi. oluliseks bioeetika
Svenand496 ,,Keha ja vaim, nagu mees ja naine, ei ole alati nõus surema koos." 1 Charles Caleb Colton 20. sajandi keskel tõuseb fööniksina eraldiseisva distsipliinina tuhast tuhandete aastate vaimufilosoofia. 2 Elavaim küsimus tänapäeva maailma eksmerimentaal filosoofia suunal 3 on, hoolimata eriteaduste nagu bioloogia neuroloogia ja teadvuseteaduse saavutustest, kas teistel isikutel on vaim ja kuidas me seda teame? Essees arutlen vaimu olemasolu tõese teadmise 4 võimalikkusest teiste isikute eelkõige inimeste suhtes. Essee esimesel poolel arutlen paljunemise ja intellekti vahelist seost ja teisel poolel antud idee nelja, mitte täielikul määral õigustatud, võimalikku vastuargumenti: 1) analoogilisus,
Siit seletub ka metafüüsika koht traditsioonilises teadustesüsteemis. Metafüüsikat mõisteti viimases teaduste teadusena, sest tema ülesandeks oli tuua vahetult esile neid määratlusi, mis ülepea igas üldse võimalikus teaduses olid samuti alati käsitluse all, ehkki võisid jääda eriteadustele endile märkamatuteks ja seetõttu läbimõtlemata. Samas peavad need üldised määratlused selle käsitluse kohaselt tegema ülejäänud teadused õigupoolest alles võimalikeks, kuna eriteaduste objektide olemasolu toetub selle arusaama järgi üldistele ontoloogilistele struktuuridele, mille tunnetamine on metafüüsika ülesandeks. Metafüüsika niisugune mõistmine eeldab aga seda, et teadmine oleva olemisest ja selle üldiseimatest määratlustest on ülepea võimalik. Traditsiooniline metafüüsika oli eeldanud vastava teadmise võimalikkust “naiivselt” ehk dogmaatiliselt (see tähendab: ilma seda eelnevalt kriitiliselt uurimata)
Kr. 17. saj. p. Kr. Teadus tähendab siin eelkõige niisiis matemaatilis-eksperimentaalset loodusteadust, mis tekkis Euroopas 17. sajandil vaimuelu niisuguse nähtusena, millel puudus analoog kultuuri varasemas arenguloos. Hiljem on tekkinud ka samatüübiline teadmine sotsiaalsetest nähtustest – sotsiaal- teadused. Teadus on aga alati eriteadus – see tegeleb mitte maailmaga tervikuna, vaid oma objekt- valdkonnaga, mis on üks täpselt piiritletud aspekt maailmast. Küll võib nende eriteaduste tulemuste alusel luua niinimetatud teadusliku maailmapildi. Teaduslik maailmapilt on mõne üksikteaduse või nende kogumi tulemuste ühtsest vaatevinklist korrastatud kokkuvõte maailmast, milles domineerib inimese suhtes välise maailma ehituslike seaduspärasuste teadmine. (Vt. Tõnu Luik, Filosoofiast kõnelda, Tartu 2002, lk. 47.) Teaduslik-teoreetilist maailmamõistmist võikski iseloomustada maailma mõistmisena teadusliku maailmapildi vahendusel.
Traditsiooniliseks distsipliinide jaotuseks sai loogika, füüsika ja eetika. Loogika ja füüsika ei tähenda siinkohal päris seda, mida need sõnad tänapäeval tähendavad. Loogika tähistab antud juhul eelkõige epistemoloogiat – käsitlust sellest, mida on võimalik teada ja kuidas tõene teadmine kujuneb. Füüsika aga ontoloogiat – õpetust välise maailma ülesehituse printsiipidest. Samas iseloomustas seda aega ka eriteaduste teke ja nende iseseisvumine filosoofia suhtes. Seetõttu käsitles filosoofiline füüsika välist maailma enam inimese elu vaatekohalt. Füüsika pidi eelkõige kirjeldama välise keskkonna neid külgi, millest inimese elu oli oluliselt mõjutatud. Loogika ja füüsika olidki pigem ettevalmistavad distsipliinid, tolle aja õpetuste keskseks distsipliiniks kujunes eetika. On arusaadav, et sellise koolis õpetatava asjana sai filosoofia eksisteerida ainult siis, kui ta leidis tarbijaid.
nähtavaks vereplekid; samas rikub verd ei tohi kasutada, kui kogus on väike). 6. Spetsialist ja ekspert Eriteadmistega isik võib olla kaasatud õiguslike probleemide lahendamisse kahel erineval viisil. Käesoleval ajal võib erinevatel situatsioonidel ühe ja sama kriminaalasja raamides üks ja sama isik toimida kord spetsialistina, kord eksperdina. Protsessuaalses mõttes on nende staatused erinevad, kuna eriteaduste rakenduseesmärgid on spetsialistil ja eksperdil täiesti erinevad. Eksperdi ülesanne on teha oma eriteadmiste alusel uute kohtulike tõenditena kasutatavaid järeldusi. Ta on uue kohtuliku tõendi isikuline allikas. Spetsialist: uurijal on õigus kutsuda uurimistoimingutes osa võtma spetsialisti, kes on uurimistoimingute teostamisel uurija abiline ning täidab tema poolt antud ülesandeid. Uurimistoimingute ajal kriminalist aitab koguda asitõendeid (nt avastab sõrmejälgi), võtab
väite tähendus seisnema avalikult vaadeldavates verifikatsioonitingimustes, mis kirjeldavad käitumuslikke ja füüsikalisi nähtusi. Protokoll-laused. Kõige elementaarsemad laused empiiriliste faktide kohta. Keerukamad laused on empiirilise kontrolli käigus viidavad tagasi protokoll-lausetele, mis on kinnitamise viimaseks instantsiks(epistemoloogiline fundatsionistlik ettekujutus). Hempel ja kontroll-laused. Ühendteadus. Eriteaduste laused taanduvad fundamentaalteaduse lausetele. Teaduse jagunemine eriteadusteks tuleb teadlaste huvide erinevustest. Neurath – eriteaduste väited tuleks esitada kõigile teadustele ühtses keeles. Hempel – füüsika väide: väide, mis on sõnastatud füüsika terminiloogias; füsikalistlik väide: väide, mis on tõlgitav füüsika terminiloogiasse ilma, et tähendus muutuks; eesmärgiks
FILOSOOFIA 1. Positivism. Eriteaduste emantsipeerumine. Loodus ja vaimuteaduste eripära otsingud. Historitsism. Fenomenoloogia. Positivismi esindajad olid A. Gomte ja J. S. Mill.Sisuks on filosoofia ülearuseks kuulutamine.Positiivne tähendus oli, et eksperimendid on andnud käegakatsutavaid tulemusi.Iseloomustas selgus, täpsus ja rakentatavus.Ei ole vaja enam midagi muud, kui positiivseid eriteadused.Positivismiga tekkis 3suurt muret. 1.Vaimuteadused ei saa olla positiivsed st. ei saa olla selgeid rakendavaid tulemusi.Ajaloos ei ole võimalikud eksperimendid. 2.Positivism hakkas puutuma inimesi e. hakkas nendega tegelema.Comte ütles, et matem., astronoomia jne. on teadused.Samuti peeti sotsioloogiat teaduseks.Inimesele läheneti positivismiga- mõõdeti inimesi.19. saj. lahtertati inimesi seda nim. eugeenikaks.Otsiti ideaal inimese mudelit. 3.Instrumentaalne mõtlemine.Mõeldakse efekti rütmis ja keegi ei esita met...
Kanti originaalsuse ja geeniusekontseptsioon. Romantism. Jena romantikute vaated. 22. Kunst kunsti pärast kontseptsiooni sisu ja tagamaad. Estetism. Oscar Wilde. 23. Kunst kui religiooni aseaine. Minevikku suunatud modernismikontseptsioon. Formalism. T. S Eliot. Arnold. 24. Schopenhaueri pessimism ja kunst. 25. Nietzsche elufilosoofia ja kunst. Dionüüsoslik ja apollonlik alge kunstis. Nietzsche ja Heidegger. Nietzsche ja postmodernism. 26. Positivism. Eriteaduste emantsipeerumine. Loodus ja vaimuteaduste eripära otsingud. Historitsism. 27. Hermeneutika ajalugu, hermeneutilise situatsiooni mõiste. Hermeneutika kui vaimuteaduse metodoloogia. Dilthey. Mõistmine kui eksistentsiaal. Heideggeri Olemine ja aeg 28. Gadamer. Meetod ja tõde. Traditsioon, eelarvamus ja autoriteet humanitaarias. Kunst, keel ja tõde. Heideggeri Kunstiteose algupära 29. Teisi teaduskriitilisi mõtlejaid
Windelbandi ja Dilthey eristus subjekti osas? Transtsendentaalne argument: empiiriliselt tõendatatav argument. Tingimused ise ei ole vahetult tuvastatavad. Vastama eksamil: kuidas ta jõuab teadusliku objektini, mis on see teaduslik maailm, mida ajaloolased uurivad ning mida kujutavad endast vaimuteadused? Mis on loodusteadused? Eripärad? On antud loetelu teadustest (lk 72). Filosoofia legitimatsiooni strateegia on sama, mis Windelbandil. Tuleb näidata, et on positiivne funktsioon eriteaduste jaoks. Eriteadused ei vaja kultuurilist legitimatsiooni. Teadmiste kadu, mis teaduste võitlemisel on, pole hea. Filosoofia aitab seda teadmiste kadu ära hoida. Inimkonnaelu, kus on psüühiline ja füüsiline osa. Lähtekohaks on nende algne ühtsus. Kaks erisubstantsi: kehaline ja vaimne. Eluprotsessis põimunud, aga abstraktsioonid saab need välja uurida. Tuleb olla teadlik nende piiridest, ei tohi ära unustada, et tegemist on. abstraktsioonidega; see on seotud aga metafüüsikaga
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
