võrdu käitumisviisiga Hilisemad materilistid on näiteks prantsuse 5. Dualist ütleb, et armastus on hingeseisund. Mis on 10. Mida nimetas Barkley loodusseaduseks? filosoofid La Mettrise ja Paul Holbach. armastus materialisti seisukohalt? Kindlaid reegleid, mille järgi vaim, millest me sõltume, Materialisti seisukoht on, et inimene mõtles Ajuseisund tekitab meis aistingute ideesid, nimetatakse välja vaimud ja hinged seepärast, et ei Armastust saab käsitleda keha teatud käitumisviisina või loodusseaduseks. teadnud sündmuste tõelisi põhjusi. täpsemalt inimorganismi sisemise seisundina, mis 11. Kas arvuti võib solvuda? Kui jah, siis kas see Ettemääratud harmoonia teooria- Saksa seletab ära sellise käitumise
Pööratakse tähelepanu inimese eneseteostusele/eneserealiseerimisele. Psühhoanalüütiline:) On üks vanemaid teooriaid mis püüab seletada inimese käitumist tema alateadvuse abil. Lähtutakse ka lapsepõlve sündmustest. kognitiivne : pööratakse tähelepanu eelkõige teadusele(ehk kõigele mis on teadvustatud) . Ülivõimas/domineeriv suund. Arvatakse, et mis on inimesel mõttes ,selle järgi ta käitub. neurobioloogiline lähenemine: arvestatakse eelkõige milline on inimese ajuseisund, kehalineseisund- tervikuna. ( Kui inimese käitumises on kõrvalekaldeid või ebanormaalsusi, siis otsitakse ajus defekte ). Biheiviorism: uuritakse keskonda milles uuritav on, ja uuritakse kas ta jäljendab kedagi teist. 8) Elektitsism- eklektiline seletamine, uuringute põhjal. 9) Närvisüsteemi evolutsioonist : Charles Darwin, kes vaatas arengut närvisüsteemini. Siis kui veel polnud närvisüst. Oli siiski reageerimine. Esmalt hakkaski tekkima
ning valuaisting ise põhjustab midagi - teatud käitumist. Samas funktsionaalses seisundis mis inimvaim võib olla ka arvuti või mõni muu asi. Funktsionalismi kohaselt on üks ja seesama funktsionaalne seisund mitut moodi realiseeritav. Analoogselt võib öelda, et arvutid koosnesid kunagi kangidest ja hammasratastest, nüüd aga mikroskeemidest; arvutustehteid sooritavad aga nii ühed kui teised ( http://www.hot.ee/indrme/keha_vaim.htm ). Putnami arvates teoorial, mille järgi pole ei ajuseisund ega funktsionaalne seisund, vaid käitumiskalduvus, on üks näiline eelis: see paistab olevat kooskõlas selle viisiga, kuidas me valu esinemist organismidel kindlaks teeme. Oluline on mõista, et funktsionalism ei võta seisukohta küsimuses, kas vaimuseisundis saab samastada subjekti aju füüsikaliste seisunditega – ja seda loetakse sageli funktsionalismi eeliseks ( E. J. Lowe, lk 65). Samas
a) Millist seisukohta pooldab keha ja vaimu probleemis Smart? Põhjendage oma vastust tema tsitaatidega. Materialism. Materialism on minu jaoks ühitatav mitmesuguste arusaamadega mateeriast ja energiast. b) Kuidas defineerib Smart materialismi? Materialist on teooria, mille järgi maailmas ei ole mingeid muid olemusi kui need, mida postuleerib füüsika. c) Dualist ütleb, et armastus on hingeseisund. Mis on armastus materialisti seisukohalt? Armastus on ajuseisund. d) Kas materialismi seisukohalt peaks aatomis või neutronis olema mingi teadvusealge? Materialism ei eelda, et aatomis või neuronis võib leiduda midagi teadvusesarnast. e) Kas materialist peaks väitma, et aju eritab mõtteid samuti, nagu maks eritab sappi? Ei pea. 7.Lugege fragmente iiri filosoofi George Berkeley teosest „Traktaat inimtunnetuse printsiipidest“ ning vastake järgmistele küsimustele. a) Millist seisukohta pooldas keha ja vaimu probleemis Berkeley? Põhjendage
(Tähtaeg 13.11.14) 1. Kuidas erineb Armstrongi materialism biheiviorismist? Materialism on see, kui usutakse, et mitte midagi muud peale füüsilise ei eksisteeri. Sensatsioonid ja muud vaimuseisundid on ajuprotsessid. Kui me teame oma vaimuseisunditest, siis see ei tähenda, et me teaksime oma ajuseisunditest. Samas kui biheiviorismon pühendunud, et ei saa öelda, et käitumine on põhjustatud vaimuseisundi poolt, sest käitumiskalduvust ei peeta põhjuseks. Armstrong vaidleb, et ajuseisund ja vaimuseisund saavad olla üks ja sama, aga ei pruugi olla. Teadvus meie oma vaimusündmustest on meie vaimusündmuste taju. Tajub analüüsib ta mistages sisemist seisundit, mis tekitab valikukäitumise keskkonna suhtes. Teadvust aga kui vaimuseisundite taju – sisemine seisund, mis võimaldab meil oma vaimuseisundite suhtes valikuliselt käituda. 2. Putnami tekstis on esitatud kaalutlus, mis on saanud tuntuks kui mitmeti realiseeritavuse argument
omadused postuleerib parim teaduslik teooria. Tegemist on empiirilise teooriaga, mis ei piirdu rollide kirjeldamisel terve mõistusega ega sellega, mida on võimalik tuletada aprioorselt. Probleem: võib ikkagi olla šovinistlik. Nendel olenditel, kelle siseseisundite põhjuslikud seosed erinevad meie seostest, mida kirjeldab meie parim psühholoogiateooria, ei saa olla samad vaimuseisundid, mis meil. Põhjuslik vaimuteooria. Samasusväite “Vaimuseisund x on ajuseisund y” kumbki pool tuleb tuvastada teineteisest sõltumatult. Kuidas kirjeldada vaimu materialistlikult, ent ajust sõltumatult? Smart pakkus välja teemalt neutraalse kirjelduse. David Armstrong kirjeldab vaimuseisundit põhjuslikult: “see on inimese seisund, mis on vallandatud teatud stiimulite poolt ja valmis ise vallandama teatud laadi käitumist”. Samastab vaimu käitumist põhjustava sisemise printsiibiga. Armstrong analüüsib lauset “Mul on
annaabi.ee 
