mille järgi eksisteerib vaid mõtlev subjekt ja objektiivne maailm on üksnes tema teadvuses. Võõrsõnade leksikonis kirjeldatakse solipsismi filosoofilise seisukohana, kus olemas olen vaid mina ja kõik muu on üksnes minu tajumused, s.t tunnetada saab vaid iseennast ja oma tajumusi. Kolm arusaama solipsismist Traditsiooniliselt eksisteerib kolm arusaama solipsismist. Metafüüsiline solipsism on arusaam, et välismaailm ja teised inimesed on peegeldus sinust endast. Epistemoloogiline solipsism on arusaam, et ainult isiku mentaalses olemuses saab kindel olla ja muu maailma võetakse pigem küsimuse, kui otseselt valena. Metodoloogiline solpisism on arusaam, et ainult mõtetes võib kindel olla ning keha ja aju võivad olla osa välismaailmast. Klassikalise solipsismi probleemid tulenevad enda kogemusel põhineva subjektiga samastamisel või eristamisel. Enda samastamisel või eristamisel subjektiga(nähtus, teine
Vastus: identsusteooria Ainult üks loetletud maailmavaadetest on vahetu. Milline? A) Teadus B) Teoloogia C) Müüt D) Filosoofia Milline filosoof pidas oleva algeks piiritut loomust (apeiron) A) Thales B) Herakleitos C) Pythagoras D) Anaximoandros Seisukohta, mille kohaselt pole olemas midagi muud, kui tunnetava subjekti teadvussisud, nimetatakse: A) materialismiks B) objektiivseks idealismiks C) subjektiivseks idealismiks D) dualismiks Üks neljast ei ole epistemoloogiline tõeteooria milline? A) tõe korrespondentsiteooria B) ontoloogiline tõeteooria C) tõe koherentsiteooria D) pragmatismi tõeteooria Millise teadusliku teadmise määratlemise printsiibi sõnastas Karl Popper? A) induktsiooniprintsiip B) falsifikatsiooniprintsiip C) verifikatsiooniprintsiip D) konventsionalism
Tekst: James, W. Pragmatismi tõekontseptsioon -- Akadeemia. --Nr. 8/1997 -- Lk. 1702- 1721. Abistavad küsimused: 0. Mis on Jamesi teksti uurimisprobleem ning taotlus? 1. Mille omadus on Jamesi arvates tõde? 2. Milles seisneb pragmatistide ja intellektualistide tüliküsimus tõe defineerimisel? Millise loengul õpitud tõeteooriaga James vaidlusse astub? 3. Sobivuse probleem "mittekopeerivate" ideede puhul (kella näide). 4. Milles seisneb Jamesi järgi intellektuaalse hoiaku epistemoloogiline inertsus. 5. Pragmatistlik küsimusasetus tõe kohta. 6. Pragmatistlik verifikatsiooni ja kehtestamise käsitus. 7. Tõeste uskumuste valdamise praktiline tähtsus, tõemõiste tuletamine sellest. Mõtle järele, kas nõustud punktides 5-7 väidetuga, see on üks teksti keskmeid. 8. Mis on "reaalid" e. "objektid". 9. Miks on mõttekas täielikust verifitseerimisest loobuda (2 põhjust)? 10. Tõesus puhtalt mentaalsete ideede vahel, ideaalse ja meelelise vahekord. 11
1 1. Tunda filosoofia valdkondi(metafüüsika, epistemoloogia, eetika, loogika, esteetika), mida nad uurivad METAFÜÜSIKA -- küsimine oleva terviku järele, oleva põhjuste ja algupära järele. On Aristotelesest alates esimene filosoofia, seega ka alusteadus kõigile teistele teadustele. TUNNETUSTEOORIA -- (epistemoloogia, gnoseoloogia). Mida me saame teada? Muidugi oli see küsimus oluline ka juba antiikajal (eriti Sokrates), kuid oma võidukäiku tegi epistemoloogia alles uusajal. Kõigepealt oli nii, et metafüüsika eelnes tunnetusteooriale. Descartes'i pöördega uusajal sai mõtlev subjekt, inimene ise oma teadmiskindluse (tõe) aluseks, mis soodustas üha enam küsimuse tekkimist: kuidas me saame teadmisi, ja siit ka: kas metafüüsika mõttekonstruktsioonid on mõttekad, kui neil puudub side igapäevase tunnetusega. Siit tuli võimas metafüüsika vastane liikumine (n.ö. esimene "filosoofia lõpp" -- empirism, mis piiras meie küsimusasetuse ...
48. Juhul, kui lõpetatakse püsivas koomas kontaktivõimetu patsiendi elu mürgisüstiga on tegu: aktiivne tahtest sõltumatu eutanaasia 49. Milline riikliku karistamise õigustamise viis pooldab kõige ühesemalt surmanuhtlust? Retributiivne õigustamine 50. Milline filosoof pidas algeks piiritut loomust(apeiron)? Anaximoandros 51. Seisukohta, mille kohaselt pole olemas midagi muud, kui tunnetava subjekti teadmisseid, nim: subjektiivseks idealismiks 52. Üks neljast ei ole epistemoloogiline tõeteooria, milline? antoloogiline tõeteooria 53. Millise teadusliku teadmise määratlemise printisiibi sõnastas Karl Popper? Folsifikatsioonprinsiip
48. Juhul, kui lõpetatakse püsivas koomas kontaktivõimetu patsiendi elu mürgisüstiga on tegu: aktiivne tahtest sõltumatu eutanaasia 49. Milline riikliku karistamise õigustamise viis pooldab kõige ühesemalt surmanuhtlust? Retributiivne õigustamine 50. Milline filosoof pidas algeks piiritut loomust(apeiron)? Anaximoandros 51. Seisukohta, mille kohaselt pole olemas midagi muud, kui tunnetava subjekti teadmisseid, nim: subjektiivseks idealismiks 52. Üks neljast ei ole epistemoloogiline tõeteooria, milline? antoloogiline tõeteooria 53. Millise teadusliku teadmise määratlemise printisiibi sõnastas Karl Popper? folsifikatsioonprinsiip
kui aju? Vastus: identsusteooria Ainult üks loetletud maailmavaadetest on vahetu. Milline? A) Teadus B) Teoloogia C) Müüt D) Filosoofia Milline filosoof pidas oleva algeks piiritut loomust (apeiron) A) Thales B) Herakleitos C) Pythagoras D) Anaximoandros Seisukohta, mille kohaselt pole olemas midagi muud, kui tunnetava subjekti teadvussisud, nimetatakse: A) materialismiks B) objektiivseks idealismiks C) subjektiivseks idealismiks D) dualismiks Üks neljast ei ole epistemoloogiline tõeteooria milline? A) tõe korrespondentsiteooria B) ontoloogiline tõeteooria C) tõe koherentsiteooria D) pragmatismi tõeteooria Millise teadusliku teadmise määratlemise printsiibi sõnastas Karl Popper? A) induktsiooniprintsiip B) falsifikatsiooniprintsiip C) verifikatsiooniprintsiip D) konventsionalism Arutlus (erinevad variandid vabaduse teema näitel): 1. Arutlege sotsiaalse vabaduse võimalike piiride üle ühiskonnas Russelli, Berlini ja Milli seisukohtade põhjal
tõesuse kohta Vastus: Matemaatika aksioomide tõesus saadakse tuletamise kaudu aksioomidele järgnevatest teoreemidest Milline filosoof pidas oleva algeks piiritut loomust (apeiron) A) Thales B) Herakleitos C) Pythagoras D) Anaximoandros Seisukohta, mille kohaselt pole olemas midagi muud, kui tunnetava subjekti teadvusseisundid, nimetatakse: A) materialismiks B) objektiivseks idealismiks C) subjektiivseks idealismiks D) dualismiks Üks neljast ei ole epistemoloogiline tõeteooria milline? A) tõe korrespondentsiteooria B) ontoloogiline tõeteooria C) tõe koherentsiteooria D) pragmatismi tõeteooria Millise teadusliku teadmise määratlemise printsiibi sõnastas Karl Popper? A) induktsiooniprintsiip B) falsifikatsiooniprintsiip C) verifikatsiooniprintsiip D) konventsionalism Filosoofilist õpetust ilust nimetatakse 5 A) Eetika B) Esteetika C) Metafüüsika D) Loogika
Hakati mõtlema, et mis on alge- c) mõistuslik tunnetamine e ratsionaalne (ratsionalism Descartes-mõtlen, järelikult monism-1alge näit Thales-vesi, dualism-2alget, näit keha ja hing, sisu ja vorm, aineline ja olen olemas) d) mittemõistuslik e irratsionaalne (Schopenhauer)-tunnetus rajaneb vaimne, pluralism-mitu alget(vähemalt 3) näit aatomiõpetus. alateadvusele e intuitsioonile e) religioosne tunnetamine e ilmutuslik tunnetamine b) Epistemoloogiline – tunnetusõpetus f) teaduslik tunnetamine e positiivne (positivism Comte) c) Aksiomaatiline – väärtustamine, näit elu väärtstamine-camus leidis, et elu on mõttetu 2) millisel tegelasel milline teos 2) Mõisted a) Platon - Politeia a) Positivism – rajaja prantslane A. Comte 19 saj, teaduslik e positiivne tunnetamine,
Filosoofia ehk välismaailmaga seonduvate küsimuste ja mõtete loogiline seletamine aga see ei ole õpetus. Kõik algas sellest: 1) küsimusest, miks ja kuidas maailm loodi ja kuidas see tekkis Esimene vastus sellele küsimusele oli MÜÜT (narratiiv, jumalik põhjus) Teine vastus sellele küsimusele oli filosoofiline argumenteeritud tekst ning mõistuslik põhjus. Sellega kadus ära müüt, jumala ning narratiivi vorm. Filosoofia erinevad harud: (küsimuste alusel jagatud) 1) Ontoloogia - küsimus maailma kohta (näiteks: mis on maailm? millest sai maailm alguse? kõik mis puudutab maa-taeva-looduse-inimese terviklikkust) 2) Epistemoloogia - küsimus teadmisest (näiteks: kuidas me teame, et puud seisavad paigal? kuidas me saame seda väita? 3) Eetika - elu normid (näiteks: miks pole õigust inimest tappa?) 4) Metafüüsika - küsimus olemise olemusest (näiteks: mis on elumõte? kas jumal on olemas? mida ei saa k...
Ütleb, et meie teadmised võimaldavad falsifitseerida alles siis, kui on tekkinud konkureeriv teooria, mis on lihtsam ja faktidega paremini ühilduv. Ei räägi enam teadmistest teooria sees, vad teooriaid sisaldavatest võrgustikest. Uurimisprogrammidest. Igal programmil on oma tuum, lisaks veel kaitsevöö ja heuristiline aparatuur. Teadusrevolutsioonide teooria- Kuhn, oli suunatud teaduslike teadmiste kumulatiivse kasvu vastu. Teduses vahelduvad normaalteadused revolutsiooniga. Epistemoloogiline anarhism- feyerabend- kindlat meetodit ei ole. Kõiki reegleid on aeg.ajalt rikutud. Teaduses on kõik lubatud. Tuleb kaitsa ja pooldada pluralismi. Formaalteadused- loogika ja matemaatika. 18. Epistemoloogiline tõekäsitlus- tõde peab olema inimesele kättesaadav, muidu pole ta normina rakendatav. Tõde on teatud laadi suhe, mille ük pool on inimeses ja teine väljaspool. Jaguneb: 1) korrespondentsiteooria- ei tegele ülemeelelise tõeluse kirjeldamisega, vaid
siis puhta mõistusega haaratavad paratamatud tõed ning teisalt kogemuslikult kinnitust leidnud tõed, mille kehtivus pole paratamatu. Täpsemalt võib tuua välja kolm eristuste paari: Aprioorne ja aposterioorne Analüütiline ja sünteetiline Paratamatu ja kontingentne Esimesena kasutas selliseid mõisteid väidetavasti I.Kant, kelle väljapakutud raamistus saab vaadelda ka talle eelnenud filosoofe Klassikaline seisukoht Aprioorne ja aposterioorne epistemoloogiline eristus, mis rakendub teadmisele või õigustusele Analüütiline ja sünteetiline loogiline või semantiline eristus, mis rakendub otsustustele, väidetele või lausetele Paratamatu ja kontingentne metafüüsiline eristus, mis rakendub olukordadele, faktidele või propositsioonidele (= väite sisu ehk see, mida väide väidab). See on eristus selle vahel, kuidas asjad peavad olema, et nad oleksid need, mis nad on (paratamatu) ja kuidas asjad juhtuvad olema, kusjuures nad
Taju ei eksi – nii nagu taju asju tabab, nii nad ka on. Kui erinevatele inimestele paistab seesama asi tajus üksteist välistavatel viisidel, siis ei tähenda see, et ühel neist on õigus ja teised eksivad, vaid et kõigil neil on õigus. Järelikult on põhimõtteliselt igaühe jaoks justkui oma tõde, kõigi jaoks üldiselt kehtivat tõest teadmist ei pruugi leiduda. Nii ongi kõigi teadmiste, mis meil asjade kohta on, mõõt inimene ja nimelt iga üksiku indiviidina. Protagorase epistemoloogiline positsioon kätkeb endas aspekte, mida on kirjeldatud selliste terminitega nagu (1) perspektivism – teadmine millestki on alati kujundatud kindlast perspektiivist lähtudes, mille konkreetne indiviid endaga kaasa toob, ja asi, mida ta sellest perspektiivist käsitleb, avaneb ka nende omadustega, mis just nimelt sellest perspektiivist esile kerkivad. Seetõttu pole alust kõnelda asjast nagu ta iseenesest on, st. absoluutne, konkreetsetest perspektiividest sõltumatu ja lõplikult
J.G.Fichte-Saksa filosoof, kes nimetas filosoofiat teaduseõpetuseks (wissenschaftlehre). D.Hume- nimetas filosoofiat teadusteisandaks. Pierre Proudhon- Prantsuse filosoof, iseõppija. MRP- Molotov-Ribbentropi pakt 23.08.1939. See oli mitte kallaletungileping. Filosoofia mõtteviisid: 1) kriitiline mõtlemine. Xenephanes- tema leidis, et inimesed on oma jumalad ise välja mõelnud ning kujutanud nad enda taolistena. Antropomorfne- inimesesarnane Imagodei- jumala imidziga inimesed (Lenin) 2) loogiline mõtlemine- see on teadus mõtlemisest. Püütakse anda edasi tõepäraseid teadmisi. Loogikaisaks on Aristoteles. Toetus süllogistikale- järeldusõpetusele. 3) Üldistav mõtlemine Induktiivne mõtlemine- mõtlemisprotsess toimub üksikust üldise suunas. Deduktiivne mõtlemine- toimub üldiselt üksiku suunas. FILOSOOFIA PÕHIPROBLEEMID: Jagunevad kolmeks: a) metafüüsiline-kõige tähtsam on see, mis on tegelikult olemas. Monism-ühe alge käsitlus Dualism- ka...
Igal programmil on oma tuum, millest sõltuvalt valitakse meetodeid ja uurimisvaldkondi. Võib sisaldada ja metafääsilisi elemente. Lisaks tuumale on kaitsevöö ja heuristiline aparatuur teooria kaitsmiseks ning meetodite valimiseks. Thomas Kuhn Teadusrevolutsioonide teooria- suunatud teadususlike teadmiste kumulatiivse kasvu vastu. Kuhni kaudu jõudis relativism teadusfilosoofiasse. On ka selliseid teadusfilosoofe, kes eeldavad objektiivset teadmist. Paul Feyerabend Epistemoloogiline anarhia- teaduses on kõik lubatud. Tuleb kaitsta ja pooldada pluralismi. Pidas oluliseks teaduse lahutamist riigist. 16. Epistemoloogiline tõeteooria: tõde on vastavussuhe väite ja väidetava objekti vahel,tõde kui teadmiskindlus. Ontoloogiline: tekkis vastandus doxa(arvamus)-teadmine. Omistab omaduse olla tõene olevale endale, mitte väitele või teadmisele. Tõe tunnetamiseks vaja menetlust. Skeptikud võitlevad ontoloogilise vastu
1. Tunda filosoofia valdkondi (metafüüsika, epistemoloogia, eetika, loogika, esteetika) ning mida nad uurivad. Metafüüsika - küsimine oleva terviku järele, oleva põhjuste ja algupära järele. On Aristotelesest alates esimene filosoofia, seega ka alusteadus kõigile teistele teadustele. Metafüüsika eelnes tunnetusteooriale. Tänapäeval ei ole metafüüsika populaarne, valitseb relativistlik-liberaalne kõigi arvamuste suhtelisus. Kuna maailm ei ole enam metafüüsiliste küsimuste jaoks avatud, siis elab moodne filosoofia igavesti oma lõppu läbi. Käesoleva kursuse lähtekohaks siiski, et metafüüsika on esimene filosoofia -- mitte ainult ajalooliselt, aga ka tähtsuse poolest. Kõigis filosoofia reformimise kavades on sees varjatud metafüüsika, arusaam oleva tervikust (kuna metafüüsika fundamentalismina ei ole moes, siis sageli nüüd varjatud kujul). Metafüüsika taotlus: saavutada positsioon maailmast väljaspool, et saaks absoluutseid teadmisi (jumala...
13 *Ontoloogiline -Ajakirjandus kirjeldab asju nii, nagu need on - faktid *Epistemoloogiline (kuidas jõuda faktideni) -Ajakirjanikud apelleerivad oma allikatele, tõendusmaterjalidele ja meetoditele *Protseduuriline -Ajakirjandus annab sõna kõigile osapooltele ja kohtleb allikaid õiglaselt *Ajakirjanduslik meetod – allikad ja info kontrollimine – on kujunenud alates XVII sajandist *XIX sajandiks kujunes epistemoloogiline käsitlus valitsevaks (Ward 2009) Ajakirjanduslik objektiivsus *Printsiibid *Normid *Reeglid *Kokkulepped *Tavad: nt kuidas kirjutada uudist; pööratud püramiid, neutraalne keelekasutus, kolmandas isikus jms Traditsiooniline objektiivsus *Massitrükiajakirjandus (enne seda: kirjutasid selgelt väljakujunenud lugejaskonnale, ei tekkinud obj. küsimusi, nt sama maailmavaate pooldajad) -eeldas kirjutamist kõigile -kitsas poliitiline lugejaskond ei sobinud
Quine empiristina ei ole nõustunud väliste objektidega kui tõendusmaterjaliga, Davidson seevastu rõhutab, et peale arusaamatuse seose ärrituse ning vaatluslause tähenduse vahel kätkeb see vahetegu endas ka "empirismi kolmandat dogmat, nimelt eristust sissetuleva "toore" sisu ning seda tõlgendava mõisteskeemi vahel. Pealegi jätab selline empirism ikkagi võimaluse skeptitsismiks. Kaugstiimuli käsitaja meie tõendusmaterjalina ehk teisisónu, epistemoloogiline eksternalism aga lubab tema meelest neid probleeme vältida. Paraku ei ole Davidsoni meelest quine'ilik närvilõpmete empirism ning eksternalism ühitatavad." Lause empiiriline sisu Quine'i empirismi kirjeldamiseks on tark seostada seda Quine'i enda poolt välja toodud empirismi arengu "viie teetähisega" empirismi sajanditepikkuse ajaloo vältel." Kõigepealt nihkus empirismi arengus rõhuasetus ideedelt sõnadele, asendades privaatse avalikult ligipääsetavaga
59. Moraalilausungid on preskriptiivsed nad annavad käitumisjuhise, kirjutavad ette, mida teha. 60. Mackie veateooria kohaselt teevad inimesed vea moraalile mõeldes seal et nad eeldavad,et moraaliFAKTID on olemas, kuid tegelikult neid ei leidu. 61. Mackie veidruse argument objektiivsete väärtuste eksistentsi vastu koosneb kahest komponendist, millest metafüüsiline aspekt ütleb, et kui leiduks objektiivseid väärtusi, siis nad erinek kõigist muudest entiteetidest ja epistemoloogiline aspekt ütleb, et sellistest erilistest entiteetidest teadasaamiseks peaks meil olema minfi eriline moraalse taju üksus. 62. Mackie: katastroofiliste tagajärgede kaasatoomine ei tee tõsiasju olematuks. Kui moraalifakte ei ole, siis neid ei ole, sõltumata sellest, mis selle teadmise tõttu juhtuks. II järku skeptitsism tähendab II järku skeptik kahtleb, kas moraalilausungite paikapidavust saab üldse kuidagi kinnitada või kummutada. Kuid II järku skeptik võib
Antiikaeg Thales - kõik on tekkinud ürgainest(vesi). kriitiline suhtumine, mütol, üleloomulike jõudude loobuimine -> nähtused alluvad loodussadustele. keskkonda on võimalik kontrollida. Anaximandros - Thales õpilane. Ürgainetest kõik, aine muudab vormi, maailmad arenenud, mitte loodud. elusolendid niiskest elemendist. Inimesed kaladest. Herakleitos - Kõik on alatises muutumises. Vastandid(elu-surm, öö-päev). Maailmas võitlus, vastuolud ühinevad ja harmoonia. epistemoloogiline küsimus: Kuidas saab teada, kui kõik on pidevas muutumises? Parmenides - eitas muutumist, ratsionaalne teadmine. ainult olev on olemas. Mõistuse usaldamine. Pythagoras - Thales õpilane. Sensoorsed maailmad ei võimalda teadmist. dualism, abstraktset arvudemaailma saab kogeda vaid mõtlemise kaudu. Empedokles - muutumine ja püsimine saavad eksisteerida. tajuteooria viitas meeltele. 4 põhi (tuliõhkvesimaa). 2põhijõudu(armastusvihkamine). Kõik on neist tekkinud.
" Hetkel, mil pragmatism selle küsimuse esitab, koidab ka vastus: Tõesed ideed on need, mida me saame omaks võtta, kehtestada, tõendada ja verifitseerida. Väärad ideed on need, mida ei saa. Selles seisnebki praktiline vahe, mille tõeste ideede omamine meie jaoks tekitab; see ongi seetõttu tõe tähendus, sest see on kõik, millena tõde teada on. 3. Sobivuse probleem "mittekopeerivate" ideede puhul (kella näide). 4. Milles seisneb Jamesi järgi intellektuaalse hoiaku epistemoloogiline inertsus. Kõige otsustavam erinevus ratsionalistiks ja pragmatistiks olemise vahel on nüüd kõigile näha. Kogemus on muutumises ja meie psühholoogilised tõetuvastused on muutumises nii paljut ratsionalism võimaldab; kuid mitte kunagi seda, et kas tõelisus ise [1715] või tõde ise oleksid muutlikud. Reaalsus on igavesest ajast täielik valmisprodukt, kinnitab ratsionalism, ning meie ideede sobimine sellega on see ainulaadne analüüsimatu voorus neis, millest ta on
Aristotelest loogika leiutajaks. Sofistidega algas kreeka filosoofias uus ajastu. Loodusfilosoofiliste, kosmoloogiliste ja ontoloogiliste probleemide asemel nihkusid huvikeskmesse eetilised ja sotsiaalsed küsimused. Just sofistid tõid filosoofia Ateenasse, kus osalt ka nende tohutu mõju kutsus esile vastuliikumisi Sokratese, Platoni ja Aristotelese filosoofia näol. Neid mõtlejaid ajendas ennekõike sofistide epistemoloogiline ja eetiline skeptitsism. Pragmaatiline kogemus tajude ja otsuste suhtelisusest ja subjektiivsusest viis sofistide üldisele seisukohale, et igasugune üldkehtiv ja kindel teadmine on võimatu. Seetõttu loobusid nad filosoofia tõetaotlusest: nad ei püüdnud veenda mitte argumentide tugevuse, vaid kõnekunsti abil. Tänu retoorika esiletõstmisele hakkas arenema ja levima kommunikatsiooniteoreetiline filosoofia.
kultuuriajaloolise huvi objektiks. Õiglus – on liitmõiste, sest eeldab sotsiaalses suhtes vähemalt kahte isikut – sotsiaalne side. Õiglus – on üldmõiste, mis mahutab eneses piiramatult sotsiaalseid situatsioone. Õiguspärasus ja õiglane on liht- ja üksikmõisted – neid ei saa jagada omakorda üksikuteks elementideks. Õiglusidee on liit- ja üldmõiste Õigluse epistemoloogiline probleem – kas ja kuidas on õiglus tunnetatav? Kas saame kunagi kindlad olla, et see mida me peame õigluseks, ka tegelikult on seda? Õigluse tunnetamiseks on vajalikud kõik tunnetuse liigid Tunnetus jaguneb: pretseptsiooniks – taju, meeled, ainelise maailma tunnetamine reflektsioon – mõtlemistoimingud, mis opereerivad meeleliselt tajutavaga otseselt seotud mõtetega intellektsioon – mõtlemistoimingud, mis opereerivad abstraktsete mõtetega
Iga järgmine uurija on mõjutatud eelnevast teadmisest ja muutunud olukorrast ning seega ei saa tulemused olla täpselt samasugused. 15 Andmekogumismeetodid: osalusvaatlus Vaatluse ontoloogilised ja epistemoloogilised põhimõtted Ontoloogiline vaade tegelikkusele: inimeste interaktsioonid ja tõlgendused on mõistetud uurija poolt kui uurimise faktiline materjal Epistemoloogiline põhimõte: faktilise materjali kogumise/produtseerimise kaudu on sotsiaalne tegelikkus tundma õpitav ja mõtestatav Uuritavad, vaadeldavad nähtused - Massikäitumine – kuidas inimesed „suhtlevad“ avalikus sfääris - Argirutiin: verbaalne ja mitteverbaalne kommunikatsioon Vestlustes kasutatud keel – retoorika Kõnemaneerid, käitumistüübid - Suhtluskeskkonnad: erinevate institutsioonide füüsiline ja „inimlik“ keskkond (nt
võimelisus olla vastavate spetsiifiliste tunnetusvormide esemeks. Olemine domineerib antiikse arusaama kohaselt teadmise üle ja limiteerib teadmise võimalusi. Nii peab ka filosoofias ontoloogia olema epistemoloogia suhtes domineerival positsioonil – teadmise võimalikkuse, vormide ja piiride kohta käivate epistemoloogiliste küsimuste käsitlemine peab sel juhul paratamatult viima ontoloogilise temaatika juurde. Epistemoloogiline problemaatika ei ole veel iseseisvunud, vaid esineb olemisküsimusega läbipõimunult. Teadmise mõiste. Tunnetus, mis ühe või teise valdkonna kohta välja kujundatakse, peegeldab endas antud valdkonna karakteristikuid. Kuna ideed kujutavad endast nähtuste olemusi ja põhjuseid, siis on teadmine neist mõistagi niisugune teadmine nähtuste olemustest, mis seletab nähtusi põhjuslikult. Ainult selline kõnelemine, mis suudab nähtuse juures esile tuua olemuslikku
1. filosoofiline või absoluutne objektiivsuse tähendus – näidata asju nii, nagu need on; võimalikult lähedal reaalsusele. Kant, „Critique of pure reason“, subjekt mõtestab oma kategooriate abil objekti, me näeme asju nende mõistete abil, mida oskame nimetada, seega subjekti vaatenurk on oluline. Loodusteadlased valivad taustateadmiste abil välja fenomenid, mille abil midagi tõestatakse, uuritakse jne. Ontoloogiline – asjad nagu nad tõesti reaalsuses on; epistemoloogiline – asjad nii nagu me neid mõistame, representeerime – seega paradoksaalne. Siiski limiteeritud, objektiivne vaatepunkt peaks asuma mittekusagil, et mitte olla subjektiivne (T. Nagel) Objektiivne ei saa olla ilma subjektita, ilma tema vaatenurkadeta. Vaatleja peaks distantseeruma oma vaatekohalt, et näha, mis objektiivsus on. Karl Popper – seaduseid ei saa tõestada, vaid ainult falsifikeerida , kummutada. Relativism ja ratsionaalsus 1962 T
Uskumusest, kuid see raskus, milline ta ka oleks, ei vaeva teid enam, kui küsitakse selliseid konkreetseid küsimusi nagu: Kas te ikka veel teate Waterloo lahingu toimumisaega? Kui vanalt te õppisite või saite teada Pythagorase teoreemi? Miks on päheõpitud sõnamulinat lihtsam unustada ehk lakata teadmast kui tähendusrikkaid lauseid ja miks on proosalauseid lihtsam unustada kui värsse? Pange tähele, et kuigi sel juhul mu abstraktne epistemoloogiline küsimus rakendas abstraktset *Abstractions. Dialogue (Canadian Philosophical Review). Vol l,1962. 1 nimisõna "teadmine", ei esine seda sõna nüüd mu konkreetseis küsimusis, seal on vaid aktiivsed verbid "teadma", "õppima" ja "unustama". Nii tekib kiusatus ütelda, et me ei tea abstraktse nimisõna tähendust, kuigi oleme täiesti kodus aktiivsete tegusõnade tähendustes. Siiski ei saa see
Suurtähelised vokaalid sanskriti sõnades märgivad pikka täishäälikut ja suurtähelised konsonandid sellist konsonanti, mille transkriptsioonis on vastava kaashääliku all täpp. Mahavra Ei ole teada palju õpetusest M.-i oma. 460. p.kr tänapäevases Gujaratis tulid mõlema suuna dzainistid kokku ja kinnitasid tekstikaanoni. Inimeksistentsi mõte on dzainistide arvates vabanemine ehk mokSa. Dzainistide arvates jõudes jõutakse m.-ni siis kui ühe isikuga seotud karma lõppeb. Dzainistidel kolmeosaline tee. Õige usk(maailmavaade) samyak-darsana, jNAna, caritra Dzainism kasutab meditsiinilise teksti analoogi. Õige maailmavaade nagu kui inimene on haige ja võtab rohtu, sest usub, et ka aitab. Õige teadmine- kuidas seda usku rakendada. TattvArtha sUtra- üks olulisemaid dzainistlike tekste. Õige maailmavaade- ei kahtle õpetuses, valmis lahti ütlema maisest, pole ebausku, toetab dzainistlikke pühamehi, ei usu igasugused imetegijaid, vabanemine uhkuses...
esmajoones mitte arvaja suutmatusest, kui selle, mille kohta arvamus kehtib, enda iseloomust. Teise juhtsõna alethes tavapärane tõlge oleks – tõene. Tõde on aga filosoofia üks keskseid teemasid kuni tänase päevani. Seetõttu pole liigne markeerida mõningaid peamisi käsitlusviise, mis antud teema puhul on välja kujunenud. Nende tundmine annab selle tausta, mis võimaldab esile tõsta Parmenidese käsitluse eripära. Uusajast kuni tänapäevani on filosoofias domineerinud epistemoloogiline tõekäsitlus. Epistemoloogia on see filosoofia osa, mis tegeleb teadmisega (episteme kreeka keeles teadmine). Uusajast peale ongi tavapärane siduda tõesust just teadmisega. Nii näiteks määratleb Immanuel Kant tõde järgmiselt – see on teadmise kooskõla teadmise objektiga. Antud määratlus vaatleb tõde teadmise omaduse, mitte aga näiteks selle asja, mille kohta teadmine on, omadusena. Samas on tõde siin teadmise niisugune omadus, mis ilmneb üksnes vahekorras teadmise objektiga.
Foucaultlikus tähenduses on diskursus reeglitega kehtestatud praktika, millest vastava diskursuse mõjualas viibib inimene ei pruugi midagi teada. Võim toimib erinevate diskursuste praktikate kaudu. Nt. mõjutab totalitaarne võim oma ajastu väljenduslaadi, määrab ära, mida peetakse teadmisväärseks, keda peetakse hullumeelseks jne. Episteem - diskursuste, eelduste, väärtuste süsteemi suhete tervik, mis iseloomustab erinevaid ajaloolisi perioode. Epistemoloogiline süsteem määrab selle, mis on „tõde“, ajastu teadmised, ajastu kultuuri alused. Meetodit, mis analüüsib ajastu epistemoloogiat, nim. Foucault „arheoloogiliseks meetodiks“. Deleuze & Guattari, risoomne tõlgendusmudel). Läänemaine teadus ning tõlgendamise struktuurid on hierarhilised. Areng toimub kesksest filosoofiast või teooriast lähtuvalt, millest arenevad teadusharud, kõrvalekalded jne. Tegu on vertikaalselt areneva süsteemiga
käsutuses pole kriteeriumit otsustamaks, kas üks teooria on kindlalt tõene, nii puuduvad tema hinnangul ka poliitikas kriteeriumid tegemaks kindlaks, kas keegi saab olema hea valitseja või mitte. Pigem tuleks olla valmis selleks, et iga valitseja ja iga poliitika võib lõpuks halvaks osutuda. Seetõttu on poliitika peamine küsimus selles, kuidas saada lahti halbadest valitsejatest, kuidas halbu valitsejaid n.ö. “falsifitseerida”. Viimane on muidugi epistemoloogiline mõiste ja oma poliitikateoorias Popper seda ei kasuta, küll võib aga selgesti näha analoogiat tema poliitikateooria ja epistemoloogia kesksete küsimuseasetuste vahel. Poliitikas ei ole tema hinnangul tähtis mitte see, kes valitseb, vaid see, kuidas valitsetavad saavad valitsejaid mõjutada ja kontrollida. See on aga probleem, mis puudutab mitte isikuid, vaid institutsioone. “Me peame teadma, et kõik poliitilised probleemid on lõpuks institutsioonilised
on vesi", Anaximenes-"alge on O2".b)dualism kahe alge käsitlus- keha ja hing, materj. ja vaimne(mentaalne), sisu ja vorm. c)pluralism mitme alge käsitlus. Empedokles- 4 juure käsitlus- juured: maa, õhk, tuli, vesi. Demokritos- aatomi õpetus, jagamatu. "Maailm koosneb atomostest väikestest jagamatutest osadest". II TASAND on seotud tunnetamisega, on olemas tunnetusõpetus e groseoloogia.(olemesega seotud oseoloogia). On vaja tunnetada, et saada teadmisi. Teada-episteme, epistemoloogiline tasandi on teine, seotud tunnet. probleemiga, teadmised tulenevad tunnet-st. Tunnused (kuidas maailma tunnetada)(6): 1) Meeleline tunnetamine e sensuaalne t., tegemist piiratud tunnetus (iseloom). Esindaja on L.Feuerbach 19.saj klassik, suri 1872- "Tunnen järelikult olen olemas"-> "Sentio ergo sum", "Inimene on see, mida ta sööb". 2) Kogemuslik t. e empiiriline. Fil. vool empirism. Rajaja on ingl. mõtleja J.Locke (1632-1704). Talle kuulub termin ,,Tabula rasa"e ,,puhas leht"
FLFI.02.003 Eetika alused Kordamisküsimused 2011 1. Mis on moraal? Mis on eetika? Eetika objekt. Moraal on ühiskonnas kehtivate normide, tavade ja praktikate kogum. Seda nim. mõnikord ka positiivseks e kirjeldavaks moraaliks, kuna see kirjeldab inimeste ja kultuuride tegelikke uskumusi ja tavasid. Eetika on teadus või õpetus moraalist, ka moraalifilosoofia. Eetika objekt on süstemaatiline püüe mõista moraali mõisteid ja põhjendada/õigustada moraaliprintsiipe ja -teooriaid (väärtusi, voorusi, praktikaid). 2. Mis iseloomustab moraalset toimimist? Moraalset toimimist iseloomustatakse tavaliselt kui toimimist teiste huvides. Moraalne toimimine nõuab meilt mõnikord oma mugavuse, kasuahnuse või lihtsalt ükskõiksuse ületamist. Ent kaugemale mõeldes on moraalne toimimine ka meie endi huvides, võimaldades meil luua sõprus-, armastus-, ja koostöösuhteid teiste inimestega, kindlustades teiste lugupidamise, puhta südametunnistuse ja rahul...
FLFI.02.003 Eetika alused Kordamisküsimused 2011 1. Mis on moraal? Mis on eetika? Eetika objekt. Moraal on ühiskonnas kehtivate normide, tavade ja praktikate kogum. Seda nim. mõnikord ka positiivseks e kirjeldavaks moraaliks, kuna see kirjeldab inimeste ja kultuuride tegelikke uskumusi ja tavasid. Eetika on teadus või õpetus moraalist, ka moraalifilosoofia. Eetika objekt on süstemaatiline püüe mõista moraali mõisteid ja põhjendada/õigustada moraaliprintsiipe ja -teooriaid (väärtusi, voorusi, praktikaid). 2. Mis iseloomustab moraalset toimimist? Moraalset toimimist iseloomustatakse tavaliselt kui toimimist teiste huvides. Moraalne toimimine nõuab meilt mõnikord oma mugavuse, kasuahnuse või lihtsalt ükskõiksuse ületamist. Ent kaugemale mõeldes on moraalne toimimine ka meie endi huvides, võimaldades meil luua sõprus-, armastus-, ja koostöösuhteid teiste inimestega, kindlustades teiste lugupidamise, puhta südametunnistuse ja rahul...
või tõlgendavad neid erinevalt. · Hoopis lihtsam on varieeruvust seletada objektiivsete väärtuste puudumisega. · Inimestel on lihtsalt erinevad eluviisid. Nad elavad vastavalt sisseharjunud tavadele, mitte ei mõtle, kas valida ühte või teist tava. Veidruse argument · Metafüüsiline aspekt kui leiduks objektiivseid väärtusi, siis nad erineks kõigist muudest entiteetidest, suhetest ja omadustest. · Epistemoloogiline aspekt sellistest erilistest entiteetidest, suhetest ja omadustest teadasaamiseks peaks meil olema mingi eriline moraalse taju üksus (moraalimeel) või intuitsioon. Võimalik vastuväide veateooriale ja vastused · Veateooria ei saa olla õige, kuna seda järgides tuleks kõik moraalinormid hüljata, see viib aga katastroofiliste tagajärgedeni. · Mackie ütleb, et veateooria on II järku teooria, mille toetaja võib ühiskonnas leiduvaid
filosoofiale traditsioonilist arvamuse ja teadmise vastandamist. Hoiakut, milles hoiduti ebakindlatest arvamustest, tähistasid stoikud mõistega epoche. Viimane kujuneb hellenismiaja filosoofia üheks keskseks mõisteks, seda eelkõige stoikute ja skeptikute poleemika kaudu. Loogika oli stoikute õpetuses siiski peamiselt ettevalmistuseks eetikale kui lõppeesmärgile. Mis ei tähenda, nagu ei omanuks epistemoloogiline problemaatika stoikute jaoks suhtelist iseväärtust. Stoikud olid lisaks epistemoloogiliste küsimuste käsitlemisele viljakad ka loogikas kitsamas mõttes. Aristotelese järel andsid just nemad antiikmaailmas suurima panuse formaalse loogika arengusse. Kuid kokkuvõttes oli stoikute õpetuse huvikeskmes siiski mitte teadmine kui selline, vaid eelkõige ikkagi see teadmine, mille alusel oleks võimalik teha eetilisi valikuid. Loogika pidi looma epistemoloogilised alused eetilisele õpetusele.
Foucaultlikus tähenduses on diskursus reeglitega kehtestatud praktika, millest vastava diskursuse mõjualas viibib inimene ei pruugi midagi teada. Võim toimib erinevate diskursuste praktikate kaudu. Nt. mõjutab totalitaarne võim oma ajastu väljenduslaadi, määrab ära, mida peetakse teadmisväärseks, keda peetakse hullumeelseks jne. Episteem - diskursuste, eelduste, väärtuste süsteemi suhete tervik, mis iseloomustab erinevaid ajaloolisi perioode. Epistemoloogiline süsteem määrab selle, mis on ,,tõde", ajastu teadmised, ajastu kultuuri alused. Meetodit, mis analüüsib ajastu epistemoloogiat, nim. Foucault ,,arheoloogiliseks meetodiks". Deleuze & Guattari, risoomne tõlgendusmudel). Läänemaine teadus ning tõlgendamise struktuurid on hierarhilised. Areng toimub kesksest filosoofiast või teooriast lähtuvalt, millest arenevad teadusharud, kõrvalekalded jne. Tegu on vertikaalselt areneva süsteemiga
Jacksoni järgi on seda igal juhul võimatu teada, kuid füsikalismi puudulikkus on suurem: leidub meile tundmata fakte Fredi kogemuse kohta, kuid isegi kui neid teaksime, ei teaks me ikkagi, mismoodi on olla Fred. Nageli küsimus käis vaatevinkli tüübi kohta, mitte konkreetse isiku kohta. Nageli küsimus puudutab meie kujutlusvõime tegelikke piire. Nageli järgi ei teki raskus kujutlusvõime puudulikkusest, probleem pole pelgalt epistemoloogiline. Mõlema meelest on kogemuses midagi, mida füsikalistlikult ei ole võimalik hõlmata. Mõlemad tunnistavad subjektiivseid fakte. Nageli järeldus on ettevaatlikum - meie praegusi mõisteid arvestades ei ole võimalik mõista füsikalismi tõesust. Jackson järeldab oma argumendist, et füsikalism on ekslik. Epifenomenalism. Epifenomenalism: teatud kogemuste omadused – kvaalid – on epifenomenid. Jackson
haaranud – tema aina küsib, partneril tuleb aga vastuste otsimisega vaeva näha. Mõnikord nõuab üks või teine neist sellele asjaolule viidates küsija positsiooni enda kätte ning seejärel … tuleb tal kogeda midagi üllatavat. Tal tuleb isikliku kogemuse sunnil endale tunnistada, et olulise küsimuse püstitamine on hoopis raskem asi, kui juba püstitatud viljakale küsimusele vastuse otsimine. Eetiline intellektualism ja realism. Ometigi ei olnud epistemoloogiline problemaatika Sokratese jaoks iseseisva väärtusega. Tema dialektika keskseks teemaks oli eetika (termin “eetika” ilmub filosoofia keelde küll alles hiljem Aristotelese kaudu). X-i asemel olid tema küsimustes eelkõige eetilised põhimõisted. Antiikse eetika probleemipüstitus on konstrueeritav kolme põhilise mõistega: 1. Eudaimonia – õnnelikkus 2. Agathon – hüve 3. Arete – voorus Eudaimonia on selline elamise viis, mille poole kõik inimesed oma elus loomupäraselt püüdlevad
Mis on erinevus – Windelband – mida tuleks teha, antakse ette, võib nähta subjektiivne – eesmärgi päraselt taotlemine subjektina. Gadamer, aga uurib, et mis meiega toimub; ka teadmata ja tahtmata; kõik mis meiega toimub, pole kontrollitav. See, mis toimub ja pole kontrollitav nimetab Gadamer ontoloogiaks. Teksti osa seminaris: Histooriline ehk ajalooteaduslik käsitlus. Heideggeri ja Gadameri eristus: ajalooteaduslikkus on epistemoloogiline ja ajaoolisus on fundamentaalsem. Mõjutusajalugu tähendab, et mõjutuste uurimine ajaloos. „Mõjutus“ on ajaloosündmuste senine tõlgendamistraditsioon. Eelmised ajalood mõjutavad tulevaid. Ajaloo mõtlemine peab arvesse võtma omaenda ajaloolisust. Hermeneutika ülesanne on näidata ajaloo tegelikkust mõistmises endas. Uurime teost ise ja selle mõjutust järgnevatele ajalugudele. Aga see mõjutus ei mõjuta uurijat ennast; vaid järgmist aega. Mõjutusajalugu sisaldab objektiivsust
ajatute, muutumatute ja üldkehtivate seaduspäradeni. Metafüüsika poolt käsitletavate probleemide hulka arvatakse tavaliselt näiteks Jumala olemasolu, hinge surematus, keha ja vaimu vaheline seos, vaba tahe jms. Ontoloogia ja metafüüsika tegelevad küsimustega oleva olemuse kohta, oleva olemise kohta, olemuse loomuse kohta. 101. Selgitage Platoni ideede-teooriat Ideed ei ole midagi muud kui arheotüübid. Platoni epistemoloogiline seisukoht: see, mis näib olevat, ei ole see, mis tegelikult on (seotud Platoni koopaallegooriaga). Need asjad, mis näivad olevat (silmaga nähtavad asjad) on muutlikud ja mittepüsivad, mitteolevad. Tegelikud asjad samas (mõeldavad asjad) on igavesed ja muutumatud. Tõnu Viik toob näitena, et kui ma täna mõtlen, et 1+1 on 2, siis kümnete või isegi sadade aastate pärast mõtleksin ma samamoodi. See näide toetab Platoni teooriat. Samamoodi ei muutu ajas eetilised printsiibid
representatsiooni kriis on silmnähtav. 60ndatel näeb Eco väljapääsu uute formaalsete struktuuride leiutamises, mis võiksid peegeldada situatsiooni ja saada selle uueks mudeliks. Pakub välja tingliku laboratoorse mudeli "avatud teos" -- "transtsendentaalne skeem", mis fikseerib meie maailmas olemise kahemõttelisuse. Olulisemad selle mudeli aspektid: esteetiline tekst kui kommunikatiivne akt esteetiline tekst kui märgilise funktsiooni laboratoorne mudel kunstiteos kui epistemoloogiline metafoor Kuna viis, millega on struktureeritud kunstilised vormid, peegeldab viisi, mille abil teadus ja tänapäeva kultuur võtavad vastu reaalsust, niivõrd peaks "avatud teose" mudel peegeldama paradigma muutust, kinnitama uue koodi. Kuna informatsioon on vastupidine entroopiale ja range koodi, ainukese korra sisseviimine piirab informatsiooni kättesaadavust, siis on Korratus isegi kasulik (seda
arutluse ja hääletuse käigus). Kuid Feyerabend leiab, et teaduse sotsiaalne autoriteet on kaasajal niivõrd suur, et harmoonilise arengu taastamiseks on hädavajalik poliitiline sekkumine. , Foucault episteme mõiste. Chalmers, Alan 1998 Mis see on, mida nimetatakse teaduseks? Väljataga, Märt 1997 Postmodernistlikust teadusfantastikast. Vikerkaar 10 11 / 96 105 Hallap, Tiiu 1998 Paul Feyerabendi epistemoloogiline anarhism Vikerkaar 12 21. Teisi teaduskriitilisi mõtlejaid. Kuhn, Feyerabend, Foucault episteme mõiste. §Chalmers, Alan 1998 Mis see on, mida nimetatakse teaduseks? (ei ole kasutanud k. konspektis). § Väljataga, Märt 1997 Postmodernistlikust teadusfantastikast. Vikerkaar 10 11 / 96 105 (kasutatud käesolevas konspektis). § Hallap, Tiiu 1998 Paul Feyerabendi epistemoloogiline anarhism Vikerkaar 12 (kasutatud käesolevas konspektis). Märt Väljataga
Näiteks Sulev Vahtre poolt loodud "Muistne Eestlaste iseseisvussõda"ei ole objektiivne. Tänapäevane ajalugu ei ole üldiselt objektiivne, ta on konst- rueeritud. Loone leiab, et mitmed Eesti pedagoogid, kirjanduskriitikud jt lähtuvad seisukohast, et kui lüüa käega vastu klaasi ning see läheb katki, siis nende kahe sündmuse vahel seost ei ole. Loone väidab, et vana inimese- na võib ta vahel — mitte alati — tõtt rääkida. Teine objektiivsuse mõiste on epistemoloogiline. On positivistid, kes väi- davad, et on võimalik objektiivne teadmine sellest, mida ajaloolane uurib. Relativistid — teised — väidavad, et objektiivne teadmine sellest võimalik ei ole. Relativistid ei eita kõike, ei ütle, et ajaloolane määrab kõik selle, mil- le moodustab teadmine. See, millest ajalugu on kokku pandud, sõltub siiski nende seisukohast ainult ajaloolasest või kultuurist, milles ajaloolane elab.
Referaat: arutluskäik + seosed. Referaat: teise arutelu(argumenteeritus vastuse otsimine küsimusele), tuua välja küsimus, mida arutleda. Eessõna + 1-5 prg – tuleb välja küsimus. Näidata, kuidas üks küsimus läheb üle teisele – mitu küsimust Kant’i teoses. Miks ta esitab selliseid küsimusi, mis sunnib teda esitama neid küsimusi? Seose loomine nende traditsioonidega? Kus antiikfilo asetseb filosoofilise mõttelises traditsioonides? Kuidas need on püstitatud ja mida nende peale hakkab? Mõisted, mida Kant kasutab, peavad olema formulaseeritud – mis tähenduses need mõistsed on arutluses. Kant kasutab ühte sõna erinevates tähendustes – kompetentne inimene oskab märgata erinevusi. Abstraktsed mõisted. Mida kant silmas peab? Kõiki küsimusi peab siduma omavahel! 1. Seminar. Eessõna. 1-8 lk. Kant reageerib retsensioonile. Tema sõnumit ei märgatud. Püüti leida traditsioonist kedagi, kellega võrrelda. Kant vastandab siin kahte filosoofia praktika...
- Teooria peamine uurimisväide · Uurimisväite/-argumendi olemasolu, mitte · Praktiline tähtus (kahjuks sageli mitte peamine - Teadusfilosoofia ontoloogiline ja ainult kirjanduse ülevaade ja kirjeldavad ülikoolide jaoks) epistemoloogiline põhjendamine · Küsimuse uuritavus - Meetod andmed (samas laialt kasutuses) (lihtne/keeruline, andmete ja ressursside olemasolu) - Uuringu (lõputöö) struktuur (Ketokivi, 2008)
teoreetiline maailmamõistmine. Teoreetilise maailmamõistmise ajaloos võib omakorda eraldi esile tuua kolme erinevat vormi. Need on: filosoofia, teoloogia, teaduslik-teoreetiline maailmamõistmine. Eelpool on kasutatud Andrus Tooli konspekti "Sissejuhatus filosoofia ajalukku". Tänud! 4 *** Sissejuhatuse lõpetuseks eelnevat arvesse võttes võimegi öelda, et kultuurifilosoofias tegeletakse inimese olemisviisi mõtestamisega mingi kultuuri sees. Seega jäävad kõrvale analüütiline, epistemoloogiline jne filosofeerimisaines. Selle distsipliiniga haakuvad ja põimuvad läbi pigem kultruuriteooriate sotsioloogilised lähenemised, mis samuti tegelevad maailma üldiste printsiipide tuvastamisega ja nende analüüsiga. Oluline eristus ilmneb arusaamises, et kultuuril on omad, autonoomsed seaduspärad, mis ajaloos vääla hargnevad. Kultuurifilosoofia. Kultuuri mõistmine ja saksa filosoofia Itaalia filosoof ja ajaloolane Giambattista Vico (1668-1744), oli üks esimesi,
SEMANTILINE KOLMNURK: TEEMA 1!! 1 1. LOOGIKA PÕHIREEGLID. SEMANTILINE KOLMNURK Loogika määratlemisest Sõna loogika näib olevat kujunenud kreeka väljendist logik¾ tšcnh, mis tähendab mõtlemise või arutlemise kunsti. Kui püüda mõista, mis on loogika, siis üks võimalus on lähtuda selle sõna kasutamisviisidest tavakeeles. Eesti keelt kõneldes saab sõna loogika Kasutada erinevates tähendustes: • sündmuste, asjade või süsteemide loogika, s.o sisemine korrapära, mis võimaldab sündmustest, asjadest või süsteemidest aru saada, selleks võib olla ka millegi tööpõhimõte; • mõtlemise loogika, s.o mõtlemises esinev korrapära, mis võimaldab teha järeldusi, sh selliseid, mida varem ei teata; • teksti või jutu loogika (loogilisus), see iseloomustab lisaks mõtlemise loogikale (mida kõne väljendab) ka seda, kui süsteemselt kõnelejal õnnestub oma mõtteid väljendada; • loogika kui teadus (õpetus, filosoofia vms), mis uurib keeles väljenduva mõtlemise kõige...
1 1. LOOGIKA PÕHIREEGLID. SEMANTILINE KOLMNURK Loogika määratlemisest Sõna loogika näib olevat kujunenud kreeka väljendist logik¾ tscnh, mis tähendab mõtlemise või arutlemise kunsti. Kui püüda mõista, mis on loogika, siis üks võimalus on lähtuda selle sõna kasutamisviisidest tavakeeles. Eesti keelt kõneldes saab sõna loogika Kasutada erinevates tähendustes: · sündmuste, asjade või süsteemide loogika, s.o sisemine korrapära, mis võimaldab sündmustest, asjadest või süsteemidest aru saada, selleks võib olla ka millegi tööpõhimõte; · mõtlemise loogika, s.o mõtlemises esinev korrapära, mis võimaldab teha järeldusi, sh selliseid, mida varem ei teata; · teksti või jutu loogika (loogilisus), see iseloomustab lisaks mõtlemise loogikale (mida kõne väljendab) ka seda, kui süsteemselt kõnelejal õnnestub oma ...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
