mille järgi eksisteerib vaid mõtlev subjekt ja objektiivne maailm on üksnes tema teadvuses. Võõrsõnade leksikonis kirjeldatakse solipsismi filosoofilise seisukohana, kus olemas olen vaid mina ja kõik muu on üksnes minu tajumused, s.t tunnetada saab vaid iseennast ja oma tajumusi. Kolm arusaama solipsismist Traditsiooniliselt eksisteerib kolm arusaama solipsismist. Metafüüsiline solipsism on arusaam, et välismaailm ja teised inimesed on peegeldus sinust endast. Epistemoloogiline solipsism on arusaam, et ainult isiku mentaalses olemuses saab kindel olla ja muu maailma võetakse pigem küsimuse, kui otseselt valena. Metodoloogiline solpisism on arusaam, et ainult mõtetes võib kindel olla ning keha ja aju võivad olla osa välismaailmast. Klassikalise solipsismi probleemid tulenevad enda kogemusel põhineva subjektiga samastamisel või eristamisel. Enda samastamisel või eristamisel subjektiga(nähtus, teine
Vastus: identsusteooria Ainult üks loetletud maailmavaadetest on vahetu. Milline? A) Teadus B) Teoloogia C) Müüt D) Filosoofia Milline filosoof pidas oleva algeks piiritut loomust (apeiron) A) Thales B) Herakleitos C) Pythagoras D) Anaximoandros Seisukohta, mille kohaselt pole olemas midagi muud, kui tunnetava subjekti teadvussisud, nimetatakse: A) materialismiks B) objektiivseks idealismiks C) subjektiivseks idealismiks D) dualismiks Üks neljast ei ole epistemoloogiline tõeteooria milline? A) tõe korrespondentsiteooria B) ontoloogiline tõeteooria C) tõe koherentsiteooria D) pragmatismi tõeteooria Millise teadusliku teadmise määratlemise printsiibi sõnastas Karl Popper? A) induktsiooniprintsiip B) falsifikatsiooniprintsiip C) verifikatsiooniprintsiip D) konventsionalism
Tekst: James, W. Pragmatismi tõekontseptsioon -- Akadeemia. --Nr. 8/1997 -- Lk. 1702- 1721. Abistavad küsimused: 0. Mis on Jamesi teksti uurimisprobleem ning taotlus? 1. Mille omadus on Jamesi arvates tõde? 2. Milles seisneb pragmatistide ja intellektualistide tüliküsimus tõe defineerimisel? Millise loengul õpitud tõeteooriaga James vaidlusse astub? 3. Sobivuse probleem "mittekopeerivate" ideede puhul (kella näide). 4. Milles seisneb Jamesi järgi intellektuaalse hoiaku epistemoloogiline inertsus. 5. Pragmatistlik küsimusasetus tõe kohta. 6. Pragmatistlik verifikatsiooni ja kehtestamise käsitus. 7. Tõeste uskumuste valdamise praktiline tähtsus, tõemõiste tuletamine sellest. Mõtle järele, kas nõustud punktides 5-7 väidetuga, see on üks teksti keskmeid. 8. Mis on "reaalid" e. "objektid". 9. Miks on mõttekas täielikust verifitseerimisest loobuda (2 põhjust)? 10. Tõesus puhtalt mentaalsete ideede vahel, ideaalse ja meelelise vahekord. 11
Ütleb, et meie teadmised võimaldavad falsifitseerida alles siis, kui on tekkinud konkureeriv teooria, mis on lihtsam ja faktidega paremini ühilduv. Ei räägi enam teadmistest teooria sees, vad teooriaid sisaldavatest võrgustikest. Uurimisprogrammidest. Igal programmil on oma tuum, lisaks veel kaitsevöö ja heuristiline aparatuur. Teadusrevolutsioonide teooria- Kuhn, oli suunatud teaduslike teadmiste kumulatiivse kasvu vastu. Teduses vahelduvad normaalteadused revolutsiooniga. Epistemoloogiline anarhism- feyerabend- kindlat meetodit ei ole. Kõiki reegleid on aeg.ajalt rikutud. Teaduses on kõik lubatud. Tuleb kaitsa ja pooldada pluralismi. Formaalteadused- loogika ja matemaatika. 6. Mõista erinevust ontoloogilise ja epistemoloogilise lähenemise vahel tõe probleemile. Tunda erinevust tõe korrespondentsiteooria, pragmatismi tõeteooria ja tõe koherentsusteooria vahel. Mida arvavad tõe mõistest skeptikud (Nietzsche näitel).
48. Juhul, kui lõpetatakse püsivas koomas kontaktivõimetu patsiendi elu mürgisüstiga on tegu: aktiivne tahtest sõltumatu eutanaasia 49. Milline riikliku karistamise õigustamise viis pooldab kõige ühesemalt surmanuhtlust? Retributiivne õigustamine 50. Milline filosoof pidas algeks piiritut loomust(apeiron)? Anaximoandros 51. Seisukohta, mille kohaselt pole olemas midagi muud, kui tunnetava subjekti teadmisseid, nim: subjektiivseks idealismiks 52. Üks neljast ei ole epistemoloogiline tõeteooria, milline? antoloogiline tõeteooria 53. Millise teadusliku teadmise määratlemise printisiibi sõnastas Karl Popper? Folsifikatsioonprinsiip
48. Juhul, kui lõpetatakse püsivas koomas kontaktivõimetu patsiendi elu mürgisüstiga on tegu: aktiivne tahtest sõltumatu eutanaasia 49. Milline riikliku karistamise õigustamise viis pooldab kõige ühesemalt surmanuhtlust? Retributiivne õigustamine 50. Milline filosoof pidas algeks piiritut loomust(apeiron)? Anaximoandros 51. Seisukohta, mille kohaselt pole olemas midagi muud, kui tunnetava subjekti teadmisseid, nim: subjektiivseks idealismiks 52. Üks neljast ei ole epistemoloogiline tõeteooria, milline? antoloogiline tõeteooria 53. Millise teadusliku teadmise määratlemise printisiibi sõnastas Karl Popper? folsifikatsioonprinsiip
kui aju? Vastus: identsusteooria Ainult üks loetletud maailmavaadetest on vahetu. Milline? A) Teadus B) Teoloogia C) Müüt D) Filosoofia Milline filosoof pidas oleva algeks piiritut loomust (apeiron) A) Thales B) Herakleitos C) Pythagoras D) Anaximoandros Seisukohta, mille kohaselt pole olemas midagi muud, kui tunnetava subjekti teadvussisud, nimetatakse: A) materialismiks B) objektiivseks idealismiks C) subjektiivseks idealismiks D) dualismiks Üks neljast ei ole epistemoloogiline tõeteooria milline? A) tõe korrespondentsiteooria B) ontoloogiline tõeteooria C) tõe koherentsiteooria D) pragmatismi tõeteooria Millise teadusliku teadmise määratlemise printsiibi sõnastas Karl Popper? A) induktsiooniprintsiip B) falsifikatsiooniprintsiip C) verifikatsiooniprintsiip D) konventsionalism Arutlus (erinevad variandid vabaduse teema näitel): 1. Arutlege sotsiaalse vabaduse võimalike piiride üle ühiskonnas Russelli, Berlini ja Milli seisukohtade põhjal
objekti vahel? Vastus: Tõe korrespondentsiteooria. Pragmatismi tõeteooria tõde on see, mis osutub heaks uskumuste valdkonnas. Abinõu meie mõtteviisis, võimaldab ideid omaks võtta ja rakendada. Kriteeriumiks on praktika. Tõe koherentsiteooria tõde kooskõlas teiste tunnustatud väidetega. Kuidas nimetatakse tõeteooriat, mille järgi tõde iseloomustab tegelikkust ennast, mitte väidete suhet tegelikkusega? Vastus: Ontoloogiline tõeteooria Epistemoloogiline lähenemine - Tõde peab olema inimesele kättesaadav, muidu pole rakendatav. Tõde teatud laadi suhe, üks pool inimeses teine väljaspool. Milline järgnevatest on jumalatõestuste kaudu tuntud keskaja filoosof? Vastus: Aquino Thomas Esimene tuntud jumalatõestus Cantesbury Anselmi ontoloogiline jumalatõestus. 1 Üks järgnevatest väidetest keskaja filosoofia kohta on väär, milline? a) Keskajal oli filosoofia usu teenistuses
Hakati mõtlema, et mis on alge- c) mõistuslik tunnetamine e ratsionaalne (ratsionalism Descartes-mõtlen, järelikult monism-1alge näit Thales-vesi, dualism-2alget, näit keha ja hing, sisu ja vorm, aineline ja olen olemas) d) mittemõistuslik e irratsionaalne (Schopenhauer)-tunnetus rajaneb vaimne, pluralism-mitu alget(vähemalt 3) näit aatomiõpetus. alateadvusele e intuitsioonile e) religioosne tunnetamine e ilmutuslik tunnetamine b) Epistemoloogiline – tunnetusõpetus f) teaduslik tunnetamine e positiivne (positivism Comte) c) Aksiomaatiline – väärtustamine, näit elu väärtstamine-camus leidis, et elu on mõttetu 2) millisel tegelasel milline teos 2) Mõisted a) Platon - Politeia a) Positivism – rajaja prantslane A. Comte 19 saj, teaduslik e positiivne tunnetamine,
5) Tema küsimus: Kuidas me teame, kuidas käituda? 6) Tema tegi noole loo paremini mõistetavaks. Platoni ontoloogia (ideedeõpetus) 1) On olemas kaks maailma (on olemas päris maailm kus on kõik ideaalne. Meie aga seda maailma ei näe.) 2) Parmenides räägib ühest maailmast 3) Asjad, mis on täiuslikud ei muutu Platoni ontoloogiline väide on, et eksisteerib kaks maailma - ideede maailm ja meie maailm. Epistemoloogiline väide on, et ideede maailmas oleme kõik käinud ja kõike näinud aga siia maailma jõudes unustame kõik ära. Parmenideselt võtab Platon arusaama, et liikumist ei ole olemas. Sokrateselt võtab Platon, et kõik inimesed tahavad olla õnnelikud aga mõned on selle lihtsalt ära unustanud ning neile tuleb see meelde tuletada. Ideede maailma ja meie maailma võrdlus: 1) Ideede maailmas on kõik täiuslik - purunematu, igavesti kestev, muutumatu, liikumatu.
Ütleb, et meie teadmised võimaldavad falsifitseerida alles siis, kui on tekkinud konkureeriv teooria, mis on lihtsam ja faktidega paremini ühilduv. Ei räägi enam teadmistest teooria sees, vad teooriaid sisaldavatest võrgustikest. Uurimisprogrammidest. Igal programmil on oma tuum, lisaks veel kaitsevöö ja heuristiline aparatuur. Teadusrevolutsioonide teooria- Kuhn, oli suunatud teaduslike teadmiste kumulatiivse kasvu vastu. Teduses vahelduvad normaalteadused revolutsiooniga. Epistemoloogiline anarhism- feyerabend- kindlat meetodit ei ole. Kõiki reegleid on aeg.ajalt rikutud. Teaduses on kõik lubatud. Tuleb kaitsa ja pooldada pluralismi. Formaalteadused- loogika ja matemaatika. 18. Epistemoloogiline tõekäsitlus- tõde peab olema inimesele kättesaadav, muidu pole ta normina rakendatav. Tõde on teatud laadi suhe, mille ük pool on inimeses ja teine väljaspool. Jaguneb: 1) korrespondentsiteooria- ei tegele ülemeelelise tõeluse kirjeldamisega, vaid
siis puhta mõistusega haaratavad paratamatud tõed ning teisalt kogemuslikult kinnitust leidnud tõed, mille kehtivus pole paratamatu. Täpsemalt võib tuua välja kolm eristuste paari: Aprioorne ja aposterioorne Analüütiline ja sünteetiline Paratamatu ja kontingentne Esimesena kasutas selliseid mõisteid väidetavasti I.Kant, kelle väljapakutud raamistus saab vaadelda ka talle eelnenud filosoofe Klassikaline seisukoht Aprioorne ja aposterioorne epistemoloogiline eristus, mis rakendub teadmisele või õigustusele Analüütiline ja sünteetiline loogiline või semantiline eristus, mis rakendub otsustustele, väidetele või lausetele Paratamatu ja kontingentne metafüüsiline eristus, mis rakendub olukordadele, faktidele või propositsioonidele (= väite sisu ehk see, mida väide väidab). See on eristus selle vahel, kuidas asjad peavad olema, et nad oleksid need, mis nad on (paratamatu) ja kuidas asjad juhtuvad olema, kusjuures nad
Neid eelkõige mõjutanud mõtlejaks paistab olevat olnud Parmenides. Kuid kuna sotsiaalne kogemus, mille mõtestamiseks varasemast päritud teoreetilisi vahendeid kasutati, oli oluliselt muutunud, siis on ka ootuspärane, et neile toetuv mõtlemine kasvas üle varasema filosoofia kriitikaks. Need kaks mõjujõudu – sotsiaalne transformatsioon ja filosoofia traditsioon – kujundavad omavahel põimudes sofistide- teoreetikute probleemsituatsiooni. Epistemoloogiline relativism. Kõige tuntumaks filosofeerivatest sofistidest on PROTAGORAS ( u. 480-410). Allikmaterjal tema kohta on äärmiselt napp. Meil on kasutada ainult üksikuid autentseiks peetavaid fragmente. Kõige tuntum nendest kõlab järgmiselt: Kõigi asjade mõõt on inimene, olevate – et/kuidas need on, olematute – et/kuidas need ei ole (DK 80 B 1) Selle lausega olevat alanud Protagorase teos, mis hilisemate autorite tunnistuste
Püütakse anda edasi tõepäraseid teadmisi. Loogikaisaks on Aristoteles. Toetus süllogistikale- järeldusõpetusele. 3) Üldistav mõtlemine Induktiivne mõtlemine- mõtlemisprotsess toimub üksikust üldise suunas. Deduktiivne mõtlemine- toimub üldiselt üksiku suunas. FILOSOOFIA PÕHIPROBLEEMID: Jagunevad kolmeks: a) metafüüsiline-kõige tähtsam on see, mis on tegelikult olemas. Monism-ühe alge käsitlus Dualism- kahe alge käsitlus Pluralism- mitme lge käsitlus b) epistemoloogiline- tunnetamise probleem episteme- teadmine gnoseoloogia- tunnetuseõpetus TUNNETAMISE VÕIMALUSED 1) meeleline tunnetamine e sensuaalne tunnetamine Meelelisel tunnetamisel on piiratud iseloom. Meeleline tunnetamine võib olla moonutatud. 2) kogemuslik tunnetamine empeiria- kogemus tabula rasa-puhas leht 3) mõistuslik tunnetamine- ratsionaalne tunnetamine Rene Descartes- Prantsuse filosoof, kelle lause on Cogito ergo sum!- Mõtlen, järelikult olen olemas.
Igal programmil on oma tuum, millest sõltuvalt valitakse meetodeid ja uurimisvaldkondi. Võib sisaldada ja metafääsilisi elemente. Lisaks tuumale on kaitsevöö ja heuristiline aparatuur teooria kaitsmiseks ning meetodite valimiseks. Thomas Kuhn Teadusrevolutsioonide teooria- suunatud teadususlike teadmiste kumulatiivse kasvu vastu. Kuhni kaudu jõudis relativism teadusfilosoofiasse. On ka selliseid teadusfilosoofe, kes eeldavad objektiivset teadmist. Paul Feyerabend Epistemoloogiline anarhia- teaduses on kõik lubatud. Tuleb kaitsta ja pooldada pluralismi. Pidas oluliseks teaduse lahutamist riigist. 16. Epistemoloogiline tõeteooria: tõde on vastavussuhe väite ja väidetava objekti vahel,tõde kui teadmiskindlus. Ontoloogiline: tekkis vastandus doxa(arvamus)-teadmine. Omistab omaduse olla tõene olevale endale, mitte väitele või teadmisele. Tõe tunnetamiseks vaja menetlust. Skeptikud võitlevad ontoloogilise vastu
..". Popperi 3 maailma: 1)füüsiliste objektide maailm; 2)teadvuse seisundite maailm; 3)mõtlemise objektiivse sisu e teadmiste maailm. Teadmine on midagi sellist, kui peab täpselt arutlema ja ei tohi järgida näivaid sarnasusi. 16. Tunda ära olulisi mõisteid ja filosoofide seisukohti teadusliku teadmise küsimuses: induktivism (+ Hume'i induktsioonikriitika), verifikatsionism, falsifikatsionism (Popper), uurimisprogrammid (Lakatos), teadusrevolutsioonide teooria (Kuhn), epistemoloogiline anarhism (Feyerabend). Formaalteaduse ja intersubjektiivsuse mõisted. Formaalteaduste ja faktiteaduste erinevus. Induktivism - teaduslik teadmine algab faktidest, empiirilistest teooriavabadest üksustest. Induktiivne üldistus saab olla ainult tõenäoline, kuna lõplikult ei saa sel moel midagi tõestada. Verifikatsionism - seisukoht, et kõik i kõttekaid lauseid saab kogemuslikult verifitseerida. Selleks tuleb laused taandada esmasteks protokoll-lauseteks.
11. Objektiivsus ajakirjanduses. (Maras (2013) Is objectivity a universal journalistic norm) Objektiivsus *Võib olla ühtaegu väärtus ning samas standard või printsiip -Oleneb sellest, mida mõiste all silmas peetakse -Väärtus – kui seda peetakse oluliseks ja sellest juhindutakse Obj. on ühene printsiip või standard Printsiip *Ontoloogiline objektiivsus -Uskumus on objektiivne, kui selle aluseks on iseseisvalt eksisteeriv objekt, omadus, fakt, seaduspära, asjade sieis *Epistemoloogiline objektiivsus -Uskumused on objektiivsed, kui need põhinevad parimatel praktikatel ja standarditel tõe väljaselgitamiseks -Loogika, taju ja uurimisstandardid *Protseduuriline objektiivsus -Õiglase hinnangu andmine või otsuse langetamine -J.Ward 2009 Mis viisil jõuda objektiivsuse alusel mingi hinnanguni. Ajakirjanduslik objektiivsus Objektiivne kajastus: -põhineb vaid faktidel -on täpne -on vaba reporteri hinnangutest, tõlgendustest ja spekulatsioonidest
Quine empiristina ei ole nõustunud väliste objektidega kui tõendusmaterjaliga, Davidson seevastu rõhutab, et peale arusaamatuse seose ärrituse ning vaatluslause tähenduse vahel kätkeb see vahetegu endas ka "empirismi kolmandat dogmat, nimelt eristust sissetuleva "toore" sisu ning seda tõlgendava mõisteskeemi vahel. Pealegi jätab selline empirism ikkagi võimaluse skeptitsismiks. Kaugstiimuli käsitaja meie tõendusmaterjalina ehk teisisónu, epistemoloogiline eksternalism aga lubab tema meelest neid probleeme vältida. Paraku ei ole Davidsoni meelest quine'ilik närvilõpmete empirism ning eksternalism ühitatavad." Lause empiiriline sisu Quine'i empirismi kirjeldamiseks on tark seostada seda Quine'i enda poolt välja toodud empirismi arengu "viie teetähisega" empirismi sajanditepikkuse ajaloo vältel." Kõigepealt nihkus empirismi arengus rõhuasetus ideedelt sõnadele, asendades privaatse avalikult ligipääsetavaga
59. Moraalilausungid on preskriptiivsed nad annavad käitumisjuhise, kirjutavad ette, mida teha. 60. Mackie veateooria kohaselt teevad inimesed vea moraalile mõeldes seal et nad eeldavad,et moraaliFAKTID on olemas, kuid tegelikult neid ei leidu. 61. Mackie veidruse argument objektiivsete väärtuste eksistentsi vastu koosneb kahest komponendist, millest metafüüsiline aspekt ütleb, et kui leiduks objektiivseid väärtusi, siis nad erinek kõigist muudest entiteetidest ja epistemoloogiline aspekt ütleb, et sellistest erilistest entiteetidest teadasaamiseks peaks meil olema minfi eriline moraalse taju üksus. 62. Mackie: katastroofiliste tagajärgede kaasatoomine ei tee tõsiasju olematuks. Kui moraalifakte ei ole, siis neid ei ole, sõltumata sellest, mis selle teadmise tõttu juhtuks. II järku skeptitsism tähendab II järku skeptik kahtleb, kas moraalilausungite paikapidavust saab üldse kuidagi kinnitada või kummutada. Kuid II järku skeptik võib
Antiikaeg Thales - kõik on tekkinud ürgainest(vesi). kriitiline suhtumine, mütol, üleloomulike jõudude loobuimine -> nähtused alluvad loodussadustele. keskkonda on võimalik kontrollida. Anaximandros - Thales õpilane. Ürgainetest kõik, aine muudab vormi, maailmad arenenud, mitte loodud. elusolendid niiskest elemendist. Inimesed kaladest. Herakleitos - Kõik on alatises muutumises. Vastandid(elu-surm, öö-päev). Maailmas võitlus, vastuolud ühinevad ja harmoonia. epistemoloogiline küsimus: Kuidas saab teada, kui kõik on pidevas muutumises? Parmenides - eitas muutumist, ratsionaalne teadmine. ainult olev on olemas. Mõistuse usaldamine. Pythagoras - Thales õpilane. Sensoorsed maailmad ei võimalda teadmist. dualism, abstraktset arvudemaailma saab kogeda vaid mõtlemise kaudu. Empedokles - muutumine ja püsimine saavad eksisteerida. tajuteooria viitas meeltele. 4 põhi (tuliõhkvesimaa). 2põhijõudu(armastusvihkamine). Kõik on neist tekkinud.
" Hetkel, mil pragmatism selle küsimuse esitab, koidab ka vastus: Tõesed ideed on need, mida me saame omaks võtta, kehtestada, tõendada ja verifitseerida. Väärad ideed on need, mida ei saa. Selles seisnebki praktiline vahe, mille tõeste ideede omamine meie jaoks tekitab; see ongi seetõttu tõe tähendus, sest see on kõik, millena tõde teada on. 3. Sobivuse probleem "mittekopeerivate" ideede puhul (kella näide). 4. Milles seisneb Jamesi järgi intellektuaalse hoiaku epistemoloogiline inertsus. Kõige otsustavam erinevus ratsionalistiks ja pragmatistiks olemise vahel on nüüd kõigile näha. Kogemus on muutumises ja meie psühholoogilised tõetuvastused on muutumises nii paljut ratsionalism võimaldab; kuid mitte kunagi seda, et kas tõelisus ise [1715] või tõde ise oleksid muutlikud. Reaalsus on igavesest ajast täielik valmisprodukt, kinnitab ratsionalism, ning meie ideede sobimine sellega on see ainulaadne analüüsimatu voorus neis, millest ta on
Aristotelest loogika leiutajaks. Sofistidega algas kreeka filosoofias uus ajastu. Loodusfilosoofiliste, kosmoloogiliste ja ontoloogiliste probleemide asemel nihkusid huvikeskmesse eetilised ja sotsiaalsed küsimused. Just sofistid tõid filosoofia Ateenasse, kus osalt ka nende tohutu mõju kutsus esile vastuliikumisi Sokratese, Platoni ja Aristotelese filosoofia näol. Neid mõtlejaid ajendas ennekõike sofistide epistemoloogiline ja eetiline skeptitsism. Pragmaatiline kogemus tajude ja otsuste suhtelisusest ja subjektiivsusest viis sofistide üldisele seisukohale, et igasugune üldkehtiv ja kindel teadmine on võimatu. Seetõttu loobusid nad filosoofia tõetaotlusest: nad ei püüdnud veenda mitte argumentide tugevuse, vaid kõnekunsti abil. Tänu retoorika esiletõstmisele hakkas arenema ja levima kommunikatsiooniteoreetiline filosoofia.
kultuuriajaloolise huvi objektiks. Õiglus – on liitmõiste, sest eeldab sotsiaalses suhtes vähemalt kahte isikut – sotsiaalne side. Õiglus – on üldmõiste, mis mahutab eneses piiramatult sotsiaalseid situatsioone. Õiguspärasus ja õiglane on liht- ja üksikmõisted – neid ei saa jagada omakorda üksikuteks elementideks. Õiglusidee on liit- ja üldmõiste Õigluse epistemoloogiline probleem – kas ja kuidas on õiglus tunnetatav? Kas saame kunagi kindlad olla, et see mida me peame õigluseks, ka tegelikult on seda? Õigluse tunnetamiseks on vajalikud kõik tunnetuse liigid Tunnetus jaguneb: pretseptsiooniks – taju, meeled, ainelise maailma tunnetamine reflektsioon – mõtlemistoimingud, mis opereerivad meeleliselt tajutavaga otseselt seotud mõtetega intellektsioon – mõtlemistoimingud, mis opereerivad abstraktsete mõtetega
Iga järgmine uurija on mõjutatud eelnevast teadmisest ja muutunud olukorrast ning seega ei saa tulemused olla täpselt samasugused. 15 Andmekogumismeetodid: osalusvaatlus Vaatluse ontoloogilised ja epistemoloogilised põhimõtted Ontoloogiline vaade tegelikkusele: inimeste interaktsioonid ja tõlgendused on mõistetud uurija poolt kui uurimise faktiline materjal Epistemoloogiline põhimõte: faktilise materjali kogumise/produtseerimise kaudu on sotsiaalne tegelikkus tundma õpitav ja mõtestatav Uuritavad, vaadeldavad nähtused - Massikäitumine – kuidas inimesed „suhtlevad“ avalikus sfääris - Argirutiin: verbaalne ja mitteverbaalne kommunikatsioon Vestlustes kasutatud keel – retoorika Kõnemaneerid, käitumistüübid - Suhtluskeskkonnad: erinevate institutsioonide füüsiline ja „inimlik“ keskkond (nt
Platoni filosoofiale enesestmõistetavaks eelduseks lähtekoht, et teada saab seda, mis on. Olemine ise kas võimaldab teadmist enda kohta või ei võimalda, võimaldab kas täielikku või ebatäielikku teadmist iseendast. Kui olev kätkeb endas erinevaid oleva valdkondi, siis peavad neile epistemoloogilisel tasandil vastama ka erinevad tunnetusvormid. Platoni poolt “Politeia”`as (477a-479d) antud kirjelduse kohaselt võiks see vastavus välja näha järgmiselt: (epistemoloogiline tasand) teadmatus arvamus teadmine agnoia doxa episteme (ontoloogiline tasand) olematus “nähtav maailm” olev ise Niisiis ranges tähenduses teadmist saavat omada üksnes päriselt oleva, ideedevaldkonna kohta. Meeleliselt tajutavast maailmast saab meil olla mitte teadmine selle sõna ranges tähenduses, vaid üksnes arvamus
1. filosoofiline või absoluutne objektiivsuse tähendus – näidata asju nii, nagu need on; võimalikult lähedal reaalsusele. Kant, „Critique of pure reason“, subjekt mõtestab oma kategooriate abil objekti, me näeme asju nende mõistete abil, mida oskame nimetada, seega subjekti vaatenurk on oluline. Loodusteadlased valivad taustateadmiste abil välja fenomenid, mille abil midagi tõestatakse, uuritakse jne. Ontoloogiline – asjad nagu nad tõesti reaalsuses on; epistemoloogiline – asjad nii nagu me neid mõistame, representeerime – seega paradoksaalne. Siiski limiteeritud, objektiivne vaatepunkt peaks asuma mittekusagil, et mitte olla subjektiivne (T. Nagel) Objektiivne ei saa olla ilma subjektita, ilma tema vaatenurkadeta. Vaatleja peaks distantseeruma oma vaatekohalt, et näha, mis objektiivsus on. Karl Popper – seaduseid ei saa tõestada, vaid ainult falsifikeerida , kummutada. Relativism ja ratsionaalsus 1962 T
Uskumusest, kuid see raskus, milline ta ka oleks, ei vaeva teid enam, kui küsitakse selliseid konkreetseid küsimusi nagu: Kas te ikka veel teate Waterloo lahingu toimumisaega? Kui vanalt te õppisite või saite teada Pythagorase teoreemi? Miks on päheõpitud sõnamulinat lihtsam unustada ehk lakata teadmast kui tähendusrikkaid lauseid ja miks on proosalauseid lihtsam unustada kui värsse? Pange tähele, et kuigi sel juhul mu abstraktne epistemoloogiline küsimus rakendas abstraktset *Abstractions. Dialogue (Canadian Philosophical Review). Vol l,1962. 1 nimisõna "teadmine", ei esine seda sõna nüüd mu konkreetseis küsimusis, seal on vaid aktiivsed verbid "teadma", "õppima" ja "unustama". Nii tekib kiusatus ütelda, et me ei tea abstraktse nimisõna tähendust, kuigi oleme täiesti kodus aktiivsete tegusõnade tähendustes. Siiski ei saa see
Reaalsuse vaatlemiseks võimalik erinevaid vaatenurki valida. Leiavad, et substants ja side mõjutavad seda reaalsust. Tuleb kõik vaatenurgad lihtsalt arvesse võtta. nayavAda- vaatenurgast sõltumine. Inimese vaimse arengu analüüs. 17. sajandil oli üks hiline filosoof veel. Analüüsiti, millisel moel jIva oma olemusest teadlik on. Tõeline mõistmine- objekt-info viiele meelele- manas- jIva-jJAna Metafüüsiline teadmine- seda ei saa vahetult tajuda. Eetiline teadmine-väärtushinnangud. Epistemoloogiline- subjekti ja objekti tunnetus. Teadmine on subjektiiven fenomen, kuigi lähtub objektiivsest kogemusest. Dzainism eristab teadmist, mida annavad pühakirjad.... Räägitakse ka üleloomulikust teadmisest: selgeltnägemine (info, mida meeltega ei saa, aga kaasa sündinud-taeva ja põrgu olendid), inimestele oleks kasulik teadmine oma eelmistest eludest, teadmine minevikust ja olevikust võimalik välja arendada ja trügida teiste olendite teadvuse sisse ja täiuslik informatsioon.
esmajoones mitte arvaja suutmatusest, kui selle, mille kohta arvamus kehtib, enda iseloomust. Teise juhtsõna alethes tavapärane tõlge oleks – tõene. Tõde on aga filosoofia üks keskseid teemasid kuni tänase päevani. Seetõttu pole liigne markeerida mõningaid peamisi käsitlusviise, mis antud teema puhul on välja kujunenud. Nende tundmine annab selle tausta, mis võimaldab esile tõsta Parmenidese käsitluse eripära. Uusajast kuni tänapäevani on filosoofias domineerinud epistemoloogiline tõekäsitlus. Epistemoloogia on see filosoofia osa, mis tegeleb teadmisega (episteme kreeka keeles teadmine). Uusajast peale ongi tavapärane siduda tõesust just teadmisega. Nii näiteks määratleb Immanuel Kant tõde järgmiselt – see on teadmise kooskõla teadmise objektiga. Antud määratlus vaatleb tõde teadmise omaduse, mitte aga näiteks selle asja, mille kohta teadmine on, omadusena. Samas on tõde siin teadmise niisugune omadus, mis ilmneb üksnes vahekorras teadmise objektiga.
Foucaultlikus tähenduses on diskursus reeglitega kehtestatud praktika, millest vastava diskursuse mõjualas viibib inimene ei pruugi midagi teada. Võim toimib erinevate diskursuste praktikate kaudu. Nt. mõjutab totalitaarne võim oma ajastu väljenduslaadi, määrab ära, mida peetakse teadmisväärseks, keda peetakse hullumeelseks jne. Episteem - diskursuste, eelduste, väärtuste süsteemi suhete tervik, mis iseloomustab erinevaid ajaloolisi perioode. Epistemoloogiline süsteem määrab selle, mis on „tõde“, ajastu teadmised, ajastu kultuuri alused. Meetodit, mis analüüsib ajastu epistemoloogiat, nim. Foucault „arheoloogiliseks meetodiks“. Deleuze & Guattari, risoomne tõlgendusmudel). Läänemaine teadus ning tõlgendamise struktuurid on hierarhilised. Areng toimub kesksest filosoofiast või teooriast lähtuvalt, millest arenevad teadusharud, kõrvalekalded jne. Tegu on vertikaalselt areneva süsteemiga
käsutuses pole kriteeriumit otsustamaks, kas üks teooria on kindlalt tõene, nii puuduvad tema hinnangul ka poliitikas kriteeriumid tegemaks kindlaks, kas keegi saab olema hea valitseja või mitte. Pigem tuleks olla valmis selleks, et iga valitseja ja iga poliitika võib lõpuks halvaks osutuda. Seetõttu on poliitika peamine küsimus selles, kuidas saada lahti halbadest valitsejatest, kuidas halbu valitsejaid n.ö. “falsifitseerida”. Viimane on muidugi epistemoloogiline mõiste ja oma poliitikateoorias Popper seda ei kasuta, küll võib aga selgesti näha analoogiat tema poliitikateooria ja epistemoloogia kesksete küsimuseasetuste vahel. Poliitikas ei ole tema hinnangul tähtis mitte see, kes valitseb, vaid see, kuidas valitsetavad saavad valitsejaid mõjutada ja kontrollida. See on aga probleem, mis puudutab mitte isikuid, vaid institutsioone. “Me peame teadma, et kõik poliitilised probleemid on lõpuks institutsioonilised
on vesi", Anaximenes-"alge on O2".b)dualism kahe alge käsitlus- keha ja hing, materj. ja vaimne(mentaalne), sisu ja vorm. c)pluralism mitme alge käsitlus. Empedokles- 4 juure käsitlus- juured: maa, õhk, tuli, vesi. Demokritos- aatomi õpetus, jagamatu. "Maailm koosneb atomostest väikestest jagamatutest osadest". II TASAND on seotud tunnetamisega, on olemas tunnetusõpetus e groseoloogia.(olemesega seotud oseoloogia). On vaja tunnetada, et saada teadmisi. Teada-episteme, epistemoloogiline tasandi on teine, seotud tunnet. probleemiga, teadmised tulenevad tunnet-st. Tunnused (kuidas maailma tunnetada)(6): 1) Meeleline tunnetamine e sensuaalne t., tegemist piiratud tunnetus (iseloom). Esindaja on L.Feuerbach 19.saj klassik, suri 1872- "Tunnen järelikult olen olemas"-> "Sentio ergo sum", "Inimene on see, mida ta sööb". 2) Kogemuslik t. e empiiriline. Fil. vool empirism. Rajaja on ingl. mõtleja J.Locke (1632-1704). Talle kuulub termin ,,Tabula rasa"e ,,puhas leht"
olemas ja kui meile isegi tundub, et on, siis eksime. Sooritame küll väärtushinnanguid, kuid ei leia maailmast väärtusi. 61. Palun täida lauses lüngad: Mackie veidruse argument objektiivsete väärtuste eksistentsi vastu koosneb kahest komponendist, millest ....... aspekt ütleb, et ...... ja ...... aspekt ütleb, et .......... metafüüsiline aspekt ütleb, et kui leiduks objektiivseid väärtusi, siis nad erineksid kõigist entiteetidest, suhetest ja omadustest, ja epistemoloogiline aspekt ütleb, et sellistest erilistest entiteetidest, omadustest ja suhetest teadasaamiseks peaks meil olema mingi eriline moraalse taju üksus (moraalimeel) või intuitsioon. 62. Millise argumendiga lükkab Mackie tagasi süüdistuse, et tema objektiivsete väärtuste eksistentsi eitamine tooks kaasa moraali täieliku hülgamise? Selgita, mida mõtleb Mackie II järku skeptitsismi all. I järku skeptik kahtleb I järku moraaliseisukohtade paikapidavuses
olemas ja kui meile isegi tundub, et on, siis eksime. Sooritame küll väärtushinnanguid, kuid ei leia maailmast väärtusi. 61. Palun täida lauses lüngad: Mackie veidruse argument objektiivsete väärtuste eksistentsi vastu koosneb kahest komponendist, millest ……. aspekt ütleb, et …… ja …… aspekt ütleb, et ………. metafüüsiline aspekt ütleb, et kui leiduks objektiivseid väärtusi, siis nad erineksid kõigist entiteetidest, suhetest ja omadustest, ja epistemoloogiline aspekt ütleb, et sellistest erilistest entiteetidest, omadustest ja suhetest teadasaamiseks peaks meil olema mingi eriline moraalse taju üksus (moraalimeel) või intuitsioon. 62. Millise argumendiga lükkab Mackie tagasi süüdistuse, et tema objektiivsete väärtuste eksistentsi eitamine tooks kaasa moraali täieliku hülgamise? Selgita, mida mõtleb Mackie II järku skeptitsismi all. I järku skeptik kahtleb I järku moraaliseisukohtade paikapidavuses
või tõlgendavad neid erinevalt. · Hoopis lihtsam on varieeruvust seletada objektiivsete väärtuste puudumisega. · Inimestel on lihtsalt erinevad eluviisid. Nad elavad vastavalt sisseharjunud tavadele, mitte ei mõtle, kas valida ühte või teist tava. Veidruse argument · Metafüüsiline aspekt kui leiduks objektiivseid väärtusi, siis nad erineks kõigist muudest entiteetidest, suhetest ja omadustest. · Epistemoloogiline aspekt sellistest erilistest entiteetidest, suhetest ja omadustest teadasaamiseks peaks meil olema mingi eriline moraalse taju üksus (moraalimeel) või intuitsioon. Võimalik vastuväide veateooriale ja vastused · Veateooria ei saa olla õige, kuna seda järgides tuleks kõik moraalinormid hüljata, see viib aga katastroofiliste tagajärgedeni. · Mackie ütleb, et veateooria on II järku teooria, mille toetaja võib ühiskonnas leiduvaid
filosoofiale traditsioonilist arvamuse ja teadmise vastandamist. Hoiakut, milles hoiduti ebakindlatest arvamustest, tähistasid stoikud mõistega epoche. Viimane kujuneb hellenismiaja filosoofia üheks keskseks mõisteks, seda eelkõige stoikute ja skeptikute poleemika kaudu. Loogika oli stoikute õpetuses siiski peamiselt ettevalmistuseks eetikale kui lõppeesmärgile. Mis ei tähenda, nagu ei omanuks epistemoloogiline problemaatika stoikute jaoks suhtelist iseväärtust. Stoikud olid lisaks epistemoloogiliste küsimuste käsitlemisele viljakad ka loogikas kitsamas mõttes. Aristotelese järel andsid just nemad antiikmaailmas suurima panuse formaalse loogika arengusse. Kuid kokkuvõttes oli stoikute õpetuse huvikeskmes siiski mitte teadmine kui selline, vaid eelkõige ikkagi see teadmine, mille alusel oleks võimalik teha eetilisi valikuid. Loogika pidi looma epistemoloogilised alused eetilisele õpetusele.
Foucaultlikus tähenduses on diskursus reeglitega kehtestatud praktika, millest vastava diskursuse mõjualas viibib inimene ei pruugi midagi teada. Võim toimib erinevate diskursuste praktikate kaudu. Nt. mõjutab totalitaarne võim oma ajastu väljenduslaadi, määrab ära, mida peetakse teadmisväärseks, keda peetakse hullumeelseks jne. Episteem - diskursuste, eelduste, väärtuste süsteemi suhete tervik, mis iseloomustab erinevaid ajaloolisi perioode. Epistemoloogiline süsteem määrab selle, mis on ,,tõde", ajastu teadmised, ajastu kultuuri alused. Meetodit, mis analüüsib ajastu epistemoloogiat, nim. Foucault ,,arheoloogiliseks meetodiks". Deleuze & Guattari, risoomne tõlgendusmudel). Läänemaine teadus ning tõlgendamise struktuurid on hierarhilised. Areng toimub kesksest filosoofiast või teooriast lähtuvalt, millest arenevad teadusharud, kõrvalekalded jne. Tegu on vertikaalselt areneva süsteemiga
Substants: miski mis eksisteerib iseseisvalt; omaduste kandja, olemata ise üks nendest omadustest. Omadusdualism – vaim ei ole substants, kuid on olemas mittefüüsilised vaimsed omadused. Ratsionalism - paratamatuid tõdesid, asjade olemust haaratakse mõistusega aprioorsel teel, mitte meelte või kujutlusvõime abil. Rene Descartes: Teos „Meditatsioonid“.Kaks eesmärki: näidata vaimu ja keha erinevust; näidata, et Jumalat saab tunnetada lihtsamalt ja kindlamalt kui asju maailmas. Epistemoloogiline taust. Kui vaim on midagi materiaalsest maailmast eraldiolevat, siis pole ta maailmaga vahetus ühenduses. Uskumused maailma kohta põhinevad meelte vahendusel tekkinud ideedel, mis asuvad vaimus. Cogito – Descartesi metoodiline kahtlus. See, mis jääb väljapoole kahtlust, saab olla teadmiste aluseks. Võib eksida kõige suhtes, va et ta ise on olemas – on olemas see, kes eksib. Cogito, ergo sum. Mõtlemine laias tähenduses: kõik, millest oleme vahetult teadlikud, st
haaranud – tema aina küsib, partneril tuleb aga vastuste otsimisega vaeva näha. Mõnikord nõuab üks või teine neist sellele asjaolule viidates küsija positsiooni enda kätte ning seejärel … tuleb tal kogeda midagi üllatavat. Tal tuleb isikliku kogemuse sunnil endale tunnistada, et olulise küsimuse püstitamine on hoopis raskem asi, kui juba püstitatud viljakale küsimusele vastuse otsimine. Eetiline intellektualism ja realism. Ometigi ei olnud epistemoloogiline problemaatika Sokratese jaoks iseseisva väärtusega. Tema dialektika keskseks teemaks oli eetika (termin “eetika” ilmub filosoofia keelde küll alles hiljem Aristotelese kaudu). X-i asemel olid tema küsimustes eelkõige eetilised põhimõisted. Antiikse eetika probleemipüstitus on konstrueeritav kolme põhilise mõistega: 1. Eudaimonia – õnnelikkus 2. Agathon – hüve 3. Arete – voorus Eudaimonia on selline elamise viis, mille poole kõik inimesed oma elus loomupäraselt
toimuva teadusliku uurimistööd. Tänapäeval midagi teadusfilosoofia taolist või teadusliku tunnetuse epistemoloogia. Loogika eeldab, et: tegelikkust käsitlevad eriteadused; filosoofia uues mõttes, erinevalt metafüüsikast, ei tegele sellega (tema objektist on eriteadused). Filosoofia käsitleb eriteaduseid ja eriteadused käsitlevad tegelikkust; aga filosoofia ei käsitle tegelikkust. Loogika kui formaalne-süsteem; tundub et on abstraktsed mõtted. Loogika on siin pigem epistemoloogiline; teadusfilosoofia; mis tegeleb selle reaalse uurimistöö analüüsiga, mis teadustes on. Reaalse uurimistöö puhul peaks filosoofia: metodoloogia paika panemine, eriteadlane uurib ühte nähtust – üksiku konkreetse juhtumi käsitlus, mille meetod on alati konkretiseeritud. Seal saab aga üldistada, tuua välja meetodi üldisel kujul – seda võiks teha filosoofia. Tunnetusväärtuse määramine ja metodoloogia piiride määratlemine;
ajatute, muutumatute ja üldkehtivate seaduspäradeni. Metafüüsika poolt käsitletavate probleemide hulka arvatakse tavaliselt näiteks Jumala olemasolu, hinge surematus, keha ja vaimu vaheline seos, vaba tahe jms. Ontoloogia ja metafüüsika tegelevad küsimustega oleva olemuse kohta, oleva olemise kohta, olemuse loomuse kohta. 101. Selgitage Platoni ideede-teooriat Ideed ei ole midagi muud kui arheotüübid. Platoni epistemoloogiline seisukoht: see, mis näib olevat, ei ole see, mis tegelikult on (seotud Platoni koopaallegooriaga). Need asjad, mis näivad olevat (silmaga nähtavad asjad) on muutlikud ja mittepüsivad, mitteolevad. Tegelikud asjad samas (mõeldavad asjad) on igavesed ja muutumatud. Tõnu Viik toob näitena, et kui ma täna mõtlen, et 1+1 on 2, siis kümnete või isegi sadade aastate pärast mõtleksin ma samamoodi. See näide toetab Platoni teooriat. Samamoodi ei muutu ajas eetilised printsiibid
representatsiooni kriis on silmnähtav. 60ndatel näeb Eco väljapääsu uute formaalsete struktuuride leiutamises, mis võiksid peegeldada situatsiooni ja saada selle uueks mudeliks. Pakub välja tingliku laboratoorse mudeli "avatud teos" -- "transtsendentaalne skeem", mis fikseerib meie maailmas olemise kahemõttelisuse. Olulisemad selle mudeli aspektid: esteetiline tekst kui kommunikatiivne akt esteetiline tekst kui märgilise funktsiooni laboratoorne mudel kunstiteos kui epistemoloogiline metafoor Kuna viis, millega on struktureeritud kunstilised vormid, peegeldab viisi, mille abil teadus ja tänapäeva kultuur võtavad vastu reaalsust, niivõrd peaks "avatud teose" mudel peegeldama paradigma muutust, kinnitama uue koodi. Kuna informatsioon on vastupidine entroopiale ja range koodi, ainukese korra sisseviimine piirab informatsiooni kättesaadavust, siis on Korratus isegi kasulik (seda
arutluse ja hääletuse käigus). Kuid Feyerabend leiab, et teaduse sotsiaalne autoriteet on kaasajal niivõrd suur, et harmoonilise arengu taastamiseks on hädavajalik poliitiline sekkumine. , Foucault episteme mõiste. Chalmers, Alan 1998 Mis see on, mida nimetatakse teaduseks? Väljataga, Märt 1997 Postmodernistlikust teadusfantastikast. Vikerkaar 10 11 / 96 105 Hallap, Tiiu 1998 Paul Feyerabendi epistemoloogiline anarhism Vikerkaar 12 21. Teisi teaduskriitilisi mõtlejaid. Kuhn, Feyerabend, Foucault episteme mõiste. §Chalmers, Alan 1998 Mis see on, mida nimetatakse teaduseks? (ei ole kasutanud k. konspektis). § Väljataga, Märt 1997 Postmodernistlikust teadusfantastikast. Vikerkaar 10 11 / 96 105 (kasutatud käesolevas konspektis). § Hallap, Tiiu 1998 Paul Feyerabendi epistemoloogiline anarhism Vikerkaar 12 (kasutatud käesolevas konspektis). Märt Väljataga
Näiteks Sulev Vahtre poolt loodud "Muistne Eestlaste iseseisvussõda"ei ole objektiivne. Tänapäevane ajalugu ei ole üldiselt objektiivne, ta on konst- rueeritud. Loone leiab, et mitmed Eesti pedagoogid, kirjanduskriitikud jt lähtuvad seisukohast, et kui lüüa käega vastu klaasi ning see läheb katki, siis nende kahe sündmuse vahel seost ei ole. Loone väidab, et vana inimese- na võib ta vahel — mitte alati — tõtt rääkida. Teine objektiivsuse mõiste on epistemoloogiline. On positivistid, kes väi- davad, et on võimalik objektiivne teadmine sellest, mida ajaloolane uurib. Relativistid — teised — väidavad, et objektiivne teadmine sellest võimalik ei ole. Relativistid ei eita kõike, ei ütle, et ajaloolane määrab kõik selle, mil- le moodustab teadmine. See, millest ajalugu on kokku pandud, sõltub siiski nende seisukohast ainult ajaloolasest või kultuurist, milles ajaloolane elab.
hüperfüüsilisse eksitusse – tuua sisse immanentseid asju. Kuidas see piir üldse tunnetatav on? Kimbatus tunnetada piiri. „Tühi ruum“ on tähendus tühi; kõik tähendused tulevad kogemusest. Prg. 60. Teoloogiline maailmakäsitlus – kõik, mis asub looduses, peab algselt olema määratud mingi kasuliku eesmärgi tarvis. Oleks irratsionaalne kui mõistusel poleks funktsiooni. Juba varem tõi välja 3 erinevat käsitlust: teadus teoreetiline, antropoloogiline, epistemoloogiline-transtsendentaalne. Lisaks metafüüsikaline käsitlus veel: antropoloogiline käsitlus – seostakse suhtesse inimloomusega ja loomusunniga. Ehk inimmõistuses on ikka midagi, miks pole metafüüsikat ära eiratud – loomusund nende asjadele peale mõelda. Kogemus ei suuda inimloomust rahuldada (antropoloogiliselt). Kogemuseraames on mõistetel tähendus. Loomusund minna kogemusest kaugemale. Miks? Lk 142. Asi on selles, et: kui
- Teooria peamine uurimisväide · Uurimisväite/-argumendi olemasolu, mitte · Praktiline tähtus (kahjuks sageli mitte peamine - Teadusfilosoofia ontoloogiline ja ainult kirjanduse ülevaade ja kirjeldavad ülikoolide jaoks) epistemoloogiline põhjendamine · Küsimuse uuritavus - Meetod andmed (samas laialt kasutuses) (lihtne/keeruline, andmete ja ressursside olemasolu) - Uuringu (lõputöö) struktuur (Ketokivi, 2008)
teoreetiline maailmamõistmine. Teoreetilise maailmamõistmise ajaloos võib omakorda eraldi esile tuua kolme erinevat vormi. Need on: filosoofia, teoloogia, teaduslik-teoreetiline maailmamõistmine. Eelpool on kasutatud Andrus Tooli konspekti "Sissejuhatus filosoofia ajalukku". Tänud! 4 *** Sissejuhatuse lõpetuseks eelnevat arvesse võttes võimegi öelda, et kultuurifilosoofias tegeletakse inimese olemisviisi mõtestamisega mingi kultuuri sees. Seega jäävad kõrvale analüütiline, epistemoloogiline jne filosofeerimisaines. Selle distsipliiniga haakuvad ja põimuvad läbi pigem kultruuriteooriate sotsioloogilised lähenemised, mis samuti tegelevad maailma üldiste printsiipide tuvastamisega ja nende analüüsiga. Oluline eristus ilmneb arusaamises, et kultuuril on omad, autonoomsed seaduspärad, mis ajaloos vääla hargnevad. Kultuurifilosoofia. Kultuuri mõistmine ja saksa filosoofia Itaalia filosoof ja ajaloolane Giambattista Vico (1668-1744), oli üks esimesi,
võimalikult lähedasena tänapäevasele rahvateooriale. Loogikat võib üles ehitada ka mingist teistsugusest maailmapildist lähtudes. Kui mõistetest rääkida, siis võib nt pidada mõisteid reaalselt eksisteerivateks objektideks või jumala mõteteks või mõlemaks või fiktsioonideks vm. Allpool võtame kokkuleppeliselt omaks järgmised filosoofilised pidepunktid. Maailm eksisteerib reaalselt (metafüüsiline realism), see on tunnetatav (epistemoloogiline realism), tõega on tegemist siis, kui meie seisukohad on kooskõlas tegelikkusega (tõe vastavusteooria), ning inimene on võimeline neid seaduspärasusi mingil määral õigesti tunnetama, tema teadvuses peegelduvad need loogikareeglitena (normativism) ja loodusseadustena (teaduslik realism). Selline maailmavaade on kaunis heas kooskõlas ,,terve mõistusega" ning sobib arvatavasti enamikule keele argikasutajatest. Väljaspool filosoofiat peab väga harva põhjendama, miks me just
võimalikult lähedasena tänapäevasele rahvateooriale. Loogikat võib üles ehitada ka mingist teistsugusest maailmapildist lähtudes. Kui mõistetest rääkida, siis võib nt pidada mõisteid reaalselt eksisteerivateks objektideks või jumala mõteteks või mõlemaks või fiktsioonideks vm. Allpool võtame kokkuleppeliselt omaks järgmised filosoofilised pidepunktid. Maailm eksisteerib reaalselt (metafüüsiline realism), see on tunnetatav (epistemoloogiline realism), tõega on tegemist siis, kui meie seisukohad on kooskõlas tegelikkusega (tõe vastavusteooria), ning inimene on võimeline neid seaduspärasusi mingil määral õigesti tunnetama, tema teadvuses peegelduvad need loogikareeglitena (normativism) ja loodusseadustena (teaduslik realism). Selline maailmavaade on kaunis heas kooskõlas ,,terve mõistusega" ning sobib arvatavasti enamikule keele argikasutajatest. Väljaspool filosoofiat peab väga harva põhjendama, miks me just
annaabi.ee 
