Plaanid puhkusele minna? Võta endale majutus AirBnb kaudu ja saad 37€ kontoraha Tee konto Sulge
Facebook Like

Küsimused René Descartes’i teksti “Meditatsioonid esimesest filosoofiast” kohta (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Millisele põhimõttele see allub ?
  • Mis on Ryle ’i järgi kartesiaanliku kategooriavea allikaks ?
  • Mida peab Hempel silmas kui ta ütleb, et psühholoogia väited on füsikalistlikud väited ?
  • Kuidas erinevad Hempeli ja Putnami arusaamad sümptomi ja protsessi vahekorrast ?
  • Mis on fenomenoloogiline eksitus Place’i järgi ?
  • Mis on heteronoomne üldistus ?
  • Kuidas erineb Armstrongi materialism biheiviorismist ?
  • Mille poolest erineb Dennetti järgi inimolend kõnepuldist ?
  • Milles on marslaste mõttelise eksperimendi mõte ?
  • Mis eesmärgil küsib Nagel, mis tunne on olla nahkhiir ?
 
Säutsu twitteris

Küsimused René Descartes ’i teksti “Meditatsioonid esimesest filosoofiast” kohta
(Tähtaeg 11.09.14)
  • Milline on inimese olemus Descartesi järgi ning milliste põhjendustega eristab ta inimese olemust tema kehast?
  • Kirjeldage, kuidas toimub Descartesi järgi info liikumine vaimu ja keha (aju) vahel. Millisele põhimõttele see allub?
    Kehade olemasolu tõestas ta üldse Jumala-olemise argumendiga ning tõi välja selle, et Jumal ei saa olla pettur ja inimese loomuses on paratamatult olla vahel vigane ja ebaloomulik. Ehk siis kõik füüsiline ja inimene ise tegeleb oma asjadega ja järgib omi reegleid va siis kui puutub kokku vaimuga. Tuleb ka meeles pidada, et tema jaoks aju ja vaim tähendasid erinevaid asju. Aju on ühendus vaimu ja keha vahel, sest see on füüsiline ja samas ka mitte päris vaim. Vaim on terviklik, keha on muutev. Loomade puhul on asi teistmoodi, sest nad käituvad vastavalt oma instinktidele ja kooskõlas loodusega.
    Descartes oli selline mees, kes pani kahtluse alla kõik, milles saaks üldse kahelda ja selle lootusega, et leida algne tõde. Descartes arvas , et inimese olemus koosneb kahest osast – keha ja vaim, mis omavahel ei sobitu aga kuuluvad siiski kokku. Vaim on siis midagi mitte-füüsilist ja mõtlevat ning keha midagi füüsilist ja mitte-mõtlevat. Seega üks saab eksisteerida ilma teiseta. Ta üritab tõestada seda järgnevalt: ma suudan ette kujutada, et mul ei ole keha; ma ei suuda ette kujutada, et mul ei ole vaimu; siit järelikult, et kui ma suudan ette kujutada midagi ilma teiseta, siis need kaks on erinevad asjad. Seega vaim on eraldatud kehast. Descartes siiski ju ütles, et „mõtlen, järelikult olen“.
    Ta leidis, et aju(kogu ülejäänud kehaga siis) on lihtsalt mingi mehhanism , mis töötab teatud põhimõtetel. Hinge olemus seisneb selles, et inimeste meelte arusaamad ja füüsilised ihad jne sõltuvad küll kehast, aga nende teadlikkus on siiski hinges. Vaimu teadlikkus on tingitud sellest, mida keha teeb. Vastasmõju punkt tema arvates oli käbikehas(koht, kus asub nö ühismeel) – ainuke koht, mis pole nii dubleeritud kui teised ajustruktuurid(arvatavasti). Vaim on midagi sellist, mida ei saa käbikehas lihtsalt välja lülitada ja seega pole käbikeha ka mingi koht, kus saaks rääkida vaimu olemisest. Keha on lihtsalt kohaks vaimule , vähemalt seni kui keha on puutumata. Kuigi kui näiteks tõesti jalg ära lõigata, siis vaim ei kaota selle arvelt, sest vaim on ühtne. Seega on olemas vaimu ja keha dualism ja nende koostöö on olemas. Aju on kohaks vaimule või selle teadlikkusele ja samas see teadlikkus või vaim ise on jaotunud üle kogu keha. Ja kogu selle koostöö keskmeks ongi ühismeel.
    Keha on siis mehhaaniline süsteem, mis koosneb väikestest kiududest, mis omakorda siis tekitavad liikumist ajus(tunded jne), mis mõjutavad teisi kiude, mis jällegi omakorda saavad aktiveerida lihaseid(närviimpulsid). Mõistus on ühendatud ühel kindlal viisil ajuga, aga vaim ja aju on erinevad üksused, mis teevad koostööd oma vahelüli kaudu. Vaim on reaalne, aga eraldatud asjadest ja ka ajust . Nii vaatleb Descartes ka ühte osa laiendatuna ja teist mitte, kus nad ise ei puutu kokku, vaid see kokku puudumine ongi ühismeeles.
    Küsimused Gilbert Ryle ’i teksti “Descartes’i müüt” kohta
    (Tähtaeg 16.10.14)
  • Esitage üks enda välja mõeldud näide kategooriavea kohta.
    Kategooria viga on see, kui omistatakse mingile asjale omadus, mida see kindlasti olla ei saa. Film on madala kolesterooliga – madal kolesterool saab olla ainult nende asjade suhtes, mida süüakse sisse.
  • Mis on Ryle’i järgi kartesiaanliku kategooriavea allikaks?
    Dualism pani vaimunähtused samasse kategooriate süsteemi, millest lähtuvalt mõisteti ka füüsilisi nähtusi. Neid kategooriaid vaimule üle kandes eeldati, et vaimusfääris on olemas põhjused, tagajärjed, seisundid jne. selle tulemusel hakati vaimunähtusi käsitlema füüsikaliste asjade eitusena. See kategooriaviga tekitas teise vaimu probleemi – ei saa teada, kas minu ümber liikuvates mehhanismides, on kummitus ehk kas ka teistel inimestel on vaim. Ühte loogilisse kategooriasse kuuluvaid sündmusi ja fakte käsitatakse nagu nad kuuluksid teise loogilisse kategooriasse.
    Küsimused Carl Hempeli teksti “ Psühholoogia loogiline analüüs” ja Hilary Putnami teksti „Aju ja käitumine“ kohta
    (Tähtaeg 23.10.14)
    Mida peab Hempel silmas kui ta ütleb, et psühholoogia väited on füsikalistlikud väited? Kuidas erinevad Hempeli ja Putnami arusaamad sümptomi ja protsessi vahekorrast?
    Kahel lausel(väitel) on sama mõte kui nad on tõendatavad samade vaatlustega. Selle idee on see, et kui vaatluste kirjeldused tabavad lausete päris-mõtted, mis sisaldavad teoreetilisi tingimusi, siis need kirjeldused teenivad kui originaalse lause tõlkena – need ( laused ) ülevad täpselt sama asja kui originaalne lause, aga erinevate sõnadega. Et täpselt määratleda psühholoogilise lause mõtet, siis tuleb vaadelda, kuidas need on kontrollitud. See lubab meil kindlaks teha, kas psühholoogilised laused on erinevad lausetest, mis on nt loodusteadustes. Nii saab leida, et inimese vaimseseisundi kirjeldused on kõik kinnitatud faktidega, mis on inimene käitumise ja füüsikalise keha kohta. Näiteks kui keegi ütleb, et tal on valus kusagilt, siis ta käitub teistmoodi. See laieneb ka tõsisemaste psühholoogiliste lausete puhul, sest näiteks inimene, kellel on depressioon, väljendab oma seisu nii kehaliselt kui verbaalselt. On olemas ilmselge vastulause - käitumine, mida inimene näitab, on lihtsalt vaimuseisundi efekt, seega käitumise kirjeldus ei ole kirjeldus vaimuseisundist iseendast. Näiteks tõesti – peavalu ei ole käitumisevorm, aga on pigem sisemine tunne, mis põhjustab teatud käitumise. Aga see vastuväide eriab fakti, et iga hetk kui me kirjeldame kedagi teatud vaimuseisundis, siis see kirjeldus on kinnitatav ainult läbi selle kui vaadelda inimese käitumist. Seega pole olemas ühtegi mõtet, mida saaks üle anda psühholoogilisele kirjeldamisele va käitumise kindlate vormide kirjeldus. Võib väita, et inimestel on vahel ainult osalised psühholoogilised seisundis-kogemused ja seega nad ei näita tõest vaimuseisundit. Aga et eraldada tõest ja teeseldud vaimuseisundit, siis tuleb vaadelda käitumist täpsemalt ja lähedamalt. Teesklemine peab kuidagi väljenduma päris-olukorrast. Kui inimene käitumine on täpselt sama sellele, kellel on päriselt nt peavalu, siis pole alust väita, et inimene teeskleb. Psühholoogilised tingimused on lihtsalt lühendid keerulistest käitumise kirjeldustest. Neid on mugav kasutada, et vähendada kirjelduste pikkust ja keerulisust. Aga neid ei tohi kogemata samastada kui viidata vaimuseisundile, mis paljastub läbi sisevaatluse. Psühholoogilised mõisted mängiva sama rolli kui teoreetilised mõisted kõikides teadustes
  • 80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
    Vasakule Paremale
    Küsimused René Descartes’i teksti- Meditatsioonid esimesest filosoofiast-kohta #1 Küsimused René Descartes’i teksti- Meditatsioonid esimesest filosoofiast-kohta #2 Küsimused René Descartes’i teksti- Meditatsioonid esimesest filosoofiast-kohta #3 Küsimused René Descartes’i teksti- Meditatsioonid esimesest filosoofiast-kohta #4 Küsimused René Descartes’i teksti- Meditatsioonid esimesest filosoofiast-kohta #5 Küsimused René Descartes’i teksti- Meditatsioonid esimesest filosoofiast-kohta #6 Küsimused René Descartes’i teksti- Meditatsioonid esimesest filosoofiast-kohta #7 Küsimused René Descartes’i teksti- Meditatsioonid esimesest filosoofiast-kohta #8 Küsimused René Descartes’i teksti- Meditatsioonid esimesest filosoofiast-kohta #9 Küsimused René Descartes’i teksti- Meditatsioonid esimesest filosoofiast-kohta #10 Küsimused René Descartes’i teksti- Meditatsioonid esimesest filosoofiast-kohta #11 Küsimused René Descartes’i teksti- Meditatsioonid esimesest filosoofiast-kohta #12
    Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
    Leheküljed ~ 12 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2016-11-18 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 3 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor kmiller Õppematerjali autor

    Lisainfo

    Sissejuhatus vaimufilosoofiasse kodutööde vastused
    vaimufilosoofia , kodutööd , tartu ülikool , filosoofia , vaimuseisund , vaimusündmus , uskumus , nahkhiir , descartes

    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri


    Sarnased materjalid

    60
    docx
    Sissejuhatus vaimufilosoofiasse
    51
    docx
    Sissejuhatus filosoofiasse materjal eksamiks
    87
    doc
    Filosoofia materjale
    990
    pdf
    Maailmataju ehk maailmapilt 2015
    34
    docx
    Sissejuhatus filosoofiasse
    343
    pdf
    Maailmataju uusversioon
    37
    docx
    Sissejuhatus filosoofiasse
    477
    pdf
    Maailmataju





    Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
    Kasutajanimi / Email
    Parool

    Unustasid parooli?

    UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
    Pole kasutajat?

    Tee tasuta konto

    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun