Keha ja vaim (0)

1
KEHA JA VAIM
Sissejuhatus vaimufilosoofiasse
Keha ja vaimu probleem.
Seda probleemi käsitleme rõhuasetusega moodsal, 20. sajandi filosoofial.
Vaimufilosoofia (ingl. Philosophy of Mind) on üks olulisemaid 20. sajandi 2. poole
uurimisvaldkondi analüütilises filosoofias. Vaatluse all on mentaalsete nähtuste
olemus. Keha ja vaimu vahekorra probleem on iseenesest väga vana, eristus on
oluline vähemalt alates Platonist . Kuid probleem on segane, kuna pole ühest selgust,
mida vaimuks nimetada (ja kas seda üldse olemas on). Tuleb tähele panna, et
filosoofia ajaloos seguneb mentaalsete nähtuste probleem religioosse ja spirituaalse
hinge-käsitusega (eriti kristlikus doktriinis, Kreekas enne Platonit väga ranget kehahinge
eristust ei olnud). Tasub rõhutada, et moodne vaimufilosoofia ei tegele hinge
küsimusega. Kuid isegi ilma uskliku taustata on küsimus vaimust relevantne, sellega
seonduvad sellised probleemid nagu teadvus, minasus- e. esimese isiku probleem,
meelte ja mõistuse vahekord laiemalt jne. Moodsale vaimufilosoofiale on iseloomulik,
et neid küsimusi üritatakse lahendada käsikäes teadusega : neurofüsioloogia,
psühholoogia , tehisintellekti uurimine jne. Seega meie uurimisvaldkond siin:
Vaimufilosoofia uurimisvaldkond:

• Kas on olemas VAIM (ingl. Mind, lad. mens — siit sõna mentaalne )
  

vrdl. soul, spirit , ghost: nendega moodne vaimufilosoofia ei tegele,
kuid ajalooliselt on ka need mõisted keha-vaimu probleemiga seotud.

• Moodsa vaimufilosoofia probleemid: TEADVUS, SUBJEKTIIVSUS (minasus),
  

INTENTSIONAALSUS, (on teadvuse või psüühika või vaimu
või selle väljenduste omadus olla millelegi suunatud (ehk olla millelegi sihitud ehk millegi kohta käia).
VAIM—AJU seos või VAIM=AJU? Kas vaim on ajuga sarnane või üksnes ajuga seotud?
Analüütilise vaimufilosoofia algataja on RYLE (rmt. Concept of Mind, 1949)
Miks vaimufilosoofia on populaarne ? Seetõttu, et analüütilises filosoofias valitseb
metafüüsika -vastane hoiak. Pandi tähele, et kuigi metafüüsiline oleva-seletus on
teaduse ees taandunud, on metafüüsilis-religioosne inimese seletus ometi jõus . Vaatamata sellele, et avalikkusest on taandunud arusaam meie
surematust hingest, mõistetakse ennast ikkagi eelkõige vaimse olendina. Olla
teadvusel , mõtelda jne. — kõik see kuulub tavaintuitsiooni juurde.
Mis vahekorras on vaim ja keha?

• Dualism
  
• Biheiviorism
  
• Identsusteooria
  
• Funktsionalism
  

Sissejuhatus dualismi
Dualism – seisukoht, mis käsitleb keha ja vaimu (või füüsilisi omadusi
ja vaimseid omadusi) eri liiki entiteetidena. Keha surm ei kujuta veel
teadvuse lakkamist, kuivõrd vaimu eksistents jätkub.
2
Substantsidualism – keha ja vaim on erinevad loogilised
substantsid. Isik on miski, mis täiesti erineb kehast. Või isik on selline liitentiteet, kus üheks osaks on isiku keha, teiseks osaks aga miski muu (hing, vaim?)
Substants : miski mis eksisteerib iseseisvalt; omaduste kandja, olemata
ise üks nendest omadustest. Mitte ollus . Substants on ükskõik, milline püsiv objekt või asi.
Omadusdualism – vaim ei ole substants, kuid on olemas vaimsed
omadused, mis on mittefüüsilised. Ehk vaim ei ole objekt ega asi, vaid vaimul on vaid omadused (vaimsed omaduses) ja need on mittefüüsilised.
Ajend või motivatsioon dualismi pooldamiseks (sõltumatu
konkreetsetest argumentidest):

• Religioossed veendumused
  
• Inimene pole pelgalt osa materiaalsest maailmast
  
• Materialismi puudulikkus
  
• …
  

Olen mõtlev asi (res cogitans), mitte ulatuvusega asi (res extensa) ( Descartes )
Vaimne substants Materiaalne substants
Identsete eristamatuse printsiip: A ja B on identsed siis ja ainult siis, kui
A-l ja B-l on samad omadused.
Kui leidub vähemalt üks A omadus, mida B-l ei ole, siis A ja B erinevad.

• Ma saan kahelda oma keha olemasolus (kaheldavuse omadus)
  
• Ma ei saa kahelda enda olemasolus (kaheldamatuse omadus)
  
• Järelikult olen ma midagi erinevat kui mu keha
  
• Inimese enda olemus ilmneb talle mõtleva olendina.
  
• Inimese keha olemus ei ilmne talle mõtleva olendina.
  
• Järelikult ei ole inimese olemus sama, mis tema keha olemus.
  

Descartes – ta kaitseb „tõelist erinevust“ tema enda ja ta keha vahel.
Mõtlemine ja tegelikkus – kui ma mõtlen mingist asjast , kuidas ma saan teada selle asja olemust e. kuidas ta, see asi, tegelikult on?
Kui inimene mõtleb maailmast (tegelikkusest), siis see inimese mõte ei pruugi maailma loomust korrektselt edasi anda.
Descartes – vaimu jagamatus - keha saab jagada, aga vaim on jagamatu . Mina e. vaim e. mõtlev asi mõistan ennast ühe ja tervikliku asjana , ei saa ennast jaotada millekski muuks.
Jaotatavuse argument ( mõttemudel )
Konstrueerime selle argumendi ilma “mõeldavuse” aspektita.
1. Keha on jaotatav osadeks .
2. Vaim ei ole jaotatav osadeks.
3. Asi, mis on osadeks jaotatav ning asi, mis ei ole osadeks jaotatav,
on olemuslikult erinevad.
3
3. Seega on vaim olemuslikult kehast erinev.
Miks ei ole vaim jagatav? Saab eristada vaimuseisundeid; mõnede
psühhopatoloogiate korral võib olla osa vaimust blokeeritud või
esineda vaimne lõhestumine.
Eeldab, et peale vaimuseisundite leidub veel üks (jagamatu) mina.
Seda eeldust ei jaga paljud filosoofid , näiteks Hume , kes pooldab nn
mina kimbuteooriat –lisaks vaimuseisunditele neist eraldiseisvat
mina olemas ei ole
Kujuteldavus: Vaim on olma kehata, järelikult pole materiaalsus vaimule iseloomulik.
Kujuteldavuse argument (mõttemudel)

Moodne kujutletavuse argument:

• zombid on kujtletavad
  
• Kui kõik on kujutletav, siis on zombid olemas
  
• kui zombid on võimalikult olemas, siis pole teadvus identne mõne füüsilise nähtusega e. kuidas saab inimese teadvus sellise füüsilise asjaga nagu zombid olla seotud
  
• järelikult pole teadvus identne mõne füüsilise nähtusega
  

Keha ja vaimu interaktsioon (vastasmõju)- interaktsionalistlik dualism
Descartes – keha ja vaim on küll erinevad, kuid nad on omavahel seotud interaktsionaalselt e. vastasmõjus. Descartesi dualismi nimetatakse interaktsionistlikuks dualismiks.
Kuidas toimub Descartesi järgi info liikumine vaimu ja keha (aju) vahel?
Descartes kujutas keha kui mehhanismi. Mööda veresooni liiguvad väga peened osakesed,mis ajju jõudes muutuvad eluhinguseks või animaalseteks vaimudeks (animal spirits). Soonte avanemine on seotud erinevate aistingutega.
Käbinääre
Ehkki vaim on seotud kogu kehaga , on
käbinääre see koht, kus vaim saab
avaldada otsest mõju kehale,
vallandades animaalsed vaimud, mis
viivad teateid keha eri osadesse.
Käbinääre on ainus aju organ, millel
pole paarilist. Kuidas aga toimib keha ja vaimu vastasmõju?
Interaktsionistlik dualism
Skemaatiliselt: V1 ...........................V2
F1 F2
4
V1 V2
F1 F2
V – vaimuseisund F – füüsiline seisund
Näiteks jala põletus (F1) põhjustab valu (V1), mis põhjustab
otsustuse (V2) jalg tule juurest eemale tõmmata (F2).
Keha, vaimu probleem on:
Vastasmõju probleem e. interaktsionism -
millises seoses on omavahel keha ja vaim? (Descartes) keha ja
vaim on 2 substantsi , mõjutavad teineteist
Kuidas nad saavad vastastikku mõjuda? Descartes ei seleta, kuidas on omavahel seotud animaalsed vaimud ja vaimne substants (vaimne objekt). Isegi kui animaalsed vaimud on peenmateeria, on tegu ikka mateeriaga.
Vastuväited
Pierre Gassendi (1592-1655):
1. keha-vaimu interaktsioon (vastasmõju)
eeldab, et mingi kehaosa on
ühenduses vaimuosaga ja
vastupidi.
2. keha-vaimu ühenduseks on
vajalik kokkupuutepunkt.
Kuna vaim ei jagune osadeks
ning on ulatuseta, mõõtmeteta, siis ei saa
interaktsioon toimuda.
Parallelism ja okasionalism
Leibnizi parallelism: vaimsed
sündmused ning füüsilised
sündmused kulgevad paralleelselt
tänu Jumalale . Põhjuslikku
interaktsiooni (vastasmõju) nende vahel ei ole,
ehkki näib olevat.
Malebranche’i ( 1638 -1715) okasionalism: füüsilised
ja vaimsed sündmused ei põhjusta
midagi. Jumal loob igal hetkel uued
sündmused nii, et vaimusündmused
ning füüsilised sündmused on
omavahel kooskõlas. Kehalised ja vaimsed nähtused on kooskõlas, kuna Jumal neid pidevalt kooskõlastab
Epifenomenalism
5
Epifenomenalism – vaimusündmused on epifenomenid, nad ei
põhjusta teisi sündmusi, vaid on üksnes ise põhjustatud füüsiliste
sündmuste poolt. Selle järgi on teadvuse seisundid tingitud kehalistest protsessidest
Seega ei saa inimene vaimu abil mõjutada keha. Epifenomenalism eitab tahtevabadust.
Dualismid
Dualism ja vaimne
põhjuslikkus – milline
on keha(sündmuste)
ja vaimu(sündmuste)
vahekord?
Dualism ontoloogias –
mis on see, mille suhtes
ollakse dualistid?
Dualism
Substantsidualism Omadusdualism
Dualism
Interaktsionism Parallelism Epifenomenalism
Okasionalism
Materialism
Monistlik seisukoht – kogu reaalsus on materiaalne e. füüsikaline
Ka vaimunähtused on materiaalsed, kuna nad on reaalsuse osad
Kas saab anda materiaalset käsitust eranditult kõigi vaimunähtuste kohta?
Biheiviorism
Biheiviorismi järgi pole vaim muud kui käitumine. Biheiviorism püüdis saavutada teaduslikkust välise, jälgitava käitumise uurimisega. Ei pööranud tähelepanu inimese teadvusele, tunnetele, mõtetele, individuaalsetele erinevustele jne (subjektiivsele). Biheiviorismi põhiidee - inimese käitumine oleneb keskkonnast, milles ta elab. Inimene reageerib ümbritsevale keskkonnale.
Biheivorism tekkis psühholoogias. Psühholoogia uurimisaineks peab olema inimeste käitumine.
1. Metodoloogiline biheiviorism

Analüütiline biheiviorism

Metoodiline biheiviorism – ei kaitse metafüüsilisi väiteid vaimu loomuse kohta. Psühholoogia peaks tegelema vaid vaadeldava käitumisega. ( Watson , Skinner) See üritas
teaduslikult taandada kõik vaimuseisundid käitumisele. Biheiviorismi seisukohalt on inimese psühholoogia uurimisaineks inimese käitumine sünnist surmani.
.Käitumist saab jälgida samuti kui teiste loodusteaduste objekte.
Käitumispsühholoogias saab rakendada samu üldmeetodeid, mida kasutatakse loodusteadustes.
6
2. Analüütiline biheiviorism – seisukoht vaimuseisundite (mõtted, tunded, aistingud ,
uskumused, soovid, kavatsused, hirmud) kohta (Hempel, Ryle) Mida tähendavad mentaalsed mõisted?
Väited kellegi vaimuseisundi (mõtted, tunded jne.) kohta on väited isiku tegeliku ja võimaliku käitumise kohta. Isiku vaimuseisund ongi selle isiku teatud käitumiskalduvus – isiku kalduvus käituda kindlates tingimustes kindlal viisil.
Ryle: "Vaim" kuulub tema arvates keeleliselt
käitumisviisi kategooriasse: teadvusel olema, otsustama jne.
Biheivoristid arvavad , et , et ainsat laadi tõendiks, mis meil võib olla kellegi (ka iseenda) vaimuseisundite kohta, on inimeste väliselt vaadeldav käitumine, nii verbaalne kui mitteverbaalne).
Kategooriaviga (dualismi puhul)
Dualism põhineb kategooriaveal Gilbert Ryle – dualismis on vaimunähtused samas kategoorias füüsikaliste nähtustega . Arvati, et ka vaimusfääris on põhjused ja tagajärg.
Nii füüsikalised nähtused kui ka vaimunähtused suruti ühte kategooriasse.
Dualismi järgi on vaim kui keha kõverpeegeldus.
Keha Vaim
Asub ruumis Ei asu ruumis
Allub mehaanikaseadustele Allub mittemehaanikaseadustele
Avalikult vaadeldav Privaatne
Väline “Sisemine”
Ryle: Descartes mõistis vaimu samas loogilises raamistikus (kategoorias) nagu keha.
See ongi kategooriaviga.
Ryle: Inimeste käitumine ei ole vaimu varjatud protsesside tulemus. Vaimunähtused (vaimuseisundid)
on inimeste käitumine. Kõik, mis me räägime inimese hinge (vaimu) kohta, iseloomustab tegelikult tema käitumist ja võimeid, oskusi, mis jällegi vaid käitumises ilmnevad.
Biheivorismi kriitika

• Inimesel on ka siseelu, mitte ainult see, mida kõik näha ja kuulda võivad (käitumine).
  
• On võimalikud vaimsed protsessid, mis ei avaldu käitumises. Mõtted ja tunded ei tarvitse üldse meie käitumises avalduda. Me võime oma tundeid ka varjata. Mõned ei oska üldse oma tundeid käitumuslikult väljendada (pimedad).
  

7

• On võimalik imiteerida migit käitumist, samas ei leia üldse aset mentaalsed seisundid (näiteks tunded). Inimene muigab, samas sisemiselt ei leia midagi naljakat.
  

Samasusteooria e. identsusteooria
Vaimsed protsessid on samased , identsed füsioloogilste e. aju protsessidega.
Ei ole olemas midagi mittemateriaalset, kõik on vaid mateeria.. maailmas pole midagi, mida ei saaks seletada, kirjeldada teaduse abil.
Vastuväide samasusteooriale: omadusdualism.

• Ajuseisunditel on ka vaimseid omadusi. Vaimsed protsessid ei ole samased aju neurofüsioloogiliste protsessidega.
  

Vaim ei ole objekt ega asi, vaid vaimul on vaid omadused (vaimsed omadused) ja need on mittefüüsilised.

• Vastuväide omadusdualismile: teemalt neutraalne identifitseerimine (samastamine)
  

Smart (identsusteoreetik) : Aistingutel ei ole vaimseid omadusi. Smart , et käitumine ja miimika ei ole tunnete, soovide jms puhul siiski oluline – peamine on see, mis toimub kesknärvisüsteemis
Tarvis vaid mõista „aju keelt“.
Kui mu silmad on avatud, siis tegelikult leiab aset, et ma näen apelsini. Teemalt neutraalses keeles öelduna - ma olen seisundis (mu silmad on avatud), mis sarnaneb seisundile, kus mulle esitatakse mingisugune stiimul ( apelsin ).

• Mitmeti realiseeritavuse argument: (H. Putman)
  

Identsusteooriast tuleneb neuraalne šovinism . (identsusmaterialism)
Ainult need
olendid on võimelised omama vaimuseisundeid,
kellel on vastavad neurofüsioloogilised
seisundid. Seega ei saaks me öelda, et näiteks
tulnukad teistelt planeetidelt, kes koosnevad
lämmastikust või ränist, võiksid tunda valu. Miks
eeldada, et vaimuseisundeid võivad omada
üksnes need olevused, kellel on meiega sarnane
keemiline koostis? Tulnukas ei saaks omada selliseid vaimuseisundeid (mõtted, tunded) nagu on meil, kuna tulnuka keha on teistsuguse keemilise ehitusega.
H. Putman: mitmeti realiseeritavuse argument identsusmaterialismi vastu:
Oluline pole mitte see, millest sa oled tehtud, vaid hoopis
see, mida sa teed.(mis ülesannet sa täidad, mis on sinu nn. roll).
Oluline on vaimuseisundi funktsionaalne roll (ülesanne, mida vaimuseisund täidab) terves organismis.
8
Kui sedasama rolli suudab täita mingi
mehhanism , mis koosneb näiteks plastmassist ja alumiiniumist, siis
võiksime ka talle omistada vaimuseisundeid.(täidab ka ülesannet, rolli)
Kui nii, siis ei saa olla vaimuseisundid tüüp-identsed ajuseisunditega.
Funktsionalism
Vaimuseisundid ei võrdu käitumisega. Vaimuseisundeid võib käitumisega iseloomustada vaid kaudselt .
Funktsionalism – vaimuseisundil on põhjuslik roll (funktsioon, ülesanne)
Funktsionalismi võib pidada biheiviorismi ja samasusteooriate järglaseks
Funktsionalism on seisukoht, mille järgi vaimuseisundid on määratud nende põhjuste ja tagajärgedega.
Vaimuseisund (tunded, mõtted..) on näiteks mingi subjekti ümbruse seisundi tagajärg. Näit.valutunne jalas on põhjustatud (vaimuseisundi põhjuslik roll) jalavigastusest (tagajärg). Ja vastupidi, valutunne on jalavigastuse tagajärg (vaimuseisundi tagajärg) .
Tunded, mõttet täidavad rolli, ülesannet, funktsiooni.
Funktsionalismi kriitika: kvaalid
Kvaalid on teadvusliku kogemuse subjektiivsed iseloomulikud omadused.
Tavaliselt omistatakse kvaalid aistingutele, tundmustele, tajumustele, ka näiteks valule , mõnikord ka mõtetele ja soovidele. Näiteks tunduvad punase- ja roheliseaisting enamikule inimestele kvalitatiivselt erinevatena.
Vaimuseisunditel on kvalitatiivseid omadusi, mida ei saa taandada funktsionaalsetele seostele.
Vaimuseisundite kvalitatiivsed omadused = kvaalid. Näiteks tunduvad aistingud, tajumused, mõtted, soovid, valu.... inimestele kvalitatiivselt erinevatena.
On esitatud mõttelisi eksperimente, mis näitavad, et kaks isikut võivad
olla identsed oma funktsionaalselt ülesehituselt, samas ühel neist
aga on kvaalid ja teisel ei ole.

• Puuduvad kvaalid & zombid: on funktsionaalne seisund, aga pole
  

kvaale (ei kogeks kunagi kvalitatiivse iseloomuga vaimuseisundeid)

• Pööratud kvaalid: erinevus kvaalides ilma erinevuseta väljundis.
  

Kui sellised olukorrad on võimalikud, siis pole kvaalid hõlmatavad
funktsionaalse definitsiooniga.
Materialism
Dualism
Substantsidualism Omadusdualism
Biheivorism Funktsionalism Identsus ( samasus )teooria
Analüütiline biheivorism
Metodoloogiline biheivorism