Kaugõppe kordamisküsimuste vastused (4)

5
1. Tunda filosoofia valdkondi(metafüüsika, epistemoloogia, eetika , loogika , esteetika ), mida nad uurivad
METAFÜÜSIKA — küsimine oleva terviku järele, oleva põhjuste ja algupära järele. On Aristotelesest alates esimene filosoofia, seega ka alusteadus kõigile teistele teadustele.
TUNNETUSTEOORIA — (epistemoloogia, gnoseoloogia ). Mida me saame teada? Muidugi oli see küsimus oluline ka juba antiikajal (eriti Sokrates), kuid oma võidukäiku tegi epistemoloogia alles uusajal. Kõigepealt oli nii, et metafüüsika eelnes tunnetusteooriale. Descartes 'i pöördega uusajal sai mõtlev subjekt , inimene ise oma teadmiskindluse (tõe) aluseks, mis soodustas üha enam küsimuse tekkimist: kuidas me saame teadmisi, ja siit ka: kas metafüüsika mõttekonstruktsioonid on mõttekad, kui neil puudub side igapäevase tunnetusega. Siit tuli võimas metafüüsika vastane liikumine (n.ö. esimene "filosoofia lõpp" — empirism, mis piiras meie küsimusasetuse just küsimusega: mida me saame teada (kogeda). Siit tuntud ratsionalismi-empirismi tüli. Tänapäeval tunnetusteooria käsikäes teadusega , neurofüsioloogia jms. Siit heidab ta probleeme ka mujale (näit. Filosoofia üldkursus EPMÜ kaugõppele. I loeng 4 meditsiinieetika; surma mõiste laienemine, vaimufilosoofia vms.) Oluliselt tunnetusteoreetiline on ka tänapäeva teadusfilosoofia .
EETIKA — õpetus moraalist, mida me peame tegema? Mõistekasutus on lõtv, räägitakse ka eetilisest elust - moraalse elu tähenduses. vt. Anne Lill, Eetika või moraal . Inimloomuse täiustest ja pahedest antiikaja pilgu läbi. Lääne traditsioonis on eetika olnud tihedalt seotud metafüüsikaga, mis pidi andma moraalinormidele püsiva aluse. Tänapäeval on eetika ja aksioloogia iseseisvunud, leidub lähenemisviise, mis väldivad moraalinormide aluse küsimust (praktiline eetika). On tendents käsitada klassikalisi autoreid ilma metafüüsiliste eeldusteta (näit. Kanti kategoorilist imperatiivi). Siit tuleneb ka poliitiline filosoofia.
LOOGIKA — õpetus mõtlemise struktuurist. Alates Aristotelesest arusaam, et väiteütlusel ( logos apofantikos) on kindel struktuur. Kuna filosoofia koosneb väidetest, mitte näit. hüüatustest, siis saab seda loogiliselt analüüsida. Siit katsed luua ideaalseid filosoofiakeeli, kus kõik väited on loogilised ( Leibniz , loogiline positivism ). Levinud määratlus analüütilises filosoofias: filosoofia on keele loogiline analüüs ( Carnap ). Kuid kreeklased filosofeerisid tavakeeles, neil ei olnud teoreetilisi termineid. Näit. olev (to on) oli igapäevaselt kasutatav. Esimesena lahknes keel tavakäsitusest Platonil , kes hakkas nimetama ülemeelelist valdkonda sõnaga idea , mis oli tavapruugis kuju, väljanägemine.
ESTEETIKA — Noorim filosoofia haru on. Filosoofiline õpetus ilust . Mõiste võttis
2. Maailmapilt ja maailmavaade, erinevus vahetute (müüt, religioon ) ja teoreetiliste (filosoofia, teoloogia , teadus) maailmavaadete vahel.
Maailm. (kr. kosmos, lad. universum ) Inimese poolt mõistetud tervik, milles ta asub ja millesse ise kuulub. See on erinevail ajastuil inimestele alati erinevana paistnud. Maailmapilt: mingist vaatevinklist korrastatud kokkuvõttev teadmiste hulk maailmast. See, mille läbi maailm inimesele “paistab” Maailmavaade: hoiak, mis avaldub maailmapildi kaudu.
Inimesele omane on suhtuda alati maailma. Tähtis tähele panna, et maailma tervikuna suhtudes (nii teadmatult kui ka teadlikult "filosofeerides") jääb inimene alati siiski maailma sisse. Metafüüsika taotlus: saavutada positsioon maailmast väljaspool, et saaks absoluutseid teadmisi (jumala positsioon). Ka eriteadused kandsid esialgu seda paatost (nn. Laplace 'i deemon), nüüdseks on nad relativeerunud. Teine oluline aspekt: maailmavaate kujunemisel oluline koht keskkonnal, kultuuril, maailmavaade on inimesi ühendav. Samas inimesele iseloomulik, et ta ei lahustu maailmas, on alati teadlik, et see on tema ise, kes maailma suhtub. Siit uusajast peale inimese maailmasolemist iseloomustanud subjekt — objekt suhe.
3. Teada metafüüsika põhiküsimuse sisu. Tunda sellega seotud olulisi mõisteid ja eristusi: idealism -materialism, subjektiivne ja objektiivne idealism, monism- dualism , sokraatiline hoiak põhiküsimuse suhtes, skeptitsism (selle konstruktiivne ja radikaalne vorm). Solipsismi mõiste.
Mis(ja miks) on olev tervenisti. Miks on ülepea miski olemas ja mid moodust olemasoleva olemuse, mis on oleva algpõhjused. Metafüüsika tegeleb oma põhiküsimuse üldisuse tõttu aprioorsete tõestustega, mitte mepiirilistega. Metafüüsika põhiküsimus on konstant. Metafüüsilisele mõtlemisele isel äärmuslik tõesuspretensioon. Metafüüsika käsitab ennast progressiivse liikumisena lõppvastuse suunas. Vastused põhiküsimusele:
idealism (olev tervenisti on vaimne, ülemeeleline, platon ; olev on idee; spinoza: olev on substants; fichte : olev on absoluutne mina; hegel : olev on objektiivne vaim)
materjalism (olev on materiaalne, meeleline, aristoteles , marx )