● Enese-verifitseerimine (Swann, 1992). Enesepresenteerimine aitab meil kinnitada enda minapilti ehk kui inimesed reageerivad vastavalt meie ootustele siis meie minapilt saab kinnituse. Sotsiaalne tunnetus: teistest arusaamine. Sotsiaalne tunnetus – sotsiaalsest maailmast mõtlemise ja selle tõlgendamise protsess. Miks ta seda tegi? – põhjuslik omistamine. ● Situatsiooniline omistamine – käitumise põhjuseks on välimised tegurid ehk ümbruskond. ● Dispositsiooniline omistamine – käitumise põhjuseks on sisemised tegurid. ● Fundamentaalne omistusviga – kalduvus pidada käitumise põhjuseks inimese loomust, alahinnates olukorra mõju (suunates tähelepanu käitumisele, ei panda tähele keskkonda; tahetakse, et inimese käitumine on ettearvatav; ei ole aega olukorda analüüsida) ● Actor-observer bias – kalduvus omistada teiste inimeste käitumine sisemistele
olevale (väärtused, eesmärgid, plaanid, hoiakud jne) juhindub 3 printsiibist: · organiseeriva energia printsiip - kohanemisprotsessist vabanev energia suundub püüdluste realiseerimiseks · kompetentsuse printsiip - suurendada mina- efektiivsust ja kompetentsust, terve isiksus - ülesannete hulga suurendamine, mida lahendada · vastavus propriumile - sõltumatu minevikust, kuid sõltuv propriumist Klassifitseeriv paradigma Dispositsiooniline lähenemine Henry A. Murray (1893-1988) Explorations in personality. New York: Oxford, 1938/1962. psühhodünaamiline: a) vajadused b) projektsioonid c) ajatelg klassifitseeriv: dispositsioonid = vajadused ja motiivid I Metodoloogia · isiksus teoreetiline konstrukt individuaalse ajaloo sündmusi "The history of the personality is the personality" kirjeldab korduvaid käitumise elemente
olevale (väärtused, eesmärgid, plaanid, hoiakud jne) juhindub 3 printsiibist: · organiseeriva energia printsiip - kohanemisprotsessist vabanev energia suundub püüdluste realiseerimiseks · kompetentsuse printsiip - suurendada mina- efektiivsust ja kompetentsust, terve isiksus - ülesannete hulga suurendamine, mida lahendada · vastavus propriumile - sõltumatu minevikust, kuid sõltuv propriumist Klassifitseeriv paradigma Dispositsiooniline lähenemine Henry A. Murray (1893-1988) Explorations in personality. New York: Oxford, 1938/1962. psühhodünaamiline: a) vajadused b) projektsioonid c) ajatelg klassifitseeriv: dispositsioonid = vajadused ja motiivid I Metodoloogia · isiksus teoreetiline konstrukt individuaalse ajaloo sündmusi "The history of the personality is the personality" kirjeldab korduvaid käitumise elemente
Kallasmaa, T. (2003). Isiksus ja kohanemine. J. Allik, A. Realo, & K. Konstabel (Toim.). Isiksusepsühholoogia. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, 139-168. Isiksus ja kohanemine Kohanemine- toimetulek välis- ja sisekeskkonna nõudmistega. Kohanemise üheks liigiks on stressiga toimetulek. Stressireaktsioonid- teadlikud ja tahtlikud (nt rääkimine, kirjutamine) ja mitteteadlikud (nutma puhkemine). *Probleemolukord- mõte:mul on probleem- füsioloogiline stressireaktsioon (see on aluseks võitle-või-põgene-reaktsioonile) Psühholoogiline stress- tekib siis kui in. annab esmase hinnangu, et olukord on ähvardav ja teisese hinnangu, et tal napib ressursse sellega toimetulekuks. Kohanemisvõimelisus ei seisne strateegiate kasutamises, vaid in suutlikkuses hinnata olukordi ja oma ressursse ning toimida nii, et psüh heaolu säilib. (nt depressiooni ja ärevushäire puhul ei ole hinnangud, meeleolu ja käitumine vastavuses välise olukorraga) 3 tüüpi stressih...
Õpilase sotsiaalsete oskuste arendamine 30.09.2017 Teine loeng LAPSE SOTSIAALNE ARENG Sotsiaalsed oskused-võime reageerida antud väliskeskkonnas sellisell viisil, mis loob, säilitab ja õhutab positiivset interpersonaalset mõju inimeste vahel.. Ehk suutlikkus tulla toime teiste inimestega Sotsiaalne kompetentsus-peegeldab hinnangut indiviidi sotsiaalsetele oskustele, mis on hädavajalikud, et olla aktsepteeritud ja täisväärtuslik teiste keskel. Sotsiaalsus on kaasasündinud temperamendi osa, mis mõjutab seda, kui oluliseks me teisi inimesi ja inimeste gruppe tervikuna peame ja kaaslasi üksindusele eelistame *Teiste ära tundmine *Enda ära tundmine-maimik *Naeratamine/naermine *Imiteerimine (sotsiaalne naeratus9 Intepretatsioon nutule Mäng (füüsiliste objektidega Harjutusmäng-sümboolne mäng) *kiindumuse areng ...
olevat situatsioonis (Burger, 1991) · presidendivali miste edu põhjused · Enesevaatlus kui tähelepanu on suunatud endale, o mistatakse endale suure m vastutus toi · munus kultuurierinevused · Atributiivne e elarvamus, vastavuse e elarvamus käitumine on koosk õlas ·isiksuseo madustega Seletuste ö konoo mia printsiip situatsiooni analüüs nõuab rohke m pingutusi, kui dispositsiooniline seletus · Eelnevate hoiakute mõju · Eeldatavad lahendused kuritegevuse problee midele (J. Kozol, 1995) Sotsiaalsete sündmuste taju · Suure m osa sotsiaalseid sünd musi või maldavad erinevat interpretatsiooni · Eksperimendid uudisteprogrammidega (Vallone, Ross & Lepper, 1985) ·Sportlaste hinnangud kohtunike tegevusele ·Konfliktipoolte hinnangud vahendajatele Veendumuste püsivus ·Veendumustele vastupidised tõestused tugevdavad veendu must
seletamiseks (- Jones ja Davis). Inimeste käitumist hinnatakse sihilikuks või tahtmatuks sõltuvalt sellest, kas see järeldub dispositsioonilisest või situatsioonilisest põhjustest, tehes järedusi peljude tegurite, nagu näiteks hedonistliku vastavuse või personalismi alusel. - Situatsiooniline (oludele viitav) omistus - käitumisakti põhjendamine olukorra või asjaoludega, milles inimene parasjagu viibis. - Dispositsiooniline omistus - konkreetse käitumise põhjuseks inimese isiksuseomaduste, mitte asjaolude pidamine. - Hedonistlik vastavus - asjaolu, mille puhul inimesed teevad tõenäolisemalt disposioonilisi omistui millegi põhjuste kohta, kui sel miskil on neile meeldivad või ebameeldivad tagajärjed. Neutraalsete tagajärjedega toiminguid ollakse rohkem valmis hindama juhtunud olevat olude sunnil (situatsiooni omistusi tehes).
paratamatu või analüütiline. Probleem: on võimatu seada vaimuseisundeid rangesse vastavusse käitumisega. Olukorras, kus on alust isikut kirjeldada vaimsete mõistetega, ei pea isik alati käituma ühtemoodi ning antud käitumine ei määra üheselt seda, kuidas tuleks isikut kirjeldada vaimses sõnavaras. Probleem dispositsioonilise analüüsi jaoks: mingi uskumus võib hõlmata kalduvust väga mitmesuguseks käitumiseks. Sõltub sellest, millised on isiku teised uskumused ja soovid. Dispositsiooniline analüüs toimib siis kui käsitleda vaimunähtusi atomaarsetena, vaimunähtused aga esinevad holistlikult koos ning mõjutavad üksteist. Biheiviorism ja verifikatsionism. Loogilisest positivimist võrsunud biheiviorismi saab väärata ka verifikatsionistliku tähendusteooria kriitikaga. Verifikatsiooniprintsiibi puhul tekib raskusi ka füüsika üldiste seadustega, mis ei ole vahetule kogemusele või vaatlusele taandatavad. Kui verifikatsionistlik keelekäsitlus
Tekib teine ajaloo variant. Kumbki variant pole lõpuni tõestatav. Oluline oleks olla teadlik mitme variandi võimalikkusest. Samas: vajaliku kontekstita ei märgata vahel sõnumit üldse (Sarkozy!) või mõistetakse vääralt viisil, mis viib negatiivsete tagajärgedeni. Et konteksti tundmist ei peeta tavaliselt keeleoskuse osaks (tavatähenduses keel= hääldamine, grammatika, sõnavara), siis omistatakse negatiivsed omadused suhtlejale kui isiksusele (psühholoogia terminites: dispositsiooniline, mitte situatsiooniline atributsioon). Kood ja kontekst kultuuridevahelises kommunikatsioonis: Ehk täpseim kultuuridevahelise kommunikatsiooni määratlus: interplay between human interaction and culture. (Milton Bennett 1998) (inimsuhtluse ja kultuuri koosmäng ja vastasmõju). Kultuur määrab suuresti konteksti ning mõjub ka koodi tasandil. Mingi mõiste prototüüpne esindaja on see isend/alaliik, mis kerkib inimesele silme ette vastava mõistega kokku puutudes
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
