Inimene kui meedia marionett Inimene on loodud olema mõjutatav. Tihtipeale proovivad suurema mõjuvõimuga organid seda omadust ära kasutada. Üheks suurimaks vahendiks on siinkohal meedia. Meedia ümbritseb meid kõikjal - ajalehed ja ajakirjad, televisioon, raadio ja internet on kättesaadavad pea kõigile. Meedia võib valetada ja vassida peaaegu kõige kohta ja niimoodi paisata ümber masside endise arusaama käsitletavast teemast. Massimeedial on ühiskonna üle suur võim, selle levitatavat informatsiooni võetakse arvesse kindla tõe pähe. Seetõttu pole naiivse rahvamassi hüpitamine marioneti kujul just kõige raskem. Meedia on tänapäeval vaieldamatult iga inimese elus tavaline ja igapäevane osa ning seeläbi inimeste tunnete, käitumiste, vajaduste suur mõjutaja. Lugedes hommikul värskest ajalehest mõnda eriti vastuolulist ja teravat artiklit, jätkub kõneainet terveks päevaks ja veel kauemakski. Või vaadates televiisorist repo...
12.03.10 Hiina rahvavabariik · 1911-13 Hiina rev = kukutati Pu Yi -> hiljem marionett-valitseja Mandzukos · Rivaalitsevad sõjalised rühmitused · Guomindang ja Hiina Kommunistlik Partei · G ühendas Hiina · HKP alustas sõda · Jaapan tungis Hiinasse · 1945 jaapanlased lahkusid Hiinast -> HKP purustas G -> G riismed tungisid Taiwani saarele = Hiina vabariik · 1948 kuulutati mandri Hiinas välja HRV -> Mao Zedong · Majandus läks riigi juhtimise alla -> Viieaasta-plaanid · Kujunes Mao isikukultus · Hiina kom suunda hakati nim mauism
Stendhal mängib oma tegelastega kui marionettidega. Kirjaniku romaane võib kujutada kui mänge, mida ta endale korraldab ning milles idealiseeritud Stendhal on peategelane Esimene neist on mees, kes Stendhal tahtnuks olla. See on noor, tavaliselt ilus mees, kes väärib armastust, kuid on uje, sest temagi on võimeline armastama ja järelikult olema kohmetunud selle ees, keda armastab. Kuid siiski on ta võimeline ületama takistused tahtekindluse ja julgusega.. Teine marionett on naine, keda Stendhal tahaks armastada. Naine, keda kirjanik ihkab armastada, on täiuslikult ilus, puhas ja kes saab ometigi tema armukeseks. Kolmas tegelaskuju on naine, kes kirjanik enda arvates oleks olnud, kui ta oleks olnud naine. ,,Punases ja mustas" on selleks Mathilde. Neljas marionett on deus ex machina võimas heategija (härra de La Mole). Julien on noor üheksateistkümneaastane noormees, kes kasvab üles peres, kus hinnatakse ainult füüsilisi oskusi
Stendhal mängib oma tegelastega kui marionettidega. Kirjaniku romaane võib kujutada kui mänge, mida ta endale korraldab ning milles idealiseeritud Stendhal on peategelane Esimene neist on mees, kes Stendhal tahtnuks olla. See on noor, tavaliselt ilus mees, kes väärib armastust, kuid on uje, sest temagi on võimeline armastama ja järelikult olema kohmetunud selle ees, keda armastab. Kuid siiski on ta võimeline ületama takistused tahtekindluse ja julgusega.. Teine marionett on naine, keda Stendhal tahaks armastada. Naine, keda kirjanik ihkab armastada, on täiuslikult ilus, puhas ja kes saab ometigi tema armukeseks. Kolmas tegelaskuju on naine, kes kirjanik enda arvates oleks olnud, kui ta oleks olnud naine. ,,Punases ja mustas" on selleks Mathilde. Neljas marionett on deus ex machina võimas heategija (härra de La Mole). Julien on noor üheksateistkümneaastane noormees, kes kasvab üles peres, kus hinnatakse ainult füüsilisi oskusi
ühiskond meid kujundanud on muutnud hüpiknukkudeks. Sellises okkaliseks kujunenud elus, kus esikohal pole sageli enam rahu, armastus ega empaatia, ei saa me aga kedagi teist, peale enda süüdistada. Meedia on küll suur mõjutaja, kuid alustama peaks iseendast. Oleme ju kõik kellelegi midagi halvasti öelnud, oli see siis kogemata või meelega. Me ei tea, kuidas see mõjuda võis. Kuid ühes asjas olen kindel, tahtmine olla keegi teine on omapära muutmine elutuks tühermaaks. Marionett ei taha aga ju sihilikult keegi olla. Takistamaks seda, tuleks mõelda enne rääkimist läbi, kas pahakspanevaid sõnu on siiski vaja lausuda, või on need lihtsalt kui viies ratas vankri all, mille võib ka ütlemata jätta.
Kui vastab küsimusele missugune, siis kokku – metsapoolne maja) mõttetu uss+jas = usjas , kamjas, tikjas, kepjas, kausjas VÕÕRSÕNAD garantii - karantiin geiser – keiser botas – potas draama –tragöödia duett – topelt SULGHÄÄLIK SÕNA LÕPUS Rõhk esimesel silbil – kompvek, piiskop, kabinet, kotlet, pankrot, paharet, sigaret, taburet Rõhk viimasel silbil – usbekk, galopp, sandalett, ballett, etikett, barett, parkett, vagonett, marionett, siluett, vinegrett, palett, SULGHÄÄLIK SÕNA KESKEL Kandidaat, atentaat, arhitekt, anekdoot, röntgen, NB! Ergas – erksad, ärgas – ärksad, tõrges – tõrksad, hõlbus – hõlpsad, kukkel – kuklid (kaashäälikuühend), lipp+kond= lipkond (tüvi lõpeb ja liide algab erineva tähega), õhk+kond= õhkkond ( tüvi lõpeb ja liide algab sama tähega).
partisanisõdasõjaline vastupanu vallutajate tagalas, relvastatud üksused ründavad ootamatult vastase sõjalisi objekte ning külvavad hirmu ja segadustkummaline sõda- sõda, kus olid vastamisi ühel pool Prantsusmaa ja Inglismaa ning teisel poolel Saksamaa, erilist sõjategevust ei toimunud. Chamberlain- briti peaminister. Daladierprantsusmaa peaminister. Hitlernatsisaksamaa eestvedaja Mussolinifasistliku Itaalia juht.Petain-Saksa marionett, saksa-sõbralik valitsus De gaulleprantsusmeelne natside ajal, läks londonisse zukov punaarmee väejuht, kes alustas vastupealetungi natside vastu.Titojugoslaavia valitseja Eisenhowerliitlasvägede juhatja, usa poliitik Mannerheim Iseseisva Soome riigi pooldaja sõjaväe ülemjuhataja väejuht Talevesõja ajal. 1918 nim riigihoidjaks. Rommel-Saksamaa väejuht, oli edkas NSV vastu ja P- Aafrikas Paulus-tema juhtimisel lõpetasid saksa väed vastupanu
1919, 23. aprill tööd alustab Eesti Asutav Kogu 1919, 23. juuni - Landeswehri purustamine 1920, 2. veebruar Tartu rahu 1924 kommunistide mässukatse 1934 Päts ja Laidoner teostavad riigipöörde 1939, 23. august sõlmitakse Molotovi-Ribbentropi pakt 1939, 1. sept algab Teine maailmasõda 1939, 28. september nn. baaside leping Nõukogude Liiduga 1940, 17. juuni NSVL okupeerib Eesti 1940, 21. juuni lavastatud riigipööre 1940, 21. juuli marionett-Riigivolikogu kuulutab välja ENSV 1940, 6. august Eesti inkorporeerimine vormistatakse lõplikult 1941, 14. juuni esimene massiküüditamine 1944, 9. märts Tallinna pommitamine 1944 kaitselahingud 1944, 18.-22. september Otto Tiefi valitsus 1949, 25. märts teine massiküüditamine 1949 kolhoosikorra sisseseadmine 1950 EKP KK VIII pleenum 1979 salajane otsus venestamise intensiivistamise kohta 1980 kooliõpilaste rahutused ja ,,40 kiri" 1987 fosforiidisõda
kissell sabloon imago apelsin sanss pilaff seflus transport potentsiaal aktsepteerima funktsioneerima kompleksne distsipliin kunstnik kontseptsioon kompetentne kompleksne, kompleksse itaallane, itaallase ballett nüanss intsident statelliittelevisioon ultraviolettkiirgus humaanne dissident aktsent ressurss sümpoosion debatt kandidaat boolero bermuudad artikuleerima illusioon filantroopia komprominteerima konstateerima kitarrist agressiivsus progressiivsus kontsert eksistents massipsühhoos marionett intuitsioon garantii karantiin dogma bubert barett bülletään büdzett defitsiit diletant desifreerima dissertant tariif avantüür anekdoot afekt assamblee alliteratsioon assonants atasee retuseerima sünekdohh sarlatan sahh sedööver sveitser srift zelee zongleerima robustne avansipäev ekstrasenss reveranss palkon trafarett sahhariin petank kommünikee brõnsa tofu tsuvass entsüklopeedia
asi kassid kasse ehe tsehhid tsehhe lugu lukud lukk, lukke koda kotid kott, kotte tibu tipud tipp, tippe - sefid seff, seffe - dusid duss, dusse haukuma, kõiki, äike poisse, kauss, kausse mõttekas, mõttetu, leplikkus kotlet pankrot etikett rulett saslõkk kabinet piiskop ballett marionett trafarett katelok paharet halatt sandalett vagonett liliput taburet mansett siluett vinegrett niknäk laatsaret sigaret kompott parkett siksak händikäp eskalopp kvartett pamflett puuslak kompvek minarett fokstrott krakovjakk -stikune (missugune?) vastastikune viisakus - stikku (kuidas?) istusime lähestikku -likkus (mis?) meeldiv sõbralikkus
,,Küti kirjad" Vene realistide põhimõtteks sai rõhutute kaitsmine ja humanismi ideede kuulutamine- TÕDE Maurice Maeterlink Kirjandusse tuli lüürikuna(luulekogu ,,Kasvuhooned"). Samal aastal kirjutas 1. draama- ,,Printsess Maleine". ,,Sinilind"(püüd ja tahe teistele õnne anda ja selle läbi ise õnnelikuks saada) Marionett näidend-ühevaatusteliste näidendite tsükkel Aleksis Kivi Pani aluse Soome realistlikule proosale. Elu saatus sarnane Juhan Liivi omale. LOOMING: 12 näidendit: ,,Nõmme kingsepad" ,,Kullerva" ,,Kihlus" ,,Kanarbikumaa"
niivõrd teiste arvamusest. Oleme Euroopa Liidu piiririik ja peaksime keskenduma rohkem oma riigi kaitsele. Ajades oma riigile tõeliselt tähtsat poliitikat, võime rohkem sümpatiseerud. Loomulikult on see üks võimalus välja paista ja sellega ka elandada võõrkapitali sissevoolu, aga leidub ka muid võimalusi. Väikeriikide sõltumatus väheneb kosmilise kiirusega ja kasvab sõltuvus suurriikide ettevõtetest, seega suureneb ka oht sõja ajal marionett-riigiks saada. Kuid omariikluse säilimine vajab meie kõigi kaitset ja hoolt. Selles osas ei erine Eesti teistest riikidest. Maailma suurriigid on loonud läbi aegade erinevaid organisatsioone, millega liitudes võtttis Eesti endale kohustusi, aga samas näitas üles ka vastutustunnet ja nendib fakti, et globaliseerumise vastu ei saa. Arvan, et Eesti arengut pidurdab see, et Eesti kardab väga oma rahvuse ja kultuuri kadumise pärast
31 SÕJAKOLDED: märts teatasid SB ja Prants,et kaitsevad poola puutumatust ja alustasid läbirääkimisi NSV · Aasias: Jaapan 1931a- tahtis saada kogu Aasia L,lootes ka teda Saksa vastasesse liitu kaasata, valitsejaks,tungis Hiinasse ning vallutas selle ja Ing kehtestas üldise sõjaväekohustuse ning lõi sinna Marionett riigi. valmistusid sõjaks. · Euroopas: Itaalia 1935a-tahtis taastada · MRP pakt- 22 august sõlmiti Moskvas Rooma impeeriumit,ründas Etioopiat ning Saksamaa ja NSV liidu vallutas selle oma asumaaks. mittekallaletungileping,lubati teineteist 10 a jooksul mitte rünnata,ega mitte osaleda
Saatkond välisministeerium Lisaprotokoll rahvusvahelise lepingu juurde käiv ja selle sisu täpsustav või laiendav dokument Pakt leping 'kott' piiramisrõngas vastase suurema väekoondise ümber Neutraliteet neutraalsus-erapooletus Status quo antud hetkel kehtiv seisund De facto faktiliselt Embargo kaupade sisse- ja väljaveo keeld Eskaader suurem sõjalaevade koondis Pikeerima järsult alla lendama või sööstma Kapituleeruma alla andma Marionett teise riigi kuuleka tööriistana toimiv riigivalitsus või tegelane Koalitsioon mitme riigi liit mingi teise riigi või riikide rühma vastu Separaatrahu rahu, mille sõlmib vastasriigiga üks liitlasriik oma liitlastest eraldi
Sumatra ja Celebesi saartel. Märtsi lõpus Jaapani välksõjaperiood sai läbi, reservid ammendusid. 10.Sõda Lõuna-Euroopas 1943:Novembris 1943 jõudis sõda Itaalia territooriumile. Seal puhkes sisekriis, 25.juulil tagandasid fasistid ise Mussolini. Riigi uus valitsus sõlmis sept. algul vaherahu USA ja Suurbritanniaga. Itaalia lõunatipu okupeerisid läänetiigid, Põhja- ja Kesk-Itaalia okupeeris Saksamaa kättemaksuks. Nad vabastasid Mussolini, kellest sai sakslaste marionett okupeeritud Itaalia aladel loodud ,,vabariigis". 12.Saksamaa-vastase koalitsiooni 3 sõjaaegset konverentsi (peamised otsused):1.jaan.1942 kirjutasid 26 riigi esindajad Washingtonis alla Ühinenud Rahvaste deklaratsioonile, mille aluseks oli atlandi harta. Ühinenud rahvad tõotasid hoiduda separaatrahust vaenlasriikidega.28.nov.-1.dets.1943 kohtusid Roosevelt, Stalin ja Churchill Iraani pealinnas Teheranis. Lääneriigid ei kavatse sõdida NSVL-ga Balti riikide pärast
9. William Shakespeare „ Hamlet“ Mõtlemine, kaalumine, kahtlemine, kättemaks. „Olla või mitte olla“ 10. Mati Unt „Sügisball“ Rutiin, üksindus, Laura ei tüdinud kunagi televisoonist. 11. Hendrik Ibsen „ Nukumaja“ Vabadus, üksteise austamine, meeste ja naiste vahelised suhted. Nora lahkub mehe juurest ja hülgab lapsed, sest ta tahab olla isksus ja olla vaba mitte olla kellegi marionett. Inimeste kasutamine marionettidena, igast pisikesest valest, kasvab suur. 12. Knut Hamsun „Victoria“ Eluaegne amastus. Armastuse teel võivad tekkida takistused. Tuleb hoida kinni sellest, mida kõige rohkem armastatakse ning püüelda selle poole. Ei tohi nii kergelt alla anda. 13. Mihkel Mutt „ Rahvusvaheline mees“ Eestlane ja Euroopa, kaerajaan. Inimesed üritavad välismaal võimalikult palju tähelepanu saada ning üritavad ennast kuidagi märgatavaks teha
Stendhal mängib oma tegelastega kui marionettidega. Kirjaniku romaane võib kujutada kui mänge, mida ta endale korraldab ning milles idealiseeritud Stendhal on peategelane Esimene neist on mees, kes Stendhal tahtnuks olla. See on noor, tavaliselt ilus mees, kes väärib armastust, kuid on uje, sest temagi on võimeline armastama ja järelikult olema kohmetunud selle ees, keda armastab. Kuid siiski on ta võimeline ületama takistused tahtekindluse ja julgusega.. Teine marionett on naine, keda Stendhal tahaks armastada. Naine, keda kirjanik ihkab armastada, on täiuslikult ilus, puhas ja kes saab ometigi tema armukeseks. Kolmas tegelaskuju on naine, kes kirjanik enda arvates oleks olnud, kui ta oleks olnud naine. ,,Punases ja mustas" on selleks Mathilde. Neljas marionett on deus ex machina võimas heategija (härra de La Mole). Julien on noor üheksateistkümneaastane noormees, kes kasvab üles peres, kus hinnatakse ainult füüsilisi oskusi.
Dz Ts Rasked sõnad ( T või TT ) kaas gaas dzemm kusett kabinet barett kassett toos doos dziip brosüür sigaret brünett kusett tuur duur dzungel tsempion taburet brikett zilett pool bool dzuudo tsello kotlet blankett maskott poor boor dzemper tsekk paharet ballett marionett tokk dokk pidzaama tsehh pankrot bukett kompott puur buur Tsiili liliput tualett omlett pall ball dziinid tsarter laatsaret parkett tablett pass bass dzäss klatsima trompet plokk blokk dzentelmen tsatsa kild gild
Kui inimesed on enam - vähem üksmeelel korraldatakse kandidaatide vahel hääletus. Enim hääli saanu hukatakse. Hukatu peab nüüd ette näitama oma lipiku (oli ta mafiooso või mõni muu). Ühes päevas saab hukata ainult ühe inimese. Selle peale tuleb uus öö ja nii jätkub mäng kuni mafioosod või head on surnud. (sai hiljuti seda mängu mängitud, küll ilma arsti ja politseinikuta, - hia mäng!!!) 11 Marionett (Mängijaid: paarisarv, vaja: mitu nöörikera) Iga kahe mängija kohta läheb tarvis ühte nöörijuppi. Nöörid tuleb keerata ümber tooliselgade, lauajalgade ja muude esemete. Niiviisi tekib tohutu vörk, mis ulatub körvaltuppa. Tuleb olla ettevaatlik, et nööri ei tekiks sölmi. Meeskülalised lähvad ühte tuppa, naiskülalised teise, igaüks vötab kinni ühest nööriotsast. Nüüd asuvad nad nööri lahti
Falklandi saared Atlandi ookeani lõunaosas sõda lõppes oluliste ohvriteta SBR võitis kiiresti probleemiks ainult sõjatandri kaugus Thatcheri populaarsus suurenes, see võimaldas tal ellu viia majandusreforme. PRANTSUSMAA SÕJAJÄRGNE PRANTSUSMAA 1940. juulis tühistas Prantsuse parlament III vabariigi konstitutsiooni ja läks ise laiali. II maailmasõja aegne Prantsuse riik oli autoritaarne oma sisekorralduselt ja välispoliitiliselt natsliku Saksamaa marionett 1946. Asutav kogu koostas pahempoolsete seisukohtadega konstitutsiooni. Prantsusmaast sai parlamentaarne vabariik, mida valitses Rahvuskogu poolt kinnitatud valitsusjuht, Ministrite Nõukogu esimees Gaulle oli sellise põhiseaduse vastu ja lahuks valitsusjuhi kohalt Gaulle rajas uue parempoolse liikumise Prantuse Rahva Ühenduse Selle põhiseaduse järgi juhiti Prantsusmaad 1958. aastani. Seda ajajärku nim. Prantsusmaa ajaloos IV vabariigiks. 12 aasta vältel vahetus 22 valitsus.
Falklandi saared Atlandi ookeani lõunaosas → sõda lõppes oluliste ohvriteta → SBR võitis kiiresti → probleemiks ainult sõjatandri kaugus → Thatcheri populaarsus suurenes, see võimaldas tal ellu viia majandusreforme. PRANTSUSMAA SÕJAJÄRGNE PRANTSUSMAA 1940. juulis tühistas Prantsuse parlament III vabariigi konstitutsiooni ja läks ise laiali. II maailmasõja aegne Prantsuse riik oli autoritaarne oma sisekorralduselt ja välispoliitiliselt natsliku Saksamaa marionett 1946. Asutav kogu koostas pahempoolsete seisukohtadega konstitutsiooni. → Prantsusmaast sai parlamentaarne vabariik, mida valitses Rahvuskogu poolt kinnitatud valitsusjuht, Ministrite Nõukogu esimees → Gaulle oli sellise põhiseaduse vastu ja lahuks valitsusjuhi kohalt →Gaulle rajas uue parempoolse liikumise – Prantuse Rahva Ühenduse Selle põhiseaduse järgi juhiti Prantsusmaad 1958. aastani. Seda ajajärku nim. Prantsusmaa ajaloos IV vabariigiks
Ohud, mida kätkeb idee või iidoli fanaatiline teenimine, on üks Vetemaa põhiteemasid. 1960ndate lühiromaanides uurib Vetemaa muutuvalt distantsilt tegude ja nende tõukejõudude komplitseeritud seoseid. Pahatihti teevad tema tegelased kurja otsekui tahtmatult, tööle 3 hakkavad instinktid, sekkub juhus. Teost saab neutraalne akt, otsekui oleks selle sooritanud marionett. Tahtevabadus osutub nõnda üpris küsitavaks ning saab selgeks, et inimloomus on ettearvamatu. Väikese pausi järel 1970. aastate algul, mil Vetemaa kirjutab rea näidendeid, võtab tema proosa objektiveerituma ilme. Vaatepunkt nihkub tegelastest välja, mistõttu nood kalduvad muutuma reljeefsete piirjoontega psühholoogilisteks tüüpideks. Hilisemas proosas varieerib ja arendab Vetemaa mitmeid
Sõda lõppes oluliste ohvriteta ja Suurbritannia kiire võiduga (probleemiks oli ainult sõjatandri kaugus); suurenes ka M.Thatcheri populaarsus (see võimaldas tal ellu viia majandusreforme). PRANTSUSMAA SÕJAJÄRGNE PRANTSUSMAA. 1940. a. juulis oli Prantsuse parlament tühistanud III vabariigi konstitutsiooni ja läinud ise laiali. Teise maailmasõja aegne Prantsuse riik, mille pealinn asetses Vichy linnakeses, oli autoritaarne oma sisekorralduselt ja välispoliitiliselt natsliku Saksamaa marionett. 1946. a. Asutava Kogu koostatud konstitutsioon kajastas pahempoolsete seisukohti. Prantsusmaast sai parlamentaarne vabariik, mida valitses Rahvuskogu poolt kinnitatud valitsusjuht, Ministrite Nõukogu esimees. Kuna de Gaulle oli sellise põhiseaduse vastu, siis lahkus ta valitsusjuhi kohalt ning rajas uue parempoolse liikumise - Prantsuse Rahva Ühenduse. 1946. a. põhiseaduse järgi juhiti Prantsusmaad 1958. aastani. Seda ajajärku nimetatakse Prantsusmaa ajaloos IV vabariigiks
Ja purustati Inglise -prantsuse vägede tungi. nende riismed suudet vaevu Inglismaale evakueerida. juuni keskel langes Pariis ja 22 juuni prantsusmaa kapituleerus. suurriikides jätkas avalikka võitlust Hitleri vastu ainult suurbritannia mille peaministriks oli tõusnud Winston Churchill .Ajal mil kogu maailma tähelepanu oli pööratud Prantsusmaa katastroofile, sundis nõukogude liit laskma oma territooriumile täiendavaid punaarmee väeosi. moodustas eesti Lätis ja Leedus marionett valitsused. Eesti 1939-1441 1. Molotovi ribbentropi pakt salaprotokolli sisu. V: salaprotokolliga piiritleti kahe riigi mõjusfäärid Ida-kagu Euroopas. NSV liit sai endale soome eesti, läti, poola idaosa ning Besaraabia, hiljem ka leedu. Ülejäänud poola alad tunnistati saksamaa mõjusfääri kuuluvat 2. Teise maailmasõja algus V: Teine maailmasõda algas 1. september 1939a. Saksa armee sissetungiga Poolasse
26. XI 2003 Põhja-Iiri assamblee valimised. Juuli, 2005 lubab IRA täielikku desarmeerimist. 3. PRANTSUSMAA SÕJAJÄRGNE PRANTSUSMAA. 1940. a. juulis oli Prantsuse parlament tühistanud III vabariigi konstitutsiooni ja läinud ise laiali. Teise maailmasõja aegne Prantsuse riik, mille pealinn asetses Vichy linnakeses, oli autoritaarne oma sisekorralduselt ja välispoliitiliselt natsliku Saksamaa marionett. Prantsusmaal hoogustuv vastupanuliikumine võitles nii sakslaste kui Vichy valitsusega. Selle liikumise sümboliks ja juhiks sai kindral de Gaulle. -----------------------------------------------------------------------------------------------------------CHARLES DE GAULLE (1890-1970). Sündis Lille'is. Tema isapoolsed aristokraatlikud esivanemad on ajaloost teada-tuntud juba 1210. aastast peale. Läbi teinud revolutsioonitormid, oli perekond üsna
tõlgendaja elimineeritav, kuna ilma tõlgenduseta ei muutuks nn intentsionaalne muster nähtavaks. Tsirkulaarsus: Tsirkulaarsuse probleem. Ka tõlgendamine on intentsionaalne tegevus ning kui seda omakorda interpretivistlikult seletada, tekib ring. Dennetti järgi on Emake Loodus on see, kes meid tõlgendab. Evolutsiooni käigus tekkinud protsesse saab seletada mittetsirkulaarselt. Kui seesmine intentsionaalsus ei ole esile kerkinud evolutsiooni käigus, siis seda ka ei eksisteeri. Marslaste marionett. Marslaste marionett (C. Peacocke): marionett, kelle iga liigutust juhivad raadio teel marslased. Aju asemel on tal raadiovastuvõtja ning teda juhitakse vastavalt programmile, kus on kirjas, kuidas inimene käitub vastavas olukorras vastuseks antud stiimulitele. Intentsionaalsest seisukohast ennustatakse sellise marioneti käitumist edukalt, et ometi puuduvad tal intentsionaalsed seisundid. Dennett: tähtsam kui peas asuvad struktuurid on õige intentsionaalse süsteemi tuvastamine.
toetajatega. LõunaEestis olid juba sakslased. Kasutasid põletatud maa taktikat (kõik, mis ette jäi hävitati, et vaenlastele midagi ei jääks). 194144 oli tegemist saksa okupatsiooniga. Saksa okupatsioon Vene okupatsioon Sarnasused Tühistas maareformi Viis läbi maareformi Likvideeriti iseseisvuse Osutas abi majanduse Tegeleti majanduse väljakurnamisega Marionett valitsused taastamisele 100% Ei toimunud põlisrahva Toimus põlisrahva küüditamine Ideoloogia peale surumine küüditamist Repressioonid sundmobilisatsioon Majandus allutatud kellegi teise
Nende riismed suutedi vaevu Inglismaale avakueerida. Suur riigidest jätkas avalikku võitlust hitleri vastu vaid Suurbritannia, mille peaministriks oli tõsnud Winston Churchill. Inglismaalt võitlus jätkavate Prantslaste juhiks kerkis kindral Charles de Gaulle. Ajal millal kogu maaima tähelapanu oli pööratud Prantsusmaa katastroofile sundis NSVL Balti maid lasta oma teritrroiumile täientvaid Punarmee väeosi, moodustad Eestis,Lätis,Leedus marionett valitsused ja anekteeris need riigid augustis 1940. Prantsusmaa lüüa saamise lõpu päevil hakkas Prantsusmaa poolel sõtta ka Itaalia. Aastail 1940-1941 toimus põhiline võitus Saksamaa ja Inglismaa vahel. Võimsa Briti laevastikku võttu ei olnud Hitleril võimalik Inglismaale tungida. Londonid prooviti põlivi suruda forseeritud õhu- ja alvesõja abil. Peale selle kandus sõja tegevus ühenam kolooniatesse-eelkõige Põhja-Aafrikasse, kus
Sakslastest rahvastiku osa osatähtsus Westis väike, kolmandal kohal, Lätis suhtarvuliselt umbes 15% suurem. Sotsiaalne koostis tihedam, saksa talupoeg, käsitööline, eliit. Ka Eestis tööstuslik kaubandusliku seltskonna sees mõjuvõim ei kadunud. Põlisrahva suhtumine vaenulikum Lätis kui Eestis. Sel põhjusel, et Lätis baltisakslased tugevam vastane, vaenulikumalt käitunud uue riigi rajamisel. Lätis Landeswehr kukutanud seadusliku Ulmansi valitsuse koos sakslaste marionett valitsusega. Eestis polnud seda. Baltisakslased Eesti Vabadussõjas armee koosseisus võitlusvõimelisema osaga Balti rügement, tegi neist võitluskaaslased. Eesti suutis anda Lääne-Euroopas arvestatava mooduse vähemrahvustele kultuur omavalitsuse(autonoomia), mis lubas arendada oma haridust ja kultuurielu. Ka üle vabariigi, ei pidanud elama kompaktselt koos. Ogukond, kes suuteline seda omavalitsust teostama, baltisakslased ja juudid. Rannarootslased ei suutnud
ootamine kui selline. Staatiline teater. Seisundidraamad. Staatiline seisund käsitletav psühholoogilise seisundiga. Dialoog harmooniline kandev osa pausidel, atmosfääril. Dialoogid ei anna edasi inimestevahelist kommunikatsiooni, kuivõrd teiseplaani suhtlust. Essee Androiidide teater 1890 kasutab teatritee selgitamiseks unenäometafoori; teater kui unenäotempel; sifreerimise, viidete teater. Teatraalseks elemendiks teostes mask, mitte individuaalne näitleja; kunstlik inimene, marionett; mõjutas 20. saj teatrivoolu. Kirjutanud ka moraali- ja loodusilosoofilisi. ,,Pelleas ja Melisande" 1893 mängituim, kuulsaim. Rohkem tegevust kui Maeterlincki teistes draamades, õhkkond keskaegne, saatuslik atmosfäär; armastus ja surm. Teatri radikaalsus seisneb püsivuses, millega Maeterlinck tegeleb hing ja sisemus. Jõuline sisemussetungimine. "Sinilind" 1908 optimistlikuim teos, teatud vabanemine, lunastus; tema loomingu tipp. Kõlab
See tilluke teos on kõige rohkem mõjutanud maailmateatrit. Kleisti kõige rohkem mõju avaldanud teos üldse. 20. sajandi terve rezissuuri suund toetus sellele esseele (Gordon Craig näiteks, ta võtab sellest idee ülimarionetist idee ideaalsest esitajast ehk näitlejast, kelle käes on virtuoosne tehnika ja täitma mistahes lavastaja ülesannet; hiljem ka Meierhold terve näitleja meisterlikkuse koolkonna töötab sellest välja). Kleist tahtis tõestada väidet, et marionett on võimeline kaunimalt tantsima kui inimene, talle on oluline raskuskese. Kuna tal ei ole mõistust, siis raskuskese kogu aeg stabiilne, inimese raskuskese muutub tema mõistuse tõttu. Inimese mõistus sisendab talle edevust, muutub graatsilisest kohmakaks ühe hetke jooksul. Absoluutne graatsia omane aind neile, kellel puudub mõistus või on absoluutne mõistus ehk siis marionetile või Jumalale. Ei oleks osanud ette kujutada, et see paneb aluse suunale näitekunstis ja et see nii
Teooriad. Hüperreaalne kogemus. Lyotard I lõppematu avangardi kontseptsioon. De Man, Paul 1991 Vastuseis teooriale Akadeemia 12/ 2600 2628 Juske, Ants 1993 Postmodernism Vikerkaar 8, 9 Lehman, David The Questions of Postmodernism http://jacket.zip.com.au/jacket04/lehmanPOSTMOD.HTML Lyotard, JeanFrancois 2000 Mis on postmodernsus Akadeemia 7 Lyotard, JeanFrancois 1993 Jumal ja marionett Akadeemia 12 81 Raag, Ilmar 2000 JeanFrancois Lyotard ja postmodernism Akadeemia 7 Burke, Barry 2000 postmodernism and postmodernity http://www.infed.org/biblio/bpostmd.htm Vattimo, Gianni 1995. Nihilism ja postmodernsus filosoofias Akadeemia 7
küpsemist. Ta kutsub meid lastes jälle lapsi nägema. Ta ütleb, et tuleb teha lõpp lastele pealesurutud partnerlusrollile. Lastele ei ole jõukohane. 8 ---------------------------------------- KAS LAPS PEAB SÕNA KUULAMA? Lapsekeskne pedagoogika ütleb lihtsalt: loobuge sõnakuulelikkuse müüdist! Laps ei ole marionett ja kui me teda austame, ei täida ta käske pimesi, vaid on suuteline inimesi mõistma ja ise otsustama, kas seda, mida teha paluti, teha või mitte. Kes sooviks suruda oma elu kitsastesse raamidesse? Miks suruda laps kahepooluselisse jah-ei-süsteemi, kui on võimalik olla paindlik, mitmekesine ja loominguline? Meil ei ole õigust lapsi distsiplineerides sõnakuulelikkusele suunata, sest meil pole vaja muganduvaid kodanikke, vaid iseseisvalt mõtlevaid ning emotsionaalselt ja sotsiaalselt
annaabi.ee 
