Objekt- taju( impression)-tajude koopiad-ideed 8. Milline on ratsionalistlik seisukoht epistemoloogias? Millised filosoofid on ratsionalistlikul positsioonil? Kuidas me mingi teadmiseni jõuame? Ratsionalism: teatud asju (õigluse printsiibid, loogikaseadused, asjade olemused) ei ole võimalik meeleliselt kogemusest tuletada. Nende asjade teadmiseni jõutakse intellektuaalse intuitsiooni vahendusel. · Platon: anamnesis · Descartes: selge ja distinktne mõtlemine. 9. Millised on Immanuel Kanti transtsendentaalse teooria epistemoloogilised seisukohad? 1781 Puhta mõistuse kriitika: Mis teeb teadmise võimalikuks ehk, millised on teadusliku kogemuse võimalikkuse paratamatud vormid? · Ruum · Aeg · Substants · Jne.
I OSA Minu tõlgendustehnikad: eelnevalt ja juba aastaid olen kasutanud teksti allajoonimise tehnikat. Sest see on siiani tundunud minu jaoks kõige lihtsam viis tekstist olulise informatsiooni kiireks leidmiseks ning käsitlemiseks. Vähemal määral olen kasutanud ka tekstist kokkuvõtte kirjutamise moodust. Sest tekstist olulisema leidmine ning selle kirjapanemine annab palju lihtsama ja loogilisema pildi sellest, millest tekstis juttu on ning mis on teksti põhiline mõte. Proovides erinevaid tõlgendustehnikaid, jõudsin järeldusele, et üsna kasulik viis on ka teksti liigendamine alateemadeks, ehk siis teksti liigendamine osadeks küsimuste abil. Selle tehnika abil ei pea uuesti lõiku läbi lugema, et teada saada mis on seal kasulik informatsioon, vaid kohe küsimust lugedes aitab see mul keskenduda sellele, mida on mul konkreetsest tekstilõigust tarvis. Üks edaspidiselt kasutatav meetod on ka jooniste ning mõtteskeemide tegemine. See aitab üsn...
sama pikaks tagasi. Deduktsiooniga aga alustatakse reeglist ning seda siis rakendatakse uute olukordadega. Deduktsioonis saadakse tõelistest eeldustest tõelised järeldused. Me ei tohiks mitte midagi pidada tõelisteks, mida ei ole evidentselt tunnetatud. See aitab vältida valede järelduste tegemist, sest väldime valesid eeldusi ning kasutame otsuste tegemisel vaid seda, mis meie vaimule paistab selge ning distinktne. Näiteks – tsiteerides Isaac Newtoni lauset „What goes up must come down“ ehk „Mis läheb üles, peab tagasi alla tulema“, siis ma võin kihla vedada, et kui ma viskan palli õhku, peab see alla kukkuma. Seega: Induktsioon on loogiline protsess, milles jõutakse järeldusele, põhinedes asjadele mida inimene arvab, et on tõesed. Deduktsioon on loogiline protsess, milles jõutakse järeldusele, põhinedes asjadele mida inimene teab, et on tõesed.
David Hume, an enquiry abuot human understanding, 1748 Objekt taju (impression) tajude koopiad ideed Tunnetuse mehhanismid: Ratsionalism: Kuidas me mingi teadmiseni jõuame? Ratsionalism: teatud asju(õigluse printsiibid, loogikaseadused, asjade olemused) ei ole võimalik meeleliselt kogemusest tuletada. Nende asjade teadmiseni jõutakse intellektuaalse intuitsiooni vahendusel. Platon: anamnesis Descartes: selge ja distinktne mõtlemine tunnetuse mehhanismid: pragmatism kuidas me mingi teadmiseni jõuame? pragmatism: teadmine lähtub elupraktikatest; ning praktika on tõe kriteerium: tõesed väited on need, mille tagajärjel meie elupraktikad edenevad William James Pragmatism 1907 Richard Rorty Sattumuslikkus, iroonia ja solidaarsus 1989 Immanuel Kanti" transtsendentaalne pööre" 1781 Puhta mõistuse kriitika:
Ma saan kahelda oma keha olemasolus(kaheldavuse omadus); ma ei saa kahelda enda olemasolus (kaheldamatuse omadus) ja seega olen ma midagi erinevat kui mu keha. Identsete eristamatus. Identsete eristamatuse printsiip ei rakendu nn intensionaalses kontekstis. Mõtte sisu esitab maailma ning esitus ei pruugi maailma õigesti edasi anda või siis esitada maailma eri aspektidest ilma, et see peegeldaks maailma loomust. Selge ja distinktne. Ehk aitab mõtlemise ja tegelikkuse vahelist lõhet ületada toetumine ideede selgusele ja distinktsusele? Selged ja distinktsed ideed: selge(idee ei jää märkamatuks) ja distinktne (haaratakse ideed täielikult nii, et see eristub täielikult teistest). Kui idee on selge ja distinktne, siis tegemist on tõega. Kartesiaanlik ring. Kui mingi propositsioon tundub mulle selge ja distinktsena, siis on see propositsioon tõene(CDp –Tp)
. Materialism:olev on tervenisti materiaalne, meeleline, oluline pole mõtlemine, vaid materiaalsed suhted. Monism: on ainult üks printsiip(vaim või mateeria) ja teine osa on pettekujutelm. Dualism:olev koosneb nii vaimsest kui materiaalsest poolusest, kuigi üks on olulisem.Solipsism: pole midagi olemas peale ainsa mina. 14. teadmine: tuttavolek, oskus, teadmine-et. teadmine on põhjendatud tõene uskumus. Intuitsioon: puhta ja tähelepaneliku meelemõistuse ühtlane ja distinktne mõistmine. Popper eristab 3 maailma: füüsiline objektide maailm, teadvuse seisundite maailm; mõtlemise objektiivse sisu, teooriate ja üldistuste maailm. 15. induktivism- teaduslik teadmine algab faktidest.(Hume: mingite nähtuste kordumine pole veel kinnitus, et tegemist on põhjuslikkusega, ei sobi teadusliku teadmise põhjendamiseks). Verifikatsionism- faktiteadustes sisalduv empiiriline osa võimaldab kindlamat tõesust kui metafüüsilised abstraktsioonid,
kopsupõletiku, ta keeldus kuninganna ihuarstist ning otsustades ise end ravida. René Descartes suri 11. veebruari hommikul, 1650. aastal. 3. Descartes'i meetodid Descartes on oma meetodi kokku võtnud kuulsasse nelja lausesse: 1) Ma ei tohi midagi pidada tõeliseks, ilma et ma teda sellisena evidentselt tunnetan, s. t. pean hoiduma ruttamisest ja eelarvamustest, ja lõppresultaadina ainult seda tunnustama, mis on selge ja distinktne. 2) Kõiki küsimusi, mida ma uurin, pean ma jagama nii paljudesse osadesse kui see võimalik ja kui see nende paremaks lahendamiseks tarvilik. 3) Tõe otsimisel ma pean oma mõtlemist juhtima teatud korra järgi, alates lihtsamate ja kergemate objektide tunnetusest ja tõusma samm-sammult keerulisemate tunnetamisele. 4) Asjade olemuse uurimusel pean ma alati tegema ülevaateid ja loendusi nii
vahendusel selged ei ole) vahendusel. Kui ma õpin lihtsalt meelelise kogemuse alusel grupeerima laudu, mis erinevad toolidest, aga ma ei tea, mida nendega teha, sest ma ei tea, mis need on, siis pole empiiriline taju piisav. N: naine peab olema allutatud mehe tahtele. Miks? Sest nii on aegade algusest peale olnud. Kui tahame öelda, et selline asi pole õige, ei saa me seda põhjendada empirismi abil, vaja on ratsionalismi. Platon: anamnesis Descartes: selge ja distinktne mõtlemine 3.Immanuel Kanti ,,transtsendentaalne pööre" Mis teeb üldse teadmise kui niisuguse võimalikuks? Millised on teadusliku kogemuse võimalikkuse paratamatud vormid? Meil on mingi fakt, millele me anname tõe väärtuse homme tõuseb päike. Aga kuidas on üldse võimalik see, et minu meel/kogemus midagi paratamatuna tajub? Kant: on olemas paratamatud vormid ruum, aeg, substants(ühik) jne, mis minu kujutlust struktureerivad.
praegu päris kindlasti, et ma ei vaata magavate silmadega seda paberit ning et pea, mida ma · Dualistlik maailma- ja inimesekäsitlus liigutan, ei ole teps mitte suikunud, vaid et see · Kehad alluvad loomulikele seadustele, sellistele toimub plaanipäraselt ja ettekavatsetult: Selles nagu mehhaaniline surve ja tõuge. unes toimunu aga ei näi üldse nii selge ja · Vaim on aga vaba. Vabaduse kõige madalamaks distinktne võrreldes siinsega. Ent kui selle üle vormiks on suvalisus mis lähtub indiferentsusest. hoolikalt järele mõelda, meenub mulle, et sarnased · Vabaduse kõrgemaks vormiks on evidentsest illusioonid on mind unes sageli petnud." otsusest lähtuv vabadus. · Kahtlus · Vabadus · Uneargument viitab vaid sellele, et meelte abil · "Näeksin ma alati selgelt, mis on tõene ja hea ei
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
