paremate poolte maksimaalne pikkus. Sõne |z| > p tuletuspuu kõrgus peab siis Lemma põhjal olema vähemalt n+1. Seega leidub tuletuspuus tee, millel mingi mitteterminaal A esineb vähemalt 2 korda: Seega uwy ∈ L ja uv2wx2y ∈ L. Analoogiliselt uvjwxjy ∈ L iga j >= 0 korral. Kui valida vwx alampuu juurest kaugeimate korduvate mitteterminaalide järgi, saab alampuu kõrgus olla maksimaalselt n−1, seega |vwx| <= mn−1 < p. 15 Kontekstist sõltuvad keeled ja Turingi masina keeled. Keel L = {anbncn| n > 0} pole kontekstivaba. T: Lemma järgi jagades uvjwxjy ei kuulu keelde L. Kontekstist sõltuv (KS) keel on selline sõnede hulk, mida genereerib kontekstist sõltuv grammatika. KS keeltel on erinevad produktsioonid cB →… ja bB →… sest muutumine sõltub, kas B ees on b või c. DEF: KS grammatika on nelik G = (N,Σ,P,S), kus N on mitteterminaalide tähestik; Σ on terminaalide
Sissejuhatus Käesolevas referaadis keskendume operaatori abil saadud funktsioonide (*)-arvutatavusele, need funktsioonid on osaliselt rekursiivsed. Selleks, et uurida selliseid protsesse toome sisse vajalikud mõisted ja definitsioonid ning tõestame lemma, mis tõestab, et (*)-arvutatavatest funktsioonidest operaatori abil saadud funktsioonid on samuti (*)-arvutatavad. Anname ka sellise teoreemi tõestamise idee, mis ütleb, et iga osaliselt rekursiivne funktsioon on Turingi mõttes arvutatav ehk antud juhul (*)-arvutatav. 1. Osaliselt rekursiivsed funktsioonid. Operaatori µ abil saadud funktsioonide (*)-arvutatavus. Enne põhiosa juurde asumist toome sisse mõned vajalikud definitsioonid. Definitsioon 1.1. ([1], 9) Algfunktsioonideks nimetatakse järgmisi naturaalarvulisi funktsioone: Funktsioone nimetatakse valikufunktsioonideks. Definitsioon 1.2. ([1], 10) Funktsioon on avaldatud funktsioonide ja kaudu asendusskeemi abil, kui
Teoreem 1. (korrektsuse teoreem) Kui sekvents 1 , 2 , ... , G on tuletatav, siis tema valemkuju on samaselt tõene. Tõestus lk. 91 Teoreem 2.(mittevasturääkivuse teoreem) Sekventsiaalne lausearvutus on mittevasturääkiv. Tõestus lk. 93 Lausearvutuse täielikkuse teoreemi põhilemma ja täilekkuse teoreem (tõestustega) Teoreem 4. Kui sekventsi 1 , 2 , ... , G valemkuju on samaselt tõene, siis sekvents on tuletatav. Tõestus lk. 96 II. Turingi masinad Turingi masin. Arvuliste funktsioonide arvutamine Turingi masinal. Kõike, mida saab arvutada protsessiga, mis vastab meie intuitsioonile algoritmilisest protsessist, saab arvutada ka Turingi masina abil. Teesi analooge saab kirja panna ka algoritmi teiste formalisatsioonide kohta. Churchi teesi ei saa tõestada, sest ta seob intuitiivse mitteformaalse mõiste täpse formaalse mõistega. Kuid teda saab ümber lükata.
Kas saab teha ühe sisendiga skeemi, milles on kasutusel nii AND kui ka OR gate? Jah Kas on võimalik luua AND ja OR gate´i kasutades komponente, mis suvalise sisendi peale ei väljastaks signaali? JAH Millistel muutuja väärtustel on lause (Av(B&A))v(-A&(Cv(B&-C))) väär? A=0, B=0 ja C=0 Mitu baiti on klassikalise Turingi masina mälu? 0 Mis sümbol on kirjutatud Turingi masina lindile kui realiseeritakse käsk (B,0,1,L,A)? Mitu käsku minimaalselt on Turingi masinas, mis vastab (B,0,1,L,A) nõuetele? 1, 4 Kui mitut eri sümbolit lubab Ecki poolt loodud Turingi masin lindile kirjutada? 6 Milline järgnevates kümnendarvudest annab Ecki appletis juuresoleva graafilise kujutise? 405021720 Kui palju mälu on Ecki xComputer´l? 2Kb Kui joonistada 0 taseme lumehelves Ecki laboris, siis mis kujund see on? Kolmnurk Milline järgnevatest käskudest peatab Ecki xComputer´i? 1023 , 11264?
Alan Turing (1912-1954) oli Briti matemaatik, loogik, pakette , mida toimetab edasi võrgukihi protokoll, milleks informaatik, kruptoloog. Turing machine - lihtne teoreetiline on üldjuhul internetiprotokoll. TCP ühendus toimib ainult masin. Alan Turingi idee, milline võiks olla lihtne otspunktide vahel (näiteks kliendi ja serveri vahel). IP universaalne arvuti: suudaks arvutada/ järeldada kõike!! Võib öelda, et internetiprotokoll on interneti selgroog see Turingi tees: kõike, mida üldse saab mingi masinaga defineerib viisi, kuidas grupp eraldiseisvaid võrke saavad arvutada/ järeldada, saab ka Turingi masinaga arvutada. töötada üksteisega, et luua globaalne võrk ehk Internet .
Atribuutgrammatika korrektne määratlus:
AG = (G,A,R) on korrektselt määratud, kui iga keele sõna x korral on tuletuspuus
kõigi atribuutide väärtused määratud.
Sõna x semantika on väärtus:
(X,k1,..,km) =
Analoogsüsteem-andmeid salvestatakse (peegeldatakse) proportsionaalselt.( termomeeter, vinüülplaat, foto) Digitaalsüsteem-andmed lõhutakse üksikuteks tükkideks, mis salvestatakse eraldi.( CD, arvutiprogramm, kiri tähtede ja bittidena) Põhiprotsessor - teeb pea kogu töö Põhimälu - hoiab aktiivses kasutuses olevaid programme ja andmeid Välismälu - pikaajaliseks säilitamiseks (kõvaketas, flopid jne) Välisseadmed - monitor, klaviatuur jne 1939.a. Alan Turingi idee, milline võiks olla lihtne universaalne arvuti: suudaks arvutada/järeldada kõike!! Turingi tees: kõike, mida üldse saab mingi masinaga arvutada/järeldada, saab ka Turingi masinaga arvutada. Pidevad ehk analoog-asjad Komaga arvud, murrud jms Trigonomeetria Matemaatiline analüüs Klassikaline füüsika Mõõtmised, tugevus jms klassikaline insenerivärk Katkevad ehk diskreetsed asjad Täisarvud
Lausearvutus: ∧ = ja(korrutis), V = või(liitmine) Pascal: filosoof, 17. Saj(1640), masin mis liitis ja lahutas Leibniz: filosoof, 17.saj (1671), masin mis liitis lahutas korrutas jagas Perfokaardid: 1800, Jacquard, programmeeritavad kangasteljed Babbage: 1800, üritas teha esimest arvutit. Hollerith: 1890, perfokaartidega masin, rahvaloendus, ta firmast tekkis IBM Colossus: 1943 enigma dekrüpteerimiseks Turing: 1936, Turingi masinm Shannon: 1938, ta magistritöö sidus Boole algebra, Elektrilülitid ja -skeemid,Bitid ja info kodeerimine, Info otsimise algoritmid Zuse: 1940, programmeeritavad arvutid Turvateater: näiliselt millegi turvaliseks tegemine kuid tegelikult ei aita see midagi Malware: tarkvara mis kahjustab arvutit vms Cookie: info veebis mis salvestatakse inimese arvutile Phishing: passwordide ja isiklike andmete välja petmine Social
Induktsioon on filosoofias arutlemise viis, mille puhul sellest, et ühtedel asjadel on teatav omadus, järeldatakse, et see omadus on ka mõnel teisel asjal või isegi kõikidel samalaadsetel asjadel Deduktsiooni on tavaks määratleda arutlusena üldiselt üksikule. Kogutust infost teha konkreetsele probleemile järeldusi. Süllogism(Aristoteles): 1. eeldus: iga x on y. 2. eeldus: mõni z on x. järeldus: mõni z on y. 1939.a. Alan Turingi idee, milline võiks olla lihtne universaalne arvuti: suudaks arvutada/järeldada kõike. Turingi tees: kõike, mida üldse saab mingi masinaga arvutada/järeldada, saab ka Turingi masinaga arvutada.Тест Тюринга - заключается в том, что если хотя бы 50% общавшихся с компьютером в чатоподобной программе скажут, что это был человек, а
releedel töötav arvutusmasin Z3 Z3 esimene programmjuhtimisega universaalarvuti. Programmeerimiskeel PLANKAKÜL Leitused kadusid ja jäid seisma II ms. tõttu. Saksa valitsus ei rahastanud projekte ja kõik hääbus. Mark I 1944 a. Harvardi Ülikool Howard Aiken Perfolintide põhimõttel Töö kümnendsüsteemis, seega ei peeta arvutiks. Turing Alan Mathison Turing (1912 1954) Tuntud kõigile küberneetika tõsisematele huvilistele. Turingi masin (1936 a.) Abstraktne masina idee. Põhimõtteliselt võimalik automaatselt lahendada ükskõik, kui suuri arvutusülesandeid. Turing (2) Turingi arvuti on idealiseeritud arvuti. Lõpmatu sisemälu ja eksimatus Lõpmatu lint, lugev ja kirjutav pea, sisemälu ja käskude tabel Osales inglaste projektis ULTRA ning tänu temale sündis BOMBE. ENIAC 1945 USA, Pennsylvania. Gabariit: 3 korruseline maja. Kasutati vesinikpommide testimisel
Miks? Nutikodu- intelligentne süsteem. Lambilüliti- mitteintelligentne. 3. Mis asi on süsteem? Mida tähendab "intelligentne"? Nimetage mõni asi, mis ei ole süsteem. Kas on vaja ühte mõistet kokku leppida ning kui suur on selle kokkuleppe ulatus? 4. Tooge veel näiteid intelligentsetele süsteemidele iseloomulike omaduste kohta. Kuidas oleks vihastamise, kurbuse, empaatiaga jne? Kas mõni ülaltoodud omadus oli üleliigne? 5. Kirjeldage Turingi testi ning "Hiina ruumi" mõttelist eksperimenti. Kas olete Turingi testi järeldustega nõus? Kas "Hiina ruumi" eksperiment lükkab need ümber? Turingi test,- mille lihtsustatud kirjeldus on järgmine. Paneme testija (inimese) vestlema kahe partneri - arvuti ja teise inimesega. Kui testija ei tee vahet, kumb partner on arvuti ja kumb inimene, on arvuti testi läbinud Hiina Ruum- Ruumis asub inimene, kes ei oska hiina keelt. Talle antakse sisendina hiinakeelne küsimus
Operatsioonisüsteemi tuuma funktsioonid: operaator Radiolinja Soomes). jne).Välisseadmed - monitor, klaviatuur jne. Turing ressursside haldamine (mälu, protsessor, 1879 Kaasaegse loogika alus: Gottlob machine - lihtne teoreetiline masin. Alan Turingi seadmed),protsesside haldamine, võrguliides ja Frege(öloob kaasaegse predikaatarvutuse). 1993 NCSA Mosaic 1.0 I popp avalikult idee, milline võiks olla lihtne universaalne arvuti: võrguprotokollid,turvalisuse garanteerimine. saadaval brauser;Inteli Pentium prose. suudaks arvutada/järeldada kõike!! Turingi tees: 2
sum=0 programmi masinkoodfailiks Y. Seejärel täidetakse Eestis – 90a epost,USENET for i in range(n+1): saadud masinkoodis programm Y. Näide: 1935-1937 Turingi masin1936: Churchi lambda- C.Interpreteerimine: masinkoodis programm arvutus. sum=sum+i
1890 - Hollerith'i perfokaardid->sellest firmast tekkis IBM BCPL derivative of ALGOL (Strachey) B simplified derivative of BCPL (Ken Thompson) 1845-1918 elas, Hulgateooria: Georg Cantor. C derivative of B (Dennis & Ritchie) 1935-1937 Turingi masin1936: Churchi lambda-arvutus 1975 Micro-Soft(Gates ja Allen), IBM 5100 (esimene "läpakas"), 1930-1935-1937 Vannevar Bush MIT:dif. võrrandite lahendamiseks. 1976 - Apple Computer(Jobs, Wozniak), vi 1889-1951Ludwig Wittgenstein
Turingi masin 1937 Universaalne masin suudab arvutada/järeldada kõike Turingi tees: kõike mida saab üldse mingi masinaga järeldada/arvutada, saab ka Turingi masinaga arvutada Parmenides (5 saj. e.m.a) kasutas pikki loogilisi põhjendusi. Zenon Elast (5 saj e.ma) paradoksid Sofistid-Sokrates (470-399 e.m.a), Platon (428/427 - 348/347e.m.a) Aristoteles: väidete struktuur kui iseseisev uurimisobjekt Süllogismi näited:1eeldus:iga koer on imetaja, 2eeldus mõned neljajalgsed on koerad, järeldus: mõned neljajalgsed on imetajad. Süllogism on väitlus, kus mingitest etteantud väidetest järeldub paratamatult uus väide
ka kõigile teistele nõudmistele); minimaalne elementide hulk (selle abil välditakse kontrollimatuid STEP-i laiendusi, mis kaotavad üks-ühese interpreteeritavuse); sõltumatsu arvutuskeskkonnast (programmeerimiskeelest, OS-ist, arvuti tüübist); dokumentatsioon; atesteerimine (STEP protsessorid tuleb enne kasutusele vöttu kontrollida) Andmekaevandamise algoritmid: Segmenteerimine; otsustuspuud; närvivõrgud; klasteranalüüs; regressioon analüüs. Turingi test on Alan Turingi poolt välja pakutud eksperiment otsustamaks, kas arvuti suudab mõelda. Tehisintellekti osad teadmusbaas; järeldusmehhanism; kasutajaliides; omandamis / õppimiskomponent; Närvivõrkude kasutamine: Aktsiahindade prognoosimisel; Lõhna/värvi tuvastamisel; Käekirja lugemisel; Vigase toodangu diagnoosimisel; Allveelaevade avastamisel sonari abil Hea andmebaasi tunnused: Ta peab toetama kõikide firmale oluliste valdkondade tööd; ta
PDDI, PDES, STL. Liidesed võimaldavad siduda erinevaid andmevahetuse täielikkus ;säilitamise täielikkus, tootearenduse valdkondi(autokere, mootoriarendus), dokumentatsioon, minimaalne elementide hulk projekteerimist, tootmise ettevalmistust ja valmistamist, CAD 28.Segmenteerimine,Otsustuspuud; Närvivõrgus; süsteeme jpm, mis aitab vähendada tsükliaega, vähendada vigade Klasteranalüüs: Regressioon analüüs 29. Turingi test on Alan arvu, parandada kvaliteeti jne. 9.Esimesena koostas ta Turingi poolt välja pakutud eksperiment otsustamaks, kas arvuti instruktsiooniridasid ehk programme. Ta oli inglise poeedi Lord suudab mõelda. 30. Tehisintellekti osad teadmusbaas, George Gordon Byroni tütar. Tegemist oli esimese järelduste mehhanism, kasutajaliides, arvutiprogrammiga maailmas üldse. Loetakse esimeseks omandamis/õppimiskomponent. 31.aktsiahindade
1837 Morse elektritelegraaf. 1847-1854 George Boole, de Morgan. 1857 perfolint(Wheatstone).1867 "Type writer" sholes,glidden,soule.1879 Kaasaegse loogika alus: Gottlob Frege(öloob kaasaegse predikaatarvutuse). 1890 - Hollerith'i perfokaardid->sellest firmast tekkis IBM.1845-1918 elas, Hulgateooria: Georg Cantor.1920...Enigma kodeerimiseks Saksa lennu-,merevägi.1935-1937 Turingi masin1936: Churchi lambda-arvutus.1930-1935-1937 Vannevar Bush MIT:dif. Võrrandite lahendamiseks(100t,tuhanded releed,150 mootorit,2000lampi). 1889-1951Ludwig Wittgenstein. 1938, Shannon'i magistritöö sidus: Boole algebra. Elektrilülitid ja -skeemid. Bitid ja info kodeerimise. Info otsimise algoritmid.1939-1942 Atanasoff. esimene elektronarvuti?1939-44 Mark I (Aiken) IBMi elektriline(releed)digitaalne arvuti(5t).1941-1944:Konrad Zuse. Z3, Z4. Releedega digitaalarvuti.1948 I transistor(Shockley)- müüma hakkas Bell Corp.1949 - Maurice Wilkes koostas EDSAC, the...
tema nimest on ka tulnud proge keel Ada. LAUSEARVUTUS George Boole, de Morgan Loogikatehted on funktsioonid tõeväärtustel T ja V. T = Tõde ja V = Vale Enimkasutatud tehted on & (ja e. konjunktsioon), V (või e. disjunktsioon), - (ei e. eitus), => (järeldus e. implikatsioon), == (samasus e. ekvivalents) 1890 ehitas (tegi oma firma) Herman Hollerith perfokaartidega masina USA rahvaloenduse andmete töötlemiseks. Tema firmast tekkis IBM. Turing mõtles 1937 välja Turingi masina (masin (idee), mis peaks suutma kõike lahendada, tegelikult polnud võimalik kõike arvutada) Claude Shannon mõtles välja info kodeerimise tehnoloogia (kuidas saada arvud bittideks 0 ja 1). MIT, 1938, Shannon’i magistritöö sidus: Boole algebra, Elektrilülitid ja -skeemid, Bitid ja info kodeerimine, Info otsimise algoritmid. Zuse tegi esimese programmeeritava arvuti, Z2 oli täiesti programmeeritav, Z1 polnud. Konrad Zuse. Programmeeritavate arvutite pioneer saksamaalt.
laboratooriumis teadlaste poolt ning mis käitub täpselt samuti nagu kaks eelnevat vahetab juuli keskel õite värvi. Kuigi see taim on füüsiliselt identne kahe eelnevaga, puudub tal sama põhjus värvimuutuseks, mõnes mõttes üldse mingi põhjus nii käitumiseks (tal puudub teleoloogiline kohandumuslike eesmärk). Vaatamata sellele, et tal puudub värvimuutuseks põhjus, võiks tema käitumist välisel vaatlusel pidada intelligentseks, ehk siis nn Turingi testi põhjal osutuks see taim intelligentseks. Dretske nimetabki selle ilmse vastuolu tõttu Turingi testi mitte õiget asja näitavaks. (1995, 1282-1283) Kuna taimed tegelikkuses ju ei ole intelligentsed, neil pole eesmärke, kavatsusi ja mõtteid, siis peab Dretske vajalikuks põhjendada, miks ta kasutas sellist analoogiat. Ta räägib taimedest kui mõtlevatest olenditest, et näitlikustada võimalikult lihtsa ja mõistetava subjekti põhjal keerulisema süsteemi käitumise seletamist
Aritmeetiline masin- 1640, ainult liitis ja lahutas, Kristlik filosoof Blaise Pascal Leibnizi arvuti 1671, Saksa filosoof Leibniz, arvuti: liitis, lahutas, korrutas, jagas Elektritelegraaf - Morse 1837 Loogika (lausearvutuse) alused 1847-1854 Perfolint - Wheatstone 1857 Frege loob kaasaegse predikaatarvutuse - 1879 Herman Hollerith perfokaartidega masin USA rahvaloenduse andmete töötlemiseks 1890, sellest firmast tekkis IBM Vaakumtoru - 1906, Lee Deforest Artikkel Turingi masinast: universaalsus, mittelahenduvus 1935-1937 Churchi lambda-arvutus, Churchi tees. - 1936,universaalsus, mittelahenduvus Z1 1936 , Konrad Zuse mehhaaniline arvuti MARK I 1939-1944, Harvardi elektriline(releedega) digitaalne arvuti ABC computer 1939-1942 , Atanasoff-Berry esimene elektronarvuti Esimene transistor - 1947 EDSAC 1949, esimene praktiline stored-program arvuti, programmid olid aukudega peberiribadel ERA 1101 1950 ESIMENE KOMMERTS-TOOTMISES ARVUTI, hoidis bitte
Teooria jaoks pole tegelikult töötada suutvat arvutit vaja, piisab abstraktselt ettekujutatavast arvutist, mis suudab täita meie poolt etteantud operatsioone. Sellised abstraktsed arvutid ja nende programmeerimise teooria lõid teineteisest sõltumatult ameeriklane Alonzo Church ja inglane Alan Turing (1912-1954) (hiljem oli Turing mõnda aega küll Churchi õpilane). Aastatel 1935-1937 kirjutas Turing artikli, kus ta kirjeldas väga lihtsat abstraktset arvutit, nn Turingi masinat. Arvuti koosnes lõputult pikast lindist (mälu), kirjutavast-lugevast peast ja seda kirjutuspead juhtivat programmi sisaldavast tabelist. Turingi veendumuse kohaselt sai Turingi masinaga arvutada kõike sedasama, mida ükskõik millise teistsuguse või suurema arvutiga: keerulisemat arvutit saab Turingi masin programmiliselt simuleerida. Tegu on niisiis universaalse arvutiga, nagu on universaalsed ka tegelikult eksisteerivad arvutid.
"Hilberti programm" matemaatikale kindlate aluste rajamiseks: Matemaatika alused tuleb esitada loogika keeles, range aksiomaatikana. Tuleb tõestada, et nimetatud aksiomaatika ei ole vastuoluline, st temast ei ole võimalik tuletada korraga mingit väidet A ja sellesama väite eitust -A KURT GÖDEL 1906-1978 1930: loogika baaskeel predikaatarvutus on täielik 1931: formaalne aritmeetika ei ole täielik, seda ei saagi lõpliku formaalse süsteemiga kirjeldada TURINGI MASIN 1935-1937: artikkel Turingi masinast: universaalsus, mittelahenduvus Lihtne abstraktne arvuti, mida kasutatakse arvutatavuse ja selle piiride uurimiseks. Kuna masina seisundite ja lindil olevate tähiste arv on lõplik, siis on ka tabel lõpliku suurusega ja seda saab hoida lindil. LAMBDA ARVUTUS 1936: Churchi tees universaalsus, mittelahenduvus Lambda-arvutus (-arvutus) on formaalne arvutuste esitusviis. Seda kasutatakse matemaatilises loogikas ja funktsionaalprogrammeerimises. CLAUDE SHANNON
algoritmi determineeritud algoritmiks. Algoritmi iseloomustamiseks kasutatakse järgmisi mõisteid: Määratletus (sammud on lõplikud ja üheselt määratud). Kirjelduse lõplikkus (algoritm on kirjeldatav lõpliku arvu sammudega). Universaalsus (lahendab probleemide klassi: sisend -> väljund ). Keerukus (efektiivsus, kas lõpetamise aeg ja/või mälumaht on praktilised). Algoritmi formaalsed (matemaatilised) esitused (samaväärsed): Turingi masin, 1936-37 lambda-arvutus (Church), 1941 Posti süsteemid, 1943 Markovi algoritmid, 1951 Chomsky 0-tüüpi grammatikad, 1959 programmeerimiskeeled, Sammet, 1969 Page 4 2.2 ERNINEVAD ANDMESTRUKTUURID JA NENDE OMADUSED Abstraktne andmestruktuu- on abstraktne andmetüüp koos keerukushinnanguga vajalik algoritmide loomisel ja keerukuse hindamisel.
algoritmi determineeritud algoritmiks. Algoritmi iseloomustamiseks kasutatakse järgmisi mõisteid: Määratletus (sammud on lõplikud ja üheselt määratud). Kirjelduse lõplikkus (algoritm on kirjeldatav lõpliku arvu sammudega). Universaalsus (lahendab probleemide klassi: sisend -> väljund ). Keerukus (efektiivsus, kas lõpetamise aeg ja/või mälumaht on praktilised). Algoritmi formaalsed (matemaatilised) esitused (samaväärsed): Turingi masin, 1936-37 lambda-arvutus (Church), 1941 Posti süsteemid, 1943 Markovi algoritmid, 1951 Chomsky 0-tüüpi grammatikad, 1959 programmeerimiskeeled, Sammet, 1969 Page 4 2.2 ERNINEVAD ANDMESTRUKTUURID JA NENDE OMADUSED Abstraktne andmestruktuu- on abstraktne andmetüüp koos keerukushinnanguga vajalik algoritmide loomisel ja keerukuse hindamisel.
Produces or gives results that are also discretely varying. Analog Computers One that functions in continuously varying quantities. Produces or gives results that are also continuously varying. The General-Purpose Digital Computer Accepts information of many kinds. Changes it in a way that is controlled by humans. Presents results in a way usable by humans. Alan Turingi idee, milline võiks olla lihtne universaalne arvuti: suudaks arvutada/järeldada kõike!! Turingi tees: kõike, mida üldse saab mingi masinaga arvutada/järeldada, saab ka Turingi masinaga arvutada. Mida saab üldse mehaaniliselt arvutada/järeldada? Selgub, et kõiki täpselt formuleeritud, selgeid, algoritmilisi probleeme ei saa garanteeritult algoritmiga lahendada. 1. Lepime sellega, et mõnes olukorras ei õnnestu vastust leida 2. Valime
Hulgateooria: Gcorg Cilntor. r coBoL Rakendused: DNS, NFS, TFTP. PROCEDURE SUMTO USING N, Answer. TCP - Uhendusorisieeritud, Usaldatav 1935-1937 Turingi rlasinl g36: Clurchi laurbda-amtus 8egin. HTTP on omaetle protokoll. mida kasutalakse veebilehtede, piltide, tekstifailide, zip failide jne jne saatmiseks veebiseryeri
Osaline e. "poollahenduv" algoritm kas annab tulemuse või ei lõpeta tööd. · Determinism (samade algandmete korral vastus sama, lahenduskäik on korratav) vs. mittedeterminism (näit. "tõeline" juhuarvude generaator). · Universaalsus (lahendab probleemide klassi: sisend -> väljund ). · Keerukus (efektiivsus, kas lõpetamise aeg ja/või mälumaht on praktilised). Algoritmi formaalsed (matemaatilised) esitused (samaväärsed): · Turingi masin, 1936-37 · lambda-arvutus (Church), 1941 · Posti süsteemid, 1943 · Markovi algoritmid, 1951 · Chomsky 0-tüüpi grammatikad, 1959 · programmeerimiskeeled, Sammet, 1969 Algoritmi peab saama väljendada nii, et see oleks mugav nii koostajale (algoritme koostavad inimesed) kui ka täitjale (teostile, arvutile). Algoritmi esitusviisid: · inimesele orienteritud esitused o sõnaline kirjeldus (peab siiski mahtuma algoritmi def. alla!)
algoritmi determineeritud algoritmiks. Algoritmi iseloomustamiseks kasutatakse järgmisi mõisteid: Määratletus (sammud on lõplikud ja üheselt määratud). Kirjelduse lõplikkus (algoritm on kirjeldatav lõpliku arvu sammudega). Universaalsus (lahendab probleemide klassi: sisend -> väljund ). Keerukus (efektiivsus, kas lõpetamise aeg ja/või mälumaht on praktilised). Algoritmi formaalsed (matemaatilised) esitused (samaväärsed): Turingi masin, 1936-37 lambda-arvutus (Church), 1941 Posti süsteemid, 1943 Markovi algoritmid, 1951 Page 4 Chomsky 0-tüüpi grammatikad, 1959 programmeerimiskeeled, Sammet, 1969 2.2 Erinevad andmestruktuurid ja nende omadused Abstraktne andmestruktuu- on abstraktne andmetüüp koos keerukushinnanguga vajalik algoritmide loomisel ja keerukuse hindamisel.
Kaudne liides: n süsteemi jaoks on vaja 2n liidest 26. Mida tähendab STEP? Standard for the Exchange of Product Data 27. Põhilised nõuded STEP-le. STEP peab katma kõiki toote andmete töötlemiseks vajalikke funktsioone. Nendeks võivad olla peale andmevahetuse veel salvestamine, arhiveerimine ja töötlemine. 28. Nimetada tuntumad andmekaevandamise algoritmid. Segmenteerimine; klasteranalüüs; otsustuspuud; närvivõrgud; regressioon analüüs 29. Mis on Turingi test? Turing test: TIS- masin, mis vastab küsimustele nii, et pole võimalik vahet teha kas vastab inimene või masin. Masin võib teha kõike, ka lollitada inimest. 30. Nimetada tehisintellekti osad. Loogiline tehisintellekt; otsing; mustrite avastamine; teadmiste esitus; järeldamine; terve mõistuse teadmised ja arutlemine; kogemusest õppimine, planeerimine 31. Kus võiks kasutada närvivõrke.
palju erinevaid andmebaase 12 Eksamiks: mis on tugev Eksamja Eksammis Eksamnõrk EksamAI, nõrk EksamAI - Tarkvara kasutamine spetsiifiliste probleemide või mõtlemisülesannete lahendamiseks, mis ei vaja laiaspektrit inimvõimeid tugev EksamAI Eksam- Masin on intellektilt inimmõistusele lähedane võiületab seda, suudab täita tüüpilisi inimülesandeid, kasutada laia spektrit taustateadmisi ja omab mingil määral eneseteadvust turingi Eksamtest - eksperiment otsustamaks, kas arvuti suudab näidata inimese tasemel intelligentset käitumist - Turingi testi standardse tõlgenduse järgi suhtleb inimene (kohtunik) ühe inimese ja ühe arvutiga, mis on programmeeritud vastama nii, et tema vastused oleksid võimalikult sarnased tavalise inimliku käitumisega. Kõik osavõtjad on eraldi tubades. Juhiste andmise ja küsimuste esitamise teel üritab
Nii on ideaalne assistent suuteline ulatama mis tahes instrumendi suulise korralduseta ja ajastama ulatamise täpselt selleks hetkeks, mil kirurg sirutab käe. Sellega peaks toime tulema ka ideaalne robot-assistent. Veelgi enam - teoreetiliselt peaks robot ületama oma kolleege sellega, et ei väsi ja kriitilises olukorras ei teki tal häirivaid emotsioone. Sisuliselt nõuab Fujio Miyawaki seatud eesmärk, et kirurgi robot-assistent läbib Turingi testi, kuigi pisut modifitseeritud kujul: verbaalne interaktsioon on siin asendunud kinemaatilise interaktsiooniga. Teisi sõnu: arst ei tohi saada aru, et ta töötab koos masinaga, kui ja just ei vaata kõrvale. Esmane nõue selle eesmärgi saavutamisel on roboti funktsionaalselt korrektne käitumine ja piisav jõudlus. Et selgitada kirurgi ja opiõe koostööd, korraldati Miyawaki laboris hulk mõõtmisi, kus kasutati kolmemõõtmelist videojälgimissüsteemi ning
vaimufilosoofilist argumenti, mis väidab, et programm ei saa anda arvutile "mõistust", "intentsionaalsust" ega "teadvust", olenemata sellest, kui intelligentselt või inimlikult võib antud programm arvuti käituma panna. Tehisintellekti uurijad on loonud arvuti, mis käitub nagu mõistaks hiina keelt. See arvuti aktsepteerib sisendina hiina kirjamärke ja vastava arvutiprogrammi abil esitab väljundina samuti hiina kirjamärke. Oletame, et see arvuti on võimeline edukalt läbima Turingi testi, ehk suudab inimesest hiina keele kõnelejat veenda, et tegu on arvuti asemel teise hiina keelt kõneleva inimesega. Kirjeldus- sisend, hiina toa väljund. Hiina tuba on kinnine ruum, pisikesed sisendi ja väljundi pilud, seintel heroklüüfid, peab pildilised sedelid piltidena kokku panema käsiraamatu abil, ise ei saa aru miks ta nii tegema peab. Annab sedelid piltidena välja. Võtab hiina keelseid sedeleid ja moodustab vastused, olenemata sellest, et hiina keelt ei oska. Teostab üht
) - sõltumatus ehk konstellatsioon Kõige laiem on "keel" matemaatilises tähenduses- 2. Arusaama kitsam (chomsky)- "keel koosneb ahelatest, mis on moodustatud kindlate reeglite järgi- puhas süntaktika" ja laiemas mõttes on see reeglitevaba, ainuke reegel on, et elementidest moodustame jadasid, kõikvõimalikud jadad moodustavad keele Naturaalarvud vs täisarvud kumba rohkem? Need hulgad on sama võimsad Turingi masing ütluste pikkus pole limiteeritud, mälu on lõpmatu. Turingi sõnul võime selle abil fikseerida kõiki ütlusi, kadreerida igasugust informatsiooni (visuaalset, akustilist jne) Digitaalne salvestamine palju täpsem kui analoogiline Maagiline ruut (sator square) asutasid eesti nõiad nõidumiseks. Ükskõik kuidas loeme, alt üles, ülevalt alla, vertikaalselt, horisontaalselt siis loeme samu sõnu (satan, opera, arepo, rotas). Selle abil saab nõiduda, neid on palju, ka numbritega nt
olla vale. Tõepoolest, kui A oleks vale, siis A sisu kohaselt peaks A olema tõestatav. Kuna me valesid väiteid tõestada ei saa, siib peabki A olema õige. Kuna A on õige, peab kehtima see, mida A väidab: A pole tõestatav. Tõepoolest, kui A oleks tõestatav, siis oleks A sisu ("A ei ole tõestatav") vale, see on aga, nagu näidatud, võimatu. Kokkuvõtteks, A on õige, aga ei A ega A eitus pole tõestatavad. Turingi masin & Churchi lambda-arvutus 1935-1937: artikkel Turingi masinast: Universaalsus, mittelahenduvus. 1936: Churchi lambda-arvutus, Churchi tees.Universaalsus, mittelahenduvus. Vannevar Bush MIT: 1930-1935-1937: Differential Analyzer dif. Võrrandite lahendamiseks. Viimane versioon: kaalus 100 tonni, 2000 elektronlampi, 150 mootorit, tuhanded releed. Ludwig Wittgenstein 1889-1951, Analüütilise filosoofia juhtkuju. Innustas loogilise positivismi ja Viini ringi teket:
"Hilberti programm" matemaatikale kindlate aluste rajamiseks: Matemaatika 1976 Steve Jobs and Steve Wozniak form the Apple Computer Company, alused tuleb esitada loogika keeles, range aksiomaatikana (HILBERT 1862- Steve Jobs & Wozniak work on Apple I 1943) 1977 - The Commodore PET (Personal Electronic Transactor) -- the first of 1935-1937: artikkel Turingi masinast: universaalsus, mittelahenduvus several personal computers released in 1977 -- came fully assembled and was 1936: Churchi lambda-arvutus, Churchi tees. universaalsus, mittelahenduvus straightforward to operate MIT: 1930-1935-1937: Differential Analyzer dif. võrrandite lahendamiseks 1977 - The Apple II became an instant success when released in 1977 with its
Võime kujutleda olendeid, kes meist erinevad, kuid kellele on siiski mõttekas omistada vaimuseisundeid. Inimeste ajud on plastilised: vaimsed funktsioonid võib olla samad, ehkki ajud erinevad. Samuti võib teine ajuosa funktsiooni realiseerimise üle võtta. Ajuosad peaksid põhimõtteliselt olema asendatavad mõnest teisest materjalist osaga, mis täidab sama funktsiooni. Funktsionalismi liigid. Funktsionalistlikke vaimukäsitlusi on erinevaid: Turingi masina funktsionalism – toetus tollal uudsetele AI lähenemistele, komputatsioonilisele vaimukäsitlusele. Psühhofunktsionalism – kasvab välja psühholoogilisest biheiviorismist, seda ületades. Analüütiline funktsionalism – kasvab välja analüütilisest biheiviorismist, seda ületades. Vaim kui tarkvara. Vaimuseisundid on kui arvuti tarkvara. Nagu arvutiprogramm võib joosta erineva
uurimiseks pole tingimata vaja füüsilise automaadi olemasolu. Kõige enam kasutatakse nende uurimiseks mitmesuguseid matemaatilisi mudeleid, mida nimetatakse abstraktseteks automaatideks. Kuna abstraktseid automaate saab kirjeldada algoritmikeelte abil, siis tuleneb sellest abstraktsete automaatide ning algoritmikeelte ekvivalentsus, s. t neid keeli on võimalik asendada abstraktsete automaatidega ja vastupidi. Üheks levinumaks ja kõige üldisemaks abstraktseks automaadiks on nn Turingi masin. Selle esitas 1936. a inglise loogik A M Turing. Masina tähtsus põhineb Turing-Churchi teesil, mille kohaselt igasuguse algoritmi infotöötluse võib sooritada Turingi masinaga. See väide ei ole matemaatiliselt tõestatav, sest algoritmi infotöötluse mõiste pole matemaatiline, vaid intuitiivne. Katsed leida algoritmilisi protsesse kajastav formaalne eeskiri, mis oleks võimsam kui Turingi masin, on olnud edutud. Seepärast loetakse tänapäeval algoritmilisteks
Kuid kahtlemata see ei vasta tõele. Tegemist on lihtsalt väga eduka hiina keele oskaja simuleerijaga. Seda situatsioonikirjeldust võib veidi modifitseerida. Olgu toas 2 vastajat: üks kirjeldatud ignorant, teine tavaline hiina keele oskaja. Väljaspool tuba oleva hiina teadlase kohta võib siis öelda, et ta ei suuda pilust tulevate vastuste põhjal kindlaks teha, kumb on tõeline hiina keele oskaja, kumb ebaehtne. Turingi testi loogika kohaselt peaks nüüd väitma, et nad mõlemad oskavad hiina keelt. Nad on suutlikkuselt samaväärsed. Kusjuures imiteerija on sellises olukorras sarnane arvutiga. Tal on suur sõnastik (programm), mille abiga ta leiab igale hinnakeelsele sisendil sobiva hiinakeelse väljundi. See tähendab, et ta on võimeline opereerima sümbolitega, mille tähendust (semantikat) ta ei mõista, samamoodi nagu arvuti. Arvuti on võimeline kokku liitma kaks arvu kui
niisiis kergesti tekkida mulje, et toas olija oskab hiina keelt. Kuid kahtlemata see ei vasta tõele. Tegemist on lihtsalt väga eduka hiina keele oskaja simuleerijaga. Seda situatsioonikirjeldust võib veidi modifitseerida. Olgu toas 2 vastajat: üks kirjeldatud ignorant, teine tavaline hiina keele oskaja. Väljaspool tuba oleva hiina teadlase kohta võib siis öelda, et ta ei suuda pilust tulevate vastuste põhjal kindlaks teha, kumb on tõeline hiina keele oskaja, kumb ebaehtne. Turingi testi loogika kohaselt peaks nüüd väitma, et nad mõlemad oskavad hiina keelt. Nad on suutlikkuselt samaväärsed. Kusjuures imiteerija on sellises olukorras sarnane arvutiga. Tal on suur sõnastik (programm), mille abiga ta leiab igale hinnakeelsele sisendil sobiva hiinakeelse väljundi. See tähendab, et ta on võimeline opereerima sümbolitega, mille tähendust (semantikat) ta ei mõista, samamoodi nagu arvuti. Arvuti on võimeline kokku liitma kaks arvu kui talle need koos
Kuid kahtlemata see ei vasta tõele. Tegemist on lihtsalt väga eduka hiina keele oskaja simuleerijaga. Seda situatsioonikirjeldust võib veidi modifitseerida. Olgu toas 2 vastajat: üks kirjeldatud ignorant, teine tavaline hiina keele oskaja. Väljaspool tuba oleva hiina teadlase kohta võib siis öelda, et ta ei suuda pilust tulevate vastuste põhjal kindlaks teha, kumb on tõeline hiina keele oskaja, kumb ebaehtne. Turingi testi loogika kohaselt peaks nüüd väitma, et nad mõlemad oskavad hiina keelt. Nad on suutlikkuselt samaväärsed. Kusjuures imiteerija on sellises olukorras sarnane arvutiga. Tal on suur sõnastik (programm), mille abiga ta leiab igale hinnakeelsele sisendil sobiva hiinakeelse väljundi. See tähendab, et ta on võimeline opereerima sümbolitega, mille tähendust (semantikat) ta ei mõista, samamoodi nagu arvuti.
o ,,Palun vabandust!" o ,,Võtan su vabandus vastu" o ,,Mine!" John Searle (1932- ) Ta on filosoof. Ta lähtub sellest, et klassikaline vastandus mateeria vs keha/vaim on probleemi vale asetus. Teadvus ei ole kehast eraldi ja kui räägime teadvusest, siis meil pole muud teadvust kui inimteadvus. Teadvus on kontsentreeritud ajus. Ta nimetab oma filosoofiat bioloogiliseks naturalismiks. Kas masin võib mõelda? mis on mõtlemine? Alan Turingi test ja ,,Hiina tuba" kui kellegagi kirja teel suhelda ja ei suuda ühegi konksküsimusega tõestada, et tegemist on inimesega, siis võib tegemist olla tehisintellektiga. · Turing: kui me ei suuda otsustada, kas suhtleme aruvti või inimsega, siis on arvuti testi läbinud. · Searle: õiged vastused pole veel mõistmine. Illokutiivsed kõneaktid Iga kõneakt on seotud sotsiaalse staatusega. Euroopalikus kontekstis arvatakse, et
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
