Vaimufilosoofia essee (0)

Essee
Dualism , biheiviorism , samasusteooria , funktsionalism , eliminatiivmaterialism - milline neist on parim teooria vaimu kohta?
Vaimu ja vaimuseisundeid on läbi sajandite uuritud ja sealjuures välja pakutud erinevaid teooriad selle kohta, kuidas on kooskõlas keha ja vaimu suhted. Dualistlikke teooriaid ühendab veendumus , et on olemas nii keha kui ka vaim, monistlikke aga veendumus, et eksisteerib kas ainult keha või ainult vaim. Antud essees teen subjektiivse lühikokkuvõtte viiest vaimuteooriast ja natukene pikemalt peatun funktsionalismi teooria juures, kus tõstan esile tema täieliku kooskõlastuse argimõistusega ja näitan, et nendest viiest parim teooria vaimu seletamiseks on funktsionalism, mis ei tähenda aga, et viimane on perfektne teooria vaimu seletamiseks.
Mida kujutab endast vaim? Vikipeedia seletab vaimu mõistet, mida kasutatakse olendi tunnetus- ja tundeelu kohta, aga kuidas on vaim seotud ajuga? Mida ütleb aga dualism¹ vaimu teooria kohta? Uusaegse filosoofia rajaja Rene Descartesi arvates on vaim mittemateriaalne ja idee kehast, kuivõrd keha on ulatuvusega asi, mitte mõtlev, siis on kindel, et ma olen tõepoolest midagi muud kui mu keha ja suudan eksisteerida ilma temata ( René Descartes , lk 1656 ). Ryle arvates on Descartes keha-vaimu probleem kategooria viga, sest kuivõrd mehaanikaseaduses seletavad liikumist ruumis teiste ruumis toimuvate liikumiste tagajärjena, siis teised seadused peavad seletama vaimu mitteruumilist toimimist vaimu teiste mitteruumiliste toimimiste tagajärjena ( Gilbert Ryle, lk 1674 ). Ta tahab öelda, et fraas "leiavad aset mentaalsed protsessid" ei tähenda sama sorti asja kui "leiavad aset füüsikalised protsessid" ja seetõttu ei ole ka mingit mõtet neid kaht omavahel konjungeerida või disjungeerida (Gilbert Ryle, lk 1678 ). Seega ei saa vaadelda keha ja vaimu kahe iseseisva nähtusena, sest nad eksisteerivad üksteise koosmõjul.
Filosoofilisi argumente, mis pooldaksid dualismi ei leia ka filosoof Jack Smart . Vastandudes Descartesile, väidab ta, et nimene on füüsikaliste osakeste suur kogum, kuid ei leidu aistinguid või teadvusseisundeid, mis oleksid sellest midagi enamat või eraldiseisvat ( Jack Smart, lk 2 ). Smarti arvates toob dualism enesega kaasa suurel hulgal veidrat laadi taandumatuid psühhofüüsilisi seadusi millesse tuleb lihtsalt uskuda ning mida on raske omaks võtta ( Jack Smart, lk 9 ).
Biheivioristid² üritavad näidata, et Descartes' ilik kontseptsioon vaimust ja kehast kui eri substantsidest põhineb fundamentaalset laadi arusaamatusel ( Gilbert Ryle 1996 ). Nende järgi on vaimu kohta käivad väited taandatavad käitumise kohta käivatele väidetele. Kas biheivioristide käsitlus vaimu teooria kohta on parim? Filosoofias nimetatakse biheiviorismiks eelkõige vaadet, mille järgi vaimuseisundid on käitumiskalduvused. Biheiviorism on olnud empirismist lähtuv väljakutse teadvuse uuritavaks pidamisele ning mõtlemisele seesmuse ehk subjektiivsuse omistamisele ( http://et.wikipedia.org/wiki/Biheivioris m ). Teatud uskumust omava inimese käitumine mingis olukorras ei sõltu üksnes sellest, millise uskumusega on tegu, vaid ka sellest, millised muud hoiakuseisundid - sealhulgas soovid – inimesel kõnealusel hetkel juhtuvad olema ( E.L. Lowe , lk 60 ). Inimesed ei käitu alati nii, nagu see peaks olema iseloomulik antud olukorrale, vaid käituvad meelega või isegi kogemata teisiti, et teisi petta või ei taheta näidata om nõrkust mingis olukorras või mis iganes muul põhjusel . Seepärast ei ole biheiviorism parim lahendus vaimu teooriale , sest me ei saa samastada käitumiskalduvusi tõsikindlateks vaimuseisunditeks.
Järgmiseks vaatlen samasusteooriat³, mis väidab, et vaimuseisundid ongi ajuseisundid. Seda teooriat nimetatakse ka teaduslikuks materialismiks. Mis on näiteks unenägu taolise arusaama kohaselt? Kui öelda, et unenägu on ajuprotsess, siis tekib võimalus vastuargumendiks: kui unenäos sõidan bussiga, siis kas buss on ajuprotsess? Ei, mitte unenägu pole ajuprotsess, vaid unenäo kogemine. Unenägu ei ole nagu kujutis kinoekraanil. On unenäo nägemise kogemus ning see on ajuprotsess ( http://www.hot.ee/indrme/keha_vaim.ht m ). Üks tuntumaid teaduslikke materialiste on Thomas Nagel , kelle arvates mõistetakse väga halvasti teadvuslike mentaalsete nähtuste kõige olulisemat ja iseloomulikumat joont. Enamik reduktsionistlikke 4 teooriaid isegi ei püüa seda seletada. Uurimine on näidanud, et mitte ükski praegu käibiv reduktsiooni mõiste pole sellele omadusele rakendatav . Nageli arvates on võimalik selleks otstarbeks leiutada mingi uus teoreetiline vorm, aga kui selline lahendus eksisteeribki, jääb ta kaugesse intellektuaalsesse tulevikku ja seega ei saa antud hetkel lugeda samasusteooriat parimaks lahenduseks.
Samasusteooriate ja biheiviorismi järglaseks võib pidada funktsionalismi 5. Funktsionalism tunnistab fakti, et vaimuseisundi tüüpe on võimatu samastada käitumiskalduvuse tüüpidega, kuid soovib ikkagi vaimuseisundeid iseloomustada käitumise kaudu ( E. J. Lowe, lk 62 ). Funktsionalismi kohaselt on inimvaim ja keha analoogsed arvuti riist- ja tarkvaraga. Näiteks on valu tundmine inimorganismi teatud funktsionaalne seisund. Vaimu võiks võrrelda musta kastiga, millel on sisend ja väljund. Musta kasti funktsionaalne seisund ongi analoogne vaimuseisundiga. Näiteks on valuaistingul teatud põhjus ning valuaisting ise põhjustab midagi - teatud käitumist. Samas funktsionaalses seisundis mis inimvaim võib olla ka arvuti või mõni muu asi. Funktsionalismi kohaselt on üks ja seesama funktsionaalne seisund mitut moodi realiseeritav. Analoogselt võib öelda, et arvutid koosnesid kunagi kangidest ja hammasratastest, nüüd aga mikroskeemidest; arvutustehteid sooritavad aga nii ühed kui teised ( http://www.hot.ee/indrme/keha_vaim.ht m ). Putnami arvates teoorial, mille järgi pole ei ajuseisund ega funktsionaalne seisund, vaid käitumiskalduvus, on üks näiline eelis: see paistab olevat kooskõlas selle viisiga , kuidas me valu esinemist organismidel kindlaks teeme. Oluline on mõista, et funktsionalism ei võta seisukohta küsimuses, kas vaimuseisundis saab samastada subjekti aju füüsikaliste seisunditega – ja seda loetakse sageli funktsionalismi eeliseks ( E. J. Lowe, lk 65). Samas on ka funktsionalismil vastaseid, kes väidavad, et viimane ei anna vaimuseisundite iseloomu kaugeltki adekvaatset käsitlust ning jätab välja kõige hämmastavama asja vaimuseisundite subjektide juures – teadvuse fakti, millega omakorda vastab funktsionalist, et teadvusseisundid ei erine muudest vaimuseisunditest selles mõttes, et ka neid tuleb kirjeldada funktsionalistlikult ( E. J. Lowe, lk 69 ). Funktsionalism tundub olevat täielikus kooskõlas argimõistusega, kuna ta on kooskõlas mitmesuguste füsikalismi vormide ja isegi kaugeleulatuva dualismiga.
Viimaseks teooriaks vaimu seletamisel vaatlen eliminatiivmaterialismi6, mis kujutab endast teesi, et meie tervemõistuslik käsitus psühholoogilistest nähtustest esitab endast juurteni ekslikku teooriat. Teooriat, mis on nõnda põhjapanevalt vigane , et lõpuks ei taandata sujuvalt tema printsiipe ja ontoloogiat lõpetatud neoroteadusele, vaid ta tõrjuks selle poolt välja (Paul M. Churchland, lk 1). Eliminatiivmaterialistid vaatlevad propotsioonilise hoiaku sõnavara kui eelteaduslikkuvaimuteooriasse kuuluvat ja kutsuvad seda halvustavalt „ rahvapsühholoogiaks “. Rahvapsühholoogias struktuuritunnused kujutavad endast täiuslikku paralleeli matemaatilise füüsikaga; ainsaks erinevuseks on nende poolt kasutatavate abstraktsete entiteetide vastav piirkond – arvud füüsika korral ning propotsioonid psühholoogia korral ( Paul M. Churchland, lk 4). Lowi arvates ei saa eliminatiivmaterialist järjekindlalt väita end seda teooriat uskuvat, kui teooria ise väidab, et uskumusi pole olemas. Neid huvitab vaid see, et tema teooria oleks tõene, mitte see, et ta seda usub, oleks tõene. Eliminatiivmaterialisti positsiooni ähvardab sügavamal tasandil ebajärjekindlus, sest tõe mõiste ise näib olevat lahutamatult seotud uskumuse ja teiste „ propositsiooniliste hoiakute „ mõistetga. ( E. J. Lowe, lk 82 ) Nende peamisteks tõe kandjateks pole mitte abstraktsed laused või teooriad, vaid uskumused, mille alusel ei saa järeldada, et eliminatiivmaterialisti teooria on parim teooria vaimu kohta.
Dualism, biheiviorism, samasusteooria, funktsionalism, eliminatiivmaterialism – kõik nad püüavad anda parimat teooriat vaimu analüüsimiseks. Lugedes neid erinevaid teooriaid tunduvad nad alguses kõik väga sümpaatsed ja ainuõiged seni kuni tuuakse vastuargumendid , mis laastavad teooria. Samas ei ole ükski teooria nii täiuslik, mida võiks pidada kontinentselt ainuõigeks. Antud teooriatest tundub funktsionalism olevat täielikus kooskõlas argimõistusega, kuna ta on kooskõlas mitmesuguste füsikalismi vormidega, mis omakorda on inimõistusele vastuvõetavam ja seega julgen väita, et antud teooriatest ja antud ajahetkel on funktsionalism parin teooria vaimu kohta.
Ave Hamatvalejev
06.01.2012
¹ Dualism - dualismi all mõeldakse filosoofias tavaliselt positsiooni, mis peab vaimset ja materiaalset alget iseseisvalt eksisteerivateks. ( http://et.wikipedia.org/wiki/Dualis m )
² Biheiviorism - biheiviorismiks nimetatakse mitmesuguseid vaateid, mis taandavad inimese ja muude loomade vaimu uurimise nende käitumise uurimisele või näevad ette nende käitumise uurimist puhtloodusteaduslike meetoditega. Rõhutatakse mõtlemise väliseid käitumuslikke aspekte ning ignoreeritakse selle seesmisi kogemuslikke ning sageli ka protseduurilisi aspekte. Teaduses on biheiviorism 20. sajandil tekkinud psühholoogia , sotsioloogia, etoloogia ja kasvatusteaduse suund, mis seletab inimeste ja loomade käitumist reaktsioonidena välismaailmast saadud stiimulitele, ignoreerides teadvust või organismi aktiivsust. Tänapäeva psühholoogias on see suurelt jaolt tähtsuse minetanud.
³ Samasusteooria - vaimu samasusteooria poolehoidjate järgi on vaimuseisundid, nagu näiteks hambavalu või mõtlemine viini saiadest, neid seisundeid omavate agentide ehtsad sisemised seisundid . Need seisundid on meie aju seisundid, vaimuseisundid ongi ajuseisundid ( Place 1956 )
4 Reduktsionism – seletab kõrgema taseme nähtust täielikult fundamentaalsemate füüsiliste protsesside kaudu.
5 Funktsionalism - funktsionalism on seisukoht, mille järgi vaimuseisundid on määratud nende põhjuste ja tagajärgedega. Vaimuseisundist teevad mingit kindlat tüüpi vaimuseisundi funktsionaalsed seosed, mis sellel seisundil on tajustiimulite, käitumisreaktsioonide ja teiste vaimuseisunditega.
6 Eliminatiivmaterialism - eliminativistide arvates on jutt vaimudest ja nende sisudest ning tava seletada käitumist mentaalsete sündmustega primitiivse animistliku seletusviisi jäänuk. Aruka käitumise seletamine peaks hülgama tavapärase mõistestiku, see on rahvapsühholoogilise ehk intentsionaalse mõistestiku. Selle asemel tuleks kasutada neuroteaduslikku mõtlemist.
Kasutatud kirjandus:
E. J. Lowe; Sissejuhatus vaimufilosoofiasse, 2008
Gilbert Ryle; Descartes'i müüt. – Akadeemia, 1996, nr 8, lk 1666 –1680
Hilary Putnam: Vaimuseisundite loomus
John Jamieson Carswell ehk Jack Smart; Aistingud ja ajuprotsessid
Paul M. Churchland; „Eliminatiivmaterialism ja propotsioonilised hoiakud“
René Descartes; Meditatsioonid esimesest filosoofiast. – Akadeemia, 1996, nr 8, lk 1642–1666.
Thomas Nagel; Mis tunne on olla nahkhiir ? – Akadeemia, 1996, nr 10, lk 2090– 2109 .
http://et.wikipedia
http://www.hot.ee/indrme/keha_vaim.ht m