Chalmers võtab esmaselt arvesse selle argumendi elujõulisust mis väidab, et teadus põhineb kindlatel vaadeltavatel faktidel. Seejärel arvestab ta tajumise rolli ja siis teoreetilise struktuuri rolli millelt faktid on tõlgendatud.Mõlemad need arvestused toovad meid tagasi mitte ainult vaatlejale vaid ka vaatleja sisemise subjektiivsele kogemusele. Falsifikatsionismi lähenemine oli esmalt välja öeldud Karl Popperi poolt.Ta pakkus välja, et ühtegi teooriat ei saa tõestada. Vaatlused on lõplikud aga seeeest võimalused on lõputud.Üks rääkides teisele vastu tõestab, et sellel väitel tõesti on null tõenäosus tõesusele.Teooriaid saame me ainult ümber lükata ja falsifikatsionnerida neid.Kui teooriat esitatakse viisil kus seda on võimatu falsifikatsioneerida loogika või experimendi abil, siis on selle kasu teadmiste ja teaduse arengule. Lõpuks iga teooria on falsifikatsioneeritud ja asendatud sellisega mis on rohkem jõuline vaatlustes. F...
TARTU ÜLIKOOL ÕIGUSTEADUSKOND TALLINNAS Avaliku õiguse instituut Liis Tõnismaa ALAN F. CHALMERS ,,MIS ASI SEE ON, MIDA NIMETATAKSE TEADUSEKS?" Raamatuülevaade Juhendaja: Varro Vooglaid Tallinn 2010 Mis asi see on, mida nimetatakse teaduseks? Läbi ajaloo on üritatud vastatud küsimusele ,,mis on teadus?". Seetõttu on tekkinud palju erinevaid arusaamu, mille esindajad usuvad, et just nende selgitus on parim ja tõelähedaseim
olema teaduslik uurimistöö, siis alljärgnevalt püüaks M. Remmeli raamatut vaadelda veel ka üldisel teadusajaloo problemaatika ja teaduse kui sellise kriteeriumite hindamise taustal, toetudes A.F. Chalmersi mainitud raamatule ja mõningatele seal esitatud seisukohtadele, mis retsenseeritavas raamatus esitatuga enam seostuvad. Esiteks on üldlevinud seisukoht, et teadus peaks olema tõestatud teadmine, milles individuaalsetel arvamustel ja eelistustel pole oma kohta (Chalmers 1998, 23). Vähemalt induktivismi seisukoht põhineb sotsiaalse ja subjektiivse tausta kui uurimistööd mõjutava aspekti minimeerimisel. Kui ka M. Remmeli raamatu sisu oleks induktsioonil ja deduktsioonil põhinev ning toetuks vaatlusandmetele vähemalt näib, et just enamik tema järeldusi põhineb vaatlusel (olgu vaadeldavaks siis rõivalõiked, kiviaiad või Karjala petroglüüfid) siis just eriti M
Näiteks: Sündmus: Laulupidu, Tajujad on dirigent, osavõtja, pealtvaataja. Tajutav inimene on antipaatne või sümpaatne 34. Teadvuse mõiste. Teadvuse mõiste ilmus algselt kui juriidiline termin Vanas Roomas. Kui tead, siis vastutad. Tunnistuse andmine. 35. Teadvus kui fenomen. Teadvus kui tunnetuse, tunnete ja tahte kogemine, läbielamine. Tunnused: Subjektiivsus, muutused, järjepidevus ja selektiivsus. Chalmers, 1996: teadvuse "kerged" ja "rasked" probleemid ehk kuidas teadvus on seotud ajuga. "Kerged" on vaimsed protsessid: kuidas näeme ja eristame objekte, näiteks, banaani õunast. "Raske" on teadvuse subjektiivsus ja seos neuroprotsessidega ehk kuidas neuro on seotud subjektiivsusega 36. Teadvuse funktsioonid. 1)Koguda informatsiooni uuel viisil ehk mitte lihtsalt ladestamine, vaid tõlgendamine (Baars). Teadvust on vaja uue puhul, et aru saada mis toimub; pärast muutub
Mis asi see on, mida nimetatakse teaduseks? Alan Chalmers Võttis kaua aega, kuni jõudsin selle raamatu lugemiseni. Lükkasin seda pidevalt edasi, samal ajal otsides erinevaid vabandusi iseendale. Kui ühel päeval sellega siiski alustasin, üllatusin väga positiivselt. See raamat ei olnud midagi nii hull, kui enne kartnud olin. Mida rohkem ma seda lugesin ja mida lõpu poole jõudsin, seda keerulisemaks see ikkagi muutus. Raamat nõudis järjepidevat keskendumist, seal oli tohutul hulgal erinevaid teooriad, teadlaste seisukohti, nende
and other wireless information services as well as a multi-touch interface. It is an example of a future device. Developed by the Canadian company, it delivers information over the wireless data networks of mobile phone service companies. BlackBerry first made headway in the marketplace by concentrating on e-mail. Chrysler Canada Chrysler Canada Inc. is Chrysler's Canadian division. Incorporated in 1925, the Chrysler Corporation of Canada gained complete control of a Maxwell-Chalmers plant that had been used to manufacture some Chrysler models in the previous year. Initially called Chrysler Canada, Ltd, the name of the company changed to DaimlerChrysler Canada Inc following the merger of the two parent companies. In August 2007, the company was renamed Chrysler Canada Incorporated when Cerberus Capital Management purchased 80.1% of its parent company Chrysler LLC. They produce certain models of Chrysler, Jeep and Dodge. Chrysler Canada has three vehicle
Eeltingimus on see, et sa pead olema ekspert. Ekspertteadmine on ka teadmine sellest, et millal siis reegleid eirata (üldjuhul neid järgitakse) aga kui tekib moment, kus eirata neid on kasulikum, on seda teadmist vaja. Seminariküsimused teema ,,Mis on teaduslik teooria?" kohta Rein Vihalemm 2008 Teaduslik teooria kui teadusfilosoofia kategooria, kogumikus Teadusfilosoofilisest vaatepunktist, Eesti Keele Sihtasutus 2008. Taustalugemiseks Chalmers ptk-d 10, 11, 13 & 14 Vihikus olemas 1. Nn omaksvõetud vaade: süntaktiline teooriakäsitus 2. Semantiline teooriakäsitus Ronald Giere'il 3. Eksperimendi roll teooria arendamisel (lisaks Vihalemma artiklile ka Chalmersi mitterepresentatiivse realismi kontseptsioon eksperimendist) 4. Vihalemma teooriakäsituse seos Chalmersiga: instrumentalistlik teooriakäsitus 5. Miks ei ole Chalmersi jaoks vastuvõetav tõe vastavusteooria ega Popperi tõeläheduse
Kanadas, Aasias kui ka Euroopas. Tänu vesinikumootori leiuatajale François Isaac de Rivazile võivad vanad, bensiiniga, diisliga, propaaniga, maagaasiga ning bioetanooliga sõitvad autod ununeda. Näiteks Euroopas, Saksamaal avati 2003. aastal esimene ja 2006.aastal teine vesiniktankla. Seal liigub juba 17 vesinikkütusel töötavat eksperimentaalaoutot. Esimene firma, mis üldse vesinikmootoreid looma hakkas on Allis-Chalmers Manufacturing Company, 1959 aasta, Ameerika, Lõuna California. Paljud firmad kasutavad vesinikkütuse tootmiseks keemilisi aineid, kuid see firma kasutab teisi meetodeid- valgust ehk fotosünteesi. Kütuse tootmise protsessil on isegi olemas 3 staadiumi. Vesinikumootoriga automargid on näiteks Honda, Mazda, Ford, Oopel, Mercedes,Audi, Toyota,Volkaswagen ja BMW. Vesinikumootoriga BMW erimudel Hydrogen 7 suudab vesiniku jõul läbida kuni 200 kilomeetrit
4,9%, Venemaa 4,9% ja Prantsusmaa 4,7%. Kõrgkoolid Göteborgi Ülikool -Ülikool asutati 1891 ja see on praegu tegutsevatest Rootsi ülikoolide seas vanuselt kolmas. Karolinska Instituut- Stockholmis asuv meditsiiniülikool. See on Euroopa üks suuremaid ja prestiižsemaid meditsiiniülikoole.Ülikool asutati 1810. Chalmersi Tehnikaülikool- eraülikool Göteborgis Rootsis. Ülikool asutati 1829. aastal rahaga, mille pärandas William Chalmers vaestele lastele kooli loomiseks. 1937. aastal muudeti ülikool riiklikuks, kuid alates 1994. aastast on see taas erakool ning kuulub sihtasutusele. Ülikool keskendub loodusteaduste, tehnoloogia ja arhitektuuri õpetamisele. Lundi Ülikool- See on Rootsi vanuselt teine ülikool (asutatud 1666), mis on korduvalt valitud maailma 100 tippülikooli hulka. Ülikoolil on seitse teaduskonda ning seal õpib üle 40 000 tudengi. Ülikoolil on osakonnad Malmös ja Helsingborgis
Empirismi raskused. Induktsiooniprobleem teadusfilosoofias. IV. 2. Seminar. Carnapi empiristlik käsitlus teooriatest ja vaatlusest. Carnapi seaduste käsitlus: milliseid seadusi ta nimetab, mis need on, mis roll neil teaduses on, kas näete probleeme sellise eristuse, sellise teaduskäsituse puhul, näiteks, kuidas Teie arvates Carnap seob empiirilised üldistused ja teoreetilised seadused? Empirismi selgitab lisaks Chalmers 1-3 ptk. (Carnap) SEMINARIKÜSIMUSED: Seadus kui empiiriline üldistus – milleks vaja jne. Teadus algab vaatlusest. Vaja teha üldistusi, et luua korduvatest vaatlustest seadused. Aitavad ennustada uusi fakte ja saab selgitada teoreetilisi seadusi. Seadustes on ka erandeid. Fakt – partikulaar väide; universaal – kõige kohta käib väide. Seos, korrelatsioon – üldistus. Empirism – põhjused ei loe, pigem seosed. Kinnitamine, loogiline ja statistiline tõenäosus.
Teadvust on vaja uue puhul, et aru saada mis toimub; pärast muutub automaatseks. - Baars: Global workspace theory. Teadvus nagu teater. Lava, näitlejad, fookuses, annab tähendusi toimuvale, publik, mis omakorda kommenteerib toimuvat, teadmised, lavastaja, lavatagused jõud, kontekst Kontrollitavad tunnetusprotsessid · tahtelised · aeglasemad · Pingutust nõudvad Bloomi taksonoomia ja õppimise eesmärgid Chalmersi teadvuse käsitlus Chalmers, 1996: teadvuse "kerged" ja "rasked" probleemid ehk kuidas teadvus on seotud ajuga. · "Kerged" on vaimsed protsessid: kuidas näeme ja eristame objekte, näiteks, banaani õunast. · "Raske" on teadvuse subjektiivsus ja seos neuroprotsessidega ehk kuidas neuro on seotud subjektiivsusega Unerütmid Unefaasid Sümbolid on amodaalsed ei pea olema kindlat vastavust mõiste või kujundi vahel, mida nad esindavad, representeerivad
mõttelaadiga mees ja tema seisukohtadest võiks lugeda veelgi. 9 Pildid 10 Kasutatud kirjandus: 1.Donskis, L. (2010). Armastus, vihkamine ja vastuseis: uurimusi filosoofiast, poliitikast ja kirjandusest. Tallinn: TLU Press. 2.Popper, K. (2010). Avatud ühiskond ja selle vaenlased. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus. 3.URL: http://et.wikipedia.org/wiki/Karl_Popper [23.jaanuar 2011] 4.Chalmers, A. (1998). Mis asi see on, mida nimetatakse teaduseks? Tartu: Ilmamaa. 5.Meos, I (2000). Kaasaja filosoofia. Peatükke filosoofia ajaloost. Tallinn: Koolibri. 11
Seega peaks teadmise argumendis olema mingi puudus. Miks tundub siis meile, et Mary õpib juurde midagi uut? Informatsiooni omandamise viis: meelekogemus on harukordselt kiire viis omandamaks relatsioonilist ja funktsionaalset informatsiooni, mida muidu tuleks koguda kokku sammhaaval eri allikatest. Kiire omandamise tõttu tundub, et omandatakse infot maailma seesmise loomuse kohta. 11. Teadvus(Chalmers, Otse teadvuseprobleemi kallale. Dennett, Tagurpidi teadvuseprobleemi kallale). Kerged probleemid ja raske probleem. David Chalmersi järgi jagunevad teadvusega seotud probleemid kergeteks ja raskeks. Näited kergetest probleemidest: kuidas töötleb aju keskkonnast pärinevat infot? kuidas toimub info integratsioon ajus? millised mehhanismid on aluseks siseseisunditest raporteerimisele? kuidas me pääseme ligi informatsioonile ning kuidas kasutame seda käitumise juhtimiseks?
rakendamine ning juba olemasolevate teadmiste töötlemine, kasutmine ja säilitamine(EE). Teadus on tegevusala, mille eesmärk on uurimuslikul teel uute teadmiste saamine ja nende esmasrakendamine. Teadusele iseloomulikud jooned: · Uudsus teaduse kui tegevuse eesmärk on saada uusi teadmisi, · Esmasrakendamine oluline on uute teadmiste esmasrakendamine, mitte lihtsalt rakendamine. A.F. Chalmers: Teadus on tõestatud teadmine. A. Köörna Teadus on tegevus mille eesmärk on uute, tunnetuslikult ja praktiliselt oluliste teadmiste loomine ja rakendamine ning juba olemasolevate teadmiste töötlemine, kasutamine ja säilitamine. Teadus on ühiskondliku teadvuse tähtsamaid vorme ja seda iseloomustab ühiskondlikus praktikas pidevalt kontrollitavate, täpsustavate ning täiendatavate teadmiste süsteem.
Maria Stuarti truu saadik Pariisist soovitab tal kuritöö kas heastada või kõrvale tõmbuda. Sellised olid sõbra selged sõnad. Ka Elisabethi humaanne kiri soovitas sama. Ent Maria Stuart jäi passiivseks. Tänaval teadsid kõik mõrvarite nimesid, kuid oma elu tühise autasu eest kaalule keegi panna ei julgenud. Kuid siis Lennox, kuninga isa, hoolitses oma seljataguse eest, ja võttis lõpuks kirjutada mõrvarite nimed: Bothwell, Balfour, David Chalmers ning mõned teised vähem tähtsad nimed. Kuninganna nägi, et asjale ei saanud enam läbi sõrmede vaadata. Prantsusmaa ei nõustunud enam hoidma suhteid Sotimaaga, kui asi ei oleks olnud õiglaselt lahendatud. 28.märtsil sai Lennox kutse tulla Edinburghi ja 12. aprillil esitas ta süüdistuse Bothwellile. Bothwell aga seadis sisse terrori ning ähvardas Lennoxit, mis tähendas seda, et viimane võib küll Bothwelli süüdistada, ent sel juhul elavana ta enam sealt ei lahku.
[4] S. Werner, Ecoheatcool work package 1: The European heat market, Euroheat, Brussels (2006) www.euroheat.org/ecoheatcool [5] SEI, Energy in Ireland: Key Statistics, Sustainable Energy Ireland, Dublin (2008) www.sei.ie/Publications/Statistics_Publications/EPSSU_Publications/Energy_in_Ireland_Key_St atistics/Energy_in_Ireland_Key_Statistics_Final.pdf [6] P. Cousinat, District Heating: A Tool for Rational Heat Management, Master thesis 2006:21, Department of Civil and Environmental Engineering, Chalmers, Gothenburg (2006). [7] Euroheat, District heating and Cooling country by country 2007 survey, Euroheat, Brussels (2007). [8] J. Zeman and S. Werner, District Heating System Ownership Guide, DHCAN project, BRE, Watford (2004) http://projects.bre.co.uk/DHCAN/guides.html [9] SNCU, Les réseaux de chaleur et de froid: l'énergie citoyenne, SNCU, Paris (2004) www.fg3e.fr/public/federation/syndicats/plaquettes.php?root_page=6 [10] T
ka kaupu. Saarte omavahelist laevaliiklust omab Interislander. Sõidus on kolm laeva, neist kaks on raudteereisiparvlaevad. Sõltuvalt laevast kestab tavaline transiit Põhja-ja Lõuna-saare vahel kolm tundi või siis kolm tundi ja kakskümmend minutit. Tähtsamad konteinersadamad on: Ports of Auckland (Auckland), Port of Tauranga (Tauranga), Napier, Wellington, Lyttelton (Christchurch), Port Chalmers (Dunedin); teised sadamad: Whangarei, Devonport (Auckland) Gisborne, New Plymouth, Wanganui, Nelson, Picton, Westport, Greymouth, Timaru, Bluff. [8] 10.5 Õhutransport Kokku on Uus-Meremaal lennujaamu 118, neist 45-l on kõvakattega lennurada ja ülejäänutel kivitamata rada. Peamine rahvusvaheline lennujaam on Aucklandi lennujaam, kus 2005 aastal käis läbi 11 miljonit reisjat. Christchurci ja Wellingtoni lennujaamas käib aastas läbi 4 miljonit reisjat.[8]
Apertseptsioon annab tajule aktiivse suunatuse ja väljendab tajuja teatud suhet tajutavasse. Eristatakse püsivat ja ajutist apertseptsiooni. 34. Teadvuse mõiste. Teadvus on aju suurte poolkerade koore tegevuse ehk kõrgema närvitegevuse funktsiooniks, psüühika kõrgeim vorm. 35. Teadvus kui fenomen. Teadvus kui tunnetuse, tunnete ja tahte kogemine, läbielamine. Tunnused: Subjektiivsus, muutused, järjepidevus ja selektiivsus. Chalmers, 1996: teadvuse "kerged" ja "rasked" probleemid ehk kuidas teadvus on seotud ajuga. "Kerged" on vaimsed protsessid: kuidas näeme ja eristame objekte, näiteks, banaani õunast. "Rasked" on teadvuse subjektiivsus ja seos neuroprotsessidega ehk kuidas neuro on seotud subjektiivsusega. 36. Teadvuse funktsioonid. Koguda informatsiooni uuel viisil ehk mitte lihtsalt ladestamine, vaid tõlgendamine (Baars)
(Tõesed) seadused ja teooriad The exstraction of laws and principles from Deduktsioon 2. (Täpsed) algtingimused empirical evidence 3. (Dedutseeritavad) ennustused ja seletused - Ennustused ja seletused tulevase käitumise kohta · Abduction (Chalmers, 1998: 29, 34) From conclusions to best explanations (premises)" (Mantere, 2008)
the beginning of the academic year at a university or other tertiary institution during which a variety of events are held to orient and welcome new students. The name of the period varies by country. Although usually described as a week, the length of this period varies widely from university to university and country to country, ranging from about three days to a month or even more (e.g. four or five weeks, depending on program, at Chalmers). The length of the week is often affected by each university's tradition as well as financial and physical constraints. During this period, students participate in a wide range of social activities, including live music and other performances, sports challenges, stunts, and open-air markets. Vice-chancellor The Chancellor of the High Court is the head of the Chancery Division of the High Court of Justice of England and Wales
Loogika aine ja ajalugu: sissejuhatus T.Tamme, T.Tammeti ja R.Prangi loogikaõpikule "Mõtlemisest tõestamiseni" Tanel Tammet Department of Computer Sciences, University of Göteborg and Chalmers University of Technology, 41296 Göteborg, Sweden email: tammet@cs.chalmers.se Puhta loogika eesmärk on olla õige kõigis võimalikes maailmades, mitte ainult selles veider-segases vaevarikkas maailmas, kuhu juhus meid on heitnud. Loogik peab eneses alal hoidma teatud annuse
seisukohalt.Kuidas aga saavutada teaduse lahutamist riigist? Olles järjekindlalt liberaalne, vabadust hindav (nagu Feyerabend peaks olema), tuleks see jätta rahva otsustada (üleüldise arutluse ja hääletuse käigus). Kuid Feyerabend leiab, et teaduse sotsiaalne autoriteet on kaasajal niivõrd suur, et harmoonilise arengu taastamiseks on hädavajalik poliitiline sekkumine. , Foucault episteme mõiste. Chalmers, Alan 1998 Mis see on, mida nimetatakse teaduseks? Väljataga, Märt 1997 Postmodernistlikust teadusfantastikast. Vikerkaar 10 11 / 96 105 Hallap, Tiiu 1998 Paul Feyerabendi epistemoloogiline anarhism Vikerkaar 12 21. Teisi teaduskriitilisi mõtlejaid. Kuhn, Feyerabend, Foucault episteme mõiste. §Chalmers, Alan 1998 Mis see on, mida nimetatakse teaduseks? (ei ole kasutanud k. konspektis).
Sedalaadi tööd tekitavad küsimuse sensoorse intelligentsuse olemasolust ja selle panusest inimese üldisesse intelligentsusesse ning samuti teadvustatuse tekke piiridest ja võimalustest. © AAVO LUUK 2003 - 2004 Psühholoogia alused 81 Teadvuse uuemad käsitlused Teadvuse närvikorrelaatide teooriad Chalmers (1995): Teadvuse uurimisel on palju lihtsaid probleeme ja üks keeruline probleem. Lihtsateks probleemideks on teadvuse sisu ja konkreetseete omaduste ehk funktsioonidega seotud küsimused, keerukaks probleemiks aga teadvuse olemasolu põhjuse küsimus. Chalmers esitas teadvuse närvikorrelaatide (neural correlates of consciousness) teooria, mille kohaselt on teadvuse närvikorrelaadiks "minimaalne närvirakkude süsteem, mis
Kuhn: ,,Teaduslik teadmine on nagu keelgi tõeliselt rühma ühisomand, või see ei ole mittemiski. Et seda mõista, peame tundma neid erilisi jooni, mis iseloomustavad rühmi, kes teadust loovad ja kasutavad." Teooriate üle tuleb otsustada vastavalt nendega tegelevate indiviidide või gruppide 57 väärtushinnangutele. Kuid Kuhni paradigmasid ongi kritiseeritud just selliste mõtteviiside pärast. Alan Chalmers aga väidab: ,,Kuhni teaduskäsitluses tuleb teadusprotsessis käibivaid väärtusi ja teooriate omaksvõttu või tagasilükkamist määrata vastava teadlaskonna psühholoogilise ja sotsioloogilise analüüsi abil. Kui see ühendada eeldusega, et kaasaegne teadus on kokku võtnud ratsionalismi tema parimal kujul, saame konservatiivse seisukoha. Kuhni positsioon ei anna meile mingit võimalust kindla teadlaskonna otsustuste ja toimimisviisi kritiseerimiseks." Chalmersi arva-
Kuhn: ,,Teaduslik teadmine on nagu keelgi tõeliselt rühma ühisomand, või see ei ole mittemiski. Et seda mõista, peame tundma neid erilisi jooni, mis iseloomustavad rühmi, kes teadust loovad ja kasutavad." Teooriate üle tuleb otsustada vastavalt nendega tegelevate indiviidide või gruppide 54 väärtushinnangutele. Kuid Kuhni paradigmasid ongi kritiseeritud just selliste mõtteviiside pärast. Alan Chalmers aga väidab: ,,Kuhni teaduskäsitluses tuleb teadusprotsessis käibivaid väärtusi ja teooriate omaksvõttu või tagasilükkamist määrata vastava teadlaskonna psühholoogilise ja sotsioloogilise analüüsi abil. Kui see ühendada eeldusega, et kaasaegne teadus on kokku võtnud ratsionalismi tema parimal kujul, saame konservatiivse seisukoha. Kuhni positsioon ei anna meile mingit võimalust kindla teadlaskonna otsustuste ja toimimisviisi kritiseerimiseks." Chalmersi arva-
teadmisi ja seetõttu on maailmas olemas üsna erinevaid paradigmasid. Kuhn: „Teaduslik teadmine on nagu keelgi tõeliselt rühma ühisomand, või see ei ole mittemiski. Et seda mõista, peame tundma neid erilisi jooni, mis iseloomustavad rühmi, kes teadust loovad ja kasutavad.“ Teooriate üle tuleb otsustada vastavalt nendega tegelevate indiviidide või gruppide väärtushinnangutele. Kuid Kuhni paradigmasid ongi kritiseeritud just selliste mõtteviiside pärast. Alan Chalmers aga väidab: „Kuhni teaduskäsitluses tuleb teadusprotsessis käibivaid väärtusi ja teooriate omaksvõttu või tagasilükkamist määrata vastava teadlaskonna psühholoogilise ja sotsioloogilise analüüsi abil. Kui see ühendada eeldusega, et kaasaegne teadus on kokku võtnud ratsionalismi tema parimal kujul, saame konservatiivse seisukoha. Kuhni positsioon ei anna meile mingit võimalust kindla teadlaskonna otsustuste ja toimimisviisi kritiseerimiseks.“ Chalmersi arva-
C.,ȱMohamed,ȱA.O.ȱetȱal.ȱ(2010).ȱ Incidenceȱandȱpredictiveȱfactorsȱforȱinfectiousȱdiseaseȱafterȱrituximabȱtherapyȱinȱkidneyȱtransplantȱ patients.ȱAmericanȱJournalȱofȱTransplantation,ȱ10,ȱ89–98.ȱ Kurpad,ȱ A.V.ȱ (2006).ȱ Theȱ requirementsȱ ofȱ proteinȱ andȱ aminoȱ acidȱ duringȱ acuteȱ andȱ chronicȱ infecȬ tions.ȱIndianȱJournalȱofȱMedicalȱResearch,ȱ124,ȱ129–148.ȱ Kyaw,ȱ M.H.,ȱ Holmes,ȱ E.M.,ȱ Toolis,ȱ F.,ȱ Wayne,ȱ B.,ȱ Chalmers,ȱ J.,ȱ Jones,ȱ I.G.,ȱ &ȱ Campbell,ȱ H.ȱ (2006).ȱ Evaluationȱ ofȱ severeȱ infectionȱ andȱ survivalȱ afterȱ splenectomy.ȱ Americanȱ Journalȱ ofȱ Medicine,ȱ 119,ȱ 276.e1–7.ȱ Len,ȱ O.,ȱ &ȱ Pahissa,ȱ A.ȱ (2007).ȱ DonorȬtransmittedȱ infections.ȱ Enfermedadesȱ Infecciosasȱ yȱ Microbiologiaȱ Clinica,ȱ25,ȱ204–212.ȱ Lynch,ȱR.J.,ȱRanney,ȱD.N.,ȱShijie,ȱC.,ȱLee,ȱD.S.,ȱSamala,ȱN.,ȱEnglesbe,ȱM.J.ȱ(2009).ȱObesity,ȱsurgicalȱsiteȱ
on le'. Nobody will know the methods, and it will only be noticed if someone comes pestering you for the data to do a systematic review. Hopefully, that won't be for ages. End of Chapter Notes 1. In this subject, like many medics of my generation, I am indebted to the classic textbook How to Read a Paper by Professor Greenhalgh at UCL. It should be a best-seller. Testing Treatments by Imogen Evans, Hazel Thornton, and Iain Chalmers is also a work of great genius, appropriate for a lay audience, and, amazingly, also free to download from www.jameslindlibrary.org. For committed readers I recommend Methodological Errors in Medical Research by Bjorn Andersen. It's extremely long. The subtitle is An Incomplete Catalogue. THE SLOW-CARB DIET--194 PEOPLE The following Slow-Carb Diet data was collected with detailed questionnaires using CureTogether.com
annaabi.ee 
