4 Millises arutluses lähtutakse tõe kooskõlateooriast? a ? See on tõsi, et ta käis kinos - ma ise nägin. b Ei ole õige Võib-olla see meditatsiooni-värk sinu puhul toimib, aga minu puhul ei toimi. c Õige! See ei saa tõsi olla, et ta Jaan Tõnissoniga koos on õppinud: ta pole ju koolis käinudki. 5 Kui sirget tõlgendatakse valguskiirena homogeenses keskkonnas, siis on Carl Gustav Hempel'i arvates ("Geomeetria ja empiiriline teadus") tegemist a Ei ole õige puhta geomeetriaga b Õige! füüsikalise geomeetriaga c ? geomeetria jaoks sobimatu tõlgendusega 6 Mõtte/uskumuse tähenduse väljaselgitamiseks tuleb William James'i arvates ("Pragmatism: mõnede vanade mõtlemisviiside uus nimetus") a Ei ole õige analüüsida, millistest eeldustest need uskumused lähtuvad. b Õige
Nende järgi peab mentalistlikke väljendeid sisaldavad laused olema sama tähendusega, kui mingi kõigi poolt verifitseeritava tähendusega lausete hulk, mis kirjeldavad käitumuslikke või kehalisi protsesse. Carl Hempeli järgi on selline psühholoogiliste väidete tõlkimine käitumise kohta käivateks väideteks üks osa laiemast reduktsionistlikust projektist, mille eesmärk on teaduse keelekasutuse reglementerimine. (Hempel 1949) Teine mõjukas filosoofilise biheiviorismi formuleering lähtub Gilbert Ryle'ilt. Tema kartesiaanliku dualismi kriitika põhineb seisukohal, et mentaalseid predikaate (mental predicates) kasutatakse tihti omistamaks inimestele kalduvust teatud viisil käituda. Ryle'i järgi on sellistel omistamistel tingimuslike, seadusele sarnanevate lausete kuju, selliste lausete ülesanne ei ole aga käitumisega põhjuslikult seotud sisemiste, füüsiliste või
1 KGB toimik tekkis, sest agendid kandsid ülemustele ette. See ei ole sealjuures oluline, kas ettekanded vastavad tõele või mitte. Mis oli üldse KGB eksisteerimise põhjus? See on juba sootuks omaette küsimus. Miks sai Eesti vabaks, aga T˘set˘seenia ei saanud? 1942 ilmus Ühendriikides C.G.Hempeli poolt kirjutatud artikkel üldiste seaduste otsimisest ajaloos. Ta arvas, et nii ajaloos kui loodusteadustes on üldiste seaduste otsimisel sarnane koht. Nende abil seletatakse sündmusi. Hempel väidab, et ilma üldiste seaduste raamistikuta ei saa me põhjuste kohta midagi väita. Iga seletus peab sisaldama asjasse puutuvaid üldisi sea- duspärasusi, lähtetingimusi ning sündmuse kirjeldust (fakti). Kui kirjeldus tuleneb lähtetingimuste juures seadustest, võime öelda, et see on seleta- tud. Oluline on, et seadus ütleb, kuidas on asjad või sündmused omavahel seotud. Näiteks miks kulub Elvast Rõugesse jõudmiseks just niipalju aega?
" Biheiviorism: - psühholoogiline biheiviorism psühholoogia metodoloogia Psühholoogi ülesanne on uurida inimeste ja loomade käitumis (John Watson). Watson ,,Käitumise vaatlused võib esitleda stiimulite(S) ja reageeringute(R) kujul. Lihtne skeem S- >R sobib antud juhul täielikult." Vana koolkonna psühholoogid arvasid, et psühholoogia uurib inimese hinge. Psühholoogilist biheiviorismi nimetatakse ka analüütiliseks biheiviorismiks. C.G. Hempel ,,Psühholoogia väidete funktsioon on lühendada kirjeldusi, mis antakse inimeste ja loomade käitumisele teatud tingimustes." monism materiaalsed asjad, keha Psühholoogia väited, kõik need mõisted, nende funktsiooniks on lühendada pikki kirjeldusi. ->Lühidalt võetakse kokku keha seisundi kirjeldust. - filosoofiline biheiviorism filosoofiline arusaam Küsimus - Mida peab psühholoogia uurima?
omadustest, mis iseloomustavad tema eeleorganeid mõjutavaid põhjusi ning meeleorganeid endid. d) Mida nimetab Holbach hingeks? 3 Hing on inimene, vaadelduna tema võimelisuse aspektist tunda, mõtelda ja teatud viisil tegutseda. 5.Lugege fragmenti saksa-ameerika filosoofi Carl G. Hempeli artiklist „Psühholoogia loogiline analüüs“ ning vastake järgmistele küsimustele. a) Millist seisukohta pooldab keha ja vaimu probleemis Hempel? Põhjendage oma vastust tema tsitaatidega. Biheiviorismi. Selleks, et loogilist biheiviorismi aktsepteerida ei ole vaja, et me peaksime suutma kujundada ülima täpsusega inimese keha füüsikalist seisundit, millele viitab psühholoogia väide. b) Mis on pseudoväide? Sõnadeahel, mis on grammatika seisukohalt korrektne, kuid sisutu. c) Millistel väidetel puudub mõte? Selgitage! Väited, mille puhul ei ole võimalik viidata mitte mingisugustele tingimustele, mis
turundusele. Suurimad tekstiili- ja rõivaettevõtted on Bestseller, IC Companys, Kansas Wenaas ja Brandex. Taani suurim jalatsitootja on Ecco. Taani rõivaloojad on suutnud luua rahvusvaheliselt läbi löönud kaubamärke, millest mitmed on tuntud ka Eesti tarbijatele kuigi nad ei pruugi seostuda Taaniga[2]. 3.6 Keemiatööstus Lisaks ravimitootjatele on suurimad keemiatööstusettevõtted plastide tootja Borealis, peaasjalikult värve tootvad Akzo Nobel ja Hempel ning väetiste tootja Auriga Industries ja katalüüside tootmisele spetsialiseeruv Haldor Topsøe[2]. 4. Teenused 4.1 Transport Transpordi- ja kommunikatsioonisektoris on hõivatud 6,4% tööjõust. Rahalises väärtuses on Taani rahvusvahelises transpordis esikohal maanteetransport 55%-ga, millele järgneb meretransport 35%-ga. Koguselises väärtuses on esikohal meretransport 73%-ga millele järgneb maanteetransport 24%-ga. Taani kaubalaevastik on arvestatuna elanike arvu kohta üks
teaduslikult taandada kõik vaimuseisundid käitumisele. Biheiviorismi seisukohalt on inimese psühholoogia uurimisaineks inimese käitumine sünnist surmani. .Käitumist saab jälgida samuti kui teiste loodusteaduste objekte. Käitumispsühholoogias saab rakendada samu üldmeetodeid, mida kasutatakse loodusteadustes. 6 2. Analüütiline biheiviorism – seisukoht vaimuseisundite (mõtted, tunded, aistingud, uskumused, soovid, kavatsused, hirmud) kohta (Hempel, Ryle) Mida tähendavad mentaalsed mõisted? Väited kellegi vaimuseisundi (mõtted, tunded jne.) kohta on väited isiku tegeliku ja võimaliku käitumise kohta. Isiku vaimuseisund ongi selle isiku teatud käitumiskalduvus – isiku kalduvus käituda kindlates tingimustes kindlal viisil. Ryle: "Vaim" kuulub tema arvates keeleliselt käitumisviisi kategooriasse: teadvusel olema, otsustama jne.
Väline intelligentne tegevus pole märk varjatud vaimsest tegevusest, vaid ongi ise tegevus. Ryle analüüsib vaimuseisundeid käitumusliku dispositsiooni või kalduvuse kaudu – S’l on dispositsioon x’ida = S võib x’ida või kaldub x’ima teatud sobivatel tingimustel. Nii saab tegeliku käitumise kõrval rääkida ka võimalikust käitumisest. Kui teatud tingimused on täidetud, siis isik teeb x. See rakendub eelkõige emotsioonidele jm, kuid mitte aistingutele. 4. Biheiviorism(Hempel, Psühholoogia loogiline analüüs ja Ryle, Aju ja käitumine) Biheiviorism. Samastab vaimsed protsessid ja seisundid käitumise või kalduvustega. Metodoloogiline biheiviorism. Psühholoogia peaks tegelema ainult vaadeldava käitumisega, muu pole teaduslik, kuivõrd pole objektiivselt testitav. Uus meetod psühholoogiale, ei kaitse metafüüsilisi väiteid vaimu loomuse kohta. Psühholoogiline biheiviorism tegeles käitumise kujundamise tehnikatega(Pavlovlik
10 Meos, I. Filosoofia põhirpobleemid. Tallinn: Koolibri, 1998 lk 71 11 James, William. Pragmatism ja elu ideaalid, Vagabund 2005 lk 38 6 Tõe koherentsiteooria Koherentsiteooria järgi on väide tõene siis, kui ta on kooskõlas teiste tunnustatud (tõeseks tunnistatud) väidetega. Sellist seisukohta on pooldanud austria filosoof Otto Neurath (1882- 1945) ning saksa päritolu ameerika filosoof Carl G. Hempel (sünd 1905), kes kuulusid nn neopositivistide hulka. Kooskõla tähendab vasturääkivuste puudumist. Koherentsiteooria järgi ei ole väite tõesus mingi igavene omadus: väide, mida täna peetakse tõeseks, võib homme osutuda vääraks. Neurath kirjutas: "Ei ole olemas vahendit, mille abil võiks teha teaduse lähtepunktiks kindlad ja puhtad protokoll-laused. Ei ole olemas tabula rasa´t. Me oleme kui laevnikud, kes peavad oma laeva
suurem kaatetist Geomeetria aksioomid on Henri Poincare arvates ("Teadus ja hüpotees") A. ? mõistusest endast pärinevad sünteetilised aprioorsed väited B. Õige! konventsioonid, täpsemalt - varjatud definitsioonid C. ? kogemusele tuginevad üldistused (kogemusüldistused) Kui sirget tõlgendatakse valguskiirena homogeenses keskkonnas, siis on Carl Gustav Hempel'i arvates ("Geomeetria ja empiiriline teadus") tegemist A. ? geomeetria jaoks sobimatu tõlgendusega B. Ei ole õige puhta geomeetriaga C. Õige! füüsikalise geomeetriaga Carl Gustav Hempel'i arvates ("Tõesusest matemaatikas") on väide 3+2=5 A. Ei ole õige kinnitust leidnud vaatluse ja eksperimendi teel, kuid võib juhtuda, et kogemuse avardudes tuleb see väide kahtluse alla seada (nagu Newtoni seadusedki) B.
asjade eitusena. See kategooriaviga tekitas teise vaimu probleemi – ei saa teada, kas minu ümber liikuvates mehhanismides, on kummitus ehk kas ka teistel inimestel on vaim. Ühte loogilisse kategooriasse kuuluvaid sündmusi ja fakte käsitatakse nagu nad kuuluksid teise loogilisse kategooriasse. Küsimused Carl Hempeli teksti “Psühholoogia loogiline analüüs” ja Hilary Putnami teksti „Aju ja käitumine“ kohta (Tähtaeg 23.10.14) Mida peab Hempel silmas kui ta ütleb, et psühholoogia väited on füsikalistlikud väited? Kuidas erinevad Hempeli ja Putnami arusaamad sümptomi ja protsessi vahekorrast? Kahel lausel(väitel) on sama mõte kui nad on tõendatavad samade vaatlustega. Selle idee on see, et kui vaatluste kirjeldused tabavad lausete päris-mõtted, mis sisaldavad teoreetilisi tingimusi, siis need kirjeldused teenivad kui originaalse lause tõlkena – need (laused) ülevad
(alati ei vaja empiirilisi fakte) Epistemoloogia – so teadmiste ja tunnetamise teooria, Episteme – kindel, kaheldamatu. Uurib, missugune on teadmine (uskumus, teadmine, juhuse tõttu on uskumus tõene). Episteme järgi peab aga lati olema tõene, alusega. Uurib üldisi seoseid tõendite ja üldväidete vhael. Teadus võimaldab meil põhjendada uskumusi ja seletada ümbritsevat maailma. Seletamine seaduste ja tingimuste kaudu (Hempel). Teadusfilosoofia kui metafüüsika – küsib, mis on päriselt olemas ja mis on näiv või päriselt olev kaasnähtus. Ajalooline perspektiiv: eksperimenteeriv teadus tekib uusajal, 17. Sajandil, enne seda katseid ei tehtud. Pööret seostatakse Newtoni mehhaanikaga. Teadust kui tegevust isel teaduslik meetod, mis seisneb protseduuride kogumis, mis annavad teadusele süstemaatilise iseloomu ja aitavad avastada uusi tõdesid.
Süllogism rakendatuna reaalsusele (empiiriliselt interpreteeritud süllogism): Inimesed on surelikud (H) Aristoteles on inimene (T) Aristoteles on surelik (JO) kus (H) on hüpoteetiline seaduspärasus, (T) algandmed ehk tõik (fakt), (JO) järeldusotsustus Empiirilise asjaolu seletus: Aristoteles on surelik sellepärast, et Aristoteles on inimene ja inimesed on surelikud Füüsikas tuntuim on Hempel-Oppenheimi deduktiiv-nomoloogiline mudel Abduktsioon: järeldamine „parimale“ (paremini tõendatud) seletusele. 4) Kaalumise ja lähendamise meetodid aproksimeerimine printsiipide kaalumine (sh 2-astmeline kaalumine antud juhtumi lahenduselt kõigi sarnaste juhtumite sarnase lahenduse kogumõjule: tm sõnavabaduse printsiibi ja au ja väärikuse kaitse printsiibi kaalumine interneti-sõimu-juhtumi suhtes)
Biheiviorism: vaim pole muud kui käitumine. Biheiviorism jaguneb metodoloogiliseks ja analüütiliseks. metodoloogiline biheiviorism - psühholoogia peaks tegelema üksnes vaadeldava käitumisega, muu pole teaduslikult oluline, kuivõrd ta pole objektiivselt testitav. Watson, Skinner analüütiline biheiviorism - esmajoones seisukoht vaimuseisunditele viitavate väljendite tähenduse ning seeläbi ka vaimuseisundite kohta. Hempel, Ryle Väited kellegi vaimuseisundite kohta on väited isiku tegeliku ja võimaliku käitumise kohta *Ryle: Dualism põhineb kategooriaveal - ühte loogilisse kategooriasse kuuluvaid sündmusi või fakte käsitatakse nagu nad kuuluksid mõnda teise loogilisse kategooriasse. Dualism pani vaimunähtused füüsikaliste nähtustega samasse kategooriasse. Vaimunähtusi hakati seetõttu käsitlema füüsikaliste asjade eitusena. Keha asub ruumis, allub mehaanikaseadustele,
Tapmine on moraalselt väär . 2)Aprioorsed tõed: Aprioorsete (st kogemisest sõltumatute, kogemuste eelsete) tõdede probleem. nt 2+3=5 on tõene, ent milles seisneb siis vastavus tegelikkusega? Mis on maailmas, mis teeb tõeseks, et 2+3=5? Inimesed leiutasid numbrid - kaob inimene, kaob number. Või öelda, et kõik tiigrid on lihasööjad, siis peaksime kõik maailma tiigrid minevikus, olevikus ja tulevikus kontrollima. 3)Väidete ja maailma ühtesobimatus- Hempel- väiteid ei võrrelda kunagi“reaalsusega, „faktidega“. Kuidas seda teha? Me saame võrrelda asju mis kuuluvad ühte kategooriasse, aga väited ja maailm kuuluvad eri kategooriatesse. 5. Milles seisneb tõe koherentsusteoori ja mis kõneleb koherentsusteooria poolt? Tõe kooskõlateooria ehk koherentsiteooria kohaselt on tõene väide, mis on kooskõlas teiste (tõesteks) tunnistatud väidetega. Teiste väidetega kooskõlas olemine tähendab vasturääkivuste puudumist
värvikihi vajalik paksus, ülevärvimise (kuivamise) aeg , lahustid, Alumiiniumist laevade puhastamiseks ja värvimiseks võib kasutada ainult spets vase, nikli ja raua vabu abrassiivmaterjale ja värve Värvitud pinna kuivanud värvikihi paksus mõõdetakse üle, värvi pinna kvaliteeti kontrollitakse tugeva valgusega "Värvimise tehnoloogiline kaart"- väljastab töid teostanud firma, Värvifirmad: Hempel-Taani; Jotun-Norra; International-IngliseHollandi; Chugoku-Jaapan; Relius-Saksamaa; Sigma-PoolaHolland; Ameron-USA Elektrokeemiline korrosioonitõrje: levinum on pinna kaitsmine aktiivsest anood-metallist kaitsekehaga (protektoriga) Aktiivseks metalliks on tavaliselt tsingi ja alumiiniumi sulam Välise alalisvooluallikaga elektrokeemiline kaitse e. katoodkaitse
them. Such sentences are called analytic. Verificationism is an attractive view that has been held fervently by many. But like every other theory of meaning, it has its problems. Some objections The positivists never achieved a formulation of the Verification Principle that satisfied even themselves; they could never get it to fit just the strings of words they wanted it to fit. Every precise formulation proved to be too strong or too weak in one respect or another (see Hempel 1950). There is a methodological problem as well: to test proposed formulations, the positiv- ists had to appeal to clear cases of both kinds; that is, of meaningful strings of words and meaningless strings. But this assumes already that there are strings of words that are literally meaningless even though they are grammatically well-formed and composed of perfectly meaningful words; and that is, when you think about it, a very bold claim.
Spencer. Sajand tagasi arendasid positivismi ,,psühholoogilise positivismi" nime all E. Mach ja R. Avenarius. LOOGILINE POSITIVISM (NEOPOSITIVISM) Positivismi mõjukam suund (neopositivism, loogiline empirism või loogiline positivism) arenes Viini Ülikooli professori M. Schlicki filosoofiaseminaridest XX sajandi 20-datel. Tekkinud grupeeringut nimetatakse sageli ,,Viini ringiks", kuigi sellega ühines ka filosoofe mujalt. Tuntuimad Viini ringi liikmeid: O. Neurath, K. Hempel ning Rudolf Carnap (1891-1970). Viini ring koosnes peamiselt teadlastest, kes olid metafüüsika vastu ja positiivse teadusliku teadmise poolt. Viini ringiga oli ka seotud L. Wittgenstein, kes ise ei olnud positivist. Mõjukaim positivist oli Rudolf CARNAP (1891-1970). Loogilist positivismi on nimetatud veel ka verifikatsionismiks selle filosoofia peamise printsiibi järgi. Verifikatsioon tähendab tõesuse kindlaks tegemist.
olemasolu, mis on vastuolus biheivioristliku teooriaga, mis need samastab. - Biheiviorismi järgi puudub vaimuseisundite ja käitumise vahel põhjuslik seos. Ta peab lükkama tagasi meie argiarusaama, et vaimuseisundid põhjustavad käitumist. Analüütiline biheiviorism Analüütiline biheiviorism on esmajoones seisukoht vaimuseisunditele viitavate väljendite tähenduse ning seeläbi ka vaimuseisundite kohta. Carl Hempel, Gilbert Ryle Väited kellegi vaimuseisundite kohta on väited isiku tegeliku ja võimaliku käitumise kohta (ka selle kohta, mida isik teeks võiütleks teatud olukorras). Näiteks "Jaan usub, et hakkab vihma sadama" kui Jaani toa aken on lahti, siis ta sulgeb selle; kui ta läheb välja, siis võtab ta vihmavarju kaasa, jne. 120. Kategooriaviga Gilbert Ryle, The Concept of Mind (1949): dualism põhineb kategooriaveal.
See ei saa tõsi olla, et ta Jaan Tõnissoniga koos on õppinud: ta pole ju koolis käinudki. Sattunud kesklinna, mõtleb Jaak: "Nagu näha, on siin autosid tõesti palju". Millisest tõeteooriast ta niimoodi mõeldes lähtub? Tõe vastavusteooriast Mõtte/uskumuse tähenduse väljaselgitamiseks tuleb William James'i arvates ("Pragmatism: mõnede vanade mõtlemisviiside uus nimetus") võrrelda neist uskumustest lähtuvaid teguviise. Carl Gustav Hempel'i arvates ("Tõesusest matemaatikas") on väide 3+2=5 tõene kasutatud sümbolite tähenduste tõttu Milline järgmistest väidetest ei ole põhimõtteliselt verifitseeritav? Kõik inimesed on lühemad kui 3 meetrit Kui sirget tõlgendatakse valguskiirena homogeenses keskkonnas, siis on Carl Gustav Hempel'i arvates ("Geomeetria ja empiiriline teadus") tegemistfüüsikalise geomeetriaga Rudolf Carnapi arvates ("Füüsika filosoofilised alused")
See ei saa tõsi olla, et ta Jaan Tõnissoniga koos on õppinud: ta pole ju koolis käinudki. Sattunud kesklinna, mõtleb Jaak: "Nagu näha, on siin autosid tõesti palju". Millisest tõeteooriast ta niimoodi mõeldes lähtub? Tõe vastavusteooriast Mõtte/uskumuse tähenduse väljaselgitamiseks tuleb William James'i arvates ("Pragmatism: mõnede vanade mõtlemisviiside uus nimetus") võrrelda neist uskumustest lähtuvaid teguviise. Carl Gustav Hempel'i arvates ("Tõesusest matemaatikas") on väide 3+2=5 tõene kasutatud sümbolite tähenduste tõttu Milline järgmistest väidetest ei ole põhimõtteliselt verifitseeritav? Kõik inimesed on lühemad kui 3 meetrit Kui sirget tõlgendatakse valguskiirena homogeenses keskkonnas, siis on Carl Gustav Hempel'i arvates ("Geomeetria ja empiiriline teadus") tegemistfüüsikalise geomeetriaga Rudolf Carnapi arvates ("Füüsika filosoofilised alused")
Teaduses kasutatavad seaduspärasused ei ole täpselt ette ennustatavad, vaid hoopis tõenäosuslikud. Seda on teaduse ajalu- gu korduvalt tõestanud. Erinevatel teadusharudel on olemas siiski ka midagi ühist ning seda universaalset teadusfilosoo- fid otsivadki. Igasugune teadus põhineb ainult talle omase kindla teadusliku meetodi alusel. Teadlased nimeta- vad reegleid, mille järgi tuleks toimida, et saada uusi kindlaid teadmisi. Näiteks nii arvasid R. Car- nap, C. G. Hempel, K. R. Popper ja I. Lakatos. Teadusajalugu kirjeldas aja jooksul kogunenud teadmiste arvu ning seda oli vaja ,,ratsionaliseerida", kuid see oli nö vana ratsionalismi seisukoht. Uus seisukoht juhindub uue paradigma järgi just olemasolavast teadusest ja sellega tegelevatest inimestest. Loogiline empirism oli vana ratsionalismi aluseks. Sellel oli vaatuslik baas, tajukogemu- sed, internalism ja sõltumatus. Tajukogemuse sõltumatusega ei olnud mitmed inimesed rahul.
Teaduses kasutatavad seaduspärasused ei ole täpselt ette ennustatavad, vaid hoopis tõenäosuslikud. Seda on teaduse ajalu- gu korduvalt tõestanud. Erinevatel teadusharudel on olemas siiski ka midagi ühist ning seda universaalset teadusfilosoo- fid otsivadki. Igasugune teadus põhineb ainult talle omase kindla teadusliku meetodi alusel. Teadlased nimeta- vad reegleid, mille järgi tuleks toimida, et saada uusi kindlaid teadmisi. Näiteks nii arvasid R. Car- nap, C. G. Hempel, K. R. Popper ja I. Lakatos. Teadusajalugu kirjeldas aja jooksul kogunenud teadmiste arvu ning seda oli vaja ,,ratsionaliseerida", kuid see oli nö vana ratsionalismi seisukoht. Uus seisukoht juhindub uue paradigma järgi just olemasolavast teadusest ja sellega tegelevatest inimestest. Loogiline empirism oli vana ratsionalismi aluseks. Sellel oli vaatuslik baas, tajukogemu- sed, internalism ja sõltumatus. Tajukogemuse sõltumatusega ei olnud mitmed inimesed rahul.
Teaduses kasutatavad seaduspärasused ei ole täpselt ette ennustatavad, vaid hoopis tõenäosuslikud. Seda on teaduse ajalu- gu korduvalt tõestanud. Erinevatel teadusharudel on olemas siiski ka midagi ühist ning seda universaalset teadusfilosoo- fid otsivadki. Igasugune teadus põhineb ainult talle omase kindla teadusliku meetodi alusel. Teadlased nimeta- vad reegleid, mille järgi tuleks toimida, et saada uusi kindlaid teadmisi. Näiteks nii arvasid R. Car- nap, C. G. Hempel, K. R. Popper ja I. Lakatos. Teadusajalugu kirjeldas aja jooksul kogunenud teadmiste arvu ning seda oli vaja „ratsionaliseerida“, kuid see oli nö vana ratsionalismi seisukoht. Uus seisukoht juhindub uue paradigma järgi just olemasolavast teadusest ja sellega tegelevatest inimestest. Loogiline empirism oli vana ratsionalismi aluseks. Sellel oli vaatuslik baas, tajukogemu- sed, internalism ja sõltumatus. Tajukogemuse sõltumatusega ei olnud mitmed inimesed rahul.
annaabi.ee 
