Daniel Dennett - "Kvaalide kvainimine" (0)

"AKADEEMIA"12/1997, lk 2659­2684
KVAALIDE KVAINIMINE
Daniel C. Dennett
Tõlkinud Bruno Mölder
1. ELAVHÕBEDA KINNINABIMINE "Kvaalid" on tundmatu termin selle kohta, mis ei saaks kellelegi meist olla tuntum: need viisid, kui- das asjad meile paistavad. Ja nagu filosoofilise zargooni puhul ikka, on lihtsam tuua näiteid kui ter- mini definitsiooni. Vaata piimaklaasi päikeseloojangul; see viis, kuidas ta sulle paistab ­ eriline, isiklik, subjektiivne piimaklaasi nägemiskvaliteet ongi sinu selle hetke nägemiskogemuse kvaal. See viis, kuidas piim sulle siis maitseb, on teine, maitsmise kvaal ja kuidas see kõlab, kui sa seda neelad, on kuulmise kvaal. Need erinevad "teadvusliku kogemuse omadused" on kvaalide peamisteks näi- deteks. Näib, nagu ei saaks sa midagi lähemalt tunnetada kui oma kvaale; olgu terve universum mingi suur illusioon , mingi Descartes 'i kurja deemoni ettekujutus , see ettekujutus (sinu jaoks) on ikkagi tehtud sinu hallutsinatoorse kogemuse kvaalidest. Descartes väitis, et kahtleb kõiges, milles saab kahelda, kuid ta ei kahelnud kunagi, et tema teadvuslikel kogemustel on kvaalid, omadused, mille kaudu ta neid tunnetab või tajub . Tegusõna "kvainima" on veelgi esoteerilisem. Ta pärineb Filosoofilisest leksikonist (Dennett 1978c, 8. väljaanne 1987), eponüümide satiirilisest sõnastikust: "kvainima", verb. Millegi reaalse ja oluli- se olemasoluga tähtsust resoluutselt eitama". Esimesel pilgul oleks raske kujutada ette veel donkih- hotelikumat katset kui püüda veenda inimesi, et selliseid omadusi nagu kvaalid ei ole olemas; siit selle peatüki irooniline pealkiri. Ent ma ei naljata. Minu sihiks on õõnestada. Ma olen väljas selle peal, et kummutada ettekujutust, mis ühel või teisel kujul on "ilmne" enamikule inimestest ­ teadlastele, filosoofidele, tavainimestele. Minu jahisaak on masendavalt raskesti tabatav; niipea kui ta taandub ühe argumendi ees, ilmub "ta" taas uues kuues, näiliselt süütu kõikide süüdistuste ees. [2659] Millist ettekujutust kvaalidest ma püüan välja juurida? Kõigel reaalsel on omadused ning kuna ma ei eita teadvusliku kogemuse reaalsust, möönan ma, et teadvuslikul kogemusel on omadusi. Enamgi veel, ma möönan, et iga isiku teadvusseisunditel on omadusi, mille tõttu noil seisunditel on selline kogemussisu, nagu neil on. See tähendab, et alati kui keegi kogeb, et miski on pigem ühtviisi kui teisiti, on see tõene tänu neis sel ajal millegi toimumise mingisugusele omadusele, kuid need oma- dused erinevad traditsiooniliselt teadvusele külge kleebitud omadustest sedavõrd, et oleks äärmiselt eksitav kutsuda ainsatki nende hulgast mõneks kauaotsitud kvaaliks. Kvaalid peaksid olema erilised omadused, oma teatud raskesti defineeritaval viisil. Minu väide ­ mis tuleb tähelepanu keskpunkti järgnevalt ­ on selles, et teadvuslikul kogemusel ei ole omadusi, mis oleksid erilised ühelgi sellisel viisil, nagu kvaalid peaksid erilised olema. Tüüpiliseks reaktsiooniks sellele väitele on enesega rahulolev tunnistus , et kui mõni inimene on ehk tõesti langenud teatavasse segadusse või fanatismi, on tema enda tagasihoidlik süütu tuginemine
Quining Qualia. Consciousness in Contemporary Science, A. Marcel & E. Bisiach (eds.). Oxford : Oxford University Press, 1988, pp.42-77.
Termin "kvainima (to quine, ingl. k)" vihjab filosoof W. V. O. Quine'ile, kes eitab omaduste eksistentsi, lubades oma ontoloogiasse nende asemel hulgad ning liigid [kinde]. Peamiseks põhjuseks Quine'i vastumeelsusele omaduste suhtes on see, et omaduste identsuse tingimusi ei saa esitada ekstensionaalses keeles, kuid kõik laused , millel on ontoloogilisi kohustusi, peavad Quine'i järgi olema ekstensionaalsed. Tlk.
1 subjektiivse kogemuse omadustele kindlasti ohutu. Just seda süütuse eeldust ma kummutada tahan- gi. Ma tahan nihutada tõendamiskohustust nii, et igaüks, kes tahab toetuda privaatsetele, subjektiiv- setele omadustele, peab esmalt tõendama, et nad ei eksi seda tehes. Selline süüdi, kuni pole süütust tõendatud staatus pole pretsedenditu ega kaitsmatu (niikaua kui piirdume mõistetega). Tänapäeval ei julgeks ükski bioloog eeldada, et on küllalt hea toetuda mõnele süütule elan vital'i mõistele. Mui- dugi võidakse kasutada seda terminit millegi auväärse tähistamiseks; näiteks kasutada elan vital'i kui oma nimetust DNA-le, kuid see terminoloogia oleks kergemeelne, kui arvestada teenitud kahtlu- si, millega see termin tänapäeval on koormatud. niisama ebamugavaks tahan ma kõigile teha ka kõ- nelemise kvaalidest ­ või "töötlemata tundest", "fenomenilistest omadustest", "subjektiivsetest ja seesmistest omadustest" või kogemuse "kvalitatiivsest iseloomust" ­ ühes tüüpilise eelarvamusega, et nemad ja kõik teised ju pagana pihta teavad ometi, millest nad kõnelevad.1 [2660] Mis täpselt on kvaalid? Üks autor pareerib ("ainult naljaga pooleks") selle tõrksa pärimise Louis Armstrongi legendaarse vastusega küsimuse peale, mis on dzäss: "Kui sa küsid, ei saa sa kunagi teada." (Block 1978, 281). See hämmastav taktika illustreerib suurepäraselt minu märklauaks olevat eelarvamust. Kui mu ettevõtmine õnnestub, hakkab see tänapäeval enamikus ringkondades kõlbli- kuks tunnistatud käik tunduma sama veider ja põhjendamatu kui naljatlev toetumine asja ­ pange tähele, elus asja! ­ kentsakusele kahelda elan vital'i olemasolus! Ma ei väida seega ainult, et kvaalide erinevad tehnilised ja teoreetilised mõisted on hägused või mitmetähenduslikud, vaid et allikmõiste, "eelteoreetiline" arusaam, mida nood oletatavasti täpsusta- vad, on sedavõrd segane, et isegi kui võtta ette mõne "vähima ühisnimetaja" päästmine teoreetikute ettepanekute hulgast, tuleks iga vastuvõetav versioon nii radikaalselt erinev neist halvasti moodus - tatud arusaamadest, millele tavaliselt toetutakse, et selle termini küljes rippuda oleks taktikaliselt nürimeelne, et mitte öelda pickwicklik. Taktikaliselt oleks kaugelt parem deklareerida, et kvaale lihtsalt üldse ei ole.2 Ranged argumendid toimivad üksnes hästimääratletud materjalil ja kuna minu sihiks on hävitada meie usku eelteoreetilisse või "intuitiivsesse" mõistesse, on minu ülesande jaoks sobivateks tööriis- tadeks intuitsioonipumbad, mitte formaalsed argumendid. Järgnev on viieteistkümne intuitsiooni - pumba seeria , järjestatud kavatsusega ekslikke intuitsioone välja ­ ning siis minema ­ uhta. Teises osas kasutan ma esimest kahte intuitsioonipumpa juhtimaks tähelepanu tra-[2661]ditsioonilisele arusaamale. Ülejäänud artikli ülesandeks on teid veenda, et need kaks pumpa eksitavad meid kõi- gest väest ja et neist tuleks loobuda . Kolmandas osas loovad ja täpsustavad järgmised neli intuit- sioonipumpa 'paradoksi', mis traditsioonis peidus on. See ei ole formaalne paradoks , vaid ainult mõnede peaaegu vastupandamatult atraktiivsete ideede vastu seatud väga mõjukas argument. Nel- jandas osas reastatakse veel kuus intuitsioonipumpa, hajutamaks nonde ideede atraktiivsust, ja viies jagu teeb asja selgeks, näidates, kui hapraks need ideed osutuvad, niipea kui kohtuvad mõne tõsielu anomaalse kogemuse juhtumiga. See jätab maha justkui vaakumi ning viimases osas kasutatakse veel kolme intuitsioonipumpa, tutvustamaks ja põhjendamaks mõnda sobivat asendajat pagendatud arusaamadele.
1 Kõige värskema kvaalide-alase kirjanduse esinduslik valim sisaldaks Block 1980; Shoemaker 1981, 1982; Davis 1982; White 1985; Armstrong ja Malcolm 1984; Churchland 1985; ja Conee 1985. 2 Erinevust "eliminatiivmaterialismi" ­ mille näiteks on minu positsioon kvaalide suhtes ­ ja "reduktiivse" materialismi vahel, mis võtab endale ülesandeks määratleda see problemaatiline üksikasi aluseksoleva materialistliku teooria kaudu, pole seega tihti parim näha mitte niivõrd doktrinaarse kui taktikalise küsimusena: kuidas saaksime sel juhul eksinut kõi- ge kaunimalt või efektiivsemalt valgustada? Vt mu arutlust "väsimuste" üle Brainstonns'i sissejuhatuses (Dennett 1978a) ja minu varasemat arutlust teoses Content and Consciousness (Dennett 1969: ptk 1) selle üle, mida valgustatu peaks ütlema pärastite (sake) ja häälte metafüüsilise staatuse kohta. (* Nende ja teiste "objektide" kohta vt selgitust tõlkija järelsõnast. Tlk.)
2 2. KVAALIDE ERILISED OMADUSED Intuitsioonipump # 1: vaatan , kuidas sa sööd lillkapsast . Ma näen, et sa vitsutad himuga auravat lillkapsaportsu, mille paljas lehk mind kergelt iiveldama ajab, ja ma leian end imestamas, kuidas võid sa seda maitset nautida, ning siis turgatab mulle pähe, et arvatavasti on (peab olema?) lillkap- sal sinu jaoks teistsugune maitse. Seda oletada tundub tõepärane, eriti kui ma tean, et üks ja seesama toit maitseb mulle tihti erinevalt. Näiteks esimene lonks hommikust apelsinimahla tundub palju ma- gusam teisest lonksust, kui ma võtan vahepeal natuke pannkooki ja vahtrasiirupit, kuid pärast üht- kaht kohvisõõmu hakkab apelsinimahl maitsema (umbes? täpselt?) niisamuti nagu esimese lonksu ajal. Kindlasti tahame rääkida (ja mõtelda) sellistest asjadest ning kindlasti me ei eksi seejuures kui- gi hullusti, seega... on kindlasti üsna OK kõnelda sellest viisist, kuidas mahl maitseb Dennettile ajal t, ja küsida, kas see on täpselt sama või erinev viisist, kuidas mahl maitseb Dennettile ajal t' või vii- sist, kuidas maitseb mahl Jonesile ajal t. See "järeldus" paistab süütu, ent just siin oleme juba teinud suure vea. Viimane samm eeldab, et saame isoleerida kvaalid kõigest muust toimuvast ­ vähemalt põhimõtteliselt või argumendi huvi- des. Eeldatakse, et seda, mis läheb arvesse viisina, kuidas mahl x-le maitseb, saab eristada sellest, mis on pelgalt täiendav, kaasa-aitav põhjus või selle "keskse" viisi kaasprodukt. Ähmases kujutluses võetakse sellised juhtumid [2662] ette ja kooritakse neid järk-järgult põhituumani, jättes järele nen- de ühisjäägi, viisi, kuidas asjad paistavad, kõlavad, tunduvad , maitsevad, lõhnavad eri isikutele eri aegadel , sõltumatult sellest, kuidas neid isikuid on stimuleeritud või mittetajumuslikult mõjutatud, ja sõltumatult sellest, kuidas nad seejärel kalduvad käituma või mida uskuma. Eksituseks pole eel- dus, et me üldse või alati seda puhastusakti täie kindlusega praktiliselt sooritada võime, märksa põ- hilisema tähtsusega eksitus on eeldada, et selline tõsiseltvõetav jäänuk-omadus olemas on, olgu meie tegelikud katsed üksikjuhte isoleerida kui tahes ebakindlad. Meid võrgutavaid näiteid leidub rikkalikult igas meelemodaalsuses. Tundub, et ma ei suuda kujut- leda , ei saa ega või kunagi teada, kuidas kõlas Bach Glenn Gouldi jaoks. (Suudan vaevu taastada oma mälus seda viisi, kuidas Bach mulle kõlas, kui ma laps olin.) Ning tundub, et ma ei saa teada, mis tunne on olla nahkhiir ( Nagel 1996) või kas sina näed samu värve mis mina, kui me vaatame üles selgesse 'sinisesse' taevasse . Igapäevased juhtumid veenavad meid nende eriliste omaduste reaalsuses ­ nood subjektiivsed maitsed , vaated, lõhnad, helid ­, mida me siis definitsiooni tarvis näiliselt isoleerime seda filosoofiliselt destilleerides. Nende omaduste erilisust on raske haarata, ent seda võib näha intuitsioonipumba # 2: veini degus- teerimise masina tegevuse kaudu. Kas Gallo Brothers võib asendada oma inimestest veinidegus- taatorid masinaga? Arvuti abil tehtava kvaliteedikontrollija klassifitseerimise "ekspertsüsteem" jääb arvatavasti olemasoleva tehnoloogia piiresse. Me tunneme praegu piisavalt vajalikku keemiat, et valmistada maitsepungi ning haistmisorganeid asendavaid andureid (tundlik värvinägemine oleks problemaatilisem ) ja nende andurite väljundit võime kasutada toormaterjalina ­ tegelikult "meele- andmetena" ­ üksikasjalikuks hindamiseks, kirjeldamiseks, klassifitseerimiseks. Vala proov lehtris- se ning mõne minuti või tunni pärast trükib süsteem välja keemilise proovianalüüsi koos kommen- taariga 'hõrk ja sametine Pinot , kuid maitse ei ole püsiv ­ või midagi muud samalaadset. Selline ma- sin võib sooritada kõiki täpsuse ja kooskõla teste , mida veinitegi-[2663]jad välja mõelda suudavad3, paremini kui inimestest veinidegustaatorid, kuid kindlasti hoolimata sellest, kui "tundlikuks" ja "eristusvõimeliseks" selline süsteem saab, pole tal ega naudi ta kunagi seda, mida naudime meie veini maitstes: teadvusliku kogemuse kvaale! Ükskõik millised informatsioonilised, dispositsiooni - lised ja funktsionaalsed omadused tema siseseisunditel ka on, ei ole ükski neist eriline sellisel viisil
3 Selle möönduse tõepära ei sõltu niivõrd suurest lugupidamisest tehnoloogia vastu, kuivõrd sündsast skepsisest inim- võimete suhtes, nüüdseks dokumenteeritud Lehreri (1983) paeluvas uurimuses.
3 nagu kvaal. Kui sa jagad seda intuitsiooni, usud sa, et kvaalid on olemas sellises tähenduses, mida ma kavatsen lammutada. Mis on kvaalides erilist? Traditsioonilised analüüsid pakuvad nendele omadustele mõningaid võluvaid teise astme omadusi. Esiteks, kuna keegi ei suuda öelda teisele, mismoodi täpselt ta parajasti näeb, maitseb, haistab ja nii edasi, olgu ta nii sõnaosav kui tahes ning olgu tema kuulajaskond nii koostööal- dis ja nii rikkaliku kujutlusvõimega kui tahes, siis on kvaalid sõnulseletamatud ­ tegelikult on nad lau- sa sõnulseletamatuse musternäidiseks. Vähemalt osa kvaalide sõnulseletamatuse põhjusest on tradit- siooni järgi selles, et nad on seesmised omadused ­ mis muu hulgas näib implitseerivat, et nad on kuidagi atomaarsed ja analüüsimatud. Et nad on "lihtsad" ehk "homogeensed", ei ole millestki kinni hakata, kui sellist omadust püüda kirjeldada sellele, kes pole kõnealuse juhuga tuttav. Enamgi veel, verbaalne võrdlus pole ainus kontrollimeetod, mis on välistatud. Igasugune objektiiv - ne, füsioloogiline või "pelgalt käitumuslik" test ­ nagu need, mille läbis kujuteldav veinidegustee- rimise masin ­ laseks paratamatult märgist mööda (võidakse tõenäoliselt väita), seega on nende näimisviiside interpersonaalne võrdlemine (ilmselt) järjekindlalt võimatu. Teisisõnu, kvaalid on olemuslikult privaatsed omadused. Ning viimaks, et nad on minu kogemuse omadused (nad ei ole tükeldatud maks ega näiteks minu peaaju vere-[2664]voolu omadused ­ panid sa ikka hoolega tä- hele?), on kvaalid oma olemuse tõttu nende kogeja (tähendagu see siis mida iganes) teadvusele ot- seselt kättesaadavad ehk kvaalid on kogemuse omadused, millega ollakse lähedaselt või otseselt tuttav (acquainted) (tähendagu see siis mida iganes) ehk " vahetud fenomenoloogilised kvaliteedid" (Block 1978) (tähendagu see siis mida iganes). Nad on lõppude lõpuks needsamad omadused, mille hindamine lubab meil oma teadvuslikke seisundeid identifitseerida. Seega, traditsiooni kokku võt- tes: kvaale peetakse subjekti vaimuseisundite sellisteks omadusteks, mis on 1) sõnulseletamatud 2) seesmised 3) privaatsed 4) teadvuses otseselt ehk vahetult hoomatavad Sellega on kvaalid juhatatud filosoofia näitelavale. Mõnedele teoreetikutele on nad tundunud väga tähtsate omadustena, kuna nad paistavad olevat ületamatu ja vältimatu komistuskivi funktsionalismile, või üldisemalt, materialismile või veelgi üldisemalt, igale puhtalt "kolmandaisikulisele" objektiivsele vaatevinklile või maailmale lähenemise viisile (Nagel 1986). Vastupidise usutunnistusega teoreetikud on kõigil argumentidel kannatlikult ja leidlikult pinna jalge alt löönud ja rääkinud enamasti õiget juttu, kuid mina väidan, et nad on teinud taktikalise vea, öeldes ühel või teisel kombel : "Meie, teoreetikud, tuleme kenasti toime nende kvaalidega, millest sa räägid; me näitame, et sa ek- sid natuke kvaalide loomuse suhtes." Selle asemel oleksid nad pidanud küsima: "Mis kvaalid?" Minu väljakutse paistab mõnedele teoreetikutele pöörane ja eksitav, sest nad arvavad . et nemad lähtuvad palju süütumast ja järelikult vähem haavatavast kvaalide mõistest. Nad arvavad, et ma sean üles ja raban jalust kujuteldava vastase, ning küsivad seepärast: "Kes ütles, et kvaalid on sõnulsele- tamatud, seesmised, privaatsed ja asjade näimise otseselt hoomatavad viisid?" Kuna minu poolt pa- kutud kvaalide neljakordne olemus võib paljudele lugejatele paista tendentslik, siis võiks olla õpet- lik lühidalt arutada pealtnäha mõõdukamat alternatiivi: kvaalid on lihtsalt "meelekogemus(t)e kva- litatiivsed ehk fenomenilised tunnused, tänu millele nad sarnanevad üksteisega ja erinevad ükstei- sest, kvalitatiivselt vastaval [2665] moel" (Shoemaker 1982: 367). Kindlasti ei kavatse ma ju eitada noid tunnuseid!
Ingl. k intrinsic. Omadus, mis asjal on iseenesest, tänu viisile, kuidas ta ise on. Vastandiks on relatsiooniline või väline (extrinsic) omadus ­ see, mis millelgi on vaid tänu suhtele millegi muuga . Paljude filosoofide arvates on selle eristuse tegemine muutunud küsitavaks. Toim.
4 Ma vastan : see kõik oleneb sellest, mida "kvalitatiivse või fenomenilise" all mõeldakse. Shoemaker vastandab kvalitatiivset sarnasust ja erinevust "intentsionaalsele" samasusele ja erinevusele ­ nende omaduste sarnasusele ja erinevusele, mida kogemus representeerib või mille 'kohta' ta käib. See on piisavalt selge, ent mis saab 'fenomenilisest'? Minu nägemisseisundite mitteintentsionaalsete (ja seega kvalitatiivsete?) omaduste hulgas on ka nende füsioloogilisi omadusi. Kas need omadused võiksid olla kvaalid, millest Shoemaker räägib? Arvatavasti on ilmne, ma oletan, et seda liiki tunnu- sed välistab see, et nad ei ole "introspektiivselt ligipääsetavad" (Shoemaker, isiklik teade). Need võivad olla minu nägemisseisundi, kuid mitte minu nägemiskogemuse tunnused. Nad ei ole feno- menilised omadused. Kuid on veel üks mitteintentsionaalne sarnasus, mida mõned mu nägemisseisundid jagavad, nimelt suunavad nad minu mõtted magamaminekule. Ma arvan, et see tunnus on introspektiivselt ligipää- setav ­ harilikus, eelteoreetilises tähenduses. Kas see on fenomeniline omadus või ei ole? Termin "fenomeniline" ei tähenda mulle midagi endastmõistetavat ega mittetendentslikku ja paistab kaht- lust äratava viipena selles suunas, mis viib tagasi sõnulseletamatu, privaatse ja asjade näimise otse- selt hoomatava viisi juurde4.[2666] Ma kahtlustan tegelikult, et paljud ei taha minu radikaalset väljakutset tõsiselt võtta suuresti sellepä- rast, et nad nii väga tahavad, et kvaale tunnustataks. Paljudele tunduvad kvaalid meie vaimu vaim- suse ja tabamatuse viimse kaitsekraavina, kaitsevallina ligihiiliva mehhanitsismi vastu. Nad on kindlad, et peab leiduma mingi usaldusväärne tee igapäevastest juhtumitest filosoofide kardetud kategooriani, sest vastasel korral vallutab teadus nende erilaadsuse viimse bastioni . Nende oletatavate omaduste erilaadsel staatusel on pikk ja auväärne traditsioon. Ma arvan, et see oli Einstein , kes meile kunagi teatavaks tegi, et teadus ei suuda meile paljastada supi maitset. Kas nii tark mees võis eksida? Jah, kui arvata, et ta püüdis meile meelde tuletada kvaale, mis jäävad meie vaimu subjektiivses pühamus objektiivse teaduse eest igavesti varjatuks. Selliseid asju ei ole. Nii ütles üks teine tark mees Wittgenstein (1958, eriti lk 91-100). Tegelikult ütles ta nii: Asjal karbis ei ole üldse kohta keelemängus; isegi mitte miskina; sest karp võiks isegi tühi olla. ­ Ei, asjaga karbis saab "läbi jagada"; ta tühistub, mis iganes ta ka on (lk 100). ja jätkas siis põiklevalt: "See ei ole miski, aga ka mittemiski mitte! Järelduseks oli ainult, et selleks, mille kohta midagi öelda ei saa, kõlbab mittemiski sama hästi kui miski" (lk 102). Nii Einsteini kui Wittgensteini märkused alluvad lõputule eksegeesile, kuid selles titaanide sõjas kohtuniku rolli võtmise asemel eelistan ma seisukohta, mis võib olla Wittgensteini omast radikaalsemgi 5. Kvaalid
Sydney Shoemaker on tuntud ühendriikide filosoof , kes on kirjutanud põhiliselt metafüüsika ja vaimufilosoofia alaseid uurimusi. PhD (1958) Cornelli ülikoolist, töötanud Ohio State, Harvardi ja Rockefelleri ülikoolis, 1961. aastast õpetab Cornelli ülikoolis, praegu on sealne Susan Linn Sage Professor. Teoseid: Self Knowledge and Self-Identity, (1963), Per- sonal Identity, (koos R. Swinburne'iga, 1984), Identity, Cause and Mind: Philosophical Essays (1984) ja The First Person Perspective, and other Essays (1996). Tlk. 4 Shoemaker (1984: 356) näib tõrksalt liikuvat selle järeldusega nõustumise suunas: "Seega kui me ei leia mingit alust, millelt saaksime eitada selliselt visandatud olukorra võimalikkust ... tuleb meil ilmselt valida, kas lükata tagasi kvalita- tiivse sarnasuse funktsionalistlik käsitlus või standardne arusaam kvaalidest. Ma eelistaksin seda valikut vältida; ent kui ma selleks just sunnitud oleksin, loobuksin ma standardsest arusaamast kvaalide kohta." 5 Shoemaker (1982: 360) omistab Wittgensteinile seisukoha (mööndes, et "ei ole päris kindel", kas Wittgenstein seda tegelikult pooldas), mis on väga lähedane seisukohale, mida mina siin kaitsen. Ent Shoemakeri jaoks "näib mõtlematagi selge, et Wittgenstein eksis", seda väidet toetab Shoemaker mõtteeksperimendiga, mis pole kaugeltki mõtlematagi selge ­ ja mida Shoemaker analüüsib valesti, kui käesolev artikkel on õige. (Vastupidiselt Shoemakeri deklaratsioonile ei ole head alust uskuda , et teine katseisiku kogemus erineb süstemaatiliselt sellest, mis ta oli enne ümberpööramist). Smart ( 1959 ) väljendab talitsetud ja osalist heakskiitu Wittgensteini karmile joonele, kuid ei suuda võimalikuks pidada nii sel- gelt järeleandmatut eliminativismi nagu minu oma.
5 pole isegi "miski, mille kohta [2667] midagi öelda ei saa"; "kvaalid" on filosoofide termin, mis ei fosterda6 midagi peale segaduse ning mis lõpptulemusena ei osuta üldse omadustele ega tunnustele.
3. TAGASIVÕIDETUD TRADITSIOONILINE PARADOKS Mitte alati pole kvaalid filosoofide hulgas au sees olnud. Ehkki paljud on arvanud koos Descartes'i ja Locke 'iga, et on mõtet rääkida vaimu privaatsetest sõnulseletamatutest omadustest, on teised väitnud, et see on lausa mõttetus ­ ükskõik kui loomulikult ta ka üle huulte libiseb. Tasub meenutada, kuidas kvaalid pärast wittgensteinlikku ja verifikatsionistlikku rünnakut neile kui pseudohüpoteesidele eelda - tavasti rehabiliteeriti omadustena, mida tuleks võtta tõsiselt. Intuitsioonipumba # 3: pööratud spektri algne versioon (Locke 1690: II, xxxii , 15) on mõtisklus kahest inimesest: kuidas ma tean, et sina ja mina näeme sedasama subjektiivset värvi, kui me midagi vaatleme? Kuna me mõlemad õppisime vär- vide nimetusi avalike värviliste objektide näitamise teel, ühtib meie verbaalne käitumine isegi siis, kui me kogeme täiesti erinevaid subjektiivseid värve. Intuitsioon , et seda hüpoteesi ei saa süstemaatiliselt kinnitada (ega muidugi ka ümber lükata), on alati olnud üsna jõuline, kuid mõned inimesed on ikka kaldunud arvama, et tehnoloogia võiks (põhimõtteliselt) selle lünga täita. Oleta intuitsioonipumba # 4: Meeltesegaduse (Brainstorm) masin raames, et leidub mingi neurotea- duslik aparaat , mis passib sulle pähe ja kannab sinu nägemiskogemuse minu ajju (nagu filmis Meeltesegadus (Brainstorm), mida ei tohi segi ajada raamatuga Mõttevälgatused (Brainstorms)). Ma raporteerin suletud silmi korrektselt kõike, mida sa näed, peale selle et ma imestan, miks on taevas kollane, rohi punane ja nõnda edasi. Kas see ei kinnitaks empiiriliselt, et meie kvaalid olid erine- vad? Kuid oletage siis, et tehnik tõmbab ühenduskaabli lüliti välja, pöörab seda 180 kraadi ja ühen- dab selle tagasi [2668] pistikusse. Nüüd raporteerin ma, et taevas on sinine, rohi roheline ja nii eda- si. Kumb on lüliti "õige" asend? Sellise riistapuu kavandamine ning ehitamine nõuab, et tema "täp- sust" seadistataks või kalibreeritaks kahe katseisiku raportite normaliseerimise kaudu ­ ja nii olek- sime tagasi oma tõenduse alguspunktis. Selle intuitsioonipumba moraaliks on, et kvaalide intersub- jektiivne võrdlemine ei ole võimalik, isegi mitte täiusliku tehnoloogia abil. Asi jäi nii, kuni keegi mõtles välja selle mõtteeksperimendi oletatavalt täiustatud variandi : isikusi- sese pööratud spektri. Ilmselt on see mõte tulnud pähe mitmele inimesele iseseisvalt ( Gert 1965; Putnam 1965; Taylor 1966; Shoemake, 1969,1975; Lycan 1973). Arvatavasti peavad Block ja Fodor (1972: 172) silmas seda, kui nad ütlevad: "Meile tundub, et standardsed verifikatsionistlikud argu- mendid selle seisukoha vastu, et "pööratud spektri" hüpotees on kontseptuaalselt koherentne , ei ole veenvad." Selle versiooni, intuitsioonipumba # 5: neurokirurgilise vingerpussi kohaselt asuvad kõik kogemused, mida võrrelda tuleb, ühes vaimus . Sa ärkad ühel hommikul ning avastad, et rohi on muutunud punaseks, taevas kollaseks ja nii edasi. Keegi teine ühtki värvuse anomaaliat ei märka, seega peab probleem olema sinus . Näib, et sa oled õigustatud järeldama, et oled läbi teinud visuaal - sete värvusekvaalide ümberpööramise ja meie avastame hiljem, kui soovid, kuidas täpselt kurjad neurofüsioloogid sinu neuroneid selle saavutamiseks on mõjutanud). Siin tundub esmalt ­ ja tegelikult juba ammu ­, et kvaalid on ikkagi vastuvõetavad omadused, sest propositsioone nende kohta saab õigustatult väita, empiiriliselt verifitseerida ja isegi seletada. Lõp- pude lõpuks saame ju kujutletud juhtumil jutustada loo, milles kinnitame sinu poolt läbitehtud dra- maatilise muutuse täpse etioloogia detailse neurofüsioloogilise seletuse . Ahvatlev on seega oletada, et neurofüsioloogilisel tõendusmaterjalil, mis on hõlmatud jõulisse ja harunevasse teooriasse, oleks 6 1979. aastal pidasin ma selle artikli varasema versiooni põhjal Oxfordis loengu, mida John Foster kommenteeris, kaitstes kvaale viimse hingetõmbeni, ja see kõlas nii: "Mitte kvainida ei tule kvaale, vaid hoopis soosida (foster)!" Sümmeetria nõuab loomulikult, et Filosoofilise leksikoni kaheksandasse väljaandesse lisataks järgmine definitsioon: "fosterdama", verb. Millegi kimäärse või vähetähtsa olemasolu või olulisust resoluutselt heaks kiitma".
6 kogu lahutusvõime, mida me võiksime iganes vajada, et teha kindlaks, kas kellegi kvaale on tegeli- kult nihutatud või ei ole. Kuid see on viga. Selle eksituse paljastamine täies sügavuses nõuab kannatlikku uurimist, ent järel- duseni saab kiiresti jõuda ­ kui ka mitte seda kindlustada ­ intuitsioonipumba # 6: alternatiivse neurokirurgia abil. On (vähemalt) kaks eri [2669] viisi, kuidas kuri neurokirurg võiks tekitada selli- se ümberpööramise efekti, mida kirjeldab intuitsioonipump # 5: I Pööra mõnda "varajast" kvaale tekitavat kanalit, nägemisnärvis näiteks, nii et kõik ' allavoolu ' asetsevad olulised närvisündmused oleks esialgse ja normaalsega võrreldes 'vastupidise" väärtusega. Ex hypothesi pöörab see sinu kvaalid ümber. II Jäta kõik need varajased juhtteed puutumata ning pööra lihtsalt mis tahes mälule- juurdepääsu ühendusi, mis teostavad sinu tänaste ja muistsete värvitoonide vaikimisi (ja ise- gi alateadvusliku!) võrdlemise. Ex hypothesi ei pööra see üldse sinu kvaale, vaid hoopis sinu mälus kinnistunud kalduvusi neile reageerida. Üles ärgates ja avastades, et sinu visuaalne maailm on kohutavalt anomaalne , peaksid sa hüüatama: "Jumala eest! Midagi on juhtunud! Kas on ümber pööratud minu kvaalid või on ümber pööratud minu mäluga seotud reaktsioonid kvaalidele. Ei tea küll, kumb on juhtunud!" Üldiselt peeti isikusisese pööratud spektri mõtteeksperimenti [eelmisest] täiuslikumaks, kuna ta viis vajaliku võrdlemise üle ühe isiku pähe. Kuid nüüd võime näha, et tegemist on illusiooniga, sest ühendus varasemate kogemustega, ühendus mälu kaudu, on analoogne esialgse variandi kujuteldava kaabliga , niis võinuks ühendada kaht isikut. Selle asja tuumast saavad harjumuspäraselt ­ võiks öelda traditsiooniliselt ­ valesti aru "subjektisi- sese pööratud spektri" mõtteeksperimentide konstrueerijad, kes oletavad, et erinevuse märkamine subjekti poolt ­ kindlasti ere avastamisekogemus subjekti jaoks ­ peaks endast kujutama erinevuse kui kvaalide vahetuse (otsest? korrigeerimatut?) äratundmist. Kuid nagu ilmneb minu näitest, võime saavutada subjektis samasuguse hämmastava tulemuse, ilma et tema oletatavaid kvaale üldse mõju- tada tuleks. Kuna ex hypothesi võivad kaks erinevat kirurgilist sekkumist tekitada täpselt sama int- rospektiivse efekti, kusjuures kvaale pöörab ainult üks operatsioon, ei saa isiku kogemuses olla mi- dagi sellist, mis eelistaks üht hüpoteesi teisele. Seega kui ta ei otsi välist abi, peab tema enda kvaa- lide seisund olema talle sama tundmatu kui mis tahes teise (isiku) kvaalide seisund. Vaevalt on see priviligee-[2670]ritud juurdepääs või vahetu tutvus või otsene hoomamine, mis "fenomenilistel tun- nustel" on kvaalisõprade arvates! Selle mõtteeksperimentide seeria tulemuseks on kvaalidevastase "verifikatsionistliku" argumendi tugevdamine. Kui leidub kvaale, on nad meie tunnetusele palju vähem kättesaadavad, kui me seni oleme arvanud. Mitte ainult, et klassikalised isikutevahelised võrdlused pole võimalikud (nagu näi- tab Meeltesegaduse masin), vaid me ei saa ka enda puhul öelda vähemalt mitte introspektsiooni abil ­, kas meie kvaalid on ümber pööratud. Kindlasti oleks siinkohal ahvatlev ­ eriti neile, kes ei ole filosoofid ­ otsustada, et see paradoksaalne tulemus peab olema mõne filosoofilise vääranalüüsi artefakt , seda liiki asi, mis võib kergesti juhtuda, kui võtta täiesti hea eelteoreetiline arusaam ­ meie argiarusaam kvaalidest ­ ja venitada see siis katkemispunktist lubamatult eemale. Filosoofid on asja ära vussinud; tehku nad see siis korda ka; vahepeal saame meie ülejäänud jälle tööle hakata, tugine- des nagu alati oma tasakaalukale ja mittemetafüüsilisele tutvusele kvaalidega. Selle kõikehõlmava kiusatuse ületamine on järgmise osa ülesandeks, kus püütakse tõestada nende paradoksini juhtivate aimduste parandamatut ebasidusust, vaadates lähemalt nende lätteid ja ajen- deid.
7 4. EKSIMINE KVAALIDE SUHTES Arvamus, et inimesed võiksid eksida omaenda kvaalide suhtes, on jätkuva segaduse tuumaks, ning kui me tahame näha, millist peent rolli see arvamus mängib, tuleb seda detailsemalt ja mõnevõrra realistlikumate näidete varal uurida. Intuitsioonipump # 7: Chase ja Sanborn. Elasid kord kaks kohvidegustaatorit, hr Chase ja hr Sanborn, kes töötasid Maxwell House'i heaks7. Koos ülejäänud poole tosina kohvidegustaatoriga oli nende ülesandeks kindlustada, et Maxwell House'i maitse püsiks aastatepikku muutumatuna. Ühel päeval umbes kuus aastat pära seda, kui hr Chase oh Maxwell House'i juurde tööle tulnud, pihtis ta hr Sanbornile: [2671] Ma ei taha seda tunnistada, kuid ma ei naudi enam seda tööd. Kui ma tulin Maxwell House'i kuus aastat tagasi, arvasin ma, et Maxwell House'i kohv on maailma parima maitsega kohv. Olin uhke, et saan jagada vastutust selle maitse säilitamise eest läbi aastate. Ja me oleme hästi tööta- nud; täna maitseb kohv täpselt samamoodi kui siis, mil ma saabusin. Kuid tead, ta ei maitse mulle enam! Mu maitse on muutunud. Minust on saanud palju arenenuma maitsega kohvijooja. Mulle ei meeldi see maitse enam üldse. Sanborn tervitas seda avaldust märkimisväärse huviga . "Naljakas, et sina seda märkima pead," vas- tas ta, "sest midagi üsna samasugust on toimunud ka minuga." Ta jätkas: Kui ma natuke enne sind siia saabusin, arvasin ma nagu sinagi, et Maxwell House'i kohv on suu- repärase maitsega. Ning praegu ei hooli ka mina tegelikult kohvist, mida me valmistame. Kuid minu maitse pole muutunud; mu... maitsjad on muutunud. See tähendab, ma arvan, et midagi on viltu minu maitsmispungadega või minu maitset-analüüsiva tajumusliku masinavärgi mõne teise osaga. Maxwell House'i kohv ei maitse mulle enam nii nagu varem; kui ta ometi niiviisi mait - seks, meeldiks ta mulle ikka veel, sest ma arvan ikkagi, et see maitse on parim kohvimaitse. Ma ei taha sellega öelda, et me oleme oma tööd halvasti teinud. Teie, ülejäänud degustaatorid, olete kõik päri, et maitse on sama, ning mul tuleb tunnistada, et ka mina ei või oma igapäevase töö põhjal mingit muutust täheldada. Seega peab see olema üksnes minu probleem. Ma arvan, et ma ei sobi enam sellele tööle. Chase ja Sariborn on vähemalt ühes suhtes sarnased: mõlemale meeldis Maxwell House'i kohv ning nüüd ei meeldi see kummalegi. Kuid nad väidavad, et nad erinevad teisest küljest. Maxwell House maitseb Chase'ile samamoodi nagu alati, Sanbornile aga mitte. Kuid kas me võime võtta nende väi- teid puhta kullana? Kas me peame? Kas ei võiks üks nendest või mõlemad lihtsalt eksida? Kas ei või nende olukord olla olulisel määral sama ja nende arvamuste näilik lahknemine seisneda rohkem väljenduslaadi erinevuses kui kogemuslikus või psühholoogilises seisundis? Kuna nad mõlemad esitavad väiteid, mis sõltuvad nende mälu usaldatavusest, siis kas on olemas mingi viis selle usal - datavuse kontrollimiseks? Ma ei toonud näitesse sisse kaht tegelast mitte sellepärast, et luua isikutevahelist võrdlusmomenti selle vahel, kuidas maitseb kohv Chase'ile ja kuidas ta maitseb Sanbornile, vaid [2672] et kõrvuti eksponeerida kahte poolust, mille vahel võivad ekselda isikusisesed kogemuslikud muutused. Kvaalide-alases kirjanduses on sageli arutatud selliseid isikusisese kogemusliku muutuse juhtumeid ja nendega kohanemise võimalust või mälu sekkumist neisse , kuid minu arvates detailidele küllal- dast tähelepanu pööramata. Vaatame esmalt Chase'i. Kasutades õigeks peetud kõnepruuki käesole- val juhul, ilmneb algul, et leiduvad järgmised võimalused:
7 Esmakordselt ilmus see näide trükis minu [märkuses] "Reflections on Smullyan" [ kogumikus ] The Mind's I (Hofstadter ja Dennett 1981: 427-428).
8 (a) Chase'i kohvimaitsekvaalid on püsinud muutumatuna, sellal kui on muutunud tema hoiakud nende kvaalide suhtes, mis vastutavad tema esteetilise otsustuse kaanonite jne eest ­ ja seda ta paistabki oma vabal, sundimatul kombel väitvat. (b) Chase lihtsalt eksib oma kvaalide püsivuse suhtes; need on aastate jooksul järk-järgult ning märkamatult muutunud, kusjuures tema maitsenormid pole nihkunud ­ vaatamata tema eksiarvamusele, et tema [maitse] on arenenud. Ta on samas olukorras, milles Sanborn end väidab olevat, kuid tal puudub Sanborni enesetunnetus . (c) Chase on mingis imelikus olukorras (a) ja (b) vahel; tema kvaalid on natuke muutunud ja tema otsustuse normid on samuti paigast nihkunud. Sanborni juhtum näib võimaldavat kolme analoogilist versiooni: (a) Sanbornil on õigus; tema kvaalid on muutunud mingisuguse häire tõttu tema tajuapa- raadis, kuid tema normid on tõesti muutumatuna püsinud. (b) Sanborni normid on tema teadmata muutunud. Seega mäletab ta oma varasemaid koge- musi valesti, me võime seda kutsuda nostalgiaefektiks. Mõtle mõne lapsepõlve asja juurde naasmise tuttava kogemuse peale (klassipink, puuonn), mil avastad, et see on palju väiksem, kui sa mäletad. Arvatavasti kasvas sinu suuremaks kasvades kuidagi koos sinuga ka sinu sisemine norm selle kohta, mis on suur, ent sinu mälestused (mis on salvestatud selle normi murdude või kordsetena) ei tasakaalustunud ja järelikult, kui sa mälu käest nõu küsid, annab ta vastuseks moonutatud otsustuse. Sanborni nostalgilise varjundiga mälestused vanast heast Maxwell House'ist on samamoodi moonutatud. (Ilmselt leidub palju erinevaid viise, kuidas saaks se-[2673]da impressionistlikku visan- dit mälumehhanismist kehastada ( implement ), ning kognitiivses psühholoogias on teh- tud märkimisväärset eksperimentaalset uurimistööd, mis vihjab, kuidas saaks kontrolli- da erinevaid hüpoteese selliste mehhanismide kohta.) (c) Nagu eespool , on Sanborni olukord teatud kombinatsioon (a)-st ja (b)-st. Ma arvan, et igaüks, kes tänapäeval kvaalidest kirjutab, nõustuks, et Chase'i ja Sanborni puhul on kõik need võimalused olemas. Ma ei tea ka, et praegusel ajal kipuks keegi pidama au sees eksima - tust või korrigeerimatust, mis kuulutaks, et alternatiiv (a) on ­ ja peab olema ­ igal juhul tõde, sest inimesed lihtsalt ei saa eksida sellises privaatses ja subjektiivses küsimuses8. Kuna võidakse sattuda kimbatusse, oleks siiski tark üldjoontes korrata, miks eksimatuse pooldaja positsioon on üksnes pealtnäha külgetõmbav, nii ei saaks ta taastada oma endisi võlusid, kui asi tõ- siseks läheb. Esiteks, Wittgensteini (1958) ja Malcolmi (1956, 1959) järgides oleme näinud, et üheks seesuguse eksimatuse vastuvõtmise viisiks on nõustumine sisu täieliku kadumisega (Dennett 1976). "Kujutle, et keegi ütleb: "Aga ma tean, kui pikk ma olen!" ning asetab selle tõestuseks käe oma pea peale." (Wittgenstein 1958: 96.) Oma väidet kahandades, kuni ei jää järele midagi, mida õigeks või valeks pidada, võidakse saavutada teatud sisutühi võitmatus, kuid antud juhul see ei sobi. Üks neid asju, milles Chase'il õigus peab olema (kui tal on õigus), on see, et ta ei ole Sanborni olu- korras, seega kui seda väidet käsitada eksimatuna, saab see seda vaevalt olla sellepärast, et keeldub midagi väitmast. Ma olen avastanud, et leidub tugev kiusatus vastata minu väidetele selles artiklis umbes nii: "Kuid pärast kõike seda, mis on öeldud ja tehtud, jääb ikka midagi, mida ma tean erilisel viisil: Ma tean, kuidas on minuga lood just praegu." Aga kui sellest oletatavast teadmisest ei järeldu absoluutselt 8 Kripke (1982: 40) jõuab sellele lähedale, kui ta küsib retooriliselt: "Kas ma siis ei tea otseselt ja küllaldase kindlusega [rõhuasetus lisatud], et ma pean silmas plussi [funktsiooniga, mida ma kutsun "plussiks"]?" Kripke ei ütle meile, mida implitseerib "küllaldane kindlus ", ent oletatavasti tahab ta selle märkusega kuulutada oma ustavust sellele, mida Milli - kan (1984) ründab "tähendusratsionalismi" nime all.
9 [2674] mitte midagi ­ ei midagi,. mis heidaks näiteks valgust kõigile neile psühholoogilistele väi- detele, mis võiksid Chase'i ja Sanborni kohta tõesed olla ­, mis mõtet on siis väita, et seda [tead- mist] omatakse? Võib-olla tahavad inimesed ainult taaskinnitada seda omandiõiguse tunnet omaen- da teadvuslike seisundite suhtes. Eksimatuse pooldaja kvaalide suhtes kohtleb neid kui oma kogemuse omadusi, mida on põhimõtte- liselt võimatu valesti ära tunda. ja see on mõistatuslik õpetus (vähemalt sama mõistatuslik kui paavsti eksimatus), kui mitte rõhuasetust natuke muuta ja käsitada kvaale loogiliste konstruktidena isikute otsustustest kvaalide kohta: isiku kogemusel on kvaal F parajasti siis, kui isik otsustab, et tema kogemusel on kvaal F. Selliseid otsustusi võime siis käsitada konstitutiivsete aktidena, millel on samasugune voli kvaale tekitada, nagu romaanikirjanikel on voli määrata oma tegelaste juuste värvi. Me ei küsi, kust Dostojevski teab, et Raskolnikovi juuksed on helepruunid. Ma olen väitnud (Dennett 1978a; 1979: eriti 109-110; 1982), et katseisikute protokollide sellised interpretatsioonid on teatud piirides kasutatavad, ent siin see kvaalide kaitsjaid ei aita. Loogilisi konstrukte otsustustest tuleb käsitada teoreetikute väljamõeldiste sugulastena, kuid kvaalide sõbrad tahavad, et konkreetse kvaali eksistents igal konkreetsel juhul oleks hea kuulsusega empiiriline fakt, mitte teoreetikute kasulik tõlgenduslik väljamõeldis, muidu ei kangastuks ta väljakutsena funktsio- nalismile ega materialismile ega kolmandaisikulisele objektiivsele teadusele. Paistab niisiis , nagu oleks üsna kerge välja nuputada empiirilisi teste, mis püüaksid kinnitada Chasei ja Sanborni erinevaid lugusid, kuid ehkki selliste testide läbimine võiks nende autoriteeti (see tä- hendab, nende usaldatavust) kindlustada, kaotaks testidest läbikukkumine selle täiesti. Hinnaks, mille sa maksad võimaluse eest oma väiteid empiiriliselt kinnitada, on võimalus väljastpoolt häbis- tatud saada. Kvaalisõbrad on praegu valmis seda hinda maksma, kuid ehk ainult seepärast, et nad ei arvesta, kuidas see tehing õõnestab seda mõistet, mida nad tahavad kaitsta. Mõtle, kuidas võiksime heita valgust küsimusele, kus võiks asuda tõde Chase'i ja Sanborni konk- reetsel juhul isegi siis, kui me ei ole võimelised asja lõplikult otsustama. Ilmselt peaks [2675] nende lugude ühele või teisele äärmuslikule versioonile leiduma kaalukat objektiivset toetusmaterjali. Seega kui Chase pole võimeline kohvi-, tee- ja veinisorte uuesti ära tundma pimedal degusteerimi- sel, mil esimest ja teist lonksu lahutavad kõigest minutid, kõigutab see tõsiselt tema väidet, et ta teab, et Maxwell House maitseb talle praegu täpselt niisamuti nagu kuus aastat tagasi. Aga vastasel juhul, kui ta sooritab pimeda degusteerimise meisterlikult ja näitab välja märkimisväärseid teadmisi kohvisortide kaanonite asjus (kui selliseid leidub), siis leiab toetust tema väide, et ta on muutunud palju arenenuma maitsega degusteerijaks. Induktiivse testimise standardsete põhimõtete, peamiselt mille erinevuste meetodi rakendamine võib käia pika tee sellele viitamise suunas, millist liiki muu- tus on toimunud Chase'i või Sanbomiga muutus spektri toore tajumusliku töötluse otsa lähedal või muutus spektri viimse reaktiivse otsustuse otsa lähedal. Ja nagu Shoemaker (1982) ning teised on märkinud, võivad teatud suuremas teoreetilises raamistikus asjakohaselt interpreteeritud füsioloogi- lised näidud samuti kallutada skaalat ühe või teise äärmuse kasuks.
Joonis 1 [2676]
10 Näiteks on indutseeritud illusoorsete piirjoonte hästi uuritud nähtust (vt joonis 1) tihti peetud ise- äranis "kognitiivseks" illusiooniks, mis sõltub "ülevalt-alla" töötlusest ja asub seega oletatavasti spektri reaktiivse otsustuse otsa lähedal, kuid hiljutine eksperimentaalne uurimine (Von der Heydt et al. 1984) on näidanud, et "nurgadetektor"- neuronid , mis asuvad visuaalsetes juhteteedes suhteli- selt madalal ­ visuaalse koore 18. alas ­ vastutavad niihästi illusoorsete nurkade kui reaalsete hele- da-tumeda piirjoonte eest võrkkestal, mis viitab võialusele (kuid veel ei tõesta, sest kuidagi võib ikkagi tegemist olla "alanevate efektidega"), et illusoorseid kontuure ei suruta peale ülevalt, vaid genereeritakse visuaalse töötluse üsna varajases astmes, Võib ette kujutada sellise "varajase" ano- maalia avastamist juhte teedes, mis viivad näiteks Sanborni maitsepungadest otsustuseni, ja see kal- dub kinnitama tema väidet, et ta on elanud läbi mingi muutuse oma baastajumuslikus masinavärgis ­ erinevalt otsustuslikust. Kuid ärgem ülehinnakem sellise empiirilise testimise lahutusvõimet. Ruumi kahe pooluse vahel, mida esindavad võimalus (a) ja võimalus (b), hõivaksid mõlemal juhul nähtused, mis oleksid kuidagiviisi kahe faktori ­ üldiselt võttes, kvaalide genereerimise või produtseerimise dispositsioonide ja kord pro- dutseeritud kvaalidele reageerimise dispositsioonide ­ produkt erinevates proportsioonides . (Nii vi- sandaks selle meie intuitiivne ettekujutus kvaalidest.) Arvatakse, et kvaalid mõjutavad meie tegevust või käitumist üksnes meie otsustuste vahendusel nende kohta, seega võib iga käitumuslik test nagu eristuse või mälu test anda meile otseseid andmeid üksnes kahe faktori resultandi kohta, kuna ta käsi- tab oma algandmetena otsustustel põhinevaid tegusid. Äärmuslikel juhtudel leiame kaudseid tõendeid, mis viitavad sellele, et üks faktor on olulisel määral muutunud ja teine peaaegu üldse mitte, ning me saame seda hüpoteesi edasi testida, kontrollides katseisiku suhtelist tundlikkust muutustele neis tingi- mustes , mis eeldatavasti muudavad kaht osafaktorit. Kuid ei saa loota , et selline kaudne testimine la- hendaks küsimuse siis, kui mõjud [2777] on suhteliselt väikesed ­ näiteks kui võistlevateks hüpoteesi- deks on Chase'i eelistatud hüpotees (a) ja väiksem variant selle sisuga, et tema kvaalid on muutunud natuke ja tema normid muutunud vähem, kui ta arvab . See kehtib isegi siis, kui lisame oma andmetes- se mis tahes tahtmatuid ja alateadvuslikke käitumuslikke mõjutusi, sest nende sissetoomine oleks mitmemõtteline. (Kas Chase'i nüüdne pikem vastuse latents osutab "kvaalide taasnormaliseerimise katse" protsessile või "pikemaks veninud esteetilisele hindamisele"?). Eriti selgelt tuleb neurofüsioloogia tõendusjõu piiratus välja siis, kui kujutame ette kohanemise juhtumit. Oleta intuitsioonipumba # 8: operatsioonijärgse astmelise tervenemise raames, et oleme Chase'i maitsepungade ühendusi standardsel kujutletaval moel kuidagi "kirurgiliselt pööranud": pä- rast operatsiooni maitseb suhkur soolaselt, soolal on hapu maitse, jne. Kuid oleta edasi ­ ja see on sama realistlik oletus nagu selle eituski ­, et Chase on (muutust) pärastpoole kompenseerinud ­ na- gu ilmneb tema käitumisest. Praegu ütleb ta, et suhkruollus, mida me ta keele peale asetame, on magus ja ta ei salli enam lihakastet oma jäätisel. Oletagem, et kompensatsioon on nii täielik, et kõi- kides käitumuslikes ja verbaalsetes testides pole tema sooritus eristatav normaalsete katseisikute omast ­ ja tema enda operatsioonieelsest sooritusest. Kui kogu sisemine kompensatoorne kohandumine on lõpetatud protsessi algstaadiumis ­ intuitiiv- selt, enne kvaale siis on tänaseks tema kvaalid taastatud täpselt sellisena, nagu nad olid (väliste sti- mulatsiooniallikate suhtes) enne operatsiooni. Kui aga teisest küljest osaline või terve kompensa- toorne kohandumine toimub pärast kvaale, siis ei ole tema kvaalid normaalseks tagasi muutunud, isegi kui ta arvab, et nad on. Kuid füsioloogilised faktid iseenesest ei heida valgust sellele, kuhu maitsmist ja ütlemist vahendava füsioloogilise protsessi voogudesse tõmmata see joon, kus oletata- vad kvaalid esinevad protsessi selle astme omadustena. Kvaalid on muidugi "vahetud või fenome-
Ülevalt-alla (top-down) töötluse all mõeldakse kognitiivses psühholoogias info seesugust konstruktiivset töötlust, mis on rohkem mõjutatud varasema kogemuse kontekstist ja olemasolevatest kontseptuaalsetest struktuuridest, vastandina alt-üles [ bottom -up] töötlusele, mis piirdub sensoorse info vahetu vastuvõtmisega. Tlk.
11 nilised " omadused, kuid see kirjeldus ei aita füsioloogilises voos õiget astet lokaliseerida, sest in- tuitsioonipumpa # 6 meenutades leidub alati vähemalt kaks võimalust neurofüsioloogilise teooria tõlgendamiseks, sõltumata sellest, milline see on. Oletame, et meie füsioloogiline teooria teatab meile (nii detailselt kui soovid), et kompensatoorne efekt on te-[2678]mas saavutatud kohandumise tõttu mälestustele-juurdepääsu protsessis, mis on vajalik selleks, et meie ohver saaks võrrelda prae- gusi ja varasemaid värvitoone. Ikkagi leidub kaks lugu, mida võiks jutustada: I Chase'i praegused kvaalid on ikkagi ebanormaalsed, kuid paranduste tõttu mälestustele- juurdepääsu protsessis on ta selle tulemusena kohandanud oma mälestusi selle kohta, kuidas asjad varem maitsesid, ega pane järelikult enam kõrvalekaldeid tähele. II Maitsetajus esineb mälestustega võrdlemise aste vahetult enne kvaalide faasi; tänu parandustele tekitab see sama stiimuli puhul neidsamu vanu kvaale. (I)-s mõjutavad kvaalid mälestustega-võrdleja sisendit . (II)-s on nad osa mälestustega-võrdleja väl- jundist. Need paistavad olevat kaks täiesti eri hüpoteesi, ent füsioloogilised andmed, olgu nad nii ilmselged kui tahes, ei ütle meile, kummale poole mälu asetada kvaalid. Samuti ei lahenda (I) ja (II) vahelist vaidlusküsimust Chase'i introspektiivsed andmed, kuna ex hypothesi ei saa ta neid lugusid usaldusväärselt eristada. Meenuta, et me pöördusime neurofüsioloogiliste andmete poole just eel- kõige seepärast, et Chase'i arvamust kinnitada või ümber lükata. Vaevalt saame siis lõpuks tema ar- vamust kasutada lahendamaks vaidlust meie rivaalitsevate neurofüsioloogiliste teooriate vahel. Chase võib arvata, et ta arvab, et tema kogemused on samasugused nagu varem, sellepärast, et nad tegelikult ongi seda (ja ta mäletab õigesti, millised nad varem olid), kuid tal tuleb möönda, et tal puuduvad introspektiivsed vahendid selle võimaluse eristamiseks alternatiivist (1), mille korral ta arvab, et asjad on sellised, nagu nad varem olid, hoopis sellepärast, et tema mälestusi sellest, milli- sed nad varem olid, on moonutanud tema uued kompensatoorsed harjumused. Oma katseisiku süstemaatilist neutraalsust trotsides võivad füsioloogidel olla omad põhjused eelis- tada (I)-t (II)-le või vastupidi, sest nad võivad olla kohandanud termini "kvaalid" omaenda teoreeti- listeks eesmärkideks, et tähistada mingit avastatavate omaduste perekonda, millel neile tundub ole- vat täita oluline roll nende tajumusliku äratundmise ja mälu neurofüsioloogilises teoorias. Chase ja Sanborn võiksid kurta ­ mitte vähestest filosoofilistest eestkõnelejatest saadetuna ­, et need omadu- sed, mida neurofüsioloogid arva-[2679]vad heaks "kvaalideks" kutsuda, ei ole need kvaalid, millest nemad räägivad. Teadlaste vastulauseks on: "Kui me ei saa eristada (I)-t (II)-st, ei saa me kindlasti kumbagi teie väidet toetada. Kui te meilt toetust tahate, tuleb teil oma kvaalide mõistest loobuda." Selle juures ei paista silma mitte ainult see, et empiirilised meetodid ei küüni eristuseni nende nii erinevatena tunduvate väidete vahel kvaalide kohta, vaid nende küündimatus vaatamata sellele, et tegemist on parema tõendusmaterjaliga kui subjekti enda introspektiivsed veendumused. Sest isiku enda otsustused nagu ka neid väljendav käitumine või tegevus on meie kahe postuleeritud faktori resultandiks ja ei suuda eristada komponentide osakaalu paremini kui mis tahes väline käitumuslik test. Tõepoolest, üldiselt on isiku "introspektiivsed" veendumused halvemaks tõendusmaterjaliks kui see, mida võivad koguda vaatlejad väljastpoolt. Sest kui meie isik on ­ ja enamasti ongi ­ " naiivne katseisik", kes pole tutvunud statistiliste andmetega omaenda või sarnaste juhtumite kohta, sarnanevad tema vahetud ja siirad otsustused tõenduslikult mis tahes teise naiivse vaatleja tajuot- sustustega välismaailma faktide kohta. Chase'i intuitiivsed otsustused oma kvaalide püsivuse kohta pole episteemiliselt paremas seisus kui tema intuitiivsed otsustused näiteks valgustuse intensiivsuse või toatemperatuuri püsivuse kohta ­ või tema enda kehatemperatuuri püsivuse kohta. Oma keha seesmise seisundi poole pöördumine ei muuda episteemilise seose intiimsust ühelgi erilisel viisil. Kas Chase'il on palavik või ta ainult tunneb ennast palavikuliselt? Kui ta ei ole just astunud samme omaenda soorituse normeerimiseks ja läbikontrollimiseks, pole tema arvamus, et tema palavikuta- jumise aparaat on rikkumata, sugugi targem aimdusest. Samamoodi võib Chase olla kindlal arvamu-
12 sel selle kohta, millisel määral on tema maitsetaju aparaat oma kooskõla säilitanud ja millisel mää- ral on tema otsustus keerukamaks arenenud, kuid ootamata ära sellise just kujuteldud töömahuka kolmandaisikulise testimise tulemusi, oleks temast rumal väita, et ta teab ­ eriti, et ta teab otseselt või vahetult ­, et tema puhul on õige puhtalt juhtum (a), pigem (a) kui (b) või (b)-le lähedane juh- tum. Episteemiliselt on ta üsna kindlal pinnal, kui ta teatab, et on muutunud tema kohvirüüpamistegevuse ja tema otsustamistegevuse vaheline suhe. Meenuta, et see on see tegur, mis [2680] oli Chase'il ja Sanbornil ühine: neile mõlemale meeldis varem Maxwell House'i kohv ja nüüd enam mitte. Kuid kui ta just ei korralda enda peal seda liiki katseid, nagu teised võiksid tema peal läbi viia, peavad tema veendumused jääma paljaks oletuseks selle kohta, mis on püsima jäänud (või peaaegu on) ja mis on muutunud. Kuid siis peaksid kvaalid ­ oletame korraks, et me teame, millest me räägime ­ kaotama ühe oma 'olemuslikest' teise astme omadustest: kaugel sellest, et olla meie kogemuse otseselt või vahetult hoomatavad omadused, on nad omadused, mille muutumine või püsimine on kas täielikult väljas- pool meie tunnetuse piire või (parimal juhul) on järeldatav meie käitumuslike ja füsioloogiliste reaktsioonimustrite "kolmandaisikulise" vaatluse põhjal (kui Chase ja Sanborn soostuvad neurofü- sioloogide terminikasutusega). Selle vaatekoha järgi ei tuleks Chase'i ja Sanborni pidada mitte introspekteerijateks, kes on võimelised privilegeeritud vaatele nende omaduste suhtes, vaid auto- psühholoogideks, teoreetikuteks, kelle veendumused omaenda närvisüsteemi omaduste kohta ei põ- hine mitte ainult nende "vahetuil" või jooksvail kogemuslikel veendumustel, vaid samuti nende sündmuste tähtsuse hindamisel, mida nad lähiminevikust mäletavad. Nagu näeme, leidub neurofüsioloogidel ja teistel "objektiivsetel kolmandaisikulistel" teoreetikutel häid põhjendusi, et sellist omaduste klassi uuringuteks välja valida. Ainult et tegemist pole kvaali- dega ­ sel lihtsal põhjusel, et episteemiline suhe nendega on täpselt samasugune, nagu on episteemi- line suhe selliste väliste, kuid kergesti ­ kui ka eksivalt ­ kindlaksmääratavate omadustega nagu toatemperatuur või kaal. Ettekujutus, nagu tuleks selle kinnitamiseks, milliste kvaalidega on tegu, konsulteerida välise eksperdiga või sooritada enda peal keerukaid käitumuslikke teste, viib meid kindlasti liiga kaugele meie algsest ettekujutusest kvaalidest kui omadustest, mida me tunneme ise- äranis lähedaselt. Arvatavasti oleme niisiis valinud vale tee. Õpetus, mis meid selle täbara tulemuseni juhtis, oli õpe- tus, mis teravalt eristas kvaale nende ( normaalsetest ) mõjudest reaktsioonidele . Mõtle veel kord Chase'i peale. Ta väidab, et kohv maitseb talle "täpselt samamoodi" nagu alati, kuid ta tunnistab ­ koguni rõhutab ­, et tema reaktsioon "sellele maitsele" pole enam see mis enne. Seega väidab ta, et on võimeline kvaa-[2681]lide hoomamisest (või mäletamisest) ­ maitsest, tavapärases kõnepruugis ­ lahutama oma erinevaid reaktsioone sellele maitsele. Kuid et see hoomamine või mäletamine ise on reaktsioon oletatavale kvaalile, siis on Chase'i poolt ­ pahaaimamatult muidugi ­ tegemist osava nõksuga. Oleta niisiis selle asemel, nagu Chase kinnitaks, et just sellepärast, et tema reaktsioon on nüüd teistsugune, on tema jaoks maitse muutunud. (Kui ta oma naisele oma esialgset lugu jutustas, öelnud too: 'Ära ole rumal! Niipea kui sa vastumeelsuse lisad, oled sa kogemust muutnud!' ­ ning mida rohkem Chase sellele mõtles, seda enam tundus talle, et naisel oli õigus.) Intuitsioonipump # 9: kogenud õllejooja. Tihti öeldakse, et näiteks õlle maitse omandatakse; seda maiku lihtsalt hakatakse nautima või siis treenitakse ennast seda tegema. Millist maiku? Kas esime - se sõõmu maiku? Mitte keegi ei suuda toda maiku nautida, sähvaks kogenud õllejooja vastu: Kogenud õllejoojale maitseb õlu teisiti. Kui õlu maitseks mulle ikka samamoodi, nagu maitses esimene sõõm, ei oleks ma eales õlle joomist jätkanud! Ehk sama asja teistpidi öeldes, kui mu esimene sõõm õlut oleks mulle maitsenud nii, nagu maitses mulle kõige viimane sõõm just prae-
13 gu, ei oleks mul kunagi tarvis olnud seda maitset kõigepealt omandada! Mulle oleks esimene sõõm samapalju meeldinud kui see, mida ma just praegu nautisin. Seda juttu jätkates tuleb meil tunnistada, et õlle maitse ei ole omandatud. Mitte keegi ei naudi seda, kuidas maitses esimene sõõm. Selle asemel viib pikaajaline õllejoomine inimesed sinnamaale, kus nad kogevad sellist maitset, mida nad naudivad, ent just selle maitse nautimine garanteerib, et see pole see maitse, mida nad kõigepealt kogesid 9. Kuid selle järeldusega nõustumine laastab traditsioonilist vaadet kvaalidele teise kandi pealt. Sest kui möönda, et hoiakud või reaktsioonid kogemustele konstitueerivad nende kogemuslikke kvali - teete igakülgselt ja täiel määral nii, et muutus reaktsioonis tähendab või tagab muutuse omaduses, siis lak-[2682]kavad nood omadused, nood "kvalitatiivsed või fenomenilised tunnused" olemast "seesmised" omadused ning muutuvad tegelikult paradigmaatiliselt välisteks, relatsioonilisteks omadusteks. Omadused, mis esmapilgul "paistavad seesmised", osutuvad tihti hoolikamal analüüsil relatsiooni - listeks. Bennett (1965) on autoriks intuitsioonipumbale # 10: ülemaailmse eugeenika eksperiment . Ta juhib meie tähelepanu fenooltiokarbamiidile, ainele, mille maitse kolmveerandile inimkonnast on väga mõru ja ülejäänute jaoks on maitsetu nagu vesi. Kas ta on mõru? Kuna reaktiivsus fenool - tiokarbamiidile on edasikantav geneetilisel teel, võiksime selle muuta paradigmaatiliselt mõruks laiaulatusliku aretuseksperimendi abil: takistada nende isikute sigimist, kelle jaoks ta on maitsetu ja mõne põlvkonna pärast oleks fenool mõrum kui mis tahes muu siin maailmas. Kuid me võiksime (põhimõtteliselt!) samuti viia ellu vastupidise massi-"eugeenika" suursaavutuse ja muuta seeläbi fenooli maitsetuse eeskujuks ­ sama maitsetuks kui vee ­ ilma et me fenooli üldse puutunud olek- sime. On selge, et avalik mõrusus või maitsetus pole fenooltiokarbamiidi seesmine , vaid relatsioo- niline omadus, sest omadust muudab muutus normaalsete detektorite referentklassis. Vaatamata oma relatsioonilisusele paistavad taju "kvaalide" kõik avalikud versioonid seesmistena. Nad ei ole üksi. Mõtle dollari (või oma mis tahes rahvusliku valuuta ) "tuntavale väärtusele". "Kui palju see päris rahas teeb?", selle küsimuse järgi tuntakse ameerika turisti, kes püüab välismaise hinna tõlkida "seesmise väärtuse" skaalale, mida ta oma peas hoiab. Nagu väidab Elster (1985), "on olemas tendents mitte märgata teatavate monaadiliste predikaatide implitsiitselt relatsioonilist ise- loomu". Walzer (1985) märgib, et "...kümnedollariline rahatäht näikse elavat iseseisvat elu väärtus- liku esemena, ent nagu Elster arvab, sõltub tema väärtus implitsiitselt 'teistest inimestest, kes on valmis aktsepteerima raha maksevahendina kauba eest' ". Kuid isegi kui seda mööndakse, leidub ikka tendents säilitada mingit subjektiivset, tuntud väärtust selle kümnedollarilise rahatähe "seesmi- se" omadusena. Aga nagu nüüd näeme, ei saa sellised seesmised omadused olla omadused, millele isikul on mingil moel privilegeeritud juurdepääs. Kumba teed peaks Chase minema? Kas peaks ta kuulama oma abikaasa nõuannet ning kuulutama, et kuna ta enam [2683] kohvi ei kannata, ei maitse see talle enam samamoodi (selle maitse oli va- rem hea ning nüüd on see halb)? Või peaks ta ütlema, et tegelikult, mingis mõttes, maitseb kohv talle nii nagu alati või vähemalt umbes samamoodi ­ kui sa arvad muidugi maha töiga, et tal on praegu nii halb maitse? Nüüd oleme jõudnud minu näite tuumani. On tõsi, et meil tuleb Chase'ilt küsida, kumba teed ta ta- hab minna ja tema ees on tegelikult kaks drastiliselt erinevat võimalust, kui me sellise küsimuse- asetuse peale surume. Kumma tee valiksid sina? Kumba kvaalide mõistet oled sa "alati meeles pi- danud" ja mis suunab sinu kujutlusvõimet, kui sa mõtiskled teooriate üle? Kui sa oled nõus, et la-
9 Traditsioonilise nõude võime päästa eeldatavasti privaatsete ehk subjektiivsete kvaalide ignoreerimisega ning alati avalikest maitsetest rääkimisega ­ näiteks olgu Maxwell House'i kohvi avalik maitse, mida nii Chase kui Sanborn pea- vad muutumatuks. Võib öelda, et indiviidid omandavad maitse sellise avaliku maitse jaoks.
14 hendus ei ole ilmne ja eriti kui sa kaebad, et see pealesunnitud valik lööb lahku kaks aspekti, mida sa eeldasid olevat sinu eelteoreetilises mõistes ühendatud, siis toetad sa minu väidet, et harilikus "rahvapsühholoogias" puudub kvaalide mõistel kindel vundament. Kui me mõtleme neist viisidest , kuidas asjad meile paistavad, teeme seda tavaliselt segaselt ja potentsiaalselt ebakoherentselt. Kui Chase mõtleb "tollest maitsest", mõtleb ta mitmetähenduslikult või häguselt. Ta pöördub mä- lestustes tagasi varasemate kogemuste juurde, kuid ta ei pea püüdma ­ ega isegi selleks võimeline olema ­ kindlaks määrata, kas ta lisab või välistab mõne või kõik oma reaktsioonid sellest, mida ta mõtleb "tolle maitse" all. Tema tollane ja praegune seisund on erinevad ­ seda võib ta täie kindluse- ga tunnistada ­ kuid tal puuduvad "vahetud" vahendid peenemate eristuste tegemiseks ning tal pole selleks vajadustki10.
10 "Ma pole nii pöörane, et eitaksin seda, et minu punase aisting täna sarnaneb minu eilse punase aistinguga. Ma ütlen ainult, et see sarnasus võib seisneda üksnes füsioloogilises jõus teispool teadvust ­ mis paneb mind ütlema, et ma tun- nen, et see tunne on sama mis eelmine , ja nii ei seisne see aistingute ühtsuses." ( Peirce 1931-58: vol. V: 172, märkus 2).
15