Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Sissejuhatus vaimufilosoofiasse". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
madu, füüsik, vaimus, seisundit, seisundite, seisundid, samasus, uskumus, psühholoogia, dualism, funktsionaalse, eelda, materialism, funktsionalism, subjekt, rahvapsühholoogia, seotu, mary, olend, biheiviorism, filosoof, vaimuseisundid, nagel, reduktsioon, chalmers, vaate, väidet, smart, aisting, funktsionalismi, sisend, churchland, väljundSeetõttu, et analüütilises filosoofias valitseb metafüüsika-vastane hoiak. Pandi tähele, et kuigi metafüüsiline oleva-seletus on teaduse ees taandunud, on metafüüsilis-religioosne inimese seletus ometi jõus. Vaatamata sellele, et avalikkusest on taandunud arusaam meie surematust hingest, mõistetakse ennast ikkagi eelkõige vaimse olendina. Olla teadvusel, mõtelda jne. — kõik see kuulub tavaintuitsiooni juurde. Mis vahekorras on vaim ja keha? • Dualism • Biheiviorism • Identsusteooria • Funktsionalism Sissejuhatus dualismi Dualism – seisukoht, mis käsitleb keha ja vaimu (või füüsilisi omadusi ja vaimseid omadusi) eri liiki entiteetidena. Keha surm ei kujuta veel teadvuse lakkamist, kuivõrd vaimu eksistents jätkub. 2 Substantsidualism – keha ja vaim on erinevad loogilised substantsid. Isik on miski, mis täiesti erineb kehast. Või isik on selline liitentiteet, kus üheks osaks on
käbikehas(koht, kus asub nö ühismeel) – ainuke koht, mis pole nii dubleeritud kui teised ajustruktuurid(arvatavasti). Vaim on midagi sellist, mida ei saa käbikehas lihtsalt välja lülitada ja seega pole käbikeha ka mingi koht, kus saaks rääkida vaimu olemisest. Keha on lihtsalt kohaks vaimule, vähemalt seni kui keha on puutumata. Kuigi kui näiteks tõesti jalg ära lõigata, siis vaim ei kaota selle arvelt, sest vaim on ühtne. Seega on olemas vaimu ja keha dualism ja nende koostöö on olemas. Aju on kohaks vaimule või selle teadlikkusele ja samas see teadlikkus või vaim ise on jaotunud üle kogu keha. Ja kogu selle koostöö keskmeks ongi ühismeel. Keha on siis mehhaaniline süsteem, mis koosneb väikestest kiududest, mis omakorda siis tekitavad liikumist ajus(tunded jne), mis mõjutavad teisi kiude, mis jällegi omakorda saavad aktiveerida lihaseid(närviimpulsid). Mõistus on ühendatud ühel kindlal viisil
(Gilbert Ryle, lk 1678 ). Seega ei saa vaadelda keha ja vaimu kahe iseseisva nähtusena, sest nad eksisteerivad üksteise koosmõjul. Filosoofilisi argumente, mis pooldaksid dualismi ei leia ka filosoof Jack Smart. Vastandudes Descartesile, väidab ta, et nimene on füüsikaliste osakeste suur kogum, kuid ei leidu aistinguid või teadvusseisundeid, mis oleksid sellest midagi enamat või eraldiseisvat ( Jack Smart, lk 2 ). Smarti arvates toob dualism enesega kaasa suurel hulgal veidrat laadi taandumatuid psühhofüüsilisi seadusi millesse tuleb lihtsalt uskuda ning mida on raske omaks võtta ( Jack Smart, lk 9 ). Biheivioristid² üritavad näidata, et Descartes'ilik kontseptsioon vaimust ja kehast kui eri substantsidest põhineb fundamentaalset laadi arusaamatusel ( Gilbert Ryle 1996 ). Nende järgi on vaimu kohta käivad väited taandatavad käitumise kohta käivatele väidetele. Kas biheivioristide käsitlus vaimu teooria kohta on parim
(Kõikide tarkade inimeste? Suure juhi? Enamuse? Ühiskonna? Kirikuisade? Teadlaste?) 3. Piiskop Stubbsi probleem. 4. Jane Austeni mõrva probleem (usutakse erinevaid asju). 5. Pragmatismi tõeteooria C.S. Pierce. W. James. F.C.S. Schiller. J. Dewey. Pragmatistide (kr pragma “tegu, tegutsemine”) tõekontseptsioonid. Tõesed on sellised uskumused... mis “töötavad”, millest lähtudes saab sihipäraselt tegutseda, mis ennast õigustavad, millesse on kasulik uskuda. Näiteks on uskumus, et pärnaõietee ravib külmetushaigusest terveks tõene siis, kui sellest lähtudes (st pärnaõieteed juues) inimene saabki terveks. Pragmatismi kriitikat: 1. “Töötama” kahemõttelisus (A. O. Lovejoy (1908) küsib: mida tähendab, et “tõene on see uskumus, mis töötab”? Sõna “töötama” on kahemõtteline: 1) mingi uskumus prognoosib juhtuvat või siis 2) mingi uskumus varustab meid energiaga.) 2. Kasulik väärus/kasutu tõde (Võib olla
teine. Naturalism – kõik olemasolev on osa loodusest. Primaarsed ja sekundaarsed kvaliteedid Kas tajutavad kvaliteedid nagu maitsed, lõhnad, värvused jne kuuluvad maailma? Galileo Galilei esitas erinevuse primaarsete ja sekundaarsete kvaliteetide vahel. Galilei järgi: primaarsed kvaliteedid on omadused, mis on asjadel tõeliselt nende olemuse tõttu. Sekundaarsed kvaliteedid on omadused, mis asuvad üksnes vaatleja vaimus ja nad ei sarnane oma põhjustele. Primaarsed kvaliteedid on need, millest lahus ei saa asjast mõelda. Sekundaarsed kvaliteedid on need, ilma milleta saab asja ette kujutada. On kolm viisi neid eristada: Omadused vs võimed. Primaarsed kvaliteedid on objektide omadused, sekundaarsed aga võimed, mis neil on tänu omadustele. Mittesuhteline vs suhteline. Primaarsed kvaliteedid on objektidel eraldiseisvana,
REALISM - realism mingi valdkonna/objekti suhtes väidab, et see valdkond/objekt on vaimust sõltumatu. TEADUSLIK REALISM - teaduslikud teooriad saavad olla tõesed ning nad kehtivad reaalsete objektide kohta maailmas. INSTRUMENTALISM - teaduslikud teooriad on vaatluste ennustamise instrumendid (vahendid). Kui kaks teooriat ennustavad vaatlusi ühtviisi hästi, siis ei ole üks teooria parem kui teine. NATURALISM - kõik olemasolev on osa loodusest 50. Asjade samasus Asjad meie ümber on mõnes mõttes samased ja mõnes mõttes erinevad. Nad sarnanevad ja erinevad oma OMADUSTE poolest. Omadusi omistatakse predikaatidega: `Õun on punane' (Fa) 51. Maitsed ja lõhnad Millest sõltuvad asjade omadused, kas meist või maailmast? Kuhu kuuluvad maitsed, värvused, lõhnad ning muud tajutavad kvaliteedid? Galileo Galilei (1564-1642) esitas eristuse, mis on hiljem tuntud primaarsete ja sekundaarsete kvaliteetide eristusena.
Putnam 1965; Taylor 1966; Shoemake, 1969,1975; Lycan 1973). Arvatavasti peavad Block ja Fodor (1972: 172) silmas seda, kui nad ütlevad: "Meile tundub, et standardsed verifikatsionistlikud argu- mendid selle seisukoha vastu, et "pööratud spektri" hüpotees on kontseptuaalselt koherentne, ei ole veenvad." Selle versiooni, intuitsioonipumba # 5: neurokirurgilise vingerpussi kohaselt asuvad kõik kogemused, mida võrrelda tuleb, ühes vaimus. Sa ärkad ühel hommikul ning avastad, et rohi on muutunud punaseks, taevas kollaseks ja nii edasi. Keegi teine ühtki värvuse anomaaliat ei märka, seega peab probleem olema sinus. Näib, et sa oled õigustatud järeldama, et oled läbi teinud visuaal- sete värvusekvaalide ümberpööramise ja meie avastame hiljem, kui soovid, kuidas täpselt kurjad neurofüsioloogid sinu neuroneid selle saavutamiseks on mõjutanud).
Konstruktiivne (kuna metafüüsika põhiküsimus on vastamatu, siis tegeleme teiste oluliste küsimustega) radikaalne(kuna metafüüsika põhiküsimus on vastamatu, on üldistav tunnetus ülepea võimatu) Pragmatism- piirdugem filosoofilste väidete hindamisel praktilise kasuga kogukonnale. 4. Teadmise mõiste 3 erinevat tähendust. Tunda ära teadmise klassikaline määratlus. Intuitsiooni mõiste. Popperi 3 maailma teooria. Teadmine on põhjendatud tõene uskumus. Sõna "teadmine" erinevaid tähendusi 1) Tuttavolek (kr. phronesis) 2) Oskus (know-how, kr. techne) 3) Teadmine-et, väitev teadmine (kr. episteme) 3 Popperi maailma: 1)füüsiliste objektide maailm; 2)teadvuse seisundite maailm; 3) mõtlemise objektiivse sisu e teadmiste maailm. 5. Teadusliku teadmise erinevaid käsitusi. Teadus kui pretensioon kõiketeadmisele (Laplace'i deemon), induktivism, falsifikatsionism (Popper)
1.) Dualism- Millegi jagamine kaheks. (nt: inimese jagamine kaheks- keha ja vaim) Dualismi eriti tuntud vorm on Descartes'i dualism. Descartes oli esimene, kes samastas vaimu selgelt teadvuse ja eneseteadvusega ning eristas seda kehast. Tema sõnastaski esimesena keha ja vaimu probleemi praegu tuntud kujul. 2.) Okasonalism- on õpetus, mida pooldas prantsuse filosoof Nicolas Malebranche (16381715). Ta arvas, et kehaliste ja vaimsete sündmuste vahel ei ole otseseid põhjuslikke seoseid. Kehalised ja vaimsed sündmused on omavahel kooskõlas selle pärast, et Jumal neid kogu aeg kooskõlastab.
vaimu biheivioristlikust käsitlusest. Kui inimene räägib, et tema südametunnistus piinab teda, aga mina ei näe väliselt mingeid muutusi, mis seda tõestaks, siis võin arvata, et ta valetab. On võimalikud mentaalsed protsessid, mis ei avaldu käitumises. Mõtted ja tunded ei tarvitse mõnikord üldse meie käitumises väljendust leida: nt uitmõtted tulevad ja lähevad. On võimalik imiteerida teatud käitumisviisi, ilma et leiaksid aset vastavad mentaalsed protsessid ja seisundid. 5.Nimetage vähemalt kaks probleemi, mis tekivad, kui pooldada identsusteooria seisukohta. Kui ütelda, et mentaalsed protsessid on identsed neurofüsioloogiliste protsessidega ajus, siis jääb arusaamatuks, kuidas me näiteks hambavalu tunneme ikkagi hambas, seljavalu seljas, mitte ajus. Järelpilt võib olla kollane, täpiline, ajuprotsess aga mitte. Järelikult ei saa järelpilt olla ajuprotsess. 6.Kuidas nimetas iiri filosoof George Berkeley oma seisukohta keha ja vaimu probleemis
nüüd seesama laev? Võimalikud on kaks vastust: (I) remonditud laev sarnaneb esialgsega, kuid ei ole enam seesama laev; (II) see on sama laev, ta on ainult oma tunnuseid muutnud. Igal objektil on tunnused. Objekt ei ole enam seesama, kui talt võtta ära olulised tunnused, need mis omavad olulist funktsiooni. Kõikidel objektidel on mingisugused omadused. Paratamatu omadus on selline omadus, mida ei saa ära võtta, ilma et objekt ei kaotaks esialgset identiteeti. 1. Matemaatilise objekti samasus. (See on kõige kergemini analüüsitav juhtum.) Matemaatilisel objektil on paratamatud omadused, füüsilisel objektil need puuduvad. Kolmnurga külgede pikkus on juhuslik omadus, sisenurkade summa paratamatu omadus. Ilmneb, et matemaatilise objekti samasus on definitsiooni küsimus. Kas hulk mille elementideks on võrdkülgsed ristkülikud on sama mis ruutude hulk? On, sest nii ongi ruut defineeritud. Üle saab ka nn viljahunniku probleemist: Viljahunnikust võeti viljatera. On see nüüd
Konstruktiivne (kuna metafüüsika põhiküsimus on vastamatu, siis tegeleme teiste oluliste küsimustega)-radikaalne(kuna metafüüsika põhiküsimus on vastamatu, on üldistav tunnetus ülepea võimatu) Pragmatism- piirdugem filosoofilste väidete hindamisel praktilise kasuga kogukonnale. 16. Teadmise 3 mõistet: tuttavolek, oskus, teadmine, et. Filosoofias keskendutakse viimasele. Teadmine ei vastanda ennast üksned teadmatuse mõistele, vai ka arvamusele. Teadmine on põhjendatud tõene uskumus. 3 Popperi maailma: 1)füüsiliste objektide maailm; 2)teadvuse seisundite maailm; 3) mõtlemise objektiivse sisu e teadmiste maailm. Teadmine on midagi sellist, kui peab täpselt arutlema ja ei tohi järgida näivaid sarnasusi. 17. Induktivism- teaduslik teadmine algab faktidest, empiirilistest teooriavabadest üksustest. Induktiivne üldistus saab olla ainult tõenäoline, kuna lõplikult ei saa sel moel midagi tõestada.
20. subjektiivne idealism olev piirdub tunnetava subjekti teadvusseisudega (Barkeley, Fichte, Husserl). 21. objektiivne idealism olev on tunnetavast inimesest sõltumatu ülemeeleline tervik (Platon, Spinoza, keskaja filosoofid, Hegel). 22. monism kui tunnistatakse olevana täielikult üksnes ühte printsiipi (mateeriat või vaimu) nind teist peetakse eksiarvamuseks, meelepetteks. (Parmenides, Berkeley, materialism, neorealism, Marx). 23. dualism olev koosneb mõlemast poolusest, kuigi alati seejuures öeldakse, kummal on eelis asend. Ei ole absoluutne, tegu on skaalaga. (Platon, Descartes, Kant). 24. skeptitsism loobutakse metafüüsika põhiküsimusele vastamast tunnetuslikel kaalutlustel. (Ollakse seisukohal, et meie tunnetuse piiratus ei võimalda vastata). 25. aprioorne (meelelisest kogemusest sõltumatud)- mõistustõdedeks. Kindla teadmise
mingi olemuslik seos asjadega. Skeptitsism: väidete tähendus sõltub üksnes inimlikest kujutlustest ja kokkulepetest, meie tunnetuse piiratus ei võimalda meil vastata.Konstruktiivne-tegeldakse teiste oluliste küsimustega. Radikaalne-üldistav tunnetus on ülepea võimatu.. Materialism:olev on tervenisti materiaalne, meeleline, oluline pole mõtlemine, vaid materiaalsed suhted. Monism: on ainult üks printsiip(vaim või mateeria) ja teine osa on pettekujutelm. Dualism:olev koosneb nii vaimsest kui materiaalsest poolusest, kuigi üks on olulisem.Solipsism: pole midagi olemas peale ainsa mina. 14. teadmine: tuttavolek, oskus, teadmine-et. teadmine on põhjendatud tõene uskumus. Intuitsioon: puhta ja tähelepaneliku meelemõistuse ühtlane ja distinktne mõistmine. Popper eristab 3 maailma: füüsiline objektide maailm, teadvuse seisundite maailm; mõtlemise objektiivse sisu, teooriate ja üldistuste maailm. 15. induktivism- teaduslik teadmine algab faktidest
1. Iseloomusta filosoofilist teooriat, too Idealism (immaterialism)- arusaam, mille järgi 7. Võrdle Interospektiivne ja biheivioristlikku näiteid pooldajate kohta tuntud olemas on vaid see, mis on mittemateriaalne. psühholoogiat. filosoofide seas: Idealismiks nim. tavaliselt iiri filosoofi George Dualism- Prantsuse filosoof Rene' Descartes Berekley' Interospektiivne Biheivioristlik oli seisukohal, et keha ja vaim mõjutavad Arusaam, et olemas olla tähendab `tajuda või olla - Uurib - Uurivad teineteist vastastikku: teatud kehalised tajutav' . inimese inimese protsessid tekitavad mentaalseid Dualistlik interaktsionism- prantsuse filosoofi teadvust,
kaasaegne arusaam teaduslikust tunnetusest lähtub Kanti ideest Teadmine ->eristatakse kolme erinevat tähendust 1. teadmine kui tuttav olek (isiklik kogemus) 2. teadmine, kui oskus midagi teha 3. teadmine, kui teatud informatsiooni omamine ->võivad olla ka uskumuse liik ( kõik teadmised on uskumused, kuid mitte kõik uskumused ei ole teadmised) ->saab olla ainult tõene ->peab olema alati põhejendatud Traditsiooniline definitsioon teadmisele Teadmine, kui põhjendatud tõene uskumus. 1. On teatud uskumuste liik, kõik teadmised on uskumused, kuid kõik uskumused pole teadmised. NB! Ei ole alati seotud religiooniga. 2. Teadmine saab olla ainult tõene, ei ole teadmist, mis on väär. 3. Teadmine peab olema alati põhjendatud. Pime usk ei saa olla teadmine. Kas teadmised saavad eksisteerida väljaspool inimest? Jah. Teaduslik teadmine ja argiteadmine -> Argiteadmine on tähelepanek, mis võib kehtida, aga ei pruugi.
absoluutne Mina"; Hegel: ,,olev on objektiivne Vaim"). Materialism: ,,olev on materiaalne, meeleline"; Aristoteles: ,,olev on põhjuslikult kooshoidev tegelikkus (energia)"; Marx: ,,olev on materiaalne"; teaduslik realism: ,,olev on teaduslikult uuritav mateeria". Objektiivne idealism: ,,olev on tunnetavast inimesest sõltumatu ülemeeleline tervik"; Subjektiivne idealism: ,,olev piirdub tunnetava subjekti teadvussisudega". Monism: ,,on ainult üks printsiip ja teine on pettekujutelm"; Dualism: ,,olev koosneb nii vaimsest kui materiaalsest poolusest, kuid üks on siiski tähtsam". Sokraatiline hoiak - küsimine ilma vastuseta. Inimesel ei ole teadmist, kuid ta peab selle poole püüdlema. Skeptistism - ollakse seisukohal, et meie tunnetuse piiratus ei võimalda vastata, (1) konstruktiivne: ,,kuna metafüüsika põhiküsimus on vastamatu, siis tegeleme teiste oluliste küsimustega", (2) radikaalne: ,,kuna metafüüsika põhiküsimus on vastamatu, on üldistav tunnetus ülepea võimatu"
TUNNETUSTEOORIA EKSAM 1. Tunnetusteooria põhimõisted ( teadmine, teadmise tüübid ja vormid, ratsionaalne, empiiriline, apriori,aposteriori, intuitsioon, introspektsioon jt ) Episteme ja doxa Episteme - teadmine, teadus. Doxa - arvamus, uskumus Teadmine ja põhjuslikkus Teadmine on kaasajal peamiselt põhjuslike seoste kindlakstegemine asjade vahel. Öelda "ma tean" tähendabki peamiselt seda, et tean põhjus - tagajärg seost. Samas ei ole põhjuslikkuse probleemil ka kaasajal lõplikku lahendust. A priori ja A posteriori Vastavalt "enne kogemust" ja "kogemuse põhjal" ehk pärast kogemust. Ratsionalistid väidavad aprioorse teadmise olemasolu, st sünnipärast teadmist.
ka ei pingutaks, ei saa me kunagi teadlikuks, kuidas kaugust nägemissüsteemis arvutatakse). 2. Psüühilised protsessid, mis kunagi on olnud teadvuses, kuid ei vaja toimimiseks pidevat teadvustamist- automatiseerumine (käimine- me ei mõtle kõndimise ajal, kuidas üht jalga teise ette tõsta). Sigmund Freud (1856-1939)- Viinis tegutsenud arst ja professor, kes viimase saja aasta jooksul on oluliselt psühholoogia arengut mõjutanud oma vaadetega teadvuse olemusest. Ta jõudis psüühikahäirete all kannatavaid patsiente uurides oletuseni, et inimese psüühikas toimub väljatõrjumismehhanism, mis tõukab teadvusest välja mõtted ja kujundid, mille meenutamine inimesele on valus või need mõtted ei lähe kokku ühiskonnas tekkivate moraalinormidega. See nn väljatõrjumine on tema arvates nii tõhus, et inimene ei suuda neid
monism. 2. Üheainsa väärtuse, eesmärgi, arvamuse vms tunnistamine kõige tähtsamaks/õigemaks/olulisemaks. Näiteks on monistlik veendumus, et iga inimese püüdlused on suunatud alati ja ainult isiklikule naudingule (kõik muud püüdlused taanduvad lõppkokkuvõttes naudingupüüdlusele või siis on hoopis teisejärgulised). Monismile vastandub pluralism (ld. k. mitmuslik), mis tunnistab ühtmoodi tähtsaks/õigeks/oluliseks paljud väärtused, eesmärgid, arvamused vms. dualism Dualism olemasolev koosneb mateeriast ja teadvusest. Universumis on kaks olemuselt erinevat ollust mateeria - aine ja energia - ning teadvus - intellekt-vaim. Mateeriat saab uurida teaduslike instrumentide ja meetoditega; vaimu aga tunnetuse või sisemise subjektiivse vaatluse abil. Nii kujunevad kaks erinevat teadmiste liiki ja arvatavasti on piirkondi, kus need kattuvad (näiteks psüühiliste nähtuste väljad). transtsendentaalne (ld. k teisele poole minema, üle astuma)
Kehalised protsessid mõjutavad vaimseid. Vaimu protsessid kutsuvad ajus esile molekulaarseid protsesse. Molekulaarsed protsessid alluvad seaduspärasusele ning põhjustavad kehalist aktiivsust. St Vaimsed protsessid kaasnevad kehalistega. Ühed kehalised protsessid põhjustavad teisi, tunded on vaid kaasnähtus. Kriitika: välistab ideede olemasolu Monistlikud teooriad: 1) biheiviorism 2) identsusteooria- materialism 3) idealism Biheiviorism: * psühholoogia suund, mis uurib inimeste ja loomade käitumist * biheivioristid loobusid mõõdetamatu muutuja, teadvuse, kirjeldamisest ja hakkasid uuringutes kasutama mõõdetavaid suurusi- stiimuleid ja reaktsioone * biheivioristlikkus käsitluses on inimene mõjutatud keskkonnast tulevate stiimulite poolt stiimulreageering Loogiline biheiviorism: Seisukoht- Mida üldse tähendavad vaimsed mõtted? Vaimu seisundid on vaid teatud käitumisviisid
Vastus: Panteism Determinism juhuslikkust ja vaba tahet ei ole. Monaad lihtsaim ja jagamatu olemise element. Üks termin neljast tähistab metafüüsikakriitilist hoiakut. Milline? Vastus: Skeptitsism Kaks vastandlikku põhileeri, kuhu jagunevad metafüüsika põhiküsimusele vastata üritavad filosoofid? Vastus: Idealistid ja materialistid Metafüüsilist seisukohta, mis väidab, et maailm koosneb nii vaimsest kui materiaalsest poolusest, nimetatakse: Vastus: Dualism Idealism olev tervenisti on vaimne, ülemeeleline Materialism olev tervenisti materiaalne, meeleline Objektiivne idealism olev on tunnetavast inimesest sõltumatu ülemeeleline tervik. Subjektiivne idealism olev piirdub tunnetava subjekti teadvusseisudega. Monism tunnistatakse olevana täielikult üksnes ühte printsiipi ning teist peetakse eksiarvamuseks, meelepetteks. Leia üles üks materialistlik metafüüsik kolme idealisti seast. Vastus: Marx
empirismile ja sensualismile. Tuues subjektiivsed kogemused taas au sisse pani ta aluse moodsale füsioloogilisele ja võrdlevale psühholoogiale. Empirism, sensualism, positivism Pärast Descartes’i ning suuresti ka tema tõttu said varasemate aegade empirismi, ratsionalismi ja romantismi erinevad versioonid selgemaks ja arusaadavamaks kui iial enne. Nende paradigmade moodsad manifestatsioonid moodustavadki tänase psühholoogia aluspõhja. Briti empirism Empiirik on keegi, kes usub, et teadmise allikaks on kogemus. Seega on empirism suund, mis rõhutab kogemuse tähtsust teadmiste hankimisel. Empiirikute kogemuse definitsioon viitab üksnes sensoorsele kogemusele - aistingule. Empirismi definitsioonist: • aistingud moodustavad igasuguste teadmiste esmased ehk algandmed - ei saa aga öelda, et ainuüksi nendest moodustub teadmine.
zombid. 1 Inglise keelest : ,,Body and mind, like man and wife, do not always agree to die together." Charles Caleb Colton, URL = http://www.quotegarden.com/mind.html 2 Lowe, J. E (2008): Sissejuhatus vaimufilosoofiasse, Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus. 3 Eksperimentaal filosoofia on filosoofiline suund, millega alustati filosoofias umbes 2000. aasta alguses. Experimental philosophy, URL = http://en.wikipedia.org/wiki/Experimen tal_philosophy 4 Tõene õigustatult põhjendtatud uskumus, mida täpsustan filosoofias tuntud Hiina toa arutelu toel arusaamise / mõistmise terminiga, millega osaliselt lahendan E. Getteri mitte teadmise probleemi. (Hiina tuba, Lowe, J. E (2008): Sissejuhatus vaimufilosoofiasse, Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus.) 1 iseendale vaimu omistamisest või mitte
eelkõige René Descartes´i mõtlemisega, mis põhjendab uusaegse subjektifilosoofia lähtuvalt endamõtlemise teadukindlusest: "Mõtlen, järelikult olen." Kui ainuke asi, mis Descartes´i jaoks on kindel, on mõtleva ego olemasolu, siis tuletab ta ülejäänud maailma, seega objektiivse maailma sellest enda-teadukindluse printsiibist ja uusaegse metafüüsika üldtunnustatud aluseks saabki subjekt • (keha ja vaimu) dualism on vaimufilosoofias arusaam, mille kohaselt vaimunähtused ei ole füüsilised. Descartesi arust koosneb maailm vaimsetest ja materiaalsetest substantsidest, millel on üks atribuut – ruumilisus. Vaimsel aga mõtlemine. Descartesi vastus keha ja vaimu probleemile oli põhjuslikkus: meie vaimuseisundid mõjutavad kehaseisundeid põhjuslikult. Kehaseisundid, nagu näiteks sügelemine või valu, põhjustavad ajuseisundeid (-sündmusi, -protsesse), mis omakorda põhjustavad kehalisi
mäluprotsessid, mõtlemine); 2.2. Emotsionaalsed protsessid; 2.3. Tahtelised protsessid. 3. Aistingute klassifikatsioon. 3.1. Eksterotseptiivsed aistingud 3.2. Interotseptiivsed aistingud 3.3. Proptiotiivsed aistingud 4. Psühholoogiate klassifikatsioon. 4.1. Eelteaduslik psühholoogia; 4.2. Filosoofiline psühholoogia; 4.3. Teaduslik, akadeemiline psühholoogia. 5. Psühholoogia peamised ülesanded. 5.1. Psühholoogiliste nähtuste/seisundite kirjeldamine: mille põhjal ma ütlen, et tunnen end nii nagu ma tunnen; 5.2. Psühholoogiliste nähtuste/seisundite seletamine (põhjuste otsimine): miks ma tunnen end nii nagu ma tunnen; 5.3. Psühholoogiliste nähtuste/seisundite ennustamine: Kas laps, kes vaatab palju vägivaldseid filme, on ka ise vägivaldne; 5.4. Psühholoogiliste nähtuste/seisundite muutmine. 6
Metafüüsika valdkonnad Hegeli järgi. Hegel, kes näeb senises metafüüsikas naiivset mõtteviisi, mis peab võimalikuks lõpmatute esemete (hing, maailm, loodus, vaim, Jumal) tunnetamist nendele predikaatide omistamise teel, loetleb metafüüsika valdkonnad ja küsimused järgmiselt. Ontoloogia oli õpetus olemuse abstraktsetest määratlustest. Neid loetleti empiirilisel ja juhuslikul moel ning nende sisu võeti kujutlusest (sõna tarvitusest või etümoloogiast). Ratsionaalne psühholoogia tegeles hinge metafüüsilise loomusega, nimelt vaimuga kui asjaga seoses aja, kvalitatiivse muutumise ning kvantitatiivse kasvamise ja kahanemisega. Püüti põhjendada hinge surematust. Sealjuures tugineti sageli hinge lihtsusele. Kosmoloogia uuris maailma, selle juhuslikkust, paratamatust, igavesust, ruumilist ja ajalist piiratust, maailmas aset leidvate muutuste formaalseid seadusi, inimese vabadust ja kurjuse päritolu.
jne. 1 Epistemoloogia. Mis on teadmine? Epistemoloogia ehk teadmise õpetus ehk tunnetusteooria on filosoofia valdkond, mis tegeleb teadmise ja selle episteemilise õigustuse loomusega. Ta hõlmab inimteadmise päritolu, loomuse ja piiride uurimist. Episteme tähendab kreeka keeles teadmine Epistemoloogia tegeleb näiteks niisuguste küsimustega. Mis on teadmine? Mis on teadmise (tunnetuse) allikad? Millal on uskumus õigustatud? Kas ja kuidas on teadmine (tunnetus) võimalik? Kas teadmiste süsteemi saab rajada kindlale vundamendile? Mida tuleks teha, et teadmist saavutada? Epistemoloogia uurib: 1) mida kujutab endast üks või teine uskumuse episteemiliselt positiivne omadus, näiteks õigustatus või ratsionaalsus (näiteks mis on õigustatud uskumus); 2) kust need tunnused pärinevad (ja seega kust pärineb teadmine);
· Mõtette materialiseerimiseks peame loomingut kasutama. Looming on aken sisemaailma, kuigi väga tuhm, sest ükski looming ei peegelda rikkalikku sisemaailma Konstruktivistlik & strukturalistlik antropoloogia · Hegel" mina" vahendatuse protsess · Marx: inimene on ühiskondlike suhete summa · ,,subjekti surm" postmodernismis ja poststrukturalismis Psühholoogiline strateegia Jüri Allik, Psühholoogia Gümnaasiumile: · Peale meid ümbritsevate asjade (nt seinad, lauad ja toolid) ja protsesside (nt auramine) on nähtused, mida nimetatakse vaimseteks ehk mentaalseteks. Näiteks märgates, et sõber istub keskendunult, vaadates ühte punkti, küsime temalt: "Millele sa mõtled?", eeldades, et ta oli ametis tegevusega, mida me tavaliselt nimetame mõtlemiseks. Või kui me näeme kassi, kes on tõmmanud küüru selga ja teeb susisevat häält, siis ütleme,
1. Mis on ja millega tegeleb filosoofiline antropoloogia? Milliseid filosoofilise antropoloogia paradigmasid te teate? Antropoloogia on uurimus inimesest (õpetus inimesest)- filosoofiline antropoloogia on filosoofiline õpetus inimesest. · Filosoofiline antropoloogia on uurimus inimesest ja tema loomusest (millised on inimesele omased toimemehhanismid, milline on inimese sisemine loomus, millest ta koosneb jne...). iga konkreetne inimene on alati erand üldisest reeglist, ta on isiksus. Üldiste definitsioonidega on üldiselt vähe võimalik ära teha. Strateegiad: · Etoloogiline- bioloogilisest lähtuvusest (eripära ja sarnasus loomariigiga) Tuleb küsimus: mille poolest inimene ikkagi loomadest erineb? Mis on see inimese eripära teiste elusolenditega võrreldes? Inimest iseloomustab mõistus (või keel). Platon on defineerinud inimest kui mõtleva loomana (inimene kuulub loomade klassi ja see erisus, mis teda teistest loomadest eristab, seisneb mõtlemise võim
ning arusaamu. Inimolevusena olen materiaalne objekt, mul on mass ning ma koosnen hulgast tahketest, vedelatest ning gaasilistest ainetest. Erinevalt teistest materiaasetest esemetest on mul veel lisaks võime hinnanguid anda ning nende olemasolu põhjendada. Lühidalt, mul on mõistus. Enamasti omistatakse inimestele nii mõistus või vaim (mittefüüsiline) ja keha ning aju (füüsiline). Selline arusaam on tuntud kui dualism – keha ja vaim eksisteerivad kehas eraldi üksustena. Monism seevastu jaguneb kaheks – materialismiks ning fenomenalismiks (subjektiivne idealism). Esimest iseloomustab veendumus, et materiaalsest maailmast eraldi ei eksisteeri midagi, nii seletatakse näiteks teadvust ja mõistust aju, ehk füüsilise, funktsioonina. Teine monismi tüüp kirjeldab arvamust, et füüsilised objektid on taandatavad vaimsetele objektidele
Kordamisküsimused. Kordamisküsimused aitavad orienteeruda materjalis ja valmistuda eksamiks. Nad viitavad kaunis otseselt valikvastustega küsimustele. Küsimustele vastused leiate T. Bachmanni õpikust ja mu loengutest ja loengumaterjalidest. Alati on üks õige vastus, mille peate leidma nelja variandi seast. 1. Psüühiliste nähtuste klassifikatsioon. a. Psüühilised protsessid b. Psüühilised seisundid c. Psüühilised omadused 2. Psüühiliste protsesside klassifikatsioon. a. Tunnetusprotsessid (aistingud, tajud, tähelepanuprotsessid, kujutlus, mäluprotsessid, mõtlemine b. Emotsionaalsed protsessid c. Toimingute käivitavad ja suunavad protsessid 3. Aistingute klassifikatsioon. a. Nägemine b. Kuulmine c. Haistmine d. Maitsmine e. Kompimine f
PSÜHHOLOOGI AJALOO EKSAM 1) Psühholoogia ajaloo õppimise eesmärgid. · Kust tuleme, et teada kuhu võime jõuda · Milline on olnud psühholoogia saamise teekond · Mida uuritakse, kuidas muutuvad uurimisobjektid ja meetodid. Millised küsimused kerkivad? 2) Kuidas õpetatakse psühholoogiat? Erinevad õpikud. · Bachmann, T., Maruste , R. ,,Psühholoogia alused'' · Anti Kidron ,,Psühholoogia põhisuunad'' · Rosenberg ,,The brain, the person, the world'' 3) Millised on psühholoogia kui teaduse ülesanne? · Psüühiliste nähtuste kirjeldamine
annaabi.ee 
