Pedosfäär`i mõisted Murend kivimite purunemise tagajärjel tekkinud pude materjal. Murenemisena käsitletakse kivimite(litosfääri), õhu(atmosfääri), vee(hüdrosfääri) ja organismide(biosfääri) koos- ning vastasmõjust tingitud protsesse Maa pinnal, millede tulemusena kivimid/setendid ehk murenemise lähtekivimid purunevad (desintegreeruvad) ning muutub nende keemilise ja mineraalne koostis. Põhimõtteliselt on murenemisprotsessid tingitud lähtekivimi püüdest murenemise näol
ja kokkutõmbumine organismid (bakter) Puruneb, praguneb, Tagajärg Muutub keemiline koorub koostis, lagunemine Suur temperatuuri Kliima mõju Niiske, soe kõikumine, kuivus Kõrb, parasvöötme Kus esineb Vihmamets, savann põhjaosa, kõrgmäed või on ülekaalus Murenemise tähtsus Murenemisel..... .....kujuneb kõvade kivimite asemele vett ja õhku läbilaskev MUREND Murend on eelduseks mulla kujunemisele ja taimede kasvule Eeltingimus setete kujunemiseks Rusukuhik Murenemine..... .....Sardiinidel ......karstialal Hiinas Nt. jäätumisel paisuv vesi võib avaldada lõhe- pinnale 1 ruutsentimeetri kohta survet kuni 6000 kg Suure kaldenurga juures hakkab lahtine murend alla- poole liikuma tekib LAVIIN
Kivimid on looduslike mineraalide kogumid. Mineraalid on tahked orgaanilised kindala ehitusega ained. Kivimite kõige rohkem lagundavaks jõuks on järsk temp. Muutumine. Kivimite liigitus tekkeviisi järgi. 1.Tardkivimid on tekkinud magma tardumisel. a) Maakoore sees-süvatardkivimid(graniit) b) Maapinnal-pursketardkivimid vulkaalniline tuff Oma olemuselt on tardkivimid vastupidavad kristallse struktuuri tõttu. 2.Settekivimid on tekkinud erineva murend materjali settimisel aja ja raskusjõu toimel. a) Purd settekivimid-peeneteralise murend materjali settimisel ja kivistumisel(litifitseerumisel) näiteks lõuna-eesti liivakivi. b) Biogeensed on tekkinud taimsete ja loomsete org. Kuhjumisel ja kivistumisel. NB! Kõik tahked fossilsed kütused on biogeensed settekivimid. c)kemokeensed on tekkinud erinevate soolade ladestumisel ja kivistumisel. 3.Moondekivimid on tekkinud tard,-sette,-ja moondekivimitest kõrge rõhu ja temp all
JÄÄ TEGEVUS Mõisted v Jää vee tahke olek v Liustikud - lume tihenemisel ja ümberkristalliseerumisel tekkinud jäämass, mis on moodustunud maismaal (vähemalt osaliselt), ei sula suvel täielikult ja liigub oma raskuse ja gravitatsioonijõu mõjul eemale akumulatsioonialast v Laviin lahtine murend, mis mööda nõlva allapoole liigub, suure hulga lume, jää, kivide, setete või nende segu äkiline gravitatsioonist põhjustatud liikumine Jää tegevuse tagajärjed pinnamoele Jahedas kliimas soodutab kivimite murenemist selle lõhesdesse kogunenud vee külmumine. Külmudes vee ruumala suureneb ja tekkinud jää surub tohutu jõuga lõhesid suuremaks. Kõrgel mägedes on kõikjal näha pragunenud kivirahne ja kiviklibu. pILDID Gröönimaa
Murenemine 1) füüsikaline murenemine e rabenemine ( on kivimite purustumine mitmesuguse suurusega osadeks, nende keemiline ja mineraloogiline koostis ei muutu ) Peamised tegurid : · on temperatuuri kõikumine · kivimi lõhedes olev vesi ja puujuured mägedes, kõrbetes, tundrad, Rebenemisprotsesside saaduseks on murend. Millest võivad tekkida kivivoolused (kurumme) Rabenemise tulemusena : · omandab kivim veeläbilaskuvuse ja parema õhustatuse · loob taimedele ja mikroorganismidele parema elukeskkonna 2) Keemiline murenemine e porsumine ( on kivimi murenemine vees ja õhus esinevad hapniku ja süsinikdioksiidi mõjul ning organismide biokeemilisel toimel, keemilisel murenemised on ülekaalus aladel kus on piisavalt hulgal sademeid (vihma) ning kus
ökosüsteemi; 5) iseloomustab mullatekketingimusi ja -protsesse tundras, parasvöötme okas- ja lehtmetsas, rohtlas, kõrbes, savannis ning vihmametsas; 6) tunneb joonistel ning piltidel ära leet-, must-, ferraliit- ja gleistunud mulla; 7) analüüsib teabeallikate põhjal etteantud piirkonna kliima, mullastiku ja taimestiku seoseid. Põhimõisted: bioom, ökosüsteem, aineringe, füüsikaline ja keemiline murenemine, murend, mullatekketegur, lähtekivim, mulla mineraalne osa, huumus, mineraliseerumine, mullahorisont, mullaprofiil, leetumine, sisse- ja väljauhtehorisont, gleistunud muld, leetmuld, mustmuld, ferraliitmuld, mulla veerežiim, muldade kamardumine.
* Laamade liikumine * Temperatuuri kõikumised * Vulkanism * Vooluvesi, sademed * Maavärinad * Põhjavesi (karst) * Lainetus, liustikud, tuul * Inimene murenemine - on kivimite purunemine välisjõudude toimel. Pehmed kivimid alluvad välisjõududele lihtsamalt. murend - kivimite murenemise tagajärjel tekkiv pude materjal (kivimi tükid). Eeldus mulla tekkele. MURENEMINE Füüsikaline murenemine Keemiline purunemine * Kivisse tekkinud praod, * Kivim tahastatakse, muutub purunenud tükkideks. tema keemiline koostis. * Temp. suured muutused, * Veis, CO2. Organismide jäätumine
Tegurid, mis seda põhjustavad: · palav ja niiske kliima, vesi (vihmametsades) · hapnik · süsihappegaas ja keemilised saasteained · organismide eraldatavad keemilised ühendid Füüsikaline murenemine e. rabenemine. Mineraloogiline koostis ei muutu. Tegurid: · temperatuuri kõikumine öösel ja päeval · vee jäätumine kivimipragudes Murenemise tähtsus: kõigepealt tekivad setted, siis muld ja muutub pinnamood. MURENEMISKOORIK pinnakiht, kus toimub murenemine. MUREND jääb kivimist järgi pärast murenemist. Murenemise lõpp-produkt. Mullatekketegurid Lähtekivim määrab ära mulla füüsikalised ja keemilised omadused: mulla lõimise (kas on rohkem liiva või savi), õhu-ja niiskusesisalduse, soojenemiskiiruse ja toitaineterikkuse. Kliimast sõltub murenemise kiirus, kas on ülekaalus füüsikaline või keemiline murenemine. Sademetest ja temperatuurist sõltub mullal kasvav taimestik.
Muldade sooldumine-tingitud põldude niisutamisest. Liigsoolane muld muutub viljatuks. Muldade hapestumine-mulla reaktsiooni selline muutus, mille puhul ph langeb alla 5,6. Raskmetallid mullas-mõjuvad kahjulikult mullaelustikule ja seeläbi mullaprotsessidele. Maavarade kaevandamine. Ehitusdegradtsioon-inimene ehitab muldadele ehitisi ja teid. Mulla kaitsmise võimalused: Terrassid, tuulekaitse ribad. Niisutamine, väiksemad põllud. Õige maakasutus. MÕISTED Murend-monoliitse kivimi lagunemisel moodustunud tükiline materjal, mis on väga erineva peensusastmega. Mullatekketegur-teguri,mille toimel on kujunenud muld. Mulla mineraalne osa-mulla on kus on mineraalid. Huumus-maismaal toimuva orgaanilise aine lagunemise saadus, maapinna lähedusse kõdukihi alla moodustunud pruuni kui musta värvusega amorfne aine. Mineraliseerumine-orgaaniliste ainete lagunemine lihtsateks mineraalühenditeks.
Leetumine. Rohtla:kotientaalne kliima, viljakad mustmullad. Kamardumine. Kõrb:kuivas ja poolkuivas kliimas mullad on sooladerikkad, sest sademeid on vähe ja soolad püsivad mullas.Sooldnunud mullad on lihtsa ülesehitusega.Vihmamets:Kuum ja niiske kliima soodustab eriti mineralisatsiooni ja keemilist murenemist.Puna- või kollamullad. Muldade hävimine: valed mulla harimise võtted(rasked masinad, üleväetamine), õhusaaste, reo-ja mürkained, metsa lageraie, erosioon. Murend – monoliitse kivimi lagunemisel moodustunud tükiline materjal, mis on väga erineva peensustasemega (rahn-kivid-kruus-liiv-savi). Mullatekketegur – tegur, mis mõjutab mulla tekkimist ja arengut. Mullatekketegurite hulka kuuluvad lähtekivim, kliima, reljeef, taimestik, loomastik, mulla vanus, mulla- ja pinnavee veerežiim ning inimtegevus. Passiivne tegur - selle mõju on pikaajaline ja inimelu vältel vägemärgatav. Aktiivsete tegurite
MÕISTED: Füüsikaline murenemine e rabenemine toimub temp kõikumise ja vee külmumise tõttu kivimi pragudes. (temperatuuri jäätumine, vee jäätumine) Keemiline murenemine e porsumine selle käigus muutub kivimi keemiline koostis. Kivimis olevate elementide reageerimine vee, hapniku, süsihappegaasi või keemiliste saasteainetega. Porsumisel vabanevad toiteelemendid, mida taimed saavad kasutada, eriti intensiivne palavas ja niiskes kliimas. Murend- kivimite murenemise tagajärjel tekkiv pude materjal, nt rahnud, kruus, liiv. Lähtekivim- pinnakatte sete, pealiskorra või harvemini aluskora kivim, millest ja millele on tekkinud muld. Selle omadustest sõltub mullateke, mulla omadused ja areng. Mulla mineraalosa- erineva suurusega kivimiosakesed Mineraliseerumine- orgaaniliste ühendite lagunemine anorgaanilisteks peamiselt bakterite ja mõnede seente toimel.
Sialliitne mure nim. mõõduka kiirusega murenemist, kus murenemissaaduseks on erineva suurusega mineraalained. Alliitne mure nim. kui kõik taimedele vajalikud elemendid leiavad ärakasutamist ning järele jääb ainult ALrohke boksiit. Puhverdusvõime vastupanuvõime välismõjutustele.Mullahorisontnim.mulla jaotuvust erinevad värvuse, tüsedusega ja tihedusega kihtideks,on tekkinud mulla arenemise käigus. Murend monoliitse kivimi lagunemisel moodustunud tükiline materjal, mis on väga erineva peensusastmega. Huumus maismaal toimuva orgaanilise aine lagunemise saadus maapinna lähedusse kõdukihi alla moodustunud pruuni kuni musta värvusega amorfne aine. Mulla veeresziim- Leetumine orgaanilise aine lagunemisel tekkivate hapete mõjul mulla mineraalosa lagunemine lahustuvateks ühenditeks. Kamarduminemullatekkeprotsess, mille käigus maapinna lähedale tekib huumushorisont
KIVIMID- *Kivimid- looduslike mineraalide kogumid *Mineraalid- tahked, anorg, kindla ehitusega ained *Temp suur kõikumine on kivimite kõige suuremaks lagund. jõuks. KIVIMITE LIIGITUSED TEKKEVIISI JÄRGI E GENEESI JÄRGI- *Tardkivimid e kristalsed- tekkinud magma tardumisel, om. tugevad ja vastupidavad. a)magma tard. maakoore sees (süvatardkivimid-graniit) b)-||- maapinnal (vulkaaniline tuff- Island) *SETTEKIVIMID- tekkinud erineva murend matj settimisel aja- ja raskusjõu toimel. a)purd sk- peeneteralised merendmat. settimisel ja kivistumisel e litifitseerumisel(L-Est liivakivi) b)biogeensed sk- tekkinud taimsete- ja loomsete org. kuhju. ja kivistumisel NB!Kõik fos kütused biog sk'd c)keogeensed sk- erinevate soolade ladestumisel ja kivistumisel *MOONDEKIVIMID- tekkinud tard-, sette- ja moondekivimitest kõrgerõhu ja temp. all (kõrgrõhk. ja temp ongi
Mõlemas ületab sademete hulk aurumise, mille tagajärjel toitained uhutakse mullas sügavale. Mõlemad on happelise reaktsiooniga. Mõlemal õhuke huumuskiht. Erinevus + põhjendus: Vihmametsade mullad on rauarikkad, mis on tingitud keemilisest murenemisest. Okasmetsades sellist protsessi pole. Mullakihi paksus. Ja teised õiged vastused. (max 6 punkti) 15. Murenemise tagajärjel tekib murend, mis jääb tekkekohale püsima ja kivim kattub paksu murenemiskoorikuga. Sel juhul peaks murenemisprotsess mõne meetri sügavuses maapinnas mingil ajahetkel lõpuks peatuma. Miks aga murenemine siiski kunagi tegelikult ei lõpe? Tuul ja vesi (sademed, vooluvesi), jää viivad murendi sellest kohalt ära ja protsess jätkub. (max 2 punkti)
tingimustes tekib kaoliniit-savi, mis kergendab mulla läbiuhtumist, muld hapestub . Samuti kui on palju happevihma, siis muld hapestub MULLALIIGID Tundragleimullad esinevad piisavalt liigniiskes ja hapnikuvaeses mullakeskkonnas Kõrbehallmullad esinevad kuiva kliimaga aladel, kus auramine on intensiivne ja kus mulla läbiuhtumine toimub harva või üldse mitte Mustmullad esinevad piirkonnas, kus aastane sademete hulk on tasakaalus auramisega MÕISTED Murend monoliitse kivimi lagunemisel moodustunud tükiline materjal, mis on väga erineva peensusastmega Mullatekketegurid on jagatud kaheks: passiivseteks (lähtekivim, reljeef ja aeg (mulla vanus) ja aktiivseteks (kliima, organismid ja inimtegevus) Mulla mineraalne osa mulla tahke eluta osa, tekib lähtekivimi mure-nemisel liivaks, kruusaks, saviks, kivikesteks jne Mineraliseerumine orgaaniliste ainete lagunemine lihtsateks mineraaliühenditeks.
ja tõmbuvad kokku erinevalt. Kivimisse tekivad lõhed ja see puruneb. Füüsikaline murenemine Temperatuuri kõikumise tõttu kivimid murenevad. (+vaata eelmist vastust) See on tavaliselt kuivas ja jahedas kliimas. Keemiline murenemine ? kui kivim mureneb süsihappegaasi, hapniku ja organismide elutegevuse jääkide tõttu. Siis lagundab kivimeid lahustumine ja teised keemilised protsessid. See on tavaliselt niiskes ja soojas kliimas. Laviin ? kui lahtine murend mööda nõlva allapoole liigub Millised välisjõud on kõige suurema mõjujõuga Eestis? Miks? Jõgede vool - Eestis on palju jõgesid ja need võivad uuristada endale uusi sänge Vees olev väetis ? muudab näiteks järvede kaldal taimestikku, see omakorda mõjub pinnavormidele. Kuidas tekivad jõesängid ? vesi voolab mööda kallakut alla uuristades (erodeerides) maapinda tee, mis vähehaaval sügavamaks läheb. Nii tekivad algul kitsad ja
Jaguneb füüsiliseks ja keemiliseks murenemiseks. · Füüsikaline murenemine e. rabenemine - Kivimite mehaaniline peendumine, mida põhjustavad: a) temperatuuri suured kõikumised - ülekaalus kuivas kliimas, kes temp. kõikumise ulatus ja sagedus on suur (kõrb). b) pragudes oleva vee jäätumine - jäätumisrabenemine on suur jahedas kliimas (jääkõrb, tundra, mäestik). Füüsikalise murenemise käigus kivimi keemiline koostis ei muutu, väikseim murend on liiv. · Keemiline murenemine e. porsumine - Kivimites olevate keemiliste elementide reageerimine: hapniku, süsihappegaasi ja keemiliste saasteainetega. Selle käigus muutub kivimi keemiline koostis ja osa lahustuvaid aineid eraldub, kuid kivide väliskuju muutub esialgu suhteliselt vähe. Kivimpindade uuristumist ja krobeliseks muutumist nimetatakse korrosiooniks. Lahustunud soolade ärakandumist lahustumise kohast nimetatakse leostumiseks.
esineb tööstuspiirkondade lähe- mulda põhjustavad dal, kus kahjulikud keemi-lised muldade hapestumist ühendid satuvad mulda. Abiks jäätme-majanduse korrastatus · Mehhaaniline teisaldamine hoonete, veehoidlate, trasside, teede jne rajamiseks Mõisted · Murend monoliitse kivimi · Mineraliseerumine lagunemisel moodustunud orgaaniliste ainete lagunemine tükiline materjal, mis on väga lihtsateks mineraaliühenditeks erineva peensusastmega (CO2, H2O, NH3, oksii-did). Mineralisat-sioonil vabaneb · Mullatekketegurid on jagatud energia, lagu-neva aine kaheks: passiivseteks struktuur lihtsustub ja mass
Inimtegevus- võivad põhjustada sooldumist, kõrbestumist, üleväetamist, soodustada erosiooni, hapestumist jne. Füüsikaline murenemine ehk rabenemine- kivimite peenendumine ilma keemilise ja mineraloogilise koostise muutusteta, mida põhjustab suur temperatuuri amplituud ja kivimipragudes oleva vee külmumine ja paisumine Keemiline murenemine ehk porsumine- kivimites olevate keemiliste ühendite reageerimine vee, hapniku, süsihappegaasi või muude keemiliste ühenditega Murend- väga erineva peensusastmega tükiline materjal, mis on moodustunud monoliitse kivimi lagunemisel Mullatekketegur- mulla tekkimisel mingit osa mängiv tegur Lähtekivim- aluskivim, millest tekib mulla mineraalne osa Mulla mineraalne osa- mullas olevad kivimid ja muud mineraalid kokku Huumus- maismaal toimuva orgaanilise aine lagunemise saadus- maapinna lähedusse kõdukihi alla moodustunud pruuni kuni musta värvusega amorfne aine
(koosneb kvartsist ja päevakividest). Laamtektoonika teooria ja õpetus litosfääri laamade tekkimisest, liikumisest, vastastikmõjudest ja hävimisest. PEDOSFÄÄR Füüsikaline murenemine e. Rabenemine kivimite mehhaaniline väiksemaiks osadeks lagunemine. Keemiline murenemine e . Porsumine kivimites olevate keemiliste elementide reageerimine vee, hapniku, süsihappegaasi või keemiliste saasteainetega. Murend monoliitse kivimi lagunemisel moodustunud tükiline materjal, mis on väga erineva peenusastmega. Lähtekivim kivim, mille moondumise tagajärjel tekkis vastav moondekivim. Huumus- maismaal toimuva orgaanilise aine lagunemise saadus, maapinna lähedusse kõdukihi alla moodustunud pruuni või musta värvusega amorfne aine. Muudav vilja mullakaks. Mineraliseerumine orgaaniliste ainete lagunemine lihtsateks mineraalühenditeks,
Tardkivim ehk magmakivim, mis on magma tardumisel tekkinud kivim. Settekivim kivim, mis on tekkinud mitmesuguste setete kivistumisel, on harilikult kihiline ja võib sisaldada kivistisi. Moondkivim kõrge temp. ja suure rõhu mõjul maakoores moondunud sette- või tardkivim. Laamtektoonika teooria ja õpetus litosfääri laamade tekkimisest, liikumisest, vastastikmõjudest ja hävimisest. Maalihe nõlval asunud pinnasetüki paigastliikumine. Murend kivimite purunemise tagajärjel tekkinud pude materjal Mullatekketegur 1. Lähtekivim 2.kllima 3.reljeef 4.aeg 5. Inimtegevus Lähtekivim murenenud kivimi või pudeda pinnakatte ülaosa, millest ja millele on tekkinud muld. Mulla mineraalne osa LÄHTEKIVIM on pinnakatte ülemine osa mis võtab osa mulla tekkest ja mõjutab seda. Eestis MOREENID e. Jääsetted. Eestis mitmekesine lähtekivim (paekivi, saviliiv, liivsavi, liiv, turvas,) Mulla
35%. Soomuldi esineb kõige enam loomulikult soostunud aladel: Pärnumaal Lavassaare soo, Ida-Virumaal Kurtna järvede ümbrus ning Võrtsjärve madalik. Rähkmullad ehk rendsiinad, mille massis on rohkesti (20%50%) karbonaatsete kivimite murendi teravakandilisi osiseid. Tegelikkuses nimetatakse tihti rähkmuldadeks ka muldi, kus koreseline murend on ümardunud servadega või koguni lapik ning tuleks vastavalt kasutada hoopis mõisteid veeris- või klibumuld. Rähkmuldi ning veeris-ja klibumuldi on kõige enam Põhja-Eestis- Rähkmuld Veeris- ja klibumullad Mullad, mis koosnevad suurel hulgal veerisest ümaratest kividest. Veerismuldades leidub kivisid läbimõõduga umbes 100 - 500 mm ning klibumuldadest kive
Fotosünteesi pöördprotsessid on aeroobne ning anaeroobne biolagunemine. CO2+H2O+hv {CH2O}+O2 Fotosüntees Aeroobne biolagunemine. {CH2O} CO2+CH4 Anaeroobne biolagunemine. 16. Geoloogiline ringe. Nimetage ka põhilised protsessid. Geoloogilise ringe alamringed: tektoonile, hüdroloogiline, kivimite ja biogeemiline ringe. Geoloogiline aineringe- kivimite ringkäik looduses. Päikese kiirguse põhjustatud välised tegurid murendavad kivimite pealispinda. Tekkinud murend kandub raskusjõu, vee, jää ja tuule toimel tekkekohast eemale. Murend kujub ning settib maapinna madalamatesse kohtadesse ja veekogudesse. Vanemad setteladundid mattuvad nooremate alla, tihenevad ja kivistuvad settekivimeiks. Tektooniliste protsesside käigus surutakse need üha sügavamale maakoorde, kus nad kõrge temperatuuri ja suure rõhu tõttu moonduvad moondekivimeiks. Mäetekke ajal võivad nad kos kristalsete süvakivimitega ja vulkaaniliste ehl purskekivimitega
· Happeliste muldade reaktsiooni muutmine aluseliseks toimub lubiväetisega. · Raskemetallid mullas satuvad mulda metallurgiatööstusest, autokütustest, ohtlikest jäätmetest, mineraalväetistest, reoveesetetest ja mineraalväetistest (Pb, Cd). · Põldude üleväetamine ja valel ajal väetamine. · Kahjurite tõrje. INIMTEGEVUS · Ehitustegevuse tulemusena väheneb põllumaa · Maavarade kaevandamine. · Raskete põllumajandusmasinate kasutamine mullad tihenevad. Mõisted: Murend monoliitse kivimi lagunemisel moodustunud tükiline materjal, mis on väga erineva peensusastmega (rahn-kivid-kruus-liiv-savi) Mullatekketegur - tegur, mis mõjutab mulla tekkimist ja arengut. Näiteks lähtekivim, kliima, taimestik jne. Lähtekivim pindmine kivim, mis on peenikeseks murenenud. Mulla mineraalne osa - moodustab 60-90% mulla kaalust, lähtekivimi murenemisel tekkinud mulla osa. Huumus - on maismaal toimuva orgaanilise aine lagunemise ja muundumise
(plastilises olekus). Sellel triivivad moodustunud kivimid. litosfääri laamad. Laamtektoonika- laamade triivi ja sellest Maa tuum- Maa keskossa jääv metalse tulenevaid nähtusi uuriv teadusharu. koostisega (peamiselt raud) piirkond, mis Maalihe- suure pinnasetüki liikumine jaotatakse tahkeks sisetuumaks ja vedelaks mööda nõlva alla. välistuumaks. Murend- väga erineva peensusastmega Vahevöö- maakoore ja tuuma vahele jääv tükiline materjal, mis on moodustunud Maa kivimikest, kus kivimid on vedelas monoliitse kivimi lagunemisel olekus. Mullatekketegur- mulla tekkimisel mingit Mandriline maakoor- mandrite ja osa mängiv tegur selfimerede alune maakoor. Lähtekivim- aluskivim, millest tekib
Kirjelda, kuidas välistegurid kujundavad pinnamoodi joonisel A, B ja C-ga tähistatud kohtades. A. Liustikujää kulutab liikudes pinnast, tekib org B. Vesi kulutab kallast C. delta? Seleta lauset: Murenemisest sõltub Maa eluslooduse areng. Murenemisest tekib mud, mis on loomuikult oluline elukeskkond paljudele looomadele ja taimedele Miks murenemine ei lakka? Sest murend uhtub minema ja pinnas hakkab uuesti ja uuesti murenema Millised tegurid on tõenäoliselt põhjustanud järgnevalt loetud nähtusi: a. Jõekallas on varisenud …füüsikaline murenemine?…. b. Maakoorde on tekkinud pikk ja ulatuslik lõhe füüsikaline murenemine?……. c. Rannikualal saared ja poolsaared muutuvad suuremaks ………. d. Merepõhjast on lühikese ajaga kerkinud uus saar ……… e
kahjurite tõrje. Raskemetallide sattumine mulda jne. Mõisted: Huumus-maismaal toimuva orgaanilise aine lagunemise saadus- maapinna lähedusse kõdukihi alla moodustunud pruuni kuni musta värvusega amorfne aine. Murenemine- on kivimite purunemine ja mineraalide muutumine temperatuuri, vee, õhu ja organismide toimel. Porsumine-Porsumine (inglise chemical weathering) on kivimeid moodustavate mineraalide murenemine keemiliste protsesside tagajärjel. Murend-monoliitse kivimi lagunemisel moodustunud tükiline materjal, mis on väga erineva peensusastmega. Rabenemine-Rabenemine ehk füüsikaline murenemine (inglise physical weathering) on kivimite mehaaniline väiksemaiks osadeks lagunemine. Rabenemine võib toimuda, kui näiteks kivimite pragudes külmub vesi või kasvavad soolakristallid. Murenemiskoorik- on maismaa pinnakiht, kus toimub murenemine ja selle tagajärel maakoore ülaosas tekkib rabe kivimmaterjal.
Põlluharimine- tuule ja vee erosioon. Muld läheb nõlvalt minema. Kahjurite umbrohutõrje- tabame ka kasukilkud putukad. Põhjavell ja veekogude reostumine, toiduahela viimane lüli kogub mürkaineid. Maaparandus(kuivendamis)mulla õhu ja vee mahtuvus väheneb, tuuleerosioon. Reo-ja mürkained lagundavad orgaanilised ained, mineraalide puudus. Mullad muutuvad happeliseks, kasutuskõlbmatuks. Maavarade kaevandamine-hävitatakse. Tuleb puudust. Muldade kaitse erosioon- vee/tuule abil murend paigutatakse ümber. Rohtlaaladel, kõrbestumine- muld kuiv, sahharakõrbes. Sooldumine- vesi aurab ära, kunstnik niisutamine. Hapestumine- happed tekivad, sadem. ületavad auramise. Okasmetsas. ATMOSFÄÄR lämmastik- mügarbakterid, liblikõielistel, lämmatav gaas. Hapnik fotosüntees, hingamine, põlemine. Muud- aurustumine, erald. Vulkaanide purskel, kasvuhoone ef. Trpopsfäär0- 11km. Temp langeb 6kraadi/km õhurõnk langeb 10mm/100m. 90% õhku. Stratosfäär- 50km. Tõuseb
segu mitmesuguste kivimmaterjaliga, mis vulkaani nõlvu mööda alla valgub. Mulla puhverdusvõime-mulla kolloidsüsteemi võime seista vastu välismõjutustele, mis püüavad tema keemilist reaktsiooni järjust muuta. Puhverdusvõime on suurem huumuse ja savirikastel muldadel. Mulla horisont-mulla vertikaalläbilõikes silmaga eristatav maapinnaga horisontaalne eri värvuse, läbimõõdu, tihenduse ja struktuuriga mullakiht. Murend-monoliitse kivimi lagunemisel moodustunud tükiline materjal, mis on väga erineva peensusastmega.mussoon- ulatuslik õhuvoolude süsteem peamiselt rannikupiirkondades, milles tuule suund muutub sesoonselt vastupidiseks(talvel sisemaalt ookeani suunas ja suvel ookeanilt maismaa suunas). Nõlvaprotsessid-raskusjõu mõjul nõlvadel toimuvad protsessid, mille tagajärjel muutub nõlva kuju. Ookeaniline maakoor-ookeanide alla jääv, põhiliselt basaltsest kivimest koosnev
Vilsandi ja Muhu põhjaosa pank (Üügu) Hõlmab Eesti keskosa ja Lääne-Eestit. DEVON 416-359 mln a ! Gauja lade – vähese rauasisaldusega klaasiliiv Ülem-Devoni karbonaatkivimid paljanduvad: Ööbikuorus, Meeksi oja orus, Peetri jõel, Irboska lavamaa põhjapiiril Mustvee-Pärnu joonest lõunas. Valdavalt terrigeensed liivakivid – jõgede poolt kantud krist. kivimite murend (SiO2), mis pärineb Skandinaavia kilbilt, settis Lõuna-Eesti kohal olnud järvedes, deltades, rannikumeres. A. Palo foto Olulisus: Aluspõhjakivimeis asuvad meie põhjaveevarud. Aluspõhja kivimitega on seotud meie peamised maavarad: põlevkivi, fosforiit, paekivi, dolomiit, savi, mineraalvesi, klaasiliiv, diktüoneema argilliit jne. Aluspõhja kivimid määravad suures osas ära seda katva pinnakatte iseloomu. (Näiteks Põhja- ja Kesk-Eestis
on väga liikuv eluslendid elutegevuseks (biosfäär). Pedosfäär Maakoore pindmine kiht, Avatud ja *Pedosfäär on biosfääri osa, kuna ilma elustikuta koosneb mineraalsest ja dünaamiline süsteem mulda ei kujune. bioloogilisest murendist (SiO2, *Mineraalne murend on pärit litosfäärist. C ja N2) Biosfäär Elu sisaldav kiht, muutub Avatud ja *Biosfäär asub nii pedosfääris, hüdrosfääris kui orgaaniline aine dünaamiline süsteem ka atmosfääris (mõjutab kõiki sääre) Geokronoloogiline skaala: Ajastu Olulised sündmused 1.SUUR PAAK 2.Hadaikum Maa teke, tulemäng 3.Arhaikum Elu teke, stromatoliidid 4
- selle käigus vabanevad vajalikud toiteelemendid (mineraalained) mida saavad kasutada taimed ja mikroorganismid. - eriti intensiivne palavas ja niiskes kliimas. Murenemise tähtsus mäestikud tasanduvad ja tekivad tasandikud. Oluline lüli kivimite ringes (eeldusex settekivimite teke). Lähtekivimi murenemisel tekib murend, mis on eeldusex mulla tekkele, see omakorda elukeskkonnaks mulla organismidele. b) Iseloomusta mulla koostist, ehitust (mullaprofiil) ja kujunemist sõltuvalt mullatekketeguritest: lähtekivim, kliima, reljeef, veereziim, taimestik, loomastik, mulla vanus, inimtegevus. MULLA KOOSTIS MULLAPROFIIL MULLA KUJUNEMINE
· Muldade sooldumine, MULD KUI RESSURSS, MULDADE KAITSE Muld on Maa ökosüsteemi tähtis komponent, sest mullas kasvavad fotosünteesivad taimed. Oluline koht globaalses süsinikuringes- muld ja taimed aitavad fossiilsete kütuste põletamiselt tekkinud C02 - st süsinikku uuesti mittegaasilisse ja energiarikkasse vormi siduda ( vt. süsinikuringe) Mõisted: füüsikaline ja keemiline murenemine, murend, mullatekketegur, lähtekivim, mulla mineraalne osa, huumus, mineraliseerumine, mullahorisont, mullaprofiil, mulla veereziim, leetumine, kamardumine, soostumine, gleistumine, sooldumine, erosioon, kõrbestumine;
Sialliitne mure nim. mõõduka kiirusega murenemist, kus murenemissaaduseks on erineva suurusega mineraalained. Alliitne mure nim. kui kõik taimedele vajalikud elemendid leiavad ärakasutamist ning järele jääb ainult ALrohke boksiit. Puhverdusvõime vastupanuvõime välismõjutustele.Mullahorisontnim.mulla jaotuvust erinevad värvuse, tüsedusega ja tihedusega kihtideks,on tekkinud mulla arenemise käigus. Murend monoliitse kivimi lagunemisel moodustunud tükiline materjal, mis on väga erineva peensusastmega. Huumus maismaal toimuva orgaanilise aine lagunemise saadus maapinna lähedusse kõdukihi alla moodustunud pruuni kuni musta värvusega amorfne aine. Mulla veeresziim- Leetumine orgaanilise aine lagunemisel tekkivate hapete mõjul mulla mineraalosa lagunemine lahustuvateks ühenditeks. Kamarduminemullatekkeprotsess, mille käigus maapinna lähedale tekib huumushorisont
maak kivim või mineraal, mis omab majanduslikku väärtust tardkivim magma või laava tardumisel tekkinud kivimid. settekivim setete kuhjumise ja kivistumise, mineraaliterakeste tugevalt liitumise , käigus tekkinud kivimid. moondekivim maakoores kõrgenenud rõhu ja temperatuuri tingimustes moodustunud kivimid. laamtektoonika laamade triivi ja sellest tulenevaid nähtusi käsitlev õpetus. maalihe - suure pinnasetüki liikumine mööda nõlva alla. PEDOSFÄÄR Murend väga erineva peensusastmetega tükiline materjal, mis on moodustunud monoliitse kvimi lagundamisel. mullatekketegur mulla tekkimisel mingit osa mängiv tegur. lähtekivim peenemaks murenenud pindmine kivim, millest tekib mulle mineraalne osa. mulla mineraalne osa mullas olevad kivimid ja mineraalid kokku. huumus maismaal toimuva orgaanilise aine lagunemise saadus maapinna lähedusse kõdukihi alla moodustunudpruuni kuni musta värvusega aine.
2) EESTI MULDADE LÄHTEKIVIMID, NENDE KIVIMILINE JA MINERALOOGILINE KOOSTIS. Liustikusetted: a) Põhja-Eestis valkjashall ja kollakashall tugevasti karbonaatne rähkmoreen, mis koosneb: karbonaatkivimid, munakaid, rahne ja tard- ja moondekivimeist pärit kive ja kruusa. Suure korelisusega ja huumusrikkad mullad. b) Kesk-Eestis hallikaspruun või kollakashall karbonaatne moreen, mis koosneb: devoni, siluri ja ordoviitsiumi karbonaatkivimite murend, raudkivimaterjalid. Eesti kõige viljakamad leostunud ja leetjad mullad, neutraalne reaktsioon, väike korelisus c) Lõuna-Eestis punakaspruun nõrgalt karbonaatne või karbonaadivaba moreen, mis koosneb: devoni aluspõhja materjal + jääga toodud karbonaatkivimid + raudkivimaterjalid. Võib olla karbonaatne ja karbonaadivaba (karbonaatsus väheneb lõuna poole liikudes). Karbonaadivabal näivleetunud mullad, karbonaadil leejad mullad.
MINERALOOGILINE KOOSTIS. Liustikusetted: a) Põhja-Eestis valkjashall ja kollakashall tugevasti karbonaatne rähkmoreen, mis koosneb: karbonaatki- vimid, munakaid, rahne ja tard- ja moondekivimeist pärit kive ja kruusa. Suure korelisusega ja huu- musrikkad mullad. b) Kesk-Eestis hallikaspruun või kollakashall karbonaatne moreen, mis koosneb: devoni, siluri ja ordo- viitsiumi karbonaatkivimite murend, raudkivimaterjalid. Eesti kõige viljakamad leostunud ja leetjad mullad, neutraalne reaktsioon, väike korelisus c) Lõuna-Eestis punakaspruun nõrgalt karbonaatne või karbonaadivaba moreen, mis koosneb: devoni aluspõhja materjal + jääga toodud karbonaatkivimid + raudkivimaterjalid. Võib olla karbonaatne ja karbonaadivaba (karbonaatsus väheneb lõuna poole liikudes). Karbonaadivabal – näivleetunud mul- lad, karbonaadil – leejad mullad.
Järskrannik- järsu rannanõlvaga rannik, ülekaalus lainete kulutav tegevus Laugrannik- lauge rannanõlvaga rannik, ülekaalus lainete kuhjav tegevus Jõgede äravool- kinlda ajavahemiku jooksul jõgede kaudu äravoolava vee hulk Valgla ehk äravooluala- maa-ala, kust vesi valgub mingisse veekokku või selle ossa Infiltratsioon- sademe- või pinnavee imbumine lõhede ja tühimike kaudu pinnasesse Pedosfäär Murend- kivimaterjal, mis tekib tard-, moonde- ja settekivimite murenemise käigus Mullatekketegur- Tegur, mis mõjutab mulla tekkimist ja arengut Lähtekivim- Mullatekkeprotsessist haaratud pinnakatte ülemine osa, mis võtab otseselt osa mulla moodustumisest Mulla mineraalne osa- kivikesed, kruus, liiv ja savi Huumus- mulla orgaanilise aine põhiosa, pruun või must keeruka koostisega orgaaniliste ühendite kompleks, mis on seotud mulla mineraalosaga
Nõlvale rajatud ehitised võivad pika aja jooksul toimunud nihke tagajärjel viltu vajuda või puruneda. Aeglased nõlvaprotsessid esinevad valdavalt igikeltsa piirkonnas või piirkonnas kus esineb korduvat sulamist ja külmumist PEDOSFÄÄR 14. teab, millistes keskkonnatingimustes on ülekaalus keemiline ja millistes füüsikaline murenemine, teab murenemise tähtsust looduses ja mõju inimtegevusele; mõisted: füüsikaline ja keemiline murenemine, murend Mulla tähtsus looduses: Tekivad setted, muld, muutub pinnamood. Muld on elukohaks paljudele organismidele. Tänu mullaviljakusele saavad kasvada taimed, mis on toiduks nii loomadele kui inimesele. Taimed saavad mulda kinnituda, sügav juurestik hoiab kõrgemakasvulisi taimi püsti. Muld talitleb ökosüsteemis filtrina, puhastab vett ja ka õhku. Muld on asendamatu loodusvara, põllumajanduses peamine tootmisvahend. Mulla koostis:
kõige soojern kuu, kuigi päeva keskmine õhutemperatuur ei tõuse üle 4'. Sademeid langeb aastas 200-400 mm, enamasti lume või Liduna. Lumikate on õhuke. Mereline kliima põhjustab tihedat pilvisust, sagedaid udusid ja tugevaid tuuli. Igikelts on lausaline. Maapind on jaotunud külmalõhede varal poole- kuni poolteisemeetrise läbimõõduga hulknurkadeks, mille piires ebaühtlase sulamise ja külmumise tõttu jämedam murend surutakse servade poole, peenem murend ja liivsavi aga koguneb keskele. Taimkate ja muld saab kujuneda vaid lõhedes ja pisilohkudes, kus taimed on talvel paremini kaitstud. Taimede ja mikroobide elutegevus on mõeldav vaid mõnesentimeetrilises pindmises kihis, mis soojeneb mõrie kraadi võrra üle 0'. Taimekooslused esinevad pisimätta-, pisivalli- või pärjakujuliste fragmentidena, mis katavad kuni 1/3 (harva 1/2) maapinnast. Tundra Tundravöönd moodustab põhjapoolkeral 500-1000 kilomeetri laiuse vöö
o Kronostratigraafia tegeleb rohkem kivimkehade ajaliste seoste väljaselgitamisega Murenemine: Protsessid ja saadused - Füüsikaline murenemine ehk rabenemine - Keemiline murenemine ehk porsumine Murenemine kivimite, õhu, vee ja organismide koos- ning vastasmõjust tingitud protsessid Maa pinnal. Murenemise tulemusena kivimid/setendid ehk murenemise lähtekivimid purunevad ja muutub nende keemiline ja mineraalne koostis Murend - Rabenemise saaduseks on koostismineraalide või kivimitükikeste tasemele desintegreerunud materjal Eluuvium oma tekkekohal leiduv kurdmaterjal Deluuvium nõlvajalamitele, veerudele ning nõgudesse kuhjunud setted ja muld, mille vesi on sinna uhtunud. Deluuvium on halvasti sorteerunud, terajämedus väheneb piki kallakut. Muld murenemiskooriku ülemine osa, mis sisaldab orgaanilist ainest - Millised tegurid kontrollivad murenemist? Lähtekivimi litoloogia, kliima,
hindeks. Liigniisketel ja ka happelistel muldadel tuleb veel sisse viia parandused, vastavalt liigniiskuse astmele. Mullakaardil kirjutatakse mulla hinne hindepunktides. Praegu kehtiva hindamissüsteemi järgi on Eesti keskmine boniteet alla 40punkti. 1hp ~ 30-40SÜ. 48. Eesti haritava maa boniteet Keskmiselt 39 – 40hindepunkti, kuid varieerub 8-95 hp-ni. 49. !Mullatekkeprotsess, mullatekketegur ja tingimused.! Teguriks on bioloogiline faktor. Muld hakkab kujunema sellest hetkest, kui murend materjalile lasuvad esimesed organismid Tingimusi mõjutavad: • Kliima • Lähtekivim • Reljeef • Aeg, maakoha vanus Mullatekkeprotsessi raames saab rääkida kahest aspektist: 1) toimub elusorganismide poolt maakoore pindmiste kihtide kasutamine 2) maakoore pindmiseid kihtide ümberkujutamine 50. !Leetumine! on mullatekke elementaarprotsess, mis leiab aset karbonaadi vaesel lähtekivimil.
Maalihe tekib maa välisjõudude (tuule, vee ja jää) ning inimtegevuse tagajärel. Maalihete teket soodustavad kivimikihtide kallakus nõlva suunas ja vett mitteläbilaskvate setete (näiteks savi) lamamine vett läbilaskvate setete (näiteks liiv) all. Maalihked on sagedased mäestikes, kuid inimtegevuse mõjul esineb neid ka mujal. Kiired nõlvaprotsessid- varisemine, libisemine. Aeglased nõlvaprotsessid- voolamine, nihkumine. Pedosfäär Murend- ühtse kivimi lagunemisel moodustunud tükiline materjal, mis on väga erineva peensusastmega (rahn-kivid-kruus-liiv-savi). Mullatekketegur- passiivsed (pikaajalised ja inimelu vältel vähe märgatav): lähtekivim, reljeef, aeg (mulla vanus). Aktiivsed (avalduvad mulla omadustes märgatavalt kiiremini): kliima, loomastik ehk fauna, inimfaktor, floora ehk taimestik. Lähtekivim- mineraalne lähtematerjal, millele on muld tekkinud. Määrab mulla füüsikalised ja keemilised omadused.
Raskemetallide sattumine mulda jne. Mõisted: · Füüsikaline murenemine ehk rabenemine. Kivimite mehaaniline peenendumine ilma keemilismineraloogilise koostise muutumiseta; seda põhjustavad temperatuuri tugevad ja sagedased kõikumised ning kivimipragudes oleva vee jäätumine. · Keemiline murenemine ehk porsumine- kivimis olevate keemiliste elementide reageerimine vee, hapniku, süsihappegaasi või keemiliste saasteainetega. · Murend-monoliitse kivimi lagunemisel moodustunud tükiline materjal, mis on väga erineva peensusastmega. · Huumus- maismaal toimuva orgaanilise aine lagunemise saadus- maapinna lähedusse kõdukihi alla moodustunud pruuni kuni musta värvusega amorfne aine. · Mineraliseerumine- orgaaniliste ainete lagunemine lihtsateks mineraalühenditeks, vabaneb energia, laguneva aine struktuur lihtsustub ja mass väheneb.
4) kaldaäärse jõesängi süvendamine Võib toimuda pinnase libisemine (lihe). PEDOSFÄÄR. Füüsikaline murenemine - kivimite mehaaniline peenendumine ilma koostise keemilis-mineraloogilise muutusteta, mida põhjustavad temperatuuri kõikumised ja kivimipragudes oleva vee jäätumine. Füüsikaline murenemine kivimis olevate keemiliste elementide reageerimine vee, hapniku, süsihappegaasiga ja keemiliste saasteainetega. Murend monoliitse kivimi lagunemisel moodustunud tükiline materjal, mis on väga erineva peensusastmega (rahn-kivid-kruus-liiv-savi). Lähtekivim Mulle mineraalne osa - kivikesed, kruus, liiv ja savi. Mullahorisont mulla vertikaalläbilõikes silmaga eristatav maapinnaga horisontaalne eri värvuse, läbimõõdu, tiheduse ja struktuuriga mullakiht. Mineraliseerumine orgaaniliste ainete lagunemine lihtsamateks mineraalühenditeks
3) autotee ehitamine nõlvale Nõlva kuju muutmine. Võib põhjustada pinnase varisemist, kui ei ole ehitatud kaitserajatisi või nõlva kindlustatud. 4) kaldaäärse jõesängi süvendamine Võib toimuda pinnase libisemine (lihe). PEDOSFÄÄR 14. teab, millistes keskkonnatingimustes on ülekaalus keemiline ja millistes füüsikaline murenemine, teab murenemise tähtsust looduses ja mõju inimtegevusele; mõisted: füüsikaline ja keemiline murenemine, murend Füüsikaline murenemine e rabenemine Keemiline murenemine e porsumine -on kivimite mehaaniline peenendumine ilma -kivimis olevate keemiliste elementide reageerimine vee, keemilis-mineraloogilise koostise muutusteta, mida hapniku, süsihappegaasiga ja keemiliste saasteainetega põhjustavad temperatuuri kõikumised ja -keemilise murenemise käigus vabanevad vajalikud kivimipragudes oleva vee jäätumine
3) autotee ehitamine nõlvale Nõlva kuju muutmine. Võib põhjustada pinnase varisemist, kui ei ole ehitatud kaitserajatisi või nõlva kindlustatud. 4) kaldaäärse jõesängi süvendamine Võib toimuda pinnase libisemine (lihe). PEDOSFÄÄR 14. teab, millistes keskkonnatingimustes on ülekaalus keemiline ja millistes füüsikaline murenemine, teab murenemise tähtsust looduses ja mõju inimtegevusele; mõisted: füüsikaline ja keemiline murenemine, murend Füüsikaline murenemine e rabenemine Keemiline murenemine e porsumine -on kivimite mehaaniline peenendumine ilma -kivimis olevate keemiliste elementide reageerimine vee, keemilis-mineraloogilise koostise muutusteta, mida hapniku, süsihappegaasiga ja keemiliste saasteainetega põhjustavad temperatuuri kõikumised ja -keemilise murenemise käigus vabanevad vajalikud kivimipragudes oleva vee jäätumine
Poorne tekstuur on omane purskekivimeile (pimss) 3. Kuidas toimub kivimite muundumine kivimiringes. 4. Kuidas tekkivad settekivimid? Too näiteid. Settekivim on kivim, mis on tekkinud lahustest väljasadestumise teel või murenemissaaduste ja organismide jäänuste ladestumisel ja kivistumisel. Peenestatud materjal (kruus, liiv jne) kantakse tuule või vooluvee poolt nõgudesse ehk settebasseinidesse või veekogudesse, kus ta kihiliselt settib. Selle tulemusena esialgu teravaservaline murend ümardub – olenevalt kande tee pikkusest, osakeste suurusest, kõvadusest ja liikumiskiirusest. Settekivimid tekivad nii veekogude põhjas kui ka maismaal setete kivistumise ehk diageneesi tulemusel. Setete kõvastumine, tsementeerumine ja üleminek settekivimiks on pidev ja aeganõudev protsess. 5. Võrdle soo arengustaadiume (madalsoo, siirdesoo, raba). Lühivastused (1-2p): 1. Mis on mineraal? Mineraal on looduslik tahke anorgaanilise aine, millel on kindel keemiline koostis ja
millest ja millele mulld tekib, nimetatakse mulla lähtekivimiks. Füüsikalisel murenemisel ehk rabenemisel omandab kivim parema õhustatuse ja veeläbilaskvuse see loob taimedele ja mikroorganismidele sobiva elukeskkonna. Rabenemisega samal ajal toimub keemiline murenemine ehk porsumine. Mida peenemaks muutub lähtekivim, seda tähtsamaks muutub porsumine, mille käigus suureneb saviosakeste hulk ja murenenud kivimmaterjal ehk murend rikastub uute keemiliste ühenditega ning peab paremini kinni nii vett kui ka õhku. Murenemine on kivimite ja teda moodustavate ühendite moondumine. · Füüsikaline murenemine ehk rabenemine: temperatuuri muutumine, jää, vesi, tuul · Keemiline murenemine ehk porsumine: vesi, jää, õhu/CO2 lahustumine/ hapendumine/ taandumine (vastupidine hapendumisele)/ hüdrotatsioon ehk veepüsiv liikumine
nim mulla lähtekivimiks. (Moreen- mandrijää või liustiku sulamisel mahajääv sete, mis koosneb sorteerimata ja ümardamata osadest. Rabenemisel ehk füüsikalisel murenemisel omandab kivim parema õhustatuse ja parema vee läbilaskvuse. Rabenemisega samal ajal toimub keemiline murenemine ehk porsumine. Rabenemise käigus muutub lähtekivim peenemaks, samal ajal toimub porsumine, millem käigus suureneb saviosakeste hulk ja murend rikastub uute keemiliste ühenditega ning peab paremini kinni nii vett kui ka õhku. Mulla tekkes on tähtsaim kivimmurendile kasvama asunud rohelised taimed, mis loovad orgaanilist ainet. Viimane kuhjub lähtekivimi pinnale ja mikroorganismid hakkavad seda lagundama taimse, loomse ja mikroobse orgaanilise aine ning selle muundumissaaduste toimel muutubki lähetekivim lõpuks mullaks. Lähtekivimi tera suurusest oleneb mulla areng ja omadused
annaabi.ee 
