1. Iseloomusta suurt ja väikest veeringet. - Merest aurustunud vesi kantakse pilvedena maismaa kohale, kus ta maha sajab, seda nimetatakse suureks veeringeks. Sellest võtavad osa atmosfäär, maailmameri ja maismaa. - Väike veeringe esineb maailmamere ja selle kohal asuva õhkkonna vahel.Sellest võtavad osa atmosfäär ja maailmameri. 2. Seleta, kuidas jaotub vesi maakeral. - Suurim osa (97%) on ookeanide soolvesi, magevesi moodustab umbes 3% hüdrosfäärist; 99% mageveest asub jäämütsides, liustikes ja põhjavetes, ning ainult 0,3% pinnaveekogudes. 3. Millised on maailmamere kõige suuremad osad? Nimeta need. - Maailmameri on katkematu kihina 70,8% Maa pinda kattev hüdrosfääri osa. Maailmameri jaotatakse neljaks ookeaniks: Atlandi, India, Vaikne ookean ja Põhja-Jäämeri 4. Mille poolest mered erinevad? - Asendi järgi jaotatakse mered sise-, ääre- ja saartevahelisteks. 5. Miks on merevesi soolane? Miks ei ole soolsus kõikjal ...
Geograafia Pärnu Sütevaka Humanitaargümnaasium Sander Gansen SH. klass 2011/12 Sisukord Maavärinad............................................................................................................................ 4 Litosfäär * Litosfäär maakoor + vahevöö ülemine osa kuni astenosfäärini. -) Ookeanite kohal on paksus 10-15km; mandrite kohal 30-40km tasandikel, ~80km mägedes. -) Ookeanite kohal on ehitus settekivimid/basalt; mandrite kohal settekivimid/graniit/basalt. -) Ookeanite kohal on paksus 3,0g/cm3; mandrite kohal 2,7g/cm3. * Maavärinad * Maavärina kolle on see maavärina keskmine osa maa sees; epitsenter on otse kolde kohal maa peal. -) Esinemine laamade serva aladel. *
Ookeani elustik Ookeanid on meie planeedi tunnusmärk. Maa on ainus planeet päikesesüsteemis, mida on õnnistatud vee olemasoluga, et elu saaks selles tekkida. Ookeanid on nii suured, et nad võtavad enese alla peaaegu 71 % kogu maakera pinnast (361 miljonit ruutkilomeetrit). Ookeanite keskmine sügavus on 3730 m ja kõige sügavam punkt 11038 m, on Vaikse ookeani kirdeosas. Ookeanid hoiavad eneses meeletu koguse vett - 1185 miljonit kuupkilomeetrit. (http://www.marinebiology.org) Ookeanid jagatakse sügavusvöönditeks. Ookeanides ja ääremeredes, kus esinevad tõus ja mõõn, eristatakse mõõna ajal regulaarselt kuivaks jäävat ning tõusu ajal veega üleujutatavat rannikuvööndit, mida nimetatakse litoraaliks
muutmine. · Magnituud on maavärina võnke tugevuse suurusjärk Richteri skaala järgi. · Maalihe on nõlval asuva pinnasetüki paigastliikumine. 2. Maa siseehitus: maakoor, litosfäär, vahevöö ja maa tuum. 3. Maakoore ehitus: 4. Mandriline maakoor on tunduvalt paksem kui ookeaniline maakoor ning viimane on lihtsama ja ühtlasema koostisega. 5. Maakoort tekib juurde kahe ookeanilise maakoore eemaldumise kohal, näiteks ookeanite keskmäestikes, kus laamade eraldumisel tõuseb kahe laama vahelt üles magma, mis tardub ja muutub maakooreks. 6. Laamade liikumine: · Ookeaniliste laamade eraldumine (ookeanite keskmäestikes, vahevööst kerkivad üles tulikuumad magmavood, mis põhjustavad maakoore rebenemist ja laamade teineteisest eraldumist. Näiteks Vaikse ookeani laam ja Nazca laam). · Ookeaniliste laamade põrkumine (ühe laama serv sukeldub
6.Hüdrosfäär 6.1. Veeringe maal Veeringe lülid: SADEMED. Suur osa ookeanite pinnalt aurunud veest langeb sademetena sinna tagasi, kuid osa kandub õhuvooluga maismaale. Sama on maismaalt aurunud niiskusega- osa langeb sademetena maha maismaa kohal, kuid vähesel hulgal jõuab niiskust ka ookeanite kohale tekkivatesse sademetesse. Maailmamerelt aurub tunduvalt rohkem vett kui maismaalt, sest maailmamere pindala on 2,4 korda suurem maismaa omast ja veekogu mind on kogu aeg veega küllastunud- auramine ei vähene vee defitsiidi tõttu. AURAMIN toimub kogu aeg nii maa- kui veekogude pinnalt ning vähesel määral ka liustikelt ja taimede elutegevuse kaudu. Auramine sõltub pinnase omadustest, taimestikust, õhu ja maapinna niiskusest ja temperatuurist ning tuule kiirusest
2.Loeng ( 9.veebuar 2009) MAA: Maa keskmine raadius e. Ekvivalentse kera raadius 6371 km. Ekvatoriaalne raadius 6378,160 km. Maa välispind- geoid- teoreetiline geomeetriline kujund, mille pinnaks on ookeanite veepind täeliku tuulevaikuse korral (langeb kokku Maailmamere keskmise tasemega) ning asetseb risti loodjoonega. Maa uurimise probleemid: · Protsessid on toimunud valdavalt kauges minevikus · Protsessid on väga aeglased · Protsesid toimuvad suurtes sügavustes · Objekt on suur Uurimisprotsessid: · Puurimine ( 1927. a. 2425 m; 1938.a. 4575 m; 1949.a. 6255 m; 1958.a. 7724 m; 1972.a. Beiden 1 9159 m; 1987.a. Koola ps. 12066 m.) Probleemid: kõrge
kaevandamise lõpetamist maapealsest kaevandusest. · Magnituud Richteri skaala ühik, mis näitab maavärina tugevust. 2. Mandrilise ja Ookeanilise maakoore võrdlus: Mandriline maakoor Ookeniline maakoor Paksem Õhem Kergemad kivimid Raskemad kivimid Vanem Noorem Väiksema tihedusega Suurema tihedusega Sette, moonde ja tardkivimid Settekivimid ja tardkivimid (basalt) 3. Kuidas tekib juurde maakoort? Maakoort tekib juurde kahe ookeanilise maakoore eemaldumise kohal, näiteks ookeanite keskmäestikes, kus laamade eraldumisel tõuseb kahe laama vahelt üles magma, mis tardub ja muutub maakooreks. 4. Kuidas liiguvad laamad? · Ookeaniliste laamade eraldumine: · ookeanite keskmäestikes, vahevööst kerkivad üles tulikuumad magmavood, mis põhjustavad maakoore rebenemist ja laamade teineteisest eraldumist. Näiteks Vaikse ookeani laam ja Nazca laam. · Ookeaniliste laamade põrkumine: · ühe laama serv sukeldub vahevöösse, sukeldumisjoont tähistab süvik, tekivad ka
kuumade kivimite ülessulamiskollete tõusukohti Maa pinnale-nn. kuumi täppe. Need paiknevad vahevöös laamade piiridest sõltumatult ega tee kaasa laamatriive. 4.Vulkaanide tekkepõhjused: Vulkaan kujutab endast maakoorde tekkinud lõõri,lõhet või nende süsteemi,mida mööda magma,purustatud kivimite ja gaaside massid paiskuvad maapinnale.Vulkaane leidub eelkõige litosfääri laamade piirialadel-massiliselt on neid ookeanite keskahelikes ja laamade ookeanipõhja vahevöösse vajumise vööndeis. Vulkaanide levik: Ookeanite keskahelikud-Island Laamade sukeldumisvöönd-"tulerõngas" "Kuuma täpi" ala-Havai saare vulkaanid Kontinentaalne rift-Ida-Aafrika Kuju: Kilpvulkaan-magma vedel, voolav basaltne.Rahulikult voolav,pinnal valgub laiali.Lame kilbikujuline.Kuuma täpi alal. Kihtvulkaan-magma viskoossne,happeline koostis.Laavavool lühike,magma tardub lõõris.Koonuseline mägi. Mandril, laamade sukeldumisalal.
2012. aastal ~7m inimest õhureostuse tõttu Kliimamuutus • Kliimamuutus on pika aja jooksul ilmnev muutus ilmastikuolude statistilistes näitajates • aastakümnetest miljonite aastateni • Põhjuseks inimtegevus • antropogeenne globaalne kliimasoojenemine • Päikesekiirgus • Päikesesüsteemi planeedid ja kuu • Mandrite paigutus ja albeedo • Ookeanide tsirkulatsioon • Pilvkatte albeedo • Kasvuhoonegaasid ja aerosool • Inimetegevus • Ookeanite tsirkulatsioon Inimtekkelised tegurid • Stationaarsed allikad • liikuvad allikad • kontrollitud põlemised • Suits • Prügimäed • Sõjalised allikad Looduslikud tegurid • Tolm • Metaan • Radoon • Suits ja vingugaas • Taimestik • Vulkaanid Happevihmad • Vihm mis on happeline, sisaldab väikeses koguses vesiniku ioone (väike pH) • Keskkonnaprobleem - kaladele ja taimestikule ning hävitab arhitektuurimälestisi.
Kilpvulkaan on lai ja suhteliselt lame vulkaan, mis tekib enamasti ookeanite keskaladel. See koosneb peamiselt hea voolavusega basaltseist ehk aluselistest laavavooludest. Kilpvulkaanid on laiad ja lamedad. Selle põhjuseks on see, et kilpvulkaanid purskavad tavaliselt aluselist laavat, mis võrreldes ränirikaste laavadega on tunduvalt vedelam. Tänu sellele saab laava voolata kraatrist kaugemale, moodustades lameda kilpvulkaani. Tänu sellele on kilpvulkaanid tavaliselt märksa suuremad ülejäänud vulkaanidest.
On liigenenud laamadeks. Astenosfäär- kiht maakoore all, kus kivimid on mõningaselt ülessulanud (plastilises olekus). Sellel triivivad litosfääri laamad. Maa tuum- Maa keskossa jääv metalse koostisega (peamiselt raud) piirkond, mis jaotatakse tahkeks sisetuumaks ja vedelaks välistuumaks. Vahevöö- maakoore ja tuuma vahele jääv Maa kivimikest, kus kivimid on vedelas olekus. Mandriline maakoor- mandrite ja selfimerede alune maakoor. Ookeaniline maakoor- ookeanite alune, peamiselt basaltseist kivimeist koosnev maakoor. Kurrutus- kurdude tekkimine kivimites, Maa sisemiste jõudude toimel. Murrang- lõhe, mida mööda on toimunud kivimkehade nihkumine üksteise suhtes. Magma- Maa sisemuses asuv ülessulanud kivimeist koosnev vedel mass. Laava- vulkaanipurske tagajärel maapinnale jõudnud magma. Kihtvulkaan- valdavalt koonilise kujuga vulkaaniline pinnavorm, mis on tekkinud vulkaanilõõrist pärit vulkaanilise materjali kuhjumisel maapinnal
ANTARKTILINE HK- klm ja kuiv, kujunenud mandrit katva jkilbi kohal, maakera kige klmem piirkond ARKTILINE HK- klm ja kuiv, kujunenud P-Jmere jvljade kohal, liikudes lunasse hk soojeneb vhehaaval ja muutub kuivemaks (Eestis talvel, phjustab tugevat klma, ja kevadel, ilma jahedust ja selgust) EKVATORIAALNE HK- kuum ja niiske, kujunenud ekvaatori lhedases madalrhuvndis nii ookeanite kui ka mandrite kohal, esinevad vimsad tusvad huvoolud (konvektsioonivoolud), pevane sadu ja maapind on niiske, sajab rohkem kui aurub (Eestis puudub) PARASVTME KONTINENTAALNE HK- kuiv ja suvel sna soe, talvel vga klm, kujuneb vlja mandri kohal keskmistel laiustel, ilm valdavalt selge, temperatuur on mratud kiirgusreiimi sesoonse kikumise poolt (Eestis esineb sageli, suvel palavus, talvel pakas) PARASVTME MERELINE HK- niiske ja talvel soe, suvel jahe, kujuneb p.vtmes
basaltne kiht vanus kuni 200 milj. aastat vanus kuni 4 mrd. aastat Koosneb tihedamatest(tumedamatest) Koosneb kergematest ja vähem ja raskematest kivimitest. tihedamatest kivimitest. Moodustub ookeanite keskahelikes ja Tekkis maa varases arengus, kui sukeldub vahevöösse esialgsed graniitsed maakoore „tükid“ ei subduktsioonivööndites. sukeldunud väiksema erikaalu tüttu tagasi
kuid nüüd, kalavarude vähenedes, tuleb resurssi kasutamist reguleerida. Kalavarude olukord on väga halb ning sellise olukorra põhjuseks võib pidada nii klimaatilisi tegureid kui ka kalameeste intensiivsemat püüki. Olemasolevast kalaarvust ei piisa, et tagada küllaldane teenistus kõigile rannakalanduses hõivatud isikutele. Sellises seisundis on liialt suur püüdjate hulk rannakalanduse arengut piiravaks teguriks. Ülepüüdmine vähendab ka merekeskkonna stabiilsust, vähendab ookeanite võimet hakkama saada saastega ja toime tulla kliimamuutustest tingitud keskkonnamõjudega. Viimsate aastate intensiivistunud kalapüük on oluliselt mõjutanud kalavarusid. Nii on ohustatud kalaliikideks saamas koha, ahven, suur on vimma väljapüük. Siseveekogudes on märgata haugi vähenemist. Samuti kalavarude nappuses ei saa süüdistada reostust, sest see on meie vetes tegelikult vähenenud. Üks põhjustest, miks kalavarud ikkagi kahanevad, on soodsate tuulte puudumine
Valgepea- Merikotkas on röövlind. Need linnud on levinud Kanadas, USAs, Mehhikos, mitmetel saartel sealhulgas Saint-Pierre ja Miquelon. Elanikkond on suuresti koondunud Floridasse, Alaskale, Vaikse ookeani loodeossa, USA kesk- ja põhjaossa. Need linnud on rännanud ka USA neitsisaartele, Belize, Bermudale ning Puerto Ricole. Samuti on neid märgatud Iirimaal, Rootsis, Siberis, Gröönimaal ja Kirde-Aasias. Valgepea-Merikotkad eelistavad elada merede, jõgede, suurte järvede, ookeanite ja teiste kalarohkete veekogude lähedal ning võivad elavad seal aastaringselt kuid kui veekogu, kus nad elavad, talvel jäätub, siis rändavad nad toitu otsides lõunasse või rannikule.Võivad elutseda üksikult kuid ka kuni 400 pealistes parvedes. Elupaiga valik sõltub suuresti toidu kättesaadavusest. Toituvad põhiliselt kaladest- vikerforellist, Ameerika angerjatest, valgest sägast, lõhest, Vaikse Ookeani tursast, Atka makrellist, kuid söövad meelsasti ka loomset
Kaugseire on objektilt või nähtuselt lähtuva elektromagnetkiirguse mõõtmine ja andmete salvestamine mõõteseadmega, mis asub lennukil või satelliidil. Kaugseire tehnoloogia on küllaltki kallis, kuid võimaldab operatiivselt jälgida maapealseid protsesse, kusjuures uuritav piirkond jääb puutumatuks. See annab võimaluse jälgida ohupiirkondi pika ajavahemiku jooksul, et teha kindlaks protsesside kiirus, hinnata nende mõju loodusele ja anda keskkonnajuhtidele vajalikku teavet (Ookeanite saastumine, kõrbestumine, liustike liikumine jne.). GIS-I kasutatakse ni globaalsete probleemide kui ka kohalike või individuaalsete probleemide lahendamiseks. Väga laialdased võimalused GIS-I kasutamiseks on kohalikes omavalitsustes. Tänu GIS-ile on parem ülevaade hoonetest, rajatistest, mis omakorda aitab kaasa nii päästetööde korraldamisele, teede ja tänavate ehitamisele ja planeerimisele kui ka näiteks tehnovõrkude koordineerimisele.
protsessidest, kuid tunnistades,et kauges minevikus füüsikalis-keemilised protsessid Maa pinnal ja sisemised erinesid tänapäevastest protsessidest ja mida kaugemas minevikus nad toimuvad, seda enam. Näiteks: murenemine, troopilised setted,materjalitrantsport ja ümardavus,rifid, virved. 2)Maa Siseehitus-Maa tiirleb ümber ellipsoidsel orbiidil 29,7km/s.Keskmine kaugus Päikesest 150miljonit km.Keskmine raadius 6371 km.Geoid-teoreetiline geomaatiline kujund,mille pinnaks on ookeanite täieliku tuulevaikuse korral,asetseb risti loodjoonega.Gutenbergi-Bulleri mudel:1)Maakoor 2)Ülemine vahvöö 3)Aluminevahevöö 4)Välistuum 5)Sisetuum.Maakoor on litosfääri ülemine osa(tahke kiht), kesmine paksus 30km,kontinentide kohal 25-70km, ookeanite kohal 6-8km.Moodustab 0,8% Maa massist.Maakoor on kolmekihiline,kõige alumist pinda nimetatakse mohopinnaseks.Kõige pealmine kiht on settekivimid ehk stratisfäär.Kõige alumine kiht kannab nimetust graniitne
Tekkinud lõhedesse kukub suuri kivirahne. Need osad, mis jäävad kõrgemale, moodustavad ülangud ehk horstid, need osad, mis langevad alla, moodustavad alangud ehk grabeenid. Pangasmäestikud Tekivad laamade lahknemisel Ookeani keskahelikud Atlandi ookeani keskel, Island Kurdpangasmäestikud Tekivad mandrilise rifti kohal IdaAafrika Kuidas liiguvad laamad? Ookeaniliste laamade eraldumine: ookeanite keskmäestikes, vahevööst kerkivad üles tulikuumad magmavood, mis põhjustavad maakoore rebenemist ja laamade teineteisest eraldumist. Näiteks Vaikse ookeani laam ja Nazca laam. Laamad Ehk maakoore hiigelpangased Laamade liikumine I Laamade liikumine II Laamade liikumine III Laamade liikumine IV Mandriliste laamade põrkumine Mandriliste laamade põrkumine: · tekivad kõrged mäestikud, vulkaane ei esine. Nt Euraasia ja India laam.
• Õhurõhu erinevuste mõjul tekivad püsivad tuuled, mis puhuvad poolustest ekvaatori suunas. • Üldise õhuringluse mõjul toimub õhumasside liikumine, mis põhjustab ilma muutust: muutuvad õhutemperatuur, õhuniiskus, pilvisus. Õhumassid, frondid, tsüklonid • Õhumass-ühesuguste omadustega ja sama liikumissuunaga suur õhuhulk troposfääris . • Õhumasside omadused sõltuvad peamiselt tekkepiirkonnast. • Mandrite kohal tekkinud õhumassid on kuivemad. • Ookeanite kohal tekkinud õhumassid on niiskemad ja seega tekitavad sademeid. • Sageli eristatakse 4 tüüpi õhumasse:ekvatoriaalset, troopilist, parasvöötmelist ja polaarset õhumasse. • Front-tinglik piir erinevate omadustega õhumasside vahel. • Enamasti eraldab front erineva temperatuuri ja niiskusega õhumasse. • Frondid jagatakse peamiselt väheliikuvateks, külmadeks ja soojadeks. • Frontidel toimub alati ilma muutumine – muutuvad õhutemperatuur, pilvisus ja
aastaaegade vaheldumise Maal, siis aastaaegade looduslik vaheldumine mingis piirkonnas võib sellest tunduvalt erineda. Kuu liigub sarnaselt Päikesega läänest itta, kuid tunduvalt kiiremini. See on tingitud Kuu tiirlemisest ümber Maa vastupäeva suunas. Kuu teeb täisringi tähtede taustal tähekuu jooksul (27,3 ööp.). Samal ajal pöörleb kuu ümber oma telje nii, et Maa poole jääb ikka üks ja sama külg. Kuu niisugune pöörlemine on välja kujunenud Kuu poolt põhjustatud Maa ookeanite loodete pidurdaval toimel. Kuu erinevaid ilminguid nimetatakse Kuu faasideks. Päike valgustab alati poole kuu pinnast, mida me siis näeme Maalt kas täielikult või osaliselt või üldsegi mitte, sõltuvalt sellest, missugune Kuu valgustatud pinnast on parajasti Maa poole pööratud. Esineb hästi harva ja on vaadeldav lühikest aega. Päikesevarjutus tekib, kui kuu varjutab meie eest päikese. Selle korral lõikab Maa pind Kuu täis- ja poolvarju koonuseid
· Päikesekiirgusest neeldub vees 92 % · Ookeani keskmine temperatuur kõrgem kui maismaal. · Pinnavee keskmine temperatuur 17 kraadi · Tervikuna 3,8 kraadi · Termokliintemperatuuri hüppekiht · Termilin ekvaator 510 pl vahel Soolsus · Mitu grammi soolasid on lahustunud 1 liitris vees (keskmine 35 , Punane meri 40 ) · Lähistroopilistel aladel kõrgemsuur auramine · Ekvatoriaalvööndis madalampalju sademeid · Halokliinsoolsuse hüppekiht Hoovused · Ookeanite ja merede pindmiste veekihtide horisontaalsed liikumised. · Miks tekivad? Tuul tõmbab käima Erinev vee tihedus, mis tekitab rõhu horisontaalse gradiendi ja see omakorda vee liikumise Golfi hoovus · Soojusallikaks Atlandi keskosa troopilised veed · Põhjaosas kõvasti soojem, kui ümbritsevad veed · PõhjaEuroopa kliima mahedam El Nino (Jumala laps) · Vaikse ookeani troopilises piirkonnas esinev ilmastikunähtuste kogum. · Iga 210 aasta tagant on veepinna
1. Meteoroloogia-teadus, atmosfääri ehitusest, omadustest ja protsessidest Atmosfäär- õhkkond, maad ümbritsev kihilise ehitusega õhkkest. Ilm- pidevalt muutuv atmosfääri seisund. Kliima-mingi paiga ilmade pikaajaline korrapärane vaheldumine. Õhurõhk-rõhk, mida avaldab pinnaühikule selle kohal asuv õhusamba kaal mussoonid-püsivad tuuled mandrite ja ookeanite vahel, kus tuule suund muutub 2x a. talvel- mandrilt ookeanile suvel vastupidi. Hoovus-meres või ookeanis toimuv veemassi horisontaalsuunaline püsiv kindlas suunas liikumine, mis on peamiselt põhjustatud tuule poolt passaadid-püsivad tuuled, mis puhuvad 30ndatelt laiuskraadidelt ekvaatori poole 2. Mis on kliima? Kliima ehk ilmastu on teatud piirkonnale omane pikaajaline ilmade reziim. Kliima liigitub kliimavöötmeteks. Erinevad kliimavöötmed tekivad tänu Päikese
1,067 9,5 1,0707 10 http://www.kl.ttu.ee/atrik/ope/yki0020p/yki0020_lab02_lahused.pdf Maailma ookeanid Ookean Pindala (mlj.km.) Altlandi ookean 93,1 Vaikne ookean 179,68 India ookean 74,92 Põhja Jäämeri 13,1 Maailma ookeanite pi 13,1 arhiiv.koolielu.ee/pages.php/03010303?txtid=2952&get=0 74,92 93,1 179,68 Vee eutrofeerumist põhjustavate lämmas
maakeral , mis läheneb lõpmatult poolusele. Ortodroom Ortodroom on suuringi kaare lõik , ja lühim tee maakera kahe punki vahel. Ortodroom ja meridiaanide vahelised nurgad muutuvad , seega on ortodroom merkaator projektsioonis merekaardil kõver joon. Ortodroom ei ole kõver joon kui me sõidame täpselt mööda ekvaatorit. Sõidul mööda suurringi kaart tuleb ortodroom ja kursid eelnevalt välja arvutada. Sõitu ortodroomil kasut. Ookeanite ületamisel.Sõiduvõit võib olla sadu miile. Kahte punki maakeral läbib ainult üks ortodroom. Nõuded merekaartidele 1 Pidev graafiline arvestus laeva liikumise kohta eeldab laeva tee ja orientiiride suurendada pidevat märkimist merekaardile.Nende toimingute lihtsustamiseks ja kiireks kontrolliks peab merekaart vastama järgmistele põhinõuetele : Kursijoon (loksodroom) peab olema sirge.Selleks peavad meridiaanid olema: - sirged - omavahel rööpsed
Maailm tekkis pilvedest, mis sisaldas gaasi ja tolmu. Näiteks tolm sisaldab pisikesi osakesi aatomeid. Aatomid omakorda sisaldavad veel väiksemaid osi prootoneid, neutroneid ja elektrone. Järelikult maailm koosnebki aatomitest, prootonitest, neutronitest ja elektronidest. Kui päikesevalgus triljoneid aastaid tagasi Maale jõudis hakkasid tekkima esimesed ookeanid, mille kallastel tekkisid esimesed eluvormid - rakud. 2 miljardit aastat peale ookeanite teket tekkis neis hapnik, mis võimaldas arenema hakata suurematel eluvormidel. Tekkisid selgrootud elusolendid ning 600 miljonit aastat tagasi oli järsk hüpe planeedi Maa ajaloos- tekkisid lõputul hulgal uusi mereolendeid. Tänapäeval on seda nimetatud nn Eluplahvatuseks. Sellega seoses hapniku osakaal suurenes, kliima soojenes, kuid elu oli võimalik vaid vees. 420 miljonit aastat tagasi tekkis taimkate , mis koosnes sel ajal peamiselt puukõrgustest sõnajalgadest
Kõrguse suurenenedes kahaneb kiriesti õhurõhk ja muutub temperatuur , ühtlasi väheneb ka veeaur ja aerosoolide hulk. temperatuur kutsub esile virmaliste tekke. Atmosfäär ~ 1200KM Ilm , ilmastik ja kliima. Ilm sa n2ed praegu Ilmasti on paari aastase vahega Kliima on 30 aastat koos .. atmosfäär õhukiht mis ümbritseb maad ja ulatub 1200 km ni Kliimatekke tegurid jagunevad 2. 1.astronoomilised =>Maa tiirlemine ümber päikese .. 2.geograafilised =>mandrite ja ookeanite paigutus geograafilised tegurid määrab ära asukoht. mandrite ja ookeanide paigutus Ilma tunused sademed ; tuulekiirus , rõhkond , tuulesuund Temperatuur õhuniiskus Rõhkkond Tuule suund sademed (Hulk) tuule kiirusuw otsekiirgus mis on nende erinevas .. Hajuskiirgus Coriolisi efekt ehk Coriolisi jõud on "jõud", mis näiliselt mõjub liikuvale kehale pöörlevas taustsüsteemis. Coriolisi jõudu saab selgitada nelja füüsikalise printsiibi kaudu
mandrilava on mandrite veealune järk ehk madalmeri, mille sügavus ei ole üle 200 meetri.kõik maailmamerest kaevandatavad maavarad paiknevad selfi aladel. 2- mandrinõlv mandrilava järsk üleminek ookeani põhjaks. 3- ookeani põhi (tasase, lainja pinnamoega) moodutab ookeanist kõige suurema osa. 3a süvikud tekkinud ookeanilise laava liikumisel mandrilise alla.Paiknevad valdavalt mandrite lähedal. 3b- vulkaanilised saared/mäed.tekkinud nn kuumapunkti piirkonnas. 4. ookeanite keskmäestike vöönd.Pikkus üle 70 000 km KUUMPUNKT vahevööst pärit kuumade kivimite ülessulamisekolle.kuumpunkt ei allu laamade liikumisele. VULKANISM Vulkaanide liigitus magma ja maakoore tüübi järgi: 1)KILPVULKAANID magma aluseline ja vedel. Tekivad suure pindalaga madalad vulkaanikuhikud.Iseloomulik ookeani põhjale. Islandil Uus-Meremaal 2) KIHTVULKAANID- magma happeline ja paks. Tekivad kõrged koonuse kujulised vulkaanikuhikud
Kiirus 6 km/s Kiirus 3.6 km/s Läbivad tahket, vedelat ja gaasilist keskonda Läbivad ainult tahket keskonda 15. Missuguste lainete kohale jõudmist on märgitud seismogrammil numbritega 1. P-laine 2. S-laine 3. Pinnalaine 16. Lähtudes laamtektoonikast, nimeta piirkonnad kus esineb maavärinaid. Too igale piirkonnale ka konkreetne näidisala. 1. Maavärinad ookeanite keskeahelikes- Norra 2. Maavärinad subduktsioonivööndites- Lõuna-Ameerika läänerannik
põhjapoolkeral kaldub liikumine kirdest ja lõunapoolkeral kagust. Parasvöötme läänetuuled-60 laiustel troopikast parasvöötmesse liikuv õhk Coriolise jõust tingituna kaldub õhk paremale.Liikuv õhk kohtub polaarrõhuga tekib polaarfront. Polaaralade kirde- ja kagutuuled-polaaraladelt eemale liikuv õhk. Mussoonid-tuul,mis tekib maismaa ja ookeani erinevast soojenemisest ja jahtumisest.Tuule suund muutub sessoonselt vastupidiseks. 19.Õhu liikumine: Tsüklonis-kujunevad välja ookeanite kohal. Frondid ei ole sirgjoonelised vaid lainetavad.Kuskil liigub lõuna poolt soojem õhk kaugemale põhja, teisal aga kül õhk lõunasse.Madalrõhkkond, tugevad õhuvoolud. Toovad sooja õhku. Kaasnevad sademed. Antitsüklon-kõrgrõhkkond.Esineb tuult igast ilmakaarest. Tugevad keerised(tornaadod,vesipüksid) Frondid: Kitsad eraldusvööndid kahe erinevate omadustega õhumassi vahel. Soe front-Tekib, kui soojem õhumass liigub külmale peale. Üleminekul muutub ilmastik seaduspäraselt
13. Miks: Ookeanilaam sukeldub teise ookeanilaama alla, Ookeanilaam sukeldub mandrilaama alla, Kuumapunktid, Ookeanide mäeahelikud. Kuhu: Vulkaane leidub eelkõige litosfääri laamade piirialadel, massiliselt on neid ookeanide keskahelikes ja laamade ookeanipõhja vahevöösse vajumise vööndeis (island, vaikne ookean). 14. Kihtvulkaan, kilpvulkaan, slakikoonus. 15. tekib enamasti ookeanilise ja mandrilise laama kokkupuutealal. Kus: Ookeanite keskaladel. 16. tekib laava ühtlasel väljavoolamisel, mis moodustab madala kilbi. Kihtvulkaanid on levinud peaaegu kõigis piirkondades, kus esinevad vulkanismi ilmingud, kuid kõige levinumad on nad kahtlemata konvergentses vööndis mandrilise maakoorega ja ookeanilise maakoorega laama kokkupõrkepiiril. 17. kaasnevad maavärinad, vulkaanilise ja lõõmtuha pilved ning laavavoolud. 19. Maavärinad tekivad sisejõudude põhjustatud pingete vallandumisest kivimites, vulkaanipursete ja
atmosfääri ja ookeanide keskmise temperatuuri tõus. Kliima soojenemise põhjuseks on loodusliku kasvuhooneefekti tugevnemine inimtegevuse tulemusena. Laialdase auto kasutuse tõttu on suurel määral tõusnud süsihappegaasi, mis on üks kasvuhoonegaasidest, heitmine atmosfääri. Kasvuhoonegaasid takistavad päikeselt tulnud soojuse lahkumist Maa atmosfäärist. Kliima soojenemise tõttu sulavad poolustel olevad jääkihid ja tundrad, tõstes ookeanite taset ja mattes mereäärseid linnu vee alla ning vabastades suurel hulgal metaani, mis on mitu korda võimsam kasvuhoonegaas kui süsihappegaas. Meie planeeti Maad kui ka meid ennast ohustab palju probleeme nagu taastumatute kütuste kasutus, saastamine, metsaraie, ülerahvastatus jne. Need probleemid on kõik omavahel seotud ja aitavad kaasa üksteisele. Nendele probleemidele pühendatakse liiga vähe tähelepanu ning kui me oma eluviisi ei muuda siis ootab meid hukatus
S-lained – levivad ainult tahkes keskkonnas kiirus 6-7km/h. 6. Maa siseehitus, erinevate osade lühiiseloomustus ===== Maakoor – pealmine kiht 3-70km paks, aluselised ja happelised kivimid (basalt, gabrod). Moho – maakoore ja vahevöö piir. Vahevöö – mohost kuni 2900km katkestuspinnani. Ultraaluselised kivimid (periodiit). Jaguneb ülemiseks ja alumiseks vahevööks. Ülemine vahevöö jaguneb: litosfäär – maakoor ja vahevöö ülemine osa, 50km ookeanite all, 200km mandrite all. Litosfäär jaotunud laamadeks. Astenosfäär – ülejäänud vahevöö litosfääri all, plastiline, paneb liikuma laamad. Tuum – alates 2900km katkestuspinnast, peamiselt rauast. Välistuum on vedel, S-lained ei levi. Sisetuum on tahke, rõhk seal on väga suur. 7. Kivimi mõiste, jaotus tekke järgi (näiteid eritüüpi kivimitest). ===== Purskekivimid – tardumine kiirem, peeneteralised (basalt, andesiit, obsidiaan).
taas kasutuskõlblikuks muutmine Magnituud- Maalihe- on nõlval asuva pinnasetüki paigastliikumine. 2. Maa siseehitus: Maakoor (0-80km) Süvavahevöö (80-2900km) Vedel välistuum (2900-5100km) Tahke sisetuum 5100-6378km) 3. Maakoore ehitus: Maakoor Vahevöö Tuum 4. Mille poolest erineb mandriline maakoor ookeanilisest maakoorest? 5. Kuidas tekib juurde maakoort? Maakoort tekib juurde kahe ookeanilise maakoore eemaldumise kohal, näiteks ookeanite keskmäestikes, kus laamade eraldumisel tõuseb kahe laama vahelt üles magma, mis tardub ja muutub maakooreks. 6. Mis suundades liiguvad laamad? Laamade lahknemine (laamad eemalduvad teineteisest,kerkivad magmavoolud, laava voolab välja ja tardub) Näiteks: Põhja-Ameerika laam ja Euraasia laam. Lahknemisest tekivad ookeani keskahelin, vulkaanilised sademed, vurkaanidepursked ja maavärinad. Laamade põrkumine (Ookeani laama sukeldub mandi laama alla, mandri laama serv pressitakse tugeva
Ristilained e. S-lained levivad ainult tahkes keskkonnas kiirus 6-7km/h. 6. Maa siseehitus, erinevate osade lühiiseloomustus ===== Maakoor pealmine kiht 3-70km paks, aluselised ja happelised kivimid (basalt, gabrod). Moho maakoore ja vahevöö piir. Vahevöö mohost kuni 2900km katkestuspinnani. Ultraaluselised kivimid (periodiit). Jaguneb ülemiseks ja alumiseks vahevööks. Ülemine vahevöö jaguneb: litosfäär maakoor ja vahevöö ülemine osa, 50km ookeanite all, 200km mandrite all. Litosfäär jaotunud laamadeks. Astenosfäär ülejäänud vahevöö litosfääri all, plastiline, paneb liikuma laamad. Tuum alates 2900km katkestuspinnast, peamiselt rauast. Välistuum on vedel, S-lained ei levi. Sisetuum on tahke, rõhk seal on väga suur. 7. Kivimi mõiste, jaotus tekke järgi (näiteid eritüüpi kivimitest). ===== Purskekivimid tardumine kiirem, peeneteralised (basalt, andesiit, obsidiaan).
keerukamate orgaaniliste ühendite ja makromolekulide tekkimine. Uurijad: Fox(,,mikrokerad") ja Miller(lihtsatest ainetest aminohapete saamise katse) Astmed: 1. bioloogiliste monomeeride teke 2.bioloogiliste polümeeride teke 3. ,,mikrokerade" teke Käik: lihtsatest anorgaanilistest ainetest ja orgaanilistest molekulidest tekkisid keerukamad orgaanilised ühendid. IX Elu areng maal tekkis 4-3,5 miljardit aastat tagasi Ürgeoon: Maa teke, atmosfääri, ookeanite ja mandrite teke. Ainuraksete prokarüootide teke. Agueoon: fotosünteesivad organismid(bakterid), Vaba hapnik ja osoonikiht. Eukarüootide ilmumine. Meioosi ja sugulise paljunemise välja arenemine. Hulkraksed organismid. Paleosoikum: sõnajalgtaimed, sammaltaimed, paljasseemnetaimed. Ajastud: kambrium-ordoviitsium: loomade ehitustüübid, skeletiga organismide levik meredes. Silur-devon: korallriftide teke, keelikloomade kiire evolutsioon, organismide siirdumine veest maale,
Graniitne kiht b. Basaltne kiht c. Basaltne kiht Vanus kuni 200 milj. A Vanus kuni 4 mlrd. a Koosneb tihedamatest(tumedamatest) ja Koosneb kergematest ja vähem raskematest kivimitest tihedamatest kivimitest Tekkis maa varases arengus, kui Moodustub ookeanite keskahelikes ja esialgsed graniitsed maakoore ,,tükid" ei sukeldub vahevöösse sukeldunud väiksema erikaalu tüttu subduktsioonivööndites tagasi vahevöösse 5. Kivimid on geoloogilistes protsessides tekkinud mineraalide kogumikud(koosnevad ühest[peamiselt] või mitmest mineraalist). Jagunevad:
mõnd teist tüüpi kivimkehana.ookeaniliste laamade eemaldumine - Vahevöö sügavusest üleskerkivad tulikuumad magamavoolud põhjustavad maakoore rebenemist ja laamade teineteisest eemaldumist. See toimub enamasti ookeanide keskmäestikes. Lõhesid mööda tungib maakoorde magama, tardub seal ning moodustab uue ookeanilise maakoore. Esinevad vulkaanipursked, maavärinad, tekivad vulkaanilised saared.Tekivad pangasmäestikud ookeanite keskmäestikes. Tekivad riftiorud- pikk ja kitsas nõgu, paikneb ookeani keskaheliku keskel või maismaal.Selgita kuuma täpi olemust: Kuum täpp on süvavahevööst pärit kuumade kivimite ülessulamiskolde tõusukoht Maa pinnale, nad paiknevad vahevöös laamade piiridest sõltumata ega tee kaasa laamatriive. Kui selle kohalt triivib üle suhteliselt õhuke ookeanilaam, siis tekitab kuum täpp pika aja jooksul sellele kohale vulkaanide aheliku. (Nt Havai)
Mandriline maakoor Ookeaniline maakoor Ulatus 5-75 km -10 km Tihedus 2,7 g/cm3 3,0 g/cm3 Kivimid graniit, basalt, settekivimid basalt, setendid Temp 0-600C 0-600C Olek Tahke Tahke Paksus Paksem Õhem Vanu üle 4 miljardi üle 180 miljoni Kuidas liiguvad laamad? · Ookeaniliste laamade eraldumine: Ookeanite keskmäestikes, vahevööst kerkivad üles tulikuumad magmavood, mis põhjustavad maakoore rebenemist ja laamade teineteisest eraldumist. Näiteks Vaikse ookeani laam ja Nazca laam. · Ookeaniliste laamade põrkumine: Ühe laama serv sukeldub vahevöösse, sukeldumisjoont tähistab süvik, tekivad ka vulkaanilised saared. Näiteks Vaikse ookeani ja Filipiini laam. · Ookeanilise ja mandrilise laama põrkumine: Raskem ookeaniline maakoor sukeldub mandrilise maakoore alla, ookeanis tekib
Abüssaaliloomad on kas detriidist toituvad loomad või kiskjad, enamasti ühtlast värvi hapra kehaga ning pikkade jäsemetega, silmad kas puuduvad üldse või on väga suured. Paljud abüssaali loomadest on varustatud helenduselundiga. Ultraabüssaali süvikutes on põhjaloomastiku koosseis kõige liigivaesem (kokku 200-300 liiki). Üks huvitavamaid piirkondi ookeanides on korallide kasvupiirkond. Korallide kooslusi- ilusaid veealuseid "lilleaedu", kutsutakse ka ookeanite vihmametsadeks. Seda nendes valitseva mitmekesise elu pärast. Korallid katavad 1% maakera pinnast, kuid on siiski 25% merekalade kodupaigaks. Korallid on vihmametsade järel kõige produktiivsemate ökosüsteemide seas teisel kohal. Korallriffides on kõrgem CO2 sidumise võime tänu fotosünteesile (nimelt elab suur osa korallidest sümbioosis fotosünteesivate vetikatega), kõrgem lämmastiku sidumisvõime ja lubja sadestamisvõime kui ühelgi teisel ökosüsteemil
Põhjenda kõiki nelja valikut A Mandriliste laamade põrkumine: · tekivad kõrged mäestikud, vulkaane ei esine. · Nt Euraasia ja India laam. B - Ookeaniliste laamade põrkumine: · Ühe laama serv sukeldub vahevöösse, sukeldumisjoont tähistab süvik, tekivad ka vulkaanilised saared D (Väikesed Antillid ja Mariaani saared) · Näiteks Vaikse ookeani ja Filipiini laam. A C - Ookeaniliste laamade eraldumine: · ookeanite keskmäestikes, vahevööst kerkivad üles tulikuumad magmavood, mis põhjustavad maakoore rebenemist ja laamade teineteisest eraldumist. Näiteks Vaikse ookeani laam ja Nazca laam. B D Laamade liikumine küljetsi: C Maavärinaid Norra rannikul mõjutab Islandi juurest kulgev Eestile lähim kahe laami piir (Põhja Ameerika ja Euraasia laam)
Muda aitab kaasa haavade ravimisele, mis võivad olla tekkinud nii võitluste käigus kui ka okkalises alustaimestikus liikudes. Äärmuslikel juhtudel, kui on kuiv periood, võib metssiga pinnase üles kaevata ning sinna urineerida, et siis tekkinud loigus püherdada 5.Levik Levik Metssiga on maismaa imetajatest üks laiema geograafilise ulatusega loomadest. Esineb kõikidel kontinentidel, välja arvatud Antarktikas ja paljudel ookeanite saartel. Liigse jahipidamise tõttu hävisid metssea populatsioonid Briti saartel ja Skandinaavias 17. sajandil, kuid nüüdseks on neid sinna sisse toodud. 6.Toitumine Metssiga on omnivoor ehk kõigesööja, kuid enamasti sööb ta taimset toitu. Tänu äärmiselt heale haistmismeelele leiab metssiga suure osa oma toidust maad songides, toiduks on taimede juured, risoomid ja mugulad.Metssead võivad tekitada kahju põllumajadusele, rüüstades vilja- ja kartulipõlde
Euraasia laama kerke tulemusena ja Vaikse Ookeani ja Filipiini laama sukeldumisega on tekkinud vulkaanilised Jaapani saared. 24. Selgita konkreetse näite abil, mida tähendab: passiivsete äärtega ookean geoloogiline aktiivsus on ookeani keskel, nagu näiteks Atlandi ja India ookeanis aktiivsete äärtega ookean geoloogiline aktiivsus on ookeani äärealadel, näiteks Vaikses ookeanis 25. Selgita, kuidas toimub mandriliste laamade ,,lõhkumine" ja uute ookeanite teke. Kuuma täpi piirkondades maakoor kerkib ja rebeneb moodustades kontinentaalse rifti alge. Rift aastatega ainult laieneb ja laieneb ning mandrilaamad hakkavad eemalduma. Tekkinud madalama maa-ala ujutab meri üle. Mandrilisest riftist tekib ookeaniline rift ja laamad eralduvad edasi teineteisest. 26. Millisele laamtektoonilisele vööndile on iseloomulik: a) pangasmäestiku teke? Ookeaniliste laamade lahknemine-tõukumine. b) kurdmäestiku teke? Laamade põrkumine.
Litosfäär Geograafia KT Mandrite triivi hüpotees - püstitas Alfred Wegener. Maakoor Maa kõige välimine kõvadest kivimitest koosnev tahke kest. Jaguneb kaheks : ookeaniline ja mandriline. Mandriline maakoor 5 - 80 km, kuni 4 miljardit aastat vana. Kergem. Koosneb tard-, sette- ja moondekivimitest: graniit, basalt. Ookeaniline maakoor ookeanite alune, peamiselt basaltsetest kivimitest koosnev maakoor.Kuni 10 km, kuni 180 milj. aastat vana. Raskem. Settekivimid: Basalt. Vahevöö kuni 2900 km. Moodustub üles sulanud kivimassist, palju erinevaid keemilisi elemente, pidevas liikumises. Paneb liikuma Maa pöörlemine. Ülemine osa Astenosfäär 100-200km. Paneb liikuma laavad. Astenosfäär- kiht maakoore all, kus kivimid on mõningaselt ülessulanud (plastilises olekus). Sellel triivivad litosfääri laamad.
html Kus eestis paljanduvad eestis aluskorrakivimid? Ei paljandu, Soomes Lainevired tekivad madalaveelises meres, rannikul. On haruldane, et need on säilinud ja meie neid näeme. Aktualisimi printsiip vesi jookseb ülevalt alla, teepealt kus ta liikus kulutas ta seda. MAA Keskmine raadius 6371km keskmine tihedus Milankovici tsüklid: maa orbiidi elliptilisus, maa telje kaldenurga pikkus, maa telje sihi pikkus. Geoid maa välispind geommetriline kujund, mille pinnaks on ookeanite veepind täieliku tullevaikuse korral. Maa uurimise probleemid: Protsessid on toimunud kauges minevikus Protsessid on väga aeglased, me ei saa jälgida algusest lõpuni ja peame oletama. Protsessid toimuvad suurtes sügavustes, me ei näe ega pääse sinna. Objekt on suur Uurismismeetodid Puurimine puurimise probleemid: kõrge temp, suur kivimi tihedus, materjali muutsu rõhu ja temp muutussel, lahused, gaasid
Kommunikeerimine maailmaga on väga lihtsustatud ning praegusel ajastul on see kõik mõjutanud inimeste rändamist ning aitab olla lähedastega koguaeg olla ühenduses. Iga aastaga muutub transpordi säästlikuse tase ning kasulikumaks ökosüsteemile. Minevikus kasutati sõidukitena loomi mis võib olla tänapäeval suur propaganda teema sest see oleks paljudele kui loomade ärakasutamine. Ja kuna liikumine mandrite vahel oli raskendatud ookeanite ja merede tõttu oli ühest destinatsioonist teise jõudmine väga suur reis. Tekkisid esimesed aururongid mis töötasid söe ja puumaterjali abil mis on hetkeseisuga väljasurnud sest ökoloogia on kõigega arenenud ning tegutsevatele teadlastele oleks see suur piin sest tegemist on suure keskkonna reostajaga. Tehnoloogia arenguga tekib edasi juba diisli ajastu mis oli algselt väga kallis, kuid iga aastaga muutus juba tavainimesele ka kättesaadavaks. Suure muutuse
Kaaslased puuduvad. Pind on suhteliselt sarnane Maaga. Leidub tuhandeid vulkaane. Leitud on tardkivimeid nagu Maalgi (graniit, basalt). Pinnatemperatuur on 480o C. Aastaaegade vaheldumine puudub. Elu võimalikkus puudb. Maa mass on 5.9736×1024 kg, tihedus 5,515 g/cm3. Atmosfäär koosneb 77% lämmastikust ning 21% hapnikust, lisaks süsihappegaas ja veeaur. Kaugus Päikesest on 149,600,000 km. Kaaslasi on Maal üks Kuu. Pind on ligikaudu 71% ulatuses kaetud ookeanite ning 29% ulatuses maismaaga, toimub pidev suurte maakoore plokkide (nn. laamad) liikumine, mille käigus tekivad ja kaovad mäeahelikud, toimuvad maavärinad ja purskavad vulkaanid. Keskmine temperatuur on 14° C. Aastaaegu on neli (talv, kevad, suvi, sügis). Maal on elu võimalik. Marsi mass on 6.42e23 kg (üks kümnendik Maa massist). Tihedus on 3,97 g/cm3. Atmosfäär on väga hõre, koosneb põhiliselt väikesest kogusest järelejäänud süsinikdioksiidist (95
kaudne(pilvefüüsika kaudu) 15. Atmosfääri vertikaalne struktuur-Troposfäär(-20km); Stratosfäär(-50km); Mesosfäär(-85km); Termosfäär(-690km);Eksosfäär(500-10000km) 16. Atmosfääris toimuvad liikumised ja nende tekkepõhjused. Liikumused on laminaarsed(osakesed liiguvad üksteisega paralleelselt) ja turbulentsed(osakesed liiguvad ebakorrapäraselt või kaootiliselt). Liikumisi on mitmes mastaabis(mõõdus): 1)Makromastaap võrreldav maakera enda mõõtmetega, mandrite ja ookeanite mõõtmetega 2)Sünoptiline mastaap- pikad lained, tsüklonid ja antitsüklonid, frondid 3)Mesomastaap siia kuuluvad kohalikud tuuled, pilvesüsteemid jne. 4)Mikromastaap vesipüksid, konvektiivsed rakud, termikud Õhu liikumist põhjustab 2 jõudu: 1)õhurõhu gradientjõud 2)raskusjõud Ülejäänud jõud mõjutavad liikumist(tsentrifugiaaljõud, hõõrdejõud, coriolise jõud) ??17.Atmosfääri üldine tsirkulatsioon(õhuringlus). 1-3 rakuline mudel. ?? 18
Nii tekivad vahevöös aine liikumised, mis panevad liikuma ka laamad. a.)ookeaniliste laamade eemaldumine - Vahevöö sügavusest üleskerkivad tulikuumad magamavoolud põhjustavad maakoore rebenemist ja laamade teineteisest eemaldumist. See toimub enamasti ookeanide keskmäestikes. Lõhesid mööda tungib maakoorde magama, tardub seal ning moodustab uue ookeanilise maakoore. Esinevad vulkaanipursked, maavärinad, tekivad vulkaanilised saared.Tekivad pangasmäestikud ookeanite keskmäestikes. Tekivad riftiorud- pikk ja kitsas nõgu, paikneb ookeani keskaheliku keskel või maismaal. b.)ookeanilise ja mandrilise laama põrkumine Ookeanilise ja mandrilise laama põrkumine- Ookeaniline laam on raskem ja vajub mandrilise laama alla vahevöösse, kus see sulab või toimub kivimite moondumine kõrge temperatuuri ja rõhu tõttu. Tekkinud magma tungib pragudest pinnale ning tekivad vulkaanid. Ookeanilise
Seosed: kui õhk on madal siis õhurõhk on kõrge ja seda tihedam on ka õhk. Mida kõrgem on õhk, seda madalam on õhurõhk ja hõredam on ka õhu tihedus. 3. Nimeta kliimatekketegurid ja selgita nende rolli kliima kujunemisel. Astronoomilised tegurid: Maa kaugus Päikesest, Maa telje kallakus, saadav päikesekiirguse hulk, Maa tiirlemine ümber Päikese ja pöörlemine ümber oma telje Geograafilised tegurid: mandrite ja ookeanite paigutus, koha geograafiline laius, merehoovused, pinnamood. 4. Selgita Päikesekiirguse muutumist atmosfääris. Mis on Maa kiirgusbilanss? (pos, neg, tasakaalus) Tv lk 40 Päikesekiirguse muutumine atmosfääris : -Päikesekiirguse hulk väheneb atmosfääri läbimise käigus. Osa neeldub, (neelavad osoon, veeaur, pilved) osa muundub soojusenergiaks. - Maale jõuab ½ atmosfääri sisenenud päikeseenergiast. Osa jõuab otse maale, osa hajub pilvedes, jõudes maapinnani hajuskiirgusena
Ta ei lase ultravioletkiirgust nii palju läbi. Ilma selleta oleks nahavähi risk ohtlikult suur ja ilmselt oleks enamus elu ainult ookeanipõhjas, kuhu seda kiirgust ei ulatu. Osooniaugud on Antarktikas aga on hakanud tekkima ka Euroopa, Põhja- Ameerika ja Arktika kohal. 4) Aasia kaart PILET 7 1) Millistes piirkondades tekib uus maakoor? Millised protsessid seal toimuvad ? Uus maakoor tekib laamade lahknemispiirkonnas, ookeanite keskahelikes. Kui vahevööst pärit konvektsioonivool surub maakoore katki ja väänab selle servad üles. Maa sügavikust pääseb magma välja, kui magma tardub, siis ta surub laamad lahku, aga sellele kohale, kus see maakoore purunemine toimus tekkis nüüd mägi/mäestik. 2) Võrrelge mulla teket tundras ja stepis. Tundras: kliima polaar- ja lähistroopiline vööde (külm veereziim, liigniiskus).
annaabi.ee 
