ettevõtted- kangad,rõivad,töö del.nahka,kunstmaterjale.Tekstiilitööst-tooraine puuvill,Pärnus,Sindis.Trikotaazitö-õmblusteta esemed.Õmbl. tööst-Baltika,Sangar,Toom.Veondus/transport-maj.vereringe,võimalik geogr.tööjaotus,kaupade/inimeste liik umine.Põhiline sisseveetm.toimub Vmlt.Kaubateede lähedus soodustab.E.maj.arengut soodustavad-loodusg eogr.tegurid,metsavarud,sood.Raudtee-Tln-Tapa teelõik on koormatud,sest see hargneb Tartusse ja Narvasse ,nende raudteede pidi toimuvad transiitveod Tln sadamate ja Vm vahel.Maantee-lühemad veod,kiire laadimin e,auto sõidukiirus suur,kallis vedu-rohkem kütust,ajaliselt paindlik,kk saastlik,tarbib 50%naftavar,teekate ku lub,probl.parkimisega(50000km,kõvakattega 10000km)Bussiliinid-maakonna- linnasiseseid.Liinibussid-ka välisriigid(Läti,Leedu,Skm)Mere-odav veoliik,teid pole vaja,kaupa t kaupa,vaja sadamaid,mereteede märg, süvendamine,aeglane,odav,kuid suurtes kogustes kaup.Transiit-Vmlt raudt.saabuvaid kaupu veetakse Lä-E ja mujale
enam-vähem head mullad, meil on vegetatsiooniperiood on meil 5 kuud. 7.Kuna Eesti asub parasvöötmes, meil on niisked ja palju heina, aga Vahemere ääres on kuiv ja päikseline. 8.See on maailma kõige olulisem loodusvara, tänu sellele saame me hingata, süüa jne. 9.Sinu enda arvamus. 10.Trantsportideliigi valikut kaupade veol mõjutavad järgmised tegurid: Veo kulud Veo aeg Veo kaugus Kauba omadused Laadimistingimused lähte-ja sihtkohas. 11.Transiitveod- kaupade läbivedu mingist riigist neid seal töötlemata. 12.Turism jaguneb siseturismiks ja välisturismiks, risi eesmärgi järgi võime turismi liigitada näiteks suusa-, kultuuri-,loodusereisiks jne. TURISMI PÕHJUSTATUD KESKKONNAPROBLEEMID: MAJANDUSELE: Tõusevad kohalike kaupade ja teenuste hinnad. Kasutatakse palju importkaupu, mis viib osa kasumist välja SOTSIAAL-KULTUURILISELE KESKKONNALE:
Õhutransport Sõitjatevedu ehk reisijatevedu Euroopas- on tihe teedevõrk (mis hõlmab maan-, raud-, vee- kui ka õhuteid). Enamus sõite tehakse autoga Euroopa kaubaveo kirjeldus- 76% moodustab autovedu, 18% raudteevedu ja 6% siseveeteedevedu. Enamus kaubavedusid Eestis tehakse raudteedel. Eesti ja Läti veoskäive on raudteedel suurem, sest nad vahendavad Venemaalt tulevaid suuri kaubakoguseid oma sadamate kaudu mujale maailma. Joonis Transiitveod kaupade läbivedu mingist riigist neid seal töötlemata Gaasi ja naftat transporditakse torudega Nordstream on gaasijuhe, mis sai alguse Venemaalt. See kulgeb piki Läänemerd Southstream- juhe, mis kavatsetakse rajada Musta merd läbima Laevatatavad jõed ja kanalid Lääne-Euroopas: Rein, Doonau, Elbe- neid on veel väga palju + seda saab atlasest vaadata Üleeuroopaline transpordivõrk peab liitma erinevad transpordiliigid ühtsesse ahelasse
U, Pu, Th (+) Äärmiselt suur energiasisaldus, ei tekita kasvuhoonegaase (-) Elektrijaamade ehitamine kallis ja radioaktiivsete jäätmete käitlemine ohtlik; soojusest läheb kaotsi Eesti energiamajandus Energiatarbimine kaetakse 2/3 ulatuses oma energiavaradest (põlevkivi, puit, turvas ja teised taastuvad energiavarad) 90% elektrist saadakse põlevkivist Palju moraalselt vananenud seadmeid elektrijaamades ja võrkudes Sõltuvus maagaasi ja vedelkütuse impordist Vedelkütuste transiitveod Eesti sadamaisse Põlevkivi kaevandamine ja kasutamine tekitab mitmesuguseid keskkonnaprobleeme Kaevandamisel muudetakse oluliselt maastikku, hävib hulk looduslikke kooslusi, tekivad aherainemäed, kasutamisel eraldub mitmeid kasvuhoonegaase, erinevad jääkproduktid (poolkoksi- ja tuhamäed), veereostus
Torutransport +vedu odav, Vedada saab ainult vedelikke ja + toimub pidevalt gaase, veetavad kaubakogused - vedada saab ainult vedelikke ja gaase, on suured - torud rikuvad maastikupilti, 7 - ei saa rajada üle mere ja mägede Veoteenused (3tk): 1. mugavuslipp 2. transiitveod 3. merevoorimees Mugav lipp ehk mugavuslipp- teatud maksu eest ühe riigi laevade registreerimine mugavuslippu pakkuva maa lipu alla, kus laevafirmade sissetulekuid maksustatakse väga madalalt Merevoorimees- teiste riikide kaupa vedav riik, kus veoteenuse pakkujaid on enam kui tarbijaid Transiit (transiitveod ehk transiiditeenus)- ühe riigi kaubavedu läbi teise riigi kolmandasse riiki ja makstakse sellele teisele riigil (nt: kasutatakse
kallal ning uusimad projektid sisaldavad ideed viia reisijatetransport maa-alla rajatavatesse torudesse, seega on torutranspordi tähtsus Milliste veoteenustega riik kaupleb? Saksamaa on teiste riikidega majanduslikult seotud kõikide transpordiliikide kaudu torujuhtmete kaudu toimub naftatransport Venemaalt, reisijate vedu lennutranspordiga on Saksamaalt võimalik enamikesse maailma riikidesse, läbi sisevee-, maantee- ja raudteetranspordi toimuvad transiitveod Lääne- ja Ida-Euroopa vahel, jne. Veoste struktuurid 1) USA ja Kanada kaubaveo maht on kordi suurem reisijateveo mahust, sest tegemist on väga suurte tööstusriikidega ja toodetud kaupade maht on tohutult suur. 2) Lääne-Euroopa riigid kaubaveo maht ja reisijateveo maht on ligikaudu võrdsed, kuna tööstus ning põllumajandus on küll vähem arenenud kui USAs ja Kanadas, kuid siiski arvestatava osatähtsusega.
Sekundaarne sektor- majandussektor, mis tegeleb tooraine töötlemise,
valmistoodete tootmise ja tarbijatele edastamisega.
Tertsiaarne sektor- on majandussektor, kus osutatakse teenuseid.
Teaduspark- ülikoolilinnas või selle läheduses asuvate kõrgtehnoloogia sektori
ettevõtete, uurimisasutuste ja katse tootmisettevõtete kooslus, et edendada
teadustulemuste ettevõtlusesse rakendamist.
Positiivne kaubandusbilanss- eksport>import
Negatiivne kaubandusbilanss- eksport
Riia kesklinnast. Suurema osa vedudest moodustab reisijatevedu. 2004.a läbis lennujaama 1 060 tuhat reisijat, mis oli 49% rohkem kui 2003.a. Kasvu on toetanud kindlasti ka odavlennufirmade tulek Riiga (Ryanair ja Easyjet). Sadamad Lätis on 10 sadamat, neist suurimad on Ventspilsi sadam, Riia sadam ja Liepaja sadam. Läti sadamate kogukäive 2004.a oli 57,4 mln t (kasv 4,8% võrreldes 2003.a.), sellest suurima osa moodustavad transiitveod. Ventspilsi sadam on spetsialiseerunud peamiselt nafta ja naftasaaduste veole (75% kogukäibest), aga sealt veetakse samuti konteinereid, vedelaid kemikaale, metalle, vähemal määral puuvilla, puitu, külmutatud tooteid, puuvilju jms. Ventspilsi sadama territoorium on kuulutatud vabasadamaks, kus litsentseeritud ettevõtjad võivad saada tolli-, käibe- ja aktsiisimaksusoodustusi. 2002.a. IV kvartalis peatas Venemaa naftatoodete torutarned
hõlmav majandusharu taha (kuni 500km), domineerivaks on Metsasus- metsade osakaal protsentides autotransport teatud territooriumil. Kaugveod- kaubaveod üle 500km Puiduvaru- metsades olev puidu hulk kaugusele, lisaks autotranspordile ka muud m3/ha. transpordiliigid Puidu juurdekasv- teatud aja jooksul Transiitveod- sõitjate ja veoste vedu ühe juurde kasvanud puidu kogus teatud maa- lepingupoole riigi territooriumil, kusjuures alal, mõõdetakse kuupmeetrites ühe sõidu lähte- ja lõpppunktid asuvad pindalaühiku kohta teatud aja jooksul. väljaspool nimetatud lepingupoole riigi Arvestuslank- metsamajanduskavas territooriumi. (Riik veab teise riigi kaupa kindlaks määratud raie piirnorm teatud läbi oma territooriumi)
ostetakse eraettevõttelt või riigi poolt asustatud ettevõttelt allhanke korras (haridus ). Logistika materjali- info- ja rahavoogude ja reisivedudega seotud protsesse koordineeriv ja optimeeriv majandusharu Kohalikud veod kaubaveod lühikese maa taha (kuni 500 km), domineerivaks on autotransport. Kaugveod kaubaveod üle 500 km kaugusele, lisaks autotranspordile ka muud transpordiliigid. Transiitveod sõitjate ja veoste vedu ühe lepingupoole riigi territooriumil, kusjuures sõidu lähte- ja lõpp-punktid asuvad väljaspool nimetatud lepingupoole riigi territooriumi. (riik veab teise riigi kaupa läbi oma territooriumi) Mugavuslipp riik, kus laevafirmade sissetulekud on maksustatud väga madalalt või tööseadusandlus on laevaomanikele väga kasulik. Positiivne kaubandusbilanss olukord, kus riik veab rohkem kaupu välja kui sisse.
Avaliku sektori teenused- teenused, mida osutavad, kas riigiasutused otse või vastav teenus ostetakse eraettevõttelt või riigi poolt asutatud ettevõttelt allhanke korras Logistika- metrjali-, info- ja rahavoogude ja reisivedudega seotud protsesse koordineeriv ja optimeeriv majandusharu Kohalikud veod- kaubaveod lühikese maa taha (kuni 500km), domineerivaks on autotransport Kaugveod- kaubaveod üle 500 km kaugusele, lisaks autotranspordile ka muud transpordiliigid Transiitveod- sõitjate ja veoste vedu ühe lepingupoole riigi territooriumil, kusjuures lähte- ja lõppupunktid asuvad väljaspool nimetatud lepingupoole riigi territooriumi Mugavuslipp- riik, kus laevafirmade sissetulekud on maksustatud väga madalalt või tööseadusandlus on laevaomanikele väga kasulik Positiivne kaubandusbilanss- olukord, kus riik veab rohkem kaupu välja kui sisse Negatiivne kaubabilanss- olukord, kus riik veab rohkem kaupu sisse kui välja
Varuautod on valmis 24 tundi ööpäevas ning vajadusel suurendatakse nende arvu. Veokitele on paigaldatud GPS jälgimise süsteemid, mis võimaldavad klientidel jälgida nendele määratud autosid internetis reaalajas. Lisaks tavakaupade veole, on spetsialiseeritud nii temperatuurireziimiga kaupade vedudele, puistekauba (loomasööt, mootorikütused) kui ka elusloomade veole. Suurema osa oma tuludest teenib ettevõte transpordi teenustest (jaotusveod, korjeveod, riigisisesed transiitveod), ülejäänud sissetulekutest saab kaupade ladustamise, komplekteerimise ja kauba käsitlemise teenustest. Igapäevaselt tegeleb ettevõtte ka oma veeremipargi hooldustööde ja remondiga, et tagada selle korrasolek klientide teenindamiseks. Ettevõte asub Tallinnas. Terminalid on ka Pärnus, Jõhvis, Rakveres ja Valgas. Masinapark koosneb rohkem kui 200 veokist ning 110 juhist. Lisaks 35 töötajast, kes kõike seda korraldavad. 1.2
Kaubaveod raudteel: · kohalikud (ei ületata riigipiire); · rahvusvahelised (ületatakse vähemalt Eesti riigipiir. 19. Kuidas jagunevad kohalikud raudtee kaubaveod? Kohalikud veod: · kaubajaamade vahelised; · ettevõtte siseveod oma territooriumil (ei liigitu veonduse korralduslike ja statistiliste näitajate alla) 20. Kuidas jagunevad rahvusvahelised kaubaveod? Rahvusvaheline on kaubavedu Eesti Vabariigi piiri ületamisega ning jagunevad: · transiitveod · eksportveod · importveod 21. Milline on raudteel kohalik vedu? Kohalikud veod - Eesti piires või ühe infrastruktuuri valdaja piires 22. Mis on rongi kaaluleht? on vagunite koosseisu koondsaatedokument, mis sisaldab: · vagunite numbreid ja paiknemist rongis; · kodeeritud informatsiooni kauba, piirijaamade ja sihtjaama kohta; · informatsiooni rongi pikkuse ja kaalu kohta · veotingimusi määravaid erimärkmeid (ebagabariitsus, kauba ohtlikus, veokiirus).
laevaomanikele ja leebed seadused, pakuvad võimalust teistele riikidele oma lipu all sõita. Nt. Panama lipu all sõidavad USA laevad ning Libeeria lipu all sõidavad Euroopa laevad. Mida tähendab merevoorimees ja kes seda pakub? · Ühed riigid veavad teiste riikide kaupu maailmamere meredel. Seda teenust pakuvad Norra, Taani ja Kreeka. Millised riigid on suured veoteenuste pakkujad ja millised suured veoteenuste ostjad? Põhjenda. · Ostjad: Venemaa- transiitveod läbi Eesti ja Läti; USA- kasutab Panama lippu kaubaveos; Jaapan ja Austraalia- oma laevastik on väike. · Pakkujad: Holland- vahendab kogu Mandri-Euroopa kaupu; Taani- Põhjamaade kaubavedu; Libeeria- pakub Euroopale mugavuslippu; Panama- USA mugavuslipp; Egiptus- läbi Suessi kanali toimuv vedu. Millist rolli mängib side maailmamajanduse globaliseerumises? · Side arengul on tähtis roll, sest ta on üks globaliseerumise eelduseid, kuna
* opositsiooni lämmatamine * keelatud oli poliitiline organiseerumine * opositsiooni häälekandjad suleti * siseminister sai õiguse saata poliitilisi vastaseid sundpagendusse. Majandus Eesti 1920. aastate majanduselu. * rahasüsteemi korradus (1918 lõpp Eesti mark) * maareform (1919) * peale Vabadussõda suur majandustõus * eestlastel suur roll Venemaa ja Euroopa vahelises suhtluses * elustus paberi- ja metallitööstus * masinaehitus * transiitveod (peamiselt Vene import- ja eksportkaup) * tööstusele orjenteerumine (hiigeletevõtete loomine - kaup vene turule ; enamjaolt Euroopa huvipuudus (Lääne-Euroopa huvi puidutööstuse toodetele, tukkudele, kangastele ja paberile) * ehitustegevuse elavnemine * 1923 1924 suur majanduskriis (lokaalne) - vajadus põhjalikule majanduslikule ümberkorraldusele Põhjused: - Eesti pank oli põhjendamatult palju laene andnud (ka väga suuri)
elustuvad ja säilivad traditsioonid, tekib kohalik kultuuriidentiteet; kaob kultuuriline eripära, hävib kohalik identiteet, paraneb suhtumine erinevatesse rahvastesse ja nende kultuuri, tuuakse sisse võõrtööjõud, konfliktid kohalike ja turistide vahel, Mõisted: isiku-, äri- ja avaliku sektori teenused, logistika, kohalikud ja kaugveod, transiitveod, mugavuslipp, positiivne ja negatiivne kaubandusbilanss;
· elustuvad ja säilivad traditsioonid, prostitutsioon, salakaubavedu; tekib kohalik kultuuriidentiteet; · kaob kultuuriline eripära, hävib · paraneb suhtumine erinevatesse kohalik identiteet, rahvastesse ja nende kultuuri, · tuuakse sisse võõrtööjõud, · konfliktid kohalike ja turistide vahel, Mõisted: isiku-, äri- ja avaliku sektori teenused, logistika, kohalikud ja kaugveod, transiitveod, mugavuslipp, positiivne ja negatiivne kaubandusbilanss; 29
· elustuvad ja säilivad traditsioonid, prostitutsioon, salakaubavedu; tekib kohalik kultuuriidentiteet; · kaob kultuuriline eripära, hävib · paraneb suhtumine erinevatesse kohalik identiteet, rahvastesse ja nende kultuuri, · tuuakse sisse võõrtööjõud, · konfliktid kohalike ja turistide vahel, Mõisted: isiku-, äri- ja avaliku sektori teenused, logistika, kohalikud ja kaugveod, transiitveod, mugavuslipp, positiivne ja negatiivne kaubandusbilanss; 29
Kaudselt suureneb surve loodusmaastikele (vajatakse uusi maid, et ehitada teid, puhkekomplekse, spordi- ja vaba aja veetmise rajatisi. MÕISTED logistika majandusharu, mis juhib, koordineerib ja optimeerib info-, materjali-ja rahvavoogudega ning reisivedudega seotud protsesse suurima tõhususe saavutamiseks kohalikud veod kaup toimetatakse kuni 500km kaugusele kaugveod keskmine kaugus suurem kui 500km; peale autotranspordi kasutatakse ka muid transpordiliike transiitveod veod, mis toimuvad ühest riigist teise läbi kolmanda riigi mugavuslipp mõned riigid maksustavad laevafirmade sissetulekuid väga madalalt, teistes on aga tööseadusandlus laevaomanikele ülikasulik. Kõrgete maksudega või arenenud tööseadusandlusega riikidest pärit laevafirmad püüavadoma laevu viia selliste mugavate lippude alla positiivne ja negatiivne kaubandusbilanss kaupade sisse-ja väljaveo hinnasummade tasakaal mingis ajavahemikus
salakaubavedu; kaob kultuuriline eripära, hävib kohalik identiteet, tuuakse sisse võõrtööjõud, konfliktid kohalike ja turistide vahel, Mõisted: isiku-, äri- ja avaliku sektori teenused, logistika, kohalikud ja kaugveod, transiitveod, mugavuslipp, positiivne ja negatiivne kaubandusbilanss;
salakaubavedu; kaob kultuuriline eripära, hävib kohalik identiteet, tuuakse sisse võõrtööjõud, konfliktid kohalike ja turistide vahel, Mõisted: isiku-, äri- ja avaliku sektori teenused, logistika, kohalikud ja kaugveod, transiitveod, mugavuslipp, positiivne ja negatiivne kaubandusbilanss;
rahvastesse ja nende kultuuri, Nendes piirkondades, mida turistid massiliselt külastavad, suureneb koormus loodusele- Võivad hävida taime- ja loomaliigid, loodusesse jäetakse maha palju prügi, liigsest tallamisest, sõitmisest tekib erosioon jne- Kaudselt suureneb surve loodusmaastikele (vajatakse uusi maid, et ehitada teid, puhkekomplekse, spordi- ja vaha aja veetmise rajatisi. Mõisted: isiku-, äri- ja avaliku sektori teenused, logistika, kohalikud ja kaugveod, transiitveod, mugavuslipp, positiivne ja negatiivne kaubandusbil KAART 89. teab järgmisi geograafilisi objekte ja oskab need märkida kontuurkaardile: · Mered ja lahed: Läänemeri, Põhjameri, Barentsi meri, Vahemeri, Must meri, Punane meri, Kariibi meri, Jaapani meri, Mehhiko laht, Guinea laht, Pärsia laht, Hudsoni laht; · Kanalid: Panama, Suessi, Kieli; · Väinad: Taani väinad, Inglise kanal e. La Manche, Gibraltar, Bosporus, Dardanellid,
haridus, politsei jms, mida korraldab ja osutab riik elanikkonnalt ja ettevõtetelt kogutud maksude eest) Logistika- materjali-, info- ja rahavoogude ja reisivedudega seotud protsesse kordineeriv ja optimeeriv majandusharu Kohalikud veod- kaubaveod lühikese maa taha (kuni 500km), domineerivaks on autotransport Kaugveod- kaubaveod üle 500km kaugusele, lisaks autotranspordile ka muud transpordiliigid Transiitveod- sõitjate ja veoste vedu ühe lepingupoole riigi territooriumil, kusjuures sõidu lähte- ja lõpp-punktid asuvad väljaspool nimetatud lepingupoole riigi territooriumi. (Riik veab teise riigi kaupa läbi oma territooriumi) Mugavuslipp- riik, kus laevafirmade sissetulekud on maksustatud väga madalalt või tööseadusandlus on laevaomakikele väga kasulik. Positiivne kaubandusbilanss- olukord, kus riik veab rohkem kaupu välja kui sisse
Geograafia mõisted Litosfäär Litosfäär- astenosfääri peale jääv Maa kivimikest, mis on liigendunud laamadeks ja koostis- elementideks on: hapnik, räni, raud, magneesium, kaltsium, alumiinium, kaalium ja naatrium. Astenosfäär- ookeanide all ~50 km, mandrite all ~200 km sügavusel paiknev kivimite mõningase ülessulamise kiht, millel triivivad litosfääri laamad. Maa tuum- 2900 km-st sügavamale jääv nikkelrauast koosnev Maa kõige sügavam osa, mis jaguneb vedelaks välis- ja tahkeks sisetuumaks. Vahevöö- ehk mantel, on maakoore ja tuuma vahele jääv Maa kivimikest. Mandriline maakoor- mandrite ja selfimerede alla jääv maakoor, keskmiselt 35-40 km paksune, mägede all 60-70 km paksune. Koosneb tard-, sette-, moondekivimitest. [Mandrilava ehk self on mandrilise maakoore osa, mis on maailmamere poolt üleujutatud. Selfimeri on meri, mille põhjaks on mandrilava ehk self ja sügavus ei ületa reeglina 300m (N: Lää...
eraettevõttelt või riigi (omavalitsuse) poolt asustatud ettevõttelt allhanke korras (nt haridus, politsei jms, mida korraldab ja osutab riik elanikkonnalt ja ettevõtetelt kogutud maksude eest) Logistika- materjali-, info- ja rahavoogude ja reisivedudega seotud protsesse kordineeriv ja optimeeriv majandusharu Kohalikud veod- kaubaveod lühikese maa taha (kuni 500km), domineerivaks on autotransport Kaugveod- kaubaveod üle 500km kaugusele, lisaks autotranspordile ka muud transpordiliigid Transiitveod- sõitjate ja veoste vedu ühe lepingupoole riigi territooriumil, kusjuures sõidu lähte- ja lõpp- punktid asuvad väljaspool nimetatud lepingupoole riigi territooriumi. (Riik veab teise riigi kaupa läbi oma territooriumi) Mugavuslipp- riik, kus laevafirmade sissetulekud on maksustatud väga madalalt või tööseadusandlus on laevaomakikele väga kasulik. Positiivne kaubandusbilanss- olukord, kus riik veab rohkem kaupu välja kui sisse
piirkonna majanduses. Riigiti võib erinevate transpordiliikide kasutamise ulatus märkimisväärselt erineda. Näiteks Eestis tehakse keskmiselt 40% vedudest autotranspordiga, ülejäänu aga raud- teetranspordiga, kaasa arvatud transiitveod läbi Eesti. Merevedusid sadamast sadamasse ning vedusid jõgedel ja järvedel Eestis ei tehta. Transpordisüsteemi efektiivse kasutamise kavandamisel tuleks pidada silmas kolme tegurit: • transpordikulude ja laokulude samaaegne vähendamine ei ole teostatav
annaabi.ee 
