kohata savannimaastikke ja rohumaid, orgudes haljendavad aga lopsakad Aafrika vihmametsad. Madalamates piirkondades on taimestikku väga vähe ning idas, Ogadeni kõrbes, valitseb suur kuivus. Loomaliikidest on esindatud ka mõned suuremad Aafrika loomad, nagu elevandid lõvid, kaelkirjakud, jõehobud, leopardid ja ninasarvikud. 3 3. Hankiv majandus 3.1 Maavarad, nende kaevandamine Somaaliast põhjapoole jääb Ogadeni piirkond, mis on maagaasi ja nafta maardla. Antud hetkel kuulub see piirkond Etioopiale. 3.2 Põllumajandus Kliima on sobilik hirsi, kohvi, banaanide kasvatamiseks. Kasvatatakse ka veiseid, lambaid, kaameleid tegeletakse karjakasvatusega ja põlluharimisega. Vähesel määral kasvatatakse ka maisi, teravilja ning juurvilja. Samuti on ka natuke metsa. Etioopia impordib: Naftat ja naftasaadusi Kangast Autosid
Eesti majanduse spetsialiseerumine: energiamajandus, keemiatööstus, toiduainetetööstus, metsatööstus, ehitusmaterjalitööstus. Hankiv sektor: põllumajandus, kalandus, jahindus, maavarade kaevandamine Töötlev sektor: toiduainete tööstus, elektroonika-, auto-, keemiatööstus jt Teenindav sektor: toitlustamine, turism, haridus, meditsiin, transport Energiamajandust on vaja elektri, soojuse ja mootorikütuste tootmiseks. Seda on vaja energialiikide tootmiseks, ilma milleta me elada ei saaks. Soojuselektrijaamade eelised: kohalik tooraine puudused: tekib palju tuhka, (õhu) reostus
1. Millega tegeleb majandusgeograafia? Majanduslike geosüsteemide, kujunemise, toimimise ja arengu iseärasuste käsitlemisega. 2. Millega tegeleb regionaalpoliitika? Üksikute piirkondade majandusliku arengu mahajäämuse vähendamisega. 3. Kuidas jagunevad majandusharud majandussektoriteks 1)hankiv majandus- põllumajandus, kalandus,jahindus,metsandus 2) teenindav majandus- haridus,tervishoid,kaubandus,veondus,riigihaldus,muud teenindusharud 3)Töötlev majandus- 1. Tööstus- toiduaine-, puidu-, metalli-, keemia-, masina-, mäe-, ehitusmarterjalitööstus, energeetike (elektoenergeetika,kütusetööstus), kergetööstus(tekstiilitööstus, naha ja jalatsitööstus) 2. Ehitus 4. Eesti tööjõu jaotumine majandussektorite vahel. Teenindav majandus 60,7 %, Töötlev
Majandusharude kuuluvus majandussektoritesse. metalli-, keemia-, masina-, mäe-, ehitusmaterjalitööstus. Nende osatähtsus erinevates riikides. Energeetika ja kergetööstus) ja ehitus Hankiv majandus- Põllumajandus, kalandus, jahindus, Eesti tähtsamad põllumajandus- ja tööstusharud metsandus Põllumajanduses: Loomakasvatus (sea, piimaveise, linnu, Teenindav majandus- haridus, kaubandus, veondus, hobuse, lamba) ja taimekasvatus (rukis, kartul, loomasööt)
9) SKT- Sisemajanduse kogutoodang- Iseloomustab majanduse arengut ühe elaniku kohta. 10) Regionaalpoliitika- Riigi tegevus erinevate piirkondade arenguks. 11) Energeetika- majandusharu, mis tegeleb kütustega, soojus- ja elektrienergia tootmisega ning selle kõige vahendamisega tarbijale. 12) Roheline ehk taastuvenergia- Taastuvatest energiaallikastest toodetud energia. 13) Metsandus- hankiv majandusharu, mis tegeleb metsade majandamise ja kasutamisega. 14) Tehnogeenne maastik- Inimese majandustegevuse tulemusena kujunenud maastik. 15) Biogaas- Orgaanilise aine lagundamisel eralduv gaas, mida saab kasutada kütteks. 16) Metsa majandamine- Tegevus, mis hõlmab metsade kasvatamist, kaitset, valvet ja hooldamist 17) Metsatööstus- Puidutööstuse allharu, mille toodangu moodustab tarbe- ja küttepuit.
Agraarühiskond- vanim õhiskonnatüüp millele on iseloomulik tööhõive hankivas sektoris ja võimusuhted tuginevad traditsioonidel Tööstus ehk industriaalühiskond- tööstuspöörde tagajärjel kujunenud ühiskond(2) sektoris ja võimusuhete demokratiseerumine Teenindus- ehk postindustriaalne ühiskond- ühiskond mida iseloomustab kõrgtehnoloogia kasutamine, paindlik sotsiaalne struktuur ja hõivatute ülekaal teenindavas sektoris Ühiskonna sektorid Majanduslikud: Hankiv- kalur,marjuline, lüpsia jt. Töötlev-, teenindav Poliitiliseed: Avalik e. riigisektor: Nt: Politsei ja piirivalve Era- e. tulundussektor: Kodaniku- e. mittetulundussektor: nt mingid mittetulundusühingud Põhimõisted: Infoühiskond- 20. saj. viimase veerandi ühiskond, mida iseloomustab IKT kasutamine majanduses, valitsemises ja igapäevaelus Teadmusühiskond- Ühiskond, kus majanduses ja valitsemises kasutatakse teadusuuringute tulemusi, hiunnatakse paindlikust ja innovaatilisust
Ajakirjandusalane kirjastustegevus ...on koondunud põhiliselt kahe meediakontserni kätte: 1. AS Eesti Meedia (omanikuks on Põhjamaade meediakontsern Schibsted) 2. AS Ekspress Grupp Meediaühingud: Eesti Ajakirjanike Liit (EAL, asutatud 1919) Eesti Ajalehtede Liit (EALL, 1990) Eesti Ringhäälingute Liit (ERL, 1992) Ringhäälingunõukogu (RHL, valitakse viieks aastaks, sinna kuulub 9 liiget, ETV ja Eesti Raadio kõrgeim organ) Infoagentuur meediale teavet hankiv organisatsioon Meediaagentuur reklaame kokku ostev ning reklaamipindaja ja aega müüv organisatsioon Meedium vahelüli, vahendaja Tsensuur kontroll ajakirjanduse üle 1998. a müüdi Postimeest väljaandev AS Norra meediakontsernile Schibsted. Firma uueks nimeks sai AS Eesti Meedia. Milliseid väljaandeid ühendab Eesti suurim meediakontsern Eesti Meedia? Kes on selle omanikud ja milline on nende osalusprotsent? TV. Ül 6 Kirjutav press: taasiseseisvumisest tänapäevani
IDA-AASIA 2012 Geograafiline asend Ida-Aasia asub Mongooliast lõunas, Kasashtanistanist idas ja Indiast, Taist ning Vietnamist põhjas. Euraasia mandril Regiooni kuuluvad riigid Põhja-Korea Lõuna-Korea Jaapan Hiina Looduse omapära ja maavarad Parasvöötmes ja vahelduvniiske kliimaga lähistroopikas Suvi on kuiv Talv on külm Üleujutused Maavärinad Maaravarasid vähe Tööstus Piirkond on oma toodanguga maailma üleujutanud Hankiv tööstus ülekaalus Põhja-Koreas ja Hiinas Töötlevas tööstuses juhtkohal Jaapan ja Lõuna-Korea Kõrgtehnoloogiline tööstus edeneb Hiinas Põllumajandus Suur osa on mägine Haritavat maad ebapiisavalt Viimasel aastatuhandel on loodud põllumajanduseks üsna head tingimused Tähtis majandusharu Transpordisüsteemid Levinud õhutransport ning meretransport Panus maailmamajandusse Üks kolmest maailmamajanduse keskustest Võib tõusta esimeseks Rahvastik
elupaigast teel luu- ja marjad, pähklid) Elupaigad eemale. sarvesemete rohkus. jõgede ja Inimeste luid järvede kallastel. pole leitud(välja kaevatud) NEOLIITIKUM 1.Tööriistad tulekivist Hankiv majandus Jõgede ja Maeti asula 5000-1800 eKr Algas savinõude e. 1.Küttimine järvede ääres, territooriumile, Kammkeraamik keraamika 2.Kalastamine rändav eluviis. elamu põranda a kultuur al valmistamisega 3.Korilus Elamud alla. 4000 eKr (Narva kultuur) koonusekujulise Amulettide
Hajaküla- Küla, kus majad asuvad hajutatult. Haldusjaotus- Riigi territooriumi jaotus väiksemateks osadeks, s.o haldusüksusteks. Haldusreform- Haldusjaotuse ning haldusüksuste õiguste ja kohustuste ulatuslik muutmine suhteliselt lühikese ajavahemiku jooksul. Hankiv majandus- Loodusvarade kasutamisele orienteeritud majandusharud; tänapäeval põllumajandus, metsandus, kalandus ja jahindus. Hõivatud isik- Palgalisel töökohal töötav või tasulist tööd tegev isik. Iive- Rahvaarvu suurenemine või vähenemine; iive on positiivne, kui rahvaarv suureneb, ja negatiivne, kui väheneb. Imikusuremus ehk imikusuremuskordaja- Alla aastaste suremus 1000 samal aastal elusana sündinud lapse kohta.
loodusliku rohumaa vahel. Maakasutus Vee all Metsamaa Haritav maa Muu maa Looduslik rohumaa Vegetatsiooniperiood pikkus päevades Eesti põllumajanduse osa tööhõivest %-es Eesti põllumajandus moodustab koos kalanduse ja metsamajandusega 2011.a seisuga 4,4%. Põllumajanduse osa Eesti SKP-st protsentides Majandus strktuur Teenindussektor Hankiv majandus Tööstuslik sektor Tähtsamad põllukultuurid Nisu, rukis, oder, kaer, mais, riis, kartul, raps, päevalill, suhkrupeet. Tähtsamad loomakasvatussaadused Liha, munad, piim ja vill Kaubavedu Eesti on teada tuntud transiidimaa, me oleme nagu vahendajad. Eestile on suureks kahjuks see, et me impordime mitmeid tooteid nt puuviljad ja villa. Toiduprobleemid Eesti on arenenud riik ja seetõttu ei esine siin alatoituse all kannatajaid, kui v
* head mullad · Tasane pinnamood * eeldus põllumajanduseks · Põlevkivi · Arenenud naabrid Eesti majandusgeograafilised puudused: · Meri pole jäävaba · Pole tööstuslikke tooraineid, väärtuslikumaid kütuseid · Jahe kliima (taimede kasvuperiood lühike) · Pole energiarikkaid jõgesid · Asend EL idapiiril/ poliitiliselt ebasoodne idanaaber Venemaa 5. Iseloomusta Eesti hankiva majanduse harusid. Hankiv majandus tegeleb eluks vajalike ainete hankimisega loodusest. Sellesse sektorisse kuuluvad põllumajandus, kalandus, jahindus ja metsandus. Enamik hankiva majanduse toodangust tuleb ümber töödelda. 6. Nimeta eri veoseliikide eeliseid ja puudusi. Veonduse haru Positiivsed küljed Negatiivsed küljed Arenguperspektiivid Raudteetransport Mahub palju Saab sõita ainult Kiirrongid; kaupa; vedu rajatud teel; teede elektrikütte.
· Kliimat mõjutavad asend lähispolaarsetel laiuskraadidel · Suved lühikesed ja jahedad · Talv suhteliselt pehme Islandi majandus · Kõrgelt arenenud majandusega riik · Elektrit toodetakse 8miljontit kWh aastas · Sellest 82% hüdro- ja 18% geotermaalen. · Spetsialiseerumine looma- ja karjakasvatusele · Reykjaviki sadamast veetakse 2/3 kaubast Islandi majandus · Kalandus on tähtis majandusharu · Aastas püütakse u 2mln kala ja 35000t krevette · Hankiv 10%, töötlev 18%, teenindav 72% · Metsatööstusega tegeldakse vähe · Metsa 1% · Imporditakse peamiselt naftat Vaatamisväärsused · Geisripark Haukadaluri orus · Sinine Laguun, Reykjavik Vaatamisväärsused · Pärl · Vulkaanikaater Kerid Rahaühik · Käibel Islandi kroon (ISK) · Seda vahetuskurssi ei leidnud Sümboolika Lõppsõna · Me tahaksime minna Islandile: · Võimas loodus · Uhked vaatamisväärsused
Mõisted Nüüdisühiskond- Tänapäeva arenenud ühiskond, mida iseloomustavad avaliku sektori turumajanduse ja kodanikuühiskonna eristatavus, rahva osalus ühiskonnaelu korraldamises, vabameelsus vaimuelus ning inimõiguste tunnustamine. Infoühiskond-Infoühiskond on informatsiooni tähtsustav ja seda kõigis eluvaldkondades maksimaalselt kasutav (hankiv, tootev, talletav, levitav) ühiskond. Infoühiskonna peamiseks tunnuseks on arvutite massiline kasutamine ja kõikjale ulatuvad ülemaailmsed, personaalsed kommunikatsioonikanalid (Internet ja sellel baseeruvad struktuurid) ning elektroonilised teenused. Infoühiskonnas valitseb elukorraldus, kus enamus inimkonna loodud väärtusi on kätketud teabesse, mida hoitakse, teisendatakse ja edastatakse universaalsel digitaalsel kujul.
Infoühiskond Infoühiskond (inglise keeles information society) on informatsiooni tähtsustav ja seda kõigis eluvaldkondades maksimaalselt kasutav (hankiv, tootev, talletav, levitav) ühiskond. Infoühiskond on koondmõiste rõhutamaks info ja infokäitluse mahtude ja tähtsuse suhtelist suurenemist tänapäeva ühiskonnas. See on kõikehõlmav ning haarab kogu sotsiaalset reaalsust. Infoühiskonna peamiseks tunnuseks on arvutite massiline kasutamine ja kõikjale ulatuvad ülemaailmsed, personaalsed kommunikatsioonikanalid (Internet ja sellel baseeruvad struktuurid) ning elektroonilised teenused
hõlmab inimeste arvamuste ja hoiakute kogumit. Nt ajakirjandus avalik ruum- täiesti avalik koht, kus võivad kõik olla. Seal viibivaid inimesi võib pildistada ja intervjueerida (nt: park, tänav, rand) demagoogia- hämamine, pettelubaduste tegemine, tõe moonutamine (nt: poliitikas) diskussioon- arutelu, vaidlus, väitlus, arutlus ekspert- oma ala proffesionaal, asjatundja fakt- tõsiasi, konkreetne ja kontrollitav infoagentuur- ajakirjandusele uudiseid, informatsiooni hankiv organisatsioon juhtkiri- arvamusloo avaliik. Väljendab meediaväljaande ametlikku seisukohta ja on seetõttu allkirjastamata. Sisaldab arvamusi, tõlgendab ja seletab olulist uudist, mõjutab avalikkust kaitsetu inimene- eelkõige laps ja intellektipuudega täiskasvanu, keda on võimalik küsimustega suunata. Ka õnnetuse või kallaletungi ohvrid ja asotsiaalid. kollane ajakirjandus- kõmuleht. Ajakirjanduse liik, milles pole andmed tihti usaldusväärsed või on lihtsalt meelelahutuslikud
pidava kihini. V MÄRGALAD Ala, mille pinnas on liigniiskusega küllastunud (nt sood, madalad veekogud, jõeluhad, üleujutusalad). Soo tekib maismaa soostumisel põhjavee taseme tõustes või veekogude kinnikasvamisel. Kõige rohkem on Euroopas soid Põhja-Euroopas, kus sademete hulk on suurem, kui aurumine. Kesk- ja Lõuna-Euroopas on soid väga vähe alles (neid on kuivendatud). Eesti ja Euroopa majandus Majandussektorid: I PRIMAARNE SEKTOR ehk hankiv majandus (tegeleb hüvede loodusest saamisega) Nt põllumajandus, jahindus, metsandus, kalandus II SEKUNDAARNE SEKTOR ehk tööstus (tegeleb tooraine töötlemise, valmistoodete tootmise ja tarbijatele edastamisega) Nt masinatööstus, puidutööstus, tekstiilitööstus, keemiatööstus, metallitööstus, rõivatööstus, ehitusmaterjalitööstus, elektroonika, toiduainetööstus III TERTSIAARNE SEKTOR ehk teenindus (tegeleb teenuste osutamisega)
Geograafia kordamis küsimused 1. Millega tegeleb majandus geograafia? Uurib ja seletab majandusnähtuste ruumilist levikut. 2. Mida tähendab majandusspetsaliseerumine? Toodetakse mõnda kaupa rohkem kui endal tarvis. Ülejäänud osa müüakse. Teenitud raha eest ostetakse kaupa, mille tootmine on oma maal kallis, raske. 3. Majandus jaotus sektoriteks ja harudeks. Hankiv majandus Põllumajandus Kalandus Jahindus Metsandus Teenindav majandus Haridus Tervishoid Kaubandus Muud teenindusharud Veondus Riigihaldus Tööstus
EESTI MAJANDUS Majandusgeograafia on geograafiaharu, mis uurib majandusnähtuste ruumilisi iseärasusi ja levikut. Ruumilisteks iseärasusteks on paigutustegurid: looduslikud tingimised, rahvastik, ajalugu, naaberriigid. Spetsialiseerumine on teatud riigi või piirkonna orienteerumine nende toodete ja kaupade tootmisel, milleks on kõige paremad eeldused. Geograafiline tööjaotus on riikide ja rühmade vahel otstarbekas kaupade tootmise ja vahetamise süsteem. Hankiv majandus e. primaarne: põllumajandus, kalandus, jahindus, metsandus. Teenindav majandus e. tersiaalne: haridus, tervishoid, kaubandus. Töötlev majandus e. sekundaarne: keemiatööstus, puidutööstus, toiduainetööstus. Majanduse arengut võib soodustada või takistada loodusvarade(maavarad, mets, vesi) olemasolu ja looduslike tingimuste(maavarad, pinnamood, vetevõrk) eripäras. Varasemal perioodil oli juhtiv haru põllumajandus, tänapäeval tööstus ja teenindus. Raske
suhete raames toimiv reeglite süsteem suhete raames toimiv reeglite süsteem, mis (seadused, määrused, standardid jne), mis hõlmab meediumide organisatsiooni, puudutab informatsiooni andmise, kogumise, kättesaadavust, tööviisi ja õigusi. levitamise ja vastuvõtu tingimusi. Meedium vahelüli, vahendaja Auditoorium kuulajaskond Tsensuur ajakirjanduse jms läbivaatamine riigiasutuse poolt Infoagentuur meediale teavet hankiv organisatsioon Meediaagentuur reklaame kokkuostev ning reklaamipinda ja aega müüv organisatsioon
nähtuste kohta. Eksperdi, spetsialisti, asutuse, komisjoni kirjalik arvamus. avalik ruum – on mõeldud kasutamiseks kõigile ja seal viibivaid inimesi võib intervjueerida, filmida, pildistada luba küsimata demagoogia – hämamine, eskiteele viimine tõe moonutamise ja pettelubadustega diskussioon - arutlus, vaidlus, arvamuste vahetamine ekspert – oma ala asjatundja, oodatakse arvamuse avaldamist fakt - tõsiasi infoagentuur – ajakirjanduse uudiseid, informatsiooni hankiv organisatsioon juhtkiri – arvamusloo alaliik, väljendab meediaväljaande ametlikku seisukohavõttu ja on seetõttu enamasti allkirjastamata; sisaldab aarvamust, tõlgendab ja seletab olulist uudist, mõjutab avalikkust kaitsetu inimene - eelkõige lapsed ja intellektipuudega täiskasvanud, keda on võimalik küsimustega suunata; ka õnnetuse või kallaletungi ohvrid ja a-sotsiaalid kollane ajakirjandus - põnevust, sensatsiooni taotlev, kõmu- Kollane kirjandus, ajakirjandus.
kõrgusvööndilisuse ala loodusvööndis. Horvaatia põhja- ja idaosas on kliima mandriline, mis toob kaasa kuumad suved (+25C) ja külmad talved (-0C), rannikuäärne kliima on Vahemereliselt pehme, suvine temperatuur on soe (24C) ja talved pehmed (+8C). Horvaatia keskmine sademete hulk aastas on 2000mm. Mais ja oktoobris on temperatuurid vastavalt 18C ja 16C, rannikuala on puhkajatest tühi ning sügisel on mitmed külastuskohad talveks suletud. Hankiv majandus Horvaatias on põllumajanduslikult haritavat maad 25,82% ning püsikultuure 2.19%. Niisutatavat maad on 2008 aasta seisuga 310 km2. Balkani poolsaar on mägine ja suved on kuivad ning mullad on kuivad, seega on seal põhiliseks põllumajandus liigiks viinamarjakasvatus ja oliivikasvatus. Maavarasid on selles piirkonnas vähe. Töötlev majandus Horvaatia ettevõtted on investeerinud põhiliselt töötlevasse tööstusse,
Korda tööks! 1.) Majandustegevust iseloomustavad jooned: > Spetsialiseerumine Tegeltakse piirkonnale sobilike majandusvaldkondadega ning toodang müüakse ja endale vajaminev ostetakse mujalt. Selline tegevus võimaldab toota odavamalt. > Geograafiline tööjaotus Otstarbekas kaupade tootmise ja vahetamise korral erinevate piirkondade vahel. 2.) Majanduse haruline struktuur: Hankiv majandus Põllumajandus, kalandus, metsandus, jahindus Teenindav majandus haridus, tervishoid, kaubandus, muud teenindusharud Töötlev majandus - tööstus toiduaine, puidu, metalli, keemia, masina, mäetöösus. Energeetika elektroenergeetika, kütusetööstus. Kergetööstus tekstiilitööstlus, naha- ja jalatsitöötus. 3.) Majandustegevust mõjutavad tegurid: 1) Loodusvarad Loodusvarad on kõik looduses paiknev, mida inimene oma tegevuses oskab kasutada
poliitilised sündmused, riiklik stabiilsus, majanduslikud välissidemed, georgraafiline asend. 4. Majanduses toimub spetsialiseerumine, sest looduslikud ja ja majanduslikud tingimused on erinevad. 5. Eesti loodusolud mõjutavad Eestit nii, et siin ei saa kasvatada palju valgust vajavaid taimi ning Eestin ei saa tegeleda näiteks autode tootmisega, kuna meil puudub vajalik tooraine. 6. Majandus jaotub kolmeks sektoriks: Primaarne (hankiv), Sekundaarne (töötlev), Tertsiaarne(teenindused jne.) 7. SKT kasut. et teada palju on riik aasta jooksul toodetud kaupade ja teenuste väärtus rahaliselt. Inimarenguindeksit kasut. et teada inimeste enda andmeid ( haridus+tervis) + SKT 8. Tootlikus näitab toodangu koguväärtust, mis on jagatud töötajate arvuga. 9. Spetsaliseeruvad näiteks tervishoid ja haridus. 10. Riigite arengutaset tööjõu jagunemises eri majandusharude vahel
emamaast); kolooniate iseseisvumise põhjused - sõjad mõjutasid maailmamajanduse toimimist ning seetõttu hakati otsima võimalusi koloniaalsüsteemi ümber kujundada. 3) *sisemajanduse kogutoodang (SKT/SKP) - antud riigi territooriumil valmistatud toodangu ja teenuste koguväärtus; (rahvuslik koguprodukt - antud riigi ettevõtete poolt valmistatud toodangu ja teenuste koguväärtus); *majanduse struktuur - esmas sektor(hankiv), sekundaarne sektor(töötlev), kolmas sektor(teenindav) *väliskaubanduse suurus ja struktuur - oluline ekspordi ja impordi saldo ning milliseid kaupu riik eksp. ja imp. *töö tootlikkus - ühe töötaja poolt valmistatud toodangu koguhulk aastas; * energia tarbimine 1 el. kohta * transpordi ja sidevõrkude tihedus *elatus- ja kultuuritaseme ülenäitajad - nt. kirjaoskuse %, kesk. eluiga, iive. *inimarengu indeks (IAI)
3. TEEMA: Muutused maailmamajanduses (Rmt. lk 62-75) 27.11 Test + Aafrika riigid kaardil Allteemad: 1. Muutused majanduse struktuuris ja hõives. 2. Tootmist mõjutavad tegurid ning muutused tootmise paigutuses. 3. Rahvusvahelised firmad. 4. Autotööstus Põhimõisted: majanduse struktuur – majanduse koosseis; majandus koosneb 3 (4) põhisektorist, mis omakorda koosnevad erinevatest ühttüüpi majandusharudest. o primaarne e. hankiv sektor – siia kuuluvad loodusvarade hankimisel põhinevad tegevusalad: maavarade kaevandamine, põllumajandus, kalandus, metsandus, jahindus o sekundaarne e. töötlev sektor – primaarse majandussektoritoodangut töötlevad majandusharud: energeetika, metallurgia, masina-, keemia-, toiduainete- ja kergetööstus o tertsiaarne e. teenindav sektor – mitteaineliste hüvede tootmine, ühiskonda
Muutuvad ühiskonnad muutuvas ajas. Infoühiskonna plussid ja miinused Infoühiskond on informatsiooni tähtsustav ja seda kõigis eluvaldkondades maksimaalselt kasutav (hankiv, talletav jne) ühiskond. Nii kõlab üks võimalikest definitsioonidest infoühiskonna kohta. Kõigis ühiskondades on probleemid, pole suudetud veel välja kujundada ühiskonda, kus kõik oleks kõigile meelepärane. Alati on keegi, kellele asi ei meeldi või ei ole kasulik. Selles arutluses ma tooksingi välja erinevad aspektid infoühiskonna kohta. Koju kõndides nägin avariid, koju jõudes ja arvutisse minnes oli see juba lehtedes. Info- ühiskonnas levib info väga kiiresti
Tänapäeval: *puhkemajandus. Mõnes riigis nafta. Maksuparandus 6. Enamikus riikides kõrge kirjaoskuse tase ja kohustuslik kooliharidus Barbados (kool 5-16, kirjandus 100%) ÜHISKONNATÜÜBID I. Agraarühiskond (põllumajandusühiskond) On ühiskond, mille enamik liikmeid tegeleb põllumajanduse või kalapüügiga. Tööd tehakse peamiselt käsitsi. Majandus Tootmises rõhk kvantiteedil, domineeriv hankiv sektor, naturaalmajandus Poliitika Õiguslik kaitsetus Ühiskond Sotsiaalne kihistumine Paikne eluviis Linnastumise aste madal Haridus Kirjaoskamatus suur Hariduse tase madal II. Industriaalühiskond (tööstusühiskond) On ühiskond, kus peamised tegevusalad on tööstus, ehitus ja veondus ning ainelisi
Siledapõhjalised savnõud · Tegevus-/elatusalad Algas üleminek põlluharimisele, toimus neoliitiline revolutsioon. · Asutuse paiknemine, eluase, eluviis Algas üleminek rändavalt põlisele eluviisile · Matmiskombed - Pronksiaeg al 1800 eKr ASVA kultuur-kindlustatud asula järgi Saaremaal · Töö-ja tarberiistade materjalid Kivi, sarveluu pronksiaja algul · Tegevus-/elatusalad Karjakasvatus, maaviljelus, vanimad põllud Põhja-Eestis, hankiv majandus teise järguline · Asutuse paiknemine, eluase, eluviis Kindlustatud asulad · Matmiskombed Kivikirstkalmed, maapealnekalme + laibamatus, hauapanuseid vähe Rauaaeg al 500 eKr 1227 pKr EELROOMA JA ROOMA RAUAAEG 500eKr-450pKr, kuna Rooma Imp mõjutas Põhja-Euroopa sh Eestit, s.o sõdadeta aeg · Töö-ja tarberiistade materjalid Raud, 1. Raudesemed naaberaladelt, kohalik raua tootmine soorauamaagist al 200 eKr. Kivi lõplik kõrvale tõrjumine.
kõigub 20 °C ümber. Jaapani lõunaosa saartel, näiteks Okinawal on suved kuumad, enamasti üle 30 °C, ja ka talvel ei lange temperatuur tavaliselt alla 15 °C. Lisaks asub Jaapan Vaiksel ookeanil sündivate troopiliste tormide taifuunide teel. Hilissuvel ja varasügisel Jaapanit tabavad taifuunid põhjustavad üleujutusi ja maalihkeid ning hävitavad viljasaake ja purustavad maju. Samuti on Jaapanis palju maavärinaid. Hankiv majandus Jaapan on üks suuremaid põllumajandussaaduste importijaid maailmas, sest ainult 13,3% kogu maismaast sobib põllumajanduslikuks tootmiseks. Kuna kala on jaapanlaste toidulaual riisi järel tähtsuselt teisel kohal, siis on kalandus riigi üks tähtsamaid majandusharusid. Jaapan suudab hetkel rahuldada 30% oma toiduainete vajadusest. Töötlev majandus Oluline osa Jaapani majanduslikust võimsusest põhineb töötleval
Ülevaade EestiHollandi majandussuhetest Eesti jaoks oluline kaubanduspartner (8. koht) Suuruselt kolmas välisinvestor 1,3 miljardi euroga (10.2%) Rootsi ja Soome järel Eesti ja Holland kuuluvad koos internetivabadust edendavate riikide juhtgruppi Maavarad Rikkalikult looduslikku gaasivaru (maagaasi) katab riigi enda nõudmised võimaldab ligemale poole aastasest gaasitoodangust eksportida Vähem naftat kivisütt kivisoola Hankiv sektor Tähtsaim haru on maagaasi tootmine Maagaasi varult on kapitalistlike maade hulgas 4. kohal Toodangu poolest 3. kohal Toodetakse ka soola ja naftat Kuni 1970. aastani kaevandati Hollandis ka kivisütt Töötlev sektor Veerandi majandusest hõlmab masinaehitus ja metallitöötlus Teise veerandi hõlmab elektrotehnikatööstus Ülejäänud 50% majandusest jaguneb võrdselt naftatöötlus toiduainetööstus kergetööstus keemitööstus
Kuuluvad Rahvaste Ühendusse SKT on erinev, kuid mitte väga madal Valitseval kohal on istandused suhkruroog, tubakas Tänapäeval puhkemajandus, vähesel määral nafta ning maksuparadiis Majanduslik abi praeguselt emamaalt Kõrge kirjaoskuse tase ning koolikohustus Riigid : Bahama, Barbados, Jamaica Agraarühiskond = põllumajandusühiskond Tööd tehakse peamiselt käsitsi MAJANDUS : naturaalmajandus, domineerib hankiv sektor POLIITIKA : õiguslik kaitsetus ÜHISKOND : sotsiaalne kihistumine, paikne eluviis, linnastumine on madal HARIDUS : kirjaoskamatus on suur, madal haridustase Industriaalühiskond = tööstusühiskond Tegevusaladeks tööstus, veondus, ehitus Tööd tehakse masinate abil MAJANDUS : töötlev tööstus, tehnika revolutsioon, vähene tegelemine põllumajandusega POLIITIKA : demokraatia areng ÜHISKOND : linnastumine suureneb
eeldustest ja inimresurssidest. · Import on kasulikum, kui tootims- ja veokulud kokku jäävad väiksemaks, kui kohapeal tootes. · Geograafiline tööjaotus otstarbekas kaupade tootmine ja vahetamise ruumiline korraldus (riikide vahel, riigisiseselt jne) · Geograafilise tööjaotuse aluseks on loodusvarad, loodusolud, kapital, tööjõud. Majandusharud 1. Hankiv majandus looduslikud tegurid; põllumajandus, kalandus, metsandus, jahindus. 2. Töötlev majandus tööstus, ehitus. 3. Teenindav majandus veondus, kaubandus, tervishoid, haridus, riigihaldus, isikuteenindus (juuksur jne) Majanduse arengut ja paigutust mõjutavad tegurid · Looduslikud tegurid: loodusvarad, maavarad, mets, vesi, viljakad mullad. · Loodusolud kliima, pinnamood, vetevõrk. · Loodusvarad- ja olud mõjutavad eelkõige hankivat majandust.
Majandussektorid Primaarne ehk esimene ehk hankiv sektor- tegelevad tooraine hankimisega loodusest, nt põllumajandussaaduste kasvatamine, kalapüük, jahindus, metsandus, maavarade kaevandamine. Sekundaarne ehk teine ehk töötlev sektor- tegeleb tooraine või saagi töötlemisega, toodete valmistamise ja tarbijatele edastamisega, nt ehitus, energiamajandus, masinatööstus, keemiatööstus, arvutite tootmine jne. Eestis on hästi arenenud keemiatööstus, eriti selle kaks sektorit: põlevkivikeemia ja haruldaste muldmetallide tootmine. Tertsiaarne ehk kolmas- osutavad teenuseid, nt veondus, kaubandus, tervishoid, haridus, riigivalitsemine, turvalisus, õiguskaitse, teadus, meedia, turism, osad kultuurvaldkonnad. Eesti majandusgeograafiline asend Eestis saab enam-vähem kõike teha, on olemas tööjõud, maavarad ning teedevõrk. Tegu on arenenud ühiskonnaga, kõige rohkem on kolmandat sektorit ja kõige vähem on esimest sektorit. Püütakse saavutada kõig...
rajada), transport, rahvusvaheline kaubandus, rahvastik ja tööjõud. 33.Millistest teguritest sõltub mingi piirkonna majanduse iseloom Looduslikud tingimused, riigikorraldus, ajalugu, inimesed(haridus ja oskused),kohalik kultuur, suhted teiste riikidega ja regioonidega, naaberriikide majanduse iseloom 34. Millisteks majandussektoriteks majandus jaotub?Mis on nende sektorite ülesanded?nim. kolm majandusharu igast majandussektorist Hankiv majandus, töötlev majandus,teenindav majandus Hankiv majandus(primaarsektor)- eluks vajaike ainete ja materjalide hankimine loodusest(põllumajandus, taimekasvatus, loomakasatus) Töötlev majandus(sekundaarsektor)-hankiva majanduse toodangu töötlemine tarbimiseks sobivale kujule(tooduainetetööstus,puidutööstus,mäetööstus, metallitööstus,keemiatööstus,masinatööstus,ehitusmaterjalitööstus,energeetika(elektroe nergeetika,kütusetööstus),kergetööstus(tekstiilitööstus,naha-ja jalatsitööstus), ehitus)
2.SKT väike 1000-2000 USD 3.vaesus 4.madal haridustase 5.sõltuvad Põhja-riikidest Aafrika, Ladina-Ameerika, Lõuna-Aasia-SOOJEMAS KLIIMAS 5 allgruppi I Uusindustriaalsed riigid Kiiresti arenevad riigid Singapur, Mehhiko, Brasiilia Kiire majanduse areng alates 1970ndatel (eksporditööstus) SKT kõrge II Naftat eksportivad riigid Edela-Aasia väga suured nafta varud-toornafta müügist suured tulud SKT kõrge Araabia ÜE, Saudi-Araabia, Katar On arengumaad, sest domineerib hankiv sektor III vähem arenenud riigid Etioopia, Somaalia, Afganistan Maailma vaeseim piirkond on Aafrika. Suur nälg. IV Istandusriigid Väike saared Kariibi meres Kuuba, Haiti, V Tavalised arengumaad India, Egiptus, Hiina Toimub iseseisev industrialiseerumine 5. RAHVUSVAHELINEFIRMA-ettevõte, korporatsioon paikneb mitmes või mitmekümnes riigis ASUKOHAMAA-maa, kuhu firma on rajanud tütarettevõtted(arengumaad), tööjõud odav
eks ja tähtsustav ja seda kõi hilisindustriaalse eluvaldkondades ks ning maksimaalselt kasuta postindustriaals (hankiv, tootev, talleta Iseloomustus eks. levitav) ühiskond Tänapäeval on Tänapäeval veel umbes 10 Nüüdisajal esineb levib üle mln. korilast, varaagraarset tootmisviisi maailma kes elutsevad eelkõige mäestikualadel, postindustriaaln peamiselt kõrbetes ja tundrates
Majandusharud · Tekstiiltööstus, metsatööstus, metallurgia, transport ehk veondus, kalandus, põllumajandus. · Iga majandusharu vajab loodusvaresid, erinevate oskuste nind võimetega tööjõudu ning kapitali · Mjandusharud, mis müüdavad oma toodangut välismaale ja teenivad niiviisi raha · Igas riigis kujuneb majandusharude erinev vahekord e majandusstruktuur Sektorid: · Primaarne- hankiv Paigutavad sinna kus on ressurssi hankida.(Nafta, kalapüük, köögiviljakasvatus) · Sekundaarne- töötlev Asja tootmisel saab suurema kasumi, tooraine piirkonda, oma hind on kõige odavam.(ehitustegevus, laevaehitud, mööbli tootmine) · Tetsiaarne- teenindav (veondus, side-ja postiteenused, turism, kaubandus) Globaliseerimine On olulist mõju avaldanud infrastruktuur, st side, transport. Hõivatus ja SKT
-liikluskindlustusfond-teevad sissemakse ainult autoomanikud RAHA VORMID -väärmetallid(kuld,hõbe) -paberraha -plastik-nahk Ülesanded-vahetusvahend,maksuvahend,arveldusühik,kogumisvahend KULLASTANDARDID-raha seotud kullaga -raha tohtis trpkkida piiramatult -raha sai pankades kullaks vahetada(riigipangad) -18-19 sajandil ameerikas VÄÄRTPABERID Panga või fondi ametlikus korras ja vormis väljaantud dokument 3MAJANDUSSEKTORIT Primaar e hankiv-jahindus,metsamajandus,põllundus,kalandus Sekundaar e töötlev tööstus-ehitus, gaas, energia,tööstus Tertsiaal e teenindus haridus -väheneb sekundaar, suureneb tertsiaal INFLATSIOONILIIGID 1.nõudlusinfl-nõudlus ületab pakkumise 2.pakkumisinfl-kasvavad tootmiskulud 3.palgainfl-palk kasvab 4.hinnainfl-kaupade tõusmine 5.siirdeinflt-ühe riigi hinnatõus tõstab ka 2ste riikide hindu 6.maksuinflatsioon-tootjad on sunnitud teatud täiendavate maksudega seotud. Kulutusi
Muude energiaallikate, nagu hüdro-, tuule-, geotermaalenergia, kasutamine praktiliselt puudub. Mongoolia oli pikalt Nõukogude Liidu mõjusfääris ning pole sellest veel täielikult välja tulnud ja oma enegriamajanduse struktuuri uuendama hakanud, taastuvaid energiavarasid ei kasutata üldse. Elektrienergia toodetakse traditsioonilistest maavaradest, eriti just kivisüsit, kuna selle varusid riigis leidub ohtralt. Peamine energiakasutaja on töötlev sektor, hankiv ja teenindav sektor kasutavad ära kordades vähem (joonis 4). Joonis 3. Mongoolia energiasüsteem (must kastike tähistab kivisöe kaevandust, punased soojuselektrijaamasid ja tumesinised plaanitavad soojuselektrijaamasid, kaardilt tuleb välja ka Mongoolia energiavarade eksport Hiina ja Venemaaga). Allikas: Mongolian Views Elektrienergia kasutamine (GWh) 330; 9% 40; 1%
20.SAJANDI ALGUSEKS JAGUNES MAAILM PÕHJA- JA LÕUNA-RIIKIDEKS PÕHJA-RIIGID LÕUNA-RIIGID ·ISESEISVAD RIIGID, ·KOLOONIAD, SÕLTUSID IMPEERIUMID EMAMAAST ·INDUSTRIAALNE TOOT- ·AGRAARNE TOOTMISVIIS, MISVIIS, KONTROLLISID TÖÖSTUS VAID EMAMAAD MAAILMA MAJANDUST HUVITAVAS VALLAS ·OMAVAHEL TIHEDAD ·OMAVAHELINE SUHTLUS SIDEMED, TÖÖJAOTUS PUUDUS, KAUBAVAHETUS ·TÖÖTLEV TÖÖSTUS, EMAMAAGA OMAVAHELISED KAPITALI- ·HANKIV TÖÖSTUS JA VOOD ISTANDUSED KOLOONIATE ISESEISVUMINE · PÕHJA-RIIKIDEL VÄHENES TEHNOLOOGIA ARENGU TÕTTU VAJADUS TOORAINE JÄRELE · KOLOONIATE HALDAMINE KUJUNES TÜLIKAKS JA KULUKAKS · KOLOONIATES OLI TÕUSNUD HARIDUSTASE JA TEKKINUD ISESEISVUSEST HUVITATUD HUVIGRUPID · PORTUGALI JA HISPAANIA KOLOONIAD ISESEISVUSID EMAMAADE NÕRKUSE TÕTTU ISESEISVUSSÕDADEGA INFOÜHISKONNA EELDUSED · TEHNOLOOGIA ARENG VÕIMALDAS INFO KIIRET
tööstusrevolutsioon e tööstuspööre- üleminek põllumajanduslikult tootmiselt tööstuslikule, seda isel. vabrikute levik, linnade kiire areng, töölisklassi ja kodanluse kujunemine primaarsektor e. hankiv tööstus (põllumaj, jahindus, kalandus, metsatööstus ja mäetööstus) sekundaarsektor e. töötlev tööstus ( energeetika, ehitus, gaasi-ja veevarustus) tertsiaarne sektor e. teenindus infoühiskond- ühiskond, kus kaustatakse igapäevaselt infotehnoloogiat teadmusühiskond- ühiskond, kus kasutatakse nii majanduses kui ka valitsemises teadusuuringute tulemusi, palju ülikoole ja haritlaste kõrge osakaal.
· Kõrgeltarenenud ühiskond, millele on omane kõrgtehnoloogia massiline kasutamine · Teenindusosatähtsus kasvas kiiresti. Teaduse ja tehnoloogia osa majanduses · Vaja on hoopis teistsugust tööjõudu- haritud spetsialiste, teeninduspersonali · Mitmekesised väärtushinnangud iseloomusta põhjalikult infoühiskonda Õ lk 5 - 12 Arenenud postindustriaalne ühiskond- infoühiskond. Informatsiooni tähtsustav ja seda kõigis eluvaldkondades max kasutav (hankiv, tootev, talletav, levitav) ühiskond Tehnoloogiate ja kommunikatsioonivahendite arendamine teeb infot massiliseks ja kättesaadavamaks. Inimesed tarbisid infot rohkem, sest nad olid haritumad iseloomusta põhjalikult teadmusühiskonda Õ lk 5 - 12 Nii poliitikas kui ka majanduses osatakse kasutada infot. · Paindlik ja vabam töökorraldus · Oluline on loovus, oskus töötada meekonnas ja rakendada oma teadmisi
või kogu maailma ulatuses (maailmamajandus) Millistest teguritest sõltub mingi piirkonna majanduse iseloom Piirkonna majanduse iseloom sõltub looduslikest tingimustest, riigikorraldusest, ajaloost, inimestest (haridus, oskused), kohalikust kultuurist, suhetest teiste riikide ja religioonidega ja naaberriikide majanduse iseloomust Millisteks majandussekttoriteks majandus jaotub?nende ül? Nim. 3 majandusharu igast sektorist Majandus jaotub 3, sektoriks. Hankiv majandus tegeleb eluks vajalike ainete ja materjalide hankimisega. Töötlev majandus tegeleb hankiva majanduse toodangu töötlemisega tarbimiseks sobivale kujule, näiteks puidutööstus, metallitööstus ja keemiatööstus. Teenindav majandus tegeleb teenuste pakkumiseka eraisikutele, ettevõtetele ja riigiasutustele, näiteks haridus ja teadus. Kuidas iseloomustatakse majanduse struktuuri Majanduse struktuuri iseloomustatakse mingi piirkonna hankiva, töötleva ja
Majandus on tootmise ja tarbimise organiseerimine. Pikaajalist riiklikku majanduse reguleerimist nim majanduspoliitikaks, mis tegeleb: 1. majanduse struktuuri valik tootev, hankiv, teenindav sektor 2. majandusele kvalifitseeritud tööjõu tagamine 3. piirkondade majandustegevuste tasakaalustamine 4. tulemuslikuks majandustegevuseks õigusliku aluse loomine 5. raha ja pangasüsteemi stabiilsuse hoidmine 6. majanduslikuks ja sotsiaalselt õigustatud maksusüsteemi loomine 7. kontroll majandustegevuste tulemuste üle majandussüsteemid 1. naturaalmajandus kaup kauba vasu 2. käsumajandus riik reguleerib kogu majandust 3
B. Tööd tehakse peamiselt masinatega C. Peamiseks kasutatavaks ressursiks on informatsioon D. Üle poole töötajatest on hõivatud tööstuses. E. Peamiseks tootmisüksuseks on uurimis-ja teenindusasutus . Majanduse struktuur Primaarne Sekundaarne Tertsiaarne sektor ehk sektor ehk sektor ehk hankiv töötlev tööstus teenindus majandus Põllumajandus Kõik Teenindus, , kalandus, tööstusharud, veondus, jahindus, energiamajandus äriteenused, metsandus, , ehitus pangandus, mäetööstus infotöötlus, ehk haridus, maavarade tervishoid,
.............7 2 Infoühiskonnas kujuneb välja kogu maailma haarav majanduslike, sotsiaalsete ja kultuuriliste kontaktide süsteem, kasvavad riikidevahelised kaubavood ja riigid muutuvad üksteisest sõltuvamaks. Infoühiskond- mis see on? Infoühiskond (inglise keeles information society) on informatsiooni tähtsustav ja seda kõigis eluvaldkondades maksimaalselt kasutav (hankiv, tootev, talletav, levitav) ühiskond. Infoühiskond on koondmõiste rõhutamaks info ja infokäitluse mahtude ja tähtsuse suhtelist suurenemist tänapäeva ühiskonnas. See on kõikehõlmav ning haarab kogu sotsiaalset reaalsust. Infoühiskonna peamiseks tunnuseks on arvutite massiline kasutamine ja kõikjale ulatuvad ülemaailmsed, personaalsed kommunikatsioonikanalid (Internet ja sellel baseeruvad struktuurid) ning elektroonilised teenused
postindrustriaalne tv, SKT>20 000 USD, valitseb ja kontrollib maailma majandust, heaoluühiskond. Majanduslikud raskused seoses üleminekuga turumajandusele. LÕUNA-SKT 1000-2000 USD, madal ja keskmine maj arengutase, sõltuvad põhjast 5 allgruppi-Uusindrustiaalsed . riigid: 20 saj 70ndatel viidi läbi reforme ja majandus hakkas kiiremini arenema naftariigid: edela-aasia, SKT on suur, sest riikidel on suured naftavarud ja naftat müüakse kallilt välisturule. Majanduses on ülekaalus hankiv majandus. Araabia 20 000, saudi-araabia 13 000 istandusriigid vikesed saareriigid kariibi meres. Istandusmaj. Kuuba 1700, haiti 1860 majanduslikult vähem arenenud-kõige vaesemad riigid kesk-aafrika, lõuna-aasia kasutatud lühendid: k-koloonia, tv- tootmisviis
peamisi eksport tooteid. Juhtivateks importkaupadeks on tarbe- ja kapitalikaupad, küte, toit, nafta ja elekter. Ameerika Ühendriigid on ülekaalukalt suurim kaubanduspartner. 4 Majanduse arengu näitajad. Tööstustoodangu kasvu määr: 2,1% (2013) Riikidega võrdluses on maailmas 123. kohal Tööjõud: 2738000 (2013) Riikidega võrdluses on maailmas 107. koht Tööjõud majandussektorites: Põllumajandus: 21% Hankiv majandus: 20% Teenindav majandus: 58% (2011) Töötuse määr: 6,3% (2013) 6,1% (2012) Riikidega võrdluses on maailmas 64. koht Rahvastik allpool vaesuspiiri: 36,5% (2010) Leibkonna sissetuleku või tarbimise protsentuaalne osa: madalaim 10% : 1% kõrgeim 10% : 37% (2009) Eelarve: tulud: $ 4683000000 kulutused: 5666000000 $ (2013) Eelarve ülejääk (+) või puudujääk (-): -4% SKPst (2013) Riikidega võrdluses on maailmas 147. koht Riigivõlg: 62% SKPst (2013) 59,2% SKT-st (2012)
2. Milline on ühiskonna struktuur? ● avalik sektor (riigisektor)(tegeleb juhtimisega) ● erasektor(eesmärk teenida raha)(ettevõtted) ● kolmas sektor (pakub teistele täiendust) (SA, MTÜ) 3. Agraarühiskond, industriaalühiskond, postindustriaalühiskond ja infoühiskond? Mille alusel paigutatakse ühiskondi ühe või teise eelpoolloetletud kategooria alla? Millised on majanduselu kolm põhivaldkonda? agraarühiskond (peamine hankiv/primaarne sektor) ● Rikkuse allikaks maavaldus ● Pärisorjuse kriis( saadi aru, et olenemata töö kvaliteedist endi elu ei parane) industriaalühiskond (peamine töötlev/sekundaarne sektor) ● Teaduse ja tehnika areng ● Rahakapital ja tööjõud ● Ratsionaalsus (tööl lähtuti kellaaegadest, tegeleti ainult tööga) ● Bürokraatia (linnastumise suurenemisel vaja rohkem ametnikke)
annaabi.ee 
