TASAKAALUS AURUMIST OKASMETSA- ROHTTAIMED VÖÖNDIS KAMARDUMINE LEETUMINE RIKAS MULLA- HAPPELINE ELUSTIK KESKKOND MULLAPROTSESSID KÕRGE TEMPERATUUR TURVASTUMINE SOOLDUMINE SOOSTUMINE VÄHE SADEMEID GLEISTUMINE AURUMINE SADEMED ÜLETAB ÜLETAVAD SADEMEID AURUMIST MULLAPROTSESSID ..
Mullaprotsessid Peamised mullas toimuvad protsessid Leetumine Kamardumine Gleistumine Sooldumine Soostumine Leostumine Leetumine Protsess, kus orgaanilise aine lagunemisel tekkivate hapete mõjul mulla mineraalosa laguneb lahustuvateks ühenditeks, mis mullas liikuvate vete toimel sügavamale kantakse. Mulla viljakus langeb. Tüüpiline okasmetsade alal. Kamardumine Mullatekkeprotsess, mille käigus orgaaniline aine, eeskätt huumus ja koos sellega ka mineraalsed ühendid, kogunevad mulla pindmisesse kihti- tekib huumushorisont. Intensiivselt toimub rohtlates. Gleistumine Toimub liigniiskes ja hapnikuvaeses mullas. Anaeroobsed mikroorganismid hangivad endale vajaliku hapniku peamiselt Fe2O3st mis taandub FeOks. FeO reageerib mulla mineraalidega ja tekivad sinakad või rohekad gleimineraalid. Iseloomulik tundraaladele. Sooldumine Sooldunud mullad sisaldavad rohkelt vees lahustunud s...
Mulla tekkeks on vaja: *lähtekivim- murenenud kivim, kuhu kasvavad taimed ja millest muld tekib. (murenemine) (lähtekivimist sõltub ka mulla niiskus- liiv-kuiv, moreen- parasniiske, savi- niiske) *reljeef- mõjutab vee-ja soojusreziimi, ainete ümberpaigutumist. Suhteline kõrgus, nõlva kalle, asend ilmakaarte suhtes. Orus- delluviaalmullad- toitaineterikkamad, niiskem, paksem eriosiooni tõttu. Nõlval õhuke, toita.vaene erodeeritud muld. *aeg- ulla teke saab alata, kui pinnakattel on kuj soodsad ting org aine kogunemiseks. Eesti muld ~12 000 a vana, vanim Aafrika keskosas ja vihmametsas- 1 milj.a. *kliima- sademete hulk, temp mõj kivimite murenemist, vee liikumist mullas, taimede liigilist koosseisu ja eluteg(orgaanil aine hulka ja koostist). (füüsikal.murenemist osakaal suurem-lõpp-produkt-savi; keemil.murenemine ülekaalus- oksiid) *organismid- mida rohekm taimi/org.ainet, seda suurem bioproduktiivsus.(kivimmurendile asunud taimed loovad...
Pedosfäär Muld- avatud süsteem, toimid ökosüsteemis filtrina. Murenemine-kivimite purunemine ja mineraalide muutumine maismaa pindmises osas temperatuuri, vee, õhu, ja elusorganismide mõjul. Lähtekivim- peenemad pindmised murenenud kivimid ,milles hakkab kogunema mullatekkeks vajalikku tolmu ja niiskust. Füüsikaline murenemine e. rabenemine- toimub kivimiosakeste e. mineraalide soojuspaisumise ja kokkutõmbumise tagajärjel. Füüsikalise murenemise käigus murdub kivim mitmesuguse suurusega osakesteks, kuid mineraalide struktuur ei muutu. Keemiline murenemine e. porsumine- muutub kivimite keemiline koostis ning osa lahustunud aineid eraldub, kuid kivimite väliskuju muutud vähesel määral. korrusioon- kivimi pindade uuristumine ja krobeliseks muutumine keemilise murenemise käigus. leostumine- lahustunud soolade ärakandumine ,lahustunud kohast. karstumine Eestis toimuv protsess kus..... Biol...
agessivsete lahuste teke, mis muudavad kivimite keemilist koostist (karst-kivimite lahust põhjavees, nt lubjakivi) ( porsumise tulemusena tekivadboksiit,kaoliin(valge savi) porsumine on intensiivne vihmametsades ja troopilstesmetsades (kus niiskus suurem) 3)bioloogiline murenemine-lihtsate elusorganismide kinnitumine kivimi pinnale , mõju on biokeemiline(ainevahetusprotsessid ja juureeritised)murenemiskoorik-seeosa mis on haaratud mullastikuprotsessides(L-E 3m. P-E 1m) Mullaprotsessid: mineraliseerumine-org ainete lagunemine lihtsamateks aineteks humifitseerumine-huumuse teke,taimsete hja loomsete a inevahetussaaduste ja jäänuste biokeemiline muundumine keeruliseks orgaanilis-mineraalseks kompleksühendiks leetumine-org aine lagunemisel tekkivate hapete mõjul mulla mineraalosa lagunemine lahustuvateks ühenditeks,need kantakse mullas liikuvate vete toimel mullast ära, viljakus langeb leostumine-vees lahustuvatesoolade ja kitsamas tähenduses
1m huumusekiht). Mullaorganismid kobestavad mulda, eritavad ainevahetuse käigus mulda mitmesuguseid aineid. Aja jooksul muutub mullakiht paksemaks, vesi kannab mullas aineid ümber ja kujunevad mulla horisondid. Mida noorem on muld, seda rohkem sõltuvad tema omadused lähtekivimist. Mida vanem muld, seda parem. Inimtegevus niisutamisega võivad mullad soolduda. Metsade mahavõtmine põhjustab erosiooni ja mullad võivad hävida. Positiivne: kobestamine, väetamine, kuivendamine. MULLAPROTSESSID Leetumine Näiteks Lõuna-Eestis. Protsess, kus orgaanilise aine lagunemisel tekkivate hapete mõjul mulla mineraalosa laguneb lahustuvateks ühenditeks, mis mullas liikuvate vete toimel uhutakse sügavamale. Huumushorisondi all kujuneb hele leethorisont. Mulla viljakus väheneb. Tüüpiline okasmetsade alal. Sademete hulk peab olema suurem kui aurumine. Kamardumine Mullatekkeprotsess, mille käigus orgaaniline aine, eeskätt huumus ja koos sellega ka
Kalimantan Kalimantan on suuruselt kolmas saar maailmas,mis asub Kagu-Aasias. See on koduks ühele vanimale vihmametsale terves maailmas mille vanuseks on 130 miljonit aastat. Seal valitseb ekvatoriaalne kliima.Tänu suurele sademete hulgale on saarel palju jõgesid kõige pikem jõgi on 1143 km pikkune Labuan,mis voolab Lääne-Kalimantanil. Kuching on suurim linn Kalimantani saarel. See asub Sarawaki jõe kallastel Kalimantani loodeosas.Seal on troopiliste vihmametsade kliima. Kuching'is on mõõdukalt soe ja väga niiske, sest sajab palju.Aasta keskmine sademete hulk on umbes 4200mm.Kõige sademeterohkemad kuud on talvekuud ehk november, detsember,jaanuar ja veebruar ning nö.kuiv hooaeg kestab juunist augustini.Keskmine temperatuur on seal umbes 23 kraadi. Temperatuur on aastaringselt peaaegu muutumatu. Mullad Sealses soojas ja niiskes ekvatoriaalses kliimas on välja kujunenud punakaspruunid ehk ferraliit...
ja suur temp. kõikumine, mulla lagunemine kiire; aurustumine natuke ülekaalus, u 2 m; A,B,C; kamardumine; kõige viljakamad mullad. Kõrb ja poolkõrb(hallmullad)- Kuiv ja kuum, lagunemine aeglane; ülekaalus läbikuivamine; 20-40 cm; A; sooldumine(erosioon); vähesobiv, vähenõudlikud kultuurid. Vihmamets(punamullad e. ferraliitmullad)- Kuum ja niiske, hästi kiire lagunemine; läbiuhteline, happelised mullad; 6-10 m ; A, E, B, C ; erosioon, gleistumine, gleetumine; väheviljakad. Mullaprotsessid. Gleistumine - toimub pidevalt liigniiskes ja hapnikuvaeses mullas, kus anaeroobsed mikroorganismid lagundavad orgaanilist ainet. Nad võtavad endale vajaliku hapniku rauaühenditest, mille tulemusena raud(III)oksiid muutub raud(II)oksiidiks. Raud(II)oksiidi ühendid on vees lahustuvad ja moodustavad mulla mineraalidega reageerides gleimineraale.Turvastumine - Liigniiskes keskkonnas lagunemata või poollagunenud orgaaniline aine kuhjub mulla pinnale. Leetumine -
Pedosfäär 3 (mullaprofiilid, mullaprotsessid, mullaviljakus Mõisted: mullaprofiil, mullaprotsessid, mullaviljaklus, muldade degradeerumine Mullaprofiil on mullahorisontide püstläbilõige maapinnast kuni lähtekivimi ülemise osani. Mullaprofiili tüsedus kõigub mõnekümnest cm-st mitme m-ni, enamasti 1 2 m. Horisontide järjestuse ja iseloomu alusel määratakse mullatüüp. Tüüpilisel profiilil eristatakse 0-, A-, B-, ja C-horisonti. Mullaprotsessid on elusa ja eluta orgaanilise aine, lähtekivimi, mulla mineraalosa, mullavee ja õhu vastastikused mõjutused. Need protsessid kujundavad mulda. Toimuvad: · Savistumine peened murenemissaadused ja orgaanilise aine mineraliseerumissaadused kuhjuvad horisondina tekkekohta; muld rikastub peene tolmu, ibe ning Fe- ja Al-ühenditega. · Lessiveerumine ibe ja tolm uhtub lagunemata allapoole. · Leetumine mulla mineraalosa laguneb huumusainete mõjul lahustuvateks
kohast eemale. X Protsess on intensiivne vihmametsades. Kivim peenestub erineva suurusega osakesteks. 2.5 Selgitage kahe näite abil murenemise rolli looduses 1. Murenemine muudab pinnavorme, aitab neid ümberkujundada. 2. Mulla tekkimisel on esmatähtis roll maakoore pindmise kihi kivimitel ja nende murenemisel. 2.6. Tooge üks näide selle kohta, kuidas murenemine avaldub linnakeskkonnas. 2.7. Mille poolest erinevad mullaprotsessid parasvöötme okasmetsas ja ekvatoriaalses vihmametsas? P6hjendage. Okasmetsade mullaprofiil on õhem kui vihmametsades, sest sademeid on parasvöötme jahedas piirkonnas tunduvalt vähem. Vihmametsades kulgevad mullaprotsessid aastaringselt, aineringe on väga kiire ning seepärast toitaineid mulda ei ladestu. Okasmetsades mullaprotsessid talvepakastega katkevad. 2.8. Tooge väja leet- ja mustmulla olulised erinevused ning nende tekkepõhjused.
Lähtekivim – (C) Kihid: A, B ja C Vahel ka E (hele) Iseloomulik kiire läbiuhtumine Vee liikumine ↓ Toitained kasutatakse kiiresti ära, mis tõttu on muld väheviljakas. Mullaprotsessid: Kiire läbiuhtumine Ferrallidistumine – kui mulda jäävad väljauhtumise tõttu Al ja Fe ühendid. Parasvöötme rohtla A, B ja C Liikumine ↓↑ Kõige toitainerikkam muld Mullaprotsessid Kamardumine – huumuse kujumine Okasmets (taiga) A, B, E ja c Liikumine ↓ Mullaprotsessid Leetumine – sademete tõttu savirikas
KIIREM
VANEMAD MULLAD ON PAKSEMAD JA
HORISONDID ON SELGEMALT ERISTUVAD
NOORIMAD MULLAD ON RANNIKUTEL,
VULKAANILISTEL ALADEL, MANDRIJÄÄGA
SEOTUD OLNUD ALADEL
VANIMAD MULLAD ON ROHTLATES,
MANDRITE SISEOSADES
KLIIMA MÕJU
SADEMETE JA AURUMISE VAHEKORD
MÕJUTAB MULLA VEEREŽIIMI JA
MULLAPROTSESSE
TAIMKATTETÜÜP JA KÕDUAINE HULK
MULLAELUSTIK (KÕDUNDAJAD,
LAGUNDAJAD)
MULLAPROTSESSID
SADEMED>AURUMINE SADEMED=AURUMINE SADEMED
Tundravööndi mullad Maapind sügavalt läbikülmunud, tekkinud igikelts. Mullaprotsessid toimuvad ainult ülessulavas osas. Kuna bioloogilised ja keemilised protsessid sõltuvad temperatuurist ja hapnikust mullaõhus, siis mullateke on väga aeglane. Toimuvad gleistumine ja turvastumine. Okasmetsade mullad Läbiuhteline veereziim. Keerulise ehitusega mullad. Vähenõudlikud okaspuud tulevad toime väikese toitainete hulgaga. Mullapinnal on mitmekihiline kõduhorisont. Okasmetsavööndile kõige iseloomulikumad on leedemullad
Keskonna probleemid Loodusnähtused Välk, metsatulekahjud *Osoon *Lämmastik *Veeaur *Süsihappegaas *Väävliühendid *Tuhk Vulkanism *Veeaur *Süsihappegaas *Väävliühendid *Tuhk Happevihmad Väävli- ja lämmastikuühendid reageerivad õhus sisalduva veeauruga ja tekivad happelised sademed Looduslik vee happelisus atmosfääris on 5,4- 5,6 pH Happed tulevad *Soojuselektrijaamad *Metallurgiatehased *Keemiatehased *Transport *Tegevusalad, mis on seotud kütuste põletamisega *Mullaprotsessid *Väetamine Happevihmade mõju elusloodusele *Okaspuude okaste kahjustumine *Metsade hävimine *Lehtpuude lehed kuivavad *Puude oksad kuivavad *Veekogud hapestuvad *Väheneb liigiline mitmekesisus *Vee-elustik hävib *Mullad hapestuvad *Mullastik väheneb *Sagenevad hingamisteede haigused (näiteks astma) Happevihmade mõju eluta loodusele Happevihmad mõjuvad söövitavalt *Lagunevad ehitised, skulptuurid *Soodustavad keemilist murenemist *Karstiprotsessid intensiivistuvad
............................................................................................................ .................................................................................................................................................................................... .................................................................................................................................................................................... 4. MILLE POOLEST ERINEVAD MULLAPROTSESSID PARASVÖÖTME OKASMETSAS JA EKVATORIAALSES VIHMAMETSAS? PÕHJENDA 4P 1. ERINEVUS: .................................................................................................................................................. PÕHJENDUS: ........................................
Eriti tundlikud on hapete suhtes okaspuud. Happelised sademed kahjustavad aga ka mitmesuguseid ehitisi ja skulptuure Huvitavad faktid Looduslik vee happelisus atmosfääris on 5,4 5,6 pH Sidrunimahla happesus on 2 pH, tomatimahlal 4 pH, kohvil 5 pH 50 70 % happelisest reostusest on pärit USAst Kust need happed tulevad? · Soojuselektrijaamad · Metallurgiatehased · Keemiatehased · Transport ... tegevusalad, mis on seotud kütuste põletamisega Mullaprotsessid, väetamine Vaatlustulemused Norras alustati vaatlustega juba 20. saj keskpaigas ligi poole sajandiga on happevihmadest mõjutatud ala oluliselt suurenenud Probleemi lahendamine Hoida kokku elektrienergiat Piirata liiklust Ökonoomsemad sõidukid näiteks elektriautod Kasutada madala väävlisisaldusega kütust Filtreerida heitgaase Rahvusvahelised kokkulepped vähendamaks väljapaisatava väävlisisalduse hulka. Inimesed peaksid rohkem kasutama liikumiseks ühistransporti,
Loodusvöönd Kliima iseloomustus ja mõju mulla Mulla veereziim Mulla Peamised horisondid Iseloomulikud Sobivus kultuuride tekkele paksus mullaprotsessid viljelemiseks Tundra Pikk külm talv, lühikese jaheda Liigniisked, igikelts takistab Õhuke AT-CG-Cd-D Gleistumine Vegetatsiooniperiood liiga suvega(t alla 10) läbiuhtelise veereziimi teket. 5-10 cm (igikelts) Turvastumine lühike ja külm, ei sobi
osadeks lagunemine. Murenemiskoorik on maismaa pinnakiht, kus toimub murenemine ja selle tagajärel maakoore ülaosas tekkib rabe kivimmaterjal. Paksus oleneb kliimast ja kivimitüübist. Lähtekivim C horisont. Aluskivim – D horisont Mullahorisont on mullatekke ja arenemise käigus kujunevad ja muutuvad üksteise peal lasuvad mullakihid. mullaprotsessid ( gleistumine on pidevalt liigniiskes ja hapnikuvaeses muldkeskkonnas toimuv protsess, mille käigus anaeroobsed mikroorganismid lagundavad mulda. Turvastumine – on protsess, mille käigus liigniiskes keskkonnas taimne orgaaniline aine koguneb, moodustades turba. Leetumine Leetumine on mullateke, mille puhul orgaanilise aine lagunemisel tekkivate hapete mõjul laguneb mulla mineraalosa lahustuvateks ühenditeks
parimaks varjandiks oleks tasakaalustatud veereziim, mille puhul ei toimu läbiuhtumist aga ka aurumist, vesi püsib mullas ning ei uhtu koos mineraalidega välja. Maailmamullad: *Tundravööndi mullad pole väga tähtsad. Kliima on karm , igikelts ei lase mullaprotsessidel hästi toimuda, või on need aeglased. Veereziimi perspektiivis on suvel liigniiske, talvel samuti, (läbiuhte veereziim) mulla paksus on õhuke, u. 20cm. Pealmine horisont on gleihorisont. Iseloomulikud mullaprotsessid on gleistumine. Halb ja väheviljakas muld. *Okasmetsad 1/3st tähtsamast mullavööndist. Jahe ja niiske, osaliselt aeglustav. Läbiuhte veereziim. Kuni 1m paks, pealmine horisont on väljauhtehorisont, iseloomulikud protsessid on leetumine soostumine leostumine. Halb vähese viljakuse ja niiskuse pärast (liivane pinnas), kuid on võimalik. *lehtmetsad soe ja niiske kliima, aitab kaasa mulla tekkele, tasakaalus veereziim. 1m paks. Sisseuhtehorisont on pealmine. Aktiivne biol
• Soojas ja niiskes kliimas on mulla teke kiirem • Vanemad mullad on paksemad ja horisondid on selgemalt eristuvad • Noorimad mullad on rannitkel, vulkaanilistel aladel, mandrijääga seotud olnud aladel • Vanimad mullad on rohtlares, mandrite siseosades (vanimad Afrikas) Killma mõju • Sademete ja aurumise vahekord mõjutab mulla veerežiimi ja mullaprotsesse • Taimkattetüüo ja kõduainete hulk • Mullaelustik (kõdundajad, lagundajad) Mullaprotsessid • HUMIIDNE - sajab rohkem kui aurustuda jõuab (muldade läbipesemine, toitained uhutakse sügavametesse kihtidesse; ekvatoriaalsed vihmametsad) • TASAKAALUSTATUD - sajab sama palju kui arustub • ARIIDNE - aurustub rohkem kui sajab (mulla sees olev vesi hakkab aurustuma; mullad soolduvad) Kliima mõju • KAMARDUMINE - sajab ja arustub võrdselt (tasakaalustatud); kõige viljakamad ja tüsedamad mullad • SOOLDUMINE - sajab vähe ja aurusutub palju
Maailma mullad Küsimused õ lk 76 1.Miks on tundravööndis mulla teke väga aeglane? Vastus. Tundravööndis on aastaringselt madalad temperatuurid, mis põhjustab maapinna sügava läbikülmumise ja igikeltsa tekke. Suvel sulab peamine kiht ära, aga alumises jääb igikelts püsima. Selle tagajärjel saavad mullaprotsessid toimuda ainult ülessulanud osas. Auramine on väike ja igikelts ei lase veel ära imbuda. On muld ka pidevalt liigniiske. Kuna mullas toimuvad bioloogilised ja keemilised protsessid sõltuvad temperatuurist ja mullaõhus olevast hapnikus, siis on seal mulla teke väga aeglane. 2.Mida tähendab muldade gleistumine? Vastus. Selline protsess leiab aset neis muldades, kus on pidevalt liigniiske ja hapnikuvaene.
sisalduse poolest. Must huumushorisont näitab, et on palju org aineid, kõige viljakam. Hall huumush näitab, et on vähem org aineid. Horisondi sinakashall toon näitab, et on rohkesti savi. Roostetäpid näitavad, et vett on palju, liigniiske. Hele horisont huumushorisondi all toitained sügavamatesse kihtidesse uhutud, väljauhtehorisont. Horisondid tekivad mullas peamiselt toitainete ümberpaigutusest. *Horisondi tüsedus mullas näitab, kui kaua on toimunud mullaprotsessid. Maailma eri piirkondades on erinev kliima, seega ka erisugused mullad. Mullaviljakuse vähenemist ja hävimist põhjustavad tegurid? *Erosioon vee-erosioon, tuule- erosioon. Vee-erosioon on põhjustatud ebatasasest reljeefist, suurest nõlvakaldest; lahtisest, taimkatteta pinnasest, sademetest, lumesulamisvetest. *Kõrbestumine Põhjused : sademete vähenemine ja põuaperioodide pikenemine; looduslikud savannimetsade tulekahjud; laialdane
toitaineterikkuse. Reljeef-tasandikul on mullatekke tingimused ühtlasemad kui künklikul reljeefil.Päikesepaistele avatud mullad soojenevad ja kuivavad kiiremini, varju jäävad mullad püsivad seevastu jahedate ja niisketena. Aeg(mulla vanus)-aja jooksul muld muutub ja saavutab arengu käigus küpsusseisundi. Kliima-kliima mõjutab murenemisprotsesse. Organismid-taimed toovad mulda orgaanilist ainet ja tarbivad mullast toiteelemente ning vett. Inimtegevus-mulla väetamine jne. 12. Mullaprotsessid: Leetumine-orgaanilise aine lagunemisel tekkivate hapete mõjul mulla mineraalosa lagunemine lahustuvateks ühenditeks. Kamardumine-mullatekkeprotsess, mille käigus maapinna lähedale tekib huumushorisont. Eriti intensiivne kamardumine toimub mõõdukas kliimas keemiliste elementide rikastel lähtekivimitel, kus kasvab palju rohttaimi. Soostumine-mullatekkeprotsess, mille käigus toimub liigniiske keskkonna tingimustes
hapnikuvaeses mullas toimuv protsess, turvastumine-lagunemata taimejäänuste rohke kuhjumine mulla pindmises horisondis veerokes keskkonnas, leetumine-happeliseskesk. Toitained liiguvad vceega sügavamatesse kihtidesse, leostumine-lahustunud soolade ärakandumine lahustumise kohast , kamardumine-huumuse kogunemine mulda, sooldumine, ferralisatsioon-raua ja alumiiniumi kogunemine mulda kliima veereziim horisondid mullaprotsessid viljakus Tundravöönd Lähisartiline,sade Igikelts Gleimuld, Gleistumine, Väeviljakas, meid rohkem kui takistab turvastunud turvastumine, vähe aurustumist, läbiuhtelise gleimullad AT- voolamine toitaineid igikelts, madal mulla teket BG-C temp.
Mullatüübid: Kliima Sobivus iseloomustus ja Mulla Mulla Peamised Iseloomulikud kultuuride mõju veereziim paksus horisondid mullaprotsessid viljelemiseks mullatekkele. Madal temperatuur, Väga Gleistumine, Ei ole Tundravöönd Liigniiskus Gleihorisont (G) vähe sademeid, õhuke turvastumine viljakad liigniiskus
Miks? Lõuna-Eestis on mullad vanemad, sest see piirkond vabanes enne jää alt. 13. Selgita, milles seisneb kliima mõju mullale. Kliimast sõltub sademete rohkus ja aurumine. 14. Kuidas mõjutab sademete hlk ja temperatuur kivimite murenemise kiirust? Sademete hulk: kui sajab palju siis, see lahustab settekivimeid. Temperatuur: järsud muutused temperatuuris purustavad kivimeid. 15. Miks ulatuvad parasvöötme niiskes kliimas mullaprotsessid sügavamale kui kuivas kliimas? Niiskes kliimas on intensiivsem keemiline murenemine = seda paksem murenemiskoorik. 16. Kuidas mõjutavad organismid mullateket? Organismide suremisel kehad kõdunevad ning sellest tekib huumus. Mullas elvad putukad, loomad jt kobestavad mulda. 17. Too näiteid inimeste mõjust muldadele erinevates klimaatilistes tingimustes. Vihmametsades raiutakse mets maha ning seetõttu mulla viljakus mäheneb. Rohtlates, kus
Murenemise tähtsus looduses ja mõju inimtegevusele: - Mineraalide muutumise tulemusena tekivad muld ja setted ning muutub pinnamood - Muld moodustab osa bioloogilisest aineringist ning on elukohaks paljudele organismidele - Mullas sisalduvaid mineraalaineid kasutavad taimed orgaanilise aine sünteesiks, mis on omakorda toiduks nii loomadele kui ka inimestele - Muld on kui filter: puhastab vett ja õhku MULLAPROTSESSID leetumine, kamardumine, soostumine, gleistumine, sooldumine Leetumine orgaanilise aine lagunemisel tekkivate hapete mõjul laguneb mulla mineraalosa lahustuvatest ühenditeks, mis mullas liikuvate vete toimel mullast ära uhutakse ja mille läbi mulla keemiline viljakus langeb . Kamardumine esineb piirkonnas, kus aastane sademete hulk on tasakaalus auramisega Soostumine liigniiskes keskkonnas looduslikult toimuv mullatekke-protsess, milles
väga õhuke alla 10 cm. cm. Mullahorisondid AT - BC - C O-A-E-B-C O-A-B-C A-B-C A-B-C O-A-E-B-C Iseloomulikud Gleistumine, Leetumine, Leostumine Kamardumine Sooldumine Ferralisatsioon (mullad mullaprotsessid turvastumine turvastumine (leetumise leebem (huumuse kogunemine) on punased) vorm). Sobivus taime- Ei kasva midagi Väetama ja lupjama Sobib väga. Kõige viljakamad Vajavad Ei ole üldse viljakad, kasvatuseks peab (happeline). mullad maailmas
mullaks. 2.6. Tooge iiks niiide selle kohta, kuidas murenemine avaldub linnakeskkonnas. Linnas võib murenemine toimuda näiteks randades vee, jää ja tuule mõjul. Veevool viib murenenud materjali 1p uude kohta , kus settelasunditest tekivad lõpuks jälle settekivimid. T 2.7. Mille poolest erinevad mullaprotsessid parasviiiitme okasmetsas ja ekvatoriaalses vihmametsas? P6hjendage. 3m- SIIPP Pi)OUi]NBJAIERB 1. erinevus: vihmametsas toimub suurem murenemine :rml $ 2ffi1 kuna vihmametsas on kõige paksem E 2r{01 d 18001
vees lahustunud soolad. Lisaks on nõos asuvatelt niisutuspõldudelt liiga soolase vee ärajuhtimine sageli raskendatud. Soostumine- pidevalt liigniiskes keskkonnas viibivas mullas toimuv protsess, mille käigus muld muutub liigniiskeks ning väheviljakaks Kliimal on oluline mõju murenemisprotsessile ja see mõjutab ka mulla veereziimi. (Muldade sooldumine, muldade läbiuhtumine Miks ulatuvad parasvöötme niiskes kliimas mullaprotsessid sügavamale, kui kuivas kliimas? Sest lisaks füüsikalisele murenemisele toimub ka keemiline murenemine. 2 Kuidas mõjutavad organismid mulla teket? Soodustavad teatud protsesse ja lagundavad. Mulla hävimist põhjustavad tegurid: Erosioon e. uuristus: on tuule ( deflatsioon e. tuulekanne) ja vooluvete poolt põhjustatud kivimite, setete või mulla kulutus ja ärakanne
Toitainete kadu, mullaviljakuse langus. Tüüpiline parasvöötme ja palavvöötme niiskele kliimale Tasakaalustatud veereziim mulda imbuv sademetevesi ei imbu põhjaveeni. Toiteelemente ei uhuta välja. Rohtlad, metsastepid, savannid, sest veereziim on kõikuv Auramise ülekaaluga veereziim lahustunud soolad liiguvad auramise suunas maapinna lähedale. Kõrbed ja poolkõrbed. Tundravööndi mullad Madal temp, mis põhjustab maapinna sügava läbikülmumise ja igikeltsa tekke. Mullaprotsessid saavad toimuda vaid mulla ülessulavas osas. Muld on pidevalt liigniiske. Mullateke on aeglane.(sest protsessid sõltuvad mullaõhust ja temp) Kuni 10 cm. Toimub gleistumine ja turvastumine. Tundra glei- või turvastunud gleimullad. AT CG Okasmetsade mullad Jahe kliima, läbiuhteline veereziim. Niiskus ja temp on vahelduv. Mullad on sageli graniitsel murendil, mis on liivakas ja vett läbilaskev sügised vihmasajud ja kevadiste uhutakse aluselised katioonid mullast välja
Toitaineid välja ei uhuta, mullaviljakus ei lange. Muld on parajalt niiske. Mustmullad (Ungari). 3) Aurumise ülekaal aurumine suurem kui sademed. Mulla vees lahustunud soolad liiguvad aurumise suunas maapinna lähedale. Vesi aurustub, soolad jäävad mulda. Maailma mullad 1) Tundra (CG-gleistunud lähtekivim, AT-toorhuumus) Madala temperatuur põhjustab maapinna sügava läbikülmumise ja igikeltsa tekke. Mullaprotsessid saavad toimuda vaid ülessulavas osas. Sulamispiir ulatub kõige sügavamale liivadel, kõige vähem sulavad üles aga turvasmullad. Muld on pidevalt liigniiske, sest igikelts ei lase veel maa sisse minna ja urumine on väike. Tundravööndis on mullateke väga aeglane. Gleistumine Pidevalt liigniiskes ja hapnikuvaeses mullas toimuv protsess, mille käigus rauaühendid orgaanilise aine mikroobse hapendumise käigus redutseeruvad ning moodustavad mulla alaossa
Sooldumine- Kuiva kliimaga aladel, kus auramine on intensiivne ja mulla läbiuhtumine harva või üldse mitte esinev nähtus, toimuv protsess, mille käigus vesi aurustub ning vees lahustunud soolad jäävad mulda, muutes mullad soolaseks ja viljatuks. Sekundaarne sooldumine on tingitud muldade niisutamisest. Tundras- kuna enamiku aastast valitseb madal temperatuur, mis põhjustab pinnase läbikülmumise ja igikeltsa tekke, siis saavad mullaprotsessid toimuda vaid mulla ülessulavas pindmises osas. Mullateke on väga aeglane. Mullad on liigniisked ja hapnikuvaesed esineb gleistumist ja turvastumist. Okasmetsas- Jahedas ja niiskes kliimas, kus sademed ületavad aurumise toimub läbiuhteline veereziim. Mullad on sageli tekkinud graniitsel murendil, mis on liivakas ja hästi vett läbilaskev. Sügisestel vihmasadudel uhutakse aluselised katioonid mullast välja. Varisevad okkad põhjustavad happelist keskkonda ning toimub muldade leetumine.
Maailma mullad 1. Tundravööndi mullad Karmis polaarkliimas valitseb enamiku aastast madal temperatuur, mis põhjustab maapinna sügava läbikülmumise ja igikeltsa tekke. Viimane jääb isegi lühikesel suvel mulla alaossa püsima ning mullaprotsessid saavad toimuda vaid ülessulavas osas. Sulamispiir ulatub kõige sügavamale liivadel, kõige vähem sulavad üles aga turvasmullad. Kuna auramine on väike ja igikelts ei lase veel ära imbuda, siis muld on ka suvel pidevalt liigniiske. Et mullas toimuvad bioloogilised ja keemilised protsessid sõltuvad temperatuurist ja mullaõhus olevast hapnikust, siis on tundravööndis mullateke väga aeglane. Mineraalsete orgaaniliste horisontide (A, AT) väljakujunemine on vähese taimestiku ja karmi
) Auramise ülekaaluga veereziimi korral (auramine ületab sademed) liiguvad mullavees lahustunud soolad aurumise suunas maapinna lähedale. Mullalahuses olev vesi aurustub, soolad aga jäävad mulda. Tüüpiline on soolade kuhjumine mulla ülemistes horisontides kõrbetes ja poolkõrbetes. 8. Võrdle eri loodusvööndite muldi. Tundravööndite mullad Kuna enamiku aastast valitseb madal temperatuur, mis põhjustab pinnase läbikülmumise ja igikeltsa tekke, siis saavad mullaprotsessid toimuda vaid mulla ülessulavas pindmises osas. Väga aeglane mullateke. Mullad liigniisked ja hapnikuvaesed. Esineb gleistumist ja turvastumist. Okasmetsade mullad Jahedas niiskes kliimas vahelduvad niiskus- ja temperatuuriolud aasta jooksul palju. Sellistes tingimustes arenevad välja keerulise ehitusega mullad. Mullad on sageli tekkinud graniitsel murendil, mis on liivakas ja hästi vett läbilaskev. Sügisestel vihmasadudel uhutakse aluselised katioonid mullast välja
kuiv troopiline kliima, kõrbed. Sademete vesi aurab ülemises kihis ära. Muld muutub lähtekivimi niiskeks. Mullaviljakus langeb) tasakaalustatud veereziim (sademed ja auramine tasakaalus, sademete vesi ei ulatu põhjakihini. Soolade kuhjumine. Viljakad mullad). Eesti mullaga seotud keskkonna probleemid, põhjused mulla hävimine põhjuseks kaevandus, ehitus, mulla saastumine põhjuseks prügimäed, reostamine Mullaprotsessid · Leetumine Protsess, kus orgaanilise aine lagunemisel tekkivate hapete mõjul mulla mineraalosa laguneb lahustuvateks ühenditeks, mis mullas liikuvate vete toimel uhutakse sügavamale. Huumushorisondi all kujuneb hele leethorisont. Mulla viljakus väheneb, happesus suureneb. Tüüpiline okasmetsade · Gleistumine toimub pidevalt liigniiskes ja hapnikuvaeses mullas,kus orgaanilise aine lagunemiseks vajalik hapnik saadakse mullas olevate Fe-ühenditest
· PEDOSFÄÄR MULLATEKKETEGURID Lähtekivim -Lähtekivimi murenemisel tekib mulla mineraalne osa, määrab mulla füüsikalised ja keemilised omadused: mulla lõimise,õhu-ja niiskusesisalduse, soojenemiskiiruse ja toitaineterikkuse Kliima - Kliimast sõltub murenemise kiirus, kas on ülekaalus füüsikaline või keemiline murenemine. Sademetest ja temperatuurist sõltub mullal kasvav taimestik. Reljeef - Reljeef mõjutab mulla vee- ja soojusreziimi, ainete ümberpaigutumist. Lõunapoolsed nõlvad soojenevad ja kuivavad kiiremini, põhjapoolsed aeglasemalt. Järskudelt nõlvadelt kantakse mullakiht nõlva jalamile Taimed - Taimede lagunemisel tekib mulla orgaaniline osa-huumus Mullaorganismid - Kobestavad mulda, eritavad ainevahetuse käigus mulda mitmesuguseid aineid Aeg - Aja jooksul muutub mullakiht paksemaks, vesi kannab mullas aineid ümber ja kujunevad mulla horisondid. Mida noorem on muld, seda rohkem sõltuvad tema omadused lähtekivimist Inimtegevu...
mullad mullad Näitaja Liiv Savi Õhusisaldus Suur Väike Veeläbilaskvus Suur Väike Soojenemiskiirus Suur Väike Toitainetesidaldus Väike Suur Kohad, kust võime praegu näha esmast mulla tekkimist : rannikualadel, laidudel- alles merealt välja tulnud Miks ulatuvad parasvöötme niiskes kliimas (keemi. Mur) mullaprotsessid sügavamale kui kuivas kliimas? - niiskes kliimas toimub intensiivselt keemiline murenemine, mis ulatub alati sügavamale. Inimtegevuse mõjud muldadele erinevates klimaatilistes tingimustes: - külmas kliimas , kus mulla teke on aeglane on mullad inimtegevusele väga tundlikud, sest nad on õhukesed - ekvatoriaalses kliimas võib inimene valede põlluharimis võtetega mulla hävitada. Kuivas kliimas võib inimene muldade niisutamisega mulla liigniiskeks teha
Lähtekivim on mullateaduses kivim, mille murenemise saaduseks on osa tema kohal olevast mullast Aluskivim-Aluskivim ehk D-horisont on tard-, moonde- ja settekivimid, mille peale kujuneb muld ja mida ei muuda mulda kujundavad protsessid.Aluskivim erineb lähtekivimist selle poolest, et viimane võtab otseselt osa mulla moodustumisest. Eestis on mullad tekkinud aluskivimile (Ordoviitsiumi ja Siluri lubjakivid) vaid Põhja-Eestis Mullaprotsessid-on elusa ja eluta orgaanilise aine, lähtekivimi, mulla mineraalosa, mullavee ja õhu vastastikused mõjutused. Need protsessid kujundavad mulda (gleistumine)- pidevalt liigniiskes ja hapnikuvaeses muldkeskkonnas toimuv protsess, mille käigus anaeroobsed mikroorganismid võtavad endale vajaliku hapniku peamiselt raud (III)oksiidist, mis taandub raud(II)oksiidiks. Viimased moodustavad mulla mineraalidega reageerides sinakaid või rohekaid gleimineraale. Väheneb mulla poorsus ja halveneb
mullahorisontideks. Horisondi tüsedus muutub mulla arengu käigus. Horisondi värvus näitab: must huumushorisont-mulla viljakus, hall- toitainetevaesem, väheviljakas, sinakashall- viitab savi mineraalidele ja et muld on olnud liigniiske, roostetäpid- rauaühendid, hele horisont huumushorisondi all- väljauhud toitainevaesed. · Horisondi tüsedus näitab, millised protsessid ja kui kaua on saanud mullaprotsessid tekkida. Maailma eri piirkondades tekivad erisugused mullad, sest kliima on igal pool erinev. Kliima mõjutab mulla eripära(sademed, soojus). Horisondid tekivad mullas põhiliselt ainete ümberpaiknemisel liikuva vee tõttu. HORISONDID: · A-huumushorisont: Org. aine kogunemine, horisont on kobe, tänu org. aine sisaldusele on see toitainete, eriti lämmastiku- ning süsinikurikas tumedat värvi horisont.
mulda. -Auramise ülekaaluga veereziim siis liiguvad mullavees lahustunud soolad aurumise suunas maapinna lähedale. Vesi aurustub, soolad jäävad aga mulda. Tüüpiline on see kõrbetes. *On ka muldi, mis ei allu horisontaalvööndilisusele, need asuvad veekogude ääres ja mäestikes, kus mullateke on geoloogiliste välisjõudude poolt häiritud. Igas vööndis esineb ka liigniisketes tingimustes tekkinud turvasmuldi. Kliimast sõltub, millised mullaprotsessid on ülekaalus. Eluviaalsed e. vaesustumisprotsessid on valdavad niiskes e. humiidses kliimas, illuviaalsed e. rikastumisprotsessid kuivas e. ariidses kliimas. -Tundravööndimullad sulamispiir ulatub kõige sügavamale liivades, kõige vähem sulavad aga turvasmullad. Kuna auramine on väike ja igikelts ei lase ära imbuda, on mullad suvel liigniisked
o Kastmine e. niisutuspõllundus Niiske lähistroopiline – ühtlaselt palju o Tähtis kasvuperioodi alguses niiskust Muidu seemned ei idane Troopiline – läbi aasta veg. periood, Mullad niiskuse defitsiit soojushulk >8000 kraadi, o Seotud kliimaga (mullaprotsessid) vähe põllumaad. o Parasvöötme mullatekkeprotsess – Lähisekvatoriaalne – muld viljakam kui leetumine – ehk toitained uhutakse ekv., aineringlus aeglasem. Enamasti alumistesse kihtidesse istandused. Lähemal ekvaatorile – lühem o Mullaviljakus kuivaperiood. o Põuakindlus Põllumajandusliku tootmise vormid
kuivendamine, niisutamine. hoidmisele, kui ta vaid laskma maal ka Neg. mõju- erosiooni harib põldu puhata ja toitainneid võimendamine, puhverdus õigesti,kui mitte siis varuma nt: külvama võime ületamine viljakus väheneb hernest või ristikut (saastamine) c) Peamised mullaprotsessid: leetumine, kamardumine, soostumine, gleistumine, sooldumine. LEETUMINE KAMARDUMI SOOSTUMINE SOOLDUMINE GLEISTUMINE NE Mullas liikuvate Protsess mille käigus Veega küllastunud Toimub kuiva Pidevalt liigniiskes vete toimel tekib maapinna keskkond. Toimub kliimaga aladel kus ja hapnikuvaeses uhutakse välja lähedale turvastumine auramine on muldkeskkonnas
kuivendamine. Negatiivne mõju: erosiooni võimendumine, mulla puhverdusvõime (vastupanu välismõjutustele) ületamine. Külmas ja niiskes kliimas, kus mullateke on aeglane, on mullad väga tundlikud inimtegevusele ja taastuvad ning vabanevad saasteainetest väga aeglaselt. Ekvatoriaalkliimas võib vale põlluharimine mullad sootuks hävitada (metsade mahavõtmine, erosioon, pinnase kivistumine), muldade niisutamisega võivad mullad soolduda jne. 13. Mullaprotsessid 1. Leetumine mulla mineraalosa lagunemine lahustuvateks ühenditeks, mille laskuv mullavesi ära kannab; toimuvad happelises keskkonnas; areneb eriti ilmekalt välja liivmuldadel 2. Kamardumine maapinna lähedale tekib huumusehorisont; eriti intensiivne kamardumine toimub mõõdukas kliimas keemiliste elementide rikastel lähtekivimitel, kuskasvab palju rohttaimi 3. Soostumine pidev liigniiskus 4
................................................................................ 13 8.PEDOSFÄÄR........................................................................................................................... 15 8.1.Muld ja mulla koostis.......................................................................................................... 15 8.2.Mullahorisondid.................................................................................................................. 17 8.3.Mullaprotsessid................................................................................................................... 18 8.4.Erinevad mullatüübid......................................................................................................... 19 9.ATMOSFÄÄR........................................................................................................................... 20 9.1.Õhkkonna ehitus......................................................................................
Mulla kujunemine on tihedalt seotud asukoha ökoloogiliste ehk mullatekke tingimustega, mille tähtsaimaks osaks on lähtekivimi ja elusorganismide vastastikkune toime. Kuna lähtekivimi ja organismide opmavahelised suhted sõltuvad suurel määral vastava ala kliimast (sademed, temp. ja nende dünaamika), siis kulgeb sarnastes kliimatingimustes ja sama lähtekivimiga muldade areng sarnaselt. Kliimatingimuste muutumisel või teise lähtekivimi puhul kulgevad ka mullaprotsessid erinevalt. 54. Leetumine. Mulla mineraalosa lagunemine happeliste huumusainete mõjul ning laguproduktide ära kandmine laskuva veevooluga. Leetumise mõjul kujuneb kvartsirikas hele leet ehk Ea horisont, mille alla kuhjuvad liivadele raud- ja alumiinium kelaadid ning tekib huumuslik (Bh), raud-alumiinium-illuviaalne (Bs) või nende segatekkeline (Bhs) leetumist näitav sisseuhtehorisont. Mulla happesus suureneb, väheneb neelamismahutavus ja küllastumisaste
Sooldumine- Kuiva kliimaga aladel, kus auramine on intensiivne ja mulla läbiuhtumine harva või üldse mitte esinev nähtus, toimuv protsess, mille käigus vesi aurustub ning vees lahustunud soolad jäävad mulda, muutes mullad soolaseks ja viljatuks. Sekundaarne sooldumine on tingitud muldade niisutamisest.(Enamjaolt kõrbealadel). 13./14. Tundras- kuna enamiku aastast valitseb madal temperatuur, mis põhjustab pinnase läbikülmumise ja igikeltsa tekke, siis saavad mullaprotsessid toimuda vaid mulla ülessulavas pindmises osas. Mullateke on väga aeglane. Mullad on liigniisked ja hapnikuvaesed esineb gleistumist ja turvastumist. Okasmetsas- Jahedas ja niiskes kliimas, kus sademed ületavad aurumise toimub läbiuhteline veereziim. Mullad on sageli tekkinud graniitsel murendil, mis on liivakas ja hästi vett läbilaskev. Sügisestel vihmasadudel uhutakse aluselised katioonid mullast välja. Varisevad okkad põhjustavad happelist keskkonda ning toimub muldade leetumine.
esinev nähtus, toimuv protsess, mille käigus vesi aurustub ning vees lahustunud soolad jäävad mulda, muutes mullad soolaseks ja viljatuks. Sekundaarne sooldumine on tingitud muldade niisutamisest. 13. ISELOOMUSTAB MULLATEKKETINGIMUSI JA -PROTSESSE TUNDRAS, OKASMETSAS, ROHTLAS, KÕRBES JA VIHMAMETSAS; Tundras- kuna enamiku aastast valitseb madal temperatuur, mis põhjustab pinnase läbikülmumise ja igikeltsa tekke, siis saavad mullaprotsessid toimuda vaid mulla ülessulavas pindmises osas. Mullateke on väga aeglane. Mullad on liigniisked ja hapnikuvaesed esineb gleistumist ja turvastumist. Okasmetsas- Jahedas ja niiskes kliimas, kus sademed ületavad aurumise toimub läbiuhteline veereziim. Mullad on sageli tekkinud graniitsel murendil, mis on liivakas ja hästi vett läbilaskev. Sügisestel vihmasadudel uhutakse aluselised katioonid mullast välja. Varisevad okkad põhjustavad happelist keskkonda ning toimub muldade leetumine.
reaktsioonid järjest hoogustuvad. Kui orgaanilise aine süntees ja muundumine kulgevad jõudsalt, siis kiirenevad ka kivimitemurenemine ja mullateke ning taimkatte ja mulla vaheline bioloogiline aine- ja energiaringe. Mullatekkele on kõikjal kogu maakeral iseloomulik huumuseakumulatsioon (kamardumine) – see bioloogiline protsess on iseloo- mulik ühtsele mullatekkele. Põhilisi mullatekkeprotsesse on veel ka leetumine, leostumine, lessiveerumine ja soostumine. Mullaprotsessid põhjustavad muldade globaalse ja kohaliku mitmekesisuse. 165. Mulla viljakust määravad tegurid. Mulla viljakus on mulla võime varustada taimi ja mikroorganisme nende kasvuks ja arenguks vajalike toitainete ja veega ning taimejuuri ja mikroorganisme hapnikuga. Seda võimet võib hinnata kahte moodi: kas mullaomaduste järgi, mis kujundavad mulla viljakuse, või mulla viljakuse avaldumise (funktsiooni) järgi.
annaabi.ee 
