Queen Elizabeth võis pardale võtta 2300 reisijat ja 1200 meeskonnaliiget. Laeval oli 14 tekki. Ehkki laeva koguvõimsus ulatus 200 000 hobujõuni, ei jätkunud tal kiirust kohale jõuda. Laeva ohutuks väljasõiduks tuli valida kõrgeima tasemega tõusuaeg. Selleks oli 26. veebruar 1940. Kiiruga halliks võõbatud laev pukseeriti umbes 13 miili kaugusel asuvasse jõesuudmesadamasse. Süvise vähendamiseks olid eemaldatud kõik päästepaadid. 7. märtsil kell kolmveerand viis sildus aurik New Yorgi sadamas kai nr. 90 ääres. otse Queen Maru kõrvale, mis oli saabunud 16 kuud varem. Liinilennukite ajastu saabudes muutus Queen Elizabeth ebarentaabliks, mistõttu ta müüdi USA-le, aga ujuvhotellina kasutamiseks. Ent see algatus ei õigustanud end ning laev läks uuesti müüki. 1968. aastal ostis Hongkongi laevaomanik Tung vana Queen Elizabethi 3,2 miljoni dollari eest eesmärgiga muuta laev "ujuvaks ülikooliks". Laev, mis sau uueks nimeks Seawise University, toimetati
19. Sajandi tehnikasaavutused · Elektri kasutusele võtt - elektri mootor, elektri pirn, elektri jaamade ehitamine jne. · Sisepõlemismootor - traktorites ja transpordis. · Terase valmistamise võtted: bessemer-, martään- ja toomasprotsess. · Tänavate ja teede sillutised - kruusa ja kivi kattega, asfaltteed. · Kummirehvid. · Morsetelegraaf. (Side) · Telefon. (Side) AURIK · Aurik ehk aurulaev on laev, mis liigub ühe või mitme aurumasina või turbiini jõul · Fulton ehitas I eduka aurulaeva mis sõitis Hudsoni lahel Fulton polnud I inimene kes leiutas auriku. Teised ainult eksperimenteerisid auriku töökindlust. Tema leiutas auriku mis võimaldas
Kodamis küsimused Ajaloos 16.01.2009 1. Vabrikutööstuse tekkimine lk 155-157 2. Raudteeliiklus, aurik, auto lk 158 3. Yhiskond lk. 159 4. Nelikliit ja Pyha Liit lk. 165 - 166 5. Püha Liidu lagunemine lk. 167 6. Rahvuslik liikumine lk. 179 7. Napoleoni sõdade aeg lk. 198 8. Põhja Saksa Liidust keisririigiks lk. 225 9. Territoriaalne ekspansioon lk. 214 215 10. Yhiskonna sotsiaalne etikett lk. 218 1. Üleminek manufaktuuridelt vabrikutööstusele, mis tähendas tööstuslikku pööret ehk tööstuslikku revolutsiooni
Põllumajandus- e agraarühiskond 1) korilus 2) varaagraarajastu - loomade kodustamine ja/või põllu harimine 3) hilisagraarajastu - tekib taime- ja loomakasvatuse ühenduse tulemusel Industriaal- e. tööstusühiskond Tööstusühiskonda iseloomustavad: ·tehonoologia pidev täiustumine ·tujumajandus ja kauba tootmine Esimene murrang algas 15.sajandil.(Itaalias) ·uued loomatõud ·vesiveskid ja tuulikud ·tulirelvad ·manufaktuurid Teine murrang 18.sajandi lõpp-19.sajandi algus(Inglismaal) ·aurumasin ·vedur ·aurik ·kivisöe laialdane kasutamine ·masinate valmistamine ja kasutamine Kolmas murrang 19.sajandi lõpukolmandik ·teras ·elekter ·nafta ja bensiin ·autod ja lennukid ·telefonid ja raadiod Neljas murrang algas 1960. aastal ·tuuma- ja kosmosetehnika ·1980 lisandusid arvutid ning sidetehnika (nt satelliit)
Tööstuslik pööre 1718 sajandil Ajalugu 8.klass 12/13/12 Mis on tööstuslik Pööre? § Uute masinate leiutamine. § Suurenes kaupade tootmine ja kvaliteet. 12/13/12 Auruajastu § 1807a. esimene aurik § 1765a. esimene aurumasin § 1814a. esimene auruveduri 12/13/12 Muutused Põllumajanduses § Võeti kasutusele uued maaharimisviisid ja põllukultuurid § Külvi ja viljapeksumasin § Põllumajandus areng suurendas põllumajandussaaduste tootmist 12/13/12 Tõõstuliku Pöörde tagajärjed
Sajandi 40. Aastatel USUVAHETUSLIIKUMISED. 6. Vene tsaar, kes kaotas Eestis pärisorjuse Aleksander I. 7. Inglise kuninganna 1837-1901 Victoria. 8. Koht, kus talupojad said hädaajal vilja laenata MAGASIAIT. 9. Venemaaga konservatiivide partei varasem nimetus TOORID. 10. Kubermang, mis ühendas Põhja-Läti ja Lõuna-Eesti Liivimaa. 11. Orjusevastased ABOLITSIONISTID. 12. Eesti talurahva omavalitsus VALLAKOGUKOND. 13. Üks tähtsamaid leiutisi transpordis AURIK. 14. Venemaa koosseisus olev autonoomne vürstiriik Soome. 15. 18. Sajandi lõpul ja 19. Sajandi algul valitsenud kunstivool KLASSITSISM.
Tööstuslik pööre algas 18. sajandil Inglismaal. Tunnused: 1. Masinate levik 2. Töölisklassi teke 3. Kapitalismi teke Kapitalismi eesmärgid: 1. Kaupade tootmine ja müümine 2. Kasumi teenimine Head küljed: 1. Majanduse areng 2. Tehnika areng 3. Linnade kasv Halvad küljed: 1. Tööpuudus 2. Vaesus 3. Halvad töötingimused 4. Rahvarahutused 27. Industriaalühiskond (tööstuslik ühiskond) Leiutised: 1807 aurik (Fulton) 1825 raudtee (Stephenson) 1837 telegraaf (Morse) 1876 telefon (Bell) 1879 elektripirn (Edison) 1884 auto (Benz) 1895 kino (vennad Lumière'id) Muutused ühiskonnas: 1. Inimesed kolisid maalt linna. 2. Linnad kasvasid ja arenesid. 3. Kuritegevus kasvas. 4. Kujunes klassiühiskond: proletariaat (töölised) vs kodanlus (ärimehed ja haritlased) Imperialism suurriigid võistlesid omavahel kolooniate (asumaade) vallutamises. 28. Poliitilised õpetused
hõivata. Proletariaat palgatöölised Otto von Bismarck Ta oli Preisimaa valitsusjuht ehk riigikantsler ja kindlakäeline poliitik. Raua ja vere poliitikana iseloomustatakse Bismarcki tegevust tervikuna, sest ta oli öelnud maapäeval vaidlushoos, et tänapäeva suuri küsimusi otsustatakse ,,raua ja verega". Riigikord Saksamaa ühendati keisririigiks aastal 1871. Leiutised: - aurumasin, James Watt - aurik, Robert Fulton - vedur, George Stephemson - patarei, A. Volta - elektrigeneraator, Michael Faraday - elektripirn, T. A. Edison - röntgenitoru, W. Röntgen - telefon, G. Bell
S A K S K A O S M L T O A O P O T U R A N W I L S R S U I I B I L I B E R A L I S M I A N L I L H S O O L L I J K I E M N N I I S E S L A I O I S E E M M R D P T M E S I C O R K L U M I N E Saksa Tolliliit- Moodustati Preisimaa ettevõttel, 1834.aastal. Sotsialism- Poliitiline õpetus, mis püüab saavutada ühiskonna sotsiaalset võrdsust. Urbaniseerumine - linnastumine ehk .....
INDUSTRIALISEERIMINE üleminek industriaalsetele (tööstuslikele) tootmisviisidele koos selleks vajalike ühiskondlike ja majanduslike protsessidega. INDUSTRIAALSETE TOOTMISVIISIDE TUNNUSED: · Tehnoloogia pidev täiustamine ja väljavahetamine · Turumajandus · Kaubatootmine TEHNOLOOGILISED MURRANGUD 1) 15.sajandil väljavahetussüsteem, tõuloomad, taimesordid, vesiveskid, tuulikud, trükikunst, tulirelvad jne. 2) 18.sajandil aurumasin, aurik, kivisöe tootmine ja kasutamine, masinate kasutuselevõtt, vabrikutöö 3) 19.sajandi lõpp teras, elekter, nafta, bensiin, auto, lennuk, raadio, telefon, uued tööstuskaubad 4) 1960.aastast tuuma-ja kosmosetehnika, side areng, telekommunikatsioon, arvutid 5) 1980.aastast koduarvutid, mobiilid, GPS, GIS INDUSTRIALISEERIMISE VÕIMALUSED: a) ISESEISEV - Üleminek uuele tootmissüsteemile toimub loomulikku rada pidi, riik ise tahab
Alessandra Nolta- Leiutas 1800.aastal patarei, mis talletas elektrivoolu. Michael Faraday- valmistas elektrigeneraatori, mis võimaldas elektrit toota suurtes kogustes. Thomas Alva Edison- 1879.aastal valmistas töökindla elektrilambi. Samuel Morse-1837. aastal leiutas elektrilise telegraafi. Gramham Bell- 1876. aastal leiutas telefoni. Aastad 1765-James Watt konstrueeris universaalse aurumasina. 1825- rajati esimene raudteeliin 1807-Hudsoni jõel tegi esimese reisi aurik, mille leiutajaks oli inglane Robert Fulton. 1837-Samuel Morse leiutas elektrilise telegraafi 1814-katsetati Stephensoni vedurit. 1876- Algas Belli leiutatud telefoni võidukäik. 1879- Edison valmistas elektrilambi 1895- deonstreeriti Pariisis esmakordselt ,,elavaid pilte'' - sündi kinokunst. Teemad Tööstusliku pöörde positiivsed ja negatiivsed tagajärjed. Milliseid muudatusi tõi industriaalühiskond? Kirjelda linna ühiskonda, 19.saj poliitilised õpetused.
saj toimunud revolutsioon vähendas feodaalvõimu ning lõi soodsa keskkonna majanduse arenguks.Raua sulatamise eesmärgil rajati söekaevandusi, ketrus- ja kudumismasina leiutamine mitmekordistas Inglismaa tekstiilitööstuse eksporti. Kui algselt kasutati energiaallikana vabrikutes langevat vett ja tuuleenergiat,siis 1765. aastal James Watt konstrueeritud universaalne aurumasin leidis laiemat kasutust. 1807.aastal tegi Hudsoni jõel esimese sõidu Robert Fultoni poolt leiutatud aurik 1814.aastal katsetati George Stephensoni vedurit ,mis sõitis 6,5 km/h.See leiutis pani aluse raudteeliiklusele. Põlluharimises hakati 19.saj. kasutama raudtara ning ka külvi- ja viljapeksumasinaid.Tootlus suurenes ning suutis ära toita tööstusega tegelevat, pidevalt suurenevat elanikkonda. Saksa tolliliit moodustati 1834. aastal Preisimaa ettevõtmisel, et killustunud ja ühtse tollisüsteemita Saksa riigid suudaksid konkureerida välismaa kaupadega.Tolliliitu
Hakati kasutama transpordis ja vabrikutes 1800 Alessandro Volta Patarei. Talletas elektrivoolu 1807 Robert Fulton Aurik. Läbis 240 km 32 tunniga 1814 George Stephenson Vedur. Arendas kiirust 6,5 km tunnis. Veduri leiutamine pani aluse raudteeliiklusele 1837 Samuel Morse Elektriline telegraaf 19. saj
vastu seista välismaa kaupade konkurentsile 1765- James Watt konstrueeris aurumasina 1807- Robert Fulton leiutas Hudsoni jõel oma esimese reisi auriku 1814- katsetati George Stephensoni veduti, mis arendas kiirust 6,5 km/h 1825- rajati esimene raudteeliin Inglismaal 1837- Samuel Morse leiutas elektrilise telegraafi 1876- Graham Bell leiutas telefoni 1879- 1895- demonstreeriti Pariisis 'elavaid pilte' Robert Fulton- inglane, kes leiutas esimese reisi auriku. Aurik läbis 240 km 32 tunniga George Stephenson- leiutas veduri, mis pani aluse raudteeliiklusele James Watt- konstrueeris universaalse aurumasina. Ta oli selle töökindlamaks muutnud ja leidnud lahenduse kolvi oteliikumist silindris üle kanda pööreteks Alessander Volta- itaallane, kes leiutas esimese elektrielemendi ehk patarei mis talletas elektrivoolu Michael Faraday- valmistas elektrigeneraatori, mis võimaldas elektrit toota juba suurtes kogustes
Gustav Adolfi Gümnaasium Referaat Minu Kalamaja Koostas: Berta Leibur Klass: 9.a Juhendaja: Inna Grauziniene Tallinn 2014 Sisukord Sissejuhatus .................................................................................................................................... 3 1. Kalamaja kui osa Tallinnast ....................................................................................................... 4 2. Tähtsamad paigad ja ehitised Kalamajas .................................................................................... 5 2.1 Tallinna Elektrijaam ............................................................................................................ 5 2.2 Kalarand .....................................................
Aurulaevad Tarvi Langus Mõniste kool 7.klass Sisukord Sissejuhatus Aurumasin Aurikud 1. Rataslaevad 2. Ahtri-rataslaevad .Kokkuvõte .Kasutatud kirjandus Sissejuhatus Eesmärgiks oli leida endale meelepärane teema. Teemaks valisin aurulaevad. Miks ma sellise teema valisin? Mis oli selle töö eesmärk? Aurumasin Aurumasin on soojusmootor, mis muundab rõhu all olevas aurus talletatud potentsiaalse energia mehaaniliseks energiaks. Lihtsaima aurumasina tähtsaim osa on veega täidetud aurukatel, kus vesi aetakse keema kivisütt koldes põletades. Aurukatlast tulev aur paneb liikuma kolvid, mis omakorda panevad liikuma rattad. Kasutatud auru surub kolb tagasikäigul kondensaatorisse, kus külm vesi seda jahutab, nii et aur kondenseerub. Aurumasina mudel Aurikud Aurik ehk aurulaev on laev, mille jõuallikateks on üks või mitu aurumasinat või -turbiini. Aurikute auru tootvad katlad on tänapäeval sageli õliküttega. ...
1)Tööstusliku pöörde eelistused on 1. raha 2.inimesed 3.masinate kasutusele võtt. 2)Tööstuslik pööre sai alguse inglismaalt, sest 1. Söe kaevandus 2.Ketrus ja kudumismasina leiutamine 3. Feotaalsete takistuste puudumine. 3)Auruajastu leiutised 1.aurik 2.aururong 3.aurumasin 4)Muutused põllumajanduses 1.uued maaharidusviisid ja põllukultuurid 2.raudader 3. külvi ja viljaplaksu mais 5)Tööstusliku pöörde tagajärjed 1.käsitöö asendumine masinatega 2.töö puudus 3.elujärje purunemine 4.suurenes sööviljakus 5.alandas kaupade hindu 6)Transpordi areng 1.söe vedamine 2.leitati raudtee võrgustik 3.raudtee ümber kerkisid asulad ja tööstuettevõtted 4.veetransport 5.leiutadi diisel- ja bensiinimootor. 7)Elektriga seotud leiutised 1.elektrijuhtmed 2.patarei 3.elektrigeneraator 4.elektrimootor 5.elektrilamp 6.elektrikoorohi 7.elektriline võidukäik 8. elektri telegramm 8) Elu linnas 1.Linnad muutusid 2.elutingimused paranesid 3.paranemine linnaelus 4.ko...
rasketööstus: rauamaagi ja kivisöe tootmine,masinaehitus jne. kergetööstus tarbekaubad:tekstiili-, jalatsi-, mööblitööstus jne. b)Transport: raudteed soodustasid tööstuse ja kaubanduse arengut ning avardasid liikumisvõimalusi 1814 George STEPHENSON'i vedur aururong I raudtee 1825 Inglismaal aurulaevanduse kiire areng ühendus maailma kaugete piirkondadega (1807 Robert FULTON'i aurik aurulaev) algas auto võidukäik diisel- ja bensiinimootor (R. Diesel, C. Benz) esimeste lennukite katsetamine c) Elektri kasutamine: elektri talletamine ja tootmine elektripatarei (A. Volta) elektrigeneraator ja - mootor (M.Faraday) elektrijuhe elekter kui uus energiaallikas elekter valgusallikana elektripirn (T.A. Edison 1879) elektroonikatööstuse algus röntgenitoru (W. Röntgen) terasetööstuses elektrikaarahi (W. Siemens)
konservatism-alalhoidlikkus, traditsioonilisi vaateid silitav ja ajaloolist jrjepidevust thtsustav poliitiline petus. 19 sajand- konservatiivsed vaated judsid aktiivsesse poliitikasse. 1830-moodustati konservatiivne partei(tuntuim inglismaal, ja tegutseb tnapevalgi). 19 sajand-kodanluse sajand. liberealism-vabameelsus, inimeste vrdiguslikkust ja vabadust thtsustav poliitiline petus. 19 sajand oli liberealism levinuim poliitiline vool. rahvuslus ehk natsionalism. 19 sajandil sain kesk- ja ida-euroopas ning balkanil hoo sisse rahvuslik vabadusliikumine, mille eesmrk oli uute iseseisvate rahvusriikide loomine. (selleni juti 20. sajandil). 19 sajandil kiirendas teaduse ja tehnika edusammude kasutamine tootmises hiskonna arengut.(vead: polnd korereid. Veevarustus, kanalisatsioon, arstiabi, koolivrk ei tulnud toime).tliste haridustase oli paranenud. rikkad vabrikandid. sotsialism-poliitiline petus, mis pab saavutada hiskonnas sotsiaa...
allveeleave pardale. Conseil: Pierre Aronnaxi Flaamlasest teener, kes oli hästi haritud ja järgnes Pierre Aronnaxile kõikjale. Ned Land: Ägeda loomuga Ameeriklasest kuulus vaalakütt, kelle harpuuni eest ei pääsenud ükski vaal. Lühikokkuvõte: Juba mõnda aega olid paljud laevad kohanud merel mingit hiiglasliku asja, pikka sigarikujulist eset, mis oli suurem ja ka kiirem kui vaal, ning mõnikord helendas . Pärast aurik "Scotia'ga" juhtunud "õnnetust" otsustas valitsus "koletise" tabamiseks välja saata fregati "Abraham Lincoln", kuhu kutsuti Prantsusmaad esindama ka Pierre Aronnax. Lõpuks õnnestuski neil leida otsitav ese. Pärast tundidepikkust jälitamist ründas "koletis" ,,Abraham Lincoln'i" . Pierre Aronnax, Conseil ja Ned Land kukkusid merre, kus nad sattusid selle "koletise" peale. Nad avastasid, et tegemist pole mitte koletise, vaid hoopis allveelaevaga
kõige suurem ja uhkem ookeaniaurik TITANIC. Merede ja ookeanide põhjas on teadmata arv laevavrakke, kuid ükski neist ei ole nii kuulus kui Titanic. Tema lugu on kõigile teada, kuid isegi 101 aastat hiljem suudab ta köita meie tähelepanu ja käivitada kujutlusvõimet. See on lugu luksuslikust merepealsest paleest ja inimkonna usust tehnilisse progressi. See on lugu parema elu otsingutest ja teekonnast teadmatusse lugu, milles on nii kuumavat romantikat kui jäist traagikat. Tuntud aurik on küll juba ammu sügaval Atlandi põhjas, kuid tema müsteerium näib olevat uppumatu. Eesti Meremuuseumil on au teatada, et esmakordselt on Eestisse ja kogu Põhjamaadesse jõudnud suurejooneline näitus ,,Titanic: lugu, leiud, legendid". Näitus avati pidulikult Tallinnas Lennusadamas 15. novembril 2013, kell 20.00. Kõigile muuseumikülastajatele on näitus avatud alates 16. novembrist. Me ei taha lahendada müsteeriumi, kuid võime aidata murda mõningaid müüte
GEISRID Kadri Talvik 2012 Geiser: Geiser on geotermiliselt aktiivses piirkonnas paiknev kuuma vee ja auru allikas, millel on perioodiline pursketsükkel. Tekkimine: · Geisri tekkimiseks on vaja vastavat maa-alust süsteemi (lõhed, reservuaarid jne), geotermaalala, mis soojendab vett ja tekitab sellega rõhku, ning veeallikat. Nende kolme tingimuse kooseksisteerimine on haruldane, seega on ka geisrid harvaesinev nähtus. · Geiser hakkab purskama siis, kui maa-alustesse õõnsustesse kogunenud vesi kuumeneb auru tekkimiseni. Aur pressib osa vett maapinnale ja see paiskub geisrisuudmest välja. Seejärel hakkab geiser uuesti täituma veega ja algab uus tsükkel. Igast purskest jääb maha vees leiduvat lupja ja teisi sooli. Nii kasvab geiser aja jooksul koonusekujuliseks. Geisri ja kuumaveeallika vahe: · Leidub looduslikke kuumaveeallikaid, mis pritsivad vett välja pidevalt, ilma nii- öelda laadimiseks peatumata. N...
Jäälõhkujad Jäälõhkuja ülesanded ning omadused · Teistele laevadele tee rajamine jääs ning laevade puksiirimine · Tugev kere ja võimsad mootorid · Võimsamad jäämurdjad võivad murda kuni 4 m paksusesse jäässe kanali · Vastu jääd sõites laev tõuseb ning purustab selle raskusega Esimesed jäälõhkujad · Nüüdisaja tüüpi jäämurdja ehitas esimesena 1864. aastal Vene tööstur Mikhail Britnev sõiduks Kroonlinna ja Oranienbaumi vahel. · Selle nimi oli Pilot ja võimsus 0,04 MW. Esimesed jäälõhkujad · Esimene arktiline jäämurdja oli Jermak ning loodi Stepan Makarovi poolt 1899. aastal Inglismaal · Põhidisain oli võetud Pilotilt · Kasutuses oli 1899-1911 20. sajand · 1940dest aastatest hakati kasutama diisel-elektri mootoreid · Laevakere kahe kordne · Laevad jagatakse klassidesse, põhinedes jää paksusele, mida on võimalik katki teha · Modernsetel jäälõhkujatel on sõukruvid nii ees kui taga, veeballast, augud allpool v...
MENDEL geneetika rajaja WEGENER (18801930) mandrite triiviteooria (1912 laamtektoonika) Tehnoloogilsed murrangud I industrialiseerimine XV saj. põllumaj. levib väljavaheldussüsteem, leiutati metallisulatamisviisid, tulirelvad jne., tekkisid pangad, börsid, manufaktuurid http://www.abiks.pri.ee II varaindustriaalne tootmisviis XVIII lõpp XIX saj. aurumasin, vedur, aurik, kivisöe laialdane tarbimine, vabrikutööstused, masinate valmistamine III hilisindustrialiseerimine XIX saj. lõpul sisepõlemismootor, telefon, raadioside, elekter IV postindustrialiseerimine 1960a.tuuma ja kosmosetehnika, arvutid MAA teke ja areng 1. Päike oli enne ja planeedid tekkisid hiljem Päikese ainesest a) olemasolevasse Päikesesse langes täht või komeet ning tekkinud plahvatuse ainest tekkisis planeedid
1.Vürtsid;kallis tollimaks;uudishimu;kullajanu;müüdid pururikastest riikidest;ristiusu levitamine 2.kompassi täiustamine ja astrolaabi leiutamine;Pürenee ps palju sõjakaid rüütleid;karavell;Hisp. ja Port. leidus meresõidukog. mehi 3.Maailmapilt avardus;uued kaubateed- ja keskused;uued põllukultuurid;kuld;nakkushaigused;Itaalia kaubalinnade tähts. vähenemine 4.Kol.-1492.avastas Uue Maailma;da Gama-1498 avastas meretee Indiasse;Magalaesh-1519-22 esimene ümbermaailma reis 5.Ren-taassünd 14-16 saj 6.Hum.-inimlikkus,Erasmus Rotterdamist ja Thomas More 7.A.T.-dominiiklane,kat. kiriku tähtasim filosoof,tegeles tomismiga -uuris mitemeid valdkondi ja sid.need kristlusega;Ld.V-kunstnik;Luther-ref.algataja ja lõi lutheri kiriku;Calvin-rajas prot. usuvoolu kalvinism 8.Ref.-1517 toimunud usupuhastusliikumine,mille tagaj. kuj. kat. eraldunud prot. kirikud 9.1)Ta oli kiriku üleolu ja rikkuse vastu,2)indulgentside müük 10.lihtsus;emakeelsus;piibli luge...
26. Tööstuslik pööre Euroopas. Tööstuslik pööre manufaktuuride asendumine masintootmise ja vabrikutega. Universaalne aurumasin James Watt, 1765.aasta. Esimene aurik Robert Fulton, 1807.aasta. Vedur George Stephenson, 1814.aasta. Raudader 19.sajand Saksa Tolliliit 1834.aasta 1) Millised olid tööstusliku pöörde eeldused? Uute masinate leiutamine, nende kasutuselevõtmine. Rahva nõudmine rohkema kauba järgi, mida inimesed ise oma kätega teha ei jõudnud. 2) Miks sai tööstuslik pööre alguse Inglismaal? Sest peale Inglise revolutsiooni kadusid feodaalsed takistused ja majandus hakkas arenema.
vabtikutooteid. Inimesed pidid tegema tööd, et võimaldada endale neid mugavusi. Vabrikud tegid uusi nõudeid trantspordile, et saaksid turustada valmistootangut ning ka toorainet. Selleks leiutas George Stephenson auruveduri. Esimene raudteeliin pühitseti sisse 1825. aastal Inglismaal. Sellele järgnes uute raudteede massiline rajamine. See tagas inimestele töökohad, võimaldas teenida raha. Pikkadeks reisideks auriku leiutajaks peetakse Robert Fultonit, aurik tegi oma esimese reisi 1807. aastal Hutsoni jõel, mille pardal oli 46 reisijat. See võimaldas inimestel võtta ette ka pikemaid reise. Murranguks oli nafta ning petrooleomi leidmine, seejärel ka bensiini kasutuselevõtt. Saksa leiutaja ehitas 1884. aastal bensiinimootori, mis sobis autodele. Esimene auto valmis ka juba järgmisel aastal. See võimaldas rikkamatel inimestel kiiremini ja lihtsamalt liigelda.
Lääne-Euroopa. 5. Too näiteid tehnoloogilistest uuendustest ja selgita nende mõju majanduse arengule. 1. XV saj. levis väljavaheldussüsteem, uued loomatõud ja taimesordid. Uued metallisulatusviisid; trükikunst, uus navigatsioonisüsteem; tulirelvad. Tekkisid pangad, börsid, as-id, manufaktuurid. (varaindustriaalne tootmisviis) 2. XVIII saj lõpp XIX algus Masinate valmistamine ja kasutamine aurumasin, vedur, aurik, Kivisöe laialdane tarbimine. (hilisindust. Tootmisviis) 3. Teras, elekter, nafta, bensiin, auto, hiljem lennuk, telefonside, mineraalväetis, raadio. (hilisindustr. Tootmisviis kujunes lõplikult. 4. Alagas 1960. tuuma- ja kosmosetehnika, arvutid, 80-ndatel sidetehniline pööre. (postindustriaalne tootmisviis) i. Nimeta kolooniaid: Inglismaa Ameerika, India, Austraalia Portugal Brasiilia Hispaania Ladina-Ameerika
Big Bertha, mis võis tulistada kuni 25 km kaugusele Sama, originaalsuuruses Niipalju sõja mõttekusest 1915.aasta - Läänerinne Algas KAEVIKUSÕDA Sakslased kasutasid Ypres´i linna juures 22.04 esimest korda sõdade ajaloos GAASI 1915.aasta - Idarinne Saksamaa pealetung, jõutakse Riiani I korda pommitatakse Tallinnat õhust Türklased hävitavad 500 000 - 1 000 000 armeenlast Algab piiramatu ALLVEESÕDA LUSITANIA Sakslaste poolt uputatud USA aurik Kiirendas USA sõttaastumist, mis omakorda tähendas ülekaalu Antanti vägedele VERDUNI ja SOMME´I LAHINGUD 1916.a VERDUN "hakklihamasin" - umbes 900 000 meest suri või sai haavata, lahing kestis 10 kuud kuid rinne liikus edasi vaid 2 km SOMME´i - hukkus või sai haavata 1,3 miljonit meest, kestis 5 kuud, rinne liikus edasi umbes 30 km SOMME´i lahingus kasutasid inglased esimest korda TANKE INGLASTE TANK esimene ajaloos Sakslaste tank SÕJA LÕPP I 1917
Kõige lähemal olnud laev oleks jõudnud sinna umbes 4 tunniga. Laev hakkas vööri poolt vajuma vee alla, kuid vee suure sissevoolu tõttu purunesid kere teraskonstruktsioonid ning laev murdus 3. ja 4. Korstna vahelt pooleks. 2223 reisjast pääses eluga vaid 713. Peamine surmapõhjus oli alajahtumine, kuna veetemperatuur oli veidi alla nulli. Esimene päästepaat leiti 58 miili (~93 kilomeetri) kauguselt uppimispaigast, aurik Carpathia poolt. The New York Timesi ajalehes oli Titanicust juttu 75 leheküljel nädala jooksul pärast õnnetust. Faktid ja müüdid Esimene ja ilmselt kõige tuntum müüt on see, et Titanic oli uppumatu. Ilmselgelt ei vastanud see tõele. Veel räägiti, et laeval polnud binokleid, mistõttu ei nähtud jäämägesid varem. See müüt on enamjaolt tõde, kuna kapi võti, kus binokleid hoiti, oli teise ohvitseri David Blairi taskus, kuid ta vahetati viimasel hektel välja.
-hõivatus tööstuses on suur(Inglismaal 70%) -urbaniseerumine -seisustest said klassid 5.19.saj tõusis esile masinatööstus. Uuendused rasketööstused: terase suurtööstuslik tootmine(malm+raud) 6.Osatähtus transpordil suur, sest toorainet ja valmistoodangut oli vaja vedada suurtes kogustes ja senised transpordivahendid seda ei võimaldanud. 1825-1. Raudteeliin Inglismaal, 1830ndad- tööstulikult oluliste raudteeliinide loomine. Aurulaevad pikkadeks reisideks kõlblik aurik Robert Fulton Bensiinimootor-G.Daimler Mootor, mille kütuseks sobib nafta Rudolf Diesel 7.Alessandro Volta- 1.elektripatarei Faraday-galvonomeeter, elektrigeneraator Joseph Henry- elektrimootor Morse- Morse telegraaf Bell telefon Edison-elektripirm Popov, Marconi-raadio Röntgen-röntgenitoru(pani aluse elektroonikatööstusele) 8.Põllumajanduslikud uuendused: kombaini ja traktori kasutuselevõtt 9.Urbaniseerumine- linnastumine. Linnad olid kujunenud peamisteks tööstus-ja
Kolme hoone eest maksab firma 2,5 miljonit krooni vähem kui linna V hoone neljakordne hind. Leidke kauplusehoonete ostuhinnad. 8. Ristkülikukujulise lillepeenra ümbermõõt on 10 m ja pindala 4,56 m2. Leia lillepeenra laius. 9. Täisnurkse kolmnurga kaatet on pikkuselt võrdne teise kaateti projektsiooniga hüpotenuusil. Leida selle kaateti pikkus, kui hüpotenuusi pikkus on 1 m. 10. Kahe jõesadama vaheline kaugus on 80 km. Aurik läbib selle vahemaa edasi-tagasi 8 tunniga 20 minutiga. Leida auriku kiirus seisvas vee, kui jõe voolu kiirus oli 4 km/h. 11. (21.05.2001 I ülesanne 8) Linnadest A ja B väljusid üheaegselt ühtlase kiirusega teineteisele vastu kaks mootorratturit. Kui üks mootorrattur oli läbinud kolmandiku teest, siis jäi teisel sihtpunktini 20 km. Kui teine mootorrattur oli läbinud kolmandiku teest, siis jäi esimesel sihtpunktini 50 km
Tähtsaimad saavutused: Tähtsaimad leiutised olid James Hargreavesi mehaaniline vokk 1765, Edmund Cartwrighti konstrueeritud mehaanilised kangasteljed 1785, Thomas Belli puuvillasele riidele trükkimise masin. Metallurgias oli tähtsaim Thomas Newcomeni aurumasin 1711, mida hiljem täiustas James Watt. Masinatööstuses oli suurim saavutus Eli Whitney puuvilla puhastamise masin 1793. George Stephensoni ehitatud 1. auruvedur 1814. Robert Fultoni kõlbulik aurik. Gottlieb Daimleri bensiinimootor 1884. Rudolf Dieseli diiselmootor. Joseph Monieri raudbetoon 1867.
1F328DE1.jpg&w=365&h=450&ei=R0nDUKO7MfOp0AWa2IHIBg&zoom=1&iact=hc&vpx=303&vpy=100&dur=6786&hovh=249& hovw=202&tx=119&ty=150&sig=115050523000515897329&page=1&tbnh=140&tbnw=114&start=0&ndsp=32&ved=1t:429,r:3,s:0,i: 85 Tähtsaimad saavutused James Hargreaves mehaaniline vokk Edmund Cartwright mehaanilised kangasteljed Thomas Bell puuvillasele riidele trükkimise masin Eli Whitney puuvilla puhastamise masin Thomas Newcomen aurumasin George Stephenson auruvedur Robert Fulton aurik Gottlieb Daimler bensiinimootor Rudolf Diesel diiselmootor Joseph Monier raudbetoon Auruvedur ja aurulaev Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level http://www.google.ee/imgres?
näiteks teises, asendame tundmatu x leitud väärtusega: x- y = 2 y = x-2 y =7-2=5 Ka tundmatu y väärtus rahuldab lahenduse algul kirjapandud tingimusi. Ülesanne 1 (5) Lahendus jätkub ... Otsitav arv on seega 75. Tema numbrite summa on tõesti 12 ja numbrite vahetamisel saadud arv (57) on 18 võrra väiksem kui esialgne arv. Vastus: Otsitav arv on 75. Ülesanne 2 (kiiruste liitmine) Ülesanne 2 Aurik sõidab mööda jõge pärivoolu ühest sadamast teise 4 tunniga ja vastuvoolu 5 tunniga. Leida sadamatevaheline kaugus, kui jõe voolukiirus on 2 km/h. Lahendus Liikumisega seotud ülesannetes tuleb teada kiiruse v, läbitud teepikkuse s ja liikumiseks kulunud aja t vahelist seost: s v= , t millest järelduvad seosed s = vt s
Tom Sawyer 1.peatükk Tom mängib, kakleb ja põgeneb Tom oli sõõnud vanamutikese moosi ja vanamutike tahtis teda karistada selle eest aga pois põgenes ära, vanamutike ja tädi Polli küsisid igasuguseid küsimusi Tomi käest. Vaidles ühe uhke poisiga, ja siis nad kaklesid, kumbki ei saanud kummagist jagu, aga teine poiss sai tappa ja läks nuuksudes minema ja virutas Tomile kiviga. 2.peatükk Kuulus planguvõõpaja Tom värvis planke ja tahtis Jimi asemel vett tuua kaevust. Tomi juurest möödus aurik. Ben tahtis ka aiaplanke värvida aga Tom ei lasknud niilihtsalt tal neid värvida. 3.peatükk Lahingumöll ja armukirg Tom oli aiaplangud niiilusti värvinud. Tom ja teine kutt mängisid sõda, Tom võitis ja nad vahetasid sõjavan...
· Elekter · Kehvad korteriolud · Kultuuri/meelelahutusasutused · Kehvad sanitaartingimused · Tänavavalgustus · Epideemiad · Transport · Kuritegevus · Tulekindlad ehitised · Prostitutsioon · Kanalisatsioon ja veevärk · Kerjamine 6. Millised olulised muutused toimusid transpordis? Leiutati aurumasin, aurik, auruvedur, diiselmootor ning bensiinimootor, kasutusele tulid liinibussid ja lennukid ning USA-s algas autode masstootmine,. 7. Miks oli raudteede ehitamine väga oluline? · Soodustus tööstuse areng · Inimeste liikumisvõimalused paranesid · Raudteede ümber kerkisid asulad 8. Mil viisil mõjutas industrialiseerimine põllumajanduse arengut? · Kasutusele võeti traktor ja kombaind, mis suurendas põllumajanduse tootlikust
Agraar Industriaal Post Maailma VARIA ühiskond ü. industr. majandus 50 50 50 50 50 100 100 100 100 100 200 200 200 200 200 300 300 300 300 300 400 400 400 400 400 500 500 500 500 500 AGRAARÜHISKOND 50 MIS ON ÜHISKONNA VANIM EKSISTEERIMISE VORM? VASTUS AGRAARÜHISKOND 50 MIS ON ÜHISKONNA VANIM EKSISTEERIMISE VORM? VASTUS: KORILUS AGRAARÜHISKOND 100 MILLEGA TEGELETI VARAAGRAARSE TOOTMISVIISI KOHASELT? VASTUS AGRAARÜHISKOND 100 MILLEGA TEGELETI VARAAGRAARSE TOOTMISVIISI KOHASELT? VASTUS: PÕLLUHARIMISE /KARJAKASVATUSEGA AGRAARÜHISKOND 200 MILLE POOLEST ERINES HILISA...
Loengud Eesti Mereakadeemias Teema 1. Koostatud 30.12.2001. Laevade ehitus. Täiendatud 13.11.2004. XIX sajandi algul ilmub laevadele aurumasin. Peale paljusid katsetusi, mis ebaõnnestusid osalt tehnilise nõrkuse, osalt inimeste rumalusest tuleneva vastuseisu tõttu, tegi 1807.a. esimese reisi Hudsoni jõel insener Fultoni poolt ehitatud aurik Clermont (Joon. 1.15), õieti küll: North River Steamboat of Clermont New Yorgist Albanyni. Tagasiteel julges laevale asuda ka 1 reisija. Laev tegi keskmiselt 4,2 sõlme, käituriks oli 8-labaline sõuratas. Esimese aurumasinaga varustatud purjekas, mis ületas Atlandi ookeani Ameerikast Euroopasse oli 90 hj-lise seadme ja tekile teisaldatavate sõuratastega Savannah. Kuid ta läbis enamiku teest purjede all. Peaaegu
MUUTUSED ÜHISKONNAS Inim geograafia e. ühiskonna geograafia teadus, mis uurib ühiskondlike nähtuste ruumilist korraldust Majandussubjektid tarbijad (leibkond), tootjad (ettevõtted), riik, rahvusvahelised organisatsioonid Hüve kaup teenus majandus hüvede tootmine, vahetamine, jaotamine ja tarbimine maailmamajandus kogu maailma hõlmav majandus tootmisviis eluks vajalike elatusvahendite hankimise viis + tehnoloogia ning vastavad ühiskondlikud suhted 1. Põllumajandusühiskonnast tööstusühiskonda (agraarühiskond -> industriaalühiskond) Peamine majandusharu põllumajandus Elatusmajandus, inimene oli oluliselt seotud loodusliku keskkonnaga, käsitsi töö Varaagraarne periood, enne 15. sajandit Põlluharimine ja loomakasvatus olid eraldi Alepõllundus Eelduseks oli mets, mida põletati Rändkarjakasvatus nomaadlus Hilisagraarne periood alates 15. sajandist Oli arenenud Ida-, Lõuna-, Kagu-Aasias, Põhja-Aafrikas, Lähis-Idas, Vahe...
Indrustrialiseerimine on suurtööstuse arendamine, mis tõi kaasa põhjalikud muudatused tootmises, põllumajanduses, olmes, vaimuelus, moraalis. Tööstuslik pööre algas 17. sajandil Inglismaal, mis tõi kaasa urbaniseerumide ehk linnastumise. Euroopa riikidesse ja Ameerika Ühendriikidesse jõudis see alles 19. sajandil. See tähendab manufaktuuride asendumist masinatootmise ja vabrikutega. Positiivsed tagajärjed olid, et võeti kasutusele masinad, linnad suurenesid, alanes kaupade hind, kvaliteet paranes, toodeti rohkem tarbekaupu, paranesid elu ja töö tingimused, kuid negatiivsed tagajärjed olid, et paljud jäid töötuks, palgad olid kehvad, kasutati naiste ja laste odavat tööjõudu ning töö -ohutus puudus. Vabrikutööstuse juhtivaks haruks esimesel arenguetapil oli puuvillatööstus, mis tõi kaasa puuvillase riide laia leviku. Tähtasmad uuendajad olid Hargreavesi mehhaaniline vokk ja Cartwrighti mehhaanilised kangasteljed. Leiutised, mis veel muuu...
"Jossif Stalin", mille pardal oli 5640 inimest. Neist hukkus 1900. b) 28.-29. augustini 1941 uputasid pommitajad ja allveelaevad kokku kümme laeva. Nende pardal uppus kokku 9300 inimest. Ohvriterikkaim õnnetus oli aurikuga "Atis Kronvalds", mille pardal uppus vähemalt 1600 inimest. c) 22. septembril 1857 uppus purjeliinilaev "Lefort", viies merepõhja 828 inimest. d) 24. augustil 1941. aastal uppus Prangli lähedal aurik "Eestirand". Pardal olnud 2800 mobiliseeritud mehest hukkus vaid 34, sest laev juhiti madalikule. Laevaõnnetused läbi aegade Viis suurimat laevahukku rahuajal 20. sajandil Aasta Laeva nimetus Hukkunute arv 1987 Dona Paz Üle 3000 1912 Titanic 1513
Kättesaadavaks said tarbekaubad Kujunesid uued sotsiaalsed kihid Töölise elu- ja töötingimused paranesid Töötajate elutingimused kehvad Langesid kaupade hinnad Palju tööõnnetusi Soodustus hariduse levik Lõhuti masinaid Tööviljakus kasvas 2. Kes on nimetatud masinate masinate/esemete leiutajad/täiustajad? AURUMASIN J.Watt AURIK R. Fulton VEDUR G. Stephenson BENSIINIMOOTOR C.Benz ELEKTRIKAARAHI - W. Siemens PATAREI A. Volta PIRN T. A. Edisson RÖNTGENITORU W. Röntgen ELEKTRIGENERAATOR M. Faraday ELEKTRILINE TELEGRAAF S. Morse 3. Seleta mõisted: INDUSTRIAALÜHISKOND tööstuse saavutustel tuginev ühiskond PROLETARIAAT palgatöölised 19. sajandil IMPERIALISM suurriikide soov oma territooriumi naabrite arvel laiendada ja endale
1513 inimest uppus jäises vees või läksid laevaga põhja. Mõned päästepaadid läksid laeva uppumiskoha juurde tagasi, et otsida ellujäänuid. Leiti 9 ellujäänut, kellest 3 surid hiljem. Vaieldi päästepaatides kas minna tagasi laeva juurde või ei. Inimesed kartsid, et nende paadid uputavad suured inimmassid. California eiras hädasignaal, mis asetses Titanicust 10-19 miili kaugusel. Carpathia oli esimene kes leidis päästepaadi 58 miili kauguselt õnnetuspaigast. Aurik Carpathia korjas merest üles kõige suurema hulga pääsenuid, 705 inimest. Nendega jõudis laev New Yorki 18. aprilli hommikul. Peaaegu 1000 perekonnal oli keegi lähedastest laevale jäänud, üle 500 perekonna kaotas ühe liikme. Ehitusvead Titanicu veekindlad vaheseinad olid valmistatud terasest, mis sisaldas liiga palju väävlit ja fosforit. Seetõttu oli teras rabedam kui praegusel ajal. Ookeani põhjast üles tõstetud laevakere
toorainet; turgu toodetele, eriti tarbekaubale. 9. Too näiteid tehnoloogilistest uuendustest ja seleta nende mõju majanduse arengule. 1) XV saj. levis väljavaheldussüsteem, uued loomatõud ja taimesordid. Uued metallisulatusviisid; trükikunst, uus navigatsioonisüsteem; tulirelvad. Tekkisid pangad, börsid, as-id, manufaktuurid. (varaindustriaalne tootmisviis) 2) XVIII saj lõpp XIX algus. Masinate valmistamine ja kasutamine aurumasin, vedur, aurik, Kivisöe laialdane tarbimine. (hilisindust. Tootmisviis) 3) Teras, elekter, nafta, bensiin, auto, hiljem lennuk, telefonside, mineraalväetis, raadio. (hilisindustr. Tootmisviis kujunes lõplikult.) 4) Alagas 1960. tuuma- ja kosmosetehnika, arvutid, 80-ndatel sidetehniline pööre. (postindustriaalne tootmisviis) 10. Miks majandus üha enam spetsialiseerub? Sest ühiskond areneb ja rahvastik kasvab. 11. Võrdle tööjaotust tööstus- ja infoühiskonnas. Tööstusühiskonnas olid
Gustave Flaubert ,,Tundekasvatus" Tegelased: Frederic Moreau Marie Arnoux Jacques Arnoux Deslauriers Rosanette Louise Hr Dambreuse Pr Dambreuse Pr Moreau Hr Roque Hommikul kella kuue paiku oli aurik valmis otsi lahti päästma. 18-aastane äsja bakalauruseks saanud härra Frederic Moreau heitis viimse pilgu Pariisile. Ta naasis koju Nogent'i, kus tal seisis ees kaks igavat kuud, enne kui ta pidi asuma õigusteaduse õpinguile. Laeval ringi vaadates nägi ta isandat, kes rääkis mingile maanaisele meelitusi. Fredericu juuresolek ei härinud teda, peagi nad hakkasid rääkima. Isand oli Jacques Arnoux, Kunstiesemete Kaupluse omanik. Peagi ta kadus, kuna tütar vajas teda
Keeleuuendus: Johannes Aavik. 1912-1924. aastal oli keeleuuenduse kõrgperiood. 1924 ,,Keeleuuenduse äärmised võimalused": keel kui tööriist, mis vajab pidevat täiustamist: esteetilisus, omapärasus, otstarbekus ja lühidus. ,,Keele kaunima kõlavuse poole," ,,Keeleuuenduse kurv tuleb lõpmattuseni tõmmata." Sõnavara rikastamine: laenamine, eriti soome keelest ja murretest, sõnamoodustus ja tehistüved. (näiteks sõnad aurik, päevakord, tuletissõna kattuma, tehissõna relv, selmet, kolp, julm soome keelest, haldama soome keelest, tehissõna veenma, sarm prantsuse keelest). Grammatika: soovitas i-mitmust (suuris, raamatuile), lühikest mitmuse partitiivi (sõpru, õunu); -nd. Uuendused: lühike superlatiiv (suurim), ma-inf. Käänded (-maks, -maga, -mani), -tet (-tatud asemel). Oskar Loorits: -nuks, -nuvad. 1936. aastal ilmus Johannes Aaviku ,,Eesti õigekeelsuse õpik ja grammatika".
· Võeti kasutusele tehnoloogilised uuendused: Väljavahetussüsteem Tõu- ja sordiaretus Tuul ja vesi energiaallikatena Industriaalühiskonna tunnused: 18. saj lõpus- 19. saj alguses sai Suurbritanniast alguse tööstuslik pööre. · Hilisindustriaalne tootmisviis · Aurumasina leiutas James Watt Tekstiilitööstuse kiire areng Kivisöe kasutuselevõtt energiaallikana · Aurik, auruvedur Sai kaupu vahetada, maid vallutada Paremini kasutada kohalikke ressursse · Tootmise spetsialiseerumine, kaubavahetus lõid head eeldused geograafilisele tööjaotusele. Infoühiskonna tunnused: · Informatsioon on majandustegevuse peamine alus · Infoühiskonna valdav majandussektor on teenused ning eelkõige info kogumise, töötlemise ja esitlemisega seotud teenused ja tootmine · Tehnoloogilised uuendused · Globaliseerumine
Siiri Sooveere, Karl Mihkel Eller, Liis-Grete Arro, Age Völcker XI a klass. Tööstuspööre ja industriaalühiskonna kujunemine VABRIKUTÖÖSTUSE TEKKIMINE Juba 1760.-1780. aastail oli Inglismaal alanud üleminek manufakuuridelt vabrikutööstusele, mis tähendas tööstuslikku pööret ehk tööstuslikku revolutsiooni. Tööstusliku pöörde aluseks olid leiutised, mis võimaldasid asendada esemete käsitsi valmistamise (esmalt käsitöösunftides, seejärel manufaktuurides) nende tootmise masinate abil. Viimaste kasutusele võtmine tähendas üleminekut manufaktuuridelt vabrikutele. Vabrikutööstuse juhtivaks haruks esimesel arneguetapil oli puuvillatööstus, mis tõi kaasa puuvillase riide laia leviku, eriti naiste rõivastuses. Tähtsamad uuendused olid James Hargeavesi leiutatud mehhaaniline vokk (1765) ja Edmund Cartwrighti konstrueeritud mehhaanilised kangasteljed (1785), millele lisandus ketrusmasina töölerakendamine veejõul ning Thomas Belli...
1940. aastal alustati sotsialistlikke ümber korraldustega, mis NSV Liit endaga kaasa tõi. Uued võimud soovisid end kehtestada tööliste riigina, hoolitsedes eelkõige lihtrahva eluolude eest. Eestist lahkusid mitmed baltisakslased (Erich Jacoby, Ernst Kühnert, Konstantin Bölau, Robert Natus jt). Ehitati pooleli jäänud majad lõpuni, et sõjaväelastele elamispinda jaguks. Esimene Nõukogude võimu all olev aasta toimus suur rahvakorterite ehitamise, millele andis tõuke ka vähemalt Eesti aja lõpul väikekorterite ehitamiseks valmistumine. Arhitekt Alar Kotli kavandatud Ra-Ko (rahvakorterite) projekti põhjal ehitati maju näiteks Lõime, Nisu ja Rukki, Majaka ja Sikupilli tänavale Tallinnasse. Need on Tallinna maja edasiarendused, milles puudusid keldri- ja katusekorterid ning ühise keldris asuva dusiruumi asemel on igas korteris isiklik. Kivitrepikoda ilmestab fassaadil vaid trepikojaakent ümbritsev raamistik ning majal on lihtne rõhtlaudis ja mad...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
