Tänapäeval on 30 riigis elektritootmisel käigus 439 tuumareaktorit koguvõimsusega 372 gigavatti. Tuumalõhustumise energia abil toodetakse 16 % kogu maailma elektrist ja selline osakaal on püsinud juba paar aastakümmet. Näiteks, 2006. aastal toodeti üle 2600 miljardi kilovatti tunnis. Sama suur kogus elektrienergiat toodeti tuumaenergeetika sünni ajal 1960. aastal kõikidest muudest allikatest kokku ning see ületab enam kui kolmekordselt suurriikide Saksamaa või Prantsusmaa kogu elektritoodangu. .Riigiti erineb nii tuumareaktorite arv kui nende toodetud tuumaelektri osa laiades piirides. Kõige rohkem reaktoreid töötab Ameerika Ühendriikides – 104, järgnevad Prantsusmaa 59 ja Jaapan 55 reaktoriga. Samas toodab tuumaenergia suurima osana kogu oma elektrist - 78 % - Prantsusmaa; järgnevad Leedu ja Slovakkia vastavalt 69 % ja 57 % Reaktoritüüpidest domineerivad 2007. aasta alguse andmetel nii olemasolevate kui ehitatavate hulgas surveveereak...
Loviisa tuumaelektrijaam Soomes on praeguse seisuga neli tuumareaktorit, mille võimsus on kokku 2700 MW. 2007. aastal toodeti tuumaenergiat kasutades 22499 GWh elektrit, mis moodustas 29% Soome elektritoodandust. Neist kaht reaktorit asukohaga Loviisas omab ja opereerib Fortum Power and Heat Oy. Loviisa tuumaelektrijaam on tuumaelektrijaam Soomes Loviisa linnas. Jaam asub Hästholmeni saarel umbes 90 km Helsingist ida pool. Elektrijaamas on kaks PWR tüüpi reaktorit (VVER-440): Loviisa-1 ja Loviisa-2. Mõlemad on netovõimsusega 488 MW. Loviisa-1 ehitust alustati 1971. aastal ja ta ühendati võrku 1977. aastal. Loviisa-2 aga hakati ehitama 1972. aastal ning tööle pandi 1980. aastal.
Tuumaenergia Tuumajaamad maailmas Tuumareaktorite sünni aeg on 1960.aastatel. Tänapäeval on 30 riigis käigus 439 tuumareaktorit. Enim reaktoreid USAs 104, Prantsusmaal 59, Jaapanis 55 reaktorit. Suurima osana kogu elektrist toodab tuumaenergia Prantsusmaal (78%), Leedu (69%) ja Slovakkia (57%). Alternatiivne energiatootmine. Uurimisreaktorid Lisaks energiatootmisele 56 riigis on 284 reaktorit, mida kasutatakse neutronkiirguse allikatena uurimistöös, radioaktiivsete isotoopide tootmises ja spetsialistide väljaõppes. Tootmine & reaktoritüübid Aeglaste neutronite toimel tuumkütuseid lõhustavad reaktorid kütust kasutatakse üks kord ja kasutatud kütust ümber ei töödelda. Kiirete neutronite toimel tuumkütuseid lõhustavad reaktorid kasutusel vaid kaks, sest hoolimata uraani- ning plutooniumkütuse
Fukushima tuumaelektrijaamas kasutati kuute BWR-tüüpi reaktorit ehk kergveereaktorit. Kergveereaktori nimetus tuleneb sellest, et reaktor kasutab töötamiseks keevat vett ehk vesinikoksiidi(H2O) ning eristub sellega raskeveereaktorist, mis kasutab töötamiseks deuteeriumi aatomiga ühinenud vett ehk deuteeriumoksiidi(D2O)[1]. Sellest tulenevadki reaktorite nimetused raskeveereaktor, mis kasutab tihedama ainekoostisega vett ja kergveereaktor, mis kasutab tavalist vett.[4] 1950
dest Prantsusmaa, Leedu, Slovakkia, Rootsi ja Belgia. · Kilovatt-tundidelt on suurimad tuumaenergia tootjad USA (782 mld kWh), Prantsusmaa (430,9) ja Jaapan (280,7). · Tuumaelektrijaamades toodetakse 17% kogu maailma elektrienergiast. · Suurim tuumaenergia osakaal kogu elektrienergia toodangust on: Prantsusmaa (~78%) Leedu (~70%) Slovakkia ja Belgia (~55%) Rootsi (~50%) USA (~20%) · Valmimas on 27 uut reaktorit 11 riigis. Tuumaelektrijaamade paiknemine Kokku on maailmas kasutusel 439 kommertstuumaelektrijaama 30-s riigis. Lisaks sellele on kasutusel 284 õppereaktorit 56 riigis ning umbes 220 reaktorit on paigutatud laevadele või allveelaevadele. + · Tuumaelektrijaamad ei eralda kasvuhoonegaase ega saasta õhku. · Normaalse töö korral tekib väga vähe tahkeid jäätmeid. · Kütus on odav, sest seda kulub väga vähe.
ja tekib ahelreaktsioon. Plahvatus tekib momentaalselt. http://3.bp.blogspot.com/- 2.Teema: TUUMAREAKTOR http://www.45nuclearplants.com/images/Nuclear_Plant.gif Ehitus · Tuumareaktoris hoitakse reaktsiooni kiirus konstantsena (k = 1). · Kütuseks kastutatakse 235Uraani. · Aeglustajaks sobib grafiit või deuteerium. · Kaadiumist (see neelab hästi neutrone) juhtvarraste abil saab reaktorit kas käivitada, hoida paraja kiiruse juures või seisata. http://y.delfi.ee/norm/80041/5422919_DmvvbS.jpeg http://www.miksike.ee/documents/main/elehed/7klass/7kytused/images/7-7-21-2- Tuumareaktori ehitus Torustikus tsirkuleeriv vesi kannab tekkiva soojuse reaktorist välja, kus see kasutust leiab. · Reaktorit ümbritseb paksukihiline
vähe. Sel põhjusel on maailmas väga suured tuumakütuse potentsiaalsed varud. Tänapäeval annavad tuumajaamad 17% kogu elektrienergiast, peaaegu sama palju kui hüdroelektrijaamad. Esmakordselt toodeti tuumareaktori abil elektrienergiat 20. detsembril 1951 USAs Idahos. Esimene tuumaelektrijaam alustas tööd 27. juunil 1954 NSV Liidus Kaluga oblastis Obninskis. 2005. aasta seisuga oli maailma tuumaelektrijaamades 443 tegutsevat reaktorit. Tuumaelektrijaamades kasutatakse kütusena uraani, mille varusid arvatakse jätkuvat umbes viiekümneks aastaks. Rikkalikumad uraanileiukohad on Kanadas, USA-s. Tuumaelektrijaama ehitamine ja käigushoidmine on väga kallis. Seda eeskätt turvakaalutlustel, sest õnnetuse puhul võib tekkida keskkonnale ülisuur kahju. Tuumakütuse jäägid on radioaktiivsed, seega ülimalt mürgised, ja nende lagunemiseks kulub sajandeid. Tuumaelektrijaamad võivad põhjustada
Grafiit: kihi paksus delta = ca 100 cm R0 r- raadius 8. Nelja kordajaga võrrand. Reaktori kriitilised mõõtmed. Neutronite efektiivne paljunemistegur. Reaktiivsus. Neutronite peegeldi. Nelja kordajaga võrrand Neutronid ja difusioon tekivad ühekorraga. Vaatleme lõpmata suurt reaktorit, mis koosneb tuumakütusest ja aeglustist. Kütuseks on nõrgalt rikastatud uraan, N5 < N8. Olgu n1 esimese põlvkonna neutron, mille energia E ≥ 1MeV. Kiirete neutronite arv μ*n1, kus μ – kiirete neutronite paljunemistegur. ζ*μ*n1-kui palju neutroneid jõuab soojusliku liikumise kiiruseni, kus ζ – tegur, mis arvestab neutronite arvu vähenemisega. Neutronite arv e tuuma lagunemise määr - θ* ζ*μ*n1, kus θ – näitab tõenäosust, kui palju kaob neutrone kiirguse teel. Nim
Tuumaenergia Tuumaenergia tekkimine ja selle kasutamine maailmas Tuumade lõhustumise tagajärjel vabanev energia. Ei eraldu CO2. Tuumaenergia Eestis Asukoht:SuurPakri, Keibu lahe äärne ala, Telise neem, Letipea poolsaare kirderannik, Türsamäe klindipealne platoo või Viivikonna karjäär . Tuumaenergia Eesti lähisriikides Leedu: Ignalina tuumaelektrijaam. Soome: Kokku 4 reaktorit, 2 erinevas kohas. Ideest tuumajaamani Mida arvad sina tuumaenergiast? Tänan kuulamast! Küsimusi? Kasutatud marerjal http://www.epl.ee/artikkel/458847 http://www.tuumaenergia.ee/index.php?id=75 http://www.tuumaenergia.ee/fileadmin/user_upload/pics/olkiluoto_tuumajaam.jpg http://www.tuumaenergia.ee/index.php?id=60 http://www.tuumaenergia.ee/fileadmin/user_upload/pics/verstapostid_tuumajaa mani
Samas võib tuumajaamaga kaasneda oht radioaktiivse saaste kandumiseks keskkonda.. Lisaks eraldub , nii nagu teistestki elektrijaamadest, suurtes kogustes (mitteradioaktiivset) veeauru ja alati on energia saamisega seotud kaudsed emissioonid. Maailmas toodetakse rohkem kui 16% kogu elektrienergiast tuumkütuse baasil. Kokku on maailmas kasutusel 439 kommertstuumaelektrijaama 30-s riigis. Lisaks sellele on kasutusel 284 õppereaktorit 56 riigis ning umbes 220 reaktorit on paigutatud laevadele või allveelaevadele. Tuumaenergia katab suurima protsendi kogu riigi elektrivajadusest järgmistes riikides: Prantsusmaa (~78%), Slovakkia ja Belgia (~55%), Rootsi (~50%), USA (~20%). Kuigi paljud inimesed on tuumaenergia vastu, on see jätkuvalt tõusmas ja paljud riigid kaaluvad endale tuumaelektrijaama ehitamist. Rait
· Uraanivardad · Neutronite aeglusti ja peegeldi · Soojuskandja · Aurugeneraator Tuumareaktorite tüübid · Aeglastel neutronitel töötav reaktor · Kiiretel neutronitel töötav reaktor Aatomielektrijaam · Elektrijaam, kus elektrienergiat saadakse aatomituuma lõhustumisest · Esimene aatomielektrijaam ehitati 1954. a. Obniskis Aatomielektrijaamad maailmas 2009 aasta seisuga oli maailma tuumaelektrijaamades 437 tegutsevat reaktorit, mis kokku tootsid 17% maailma elektrienergiast · USA-s 104 · Prantsusmaal 59 · Jaapanis 53 · Venemaal 31 Eestile lähimad tuumaelektrijaamad: · Sosnovõi Bori tuumaelektrijaam · Loviisa tuumaelektrijaam · Ignalina tuumaelektrijaam Tuumaelektrijaamade kasutamise ohud · Tuumajäätmed on radioaktiivsed kõigile elusorganismidele ohtlikud · Tuumakütus ei kuulu taastuvate kütuste hulka tuumaelektrijaamade kasutamine
kasutamiseks muul otstarbel. Tähtsusetud pole ka asjaolud, et kütusevarud asuvad poliitiliselt stabiilsetes riikides ning et tuumaelektri hind on teiste energialiikide suhtes konkurentsivõimeline. Juba on algatatud ambitsioonikad tuumaelektrijaamade arendamise programmid USA-s, Prantsusmaal, Hiinas, Indias, Jaapanis, Venemaal jm. See leiab kinnitust ehitatavate ja kavandatavate reaktorite suures arvus Maailma Tuumaassotsiatsiooni WNA 2007.a. andmetel 222 reaktorit. Tuumaelektrijaamades kasutatakse ära tuumade lõhustumise tagajärjel vabanev energia. Reaktoris luuakse tuumaenergia tootmiseks kontrollitud ahelreaktsioon, kus energia vabaneb soojusena. Viimast rakendatakse vee kuumutamiseks ja auru tekitamiseks, auru abil pannakse tööle elektrienergia tootmiseks kasutatavad turbogeneraatorid. Kontrollitud ahelreaktsiooni käigus pommitatakse suure massiarvuga tuumi aeglustatud neutronitega, protsessi tulemusel liitub neutron tuumaga põhjustades
Maagaasi varud avastati 1950.-60 a. Lääne-Siberis. Venemaale kuuluvad suurimad varud maailma maagaasis ja olles kuiva maagaasi tootjate seas suuruselt teine. Elektrienergia tootmises kuulub samuti Venemaa suurimate tootjate hulka. Maailma võimsaim elektrijaam on Venemaal nimega Surgut-2, mis valmis 1988 aastal, mille võimsus on 4800 MW ja põhikütuseks on maagaas. Venemaal tuumaelektrijaamades on 31 reaktorit. Toornafta suurtootjate hulka kuulub samuti Venemaa. Venemaa on Euroopa energiabaas. Suurimad gaasivarud asuvad Venemaal. Nafta- ja gaasipiirkonnad, naftatöötlemine, nafta ja gaasi eksport. Siberi ja Petsora söebasseinid. Donetski bassein. Veejõud ja selle kasutamine Volgal, Karjalas, Siberis. Soojuselektrijaamad ja tuumaelektrijaamad. Venemaa esmane energiakulu aastal 2011: nafta 19%, maagaas 56%, kivisüsi 15%,
aprillil 1986.aastal • Toimus Tuumaelektrijaama 4. energiaploki reaktor plahvatus • Põhjusteks olid reaktori viimine ebastabiilsesse olekusse reaktori turvasüsteemide katsetamisel ning reaktori konstruktsiooni iseärasused. • Eestist saadeti appi õnnetusega tegelema 5000 meest Tuumaenergia kasutamine maailmas • 16% elektrienergiast toodetakse tuumkütuse baasil. • 439 kommertstuumajaama maailmas (30 riigis) • 284 õppereaktorit 56 riigis ja 220 reaktorit laevadel/allveelaevadel • Reaktorid: USA (104) Prantsusmaa (59) Jaapan (55) • Tuumaenergiat kasutatakse elektrist enim: Prantsusmaal 78% Slovakkia ja Belgia 55% Rootsi 50% USA 20% • Prantsusmaal on kõigist teistest tööstusriikidest puhtam õhk ja maailma odavaim elekter. Soome tuumaenergia
Venemaa. Kuigi prantslased asuvad Balti riikidele tänu Euroopa Liidule administratiivselt ja ka lobi poolest kõige lähemal, ei saa pidada nende väljavaateid Ignalinas kõige paremateks. Prantsusmaa ettevõtted ehitavad praegu tuumareaktorit Soomes, kus nad on ehitusvigade tõttu varem kokku lepitud graafikust maha jäänud. Kuigi Euroopas kardetakse Venemaa energeetilist domineerimist nagu tuld, pole venelaste väljavaated Ignalinasse reaktorit ehitada sugugi kõige väiksemad. Tsernobõli katastroof seadis idanaabrite tehnoloogia kõva kahtluse alla, kuid nad on sellest ka kõvasti õppust võtnud ja projekteerinud senisest märkimisväärselt ohutumaid reaktoreid. Kuna praegu räägitakse maailmas rohkem kui paarisaja uue tuumareaktori ehitamisest, siis võib lähiaastatel tekkida Eesti kinnisvarabuumist tuttav olukord. Küsimus pole siis kardetavalt enam selles, kelle vahel valida, vaid kes on üleüldse kättesaadav.
kasutamiseks muul otstarbel. Tähtsusetud pole ka asjaolud, et kütusevarud asuvad poliitiliselt stabiilsetes riikides ning et tuumaelektri hind on teiste energialiikide suhtes konkurentsivõimeline. Juba on algatatud ambitsioonikad tuumaelektrijaamade arendamise programmid USA-s, Prantsusmaal, Hiinas, Indias, Jaapanis, Venemaal jm. See leiab kinnitust ehitatavate ja kavandatavate reaktorite suures arvus Maailma Tuumaassotsiatsiooni WNA 2007.a. andmetel 222 reaktorit. 3 III. Kuidas tuumaenergia tekib? Tuumaelektrijaamades kasutatakse ära tuumade lõhustumise tagajärjel vabanev energia. Reaktoris luuakse tuumaenergia tootmiseks kontrollitud ahelreaktsioon, kus energia vabaneb soojusena. Viimast rakendatakse vee kuumutamiseks ja auru tekitamiseks, auru abil pannakse tööle elektrienergia tootmiseks kasutatavad turbogeneraatorid. Kontrollitud ahelreaktsiooni käigus pommitatakse suure massiarvuga tuumi
veeris TUUMAELEKTRIJAAM Tuumaelektrijaam ehk tuumajaam ehk tuumajõujaam ehk aatomielektrijaam on elektrijaam, kus elektrienergiat saadakse aatomituuma lõhustumisest. Esimest korda toodeti tuumareaktori abil elektrienergiat 20. detsembril 1951 USAs Idahos. Esimene tuumaelektrijaam alustas tööd 27. juunil 1954 NSV Liidus Kaluga oblastis Obninskis. 2005. aasta seisuga oli maailma tuumaelektrijaamades 443 tegutsevat reaktorit, mis kokku tootsid 17% maailma elektrienergiast. Kõige rohkem on reaktoreid USAs (104), järgnevad Prantsusmaa (59), Jaapan (56) ja Venemaa (31). Tänapäeval kasutatavate tuumaelektrijaamade võimsus ulatub 40 megavatist üle 1 gigavati. Tuumaelektrijaamad ei eralda kasvuhoonegaase ega pruugi saastada õhku. Normaalse töö korral tekib vähe tahkeid jäätmeid ja kütust kulub samuti vähe. Maailmas on suured
Tuumaenergia 2014 Tuumajaamad maailmas ● elektrienergiat saadakse aatomituuma lõhustumisest ● 2011. aasta mai seisuga oli maailma tuumaelektrijaamades 440 tegutsevat reaktorit, mis kokku tootsid 17% maailma elektrienergiast. ● Kõige rohkem on reaktoreid USAs (104), järgnevad Prantsusmaa (58), Jaapan (50) ja Venemaa (32). ● Tänapäeval kasutatavate tuumaelektrijaamade võimsus ulatub 40 megavatist üle 1 gigavati. Esimesed tuumaelektrijaamad ● Esimest korda toodeti tuumareaktori abil elektrienergiat 20. detsembril 1951 USAs Idahos. ● Esimene tuumaelektrijaam – Obninski tuumaelektrijaam – alustas tööd 27
on kõrge rõhu all kuni 290 °C ulatuval temperatuuril ja ringeldes läbi aurugeneraatori, tekitab nagu PWR reaktoris teises kontuuris auru, mis omakorda käitab turbogeneraatori. Maailmas on 44 seda tüüpi umbes 500 MWe keskmise võimsusega reaktorit (Kanada, India). CANDU eelis on võimalus kasutada looduslikku uraanoksiidi (0,7% 235U) tuumakütusena tänu raske vee D2O suurepärastele aeglustiomadustele. Jääb ära kulukas uraanirikastusprotsess, kuid samas tuleb rikastada aeglustimaterjali. Kuna üksikuid survetorusid saab igaüht eraldi süsteemist välja lülitada, saab tuumkütust vahetada reaktori töötamise käigus ja selleks pole vaja reaktorit seisata. Täiustatud gaasjahutusega reaktor AGR
et võimsus kukkus järsult, 30 MW võrra; hetkevõimsus on 5070. Vahetusvanem soovitab tõsta võimsust 200 megavatini, peainseneri asetäitja nõustub. 0.43: eksperimendi tarvis blokeeritakse avariisüsteem. 1.03: vastavalt katse programmile käivitatud veepumbad 7 ja 8. Reaktori võimsus on 200 MW, kõik näitajad normis. 1.23:04 algab eksperimendi põhiosa turbiini käitumine tühikäigupööretel. Puldiruumis on kõik rahulik. Vahetusülem viipab käega avariinupu poole, millega reaktorit peatatakse nii tava- kui ka hädaolukorras. 1.23:40 on fikseeritud avariinupu A3-5 vajutus, grafiitvarred (187 tükki) laskuvad reaktori aktiivsesse tsooni reaktsioon peaks seiskuma. 1.23:43 teatab avariisignaal võimsuse liiga kiirest tõusust. 1.23:47 paneb esimene plahvatus kogu hoone rappuma. Paari sekundi pärast järgneb teine ja võimsam plahvatus. Avariisüsteemi grafiitvarred jäid seisma, jõudmata aktiivsesse tsooni isegi mitte pooleldi. Pärast plahvatust
tribüünialuses ruumis valmis käivitama tuumareaktorit Chicago Pile-1. • Reaktori kütus – uraanitablettides Neutroneid aeglustas grafiit Kontrollvardad kaadmiumist, indiumist ja hõbedast. • Kogu seade meenutas puidust ja mustadest tellistest kuhjatud hunnikut • Kiirguskaitset ja jahutust ei olnud • Erakordne läbimõeldus, põhjalikkus ja piinlikult täpsed arvutused olid omased paljudele tema katsetele. Seetõttu julgeti katsetada reaktorit rahvarohkes südalinnas. • Iseeneslik ahelreaktsioon saavutati kell 15.25 ja reaktor töötas esimesel korral 28 min. Hilisem tegevus • Pärast sõja lõppu pöördus Fermi tagasi õppetöö ja teadusliku uurimise juurde. Ta tegeles osakestefüüsika ja kosmilise kiirgusega. • Ta osales ka vesinikupommi projektis konsultandina ning arvutajana, kuigi oli selle suhtes kriitiline. Einsteini valem • Fermi oli arvatavasti esimene teadlane,
Prantsusmaa, Leedu, Slovakkia, Rootsi ja Belgia. Kilovatt-tundidelt on suurimad tuumaenergia tootjad USA (782 mld kWh), Prantsusmaa (430,9) ja Jaapan (280,7). · Tuumaelektrijaamades toodetakse 17% kogu maailma elektrienergiast. · Suurim tuumaenergia osakaal kogu elektrienergia toodangust on: Prantsusmaa (~78%) Leedu (~70%) Slovakkia ja Belgia (~55%) Rootsi (~50%) USA (~20%) Valmimas on 27 uut reaktorit 11 riigis. Tuumaelektrijaamade paiknemine Eesti tuumaressurss Eestis leidub tuumakütuse tootmiseks kõlblikku uraani, kuid see on madala kontsentratsiooniga, raskesti kaevandatav, väga suure keskkonnamõjuga ja pigem teoreetilist laadi maavara. Kõige rikkam on uraani poolest Põhja-Eesti graniit, kus parimates kohtades on uraani kontsentratsioon kuni 928 g/t, Ida-Eesti diktüoneemakildas aga
Pommi lõhkamisel surutakse kaks poolkerakujulist ainekogust tavalise lõhkeaine plahvatuse abil kokku suuremaks kehaks, mille mass on ülekriitiline. st. Paljunemistegur on üle ühe ja areneb kiirelt laienev ahelreaktsioon. 20.Millised osad on olulised tuumareaktoris? Kirjelda nende ülesannet. Tuumareaktori üheks osaks on aeglusti, mis suurendab ahelreaktsiooni tarbeks kasulike neutronite hulka. Juhtvarraste nihutamisega ja uraani ja aeglusti segus saab reaktorit käivitada, hoida parajal võimsusel või seisatada. Reaktoris on ka torustik, milles tsirkuleeriv vesi kannab tekkiva soojuse reaktorist välja. Reaktorit ümbritseb paksuseinaline kiirguskaitse, nt paks betoonist ümbris. 21.Milliseid reaktsioone nimetatakse sünteesireaktsioonideks? Kus need reaktsioonid esinevad? Too üks näide nende võrrandist. Sünteesireaktsioonideks nim. Reaktsiooni kus kerged tuumad ühendatakse keskmisteks. Sünteesireaktsioonis muutub raske vesinik heeliumiks
Tabel 2. Kukersidi orgaaniline aine Eestis kaevandatava põlevkivi keskmine kütteväärtus on 8,4 9 MJ/kg (2300 2500 MWh/t) Käesoleval ajal kasutatakse põlevkiviõli tootmisel Eestis kahte meetodit (joonis 1.): gaasilise soojuskandja (GSKm) ja tahke soojuskandja (TSKm) meetodit. Nende meetodite põhiline erinevus seisneb erinevate tehnoloogiate kasutamises, näiteks reaktorite konstruktsioonis. GSKm kasutab ,,Kiviter" gaasigeneraatori püst-retort-tüüpi reaktorit ja TSKm ,,Galoter" õligeneraatori pöörlev-retort-tüüpi reaktorit. 2 Joonis 1. Eesti põlevkiviõli tootmiseks kasutatav tehnika Galoteri protsessi lühiajaloo Energeetika Instituudis (ENIN). Saadud tulemus kandis nime Galoteri protsess. TSK-protsessi Uurimused selle kohta, kuidas tahke soojuskandjaga protsessis toimub pruuni
Tuumaelektrijaam Sissejuhatus Tuumaelektrijaam ehk tuumajaam ehk tuumajõujaam ehk aatomielektrijaam on elektrijaam, kus elektrienergiat saadakse aatomituuma lõhustumisest. Esimest korda toodeti tuumareaktori abil elektrienergiat 20. detsembril 1951 USAs Idahos. Esimene tuumaelektrijaam alustas tööd 27. juunil 1954 NSV Liidus Kaluga oblastis Obninskis. 2005. aasta seisuga oli maailma tuumaelektrijaamades 443 tegutsevat reaktorit, mis kokku tootsid 17% maailma elektrienergiast. Kõige rohkem on reaktoreid USAs (104), järgnevad Prantsusmaa (59), Jaapan (56) ja Venemaa (31). Tänapäeval kasutatavate tuumaelektrijaamade võimsus ulatub 40 megavatist üle 1 gigavati. Tuumaelektrijaamad ei eralda kasvuhoonegaase ega pruugi saastada õhku. Normaalse töö korral tekib vähe tahkeid jäätmeid ja kütust kulub samuti vähe. Maailmas on suured tuumakütuse
Toodetakse 2/3 maailma elektrienergiast Ehitamine suhteliselt odav, kiire Paiknemine oleneb energiaallikate / tarbijate asukohast Suurim maht USA-l, Hiinal, Venemaal, Jaapanis, Saksamaal Soojuselektrijaamad Elektrienergia toodetakse peamiselt söe- ja naftavarudega Eestis saadakse põlevkivist Reostab keskkonda Tuumaelektrijaamad Kuuluvad soojuselektrijaamade hulka I -ne tuumaelektrijaam rajati 1954a. NSVL-us 2005a. oli maailmas 443 reaktorit, andsid 17% maailma energias Kõige rohkem reaktoreid on USA-l (104), Prantsusmaal (59), Jaapanil ( 54) ja Venemaal (31) Tuumaelektrijaamad Ei eralda kasvuhoonegaase, ei saasta õhku Tekib vähe tahkeid jäätmeid samas väga radioaktiivsed Ehitamine ja käigus- hoidmine on väga kallis Vajavad vähe toorainet Uraanimaaki leidub nt Austraalias, LAVs, Brasiilias Hüdroeletrijaamad Annavad 1/5 maailma energiast Ehitamine kallis,
detsembril 1951 USAs Idahos. Esimene tuumaelektrijaam oli Obninski tuumaelektrijaam mis alustas tööd 27. juunil 1954 NSV Liidus Kaluga oblastis Obninskis. Esimene, mis oli tööstusliku võimsusega oli Calder Halli tuumaelektrijaam Sellafieldis. 2011. aasta mai seisuga oli maailma tuumaelektrijaamades 440 tegutsevat reaktorit, mis kokku tootsid 17% maailma elektrienergiast. Kõige rohkem on reaktoreid USAs arvuga 104, järgmisena Prantsusmaa arvuga 58, Jaapan arvuga 50ja Venemaa arvuga 32 reaktorit. Tänapäeval kasutatavate tuumaelektrijaamade võimsus ulatub 40 megavatist üle 1 gigavatti. Tuumaelektrijaamade eelisteks on see, et tekib vähe tahkeid jääkaineid, kulub vähe kütust ja ei pruugi saastada õhku. Jaamadega kaasnevad ka ohud. Suurtemateks ohtudeks on jääkained, mis on radioaktiivsed ja mis lagunevad pikkade aastate vältel. Sõja olukorras on tuumaelektrijaamad suureks sihtmärgiks just selle hävimise tagajärjel tekkiva katastroofi tõttu.
odav, sest seda kulub väga vähe. Sel põhjusel on maailmas väga suured tuumakütuse potentsiaalsed varud. Tänapäeval annavad tuumajaamad 17% kogu elektrienergiast, peaaegu sama palju kui hüdroelektrijaamad. Esmakordselt toodeti tuumareaktori abil elektrienergiat 20. detsembril 1951 USAs Idahos. Esimene tuumaelektrijaam alustas tööd 27. juunil 1954 NSV Liidus Kaluga oblastis Obninskis. 2005. aasta seisuga oli maailma tuumaelektrijaamades 443 tegutsevat reaktorit. Kõige rohkem on reaktoreid USAs (104), järgnevad Prantsusmaa (59), Jaapan (56) ja Venemaa (31). Tänapäeval kasutatavate tuumaelektrijaamade võimsus ulatub 40 megavatist üle 1 gigavati. Tuumaelektrijaamades kasutatakse kütusena uraani, mille varusid arvatakse jätkuvat umbes viiekümneks aastaks. Rikkalikumad uraanileiukohad on Kanadas, USA-s ja LAV-s. Tuumaelektrijaama ehitamine ja käigushoidmine on väga kallis. Seda eeskätt
Enamus neist sai suure doosi kiiritust ja suridhiljem kiiritustõppe. Kohalike mälestuste järgi vaikiti kaua,mis toimus,miks toimus ja millised ohud piirkonnasvalitsevad. Alles hiljem tuli avalikkuks,et Tsernobõli avarii põhjused olid subjektiivsed hakati läbi viima eksperementi,põhjalikult kaalumata kõikiohtusid.Eksperiment viiski plahvatuseni.Tekkis tohutu kiirguseallikas Järgmisel aastal toodi üle NL Tsernobõli tuhandeid mehi , et reaktorit konserveerida- sulgeda betoonsarkofaagiga.Keegi ei mõõtnud täpselt kui suure kiirguse doosi said need mehed.Üle riigi piiride kandunud radioaktiivne pilv põhjustas palju katastroofe.Tsernobõli mõju kestab tänaseni. 3 Ajalooline õiend 26.aprillil 1986 kell 1:23:58 purustas sariplahvatus Ukrainas Valgevene piiri lähedal asuva Tsornobõli aatomi elektrijaama 4.energiabloki reaktori koos hoonega
Aastal 1986 töötas 4 plokki, igaüks võimsusega 1000 MW, ehitati 5. ja 6. plokki. Jaamas toodeti ka mitmeotstarbelistes kaitsekuplita grafiitreaktorites tuumarelvadele vajalikku plutooniumi. Jaamast 4 km läänes paiknes 30 000 elanikuga ehitajate ja energeetikute asula Prõpjat. 1982. aasta septembris toimus 1. energiaplokis avarii, kus kuumenes üle ja sulas osaliselt üles reaktori tuum. Reaktor parandati mõne kuuga. Juhtumi tegelikku ulatust hoiti salajas mitmeid aastaid, olgugi, et reaktorit parandanud töölised said ülemäära kiiritada. Kui selle testi jaoks vajaminevaid nõudeid valmistati 25. Aprilli päevaajal, ning kuna reaktori elektriline jõud oli drastiliselt vähenenud 50%'ni, siis üks jõujaamadest läks ootamatult töökorrast välja. Kiievi võrgustiku-kontroller nõudis et edasisest jõulangusest tuleks otsekohe teatada, ning seejärel test edasi lükata, kuna elektrit oli vaja et õhtust nõudlust täita. Tuumajaama
põlvkonna reaktoritest astutud suur samm edasi kaasaegsete kolmanda põlvkonna reaktoriteni. Neljanda põlvkonna reaktorite kommertskasutusse võtmist ei ole järgmise 15 aasta jooksul ette näha. Maailmas toodetakse rohkem kui 16% kogu elektrienergiast tuumkütuse baasil. Kokku on maailmas kasutusel 439 kommertstuumaelektrijaama 30-s riigis. Lisaks sellele on kasutusel 284 õppereaktorit 56 riigis ning umbes 220 reaktorit on paigutatud laevadele või allveelaevadele. Tuumaenergia katab suurima protsendi kogu riigi elektrivajadusest järgmistes riikides: Prantsusmaa (~78%), Slovakkia ja Belgia (~55%), Rootsi (~50%), USA (~20%). Kuigi osades Euroopa riikides, nagu Saksamaa ning Austria , kaldub avalik arvamus tuumaelektrijaamade kasutamise vastu, viitavad arengud üldisele tuumaenergia kasutamise tõusule. Nii on näiteks Hiina ja India seadnud eesmärgiks oluliselt suurendada tuumaenergiast
❏ Radioaktiivne pilv ning saastatus Venemaa, Ukraina ja eriti Valgevene aladel ❏ Elamis- ja kasutuskõlbmatu maa kogupindala 31 500 km2 Enne Pärast Goiânia õnnetus ❏ 13. september 1987 ❏ Oskamatult ümberkäidud kapslist lekkis surmav tseesiumkloriid ❏ 5. astme õnnetus ❏ 4 inimest hukkus, 249 said kahjustada Pärast Fukushima tuumakatastroof ❏ 11. märts 2011 ❏ Sendai maavärina ja hiidlaine tagajärjel purunenud jaamas juhtunud avarii ❏ 3 reaktorit purunesid ❏ 7. astme õnnetus ❏ Reostus peamiselt meri ❏ 20 km raadiuses evakueeriti u. 154 000 elanikku Enne Pärast “Hiroshima: BBC History of “White Light/Black Rain: The “City 40” (2016)- Cinephil "Windscale: Britain’s Biggest World War II” (2005)- BBC Destruction of Hiroshima and Nuclear Disaster" (2007)- BBC Nagasaki” (2007)- HBO
TUUMAENERGIA KASUTAMINE Maailmas toodetakse rohkem kui 16% kogu elektrienergiast tuumkütuse baasil. Kokku on maailmas kasutusel 439 kommertstuumaelektrijaama 30-s riigis. Lisaks sellele on kasutusel 284 õppereaktorit 56 riigis ning umbes 220 reaktorit on paigutatud laevadele või allveelaevadele.Tuumaenergia katab suurima protsendi kogu riigi elektrivajadusest järgmistes riikides: Prantsusmaa (~78%), Slovakkia ja Belgia (~55%), Rootsi (~50%), USA (~20%).Kuigi osades Euroopa riikides, nagu Saksamaa ning Austria[1] , kaldub avalik arvamus tuumaelektrijaamade kasutamise vastu, viitavad arengud üldisele tuumaenergia kasutamise tõusule. Nii on näiteks Hiina ja India seadnud eesmärgiks oluliselt suurendada
vajaminevaid juppe/seadmeid. Laeva ehitamisega seotud juppide/seadmete ekspordis on Leedu maailmas esimeste hulgas. 5. Keskkonnaprobleemid Põllumajandusega seotud keskkonnaprobleeme ei esine, kuid keskkonnaprobleemide hulka kuuluvad õhusaaste, veereostus ning oht radioaktiivse saastatuse ees. Riigi taimestik ja loomastik on kannatanud. Keskkonnaprobleemid olemuselt erinevad:Ignalina tuumaelektrijaama, kus töötavad kaks reaktorit (sarnased kell Tsernobõli'le) ning keemia-ja muud tööstustused, mis saastavad õhku ja tühjad jäätmed jõgesid ning järvi. Kasutatud allikad: http://faostat.fao.org/site/377/DesktopDefault.aspx?PageID=377#ancor http://www.fao.org/WAIRDOCS/LEAD/X6147E/X6147E00.HTM http://en.wikipedia.org/wiki/Geography_of_Lithuania http://www.indexmundi.com/lithuania/imports_commodities.html http://ec.europa.eu/agriculture/external/enlarge/publi/countryrep/lithuania.pdf http://www.britannica
pikkusega 0,5 m ja paikneb omaette tsirkooniumsulamist torus, mida läbib soojuskandja rõhu all 7,5...10 MPa. Torud paiknevad rõhtsalt ühises paagis, mis on täidetud madalrõhulise aeglustiga. Soojuskandja väljub reaktorist temperatuuriga 280...290 kraadi ja suunatakse, nagu teistegi survevesireaktorite puhul, aurugeneraatorisse. Raskevesiaeglustiga ja - soojuskandjaga survevesi-reaktori eelis on kõrge töökindlus, odavam tuumkütus, kütusevardakimpude lihtsa vahetamise võimalus reaktorit peatamata ja loodusliku uraani mitu korda parem ärakasutamine. 9 Grafiitaeglustiga kanaltüüpi keevvesireaktor RDMK-1000 kujutab endast silindrikujulist teraskestaga ümbritsetud grafiitplokkide kogumit kõrgusega 7 m ja läbimõõduga 11,8 m; grafiidi üldmass on 1850 t. Läbi grafiidi kulgeb 1693 kütusekanalit, milles igaühes paikneb järjestikku
meditsiinis, näiteks haiguste diagnoosimisel ja kasvajate puhul, ning uurimistöös. Tuumaenergial põhinevad ka tuumarelvad. 6 1970. aastal oli Ameerika Ühendriikides 21 tegutsevat ja 53 ehitatavat aatomielektrijaama, 2000. aastaks on oli aatomielektrijaamade koguvõimsus juba 200 miljonit kilovatti. Nõukogude Liidus oli 1970. aastal 9 tegutsevat ja kaheksa ehitatavat reaktorit. Tänaseks on spetsialistidele piisavalt selge, et tuumaenergia on ainus tõeline elektriallikas inimkonna jaoks, mis ei põhjusta kasvuhooneefekti, happevihmu jm. Fossiilsed kütused annavad praegu üle poole maailma elektritoodangust; hüdroenergia ja tuumaenergia osatähtsus on tunduvalt väiksem. 7 TUUMAJÄÄTMED Tuumaelektrijaamade kasutamise ohud Tuumakütuse jäägid on radioaktiivsed, kõigile elusorganismidele väga ohtlikud. Nende
merevett. Kokku on kahe Fukushima tuumajaama lähiümbrusest evakueeritud 210 000 inimest. 14. märtsil toimus jaamas teine auruplahvatus, seekord kolmandas reaktoris. Plahvatuse põhjustas reaktorist eralduva vesiniku segunemine atmosfääris sisalduva hapnikuga. Plahvatuse tagajärjel sai vigastada 11 inimest ning purunes reaktorit Joonis 5 Tuumajaamade asetus. ümbritsev hoone, kuid reaktor jäi ise plahvatuses terveks. Plahvatuse lööklainet oli tunda ligi 40 km kaugusel jaamast, kuid reaktorit opereeriva firma esindaja sõnul pole radiatsiooni tase pärast plahvatust märkimisväärselt tõusnud. 15. märtsil toimus jaamas kolmas plahvatus 2. reaktori juures, samuti oli 4. reaktori juures tulekahju, mis hiljem kustutati
Tuumaenergia hind Uue tuumaenergiaprogrammi algatamine on väga kallis. Teadlane Amory Lovins on välja arvutanud, et ühe investeeritud Eesti krooni eest saab 1 kwh tuumaelektrit, 1,2-1,7 kwh tuuleenergiat, 2,2-6,5 kwh koostootmisjaamas. Tuumaenergia kasutamine maailmas Maailmas toodetakse rohkem kui 16% kogu elektrienergiast tuumkütuse baasil. Kokku on maailmas kasutusel 439 kommertstuumaelektrijaama 30-s riigis On veel 284 õppereaktorit 56-s riigis 220 reaktorit on paigutatud laevadele või allveelaevadele. Tuumaenergia Tuumaenergia katab suurima protsendi kogu riigi elektrivajadusest järgmistest riikides: Prantsusmaa ~78% Slovakkia ja Belgia ~55% Rootsi ~50% USA ~20% Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level THE END Kasutatud kirjandus www.tuumaenergia.ee en.wikipedia.org/wiki/uranium
soojusvaheti, välje ja aeglusti. Aeglusti Uraanituumad haaravad kõige efektiivsemalt aeglasi neutroneid.Aeglaste neutronite haaramine koos järgneva tuuma lõhustumisega on sadu kordi tõenäosem kui kiirete neutronite haaramine.Sellepärast kasutatakse looduslikul uraanil töötavates tuumareaktorites neutronite paljundusteguri tõstmiseks aeglusteid. Aeglustina kasutatakse :raske või tavaline vesi, grafiit. Milleks on juhtvardad :nende nihutamisega uraani ja aeglusti segus saab reaktorit käivitada, hoida paraja võimsuse juures ja vajdusel seisata. Miks on radioaktiivseid isotoope looduses vähe?: radioaktiivsed isotoobid on massiarvuga vahemikus 95 137. 2 põhjust miks ahelreaktsioon ei saa toimuda prootonitega/toimel.: tuumades on ka prootonid (pos) ja siis toimuks elektrostaatiline jõud Miks ei saa reaktor neelajata töötada? Neelaja vähendab tuumareaktsiooni, aeglustab ahelreaktsioone neelates neutrone
neutronite arvu suhtega. Kui paljunemistegur on suurem kui 1 toimub plahvatus! 9.Tuumareaktori põhiehitus *tuumareaktorites rakendatakse tuumade lõhustumisel tekkivat ahelreaktsiooni *kütuseks kasutatakse uraani U-235(looduses U-238, tuleb rikastada) *aeglustajaks-grafiit,deuteerium *reaktsiooni kiiruse reguleerimiseks viiakse reaktorisse neutroneid neelavat ainet, nt kaadmiumi. Kaadmiumist juhtvarraste nihutamisega uraani ja aeglusti segus saab reaktorit käivitada ja hoida paraja võimsuse juures,seisata *torustik-vesi kannab soojuse reaktorist välja, kus see kasutamist leiab *paksuseinaline kiirguskaitse- nt 2m betooni 10.tuumapomm.aatompomm.kriitiline mass. * Tuumapomm ehk aatomipomm on suure plahvatusjõuga lõhkekeha, kus energia vabaneb raskete aatomituumade lõhustumisel. Lõhustuv aine paikneb kahes osas,mis mõlemad on nii väiksesed, et juhuslikul tuuma lõhustumisel tekkinud neutronid väljuvad ainest ilma uusi tuumi kohtamata
Soolast väljameelitatavaid gaase saab kergest kokku koguda. Jääkprodukte on võimalik jooksvalt eraldada jaama juurde ehitatud uudses keemiavabrikus. 2. Lekkimisel ei juhtu midagi sool voolab välja ja jahtub ja kuivab ning muutub soolakristallideks mida on kerge kokku koguda 3. Hajutuseks ei kasutata vett. Pole vaja karta vesiniku plahvatust 4. Pole ülerõhku 5. Tooriumi jätkuks kauemaks 6. Reaktorit saab konstrueerida ka nii, et see hakkaks kütteainena kasutama teiste tuumajaamade ohtlikke jäätmeid KRIITILINE MASS nim. lõhustuva aine väikseimat massi, mille korral on võimalik ahelreaktsioon Kuidas on Eesti kaasa aidanud aatomitööstusele NLiidu ajal? Aatomitööstusele toodi toorainet Sillamäelt (uraan) 1963. sõlmisid NSVL , USA ja Suurbritannia TUUMARELVAKATSETUSTE KEELUSTAMISE LEPINGU, mis on tähtajatu ning avatud kõikidele riikidele
Tuumareaktoris kasutatud kütus on palju aktiivsem. Seda põhjustavad kütusest tekkivad lõhustumissaadused. Kui reaktoriga peaks toimuma avarii vabaneb keskkonda suurel hulgal raadioaktiivset materjali. Kui kasutatud kütus eemaldatakse reaktorist, siis see on kõrge temperatuuriga ja sulamise vältimiseks seda jahutatakse ning varjestatakse. 5 3 TUUMAELEKTRIJAAMADE LEVIK 30 riigis üle maailma on kokku 442 tuumareaktori, mille koguvõimsus on 372 GWe. Praegu ehitatakse 30 uut reaktorit ja planeeritud on 94 reaktori ehitus. Tuumaelektrijaamad toodavad 16% maailma elektrist. 6 4 TULEVIKU TUUMAELEKTRIJAAMAD Hetkel töötatakse välja uusi neljanda põlvkonna tuumalõhustumise reaktoreid, mis lubavad olla palju puhtamad ja ohutumad kui praegused. Termotuumareaktorid, mis on veel väga varajases arendus faasis, eemaldavad või vähendavad probleeme, mis seostuvad tuumalõhustumise reaktoritega
rikastamata uraan, kui parandada temas neutronite neeldumist 235U poolt. Selleks tuleb vaid vähendada neutronide kasutut neeldumist põhimassist, so 238 U-st. Viimane neelab palju kiireid neutrone, kui aga neid aeglustada, siis nende kasutu neeldumine väheneb mitmekordselt. Aeglustajaks sobib graniit või deuteerium. Reaktorsiooni kiiruse reaguleerimiseks viiakse reaktorisse neutroneid neelavat ainet, nt kaadiumi. Kaadiumist juhtvarraste nihutamisega uraani ja aeglusti segus saab reaktorit käivita, hoida paraja võimsuse juures ja vajaduse seisata. Reaktoris on ka torustik, milles tsirkuleeriv vesi kannab tekkiva soojuse reaktorist välja, kus see kasutamist leiab. Reaktorit ümbritse paksuseinaline kiirgukaitse, nt 2 m betooni, sest neutronid on väga suure läbimisvõimega ja inimesele ohtlikud. Tuumareaktoreid rak. Energiaallikana elektrijaamades ja ka laevadel.
-l aastal, järgnesid teine plokk 1978.-l aastal, kolmas 1981.-l aastal ja neljas 1983.-l aastal. Jaamas toodeti tuumarelvadele vajalikku plutooniumi. Tsernobõli tuumaelektrijaam suleti jäädavalt 15.-l detsembril aastal 2000. Aasta 1982 Septembris toimus 1. energiaplokis avarii. Avarii tagajärjel kuumenes üle ja sulas osaliselt üles reaktori tuum. Reaktor parandati ära mõne kuuga. Juhtumi tegelikku ulatust hoiti salajas mitmeid aastaid, olgugi, et reaktorit parandanud töölised said ülemäära kiiritada. 5. ja 6. reaktori ehitust jätkati sellest õnnetusest hoolimata. Aasta 1986 26.-l aprillil leidis jaama 4. energiaplokis aset Tsernobõli katastroof. Reaktor kannatas tugevate kõrvamõjude all, mis tõi kaasa aurude plahvatuse. Plahvatus rebis reaktoril "kaane" pealt, sellega kaasnes suures koguses radioaktiivse aine paiskumist õhku, mis segunes omakorda
maa-alusteks katsetusteks). 1990. aastaks oli sellega liitunud juba 113 riiki (kuid mitte tuumarelvi omavad Hiina ja Prantsusmaa). Tuumaelektrijaam Tuumaelektrijaam e. Tuumajaam on elektrijaam, kus elektrienergiat saadakse aatmotuuma lõhustumisest. Esimesed elektrienergia tootmised tuumareaktori abil toimusid 20. detsembril 1951 Usa-s Idahos. Maailmas olevate tuumaelektrijaamade arv kasvab pidevalt. 2005. aasta seisuga oli maailma tuumaelektrijaamades 443 tegutsevat reaktorit, mis kokku tootsid 18% maailma elektrienergiast. Kõige rohkem on reaktoreid Usa-s, Prantsusmaal, Jaapanis ja Venemaal. Tuumakütuse jäägid on radioaktiivsed, mis kõigile elusorganismidele väga ohtlikud. Nende lagunemiseks kulub sadu tuhandeid aastaid, seetõttu tuleb kütusejääkide ladustamisel arvestada nende ohutu hoidmiskohaga erakordselt pikaks ajaks. Õnnetuste puhul tuumaelektrijaamades võivad radioaktiivselt reostuda väga suured alad, nagu näiteks juhtus Tsernobõli
kalaliike hävisid; koorikloomadel esinesid erinevad haigused. Seda kõike on teatatud juba ka USA läänerannikult, kus tuunikalades on avastatud kõrgel määral radioaktiivsust, seega oleks soovitav enne kala söömist kindlaks teha selle päritolu – näiteks Vaiksest ookeanist püütud kala süüa ei tasuks. Arvatakse, et maailmas ei ole tegelikult olemas ühtegi täielikult loodusjõudude eest kaitstud ja turvalist reaktorit. Et veidikenegi aimu saada Jaapanis toimuvast, tasuks Fukushimat võrrelda 1986. aastal Ukrainas toimunud Tšornobõli katastroofiga. Tšornobõli tuumareaktor oli justkui katsejaam, mis pidi olema teoreetiliselt võimalik. Reaktor oli lohakalt ehitatud, sest kogemusi nappis – näiteks puudus seal kaitsemahuti, mis oleks pidanud õnnetuse korral takistama radioaktiivsete ainete liigkiiret levikut jaamast välja. Õnnetuse
Tavalise vee reaktori kütuseks kasutatakse rikastatud uraani, millest umbes poole moodustab u-235. 10 11 1. 12 13 4. TUUMAENERGIA KASUTAMINE MAAILMAS Maailmas toodetakse rohkem kui 16% kogu elektrienergiast tuumkütuse baasil. Kokku on maailmas kasutusel 439 kommertstuumaelektrijaama 30-s riigis. Lisaks sellele on kasutusel 284 õppereaktorit 56 riigis ning umbes 220 reaktorit on paigutatud laevadele või allveelaevadele. Kuigi osades Euroopa riikides, nagu Saksamaa ning Austria , kaldub avalik arvamus tuumaelektrijaamade kasutamise vastu, viitavad arengud üldisele tuumaenergia kasutamise tõusule. Nii on näiteks Hiina ja India seadnud eesmärgiks oluliselt suurendada tuumaenergiast saadava elektrienergia tootlust. 4.1. Tuumaenergia rahuotstarbeline kasutamine
Kas Eesti vajab tuumaelektrijaama? Uraani isotoop 238 lõhustub kergesti tuuma pommitamisel neutroniga. Selle käigus vabaneb suur hulk energiat ja paar uut neutroni, mis on järgmiste lõhustumiste esilekutsujad. Eelnimetatud reaktsiooni kontrolli all hoidmisel põhineb ligikaudu kuuendik kogu maailma energiatoodangust. Eestis seevastu toodetakse lõviosa elektrit põlevkivi abil. Paraku on oma maavara kasutamine äärmiselt ebatõhus ja keskkonda saastav. Vabariigi valitsus on seadnud eesmärgi, et energia hind ei tohiks olla liiga kõrge ei ökoloogilises, poliitilise sõltumatuse ega ka otseses rahalises mõttes. Riigi ideaal kitsendab oluliselt uute valikute ringi. Kas Eesti vajab just aatomite lõhustumisel põhinevat elektrijaama või on ülima energeetilise sihi täitmiseks ka muid variante? Tuumajaama rajamine on Eestile kasulik, sest see on lihtne ja kiire. Eesti vajab vaid kahte reaktorit täielikuks e...
kaasaegsete kolmanda põlvkonna reaktoriteni. Neljanda põlvkonna reaktorite kommertskasutusse võtmist ei ole järgmise 15 aasta jooksul ette näha. Tuumaenergia kasutamine maailmas Maailmas toodetakse rohkem kui 16% kogu elektrienergiast tuumkütuse baasil. Kokku on maailmas kasutusel 439 kommertstuumaelektrijaama 30s riigis. Lisaks sellele on kasutusel 284 õppereaktorit 56 riigis ning umbes 220 reaktorit on paigutatud laevadele või allveelaevadele. Tuumaenergia katab suurima protsendi kogu riigi elektrivajadusest järgmistes riikides: Prantsusmaa (~78%), Slovakkia ja Belgia (~55%), Rootsi (~50%), USA (~20%). Kuigi osades Euroopa riikides, nagu Saksamaa ning Austria[], kaldub avalik arvamus tuumaelektrijaamade kasutamise vastu, viitavad arengud üldisele tuumaenergia kasutamise tõusule. Nii on näiteks Hiina ja India seadnud eesmärgiks oluliselt
Eeliseks saab lugeda ka seda, et reaktori jahutusvesi, mis on nõrgalt radioaktiivne, ringleb suletud kontuuris ja aurugeneraatorist väljuv aur on radioaktiivsusvaba. Firmade Areva NP (Prantsusmaa) ja Siemens AG (Saksamaa) koostöös töötati aastail 2000... 2004 välja ülitöökindel Euroopa survevesireator elektrilise võimsusega 1600 MW, mille kaitsemeetmete hulgas on neli iseseisvalt talitlevat jahutussüsteemi, millest igaüks on võimeline, reaktorit pärast väljalülitamist jahutama; reaktorit ümbritsev lekketihe lisakest; erisüvend ja jahutussüsteem sulametalli vastuvõtmiseks reaktori kütusevarraste sulamise korral; kahekordne eelpingestatud betoonist kaitseümbris seinte kogupaksusega 2,6 m. Keevvesireaktorid: Kütusevardakimbud koosnevad 74...100 kütusevardast. Võimsates reaktorites (elektrilise nimivõimsusega 1000...1300 MW) on neid kimpusid kuni 800 ja need sisaldavad kokku kuni 140 t uraani
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
