Valga Gümnaasium VENEMAA MAJANDUS JA PRIMAARSEKTOR Referaat Õpilane: Andrei Krotov Juhendaja: Raili Jahtmaa Valga 2013 Sisukord Sissejuhatus .....................................................................................................................................3 1. Üldinfo Venemaa kohta ..............................................................................................................4 2. Venemaa majandus ...............
KESKKONNAPROBLEEMID PRIMAARSEKTORIS Keskkonda kahjustavad tegurid põllumajanduses Kestev põllumulla kurnamine kõrbestumine Metsade mahavõtmine kasvab CO2 hulk atmosfääris, ökosüsteemid hävivad Karjamaade laiendamine ökosüsteemid hävivad, degradatsioon Maaviljeluse levik ebasoodsamatele aladele erosiooni oht, muldade degradatsioon, kõrbestumine Farmerid põletavad Brasiilias Mato Grossos vihmametsa,et teha ruumi sojaistandustele ja suurtele kodulooma karjadele Keskkonda kahjustavad tegurid põllumajanduses Suurfarmidel tekib läga põhja- ja pinnavee reostus Kunstlik niisutamine põhjavee tase alaneb, pinnas sooldub Pestitsiidide kasutamine, ülemäärane väetamine veekogude kinnikasvamine, kasulike organismide hävimine Monokultuuride kasvata...
Sellesse sektorisse kuuluvad ka transport, toitlustamine, kultuur, turism jne. · Erinevate sektorite tähtsust riigi majanduses iseloomustatakse sellega, kui palju inimesi nendes sektorites töötab või ka sektori osakaaluga rahvusliku koguprodukti loomisel. Aja jooksul muutub sektorite osakaal kogu majanduses. Primaarse sektori osakaal väheneb ja tertsiaarse sektori osatähtsus tõuseb pidevalt. MAJANDUSSEKTORID · PRIMAARSEKTOR e ESMASEKTOR · SEKUNDAARSEKTOR e TÖÖSTUS · TERTSIAARSEKTOR e TEENINDUS · JAOTA JÄRGMISED MAJANDUSTEGEVUSED RÜHMADESSE: Nafta ammutamine, finantstegevus, teraviljakasvatus, lennundus, ehitus, sideteenused, kinnisvarakonsultatsioonid, kaubandus, turism, laevaehitus, kalapüük, töötukoolitus ja ümberõpe, mööblitootmine, raamatupidamine ja audit, lillekasvatus, metsaraie, moedisain, õigusabi, autoremont, Liikluskorraldus, reklaam HÕIVE MUUTUSED
suurenemas, märgata on naiste ülekaalu. 2050. aastal on näha selge rahvastiku vananemine ja vanuritest naiste suur ülekaal. Sündimus on iga aastaga langenud, aga on märgata selle kontrolli alla saamist. 13 Hõive jaotus primaarsektor 5% sekundaarne sektor 27% teenindav sektor 68% 1990. aastatel oli majanduskasv kiire, kuid hiljem sotsialismi kadumisega see aeglustus. 14 Rahvastikupoliitika Regionaalpoliitika: riik on jaotatud 16-ks vojevoodiks.
väikesed ja mida suudetakse valmistada kvaliteetsemalt kui teistes riikides. 7) Kapital – väärtus (raha) või materiaalne omand, mida kasutatakse kaupade osutamiseks. 2. Millest poolest erineb RKT SKT-st? – 3. Hiina areng majandusturul. – On toimunud suur areng, varem oli arenguriik, nüüd arenenud riik. Teisel kohal maailmamajanduses, esimesel USA kuid arvtakse, et 2020aastaks on Hiina esimesel kohal. 4. Majandussektorid 1) Primaarsektor (põllu-ja metsamajandus, kalandus) 2) Sekundaarsektor (tööstus, mäetööstus, töötlev tööstus, ehitus) 3) Tertsiaarsektor (teenindus) 4) Kvaternaarsektor (informaatika, haridus) 5. Kuidas mõjutab tööhõive struktuur riigi arengut? – Mida rohkem on sekundaar – ja tersiaarsektoris töötajaid, seda arenenum on riik. 6. Miks on noorte seas suur töö puudus vähem arenenud riikides ja arenenud riikides
kuid eriti oluline on see põhja Hokkaido saarel, sest sealt tulev moodustab 10% riigi kogutoodangust. Domineerivad väikemajapidamine, rantsod, istandused talunikud kasutavad laialdaselt traktoreid, väikeseid veoautosid, iseliikuvaid kultivaatoreid ja kombaine, et põllutöid kiirendada. Intensiivne istutamine, väetamine, kaasaegsed masinad ja kõrgtasemeline agrotehnika võimaldavad tegeleda põllumajandusega kiiremini ja lihtsamalt. 19.sajandi lõpus moodustas primaarsektor 50% tööjõu hõivest, kuid peale Teist Maailmasõda hakkas see langema ja tänaseks on see langetatud riigi poolt 4,9%-ni. Põllumajandusvormidest on enim levinud hilisagraarne tootmine riisi-, hirsi-, maisitalud, põhitootjaks talud. Teiseks industriaalne piimakarjatalud, rantsod, istandused, teraviljatalud, loomakarjad ja kolmandaks postindustriaalne mahepõllundus. Põllumajandusministeerium
HUVIGRUPID · PORTUGALI JA HISPAANIA KOLOONIAD ISESEISVUSID EMAMAADE NÕRKUSE TÕTTU ISESEISVUSSÕDADEGA INFOÜHISKONNA EELDUSED · TEHNOLOOGIA ARENG VÕIMALDAS INFO KIIRET HANKIMIST JA LEVIKUT · ÄRITEENUSTE, TURISMI JA MEELELAHUTUS- TÖÖSTUSE OSAKAALU TÕUS, SEST TOOTMISE EFEKTIIVSUSE TÕUS PÕHJUSTAS VABA AJA SUURENEMISE, ELATUSTASEME TÕUSU · KÕRGHARIDUSE OSAKAALU TÕUS · TRANSPORDIVAHENDITE TÄIUSTUMINE, VEOKULUDE VÄHENEMINE MAJANDUSSEKTORID · PRIMAARSEKTOR e ESMASEKTOR · SEKUNDAARSEKTOR e TÖÖSTUS · TERTSIAARSEKTOR e TEENINDUS · JAOTA JÄRGMISED MAJANDUSTEGEVUSED RÜHMADESSE: Nafta ammutamine, finantstegevus, teraviljakasvatus, lennundus, ehitus, sideteenused, kinnisvarakonsultatsioonid, kaubandus, turism, laevaehitus, kalapüük, töötukoolitus ja ümberõpe, mööblitootmine, raamatupidamine ja audit, lillekasvatus, metsaraie, moedisain, õigusabi, autoremont, Liikluskorraldus, reklaam HÕIVE MUUTUSED
tööstusrevolutsioon e tööstuspööre- üleminek põllumajanduslikult tootmiselt tööstuslikule, seda isel. vabrikute levik, linnade kiire areng, töölisklassi ja kodanluse kujunemine primaarsektor e. hankiv tööstus (põllumaj, jahindus, kalandus, metsatööstus ja mäetööstus) sekundaarsektor e. töötlev tööstus ( energeetika, ehitus, gaasi-ja veevarustus) tertsiaarne sektor e. teenindus infoühiskond- ühiskond, kus kaustatakse igapäevaselt infotehnoloogiat teadmusühiskond- ühiskond, kus kasutatakse nii majanduses kui ka valitsemises teadusuuringute tulemusi, palju ülikoole ja haritlaste kõrge osakaal.
17. Valuuta arvutamise oskus Kui vahetada näiteks 50 eurot rootsi kroonideks ostame rootsi krooni. Korrutame 50 vahetuskursiga. Kui vahetada 50 rootsi krooni eurodeks müüme rootsi krooni. Jagame 50 vahetuskursiga. 18. Majandussektorite olemus ja liigid ja näited, mis ettevõtted sinna kuuluvad Omandivormi järgi jagatakse majanduse tegevusvaldkonnad: erasektor, avalik sektor Tegevuse liigi järgi jagunevad majanduse tegevusvaldkonnad: Primaarsektor Sekundaarsektor Tertsiaaarsektor
MAAKOHAD PATERNALIST Suured maavaldused on tähtsad ja/või domineerib põllumajanduslik LIKUD suurtootmine; omanikud tunnevad jätkuvat vastutust töövõtjate ees MAAKOHAD KLIENTALISTL Äärealad, kus domineerib põllumajanduslik produktivism, kuid mis suures IKUD sõltuvuses toetustest (EL vahenditest) MAAKOHAD PÕLLUMAJANDUS JA PRIMAARSEKTOR (L6). Põllumajanduse tähtsus Euroopa Liidus: põhilised kontrollarvud (suurusjärgud). põllumajandus kasutab otseselt 42% EL-i maismaast põllumajanduse ja toiduainete sektor: 15% EL-i tööstuse kogutoodangust ja 2,5% EL-i SKTst põllumajanduse ja toidutootmise sektor on suuruselt kolmas tööandja Euroopas (üle 15 miljoni töökoha) EL on suuruselt esimene toiduainete eksportija ning teine importija maailmas
Tänapäeval saabub Põhja-Ameerikasse umbes miljon inimest aastas. 11) Religioonid ning tsivilisatsioonid: levinuimad usundid maailmas on kristlus, islam ja budism. Tsivilisatsioon inimkonna kogu mineviku kestel omandatud majandamis- ja kultuuripärandile tuginev ja pidevalt uuenev, arenev ja nii aineliselt kui ka vaimselt rikastuv elulaad, suhteliselt suletud geograafilises ruumis elav ühiskond. 12) Primaarsektor, selle paiknemine ning mõjud keskkonnale: primaarne sektor majandussektor, mis hõlmab peamiselt põllu- ja metsamajandust ning kalapüüki. Hõlmab põhiliselt USA, Kanada, Austraalia, LAV-i, Venemaa, Jaapan, Indoneesia ja Euroopa territooriumi. Kui seda kõike liiga laastavalt ja mõtlematult teha, siis on see keskonnale fataalne. 13) Maailma energiamajandus, metallurgia ning selle paiknemist mõjutavad põhjused:
Erasektori tunnused: 1. Kasumi taotlemine ja eraomandus. 2. Palgatöötajatest 2/3 3. Tuleb arvestada avaliku sektori ettekirjutuste, maksude, tegevuslubade sekkumisega. Mittetulundussektor ehk kodanikuühiskond selles valdkonnas tegutsevatel inimestel ei ole eesmärgiks ei võim ega majanduslik kasum. Ühiskonnad jaotatakse maailmas 3-e gruppi : 1. Primaarsektor 2. Sekundaarsektor 3. Tertsiaarsektor Primaarsektor madala arengutasemega riigid. suur hulk inimesi töötavad hankivas tööstuses. Sekundaarsektor - keskmise tasemega riigid. enamik inimesi on seotud töötava sektoriga. Tertsiaarsektor kõrgelt arenenud riigid. ülekaalus teenindussektor. Teooriad :
Erasektori tunnused: 1. Kasumi taotlemine ja eraomandus. 2. Palgatöötajatest 2/3 3. Tuleb arvestada avaliku sektori ettekirjutuste, maksude, tegevuslubade sekkumisega. Mittetulundussektor ehk kodanikuühiskond selles valdkonnas tegutsevatel inimestel ei ole eesmärgiks ei võim ega majanduslik kasum. Ühiskonnad jaotatakse maailmas 3-e gruppi : 1. Primaarsektor 2. Sekundaarsektor 3. Tertsiaarsektor Primaarsektor madala arengutasemega riigid. suur hulk inimesi töötavad hankivas tööstuses. Sekundaarsektor - keskmise tasemega riigid. enamik inimesi on seotud töötava sektoriga. Tertsiaarsektor kõrgelt arenenud riigid. ülekaalus teenindussektor. Teooriad :
Näiteks on see, kuidas põhjamaade karmis kliimas banaane ei ole võimalik kasvatada, Brasiilias aga kasvatatakse ja neid veetakse ka välja. Samas on põhjamaade inimesed suutnud välja mõelda tõhusa metsatehnika ja kaasaegsed kommunikatsioonitehnoloogiad. Igaüks teeb vastavalt seda, mille jaoks tal on parimad eeldused ja võimalused. 7. Majandussektorite jaotus. Primaar-, sekundaar- ja tertsiaalsektor. Primaarsektor ehk Sekundaarsektor ehk Tertsiaarsektor ehk esmasektor tööstussektor teenindussektor Põllumajandus Energiamajandus Kaubandus Metsamajandus Masinatööstus Transport Kalandus Keemiatööstus Tervishoid Maavarade Autotööstus Haridus kaevandamine Laevaehitus Turism
GEOGRAAFIA- Muutused ühiskonnas ja maailmamajanduses Hõive- kui palju inimesi töötab mingis majandussektoris Majanduse struktuur ehk haruline koosseis ehk majandussektorid a) Esmasektor ehk primaarsektor (ehk agraarühiskond ehk ka põllumajandusühiskond)- majandusharu, kus tegeletakse tooraine hankimisega (ehk siis põllumajandusega), tööd tehakse peamiselt käsitsi 1. Põllumajandus 2. Metsamajandus 3. Kalandus b) Tööstus ehk sekundaarsektor (ehk tööstusühiskond ehk ka industriaalühiskond)- majandusharu, kus tegeletakse tooraine töötlemise ja sellest toodete valmistamisega
ülejäänud kaup valmistatakse Euroopa ja Aasia tehastes (Türgi, Hiina, Itaalia) allhankena ostetakse õmblustööd - kõik disainid on välja töötatud Eestis Suhtelise eelise printsiip - selle kohaselt toodab mõni riik teatud kaupu alati väiksemate kulutustega kui teine. Seetõttu on riigil kasulik spetsialiseeruda just neile toodetele, milles tal on suhteline eelis. 8.Majandussektorite jaotus. Primaar-, sekundaar- ja tertsiaalsektor Primaarsektor Sekundaarsektor Tertsiaalsektor põllumajandus energiamajandus kaubandus aiandus masinatööstus äriteenused metsandus keemiatööstus tervishoid kalandus metallurgiatööstus haridus maavarade kergetööstus riigivalitsemine kaevandus toiduanetööstus teadusuuringud HANKIV MAJANDUS ehitus infotöötlus
33.Millistest teguritest sõltub mingi piirkonna majanduse iseloom Looduslikud tingimused, riigikorraldus, ajalugu, inimesed(haridus ja oskused),kohalik kultuur, suhted teiste riikidega ja regioonidega, naaberriikide majanduse iseloom 34. Millisteks majandussektoriteks majandus jaotub?Mis on nende sektorite ülesanded?nim. kolm majandusharu igast majandussektorist Hankiv majandus, töötlev majandus,teenindav majandus Hankiv majandus(primaarsektor)- eluks vajaike ainete ja materjalide hankimine loodusest(põllumajandus, taimekasvatus, loomakasatus) Töötlev majandus(sekundaarsektor)-hankiva majanduse toodangu töötlemine tarbimiseks sobivale kujule(tooduainetetööstus,puidutööstus,mäetööstus, metallitööstus,keemiatööstus,masinatööstus,ehitusmaterjalitööstus,energeetika(elektroe nergeetika,kütusetööstus),kergetööstus(tekstiilitööstus,naha-ja jalatsitööstus), ehitus)
töötamisel saadav netotöötasu. 11. Kui suur on Eesti prognoositav 2014 a töötuse tase? 7,5% 12. Kui suur on Eesti prognoositav 2015 a töötuse tase? 6,8% 13. Kui suur on Eesti prognoositav 2014 a tööhõive tase? 63,0% 14. Kui suur on Eesti prognoositav 2015 a tööhõive tase? 63,3% 15. Millised tegevusvaldkonnad kuuluvad primaarsektorisse? Primaarsektor -- põllumajandus, jahindus, metsamajandus, kalandus. 16. Millised tegevusvaldkonnad kuuluvad sekundaarsektorisse? Sekundaarsektor -- mäetööstus, töötlev tööstus, elektrienergia-, gaasi- ja veevarustus, ehitus. 17. Millised tegevusvaldkonnad kuuluvad tertsiaarsektorisse? Tertsiaarsektor -- kaubandus, teenindus jms. 18. Nimetage 3 Eesti suurema hõivega sektorit (joonis 3 põhjal). Töötlev tööstus, hulgi- ja jaekaubandus, ehitus. 19
Konkureerivad maakohad- suuremate linnaregioonide tagused alad, kus valitsevad tugeva väikeettevõtluse ja kohaliku põllumaj huvid, kuid millele vastandub kasvav sisseränne. Paternalistlikud maakohad- suured maavaldused on tähtsad ja/või dom põllumajanduslik suurtootmine; omanikud tunnevad jätkuvat vastutust töövõtjate ees. Klientalistlikud maakohad- äärealad, kus dom põllumajanduslik produktivism, kuid mis suures sõltuvuses toetustest (EL vahenditest). PÕLLUMAJANDUS JA PRIMAARSEKTOR (L6). Põllumajanduse tähtsus Euroopa Liidus. Põllumajandus kasutab otseselt 42% EL-i maismaast; põllumaj ja toiduainete sektor: 15% Elitööstuse kogutoodangust ja 2,5% ELi SKTst; põllumaj ja toidutootmise sektor on suuruselt kolmas tööandja Euroopas (üle 15 milj töökoha); EL on suuruselt esimene toiduainete eksportija ning teine importija maailmas. Sotsialistliku põllumajanduse pärand. Põllumaj tootmismahtude pidev kasv;
Riigis käib põhiliselt detailide kokkumonteerimine. Tekstiili ja rõiva tööstus on nagu metallitööstuski orienteerunud sise turule.Tekstiili valmistatakse kohalikust toorainest,milleks on kas puuvill või lina. Põhimõtteliselt on Serbia ja Montenegro selline riiik,kelle peaeesmärk on varustada oma riigi elanikke põhilisemaga ja kõige hädavajalikumaga ja alles ülejääk eksportida. XI Teenindus ehk primaarsektor Teenindussektorist laekus Serbia ja Monetnegrosse 2/5 kogu sissetulekust,kuigi teenindussektori osaprotsent riigis on nii väike.Teemindussektori alla kuulub selle riigi puhul transport,kommunikatsioon,sotsiaalteenindus,haridus,tervishoid ja 13 palju muud eri teenused.Allpool siis tähtsamatest teenindussektoreist,milles ajajooksul on toimunud suuri muutusi. 11.1 Energeetika
Struktuurimuutust võib määratleda nende sektorite osakaalude muutusena ajas. (kestev, määrava tähtsusega). Kolme sektori hüpotees alguses tõrjub sekundaarsektor kõrvale primaarsektori, kuid lõpuks peab sekundaarsektor kokku tõmbuma laieneva tertsiaarsektori tõttu. Üksikute sektorite suhteline tähtsus sõltub majanduse arengutasemest. Nõrgalt arenenud majanduses on valdav primaarsektor, keskmise taseme korral sekundaarsektor ning kõrge arengutaseme korral domineerib tertsiaarsektor. Heuss'i 4 turu arengufaasi. 27. Struktuurimuutuste põhjused Pakkumise või nõudluse arengud. Pakkumise dünaamika (toote-, protsessi- ja asukohainnovatsioon). Nõudluse dünaamika (kasvav per capita sissetulek, suhteliste hindade muutus). Väikese sissetuleku korral on nõudlus toidu, riiete ning korterite järele kõrge. Kuid
MAAPIIRKONDADE ERISTUMINE: ERINEVAD MAAKOHAD (L5) Post-produktivistliku maakoha võimalikud tüübid (Halfacree 2006): 1. Kaitstud maakohad – tugevad ja aktiivsed keskklassi huvigrupid; 2. Konkureerivad maakohad – domineerivad tugevad väikeettevõtluse ja kohaliku põllumajanduse huvid. 3. Paternalistlikud maakohad – domineerib põllumajanduslik suurtootmine. 4. Klientalistlikud maakohad – domineerib põllumajanduslik produktivism (suures sõltuvuses toetustest). PÕLLUMAJANDUS JA PRIMAARSEKTOR (L6) 1. Põllumajanduse tähtsus Euroopa Liidus: • Põllumajandus kasutab 42% EL-i maismaast; • Põllumajanduse ja toidutootmise sektor on suuruselt kolmas tööandja Euroopas; • EL on suuruselt esimene toiduainete eksportija ning teine importija maailmas. 2. Sotsialistliku põllumajanduse pärand: • Kiire tootmise kontsentratsioon: kolhoosid ja sovhoosid; • Majandid sotsiaalse elu korraldajana maal; • Atraktiivsed majandid – eluase ja sissetulek;
Laht. Värska on 1971. aastal tunnistatud ühest viiest Eestis asuvast kuurortpiirkonnast. Värska valla positsioon asustussüsteemis tõuseb, eeskätt tänu turismisektorile. Värska vallale on iseloomulik elanike suur hõivatus avalikus sektoris, kuna Värska vallas on kaks kooli, lasteaed ja muuseum. Piiriäärse asukoha tõttu on palju hõivatuid Piirivalveametis (Värska, Koidula, Saatse) ja Maksu-ja Tolliametis. Primaarsektor sh Kalandus Sekundaarsektor sh Mäetööstus sh Töötlev tööstus Teenindussektor sh Hotellid ja restoranid Joonis 17 Hõivatute jagunemine tegevusalade lõikes 17 7. Inimvara Värska vallas on 15-24 aastaste elanikke osakaal võrreldes 55-64-aastastega väga suur.
Ainuüksi ühe toote leiva tarbijani jõudmiseks teeb oma igapäevast tööd suur hulk inimesi ning selle tootmisprotsessiga on seotud palju erinevaid ettevõtteid mitmetel tegevusaladel. Et majandustegevust oleks lihtsam jälgida ja hinnata, vaadeldakse sarnaste näitajate alusel grupeeritud tegevusvaldkondi koos. Omandivormi järgi jagatakse majanduse tegevusvaldkonnad: Erasektor Avalik sektor Tegevuse liigi järgi jagunevad majanduse tegevusvaldkonnad: Primaarsektor Sekundaarsektor Tertsiaaarsektor Inimestele on omane tahe säästa tuleviku tarbeks. Seetõttu on üsna tavaline, et majapidamised ei kuluta kohe kogu sissetulekut tarbimisele, vaid osa pannakse kõrvale suuremate ostude (maja, auto vms), vanaduspäevade või reisimise jaoks. Sellist raha kogumist nimetatakse säästmiseks. Tavaliselt pannakse säästud panka, et teenida intressi. Säästud on osa sissetulekust, mida kohe ei kulutata hüviste tarbimiseks. Säästmine on
majandussektorite vahel. Struktuurimuutust võib määratleda nende sektorite osakaalude muutusena ajas. (kestev, määrava tähtsusega). Kolme sektori hüpotees. Alguses tõrjub sekundaarsektor kõrvale primaarsektori, kuid lõpuks peab sekundaarsektor kokku tõmbuma laieneva tertsiaarsektori tõttu. Üksikute sektorite suhteline tähtsus sõltub majanduse arengutasemest. Nõrgalt arenenud majanduses on valdav primaarsektor, keskmise taseme korral sekundaarsektor ning kõrge arengutaseme korral domineerib tertsiaarsektor. Heuss’i 4 turu arengufaasi. 29. Struktuurimuutuste põhjused Pakkumise või nõudluse arengud. Pakkumise dünaamika (toote-, protsessi- ja asukohainnovatsioon). Nõudluse dünaamika (kasvav per capita sissetulek, suhteliste hindade muutus). Väikese sissetuleku korral on nõudlus toidu, riiete ning korterite järele kõrge. Kuid
perioodide lõikes: kasvutempod ja osatähtsuste muutused · Põllumajandussektori osatähtsuse ja hõivatute arvu järsk muutus; tootmise kontsentratsioon: · Tööstustööhõive mõõdukas vähenemine; väikeettevõtluse taasteke; · Tööstustööhõive kasv maakohtades; · Teenindussektori osatähtsuse kasv. Põhiliste majandussektorite muutuste põhjused Eesti NSV-s ja Eesti Vabariigis 1. Mõisted: PRIMAARSEKTOR põllumajandus, metsandus, jahindus, kalandus 2. SEKUNDAARSEKTOR mäetööstus, töötlev tööstus, energeetika, ITK, ehitus 3. TERTSIAARSEKTOR teenused, sh transport Primaarsektori muutused: · Eesti NSV-s: Madal tootlikkus. Ebaökonoomne majandustegevus. Eesti roll NSVL tööjaotuses. Industrialiseerumine. Moderniseerumine · 1990ndatel ja 2000ndatel: Seniste turgude kadumine. Majandustegevuse muutumine efektiivsemaks.
kestva ning märgatava tähtsusega trendi olemasolul. Tuntuim teooria struktuurimuutuste seletamiseks on kolme sektori hüpotees (Allan Fisher). Hüpotees kirjeldab turumajanduse pikaajalisi struktuurimuutusi Alguses tõrjub sekundaarsektor kõrvale primaarsektori, kuid lõpuks peab sekundaarsektor kokku tõmbuma laieneva tertsiaarsektori tõttu. Üksikute sektorite suhteline tähtsus sõltub majanduse arengutasemest. Nõrgalt arenenud majanduses on valdav primaarsektor, keskmise taseme korral sekundaarsektor ning kõrge arengutaseme korral domineerib tertsiaarsektor. 100% sektori osatähtsus tertsiaarsektor sekundaarsektor primaarsektor 0% nõrgalt arenenud majandus arenenud majandus kõrgeltarenenud majandus Majandussektorite tavaline piiritlemine toimub järgmiselt:Primaarsektor:
ja Tampere (235 487 elanikku). Linnastumisega kaasnevad probleemid võivad olla: maakohtades tööjõu puudus, transpordiummikud, saaste ja veevarustuse raskused. 3.Majandus Soome majandusstruktuurid jagunevad nii: 1. Primaarne sektor- 2,6% 2. Sekundaarne sektor- 29,1% 3. Tertsiaarne sektor- 68,2% Soome tööhõivestruktuur on selline: 1. Primaarne sektor- 4,9% 2. Sekundaarne sektor- 23,8% 3. Tertsiaarne sektor- 71,3% Primaarsektor: 1. Soome on ajalooliselt alati olnud konkurendivõimeline. 2. Kõige enam põllumajanduses kasutatavad viljad on oder, nisu, suhkrupeet, kartul, piimakarja, kala. 3. Külma ilma tõttu, on piiratud põllumajanduse arendamine. 4. Metsandus, mis on oluline eksporditeenus, pakub maainimestele kui teist elukutset. Sekundaarnesektor: 1. Kõige tugevam on Soome nendes valdkondades: puidu-, metalli-, inseneri-, telekommunikatsiooni- ja elektroonikatööstus. 2
muutused. · Tootmise muutustega muutuvad ka kulud. · Püsikulud + Muutuvkulud ehk kogukulud X PEATÜKK: TÖÖJÕUD · Tööviljakus tähendab seda, et ettevõtted võivad oma tootmiskulusid suurendamata maksta töötajatele kõrgemat tasu. · Tootlikkus madalam hind tarbijale suurem teenistus omanikule, suurem palk. · Kui nõudlus tööjõu järele on suurem, kui pakkumine, siis palk on suurem. · Esimene e primaarsektor: põllumajandus, kalandus, jahindus, metsandus jne · Sekundaarsekor ehk teine: töötlev tööstus, ehitus ja kaupade tootmine. · Tertsiaarsektor ehk kolmas: teenuseid pakkuvad alad. · Inimesed töötavad seal, kus elavad. Nad jäävad paikseks. · Riigi seadusandlus ehk suurim tööturgu mõjutav tegur turust väljaspool. · Töörurg turg, kus inimene müüb oma tööjõudu ja töötandja ostab seda, makstes talle selle eest palka.
Arenendu riikides ei ole tööpuudus üldiselt seotud suurte materiaalsete raskustega. Ka mitmesugused koolitused ning kursused aitavad osalt seda eesmärki täita. Samas võivad kohustuslikud kursused ka vastupidiselt mõjuda. Ebameeldiv kohustus pigem suurendab stressi. 2.3. TÖÖTURU STRUKTUURIMUUTUSED Lisaks peamiste tööturu näitajate muutustele on tähtis jälgida ka tööturul toimunud struktuurimuutusi. Majanduses jagatakse kõik tegevusalad kolme sektorisse: 1) primaarsektor põllumajandus, metsandus, jahindus, kalandus; 2) sekundaarsektor mäetööstus, töötlev tööstus, elektrienergia-, gaasi- ja veevarustus, ehitus; 3) tertsiaarsektor teenindus. Tabel 1. Hõive struktuur eesti majandussektorite lõikes 1997-2006, protsenti 1997 1998 1999 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 Primaarsektor 9,2 8,9 8,1 7,2 6,9 7,0 6,2 5,9 5,3 5,0
majanduslik käitumine - indiviidi, ettevõtte või riigi valik ehk otsustus, kuidas kasutada enda käsutuses olevat omandit, kapitali ja vaimseid ressursse majandusressursid - loodusressursid, mida on rikastatud teatava hulga inimtöö lisamisega majandussubjektid - majandustegevuses osalevad indiviidid, ettevõtted ja valitsus majandussüsteem - mehhanism, mis ühendab kõiki tootmistegureid ning arusaamu ja teadmisi majandamise reeglitest majanduse (valdkonnad) põhisektorid - primaarsektor ehk hankiv tööstus ( põllumajandus, jahindus, metsamajandus,kalandus, mäetööstus); sekundaarsektor ehk töötlev tööstus, energeetika, gaasi- ja veevarustus, ehitus; tertsiaarsektor ehk teenindus makroökonoomika(4) - majandusteadus, mis tegeleb rahvamajanduse kui terviksüsteemi uurimisega mandaat (3) - valimisringkonnale eraldatud saadikukoht. Vastavalt saadikukohtade arvule eristatakse ühemandaadilisi ja mitmemandaadilisi valimisringkondi.
See on tarbimist suurendanud, kuna maapiirkondade kogukonnad on spetsialiseerunud oma majanduslikule tegevusele, ning kuna kaupade ja teenuste valik on suur, on ka tarbijate arv ning ligipääs nendele kaupadele/teenustele suurenenud. Suurimaks maamajanduse erinevuseks on, et minevikus oli nende majanduslik struktuur orienteeritud looduslike ressursside protsessimisele, sh põllumajanduslik maa, metsad, õli jne. Muutus on toimunud ka primaarsektoriga. Kunagi oli primaarsektor kõige olulisemaks. Uues ettevõtluskeskkonnas on primaarsektori roll palju väiksem, esmase toote turg on ulatuselt muutunud. Tulemusena on paljudes maapiirkondades avastatud, et ressursside tootmine on liialt kulukas. Üheks aspektiks on ka see, et maapiirkondades töötavat tööjõudu on peetud vähem harituks võrreldes linnapiirkonna tööjõuga. Minevikus pakkus ka linnapiirkonna tööstus tööd
infant mortality 4) Fertiilsus võime anda järglasi (15-49 a.). Näitaja on sündinud imikud naise kohta. Eestis 1.41 (2007) 191. koht eesotsas on Aafrika rigid 7-ga) Majanduse struktuur (see oli üks Riigi arengutaset iseloomustavad majandusnäitajad) See on majanduse koosseis. Majandusharud rühmitatakse. Rühmitamisel eristatakse järgmisi sektoreid: 1. Primaarsektor e. esmasektor tegeleb tooraine saamisega (maavarade kaevandamine, põllumajandus, kalandus, jahindus). Hõive selles sektoris on üks riigi arengutaseme näitajaid. Mida suurem on hõive primaarsektoris, seda mahajäänum on riik. Siis on põllumajandus põhiline. 2. Sekundaarsektor e. teisene sektor tegeleb toorainet töötlevate harudega( energeetika, metallurgia, masinatööstus, keemiatööstus, toiduaine- ja kergetööstus) 3.Tertsiaarsektor e
kontaktide ja vastastikku kasulike tehingute kaudu luksuskaup kaup, mis inimene kasutab ja mis muudab tema elu mugavamaks, kuid ei ole hädavajalik minimaalse elatustaseme tagamiseks (nt auto, televiisor, pesumasin) lõpptarbimine kaubad ja teenused, mida ei kasutata enam ühegi teise toote või teenuse tootmiseks, vaid mida tarbija kasutab oma vajaduste rahuldamiseks majanduse põhisektorid (valdkonnad) primaarsektor ehk hankiv tööstus (põllumajandus, jahindus, metsamajandus, kalandus, mäetööstus); sekundaarsektor ehk töötlev tööstus, energeetika, gaasi- ja veevarustus, ehitus; tertsiaarsektor ehk teenindus majanduslangus ehk depressioon olukord majanduses, kus toodangu maht kahaneb, tööpuudus kasvab ja inimeste sissetulekud vähenevad majanduslik efektiivsus võimalikult suure hulga tarbijate soovide ja vajaduste rahuldamine võimalikult madala ressursikuluga
Eesmärk on luua reeglid, mis tagavad ausa konkureerimise äriühingute vahel. See soodustab tõhusust ja ettevõtlust, loob tarbijate jaoks suurema valiku, parema kättesaadava kvaliteedi ja alandab hindu. 35. Sektoriaalne struktuuripoliitika Majanduse sektoraalne struktuur on sisemajanduse kogutoodangu jaotus erinevate majandussektorite vahel. Allan Fisher toob välja kolm sektorit, mis kirjeldavad turumajanduse pikaajalisi struktuurseid muudatusi: 1) primaarsektor: põllumajandus, kalandus, metsandus 2) sekundaarsektor: maavarade kaevandamine, käsitöö, tööstustootmine 3) tertsiaarsektor: teenused (kaubandus, transport, haridus, tervishoid jne) + 4) kvaternaalsektor - intellektuaalteenused, teadus ja haridus, teabekorraldus, konsultatsioonid, sümbolanalüüs, loov töö, kus standardid on raamiks, mitte otseseks käitumisjuhiseks Nõudluse dünaamika vastab inimeste sissetulekule.
aastal (71,7%). Tööhõive, mis majanduskriisi ajal vähenes rohkem meeste hulgas, pärast seda ka kasvas rohkem meeste hulgas. 2012. aastal oli 20–64-aastaste meeste tööhõive määr 74,4% ja naistel 69,1%. Kahel viimasel aastal kasvas primaar- ja tertsiaarsektoris hõivatute arv. Sekundaarsektori tööhõive kasvas märkimisväärselt 2011. aastal, kuid 2012. aastal veidi vähenes; seda eelkõige töötlevas tööstuses hõivatute arvu kahanemise tõttu. MÕISTED Primaarsektor – põllumajandus, metsamajandus ja kalapüük. Sekundaarsektor – tööstus, elektrienergia-, gaasi- ja veevarustus, jäätmekäitlus, ehitus. Tertsiaarsektor – kaubandus, teenindus jms 18 EESTI. ARVE JA FAKTE 2013 Töötuse määr Euroopa Liidus, 2011, 2012 Hispaania 2011 Kreeka Portugal
4) Impordihinnaindeks (IHI) hinnaindeks, mis iseloomustab Eestisse sisseveetavate kaupade ja teenuste hindade arengut. *Emiteerima raha käibele laskmine 9.11 Alanud on majanduskriis, inflatsioonitase on järjest kõrgem ja EKP otsustab selles olukorras langetada intressimäära (euribori). -Laenude arv tõuseb. -Hinnad võivad siiski jätkata tõusmist (rohkem raha). -Laene peab vähem tagasi maksma -Kohalikud pangad võivad intresse tõsta. 10. MAJANDUSE STRUKTUUR 1. Esmasektor e primaarsektor tooraine hankimine (põllumajandus, metsamajandus, kalandus, maavarade kaevandamine) 2. Tööstus e sekundaarsektor tooraine töötlemise ja sellest toodete valmistamisega (energiamajandus, masinatööstus, keemiatööstus, autotööstus, laevaehitus, kergetööstus, ehitus jne) 3. Teenindus e tertsiaarsektor teenindamine (kaubandus, transport, tervishoid, haridus, turism, finantsteenused, riigivalitsemine jne)
kalanduse, kaevandamise ja turbatootmisega. Ühest küljest on primaarsektoris tegutsemise võimalused sõltuvuses piirkonna looduslikest tingimustest, teisalt mõjutab majandustegevus primaarsektoris kõige otsesemalt meie loodusressursse. Primaarsektoris hõivatud inimeste arv on viimase kümnendi vältel oluliselt vähenenud. Joonis. Tegevusvaldkonnad primaarsektoris. Primaarsektor Põllumajandus, jahindus Metsamajandus Kalandus Mäetööstus Ülesanne 8. Arutlege pinginaabriga, kuivõrd on järgmine tegevusala oluline kaubanduse seisukohalt. tegevusvaldkond Põllumajandus Metsamajandus Kalandus Sekundaarsektori moodustavad ettevõtted, kes tegelevad töötlemisega. Samuti kuuluvad siia energeetika, gaasi- ja veevarustuse ning ehitusega tegelevad ettevõtted. Joonis
kõrvalefekti, mida majtegevus kaasa toob. Tüüpiline neg välismõju on suurenev kksaaste, pos välismõjuna võib nimetada inimeste tõusvat haridustaset, tervislikumat toitu jm. Ühishüvede loomine nõuab suuri kulutusi, mis on jõukohased ainult kogu ük-le. Neid pakubki riik. Ühiskonna sotsiaalne struktuur Ük maailmas jaotatakse laias laastus kolme rühma: Madala arengutasemega riigid, kus suur hulk inimesi töötab hankivas tööstuses primaarsektor Keskmise tasemega riigid, kus enamik inimesi on seotud töötava sektoriga sekundaarsektor Arenenud riigid, kus ülekaalus on teenindussektor tertsiaarsektor Sotisooloogide stratifikatsiooniteooriatest on tuntumad: Karl Marxi teooria aluseks on võetud omandisuhted, millest lähtudes on elanikkond jaotatud kahte vastandlikku põhiklassi, kusjuures võimul olevale klassile kuuluvad tootmisvahenidd. Kapitalistlikus ük-
Avatud ühiskonnas pole inimesed kuulumine mingisse sotsiaalsesse kihti lõplik toimub liikumine nii vertikaalselt (keskklassist kõrgklassi) kui horisontaalselt (ühest linnast või riigist teise) - sotsiaalne mobiilsus on kõrge. Suletud, korporatiivsetes, ühiskondades on sotsiaalne mobiilsus väike. Ühiskond maailmas jaotatakse laias laastus kolme gruppi: o madala arengutasemega riigid - suur hulk inimesi töötab hankivas tööstuses - primaarsektor; o keskmise tasemega riigid - enamus inimesi on seotud töötava sektoriga - sekundaarsektor; o kõrgelt arenenud riigid - ülekaalus teenindussektor - tertsiaarsektor. Sotsioloogid on välja töötanud mitmesuguseid stratifikatsiooniteooriaid (kihistumusteooriaid). Tuntumad on: o Karl Marxi teooria - siin on aluseks võetud omandisuhted. Sellest lahtuvalt on elanikkond jaotatud kahte vastandlikku põhiklassi, kusjuures võimul olevale klassile kuuluvad tootmisvahendid
väikestel rahvusriikidel. globaliseerumine ülemaailmastumine 22 SKT sisemajanduse kogutoodang; riigis toodetud kaupade ja teenuste väärtus inimarengu indeks riikide arengutaset võrdlev indeks, mis koosneb kolmest näitajast: SKT- st ühe inimese kohta, haridustaseme ja keskmise eluea indeks. skaala 0-1 (alla 0,5 väga madal) majanduse struktuur majandue koosseis; primaar-, sekundaar- ja tertsiaalsektor Primaarsektor Sekundaarsektor Tertsiaarsektor Põllumajandus, metsandus, Töötlev tööstlus. Teenindus. Info töötlemine, kalandus, jahindus Tekstiilitööstus, metallurgia, edastamine, transport jm. masinatöötus jm. Kasutatavad ressursid: maa, Maavarad Informatsioon mets, vesi Tegevuspiirkond: maakond, Riik (kolooniad) Kogu maailm
kodanikud peamiselt just nende 9 ehk Saksamaa, Prantsusmaa, Itaalia, Suurbritannia, Holland, Rootsi, Austria, Taani ja Soome maksumaksjate rahakoti peal. Kõige rohkem on saanud Hispaania, Portugal ja Kreeka, kes on vastu neile seni makstud toetuste vähendamisele. (Postimees, 03.10.2007). Suurimat põllumajandusele makstavat toetust saab Prantsusmaa. Vastuolu põllumajanduse toetamises Tänapäeva arenenud riikide primaarsektor (hankiv sektor, sh põllumajandus) annab sisemajanduse kogutoodangust kaduvväikse osa: europiirkonnas 2,3 protsenti, USAs ja Jaapanis 1,3 protsenti. Võrreldav on selle sektori osa ka tööhõives. See pole ilmselgelt vastavuses põllumajandusele kulutatava raha protsendiga Euroopa Liidus. Briti endine peaminister Tony Blair võttis liberaalse anglosaksi riigi juhina ja ELi eesistujana endale kaks tänamatut ülesannet. Esiteks muuta
riikidest 9 riiki ise rohkem kui tagasi said, seega elavad kõik EL-i kodanikud peamiselt just nende 9 ehk Saksamaa, Prantsusmaa, Itaalia, Suurbritannia, Holland, Rootsi, Austria, Taani ja Soome maksumaksjate rahakoti peal. Kõige rohkem on saanud Hispaania, Portugal ja Kreeka, kes on vastu neile seni makstud toetuste vähendamisele. (Postimees, 03.10.2007). Suurimat põllumajandusele makstavat toetust saab Prantsusmaa. Vastuolu põllumajanduse toetamises Tänapäeva arenenud riikide primaarsektor (hankiv sektor, sh põllumajandus) annab sisemajanduse kogutoodangust kaduvväikse osa: europiirkonnas 2,3 protsenti, USAs ja Jaapanis 1,3 protsenti. Võrreldav on selle sektori osa ka tööhõives. See pole ilmselgelt vastavuses põllumajandusele kulutatava raha protsendiga Euroopa Liidus. Briti endine peaminister Tony Blair võttis liberaalse anglosaksi riigi juhina ja ELi eesistujana endale kaks tänamatut ülesannet. Esiteks muuta mõttemalle ja viia ELi eelarve prioriteedid vastavusse
Mitmed riigid on küll ametlikult kommunismist lahti öelnud, ent poliitilised muudatused on olnud aeglased, mistõttu ei saa pidada arenenud demokraatiateks ei Mongooliat ega enamikku endisi NSV Liidust lahku löönud riike. Neis on riigipead koondanud enda kätte suhteliselt piiramatu autoritaarse võimu. Ühiskonna sotsiaalne struktuur Ühiskond maailmas jaotatakse laias laastus 3 gruppi: Madala arengutasemega riigid suur hulk inimesi töötab hankivas tööstuses primaarsektor Keskmise tasemega riigid enamus inimesi on seotud töötava sektoriga sekundaarsektor Kõrgelt arenenud riigid ülekaalus teenindussektor tertsiaarsektor Sotsioloogid on välja töötanud mitmesuguseid stratifikatsiooniteooriaid. Tuntumad on: Karl Marxi teooria siin on aluseks võetud omandisuhted. Sellest lähtuvalt elanikkond on jaotatud 2 vastandlikku põhiklassi, kusjuures võimul olevale klassile kuuluvad tootmisvahendid
Mitmed riigid on küll ametlikult kommunismist lahti öelnud, ent poliitilised muudatused on olnud aeglased, mistõttu ei saa pidada arenenud demokraatiateks ei Mongooliat ega enamikku endisi NSV Liidust lahku löönud riike. Neis on riigipead koondanud enda kätte suhteliselt piiramatu autoritaarse võimu. Ühiskonna sotsiaalne struktuur Ühiskond maailmas jaotatakse laias laastus kolme gruppi: Madala arengutasemega riigid suur hulk inimesi töötab hankivas tööstuses primaarsektor Keskmise tasemega riigid enamus inimesi on seotud töötava sektoriga sekundaarsektor Kõrgelt arenenud riigid ülekaalus teenindussektor tertsiaarsektor Sotsioloogid on välja töötanud mitmesuguseid stratifikatsiooniteooriaid. Tuntumad on: Karl Marxi teooria siin on aluseks võetud omandisuhted. Sellest lähtuvalt elanikkond on jaotatud 2 vastandlikku põhiklassi, kusjuures võimul olevale klassile kuuluvad tootmisvahendid
Mitmed riigid on küll ametlikult kommunismist lahti öelnud, ent poliitilised muudatused on olnud aeglased, mistõttu ei saa pidada arenenud demokraatiateks ei Mongooliat ega enamikku endisi NSV Liidust lahku löönud riike. Neis on riigipead koondanud enda kätte suhteliselt piiramatu autoritaarse võimu. Ühiskonna sotsiaalne struktuur Ühiskond maailmas jaotatakse laias laastus kolme gruppi: Madala arengutasemega riigid suur hulk inimesi töötab hankivas tööstuses primaarsektor Keskmise tasemega riigid enamus inimesi on seotud töötava sektoriga sekundaarsektor Kõrgelt arenenud riigid ülekaalus teenindussektor tertsiaarsektor Sotsioloogid on välja töötanud mitmesuguseid stratifikatsiooniteooriaid. Tuntumad on: Karl Marxi teooria siin on aluseks võetud omandisuhted. Sellest lähtuvalt elanikkond on jaotatud 2 vastandlikku põhiklassi, kusjuures võimul olevale klassile kuuluvad tootmisvahendid.
Ühiskonnal on piiramatud soovid ja piiratud ressursid. Seetõttu peab iga ühiskond vastama küsimustele: mida (ja kui palju) toota?, kuidas toota?, kellele toota?. Viisi järgi, kuidas ühiskond nendele küsimustele vastab, võib eristada tava-, käsu-, turu- ja segamajandussüsteemi. Vastavalt sellele, millist ühiskonnasfääri majandustegevus haarab, eristatakse avalikku ja eramajandust. Majanduse põhisektorid (valdkonnad) - primaarsektor ehk hankiv tööstus (põllumajandus, jahindus, metsamajandus, kalandus, mäetööstus) selles majandussektorid töötab tänapäeval kõige rohkem inimesi madala arengutasemega riikides; sekundaarsektor ehk töötlev tööstus (energeetika, gaasi- ja veevarustus, ehitus) tänapäeval on tööhõive töötlevas sektorid kõige kõrgem keskmise arengutasemega riikides; tertsiaarsektor ehk teenindus teenindussektor on kõige enam arenenud tänapäeval kõrge arengutasemega riikides.
annaabi.ee 
