pälk 14 Maapinnani mittejõudev vihm 15 Vihm kaugemal (üle 5 km) 16 Vihm lähedal, kuid mitte vaatluskohal laeval 17 Äike, kuid vaatluse ajal ei saja 18 Tormituul, tormihoog 19 Keeristorm, vesipüks 20...29 nähtusedvaatlusele eelneva tunni jooksul (vaatluse ajal nähtust ei esine) 20 Uduvihm või lumeterad 21 Vihm 22 Lumesadu 23 Märg lumi 24 Jäide 25 Hoovihm 26 Hooglumi 27 Rahe 28 Udu (nähtavus < 1000 m) 29 Äike 30...32 nõrk või mõõdukas tolmutorm, mis on viimase tunni jooksul... 30 ...nõrgenenud 31 ...püsinud muutumatuna 32 ...tugevnenud 33...35 tugev tolmutorm, mis on viimase tunni jooksul... 33 ...nõrgenenud 34 ...püsinud muutumatuna 35 ...tugevnenud 36 Nõrk pinnatuisk (lumi kandub allpool vaatleja silmade kõrgust) 37 Tugev pinnatuisk 38 Nõrk tuisk
DAS WETTER · ilm das Wetter · ilmateade der Wetterbericht · ilmaennustus die Wettervorhersage · külm die Kälte · soojus die Wärme · pakane der Frost · palavus die Hitze · taevas der Himmel · pilv die Wolke · vihm der Regen · lumi der Schnee · rahe der Hagel · hoovihm der Schauer · äike das Gewitter · udu der Nebel · härmatis der Raureif · lumehelves die Schneeflocke · vihmapiisk der Regentropfen · rahetera der Hagelkorn · torm der Sturm · õhk die Luft · tuul der Wind · vikerkaar das Regenbogen · temperatuur die Temperatur · termomeeter das Thermometer
keskosas langema, tekkib üks suletud isobaar, jälgitav madalamates õhukihtides kuni 3km 2.Nooretsükloni staadium tekib soe sektor, õhurõhk tsükloni keskosas langeb, tekib mitu sueltud isobaari, ulatub kõrgematesse kihtidesse (56km), pilvede ja sademete piirkond laieneb. 3.Maksimaalse arengu staadium õhurõhu langus keskosas saavutab maksimumi, soe sektor kitseneb, hõlmab kuni 7km, pilvisus väheneb,lauss>>hoovihm 4.Okludeerunud e täituv tsüklon soe õhk surutekse üles, pilvisus väheneb sajab hooti, tsükloni tagalas hakkab õhurõhk tõusma Kasvuhoonegaasid lasevad läbi lühilainelise päikesekiirguse, aga ei lase atmosfääri tagasi pikalainelist soojuskiirgust a)kiirguslikult aktiivsed gaasid ise neelavad soojuskiirgust (CO 2; O3; H2O;N2O) b)keemiliselt aktiivsed gaasid osalevad reaktsioonides, mis suurendab kiirguslikult akt gaaside hulka c)mõlemad
Äike Äike ehk pikne on elektriline atmosfäärinähtus, mis ilmneb välkude ja müristamisena. Äike võib tekkida rünksajupilvede korral. Kaasnevad hoovihm, rahe ja tugevad tuuleiilid. Liigid Kohalikku ehk õhumassisisest äikest põhjustavad tõusvad õhuvoolud, mis tekivad maapinna ebaühtlase soojenemise tagajärjel harilikult pärast keskpäeva, mere kohal ka öösel ja hommikul. Frondiäike puhkeb enamasti külmafrondil (atmosfäärifront) tekkivais pilvedes. Sel juhul muutub ilm pärast äikest jahedamaks. Frondiäike hõlmab suuremat piirkonda ja on kestvam kui kohalik äike.
ÄIKE Hanna-Liisa Roone ÄIKE Äike ehk pikne on kompleksne elektriline atmosfäärinähtus. Äike võib tekkida rünksajupilvede korral. Kaasnevad hoovihm, rahe ja tugevad tuuleiilid, harva tromb või vesipüks. Külmal aastaajal tuleb äikesega rünksajupilvedest lumekruupe, jääkruupe ja hooglund. LEVIK Maakeral on äikest korraga keskeltläbi umbes 1800 kohas. Äikese sagedus kahaneb üldiselt ekvaatorilt pooluste suunas. Näiteks Jaava saarel on aastas üle 300 äikesepäeva, Eestis keskmiselt 10...20. Selle põhjuseks on pooluselähedasemate alade madalam temperatuur ja väiksemad temperatuuri kontrastid.
Sademed on vihm, uduvihm, kaste, lumi, rahe, jäide, härmatis, lume- ja jääkruubid. Vihm vihmapilv tekib, kui väikesed veepiisad ühinevad suuremateks veepiiskadeks. Suuremad veepiisad on rasked ja hakkavad allapoole langema. Langemisel ühinevad nad teiste piiskadega ja tekivad veelgi suuremad veepiisad. Meie nimetame neid vihmapiiskadeks. Kui sajab kerget seenevihma, on ka vihmapiisad väikesed. Kui sajab tugevat paduvihma, on vihmapiisad palju suuremad. Hoovihm on lühiajaline, lausvihm kestab kaua. Uduvihma vihmapiisad on pisikesed ja nende langemissuunda ei saa määrata. Udu tekib, kui veeaur koguneb madalal õhus imepisikesteks veepiiskadeks. Udu tekib öösel ja hommikul veekogude kohale ja madalatesse kohtadesse. Udu koosneb pisikestest veepiiskadest, mis on nii väikesed, et ei lange maa peale, vaid hõljuvad õhus. Kaste (tekib temperatuuri suurest kõikumisest suvel) tekib, kui veeaur koguneb tilkadena jahedatele esemetele
16. Turn to crime- kurjale teele minema 17. Violent crime- vägivaldne kuritegu 18. Au pair- lapsehoidja 19. Bon appetit- head isu 20. Bon voyage- head reisi 21. Critique- kriitik 22. Cuisine- köök 23. En suite- magamistuba koos privaatvannitoaga 24. Faux pas- piinlik apsakas 25. Fiance- kihlatu 26. Blizzard- lumetorm 27. Breeze- tuul 28. Downpour- paduvihm 29. Drizzle- tibutama 30. Flood- üleujutus 31. Heatwave- kuumalaine 32. Hurricane- orkaan 33. Shower- hoovihm 34. Sleet- lörts 35. Snowdrift- lumehang 36. Break up- lahku minema/tegevust lõpetama 37. Drink up- kiiresti ära jooma 38. Hang up- lõpetama 39. Line up- järjekorras seisma 40. Mess up- segadust tekitama 41. Own up- tunnistama 42. Pull up- peatuma 43. Split up- lahutama 44. Turn up- äkitselt kohale ilmuma 45. Beat- kedagi võitma 46. Draw- viiki jääma 47. Lose- kaotama 48. Miss- mööda lööma 49. Pass- edasi sööstma 50. Save- kaitsma 51. Serve- servima 52. Shoot- peale lööma 53
Sama kehtib ka armastuses: on häid hetki ja on halbu hetki ja see teebki selle heaks. Esimene päiksepaisteline ilm pärast pikka ja sombust talve, aasta esimene hetk, kus saab mantli varna heita ja lühikeste varukatega kooli poole minna, esimene lumi pärast sügisesi vihmu- kas suudaksime sellest kõigest rõõmu tunda, kui need oleksid igapäevased, alati olemas? Elu on imeline ja see ei tohi muutuda iseenesestmõistetavaks. Hoovihm, mis tervitab meid pärast pikka põuaaega mõjub kosutavamalt kui igapäevane seenevihm. Sõber, kes on kaua eemal olnud, tundub mõnikord tähtsamgi sellest, kes iseenesestmõistetavana alati su läheduses olemas on. Samas ei tohi me unustada ka neid, kes meid igapäevaselt ümbritsevad. Kartes kedagi kaotada, hoiame temast kõvemini kinni, leiame tema jaoks aega ja tähelepanu. Kellestki kord juba ilma jäänuna, mõistame oma vigu ning ei korda neid enam. Seega on
suvel. Troopiline mandiline- maismaal, kuivad, eestis pole. Parasvöötme mereline- 60laiustel, niiske, sõltub aastaajast, talves soe, suvel jahe. Läänevooluga. Parasvöötme mandiline- mandi kohal, kuiv suvi, talv külm, eestis suvel palav, talvel pakane. Arktiline, P- jäämere kohal, külm ja kuiv, eestis talvel ja kevadel. Frondid kitsad eraldusvööndid kahe erinevate omadustega õhumassi vahel. Soe front- lumi, vihm, enne sadu kiudpilved, lasupilvitus e kihtpilved, külm front hoovihm, äike, temp langeb järsult, hoovihm hiljem loodetuul. Tsüklonituuled- eesosas kagu ja lõuna(soe), tagaosas loode ja põhja(külm)põhjapoolses osas idatuul. Teised tuuled mussoonid masismaa soojeneb kiiresti, jahtub aeglaselt. Ookean soojeneb aeglaselt, jahtub kiiresti. Briisid päevalmaapind soojeneb kiiremini kui meri, soe õhk paisub ja kerkib. | ööselMaapind jahtub kiiremini. mäe-ja orutuuled- föönid(alpides kuum tuul boora-külmad tuuled, mustamere ääres
Atmosfäär.
Iseloomusta atmosfääri koostist ja ehitust
<-termosfäär->|
soojendab neid maid, mille rannikuilt mööduvad hoovused. Külmad hoovused aga jahutavad rannikuäärseid maid tunduvalt. Polaarpäev on ajavahemik, mille vältel päike püsib ööpäev ringi silmapiirist kõrgemal. Polaröö on ajavahemik, mille vältel päike püsib ööpäev silmapiirist madalamal. Soe front on atmosfäärifront, mis tekib, kui soe õhumass liigub külma õhumassi suunas ja tõuseb üles. Sajab vihma, 7agely on see hoovihm. Soe front liigub keskmise kiirusega 10 km tunnis. Külm front on atmosfäärifront, mis tekib, kui külm õhumass liigub sooja õhumassi suunas ja soe õhk tõuseb üles külma õhu peale. Frondi liikumisega kaasneb paduvihm äiksega. Liikumise kiirus on 15-50 km/tunnis. Tuulte teke: o Tuul tekib rõhkude erinevusest o Mida tihedamad on rõhkudejooned seda tugevm on tuul Maailma levinumad tuultesüsteemid: Õhuringluse põhjustajad:
Tallinna Pääsküla Gümnaasium VÄLK Referaat Juhendaja: **** Koostas: **** | 9a Tallinn 2006 Sisukord Äike Äike ehk pikne on atmosfäärinähtus, mis ilmneb välkude ja müristamisena. Äike võib tekkida rünksajupilvede korral. Kaasnevad hoovihm, rahe ja tugevad tuuleiilid. Liigid Kohalikku ehk õhumassisisest äikest põhjustavad tõusvad õhuvoolud, mis tekivad maapinna ebaühtlase soojenemise tagajärjel harilikult pärast keskpäeva, mere kohal ka öösel ja hommikul. Frondiäike puhkeb enamasti külmafrondil (atmosfäärifront) tekkivais pilvedes. Sel juhul muutub ilm pärast äikest jahedamaks. Frondiäike hõlmab suuremat piirkonda ja on kestvam kui kohalik äike. Levik Maakeral on äikest ühtaegu umbes 1800 kohas.
Äike ehk pikne on atmosfäärinähtus, mis ilmneb välkude ja müristamisega.Äike võib tekkida rünksajupilvede korral.Kaasnevad hoovihm, rahe ja tugevad tuuleiilid. Välk tekib ainult äikesepilves. Ka põuavälk, mille sähvatust võib vahel näha öises pilvitus taevas, pärineb pilvest. Äike on siis nii kaugel, et pilve pole näha ja müristamist pole kuulda. Liigid Kohalikku ehk õhumassisisest äikest põhjustavad tõusvad õhuvoolud, mis tekivad maapinna ebaühtlase soojenemise tagajärjel harilikult pärast keskpäeva, mere kohal ka öösel ja hommikul.
Veel raskem on neid ennustada kus ja millal nad tekivad. Mõned teadlased arvavad et saladuslikud vilja ringid on seotud tornaadodega, kuigi paljud seda ei arva kuna tornaadod liiguvad ringi mitte ei seisa ühe kohapeal. Äikesetorm Äike ehk pikne on elektriline atmosfäärinähtus, mis ilmneb välkude (tajutav valgusefektina) ja müristamisena (tajutav heliefektina). Äike võib tekkida rünksajupilvede korral. Kaasnevad hoovihm, rahe ja tugevad tuuleiilid. Kohalikku ehk õhumassisisest äikest põhjustavad tõusvad õhuvoolud, mis tekivad maapinna ebaühtlase soojenemise tagajärjel harilikult pärast keskpäeva, mere kohal ka öösel ja hommikul. Frondiäike puhkeb enamasti külmafrondil (atmosfäärifront) tekkivais pilvedes. Sel juhul muutub ilm pärast äikest jahedamaks. Frondiäike hõlmab suuremat piirkonda ja on kestvam kui kohalik äike. Maakeral on äikest korraga keskeltläbi umbes 1800 kohas
Pärast Taanimaalt lahkumist, eile pärastlõunal, oli ta läbinud tüübid 33 (kerge torkiv uduvihm), mis tegi tee libedaks; 39 (rasked piisad); 47 kuni 51 (vertikaalsest kergest uduvihmast üle teravalt viltu peksva kerge kuni mõõduka värskendava uduvihmani); 87 ja 88 (kaks peenelt eristatavat vertikaalse valingu varianti); 100 (valingujärgsed iilid, külm, kõik tormise mere tüübid), 192 ja 213 (vahel ühekorraga); 123, 124, 126, 127 (mahe ja keskmine külm hoovihm, tavaline ja sünkopeeritud sabin katusel); 11 (tuules lenduvad tilgakesed); ja nüüd siis kõige vihatum 17. Vihm number 17 oli räpane padu, mis peksis nii kõvasti vastu tuuleklaasi, et ilmselt polnud ka kojameestest suuremat abi. McKenna katsetas seda teooriat, lastes neil hetkeks mitte töötada, aga nagu selgus, läks nähtavus kõvasti hullemaks. Kui ta kojamehed jälle sisse lülitas, ei läinud asi samuti paremaks. Tegelikult hakkas üks neist nüüd vastu akent plaksuma.
keskosas langema, tekkib üks suletud isobaar, jälgitav madalamates õhukihtides kuni 3km 2.Nooretsükloni staadium tekib soe sektor, õhurõhk tsükloni keskosas langeb, tekib mitu sueltud isobaari, ulatub kõrgematesse kihtidesse (5-6km), pilvede ja sademete piirkond laieneb. 3.Maksimaalse arengu staadium õhurõhu langus keskosas saavutab maksimumi, soe sektor kitseneb, hõlmab kuni 7km, pilvisus väheneb,lauss>>hoovihm 4.Okludeerunud e täituv tsüklon soe õhk surutekse üles, pilvisus väheneb sajab hooti, tsükloni tagalas hakkab õhurõhk tõusma Õhumass- on suur õhukogum sarnaste omadustega (õhutemperatuur, niiskus, läbipaistvus). Õhumassid, mis kujunevad ekvaatori ja troopika läheduses, on kuumad. Polaaraladel kujunevad külmad õhumassid. Parasvööde õhumasside omadused sõltuvad aastaajast: suvel nad on soojad ja talvel külmad
laiuskraadidel. Tõusvad õhuvoolud, pilves ilm, sademed. Antitsüklon kõrgrõhkkond õhurõhk on keskmisest kõrgem. Kõrgrõhkkond esineb 30o ja 90o laiuskraadidel. Toovad kaasa selge päikesepaistelise ilma. Laskuvad õhuvoolud. Soe front tekib, kui soojem õhumass liigub külmale peale. Temperatuur tõuseb ja laussadu on enne fronti. Tuuled: kagust edelani. Õhurõhk langeb. Külm front tekib, kui külmem õhumass liigub soojale alla. Esineb hoovihm frondi piiril või pärast fronti. Temeratuur langeb. Õhurõhk tõuseb. Tuuled: lääne ja edela tuuled. Front e. soojade ja külmade õhumasside eralduspind. On peamine ilmamuutuste põhjustaja parasvöötmes ja suurtel laiustel. Front (eralduspind) on külma õhu suunas kaldu ning soe õhk sunnitakse mööda külma õhu pinda ülespoole liikuma. Selle käigus soe õhk jahtub, veeaur kondenseerub, tekivad frontaalpilved ja sademed. Sademed tekivad mõlemi puhul.
Mereline ekvatoriaalne: mE vaga soe ja vaga niiske, 27°C, 19,0 g/kg · Iseloomustada kulma, sooja ja oklusioonifront kulm- atmosfaarifront, mis tekib, kui kulm ohumass liigub sooja ohumassi suunas ja soe ohk touseb ules kulma ohu peale. Frondi liikumisega kaasneb paduvihm aiksega. Liikumise kiirus on 15-50 km/tunnis. Selle jarel tuleb kulm ohumass. Soe- atmosfaarifront, mis tekib, kui soe ohumass liigub kulma ohumassi suunas ja touseb ules. Sajab vihma, sageli on see hoovihm. Soe front liigub keskmise kiirusega 10 km tunnis. Selle jarel tuleb soe ohumass. Oklusioonifront - liitfront, mis tekib kulma ja sooja frondi liitumisel. Kulm front liigub ohupöörises soojast frondist kiiremini ning soojale frondile jarele joudes moodustub okludeerunud front. Selle protsessi tulemusena surutakse soe ohk ules ja tekib keeruline pilvede susteem · Iseloomustada lainetsukloneid ja nende liikumisteid maakeral
mees või naine olnud - proovis kord salaja tema talaari, see oli erutav - käigud postkastide juurde olid ainsad hetked päevas, kui mt jälgis taevast ja kõneles sellega 20. - Franz oli armastajana suurepärane, kuniks mt teda ja tema karvaseid käsi põlgama hakkas, vahel unistas kuumi ladinlasi, lasi endale päikeseprillid teha, et saaks neid jälgida ilma, et seda märgataks - oli tol päeval põhjuseta õnnelik, tahtis, et surmatunnini oleks veel 1000 aastat - õues lõppes hoovihm ja kevad oli läbi saamas, peagi saabus uus sadu, rahe, tuul, jäi seisma ühe mööbliantikvariaadi ette, kus märkas üht naist ja meest endale miskit ostmas, pood oli kallis, järelikult pidid nad olema rikkad, mt tundis end kui kerjusena ja see tegi ta veel õnnetumaks 21. - kirjutas Angelole baaris käigust, kuhu läks, sest jalad olid väsinud ja koju veel minna ei tahtnud, tahtis tõsta klaasi oma uue elu jaoks, jõi baaris piima, mis oli uus mood
laiuskraadidel. Tõusvad õhuvoolud, pilves ilm, sademed. Antitsüklon kõrgrõhkkond õhurõhk on keskmisest kõrgem. Kõrgrõhkkond esineb 30o ja 90o laiuskraadidel. Toovad kaasa selge päikesepaistelise ilma. Laskuvad õhuvoolud. Soe front tekib, kui soojem õhumass liigub külmale peale. Temperatuur tõuseb ja laussadu on enne fronti. Tuuled: kagust edelani. Õhurõhk langeb. Külm front tekib, kui külmem õhumass liigub soojale alla. Esineb hoovihm frondi piiril või pärast fronti. Temeratuur langeb. Õhurõhk tõuseb. Tuuled: lääne ja edela tuuled. 12 20. Kliimat kujundavad tegurid · Geograafiline laius(päikese kiirte langemisnurk)-sellest sõltub päikese kiirguse hulk · Lähedus maailmamerele-liikudes sisemaa suunas sademetehulk väheneb, suvel temp. tõuseb ja talvel langeb · Hoovuste mõju- 1) soojad hoovused toovad kaasa sooja ja sademed
seetõttu varastas ta jumalatelt tule ja tõi selle inimestele. Seda müüti oleks ilmselt kõige õigem tõlgendada järgmiselt kunagi kauges minevikus said inimese tule välgult, mis lõi kuiva puusse ning pani selle põlema. Tegemist on põneva loodusnähtusega, mis sisendab aukartust veel tänapäevalgi. Ent mida välk endast kujutab? Äike ehk pikne on elektriline atmosfäärinähtus, mis ilmneb välkude ja müristamisena. Äike võib tekkida rünksajupilvede korral. Kaasnevad hoovihm, rahe ja tugevad tuuleiilid. Kohalikku ehk õhumassisisest äikest põhjustavad tõusvad õhuvoolud, mis tekivad maapinna ebaühtlase soojenemise tagajärjel harilikult pärast keskpäeva, mere kohal ka öösel ja hommikul. Frondiäike puhkeb enamasti külmafrondil tekkivais pilvedes. Sel juhul muutub ilm pärast äikest jahedamaks. Frondiäike hõlmab suuremat piirkonda ja on kestvam kui kohalik äike. 3.1. Välk 18
Misty Uduvines foggy Udune Cloudy Pilvine Forecast Ilmaennustus Cool, chilly Jahe Frosty Pakaseline Below zero Alla nulli Above zero Üle nulli Snowstorm Lumetorm Clear up Selginema Shower Hoovihm Freeze Külmuma Burst Lehte minema Melt Sulama Frost Pakane, härmatis Mud Muda, pori Rainbow vikerkaar Sleet Lörts Sunny Päikeseline Fog Udu Heat Kuumus Icy Jäine
aprillini, · Tuleohuklassid noore tärkava rohu perioodil 1. maist kuu lõpuni, · Tuleohuklassid suvel ja sügisel. Metsaomanikul endal pole vaja tuleohuvaatlusi teha, EMHI väljastab tuleohtlikul ajal igal pärastlõunal kogu riiki hõlmava tuleohukaardi. Seda näeb: http://www.emhi.ee. Muutliku ilma korral tuleb tuleohukaarti suhtuda kriitiliselt, sest see kajastab tuleohtu vaatluspunktis, mitte ümbritsevates metsades. Kui vaatluspunktis tuleb kõva hoovihm, siis mõõtmiste tulemusena leitud tuleohuindeks ei pruugi tuleohtu objektiivselt iseloomustada. Tuleohu indeks ei näita tuleohu suurust objektiivselt ka muutuva tuulekiiruse korral, see näitab tuleohtu keskpäeval tuulevaikse ilmaga. Suurema tuule korral on tuleoht suurem. V tuleohuklassi saabumine annab kohalikule omavalitsusele õiguse keelata metsade külastamine. Süttimisohtlik aeg ööpäevas Tulekahjud võivad puhkeda hommikul seda varem ja õhtul seda hiljem, mida kõrgem on
tekib pilvede alumisele kihile valguslaik. Läbi nurgamõõtja määratakse nurk maapinna vaguslaigu vahel. Siis saame kolmnurga lause põhjal arvutada vahemaa prozektori peeglist pilveni, mis ongi pilve alumise piiri kõrgus 4)Saab määrata ka lennukilt, kui pilvi on vähe, hinnatakse silma järgi Äike ehk pikne on elektriline atmosfäärinähtus, mis ilmneb välkude ja müristamisena. Äike võib tekkida rünksajupilvede korral. Kaasnevad hoovihm, rahe ja tugevad tuuleiilid. Äike on võimas sädelahendus, mis tekib pilvede ja maa vahel. Kuigi välgu ja äikesemüra vahe on 10 s või vähem, loetakse äike lähedasesKohalikku ehk õhumassisisest äikest põhjustavad tõusvad õhuvoolud, mis tekivad maapinna ebaühtlase soojenemise tagajärjel harilikult pärast keskpäeva, mere kohal ka öösel ja hommikul. Frondiäike puhkeb enamasti külmafrondil (atmosfäärifront) tekkivais pilvedes. Sel juhul muutub ilm pärast äikest jahedamaks.
ja äikesele. (Jürgenson, Ross, Tooming 1962, lk 22 24) Terminoloogiat Lähiäike elektrilahendus atmosfääris välgu näol, millega kaasneb müristamine, kusjuures välgu ja müristamise vahe ei ületa 10 sekundit (välgu kaugus on umbes 3 km või alla selle) Kauge äike äike, mille puhul välgu ja sellega kaasneva müristamise vahe ületab 10 sekundit, või äike, mille puhul on kuulda ainult müristamist. Pälk kauge välk ilma müristamiseta. Hoovihm rünksajupilvedest sadav vihm Rahe tahkete sademete liik. Rahetera südamik on harilikult läbipaistmatu, kaetud mõnikord läbipaistva kihiga, vahel ka vahelduvate läbipaistvate ja läbipaistmatute kihtidega. Rahetera läbimõõt on harilikult 4 5 mm, vahel suurem. Rahet sajab peamiselt soojal aastaajal rünksajupilvedest koos hoovihmaga. Sageli kaasneb rahega äike Tormi-iil järsk tugev tuulepuhang rünksajupilve ja hoogsademete eel.
seotud nivoode skeem(ÕPSILT SAADUD Äike võib tekkida rünksajupilvede korral. tiheneb veeaur võrdlemisi väikeste võrra. See omakorda tingib kondensatsiooni PILT!) atmosfääris. Kaasnevad hoovihm, rahe ja tugevad üleküllastuste (110120%) puhul ja isegi ja udu. Pilvede struktuur (loeng),Pilvituse mõiste tuuleiilid. Äike on võimas sädelahendus, mis alaküllastusel (suhtelisel niiskusel alla tekib pilvede ja maa vahel. Kuigi välgu ja
annaabi.ee 
