Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Majandussotsioloogia eksmiks kordamine (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Kuidas mõistis sotsiaalse muutuse seaduspära ning ühiskonna struktuuri põhiolemust?
  • Kuidas mõistis sotsiaalse muutuse seaduspära ning ühiskonna struktuuri põhiolemust?
  • Milles seisneb tööjõu võõrandumine ?
  • Milles seisneb tööjõu võõrandumine?
  • Mis määrab sotsiaalse mobiilsuse võimalikkuse?
  • Mis määrab sotsiaalse mobiilsuse võimalikkuse?
  • Kuidas määratleda ja mõõta kulusid ?
  • Kuidas määratleda ja mõõta kulusid?
  • Mis iseloomustab tööjõu liikumist tänapäeval?
  • Mis iseloomustab tööjõu liikumist tänapäeval?
  • Kuidas on muutunud tööjõu kvalitatiivsed karakteristikud ?
  • Kuidas on muutunud tööjõu kvalitatiivsed karakteristikud?
  • Milles ilmneb töö paindlikkus fragmentaarsus ja ebakindlus?
  • Milles ilmneb töö paindlikkus fragmentaarsus ja ebakindlus?
  • Mis iseloomustab töötaja käitumist töösfääris?
  • Mis iseloomustab töötaja käitumist töösfääris?
  • Kuidas võib ettevõtluskeskkond mõjutada firma jätkusuutlikkust?
  • Kuidas võib ettevõtluskeskkond mõjutada firma jätkusuutlikkust?
  • Milliseid nähtusi tarbimises on toonud kaasa globaliseerumine?
  • Milliseid nähtusi tarbimises on toonud kaasa globaliseerumine?
  • Milliseid samme säästva arengu nimel saab teha ökoloogilise moderniseerumise raames?
  • Milliste teguritega on seotud Ingleharti ja tema kolleegide sõnul väärtuste muutumised ühiskonnas ja kuidas need seostuvad ühiskonna sotsiaalmajandusliku arenguga?
  • Kuidas need seostuvad ühiskonna sotsiaalmajandusliku arenguga?
  • Kuidas need mõisted on seotud ühiskonna ebavõrdsusega eelkõige majanduskontekstist lähtuvalt?
  • Milliseid võimalusi või piiranguid pakub tööjõumigratsioon saatva ja vastuvõtva riigi majandustegevusele ?
  • Milline problemaatika selle fenomeniga kaasneb?
  • Milline problemaatika selle fenomeniga kaasneb?

Lõik failist

2. Loeng – Ühiskonna areng ja (majandus)sotsioloogia kujunemislugu
  • Riigi, ühiskonna ja majanduse arengu eeltingimused A. Smith’i järgi, selle kriitika
    Riigi rikkuse ja ühiskondliku arengu eeldused:
    Vaba turu (majanduse) eeltingimused:
    • „nähtamatu käe” (invisible hand ) printsiip: majanduse eneseregulatsioon , üksikisikute huvid -> ühiskonna heaolu
    • Aga: individuaalsete huvide järgimine peab olema tasakaalustatud sotsiaalsete normidega, institutsioonidega;
  • Karl Marx :
    kuidas mõistis sotsiaalse muutuse seaduspära ning ühiskonna struktuuri põhiolemust?
    milles seisneb tööjõu võõrandumine ?
    Kapitalistlik tootmine:
    • Kapitali akumuleerumine lõputus ringluses
    • M-C-M’ ( Money – Commodity – resold/reinvested for (more) money)
    Võõrandumine (kaubastumine):
    • Majanduskasv (lisaväärtus) tugineb tööliste ekspluateerimisele: tööandja kasum põhineb töö tulemuste omastamisel
    • Tööline võõrandub oma tööst ja töö tulemusest, kuna tal pole selle üle kontrolli, tööjõud kui kaup.
    väärtuse käsitlus ?
    Kauba väärtus:
    Vahetusväärtus: sotsiaalselt loodud; tugineb illusioonile, et on kauba loomulik omadus;
    Hilisemad (neomarksistlikud) autorid: tarbimisühiskonna kriitika
  • Durkheim :
    mehhaaniline ja orgaaniline solidaarsus ,
    Tulenevalt industrialiseerumisest, linnastumisest ja tööjaotuse tekkest , tekib sotsiaalne muutus:
    mehhaaniline -> orgaaniline solidaarsus;
    • Mehhaaniline solidaarsus: kogukond , jagatud kogemused ja uskumused, konsensus ja sarnasus;
    • Orgaaniline solidaarsus: sotsiaalne diferentseerumine , vastastikune majanduslik sõltumine tööjaotuse tõttu;
    anoomia – sotsiaalsest muutusest tingitud (traditsiooniliste) normide kadumine; tähendusepuudus, sihitus, äng .
  • Weber :
    sotsiaalse muutuse olemus?
    Kapitalistliku majandussüsteemi arengu käsitlus laiemate lääne ühiskonna muutuste kontekstis:
    • Moderniseerumine : sekulariseerumine , ratsionaliseerumine (teaduspõhisus, süsteemsus)
    • Vabastab traditsioonilise ühiskonna piirangutest, aga ka uus „ raudne puur“ ( bürokraatia , kasum kasumi pärast)
    • Lisaks materiaalsetele ressurssidele ( tootmisvahendid , kapital ) on sotsiaalses muutuses oluline kultuur;
    • Institutsioonid ei ole „baasi“ väljenduseks, vaid on sellest teataval määral sõltumatud (hilisemad autorid: tegemist on vastasmõjuga);
    • „Pöörmeseadja“ metafoor : ressursid (struktuur) kui rööpad, kultuur annab suuna
    • Majanduslik „korrastatus“ ( institutsioon ) –
    • Tekkemehhanismid:
      • Teadlik loomine (nt seadusandlus , firma)
      • Korduvate tegevuste „kaastulemusena“, normide stabiliseerumine ja tunnustatus : (nt turg , kus on 2 tüüpi interaktsioonid: vahetus, konkurents)
    kapitalismi põhitüübid?
    domineerimistüübid?
    religiooni (protestantismi) ja kapitalismi arengu omavaheline seos?
    Modernse kapitalismi arengu eeltingimused:
    • kultuurilised – „kapitalismi vaim“;
    • institutsionaalsed – linn, riik, teadus, õigussüsteem jne.
    Protestantlik eetika ja kapitalismi vaim:

  • Giddens ja Beck :
    kaasaegse ühiskonna põhijooned : refleksiivsus , individualiseerumine, aja ja ruumi lahutatus, globaliseerumine, riskiühiskonna mõiste?
    Refleksiivsus: regulaarne teadmiste kogumine ja kasutamine ühiskonnaelu organiseerimiseks ja muutmiseks, nii institutsionaalsel kui individuaalsel tasandil:
    • Infoühiskonna areng;
    • Suurendab nii avatust kui ebakindlust;
    • „everyone is guessing the guesses of others, who are also guessing their guesses“ (Giddens, 1998: 104)
    Individualiseerumine:
    Aja ja ruumi lahutatus:
    Globaliseerumine: maailma „kokkutõmbumine“, samaaegselt kasvava vastastikuse sõltuvusega indiviidide, sotsiaalsete gruppide ja ühiskondade vahel.
    • kommunikatsioonitehnoloogiate areng
    • mobiilsus (ka tunnetuslikult)
    • uut tüüpi informatsioon ja teadlikkus (meedia) globaalsetest teemadest
    • globaalne tööjaotus
    • globaalse ja lokaalse segunemine
    • erinev globaliseerituse „aste“
    Riskiühiskond (U.Beck, Risk Society, 1992) – risk ilmneb olukorras, kus teatava sündmuse toimumine on ebakindel
    • Riskiühiskond („teine“, refleksiivne modernsus):
      • toodetud, inimtekkeliste riskide domineerimine
      • „(Tehnoloogilise) innovatsiooni poolt tekitatud sotsiaalsete, poliitiliste, ökoloogiliste ja individuaalsete riskide kasvav mõju ühiskonna kontrolli- ja kaitse-institutsioonidele“
    Riskiühiskonna kontekstis toimub moderniseerumis-riskide:
    • süstemaatiline sotsiaalne tootmine sellisel määral, mis ei vasta institutsionaalsele struktuurile, ressurssidele jne;
    • määratlemise „definitsioonikonfliktid“: kuidas hinnata ( prognoosimine , majanduslik väärtus jm)?;
    • globaliseerumine: riskid ei tunne piire , „demokraatlikkus“ (nt ökoloogiline katastroof);
    • baasil uute kihistumise vormide teke (nt individualiseerumine, riskide „transportimine“ arengumaadesse)

    Swedberg, R. (2007) Principles of Economic Sociology, ptk 1 ja 2 (vastavalt nimetatud autoritele), lk 105-106
    Giddens, A. (2009) Sociology, ptk 3 ja 4 (vt eriti lk 74-79, 83-85, 88-94), lk 193-195
    3. Loeng – Majandus ühiskonnas
  • Põhimõisted: kultuur ja majanduskultuur, väärtused, sotsialiseerumine , roll ja rollikonflikt , identiteet ja selle erinevad vormid, võim, sotsiaalne struktuur
    KULTUUR – ühiskonna liikmetele iseloomulik eluviis koos nende poolt loodud materiaalsete väärtustega: - edastatakse järeltulevatele põlvkondadele ja teistele ühiskondadele (gruppidele) - on muutuv sotsiaalses aeg-ruumis
    MAJANDUSKULTUUR – veendumused, hoiakud ja väärtushinnangud, mis kujundavad üksikisikute, organisatsioonide ja institutsioonide majanduslikku tegevust
    Majanduskultuuri erinevad tasandid :
    VÄÄRTUSED – indiviidi või grupi arusaamad sellest mis on ihaldusväärne , sobiv, õige, vale. Väärtused on tugevalt seotud kindla kultuuriga ; abstraktsed ideaalid ja moraalipõhimõtted; suhteliselt kestvad
    SOTSIALISEERUMINE – isiksuse kujunemise protsess, mille käigus
    omandatakse ühiskonnale või grupile omaseid väärtusi, norme, hoiakuid, käitumisstandardeid. Kujuneb individuaalne sotsiaalne kogemus
    • Primaarne sotsialiseerumine: lapsepõlv (pere, kool)
    • Sekundaarne sotsialiseerumine: hilisemad mõjutajad elukäigu jooksul
    Sotsialiseerumise agendid (vahetud, vahendatud):
    SOTSIAALSED ROLLID – käitumisnormide ja -praktikate kogum, mis seostub kindla sotsiaalse positsiooniga - rollikogum (nt arst kui professionaal , kolleeg) - rolliootused - rollikonfliktid – kui inimese üks roll on vastuolus teis(t)ega, nii rollidevahelised kui rollisisesed
    IDENTITEET / IDENTITEEDID
    • indiviidi teadmine selle kohta, kes on tema ise ja kes on teised indiviidid ;
    • on sotsiaalselt loodud ja kujundatud läbi indiviidide vahelise interaktsiooniprotsessi;
    • on individuaalsed ja personaalsed; kollektiivsed ja sotsiaalsed; alati üksteisega seotud;
    • on seotud samastumise – eristumisega sotsiaalses interaktsioonis; kategoriseerimisega
    Identiteedi eri vormid:
    • primaarsed / esmased identiteedi vormid - omandatakse varajases elustaadiumis, nt sooline identiteet, rahvuslik identiteet
    • sekundaarsed / teisesed identiteedi vormid - sotsiaalse staatuse ja sotsiaalsete rollidega seotud identiteedid, mis on seotud indiviidi sotsiaalsel staatusel põhineva positsiooniga ja ametialaste rollidega
    Identiteedid on muutuvad, kuna indiviidi erinevad rollid muutuvad.
    VÕIM - võime teatud sotsiaalses suhtes enda tahet läbi suruda (M. Weber)
    • Võim kellegi üle: võim kui sotsiaalne suhe, mille puhul ühe tegutseja käitumist saab selgitada vaid viitega teisele tegutsejale;
    • Võim millekski: individuaalne võime midagi teha, mh rakendada võimu kellegi üle ( latentne võim), eeldab ressursse (kapitali)
    • Võimusuhete erinev vorm, intensiivsus, olemus:
    • Otsene: formaliseeritud, nt alluvussuhe, omand
    • Kaudne: võime kujundada keskkonda, nt tähendusstruktuure (nt domineeriv majandusideoloogia), konkurentsi-suhteid (nt monopoolne turupositsioon) jm
    • Vastasmõju: mõlema suhtepoolte sõltuvus ja teatav autonoomsus
    SOTSIAALNE STRUKTUUR – sotsiaalset tervikut moodustavate elementide vahelised püsivad seosed ja vastastikune tegevus; võimaldab määratleda indiviidi/grupi kohta (staatust) sotsiaalses süsteemis (nt ühiskond, organisatsioon, perekond jm sotsiaalsed kooslused )
    • nii „objektiivne“ (indiviidi-väline) kui „subjektiivne“ (kuidas indiviid „väliseid“ piiranguid ja võimalusi mõtestab)
    • vastasmõju struktuuri ja tegutseja vahel – struktuur loob nii võimalused kui piirangud, indiviidid muudavad ja taastoodavad neid oma tegevusega
    • dünaamiline , ajas muutuv
  • Majanduskultuuri avaldumine erinevatel ühiskonna tasemetel
  • Üksikisiku tasand:
      • Seotus sotsiaalsete suhetega ;
      • Individuaalsete valikuvõimaluste ja ressursside mõtestamine;
      • Identiteet (sisemine / omistatud):
        • Kaupade ja teenuste tarbijana (sh laenuvõtjana), töötajana;
        • aga ka professionaalina, ettevõtjana, juhina , tööandjana;
    Nt Botterill (2012) laenuvõtja identiteedi ja staatuse sotsiaalsest konstrueeritusest:
    • 19. saj - sotsiaalne häbi;
    • Krediidi normaliseerumine 20.saj lõpuks: keskne rahasuhete vorm, tarbimisvõimaluste avaja ;
    • 20. saj - vastutuse individualiseeritus, personaalsed „vabadusekaotuse“ tõlgendused.
  • Pere / leibkond, nt:
    • Tööjaotus ja soorollid
    • Pere-eelarve kujunemine
      • Nt sissetulekuallikate ja kulude mõtestamine ja sotsiaalne markeerimine, selle seos rahakasutuse strateegiatega (V. Zelizer )
    • Majanduslikud suhted lähisuhtes
      • Fundamentaalne vastandumine väärtuste tasandil, läbipõimutus sotsiaalses praktikas (V.Zelizer):
    Nt Rahakasutuse ritualiseeritud vormid sotsiaalse suhte olemuse markeerimiseks (vrdl „kurameerimine“, abielu, prostitutsioon)
      • Hooldussuhete kommertsialiseerumine: õiglase tasu ja tasu kohasuse probleem, põimitus soorollidega
  • Organisatsioon
    • ettevõte, selle erinevad vormid
    • aga ka ametiühingud , professionaalide liidud jt, nii rahvusriigi kui globaalsel tasemel
    • Formaalsed reeglid vs igapäevane tegevuspraktika: sage lahknemine:
    Nt „organisatsioonilised müüdid “ – kehtestunud arusaamad efektiivsest organisatsioonist, nende kopeerimine:
  • Tööstusharu, turg, nt
    Noh, sihukene asjalik kontor on päris oluline. Et inimesel tekib nagu kindlustunne. Kui sa ikka kutsud ühte toapugerikku ja sul on üks kolme jalaga katkine taburet seal, et noh, mingisugused niuksed häirekellukesed ilmselt inimese peas peavad hakkama nagu helisema, et no kas ma ikka usaldan seda firmat... ( kinnisvaramaakler , tsitaat uuringuintervjuust)
  • Ühiskond, majandussüsteem :
    • Majandussuhete organiseerituse põhivormid (K.Polanyi)
      • Retsiprookne / vastastikune: ressursside vastastikune vahetus, sotsiaalne vahetus, sotsiaalsed kohustused -> traditsiooniline majandussüsteem;
      • Ümberjaotav: tsentraliseeritud ressursside ümberjaotus -> tsentraliseeritud majandussüsteem (nt sotsialistlik maj.süsteem, autokraatne võim)
      • Turukeskne: turupõhine vaba vahetus, konkurents, kasum -> turumajanduslik süsteem
      • Majandussüsteemid : erinev sotsiaalne struktuur ja kultuurimustrid;
      • Enamasti domineerib ühiskonnas üks majandussuhete organiseerituse vorm, aga esindatud kõik;
      • Järsud muutused majandussüsteemis: anoomia (Durkheim), transformatsiooniteooriad;
    Nt P. Bourdieu , kabiilid 1960.-tel:
    • Traditsiooniline ja turu-põhine majandussüsteem samaaegselt, konfliktsed nõuded;
    • Majanduspraktika kui uskumuste süsteem (struktuuri-tegutseja vastasmõju);
    • Ratsionaalne majandustegutseja: eripärane ajaloo produkt
  • Institutsiooni mõiste, nende funktsioon majanduselus, stabiilsus ja muutumine
    Institutsionaalne majanduselu käsitlus
    • Institutsioonid: teatud sotsiaalse elu valdkonna igapäevaelu kujundavate normide, rollide ja tegevuspraktikate kogum (nt majandus, religioon , perekond, aga ka turg, keskpank, aktsiaselts , ametiühing jm)
    • Institutsioon ≠ organisatsioon, institutsioon kui organisatsiooni „plaan“, näidis , algmudel.
    • Kontrolli- ja sanktsioonimehhanismid;
    • Enamasti ajas suhteliselt stabiilsed.
    • Formaliseeritus: Seadusandlus, standardid , tegevusjuhised jms
    • Informaalsus: Traditsioonid, normid, rutiinid, jagatud arusaamad jms
    Institutsioonide funktsioon majanduselus
    • Määratlevad tegevuste legitiimsust
    • Suunavad ja filtreerivad informatsiooni ja andmeid;
    • Kujundavad eelistuste kujunemist ja realiseerimist;
    • Stabiliseerivad tegevuskeskkonda.
    Institutsioonide stabiilsus
    • Formaalsete reeglite muutmine lihtsam/kiirem (nt ühiskondlik transformatsioon : erinevad „ kellad “ - P. Sztompka);
    • Formaalsed reeglid ei toimi ilma, et oleks toetatud tähendusstruktuuride poolt
    • Muutused, nende võimalikkus ja sisu väljendab võimusuhteid huvigruppide vahel
    Kirjandus: Giddens, A. (2009) Sociology: ptk 7 ja 8
    Swedberg, R. (2007) Principles of Economic Sociology: ptk 9 (ka 10)
    4. Loeng – kapitalide käsitlused
  • Inimkapitali mõiste
    INIMKAPITALI üldmõiste (G. Becker , 1960d): kapital, mis ei ole selle kandjast „eraldatav“.
    • haridus ja oskused, tervis;
    • motiveeritus ja väärtused;
    • indiviidi-põhine kapital;
    • kasutatav nii mikro -, meso- kui makrotasandi mõistena.

  • Sotsiaalne kapital
    SOTSIAALNE KAPITAL: sotsiaalse võrgustiku kaudu ligipääsetavad ressursid ja nende mitmekesisus (Lin ‘11)
    • Ei ole inimese vahetu omand, vaid suhete ja nende mobiliseerimise kaudu kasutatavad ressursid (info ja sotsiaalsed vahetussuhted, staatus, identiteet);
    Erinevad käsitlused, kas rõhuasetus pigem:
    • Kollektiivse organiseerituse, sotsiaalsete gruppide ja struktuuri iseloomustajana – sotsiaalne kapital kui sotsiaalne liim (nt J. Coleman , R. Putnam );
    • Indiviidi tasemel juurdepääs ressurssidele ja selle seos tegutsemisvõimalustega (nt M.Granovetter, P.Bourdieu).

  • Tihedad , tugevad sidemed, siduv kapital
    Tihedad / tugevad sidemed (siduv kapital):
    • Vastastikususe normid, mis toetavad kollektiivset tegevust (organiseerumist) liikmete ühistes huvides (Coleman 1990);
    • Usalduslikud (vabatahtlikud) koostöösidemed üksikindiviidide vahel, „civic virtue “ („kodanikuvoorus“) (Putnam 2000);
    • Homogeensed ressursid, sotsiaalne solidaarsus, sotsiaalne kontroll;
    • Sageli iseloomustab lähedasi suhteid (nt pere- ja sugulussidemed, immigrant-grupid);
    • Kasutatud nii mikro, meso- kui makrotasandil (üksikisiku, sotsiaalse grupi, ühiskonna „omadusena“).
  • Avatud, nõrgad sidemed, sildkapital
    Avatud / nõrgad sidemed („sildkapital“):
    • Nõrgad sidemed loovad võimalusi uuele informatsioonile ligipääsuks („The strength of weak ties“, Granovetter 1973)
    • Uued ettevõtlusvõimalused: struktuursed „tühimikud“ ja nende sildamine, informatsiooni ja kontrollipositsiooni kaudu (Burt 1992);
    • Heterogeensemad ressursid,
    • Põgusamad, instrumentaalsemad suhted;
    • Konkurentsieelise loomine turuvahetuses.
  • Sotsiaalse kapitali positiivsed ning negatiivsed väljundid
    Sotsiaalne kapital - kas ainult positiivne ressurss?
    • Grupisolidaarsus: võimalused grupi liikmetele, piirangud „teistele“ (nt etniline majandus);
    • Sotsiaalne kontroll: konformsus vs innovatiivsus (nt hoiakud ettevõtluse osas);
    • Sotsiaalsed suhted: kohustused vs individuaalne vabadus (nt illegaalne majandus);
    P. Bourdieu teooria praktikast ja kapitalide käsitlus:
  • Habituse mõiste
    Habitus - tegutseva subjekti ja struktuurse keskkonna duaalne (vastasmõju) suhe
    Pierre Bourdieu (1930-2002) – Habitus – hoiakute süsteem, mis osutab olemise viisile, eelhäälestatusele, tendentsile, kalduvusele käituda/tegutseda/toimida teatud viisil mistahes tegevusväljal .
  • Habituse ja välja suhe
    Habitus – kui kehastunud sotsiaalsus , tunneb end „koduselt” igal väljal, millel on tegutseva subjekti jaoks tähendus ja mille vastu ta huvi tunneb (‘mängutunnetus’); näit. haridus, äri, lähedussuhted jm.
    Välja pinged , konfliktid, võistlus (konkurents), võitlus uute ja vanade tegutsejate, erinevate ideoloogiate, tõekspidamiste vahel - tegutsejate habitus ( suutlikkus ) sekkuda, osaleda, saavutada - muutused väljasuhetes, tegutsejate positsioonis.
    Habituse duaalne suhe tegevusväljaga:

  • Kapitalide liigid P. Bourdieu järgi (majanduslik, kultuuriline, sotsiaalne, sümboliline kapital)
    Majanduslik kapital – erinevas vormis omatav majandustegevuses potentsiaalselt realiseeritav ressurss (‘vaba raha’, investeeritav kapital, materiaalsed väärtused/asjad)
    Kultuuriline kapital – teadmised, väärtused, maitse, eelistused (kehastunud, objektiveeritud, institutsionaliseeritud) ( informatsiooniline kapital; akadeemiline kapital, loomingulisus jm)
    Sotsiaalne kapital – suhted, sotsiaalne ringkond /võrgustik (perekond, sõbrad, kolleegid jne); sageli teisi kapitali liike vahendav kapital
    Sümboliline kapital – formeerub antud ajas ja sotsiaalsete suhete kontekstis (tegevusväljal, ühiskonnas) tunnetatud ja tunnustatud/ väärtustatud põhikapitalil (kapitalidel)
  • Kapitalide koostoime ja konverteerimine
    Kapitalid kogunevad tegutsemisel erinevates gruppides (sotsiaalsed grupid, huvi- ja elustiiligrupid jm) ja erinevatel väljadel ning on konverteeritavad kapitalide ja väljade vaheliselt, isegi sotsiaalsete süsteemide vaheliselt! ning kindlasti ajas!
    Kapitale võib teadlikult koguda; eesmärgistatult maksimeerides; osa kapitalidest omandatakse teadvustamata sotsiaalses kogemuses.
  • Sotsiaalne ruum
    Abstraktne mõiste tähistamaks sotsiaalse praktika organiseerumist vastavalt ühiskonnas kujunenud positsioonide hierarhiale; habitus – saavutuslikkuse potentsiaal positsioneerumiseks sotsiaalses ruumis.
    (Abstraktse) sotsiaalse ja füüsilise ruumi kokkulangevuse võimalus:
    näit. sotsio-ruumilises segregatsioonis, st inimeste erinevas paiknemises elamiskohas (nt linnas) vastavalt sotsiaal-majanduslikule staatusele
    (NB! Sotsiaalset hierarhiat tuleb tõlgendada iga ühiskonna kultuuri spetsiifiliselt ja ajaloopraktikas)
  • Sümboliline kapital ja sümboliline võim
    Tunnustatud positsioon tegutsemiseks, mõjutsooni kujundamiseks, huvide realiseerimiseks. Kapitalide püsivus, realiseeritavus, maksimeerimine .
    Kapitalide mahu, struktuuri ja olemuse muutus ajas, individuaalses ja ühiskonna (sh ka globaalses ) struktuurses praktikas.
    Ikoonilise murrangu’ ajastul – kesksel kohal visuaalselt jälgitavad sümbolid ja identiteedi konstrueerimine – vastasmõju
    Nt elamisviisi kujundamine ja residentsiaalsed (kinnisvara) turud ; - infotehnoloogia tarbimine ja tootmine
    Giddens, A. (2009) Sociology: lk 458-459, 817-825, 846-848
    Swedberg, R. (2007) Principles of Economic Sociology: lk 241-245
    5. Loeng – Sotsiaalne stratifikatsioon
  • Stratifikatsiooni mõiste, seos ebavõrdsusega
    Sotsiaalne stratifikatsioon:
    • indiviidide ja sotsiaalsete rühmade hierarhiline kihistumineühiskonnas; erinevad võimalused osalemiseks sotsiaalsetes suhetes ja sotsiaalses tegevuses.
    • kõikide inimrühmade struktureeritud ebavõrdsus.
    Sotsiaalne ebavõrdsus:
    • sotsiaalsete hüvede ebavõrdne jaotumine
    Sotsiaalsed hüved
    • jõukus , võim, tunnustus (sümbolilinehüve) ühiskonnas
    Erinevad stratifikatsioonisüsteemid

  • Omistatud ja omandatud (saavutuslik) staatus
    Staatuse kujunemise printsiibid :
    a) omistatud (ascribed)
    b) saavutuslik (achieved)
  • Sotsiaalse kihistumise taastootmine – seos suutlikkusega (habitus)
    Indiviidid sotsiaalsetes gruppides –positsioonid sotsiaalses ruumis:
    • erinev suutlikkus (habitus: hoiakud ja erinevate kapitalide omamine ) –struktuursed tingimused -juurdepääs hüvedele
    Positsiooniga seotud:
    • staatus –tunnustus/prestiižis
    Staatuse kujunemise printsiibid:
  • omistatud (ascribed)
  • saavutuslik (achieved)
    Suletud ja avatud (klassi) ühiskonnad
    Ideoloogia põhjendamas ja toetamas ebavõrdust ja kihistumist
  • Meritokraatia ja selle kriitika
    Meritokraatia( merit - teene ) – saavutuslikkus ja hüvede kättesaadavus jaotunud vastavalt “teenitusele” (võimekus + ettevalmistus)
    Kriitika: sotsiaalse päritolu eelised
  • J. Goldthorp’i klassimudel
    TEENISTUSKLASS (salariaat(salary), kõrgemad „ valgekraed “)
    I Tipp-professionaalid, tippjuhid , kõrgemad ametnikud.
    II Professionaalid, keskastmejuhid.
    VAHEKLASS ( keskklass )
    III Madalamad „valgekraed“ –kontoritöötajad, rutiinne kantseleitöö, müük ja teenindus
    IV Väikeettevõtjad, sõltumatud
    V Tehnikud, töödejuhatajad („poolenisti sinikraed “)
    TÖÖLISKLASS („sinikraed“, füüsiline töö, wages )
    VI Oskustöölised (osaliselt rutiinsed tööd)
    VII Lihttöölised
  • J. Goldthorpi klassimudeli kriitika
    • Ametikoht pole ainumäärav klassipositsiooni hindamiseks –ei arvesta tööturul mitteaktiivsetega: töötud , üliõpilased, pensionärid , lapsed
    • Ei arvesta muutuvaid olusid ühiskonna ja indiviidi tasandil –uued ametikategooriad, fragmenteeritud/ mittelineaarsed biograafiad
    • Skeem on meestekeskne, ei arvesta soolist segregatsiooni tööturul
    • Eliidi spetsiifilise positsiooniga ei ole arvestatud –ametipositsioon, majanduslik kapital, eluvõimalused
  • Klassid : kõrgklass , keskklass, töölisklass, alamklass – määratlused
    Kõrgklass:
    • Sotsiaalne klass, mis moodustub jõukamatest ühiskonnaliikmetest, eelkõige oma varanduse /jõukuse pärinud suurettevõtete või aktsiakapitali omanikest.
    • Tinglikult : ‘vana raha kõrgklass’ (pikaajaline põlvkonnitipärandatav jõukus) ja ‘uue raha kõrgklass’ (uus eliit , nt meelelahutustööstus, sport , infotehnoloogia jmt)
    • Kõrgklassi ‘kirevuse’ kasv
    Keskklass:
    • Enamus rahvastikust, mitmekesisus
    • „valgekraeliste“ töökohtade ekspansioon 20.saj jooksul (spetsialistid, juhid, ametnikud), “manageriderevolutsioon” –struktuurimuutused majanduses, riigi funktsioonide laienemine, bürokraatia kasv.
    • Klassihierarhia: ‘püramiidist –rombiks’
    • Hariduse ekspansioon
    • Credentialism-(akadeemilisele) saavutuslikkusele tuginev usaldus ja karjääripotentsiaal
    • “Valgekraeliste“ töökohtade devalveerumine, kasvav lõhe „tipp-professionaalide“ ja „kontoritöötajate“ vahel
    • Professionaalide ringkaitse
    Töölisklass:
    • Kahanev trend
    • Töölisaristokraatia, oskustöölised, lihttöölised
    • Keskklassistumise tees –affluentworker(jõukas tööline)
    Alamklass:
    • Marginaalsed ja tõrjutud
    • Pikaajalised sotsiaalametite kliendid; pikaajalised töötud; kodutud
    • Etnilised vähemused , immigrandid
  • Klasside olemuse muutumine (debatt: kas klassid on olemas?)
  • ‘Klassid paberil ’ – analüütiline kategooria vs identiteet, kuuluvustunne (P. Bourdieu 1970ndad )
  • ‘Klassid on surnud!’ (Pakulskiand Waters ’96) – staatus- konventsionalism : ‘kultuuriline pööre’, diferentseeritud prestiiž , elustiilid , sümbolite teisenemine, kinnisvaraomand, tarbimismustrid; globaliseerumine ja rahvusvaheline tööjaotus, rahvusriigi kahanev kontrollivõime, klassi-identiteedi langus
  • ‘Klassid ei ole surnud!’ – pigem komplekssem –majanduslike faktorite jätkuv tähtsus sotsiaalse ebavõrdsuse taastootmisel
  • B. LeRoux(2007) – sotsiaalne klass jätkuvalt keskne sotsiaalsete praktikate struktureerija
  • Sotsiaalse mobiilsuse liigid: vertikaalne, horisontaalne, põlvkondadesisene, põlvkondadevaheline, struktuurne mobiilsus
    Sotsiaalne mobiilsus – Indiviidide ja gruppide liikumine erinevate sotsiaal-majanduslike positsioonide vahel. Mis määrab sotsiaalse mobiilsuse võimalikkuse? Sotsiaalne päritolu, sotsiaalne kapital, kultuuriline kapital, etniline kuuluvus, rass , sugu; Sotsiaalse mobiilsuse ulatus – ühiskonna avatusenäitaja
    Sotsiaalse mobiilsuse liigid
    Ülenev mobiilsus, alanev mobiilsus = vertikaalne mobiilsus
    Horisontaalne mobiilsus – liikumine samal sotsiaalsel tasandil (nt ka geograafiline mobiilsus)
    Põlvkonnasisene mobiilsus – liikumine sotsiaalsete positsioonide vahelelu jooksul.
    Põlvkondadevaheline mobiilsus – vanemate ja laste põlvkonna võrdlusel põhinev sotsiaalse mobiilsuse määratlemine
    Struktuurne mobiilsus – tingitud majanduslikest ja sotsiaalsetest struktuurimuutustest ühiskonnas
  • Vaesus : absoluutne vaesus, suhteline vaesus, vaesuspiir ; vaesuse riskigrupid
    • Absoluutne vaesus – põhivajadused rahuldamata
    • Suhteline vaesus – ühiskonnas kehtestatud standarditele mittevastav toimetulekutase
    • Absoluutne vaesuspiir – füsioloogiline elatusmiinimum (minimaalsed hädavajalikud kulud)
    • Suhteline vaesuspiir – 60% sissetulekute mediaanist leibkonnaliikme kohta (Laekeni indikaatorid )
    Vaesusriskis grupid kaasajal : pikaajalised töötud, osa-tööga hõivatud, juhutöötajad, vanurid , puudega inimesed, etnilised vähemused, lapsed, naised, ühe vanemaga perekonnad, paljulapselised perekonnad
    NB! Vt Eesti Sotsiaaluuring 2013, Eesti Statistika
  • Sotsiaalne tõrjutus kui üldmõiste ja selle erinevad väljendusvormid: sotsiaalne, majanduslik, kultuuriline, poliitiline, ruumiline/geograafiline tõrjutus
    Sotsiaalne tõrjutus tuleneb komplekssetest protsessidest, mis tingivad indiviidide mittetäisväärtusliku osaluse ühiskonnas; võrdsete võimaluste puudumine ühiskonnaelus osalemiseks.
    Tõrjutuse avaldumisvormid :
    • Majanduslik tõrjutus – mitteosalus väärtuste loomises (tööturutõrjutus) ja tarbimises (individuaalne või kollektiivne)
    • Kultuuriline tõrjutus – hariduse puudumine, tõlgendusoskuse puudumine, tahtlik mitteosalus, sallimatus, ksenofoobia
    • Tõrjutus sotsiaalsetes suhetes – mitteosalemine kooskonnasuhetes, sotsiaalsete tugisüsteemide puudumine
    • Poliitiline tõrjutus – osaluse, informeerituse puudumine, võõrandumine
    • Ruumiline/geograafiline tõrjutus – elupiirkonnast tingitud eraldatus (koos teiste teguritega)
    • Institutsionaalne tõrjutus – avaliku ja erasektori institutsioonide taandumine tõrjututest, raskused sotsiaalhoolekande-programmides osalemisel, avalike teenuste ja koolituse saamisel.
    • Sooline tõrjutus – traditsioonilised rollijaotused kodus/ koduste tööde mitteväärtustamine; spetsiifilised meeste-naiste hõivevaldkonnad -töö tasustamine; sümbolilineeristamine –mõju naiste saavutuslikkusele
    Tõrjutuse / eraldatuse erijuhtum, uus trend – ‘rikkad ja kuulsad
    Subjektiivselt tajutud tõrjutus
    Giddens, A. (2009) Sociology: ptk 11, 12, 13, 15 (vt vastavalt eelpoolnimetatud alateemadele)
    6. Loeng – Turg ja raha
  • Traditsiooniline ja modernne turg: põhiomadused ja –erinevused
    Traditsiooniline turg
    • nähtav avalik sündmus – spektakulaarsus;
    • ruumiline ja ajaline määratletus ;
    • spetsiifiline ruumiline, sotsiaalne ja kultuuriline struktureeritus;
    • võimaldab erinevat vahetustegevust ja interaktsioone;
    • turu „sotsiaalne kesksus“ ( Shields 1992): koondab erineva staatuse, huvide ja ihadega tegutsejaid;
    • vahetustegevus toimub lokaalsete kultuuriliste, sotsiaalsete ja poliitiliste suhete kontekstis.
    Turuplatsilt modernse turuni
    • konkreetne lokaalsus -> abstraktne ja kontseptuaalne ruum;
    • läbipaistvad vahetussuhted -> keerukad tootmis- ja tarbimis- ahelad
    • vahetu -> vahendatud
    • reguleeritus -> dereguleeritus („vaba turg“)
    Turu põhimudel neoklassikalises majanduskäsitluses:
    • Eeldus, et tegutsejad on ratsionaalsed ja on teadlikud oma valikute tagajärgedest;
    • Iga tegutseja on iseseisev, atomaarne ja interaktsiooni-partnerite osas ükskõikne;
    • Ühelgi tegutsejal pole võimalik ühepoolselt turgu mõjutada;
    • Tehingukulud on ebaolulised, turule sisenemine ja sealt väljumise piirangud puuduvad;
    • Turuobjektid on homogeensed;
    • Turusüsteem on immuunne välistele šokkidele.
    - Aspers 2011
  • Turu eeltingimused ja omadused: turukultuur, turuobjekt ja selle väärtuse kujunemine, struktuur
    Turgude sotsioloogiline käsitlus
    Turgu iseloomustab:
  • Jagatud turukultuur:
    • osapooltele kehtivad …
      • interaktsiooni suunavad normid ja ootused;
      • tegutsemis- ja kommunikatsioonitavad (mh keelekasutus, riietus, sisustus jne).
    • Erinevaid turge ühendav („majanduskultuur“) või spetsiifilisi turge ja/või turusegmente iseloomustav:
      • Vajalik sotsialiseerumine;
      • Nii formaliseeritud (seadus) kui informaalsed reeglid.
  • Jagatud arusaam turuobjektist: millega turul kaubeldakse ja kuidas kujuneb selle hind / majanduslik vahetusväärtus (fikseeritud hinnad, läbirääkimised, oksjon , eksperthinnangud jne):
    • Ajaloolis -kultuuriline kujunemine / kujundamine;
    • Alati kontekstispetsiifiline: ühiskond, tööstusharu, turg.
    • Sõltub turu tüübist.
  • Spetsiifiline struktuur:
    • kaks põhirolli, erinevad huvid ja strateegiad:
    • Vajalik 3 tegutsejat: pakkumiste võrdlemise ja hindamise võimalus (turg ≠ kauplemine )
    • Konkurents:
      • mittejagatava eesmärgi poole püüdleva 2 või enama tegutseja vaheline suhe: tertius gaudens („kolmas osapool võidab“);
      • tehingute suhteline läbipaistvus.

  • Vahetus- ja rolliturg
    Turukorrastatuse vormid - P. Aspers
    • Vahetusturud:
    • Turutegutseja identiteet ja roll (ostja/müüja) muutlik
    • Vahendaja , maakler , kaupleja
    • Neoklassikalise turumudeli aluseks (L.Walras, Pariisi börs 19 saj)
    Rolliturud:
    • Identiteet ja rollid püsivad: kas müüja/tootja või ostja
    • Tootjad joonduvad pigem üksteise suhtes ( nišid , identiteedid) kui vahetult tarbijast/nõudlusest
    • Turutegutsejate organiseerumine ühistes huvides lihtsam kui vahetusturul
    • Tootmisturud (tootmisahel).
  • Staatus- ja standarditurg
    Staatusturg
    • Turu korrastatus (struktuur) ja hinnad kujunevad eelkõige tegutsejate turuidentiteetide ja staatushierarhia baasil;
    • Ei ole väljakujunenud „objektiivset“ ja turuvälist hindamisskaalat, vajalik „turusisene“ informatsioon;
    • Pigem vähem tegutsejaid; unikaalsed kaubad , nn esteetilised turud;
    • Brändid, eksperdid (sh kriitikud), klassifikatsioonid jms
    Standarditurg
    • Turu korrastatus (struktuur) kujuneb eelkõige standardite põhjal (hind, kvaliteet, tarneajad);
    • Laienemine ja turule sisenemine enamasti lihtsam;
    • müüja / ostja isik (sh kaubamärk ) ei ole oluline.

  • Raha funktsionaalne tähendus
    Raha funktsionaalne käsitlus – raha kui:
    • vahetusvahend : võimaldab erinevaid vahetustehinguid, ületab barterkaubanduse võimalusi;
    • väärtuse akumuleerija: väärtuse stabiilsus;
    • arvestusühik: võimaldab väärtuse võrdlust ja hindamist;
    • ajatatud makse standard (krediidisuhe).
    Eeldab:
    • Universaalset aktsepteeritavust ja sotsiaalset neutraalsust;
    • Homogeensust, jaotatavust, äratuntavust.

  • Rahanõuete sotsiaalne konstrueeritus
    Kontekstuaalsus ja sotsiaalne konstrueeritus - rahalised nõuded on:
    • tavadel põhinevad, sotsiaalselt kokkuleppelised
    • sõltuvad „isetäituvatest“ ja kollektiivsetest ootustest
  • Raha ja usaldus
    Raha kui institutsionaliseeritud usaldus
    • Väljaandja (riik) kui väärtuse tagaja: raha kui võlasuhte väljendus;
    • Raha väärtus põhineb mitmetasandilisel usaldussuhtel (tehingu osapooled + väljaandja + „vahendajad“ (finantssüsteem)
  • Rahakasutuse sotsiaalsed dimensioonid ja nende olulisus
    Raha sotsiaalne tähendus:
    • Eristuvad vahetussfäärid ja väärtusskaalad (nt „hindamatud“ kaubad, kaubastumisprotsessi mõiste);
    • Rahaloomise ja rahale ligipääsu võimaldamise protsess kui võimuallikas ja kihistumise (taas)looja (nt valuutakursid, krediidireitingud, pankade laenupoliitika)
    • Kultuuriliste erinevuste kinnistamine rahale omistatavate tähenduste kaudu (nt soorollid, pühaliku/igapäevase/räpase tähendus, identiteedid ja kuuluvus);
    • Raha kui sümbol: staatus, võim, sotsiaalsed suhted;
    • Mentaalne arvepidamine ( mental accounting ), rahamärgistamise sotsiaalsus
    Igapäevaelu ja kodune raha:
    (Zelizer, 1870-1930d, USA; ka tänapäev)
    • Peegeldab majapidamisreegleid ja vastavaid norme: klassipõhisus, soorollid, nende muutumine:
    • naise raha: ühishuvides kasutus; meeste, laste raha: individualiseeritud kasutamine;
    • naiste teenitu „trivialiseerimine“;
    • raha kategoriseeritus erinevateks kuludeks ja säästudeks;
    • Raha sotsiaalne „märgistamine“ allika järgi, mis suunab ka kasutamist (püha/must raha);
    • Raha rituaalsed kasutusviisid (nt raha liikumine pereliikmete vahel, raha kinkimine, sissetuleku tabu jms);
    Institutsioonid ja organisatsioonid (nii era kui avalik):
    • Rahapidamislikud kategooriad ja eelarveüksused: erinevatesse kategooriatesse eelarvestatud raha käsitletakse erinevalt, riskide segregeerimine;
    • Kulupõhine analüüs: kuidas määratleda ja mõõta kulusid ?
    • Institutsionaalne raha, mille kasutusvaldkond on piiratud: nt EL tõukefondid, sotsiaaltoetuste dilemma ;
    • Sümboolne „ rahapesu “ – aktsiisimaksud („patumaksud“, sageli toetatakse kõrgema moraalse väärtusega tegevusi); CSR;
    • Raha kui väljaandja sümbol.

    Swedberg, R. (2003/2007) „Principles of Economic Sociology“: ptk 5 ja 6
    Carruthers, B.G. ja L.Ariovich (2010) „Money and Credit “: ptk 3
    Aspers, P. (2011) „ Markets “: ptk 4
    7. Loeng – Töö. Ettevõtlus ja firmad
  • Traditsiooniline töö käsitlus
    Töö mõiste on sotsiaalselt konstrueeritud ja sõltub kontekstist, mis muutub ajas ja ruumis.
    Traditsiooniline:
    omaette eesmärk
    kutsumus
    moraalne kohustus
    eneseväärikuse allikas
    pikaajaline töö ühe tööandja juures
    3-5 erinevat karjääri ja 7-15 erinevat töökohata, töö on paindlik, fragmentaarne ja ebakindel.
  • Postmodernistlik töö käsitlus
    Postmodernistlik:
    vabaduse allikas
    eneseteostamine ja enesearendamise vahend
    tunnustus ja saavutus
    individualiseeritud
    subjektiviseeritud
  • Mis iseloomustab tööjõu liikumist tänapäeval?
    Globaalne tööjõu liikumine puudutab nii tootmis- kui ka teenindussektorit.
    Globaalsete töökohtade loomine:
  • vähest kvalifikatsiooni nõudvat töökohad
  • keskmist kvalifikatsiooni nõudvad töökohad ( operaatorid )
  • globaalne elitaarne tööjõud (R.Reigh – sümbolitega manipuleerijad , rahvusvaheline karjäär ); need inimesed tulevad nii arenenud kui ka arenevatest majandustest, tekivad oma võrgustikud globaalsetes linnades, sidemed kohaliku valitsemis-, äri- ja teaduseliiduga, loovad konkurentsieelise rahvusriigile ( Porter , 1990).
    Erinevused meeste ja naiste migratsioonivoogudes.
  • Kuidas on muutunud tööjõu kvalitatiivsed karakteristikud ?
    Tööjõu haridustaseme kasv ( massiline kõrgharidus ).
    Teadmustöötaja ja teadmusmajandus.
    Elukestev õpe ( töötaja paindlikkus).
    Naiste siirdumine tööjõuturule (palkade langus)
    • Tööjõu polariseerumine: segmenteeritud tööjõuturg ja postfordistlik majandusmudel, palkade ja hõivetingimuste diferentseerimine
    • Primaarne tööjõuturg (tasuvad, stabiilsed töökohad)
    • Sekundaarne tööjõuturg (ebastabiilsed, madalapalgalised töökohad)
    • Professionaalide tööturg
    • Igamehetööturg
    • Ettevõttekeskne tööturg
    Tööandjad loovad formaalharidussüsteemile.
  • Milles ilmneb töö paindlikkus, fragmentaarsus ja ebakindlus ?
    Inimesel elu jooksul 3-5 erinevat karjääri ja 7-15 erinevat töökohta, sellest sõltuvalt on töö paindlik, fragmentaarne ja ebakindel.
  • Mis iseloomustab töötaja käitumist töösfääris?
    Käitumist töösfääris kujundavad vaba konkurents ja turusuhted.
  • Firma ja organisatsiooni erinevused
    Organisatsioon – 1) inimeste kooslus , mis on moodustatud teatud eesmargi/eesmärkide saavutamiseks; 2) struktuuride kogum, sotsiaalne, tehnoloogiline suhestatud raamistik (rollid, staatused , ametid) teatud ülesannete täitmiseks.
    Firmad erinevad teistest organisatsioonidest oma eesmärgi tõttu – on orienteeritud kasumi saamisele. Kui firma ei saavuta seda eesmärki, ta kaob majandusväljalt
  • Weberi organisatsiooni käsitlus
    Ratsionaal -legitiimne lähenemisviis , ideaalne tüüp –teoreetiliselt konstrueeritud mudel ( konstrukt ), mis sisaldab vaid olulisi elemente nähtuse kirjeldamiseks.
    • Eesmärkide olemasolu
    Planeerimine
    • Tööjaotus
    • Rollide sobitamine
    • Formaalsete reeglite süsteem
    • Kestvus ja bürokraatia
    Tänapäeval nähakse Weberi organisatsioonis “raudset puuri”. Debürokratiseerimine.
  • Bürokraatia mõiste
    Bürokraatia – koolitatud inimeste grupp, kelle ülesandeks on töö koordineerimine ja kontroll. De Gournay (1745.)
  • Foucault organisatsioonikäsitlus
    Organisatsiooni füüsiline keskkond (arhitektuur) viitab organisatsiooni struktuurile – hierarhiale ja võimudistantsile ( vanglad , haiglad ). Gruppide moodustumise võimalus sõltub inimeste paiknemisest organisatsioonis. Kontroll, järelevalve . Järelevalve subjektiks on kõik (ka kõrge positsiooniga töötajad) organisatsiooni liikmed. Vahetu kontroll, järelevalve (rutiine töö ja suured ruumid); instrumentaalne - töötajate isiklikud “toimikud” atesteerimine jms.; enesekontroll . Töögraafikud, tunniplaanid – “kehade efektiivne paigutamine ” ajas ja ruumis.
  • Kuidas võib ettevõtluskeskkond mõjutada firma jätkusuutlikkust?
    Poliitiline ja õiguslik keskkond peab tagama jätkusuutiku majandusliku arengu. Lokaalsetel teguritel on siiski suur kaal, eriti suurriikides. Tehnoloogiad ja nende levik firmades, firmade vahel, riikide vahel ja rahvusvaheliste korporatsioonide kaudu. Võrdsed võimalused tänu juurdepääsule internetile.
    Samuti Juhtimisstrateegiad ja organisatsioonikultuur.
    Giddens, A. (2009) Sociology: ptk 18, 20
    8. Loeng – Muutused tootmises ja tarbimises
  • Erinevad lähenemised tarbimisele ning nende peamised erinevused
    • Fordism – Masstootmine. Masstarbimine – “individuaalsuse lõpp”
    • Individuaalne tarbimine. Kollektiivne tarbimine
    Tarbimisühiskond – kõrgtehnoloogiline kommertskultuur , korporatiivhuvide domineerimine
    • Masstarbimine on asendumas individuaalset hindavaga.
    Konsumerism tähendab sümboliliste kaupade tootmist, levitamist, ihaldamist, omandamist ja kasutamist.
    Erinevad lähenemised:
    • Tarbija identiteet, elustiil ja staatus
    • Materiaalsus ja tähistamine
    • Organisatsioon ja tarbimine
    – Ostuvõime demonstreerimine ja inimese sotsiaalse staatuse määramine.
    – Tarbimine + rikkus ja sotsiaalne kiht. Mida inimesed parasjagu näevad. Demonstratiivne tarbimine.
    – Demonstratiivse tarbimise sisuks on demonstreerida oma rahalist jõudu kulutada raha täiesti sümboolsete väärtuste peale.
    – Demonstreerida avalikult oma kulutamis- ja raiskamisvõimet ning tarbida sellest tekkivat üleolekutunnet.
    • Guy Debord raamatus „Vaatemängu ühiskond”
    – kaasaegsete toomismeetoditega ühiskonnas on elust saanud üks tohutu vaatemäng;
    – kõik, mis kunagi vahetult läbi elati, on asendunud representatsiooniga;
    – koopia on originaalist väärtuslikum;
    – vaatemäng ei ole piltide ja kujundite kogusumma , vaid inimestevahelised suhted, mida need pildid
    vahendavad;
    – kaup on lõplikult hõivanud ühiskondliku elu.
    • Marcuse ja industriaalne ühiskond
    • Ühiskonnakriitika.
    • Ta kritiseeris teravalt bürokraatiat ning ühiskonna tehniseerimist.
    Massikultuur ja –tarbimine manipuleerib inimteadvust, olles seega irratsionaalne ning isikust represseeriv.
    • Industriaalne ühiskond – produktiivsus – töötada mitte ellujäämise nimel – meeldiv enesearendamine.
    • Featherstone (1991) ja tarbimiskultuur . Kolm peamist lähenemist tarbimiskultuurile:
    – kriitiline, tootmisest lähtuv masskultuuri käsitlus;
    – tarbimise sotsiaalselt eristavatele ning sümbolilistele omadustele keskenduv käsitlus;
    – tarbimisest saadavaid emotsionaalseid naudinguid rõhutav lähenemine.
  • Elustiili mõiste ja elustiili kujunemine
    Elustiil kujutab endast elu stiliseerimist, mis tähendab individuaalsuse väljendamist läbi teatud sümbolilist väärtust omavate kaupade, teenuste ja sotsiaalsete praktikate.
    Elustiil on käitumismustrite teadliku viljelemise ja kujundamise tulemus.
    Elustiili kujunemine: Kui varem oli inimese personaalne identiteet seotud klassilise kuuluvuse või rahvusega, siis tänapäeval kujuneb see pidevalt muutuvate elustiilivalikute käigus.
    Modernses ühiskonnas kujundatakse enese personaalset identiteeti eelkõige läbi igapäevaeluliste valikute – riietumine , vaba aja sisustamine , (kultuuri)tarbimine jne.
    Kaasaegne maailm sunnib inimesi oma personaalset identiteeti pidevalt kujundama ja ümber muutma .
  • Milliseid nähtusi tarbimises on toonud kaasa globaliseerumine?
    •Disneyisation (Bryman 2004). Disniseerimine
    • Disniseerimise aspektid:
    – tematiseerimine (theming),
    – hübriidne tarbimine ( hybrid consumption),
    – emotsionaalne tööjõud (emotional labour ),
    – kontroll/järelevalve ( control /surveillance).
    •McDonaldization- McDonaldiseerumine
    – Efektiivsus, Kalkuleeritavus, Ennustatavus, Kontroll
    •Cocacolonization/ coca -colonization (Wagnleitner 1994). Kokakoloniseerimine
  • Sümboliline majandus: mõiste, milles avaldub
    “Sümboliline majandus“ tugineb turismile, meediale ja meelelahutusele. Globaalmajandus on ümberkujunemas materiaalsete asjade tootmisest „väärtuse“ toomisele; sageli kasutataksegi sellise muutuse kirjeldamiseks väljendit nagu sümboliline majandus.
    • Sümboliline majandus: ta on linnaline ja rajaneb sümbolite tootmisele; sümbolid on baastoode; ruumi tootmine ning linna ja kultuuri sümbolite tootmine.
    Sümboliline majandus rajaneb peamiselt eristuvate kujundite tootmise strateegial, et teha linnadest atraktiivsed kohad finantsinvestoritele, noortele spetsialistidele, linnade reklaamijatele, teistele eliitgruppidele ja samuti turistidele.
    • Linnad vajavad sümbolilist majandust selleks, et nõuda ja kindlustada nende poliitlist ja majanduslikku jõudu.
    • Tähenduste ja märkide sümboliline majandus omab reaalset majanduslikku võimu.
    • Kompromiss kultuuri ja kapitali vahel
  • Subkultuuride eristumine laiemast ühiskonnast ja subkultuurisisene eristumine
    Elustiilid on personaalsed, samas subkultuuril, millesse noor inimene kuulub, on oluline mõju ning see seob vähemalt osaliselt sarnase elustiiliga inimesi.
    Subkultuurid (noorte kultuur ehk noorsookultuur): blatnoid, emod , goodid, grungemehed, häkkerid, küberpunkarid, modid, rullnokad jms.
    Enese eristamine laiemast ühiskonnast:
    – Spordisubkultuuride elitism , mis rajaneb materiaalse edukuse näitamisel ning arendatud oskustel (lumelaudurid).
    – Elitism, mis tugineb uskumusel, et õige muusikaline maitse rajaneb teistega võrreldes rafineeritumal intellektuaalsusel (klubikultuur, metal ).
    Subkultuurisisene eristumine:
    – Hierarhiline - kõrgem subkultuuriline kapital rajaneb autentsusel, mida vastandatakse subkultuurisisesele kommertsialiseerumisele või ideoloogiatühjale stiili järgimisele.
    – Alastiilide järgijad (spordisubkultuuris erinevad võtted, muusika alastiilid nt metalis heavy -; nu-;trash-; death -; doom- ja black metal).
    – Omavahel tihedamalt seotud sõpruskonnad (elukoha, alastiili või muu tegevusega seotuse järgi).
    (Subkultuurisisene eristumine:
    – Spordi subkultuurid
    – Klassikalised vaatemängulised subkultuurid)
  • Milliseid samme säästva arengu nimel saab teha ökoloogilise moderniseerumise raames?
    • Säästev areng kui sotsiaalse ideaali teostumine eeldab üldsuse osalemist, s. a-le orienteeritud majandushoobade, nt ökomaksureformi rakendamist ning vajalike hoiakute, eeskätt keskkonnahoidliku nõudlus - ja tarbimiskultuuri kujundamist.
    • Poliitika mõju tarbimisele ning tarbimisharjumused ja elustiil
    Ökotarbimine
    • Ökoloogiline moderniseerumine
    Swedberg, R. (2007) Principles of Economic Sociology, ptk 9
    Giddens, A. (2009) Sociology: ptk 5., 20, lk 458-460
     Teksti põhjal: Eesti Inimarengu Aruanne 2012-2013, ptk 1.5 Väärtused (A. Realo)
    Milliste teguritega on seotud Ingleharti ja tema kolleegide sõnul väärtuste muutumised ühiskonnas ja kuidas need seostuvad ühiskonna sotsiaalmajandusliku arenguga?
    Väärtuste muutumised on seotud traditsiooniliste väärtuste ja eneseväljenduslike väärtustega. Väärtuste muutumised hõlmavad endas: et suurem lugupidamine võimus suhtes on hea asi, jumal on vastaja elus väga oluline, peres on oluline kasvatada lastes pigem religioossust ja sõnakuulelikkust kui sõltumatust ja visadust, vastajal on kõrge rahvuslik uhkus ja abort ei ole kunagi õigustatud. Eneseväljenduslikud väärtused aga peavad oluliseks: et vastaja peaks oluliseks pigem sõnavabaduse kaitset ning võimalust lasta inimestel rohkem kaasa rääkida tähtsates riigiasjades, et enamikku inimesi võib usaldada , vastaja on õnnelik, homoseksuaalsus on õigustatud ning vastaja on alla kirjutanud petitsioonile.
    Nende väärtuste käsitlemise peamine eesmärk on seletada kultuurilist arengut ja väärtuste muutumist. Teooria keskmes on ühiskonna sotsiaalmajanduslik areng.
    Ühiskonna sotsiaalmajanduslik areng suurendab teooria kohaselt inimeste autonoomiat, loomingulist ja valikuvabadust läbi kolme olulise mehhanismi. Esiteks suureneb inimeste materiaalne kindlustunne, teiseks haridustaseme tõus, massikommunikatsioonivahendite levik, kolmandaks tööjaotuse suurem spetsialiseerumine ja traditsiooniliste sotsiaalsete suhete ning rollide tähtsuse vähenemine. Võib järeldada, et moderniseerumine ja sotsiaalmajanduslik areng – vähendades piiranguid inimeste valikuvabadusele ja suurendades inimeste autonoomiat – suunavad ühiskondi ja neis valitsevate väärtuste muutumisi teatud kindlas, laias laastus prognoositavas suunas. Kuid areng on ka rajast sõltuv, seda mõjutab inimeste religioosne, kultuuriline ja ajalooline taust.
     Tekstide põhjal: Putnam, R. D. (2000/2008) Majanduslik õitseng; Sotsiaalse kapitali varjukülg. Tihedad ja nõrgad sidemed R. D. Putnami järgi.
    Selgitage mõisteid ning tooge näiteid, milliseid spetsiifilisi võimalusi/piiranguid majandustegevuseks loovad tihedad ja nõrgad sidemed või võrgustikud.
    Uurijad on mõistnud, et töötud kipuvad võrgustikke ja institutsioone ära kausutama, see on kõige märgatavam etnilistes immigrantide kogukondades, kus tööandjad usaldavad uute töötajate värbamise ja väljaõpetamise oma töötajate hooleks. Ka on levinud eneseabikorraldused väikelaenude saamiseks. Töötud otsivad tööd eelkõige sugulastels ja sõpradelt , mis piirab töölevõtmise võimalusi. Sotsioloog Ronald S. Burt on tõestanud, et ettevõtte juhi ärikontaktide hulgas olevad sotsiaalsed ja organisatsioonilised sidemed on tema tööalase edu seisukohalt vähemalt sama olulised kui hariduslik kvalifikatsioon ja kogemus. Inimesed ajavad asju hea meelega tuttavatega, mitte võõrastega, see tõestab, et sotsiaalne kapital on oluline, kuna meie võrgustikud, kui need on piisavalt ulatuslikud , ühndavad meid potsensiaalsete majanduspartneritega, varustavad meid kvaliteetse teabega ning on meile tagatiseks ja sidemeks . Sotsiaalsetel võrgustikel on suur rahaline väärtus.
    Suureks probleemiks on sotsiaalse võrgustike puudumine seal, kus neid kõige rohkem vaja on, seega neil inimgruppidel on väiksem sotsiaalne kapital.
    Selgus, et iga töötav isik inimese sotsiaalses võrgustikus suurendab tema aastast sissetulekut suurel määral. Kuid võrgustikud on siiski kasulikumad valgetele kui vähemusrühmadele. Tihedaid võrgustikke võib ära kasutada ka äri huvides ja hõlpsa kasu saamiseks. Nt Amway.
    Silicon Valley – sai alguse vähesete inimeste ja vähesega. Sealne edu tulenes suresti horisontaalsetest mitteametliku ja ametliku koostöö võrgustikest, mis kujunesidvälja piirkonna vastalustanud ettevõtte vahel.
     Teksti põhjal: Sissetulekute ebavõrdsus (T. Roosalu ) – selgitage, mida tähendavad mõisted ’palgavaesus’ ja ’sooline palgalõhe’. Kuidas need mõisted on seotud ühiskonna ebavõrdsusega eelkõige majanduskontekstist lähtuvalt?
    On inimesi, kes teevad sedavõrd madalapalgalist tööd, et nende töötasu ei aita neid välja vaesusest. Neid nimetataksegi palgavaesteks. Sooline palgalõhe on määr, mille võrra naiste töötasu jääb meeste omast keskmiselt väiksemaks. Mõistete sisu konkreetselt ütleb ära, kuidas need on seotud ühiskonna ebavõrdsusega. Ühed vähemused lihtsalt saavad vähem palka.
     Teksti põhjal: Goodhart, D. (2013) The British Dream.
    Milliseid võimalusi või piiranguid pakub tööjõumigratsioon saatva ja vastuvõtva riigi majandustegevusele? Milline problemaatika selle fenomeniga kaasneb?
    Tööjõumigratsiooni vastuvõtvale riigile tekitab probleeme see, et kohalikele ei leidu enam töid, sest migrandid teevad mustemad tööd kõik väikese palga eest ära. Samas ei ole migrandid ju ausad riigi kodanikud ja maksud lähevad kaduma ja riik saab pigem kahjumit sellest. Ärimehed saavad mõjuvõimsamaks palgates migrante. Kui migrante enam ei kasutataks tööturul, siis muutuksid mõned teenused kallimaks nt vanainimseste hooldekodudes või restoranides, sest kohalikele peab ju rohkem palka maksma. Põgenikele pakutakse aastapikkust abi, et sisse elada riigi elusse, õppida keelt, majapidamis ja tööasjadega tegeleda. Keelebarjäär on suurim probleem, sest isegi aastaid siin elanud migrandid ei oska veel keelt.
    Tööjõumigratsiooni saatva riigi puhul loomulikult väheneb riigis tööealiste arv ja tekib puudus töötjatest.
    2. Loeng – Ühiskonna areng ja (majandus)sotsioloogia kujunemislugu
  • Riigi, ühiskonna ja majanduse arengu eeltingimused A. Smith’i järgi, selle kriitika
    Riigi rikkuse ja ühiskondliku arengu eeldused:
    • tööviljakuse kasv, mille tagab tööjaotus;
    • turukonkurents;
    • kollektiivsed hüved tagatud riigi poolt (õiguskord, riigikaitse, avalikud teenused, sh haridus).
    Vaba turu (majanduse) eeltingimused:
    • vaba vahetus ja konkurents;
    • „nähtamatu käe” (invisible hand) printsiip: majanduse eneseregulatsioon, üksikisikute huvid -> ühiskonna heaolu
    • Aga: individuaalsete huvide järgimine peab olema tasakaalustatud sotsiaalsete normidega, institutsioonidega;
  • Karl Marx:
    kuidas mõistis sotsiaalse muutuse seaduspära ning ühiskonna struktuuri põhiolemust?
    • Sotsiaalne elu ja ühiskonna struktuur tuleneb tootmis- ja omandisuhetest (baas): nt orjandus, feodaalühiskond, kapitalism.
    • Ideed, väärtused ja institutsioonid on pealispind, mis peegeldab ja taastoodab majandussuhteid ja domineeriva klasside huve (superstruktuur, nt haridus, õigussüsteem, kunst )
    • Igale ühiskonnakorrale on iseloomulik polariseerumine klasside vahel, tulenevalt tootmissuhete iseloomust (feodaal-talupoeg, kapitalist-tööline jne)
    • see viib intensiivistuva konfliktini, mis annab tõuke sotsiaalseks muutuseks -> marxism kui konfliktiteooria
    • Kriitika: majanduslik (materiaalne) determinism
    milles seisneb tööjõu võõrandumine?
    Kapitalistlik tootmine:
    • Kapitali akumuleerumine lõputus ringluses
    • M-C-M’ (Money – Commodity – resold/reinvested for (more) money)
    Võõrandumine (kaubastumine):
    • Majanduskasv (lisaväärtus) tugineb tööliste ekspluateerimisele: tööandja kasum põhineb töö tulemuste omastamisel
    • Tööline võõrandub oma tööst ja töö tulemusest, kuna tal pole selle üle kontrolli, tööjõud kui kaup.
    väärtuse käsitlus?
    Kauba väärtus:
    • Kasutusväärtus: „naturaalvorm“, kvaliteet, konkreetne
    • Vahetusväärtus: „väärtusvorm“, kvantiteet, abstraktne.
    Vahetusväärtus: sotsiaalselt loodud; tugineb illusioonile, et on kauba loomulik omadus;
    Hilisemad (neomarksistlikud) autorid: tarbimisühiskonna kriitika
  • Durkheim:
    mehhaaniline ja orgaaniline solidaarsus,
    Tulenevalt industrialiseerumisest, linnastumisest ja tööjaotuse tekkest, tekib sotsiaalne muutus:
    mehhaaniline -> orgaaniline solidaarsus;
    • Mehhaaniline solidaarsus: kogukond, jagatud kogemused ja uskumused, konsensus ja sarnasus;
    • Orgaaniline solidaarsus: sotsiaalne diferentseerumine, vastastikune majanduslik sõltumine tööjaotuse tõttu;
    anoomia – sotsiaalsest muutusest tingitud (traditsiooniliste) normide kadumine; tähendusepuudus, sihitus, äng.
  • Weber:
    sotsiaalse muutuse olemus?
    Kapitalistliku majandussüsteemi arengu käsitlus laiemate lääne ühiskonna muutuste kontekstis:
    • Moderniseerumine: sekulariseerumine, ratsionaliseerumine (teaduspõhisus, süsteemsus)
    • Vabastab traditsioonilise ühiskonna piirangutest, aga ka uus „raudne puur“ (bürokraatia, kasum kasumi pärast)
    • Lisaks materiaalsetele ressurssidele (tootmisvahendid, kapital) on sotsiaalses muutuses oluline kultuur;
    • Institutsioonid ei ole „baasi“ väljenduseks, vaid on sellest teataval määral sõltumatud (hilisemad autorid: tegemist on vastasmõjuga);
    • „Pöörmeseadja“ metafoor: ressursid (struktuur) kui rööpad, kultuur annab suuna
    • Majanduslik „korrastatus“ (institutsioon) –
      • tekib kestvate majandussuhete baasil;
      • spetsiifilised normid, mida tegutseja tajub välise ja vältimatuna;
    • Tekkemehhanismid:
      • Teadlik loomine (nt seadusandlus, firma)
      • Korduvate tegevuste „kaastulemusena“, normide stabiliseerumine ja tunnustatus: (nt turg, kus on 2 tüüpi interaktsioonid: vahetus, konkurents)
    kapitalismi põhitüübid?
    domineerimistüübid?
    religiooni (protestantismi) ja kapitalismi arengu omavaheline seos?
    Modernse kapitalismi arengu eeltingimused:
    • kultuurilised – „kapitalismi vaim“;
    • institutsionaalsed – linn, riik, teadus, õigussüsteem jne.
    Protestantlik eetika ja kapitalismi vaim:
    • Varaseid kapitalistlikke kaupmehi ja tööstureid iseloomustanud uskumuste ja väärtuste süsteem;
    • Religioossete väärtuste olulisus kapitalismi kujunemisel (protestantism, puritaanlus, kalvinism);
    • Vara kogumine ja (re)investeerimine koos askeetliku eluviisiga;
    • Materiaalne ja kutsetöö-alane edu koos kasinusega – märk jumalikust ettemääratusest taevaseks eluks.

  • Giddens ja Beck:
    kaasaegse ühiskonna põhijooned: refleksiivsus, individualiseerumine, aja ja ruumi lahutatus, globaliseerumine, riskiühiskonna mõiste?
    Refleksiivsus: regulaarne teadmiste kogumine ja kasutamine ühiskonnaelu organiseerimiseks ja muutmiseks, nii institutsionaalsel kui individuaalsel tasandil:
    • Infoühiskonna areng;
    • Suurendab nii avatust kui ebakindlust;
    • „everyone is guessing the guesses of others, who are also guessing their guesses“ (Giddens, 1998: 104)
    Individualiseerumine:
    • Individualiseeritud elutingimused ja eluviisid
    • Ühiskondlike kriiside tajumine individuaalsetena
    • Individuaalne vastutus oma valikute ees: „we have no choice but to choose“ (Giddens, 1991)
    Aja ja ruumi lahutatus:
    • Sotsiaalne suhtlus järjest vähem vahetu;
    • Suurenev distantseerumine sotsiaalsetes suhetes: usaldus abstraktsete süsteemide vastu (nt finantssüsteem, tehnoloogilised jms)
    Globaliseerumine: maailma „kokkutõmbumine“, samaaegselt kasvava vastastikuse sõltuvusega indiviidide, sotsiaalsete gruppide ja ühiskondade vahel.
    • kommunikatsioonitehnoloogiate areng
    • mobiilsus (ka tunnetuslikult)
    • uut tüüpi informatsioon ja teadlikkus (meedia) globaalsetest teemadest
    • globaalne tööjaotus
    • globaalse ja lokaalse segunemine
    • erinev globaliseerituse „aste“
    Riskiühiskond (U.Beck, Risk Society, 1992) – risk ilmneb olukorras, kus teatava sündmuse toimumine on ebakindel
    • Eelindustriaalne (traditsiooniline) ühiskond:
      • looduslikud ohud
    • Industriaalne ühiskond („esimene modernsus“):
      • Looduslikud ohud
      • Toodetud, inimtekkelised riskid, mida tajutakse kontrollitavana (nt tervishoiusüsteem)
    • Riskiühiskond („teine“, refleksiivne modernsus):
      • toodetud, inimtekkeliste riskide domineerimine
      • „(Tehnoloogilise) innovatsiooni poolt tekitatud sotsiaalsete, poliitiliste, ökoloogiliste ja individuaalsete riskide kasvav mõju ühiskonna kontrolli- ja kaitse-institutsioonidele“
    Riskiühiskonna kontekstis toimub moderniseerumis-riskide:
    • süstemaatiline sotsiaalne tootmine sellisel määral, mis ei vasta institutsionaalsele struktuurile, ressurssidele jne;
    • määratlemise „definitsioonikonfliktid“: kuidas hinnata (prognoosimine, majanduslik väärtus jm)?;
    • globaliseerumine: riskid ei tunne piire, „demokraatlikkus“ (nt ökoloogiline katastroof);
    • baasil uute kihistumise vormide teke (nt individualiseerumine, riskide „transportimine“ arengumaadesse)

    Swedberg, R. (2007) Principles of Economic Sociology, ptk 1 ja 2 (vastavalt nimetatud autoritele), lk 105-106
    Giddens, A. (2009) Sociology, ptk 3 ja 4 (vt eriti lk 74-79, 83-85, 88-94), lk 193-195
    3. Loeng – Majandus ühiskonnas
  • Põhimõisted: kultuur ja majanduskultuur, väärtused, sotsialiseerumine, roll ja rollikonflikt, identiteet ja selle erinevad vormid, võim, sotsiaalne struktuur
    KULTUUR – ühiskonna liikmetele iseloomulik eluviis koos nende poolt loodud materiaalsete väärtustega: - edastatakse järeltulevatele põlvkondadele ja teistele ühiskondadele (gruppidele) - on muutuv sotsiaalses aeg-ruumis
    MAJANDUSKULTUUR – veendumused, hoiakud ja väärtushinnangud, mis kujundavad üksikisikute, organisatsioonide ja institutsioonide majanduslikku tegevust
    Majanduskultuuri erinevad tasandid:
    • Ühiskond, majandussüsteem
    • Tööstusharu, turg
    • Organisatsioon
    • Leibkond, perekond
    • Üksikisik
    VÄÄRTUSED – indiviidi või grupi arusaamad sellest mis on ihaldusväärne, sobiv, õige, vale. Väärtused on tugevalt seotud kindla kultuuriga; abstraktsed ideaalid ja moraalipõhimõtted; suhteliselt kestvad
    SOTSIALISEERUMINE – isiksuse kujunemise protsess, mille käigus
    omandatakse ühiskonnale või grupile omaseid väärtusi, norme, hoiakuid, käitumisstandardeid. Kujuneb individuaalne sotsiaalne kogemus
    • Primaarne sotsialiseerumine: lapsepõlv (pere, kool)
    • Sekundaarne sotsialiseerumine: hilisemad mõjutajad elukäigu jooksul
    Sotsialiseerumise agendid (vahetud, vahendatud):
    • perekond
    • eakaaslased
    • kool / haridussüsteem (igal tasemel)
    • organisatsioonid (kuuluvus)
    • meedia
    SOTSIAALSED ROLLID – käitumisnormide ja -praktikate kogum, mis seostub kindla sotsiaalse positsiooniga - rollikogum (nt arst kui professionaal, kolleeg) - rolliootused - rollikonfliktid – kui inimese üks roll on vastuolus teis(t)ega, nii rollidevahelised kui rollisisesed
    IDENTITEET / IDENTITEEDID
    • indiviidi teadmine selle kohta, kes on tema ise ja kes on teised indiviidid;
    • on sotsiaalselt loodud ja kujundatud läbi indiviidide vahelise interaktsiooniprotsessi;
    • on individuaalsed ja personaalsed; kollektiivsed ja sotsiaalsed; alati üksteisega seotud;
    • on seotud samastumise – eristumisega sotsiaalses interaktsioonis; kategoriseerimisega
    Identiteedi eri vormid:
    • primaarsed / esmased identiteedi vormid - omandatakse varajases elustaadiumis, nt sooline identiteet, rahvuslik identiteet
    • sekundaarsed / teisesed identiteedi vormid - sotsiaalse staatuse ja sotsiaalsete rollidega seotud identiteedid, mis on seotud indiviidi sotsiaalsel staatusel põhineva positsiooniga ja ametialaste rollidega
    Identiteedid on muutuvad, kuna indiviidi erinevad rollid muutuvad.
    VÕIM - võime teatud sotsiaalses suhtes enda tahet läbi suruda (M. Weber)
    • Võim kellegi üle: võim kui sotsiaalne suhe, mille puhul ühe tegutseja käitumist saab selgitada vaid viitega teisele tegutsejale;
    • Võim millekski: individuaalne võime midagi teha, mh rakendada võimu kellegi üle (latentne võim), eeldab ressursse (kapitali)
    • Võimusuhete erinev vorm, intensiivsus, olemus:
    • Otsene: formaliseeritud, nt alluvussuhe, omand
    • Kaudne: võime kujundada keskkonda, nt tähendusstruktuure (nt domineeriv majandusideoloogia), konkurentsi-suhteid (nt monopoolne turupositsioon) jm
    • Vastasmõju: mõlema suhtepoolte sõltuvus ja teatav autonoomsus
    SOTSIAALNE STRUKTUUR – sotsiaalset tervikut moodustavate elementide vahelised püsivad seosed ja vastastikune tegevus; võimaldab määratleda indiviidi/grupi kohta (staatust) sotsiaalses süsteemis (nt ühiskond, organisatsioon, perekond jm sotsiaalsed kooslused)
    • nii „objektiivne“ (indiviidi-väline) kui „subjektiivne“ (kuidas indiviid „väliseid“ piiranguid ja võimalusi mõtestab)
    • vastasmõju struktuuri ja tegutseja vahel – struktuur loob nii võimalused kui piirangud, indiviidid muudavad ja taastoodavad neid oma tegevusega
    • dünaamiline, ajas muutuv
  • Majanduskultuuri avaldumine erinevatel ühiskonna tasemetel
  • Üksikisiku tasand:
      • Seotus sotsiaalsete suhetega;
      • Individuaalsete valikuvõimaluste ja ressursside mõtestamine;
      • Identiteet (sisemine / omistatud):
        • Kaupade ja teenuste tarbijana (sh laenuvõtjana), töötajana;
        • aga ka professionaalina, ettevõtjana, juhina, tööandjana;
    Nt Botterill (2012) laenuvõtja identiteedi ja staatuse sotsiaalsest konstrueeritusest:
    • 19. saj - sotsiaalne häbi;
    • Krediidi normaliseerumine 20.saj lõpuks: keskne rahasuhete vorm, tarbimisvõimaluste avaja;
    • 20. saj - vastutuse individualiseeritus, personaalsed „vabadusekaotuse“ tõlgendused.
  • Pere / leibkond, nt:
    • Tööjaotus ja soorollid
    • Pere-eelarve kujunemine
      • Nt sissetulekuallikate ja kulude mõtestamine ja sotsiaalne markeerimine, selle seos rahakasutuse strateegiatega (V.Zelizer)
    • Majanduslikud suhted lähisuhtes
      • Fundamentaalne vastandumine väärtuste tasandil, läbipõimutus sotsiaalses praktikas (V.Zelizer):
    Nt Rahakasutuse ritualiseeritud vormid sotsiaalse suhte olemuse markeerimiseks (vrdl „kurameerimine“, abielu, prostitutsioon)
      • Hooldussuhete kommertsialiseerumine: õiglase tasu ja tasu kohasuse probleem, põimitus soorollidega
  • Organisatsioon
    • ettevõte, selle erinevad vormid
    • aga ka ametiühingud, professionaalide liidud jt, nii rahvusriigi kui globaalsel tasemel
    • Formaalsed reeglid vs igapäevane tegevuspraktika: sage lahknemine:
    Nt „organisatsioonilised müüdid“ – kehtestunud arusaamad efektiivsest organisatsioonist, nende kopeerimine:
    • pigem inertsus, harjumused, sümbolid, kui ratsionaalsus ja efektiivsus (Zucker 1986);
    • konformsus, imiteerimine, „kohasuse“ loogika (Powell ja DiMaggio 1991).
  • Tööstusharu, turg, nt
    • Interaktsiooni suunavad normid ja ootused;
    • Tegutsemis- ja kommunikatsioonitavad – nn ärikultuur (sh keelekasutus, riietus, sisustus jne);
    Noh, sihukene asjalik kontor on päris oluline. Et inimesel tekib nagu kindlustunne. Kui sa ikka kutsud ühte toapugerikku ja sul on üks kolme jalaga katkine taburet seal, et noh, mingisugused niuksed häirekellukesed ilmselt inimese peas peavad hakkama nagu helisema, et no kas ma ikka usaldan seda firmat... (kinnisvaramaakler, tsitaat uuringuintervjuust)
  • Ühiskond, majandussüsteem :
    • Majandussuhete organiseerituse põhivormid (K.Polanyi)
      • Retsiprookne / vastastikune: ressursside vastastikune vahetus, sotsiaalne vahetus, sotsiaalsed kohustused -> traditsiooniline majandussüsteem;
      • Ümberjaotav: tsentraliseeritud ressursside ümberjaotus -> tsentraliseeritud majandussüsteem (nt sotsialistlik maj.süsteem, autokraatne võim)
      • Turukeskne: turupõhine vaba vahetus, konkurents, kasum -> turumajanduslik süsteem
      • Majandussüsteemid: erinev sotsiaalne struktuur ja kultuurimustrid;
      • Enamasti domineerib ühiskonnas üks majandussuhete organiseerituse vorm, aga esindatud kõik;
      • Järsud muutused majandussüsteemis: anoomia (Durkheim), transformatsiooniteooriad;
    Nt P.Bourdieu, kabiilid 1960.-tel:
    • Traditsiooniline ja turu-põhine majandussüsteem samaaegselt, konfliktsed nõuded;
    • Majanduspraktika kui uskumuste süsteem (struktuuri-tegutseja vastasmõju);
    • Ratsionaalne majandustegutseja: eripärane ajaloo produkt
  • Institutsiooni mõiste, nende funktsioon majanduselus, stabiilsus ja muutumine
    Institutsionaalne majanduselu käsitlus
    • Institutsioonid: teatud sotsiaalse elu valdkonna igapäevaelu kujundavate normide, rollide ja tegevuspraktikate kogum (nt majandus, religioon, perekond, aga ka turg, keskpank, aktsiaselts, ametiühing jm)
    • Institutsioon ≠ organisatsioon, institutsioon kui organisatsiooni „plaan“, näidis, algmudel.
    • Kontrolli- ja sanktsioonimehhanismid;
    • Enamasti ajas suhteliselt stabiilsed.
    • Formaliseeritus: Seadusandlus, standardid, tegevusjuhised jms
    • Informaalsus: Traditsioonid, normid, rutiinid, jagatud arusaamad jms
    Institutsioonide funktsioon majanduselus
    • Määratlevad tegevuste legitiimsust
      • Tegevuse sisu ja selle piirid (nt legaalne/illegaalne tegevus)
      • Võimalikud osalejad (nt professionaalsus, vanus);
      • Vahetusobjektid, nendele väärtuse omistamine (nt sertifitseerimine, seadusandlikud regulatsioonid jm)
    • Suunavad ja filtreerivad informatsiooni ja andmeid;
    • Kujundavad eelistuste kujunemist ja realiseerimist;
    • Stabiliseerivad tegevuskeskkonda.
    Institutsioonide stabiilsus
    • Formaalsete reeglite muutmine lihtsam/kiirem (nt ühiskondlik transformatsioon: erinevad „kellad“ - P. Sztompka);
    • Formaalsed reeglid ei toimi ilma, et oleks toetatud tähendusstruktuuride poolt
    • Muutused, nende võimalikkus ja sisu väljendab võimusuhteid huvigruppide vahel
    Kirjandus: Giddens, A. (2009) Sociology: ptk 7 ja 8
    Swedberg, R. (2007) Principles of Economic Sociology: ptk 9 (ka 10)
    4. Loeng – kapitalide käsitlused
  • Inimkapitali mõiste
    INIMKAPITALI üldmõiste (G. Becker, 1960d): kapital, mis ei ole selle kandjast „eraldatav“.
    • haridus ja oskused, tervis;
    • motiveeritus ja väärtused;
    • indiviidi-põhine kapital;
    • kasutatav nii mikro-, meso- kui makrotasandi mõistena.

  • Sotsiaalne kapital
    SOTSIAALNE KAPITAL: sotsiaalse võrgustiku kaudu ligipääsetavad ressursid ja nende mitmekesisus (Lin ‘11)
    • Ei ole inimese vahetu omand, vaid suhete ja nende mobiliseerimise kaudu kasutatavad ressursid (info ja sotsiaalsed vahetussuhted, staatus, identiteet);
    Erinevad käsitlused, kas rõhuasetus pigem:
    • Kollektiivse organiseerituse, sotsiaalsete gruppide ja struktuuri iseloomustajana – sotsiaalne kapital kui sotsiaalne liim (nt J.Coleman, R.Putnam);
    • Indiviidi tasemel juurdepääs ressurssidele ja selle seos tegutsemisvõimalustega (nt M.Granovetter, P.Bourdieu).

  • Tihedad, tugevad sidemed, siduv kapital
    Tihedad / tugevad sidemed (siduv kapital):
    • Vastastikususe normid, mis toetavad kollektiivset tegevust (organiseerumist) liikmete ühistes huvides (Coleman 1990);
    • Usalduslikud (vabatahtlikud) koostöösidemed üksikindiviidide vahel, „civic virtue“ („kodanikuvoorus“) (Putnam 2000);
    • Homogeensed ressursid, sotsiaalne solidaarsus, sotsiaalne kontroll;
    • Sageli iseloomustab lähedasi suhteid (nt pere- ja sugulussidemed, immigrant-grupid);
    • Kasutatud nii mikro, meso- kui makrotasandil (üksikisiku, sotsiaalse grupi, ühiskonna „omadusena“).
  • Avatud, nõrgad sidemed, sildkapital
    Avatud / nõrgad sidemed („sildkapital“):
    • Nõrgad sidemed loovad võimalusi uuele informatsioonile ligipääsuks („The strength of weak ties“, Granovetter 1973)
    • Uued ettevõtlusvõimalused: struktuursed „tühimikud“ ja nende sildamine, informatsiooni ja kontrollipositsiooni kaudu (Burt 1992);
    • Heterogeensemad ressursid,
    • Põgusamad, instrumentaalsemad suhted;
    • Konkurentsieelise loomine turuvahetuses.
  • Sotsiaalse kapitali positiivsed ning negatiivsed väljundid
    Sotsiaalne kapital - kas ainult positiivne ressurss?
    • Grupisolidaarsus: võimalused grupi liikmetele, piirangud „teistele“ (nt etniline majandus);
    • Sotsiaalne kontroll: konformsus vs innovatiivsus (nt hoiakud ettevõtluse osas);
    • Sotsiaalsed suhted: kohustused vs individuaalne vabadus (nt illegaalne majandus);
    P. Bourdieu teooria praktikast ja kapitalide käsitlus:
  • Habituse mõiste
    Habitus - tegutseva subjekti ja struktuurse keskkonna duaalne (vastasmõju) suhe
    Pierre Bourdieu (1930-2002) – Habitus – hoiakute süsteem, mis osutab olemise viisile, eelhäälestatusele, tendentsile, kalduvusele käituda/tegutseda/toimida teatud viisil mistahes tegevusväljal.
  • Habituse ja välja suhe
    Habitus – kui kehastunud sotsiaalsus, tunneb end „koduselt” igal väljal, millel on tegutseva subjekti jaoks tähendus ja mille vastu ta huvi tunneb (‘mängutunnetus’); näit. haridus, äri, lähedussuhted jm.
    Välja pinged, konfliktid, võistlus (konkurents), võitlus uute ja vanade tegutsejate, erinevate ideoloogiate, tõekspidamiste vahel - tegutsejate habitus (suutlikkus) sekkuda, osaleda, saavutada - muutused väljasuhetes, tegutsejate positsioonis.
    Habituse duaalne suhe tegevusväljaga:
    • tegevusväli kujundab habitust - tingiv konstruktsioon
    • habitus osaleb tegevusvälja (suhete) kujundamises - kognitiivne konstruktsioon

  • Kapitalide liigid P. Bourdieu järgi (majanduslik, kultuuriline, sotsiaalne, sümboliline kapital)
    Majanduslik kapital – erinevas vormis omatav majandustegevuses potentsiaalselt realiseeritav ressurss (‘vaba raha’, investeeritav kapital, materiaalsed väärtused/asjad)
    Kultuuriline kapital – teadmised, väärtused, maitse, eelistused (kehastunud, objektiveeritud, institutsionaliseeritud) (informatsiooniline kapital; akadeemiline kapital, loomingulisus jm)
    Sotsiaalne kapital – suhted, sotsiaalne ringkond/võrgustik (perekond, sõbrad, kolleegid jne); sageli teisi kapitali liike vahendav kapital
    Sümboliline kapital – formeerub antud ajas ja sotsiaalsete suhete kontekstis (tegevusväljal, ühiskonnas) tunnetatud ja tunnustatud/ väärtustatud põhikapitalil (kapitalidel)
  • Kapitalide koostoime ja konverteerimine
    Kapitalid kogunevad tegutsemisel erinevates gruppides (sotsiaalsed grupid, huvi- ja elustiiligrupid jm) ja erinevatel väljadel ning on konverteeritavad kapitalide ja väljade vaheliselt, isegi sotsiaalsete süsteemide vaheliselt! ning kindlasti ajas!
    Kapitale võib teadlikult koguda; eesmärgistatult maksimeerides; osa kapitalidest omandatakse teadvustamata sotsiaalses kogemuses.
  • Sotsiaalne ruum
    Abstraktne mõiste tähistamaks sotsiaalse praktika organiseerumist vastavalt ühiskonnas kujunenud positsioonide hierarhiale; habitus – saavutuslikkuse potentsiaal positsioneerumiseks sotsiaalses ruumis.
    (Abstraktse) sotsiaalse ja füüsilise ruumi kokkulangevuse võimalus:
    näit. sotsio-ruumilises segregatsioonis, st inimeste erinevas paiknemises elamiskohas (nt linnas) vastavalt sotsiaal-majanduslikule staatusele
    (NB! Sotsiaalset hierarhiat tuleb tõlgendada iga ühiskonna kultuuri spetsiifiliselt ja ajaloopraktikas)
  • Sümboliline kapital ja sümboliline võim
    Tunnustatud positsioon tegutsemiseks, mõjutsooni kujundamiseks, huvide realiseerimiseks. Kapitalide püsivus, realiseeritavus, maksimeerimine.
    Kapitalide mahu, struktuuri ja olemuse muutus ajas, individuaalses ja ühiskonna (sh ka globaalses) struktuurses praktikas.
    ‘Ikoonilise murrangu’ ajastul – kesksel kohal visuaalselt jälgitavad sümbolid ja identiteedi konstrueerimine – vastasmõju
    Nt elamisviisi kujundamine ja residentsiaalsed (kinnisvara)turud; - infotehnoloogia tarbimine ja tootmine
    Giddens, A. (2009) Sociology: lk 458-459, 817-825, 846-848
    Swedberg, R. (2007) Principles of Economic Sociology: lk 241-245
    5. Loeng – Sotsiaalne stratifikatsioon
  • Stratifikatsiooni mõiste, seos ebavõrdsusega
    Sotsiaalne stratifikatsioon:
    • indiviidide ja sotsiaalsete rühmade hierarhiline kihistumineühiskonnas; erinevad võimalused osalemiseks sotsiaalsetes suhetes ja sotsiaalses tegevuses.
    • kõikide inimrühmade struktureeritud ebavõrdsus.
    Sotsiaalne ebavõrdsus:
    • sotsiaalsete hüvede ebavõrdne jaotumine
    Sotsiaalsed hüved
    • jõukus, võim, tunnustus (sümbolilinehüve) ühiskonnas
    Erinevad stratifikatsioonisüsteemid
    • Orjanduslik ühiskond;
    • Kastiühiskond –suletud, mobiilsus võimatu,
    • Endogaamia;
    • Seisuslik ühiskond –feodaalne Euroopa;
    • Klassiühiskond

  • Omistatud ja omandatud (saavutuslik) staatus
    Staatuse kujunemise printsiibid:
    a) omistatud (ascribed)
    b) saavutuslik (achieved)
  • Sotsiaalse kihistumise taastootmine – seos suutlikkusega (habitus)
    Indiviidid sotsiaalsetes gruppides –positsioonid sotsiaalses ruumis:
    • erinev suutlikkus (habitus: hoiakud ja erinevate kapitalide omamine) –struktuursed tingimused -juurdepääs hüvedele
    Positsiooniga seotud:
    • staatus –tunnustus/prestiižis
    Staatuse kujunemise printsiibid:
  • omistatud (ascribed)
  • saavutuslik (achieved)
    Suletud ja avatud (klassi) ühiskonnad
    Ideoloogia põhjendamas ja toetamas ebavõrdust ja kihistumist
  • Meritokraatia ja selle kriitika
    Meritokraatia(merit-teene) – saavutuslikkus ja hüvede kättesaadavus jaotunud vastavalt “teenitusele” (võimekus + ettevalmistus)
    Kriitika: sotsiaalse päritolu eelised
  • J. Goldthorp’i klassimudel
    TEENISTUSKLASS (salariaat(salary), kõrgemad „valgekraed“)
    I Tipp-professionaalid, tippjuhid, kõrgemad ametnikud.
    II Professionaalid, keskastmejuhid.
    VAHEKLASS (keskklass)
    III Madalamad „valgekraed“ –kontoritöötajad, rutiinne kantseleitöö, müük ja teenindus
    IV Väikeettevõtjad, sõltumatud
    V Tehnikud, töödejuhatajad („poolenisti sinikraed“)
    TÖÖLISKLASS („sinikraed“, füüsiline töö, wages)
    VI Oskustöölised (osaliselt rutiinsed tööd)
    VII Lihttöölised
  • J. Goldthorpi klassimudeli kriitika
    • Ametikoht pole ainumäärav klassipositsiooni hindamiseks –ei arvesta tööturul mitteaktiivsetega: töötud, üliõpilased, pensionärid, lapsed
    • Ei arvesta muutuvaid olusid ühiskonna ja indiviidi tasandil –uued ametikategooriad, fragmenteeritud/ mittelineaarsed biograafiad
    • Skeem on meestekeskne, ei arvesta soolist segregatsiooni tööturul
    • Eliidi spetsiifilise positsiooniga ei ole arvestatud –ametipositsioon, majanduslik kapital, eluvõimalused
  • Klassid: kõrgklass, keskklass, töölisklass, alamklass – määratlused
    Kõrgklass:
    • Sotsiaalne klass, mis moodustub jõukamatest ühiskonnaliikmetest, eelkõige oma varanduse/jõukuse pärinud suurettevõtete või aktsiakapitali omanikest.
    • Tinglikult: ‘vana raha kõrgklass’ (pikaajaline põlvkonnitipärandatav jõukus) ja ‘uue raha kõrgklass’ (uus eliit, nt meelelahutustööstus, sport, infotehnoloogia jmt)
    • Kõrgklassi ‘kirevuse’ kasv
    Keskklass:
    • Enamus rahvastikust, mitmekesisus
    • „valgekraeliste“ töökohtade ekspansioon 20.saj jooksul (spetsialistid, juhid, ametnikud), “manageriderevolutsioon” –struktuurimuutused majanduses, riigi funktsioonide laienemine, bürokraatia kasv.
    • Klassihierarhia: ‘püramiidist –rombiks’
    • Hariduse ekspansioon
    • Credentialism-(akadeemilisele) saavutuslikkusele tuginev usaldus ja karjääripotentsiaal
    • “Valgekraeliste“ töökohtade devalveerumine, kasvav lõhe „tipp-professionaalide“ ja „kontoritöötajate“ vahel
    • Professionaalide ringkaitse
    Töölisklass:
    • Kahanev trend
    • Töölisaristokraatia, oskustöölised, lihttöölised
    • Keskklassistumise tees –affluentworker(jõukas tööline)
    Alamklass:
    • Marginaalsed ja tõrjutud
    • Pikaajalised sotsiaalametite kliendid; pikaajalised töötud; kodutud
    • Etnilised vähemused, immigrandid
  • Klasside olemuse muutumine (debatt: kas klassid on olemas?)
  • ‘Klassid paberil’ – analüütiline kategooria vs identiteet, kuuluvustunne (P. Bourdieu 1970ndad)
  • ‘Klassid on surnud!’ (Pakulskiand Waters’96) – staatus-konventsionalism: ‘kultuuriline pööre’, diferentseeritud prestiiž, elustiilid, sümbolite teisenemine, kinnisvaraomand, tarbimismustrid; globaliseerumine ja rahvusvaheline tööjaotus, rahvusriigi kahanev kontrollivõime, klassi-identiteedi langus
  • ‘Klassid ei ole surnud!’ – pigem komplekssem –majanduslike faktorite jätkuv tähtsus sotsiaalse ebavõrdsuse taastootmisel
  • B. LeRoux(2007) – sotsiaalne klass jätkuvalt keskne sotsiaalsete praktikate struktureerija
  • Sotsiaalse mobiilsuse liigid: vertikaalne, horisontaalne, põlvkondadesisene, põlvkondadevaheline, struktuurne mobiilsus
    Sotsiaalne mobiilsus – Indiviidide ja gruppide liikumine erinevate sotsiaal-majanduslike positsioonide vahel. Mis määrab sotsiaalse mobiilsuse võimalikkuse? Sotsiaalne päritolu, sotsiaalne kapital, kultuuriline kapital, etniline kuuluvus, rass, sugu; Sotsiaalse mobiilsuse ulatus – ühiskonna avatusenäitaja
    Sotsiaalse mobiilsuse liigid
    Ülenev mobiilsus, alanev mobiilsus = vertikaalne mobiilsus
    Horisontaalne mobiilsus – liikumine samal sotsiaalsel tasandil (nt ka geograafiline mobiilsus)
    Põlvkonnasisene mobiilsus – liikumine sotsiaalsete positsioonide vahelelu jooksul.
    Põlvkondadevaheline mobiilsus – vanemate ja laste põlvkonna võrdlusel põhinev sotsiaalse mobiilsuse määratlemine
    Struktuurne mobiilsus – tingitud majanduslikest ja sotsiaalsetest struktuurimuutustest ühiskonnas
  • Vaesus: absoluutne vaesus, suhteline vaesus, vaesuspiir; vaesuse riskigrupid
    • Absoluutne vaesus – põhivajadused rahuldamata
    • Suhteline vaesus – ühiskonnas kehtestatud standarditele mittevastav toimetulekutase
    • Absoluutne vaesuspiir – füsioloogiline elatusmiinimum (minimaalsed hädavajalikud kulud)
    • Suhteline vaesuspiir – 60% sissetulekute mediaanist leibkonnaliikme kohta (Laekeni indikaatorid)
    Vaesusriskis grupid kaasajal: pikaajalised töötud, osa-tööga hõivatud, juhutöötajad, vanurid, puudega inimesed, etnilised vähemused, lapsed, naised, ühe vanemaga perekonnad, paljulapselised perekonnad
    NB! Vt Eesti Sotsiaaluuring 2013, Eesti Statistika
  • Sotsiaalne tõrjutus kui üldmõiste ja selle erinevad väljendusvormid: sotsiaalne, majanduslik, kultuuriline, poliitiline, ruumiline/geograafiline tõrjutus
    Sotsiaalne tõrjutus tuleneb komplekssetest protsessidest, mis tingivad indiviidide mittetäisväärtusliku osaluse ühiskonnas; võrdsete võimaluste puudumine ühiskonnaelus osalemiseks.
    Tõrjutuse avaldumisvormid:
    • Majanduslik tõrjutus – mitteosalus väärtuste loomises (tööturutõrjutus) ja tarbimises (individuaalne või kollektiivne)
    • Kultuuriline tõrjutus – hariduse puudumine, tõlgendusoskuse puudumine, tahtlik mitteosalus, sallimatus, ksenofoobia
    • Tõrjutus sotsiaalsetes suhetes – mitteosalemine kooskonnasuhetes, sotsiaalsete tugisüsteemide puudumine
    • Poliitiline tõrjutus – osaluse, informeerituse puudumine, võõrandumine
    • Ruumiline/geograafiline tõrjutus – elupiirkonnast tingitud eraldatus (koos teiste teguritega)
    • Institutsionaalne tõrjutus – avaliku ja erasektori institutsioonide taandumine tõrjututest, raskused sotsiaalhoolekande-programmides osalemisel, avalike teenuste ja koolituse saamisel.
    • Sooline tõrjutus – traditsioonilised rollijaotused kodus/koduste tööde mitteväärtustamine; spetsiifilised meeste-naiste hõivevaldkonnad -töö tasustamine; sümbolilineeristamine –mõju naiste saavutuslikkusele
    Tõrjutuse / eraldatuse erijuhtum, uus trend – ‘rikkad ja kuulsad’
    Subjektiivselt tajutud tõrjutus
    Giddens, A. (2009) Sociology: ptk 11, 12, 13, 15 (vt vastavalt eelpoolnimetatud alateemadele)
    6. Loeng – Turg ja raha
  • Traditsiooniline ja modernne turg: põhiomadused ja –erinevused
    Traditsiooniline turg
    • nähtav avalik sündmus – spektakulaarsus;
    • ruumiline ja ajaline määratletus;
    • spetsiifiline ruumiline, sotsiaalne ja kultuuriline struktureeritus;
    • võimaldab erinevat vahetustegevust ja interaktsioone;
    • turu „sotsiaalne kesksus“ (Shields 1992): koondab erineva staatuse, huvide ja ihadega tegutsejaid;
    • vahetustegevus toimub lokaalsete kultuuriliste, sotsiaalsete ja poliitiliste suhete kontekstis.
    Turuplatsilt modernse turuni
    • konkreetne lokaalsus -> abstraktne ja kontseptuaalne ruum;
    • läbipaistvad vahetussuhted -> keerukad tootmis- ja tarbimis- ahelad
    • vahetu -> vahendatud
    • reguleeritus -> dereguleeritus („vaba turg“)
    Turu põhimudel neoklassikalises majanduskäsitluses:
    • Eeldus, et tegutsejad on ratsionaalsed ja on teadlikud oma valikute tagajärgedest;
    • Iga tegutseja on iseseisev, atomaarne ja interaktsiooni-partnerite osas ükskõikne;
    • Ühelgi tegutsejal pole võimalik ühepoolselt turgu mõjutada;
    • Tehingukulud on ebaolulised, turule sisenemine ja sealt väljumise piirangud puuduvad;
    • Turuobjektid on homogeensed;
    • Turusüsteem on immuunne välistele šokkidele.
    - Aspers 2011
  • Turu eeltingimused ja omadused: turukultuur, turuobjekt ja selle väärtuse kujunemine, struktuur
    Turgude sotsioloogiline käsitlus
    Turgu iseloomustab:
  • Jagatud turukultuur:
    • osapooltele kehtivad …
      • interaktsiooni suunavad normid ja ootused;
      • tegutsemis- ja kommunikatsioonitavad (mh keelekasutus, riietus, sisustus jne).
    • Erinevaid turge ühendav („majanduskultuur“) või spetsiifilisi turge ja/või turusegmente iseloomustav:
      • Vajalik sotsialiseerumine;
      • Nii formaliseeritud (seadus) kui informaalsed reeglid.
  • Jagatud arusaam turuobjektist: millega turul kaubeldakse ja kuidas kujuneb selle hind / majanduslik vahetusväärtus (fikseeritud hinnad, läbirääkimised, oksjon, eksperthinnangud jne):
    • Ajaloolis-kultuuriline kujunemine / kujundamine;
    • Alati kontekstispetsiifiline: ühiskond, tööstusharu, turg.
    • Sõltub turu tüübist.
  • Spetsiifiline struktuur:
    • kaks põhirolli, erinevad huvid ja strateegiad:
      • Ostja / tarbija
      • Müüja / tootja
    • Vajalik 3 tegutsejat: pakkumiste võrdlemise ja hindamise võimalus (turg ≠ kauplemine)
    • Konkurents:
      • mittejagatava eesmärgi poole püüdleva 2 või enama tegutseja vaheline suhe: tertius gaudens („kolmas osapool võidab“);
      • tehingute suhteline läbipaistvus.

  • Vahetus- ja rolliturg
    Turukorrastatuse vormid - P. Aspers
    • Vahetusturud:
    • Turutegutseja identiteet ja roll (ostja/müüja) muutlik
    • Vahendaja, maakler, kaupleja
    • Neoklassikalise turumudeli aluseks (L.Walras, Pariisi börs 19 saj)
    Rolliturud:
    • Identiteet ja rollid püsivad: kas müüja/tootja või ostja
    • Tootjad joonduvad pigem üksteise suhtes (nišid, identiteedid) kui vahetult tarbijast/nõudlusest
    • Turutegutsejate organiseerumine ühistes huvides lihtsam kui vahetusturul
    • Tootmisturud (tootmisahel).
  • Staatus- ja standarditurg
    Staatusturg
    • Turu korrastatus (struktuur) ja hinnad kujunevad eelkõige tegutsejate turuidentiteetide ja staatushierarhia baasil;
    • Ei ole väljakujunenud „objektiivset“ ja turuvälist hindamisskaalat, vajalik „turusisene“ informatsioon;
    • Pigem vähem tegutsejaid; unikaalsed kaubad, nn esteetilised turud;
    • Brändid, eksperdid (sh kriitikud), klassifikatsioonid jms
    Standarditurg
    • Turu korrastatus (struktuur) kujuneb eelkõige standardite põhjal (hind, kvaliteet, tarneajad);
    • Laienemine ja turule sisenemine enamasti lihtsam;
    • müüja / ostja isik (sh kaubamärk) ei ole oluline.

  • Raha funktsionaalne tähendus
    Raha funktsionaalne käsitlus – raha kui:
    • vahetusvahend: võimaldab erinevaid vahetustehinguid, ületab barterkaubanduse võimalusi;
    • väärtuse akumuleerija: väärtuse stabiilsus;
    • arvestusühik: võimaldab väärtuse võrdlust ja hindamist;
    • ajatatud makse standard (krediidisuhe).
    Eeldab:
    • Universaalset aktsepteeritavust ja sotsiaalset neutraalsust;
    • Homogeensust, jaotatavust, äratuntavust.

  • Rahanõuete sotsiaalne konstrueeritus
    Kontekstuaalsus ja sotsiaalne konstrueeritus - rahalised nõuded on:
    • tavadel põhinevad, sotsiaalselt kokkuleppelised
    • sõltuvad „isetäituvatest“ ja kollektiivsetest ootustest
  • Raha ja usaldus
    Raha kui institutsionaliseeritud usaldus
    • Väljaandja (riik) kui väärtuse tagaja: raha kui võlasuhte väljendus;
    • Raha väärtus põhineb mitmetasandilisel usaldussuhtel (tehingu osapooled + väljaandja + „vahendajad“ (finantssüsteem)
  • Rahakasutuse sotsiaalsed dimensioonid ja nende olulisus
    Raha sotsiaalne tähendus:
    • Eristuvad vahetussfäärid ja väärtusskaalad (nt „hindamatud“ kaubad, kaubastumisprotsessi mõiste);
    • Rahaloomise ja rahale ligipääsu võimaldamise protsess kui võimuallikas ja kihistumise (taas)looja (nt valuutakursid, krediidireitingud, pankade laenupoliitika)
    • Kultuuriliste erinevuste kinnistamine rahale omistatavate tähenduste kaudu (nt soorollid, pühaliku/igapäevase/räpase tähendus, identiteedid ja kuuluvus);
    • Raha kui sümbol: staatus, võim, sotsiaalsed suhted;
    • Mentaalne arvepidamine (mental accounting), rahamärgistamise sotsiaalsus
    Igapäevaelu ja kodune raha:
    (Zelizer, 1870-1930d, USA; ka tänapäev)
    • Peegeldab majapidamisreegleid ja vastavaid norme: klassipõhisus, soorollid, nende muutumine:
    • naise raha: ühishuvides kasutus; meeste, laste raha: individualiseeritud kasutamine;
    • naiste teenitu „trivialiseerimine“;
    • raha kategoriseeritus erinevateks kuludeks ja säästudeks;
    • Raha sotsiaalne „märgistamine“ allika järgi, mis suunab ka kasutamist (püha/must raha);
    • Raha rituaalsed kasutusviisid (nt raha liikumine pereliikmete vahel, raha kinkimine, sissetuleku tabu jms);
    Institutsioonid ja organisatsioonid (nii era kui avalik):
    • Rahapidamislikud kategooriad ja eelarveüksused: erinevatesse kategooriatesse eelarvestatud raha käsitletakse erinevalt, riskide segregeerimine;
    • Kulupõhine analüüs: kuidas määratleda ja mõõta kulusid?
    • Institutsionaalne raha, mille kasutusvaldkond on piiratud: nt EL tõukefondid, sotsiaaltoetuste dilemma;
    • Sümboolne „rahapesu“ – aktsiisimaksud („patumaksud“, sageli toetatakse kõrgema moraalse väärtusega tegevusi); CSR;
    • Raha kui väljaandja sümbol.

    Swedberg, R. (2003/2007) „Principles of Economic Sociology“: ptk 5 ja 6
    Carruthers, B.G. ja L.Ariovich (2010) „Money and Credit“: ptk 3
    Aspers, P. (2011) „Markets“: ptk 4
    7. Loeng – Töö. Ettevõtlus ja firmad
  • Traditsiooniline töö käsitlus
    Töö mõiste on sotsiaalselt konstrueeritud ja sõltub kontekstist, mis muutub ajas ja ruumis.
    Traditsiooniline:
    omaette eesmärk
    kutsumus
    moraalne kohustus
    eneseväärikuse allikas
    pikaajaline töö ühe tööandja juures
    3-5 erinevat karjääri ja 7-15 erinevat töökohata, töö on paindlik, fragmentaarne ja ebakindel.
  • Postmodernistlik töö käsitlus
    Postmodernistlik:
    vabaduse allikas
    eneseteostamine ja enesearendamise vahend
    tunnustus ja saavutus
    individualiseeritud
    subjektiviseeritud
  • Mis iseloomustab tööjõu liikumist tänapäeval?
    Globaalne tööjõu liikumine puudutab nii tootmis- kui ka teenindussektorit.
    Globaalsete töökohtade loomine:
  • vähest kvalifikatsiooni nõudvat töökohad
  • keskmist kvalifikatsiooni nõudvad töökohad (operaatorid)
  • globaalne elitaarne tööjõud (R.Reigh – sümbolitega manipuleerijad, rahvusvaheline karjäär); need inimesed tulevad nii arenenud kui ka arenevatest majandustest, tekivad oma võrgustikud globaalsetes linnades, sidemed kohaliku valitsemis-, äri- ja teaduseliiduga, loovad konkurentsieelise rahvusriigile (Porter, 1990).
    Erinevused meeste ja naiste migratsioonivoogudes.
  • Kuidas on muutunud tööjõu kvalitatiivsed karakteristikud?
    Tööjõu haridustaseme kasv (massiline kõrgharidus).
    Teadmustöötaja ja teadmusmajandus.
    Elukestev õpe (töötaja paindlikkus).
    Naiste siirdumine tööjõuturule (palkade langus)
    • Tööjõu polariseerumine: segmenteeritud tööjõuturg ja postfordistlik majandusmudel, palkade ja hõivetingimuste diferentseerimine
    • Primaarne tööjõuturg (tasuvad, stabiilsed töökohad)
    • Sekundaarne tööjõuturg (ebastabiilsed, madalapalgalised töökohad)
    • Professionaalide tööturg
    • Igamehetööturg
    • Ettevõttekeskne tööturg
    Tööandjad loovad formaalharidussüsteemile.
  • Milles ilmneb töö paindlikkus, fragmentaarsus ja ebakindlus?
    Inimesel elu jooksul 3-5 erinevat karjääri ja 7-15 erinevat töökohta, sellest sõltuvalt on töö paindlik, fragmentaarne ja ebakindel.
  • Mis iseloomustab töötaja käitumist töösfääris?
    Käitumist töösfääris kujundavad vaba konkurents ja turusuhted.
  • Firma ja organisatsiooni erinevused
    Organisatsioon – 1) inimeste kooslus, mis on moodustatud teatud eesmargi/eesmärkide saavutamiseks; 2) struktuuride kogum, sotsiaalne, tehnoloogiline suhestatud raamistik (rollid, staatused, ametid) teatud ülesannete täitmiseks.
    Firmad erinevad teistest organisatsioonidest oma eesmärgi tõttu – on orienteeritud kasumi saamisele. Kui firma ei saavuta seda eesmärki, ta kaob majandusväljalt
  • Weberi organisatsiooni käsitlus
    Ratsionaal-legitiimne lähenemisviis, ideaalne tüüp –teoreetiliselt konstrueeritud mudel (konstrukt), mis sisaldab vaid olulisi elemente nähtuse kirjeldamiseks.
    • Eesmärkide olemasolu
    • Planeerimine
    • Tööjaotus
    • Rollide sobitamine
    • Formaalsete reeglite süsteem
    • Kestvus ja bürokraatia
    Tänapäeval nähakse Weberi organisatsioonis “raudset puuri”. Debürokratiseerimine.
  • Bürokraatia mõiste
    Bürokraatia – koolitatud inimeste grupp, kelle ülesandeks on töö koordineerimine ja kontroll. De Gournay (1745.)
  • Foucault organisatsioonikäsitlus
    Organisatsiooni füüsiline keskkond (arhitektuur) viitab organisatsiooni struktuurile – hierarhiale ja võimudistantsile (vanglad, haiglad). Gruppide moodustumise võimalus sõltub inimeste paiknemisest organisatsioonis. Kontroll, järelevalve. Järelevalve subjektiks on kõik (ka kõrge positsiooniga töötajad) organisatsiooni liikmed. Vahetu kontroll, järelevalve (rutiine töö ja suured ruumid); instrumentaalne - töötajate isiklikud “toimikud” atesteerimine jms.; enesekontroll. Töögraafikud, tunniplaanid – “kehade efektiivne paigutamine” ajas ja ruumis.
  • Kuidas võib ettevõtluskeskkond mõjutada firma jätkusuutlikkust?
    Poliitiline ja õiguslik keskkond peab tagama jätkusuutiku majandusliku arengu. Lokaalsetel teguritel on siiski suur kaal, eriti suurriikides. Tehnoloogiad ja nende levik firmades, firmade vahel, riikide vahel ja rahvusvaheliste korporatsioonide kaudu. Võrdsed võimalused tänu juurdepääsule internetile.
    Samuti Juhtimisstrateegiad ja organisatsioonikultuur.
    Giddens, A. (2009) Sociology: ptk 18, 20
    8. Loeng – Muutused tootmises ja tarbimises
  • Erinevad lähenemised tarbimisele ning nende peamised erinevused
    • Fordism – Masstootmine. Masstarbimine – “individuaalsuse lõpp”
    • Individuaalne tarbimine. Kollektiivne tarbimine
    • Tarbimisühiskond – kõrgtehnoloogiline kommertskultuur, korporatiivhuvide domineerimine
    • Masstarbimine on asendumas individuaalset hindavaga.
    • Konsumerism tähendab sümboliliste kaupade tootmist, levitamist, ihaldamist, omandamist ja kasutamist.
    Erinevad lähenemised:
    • Tarbija identiteet, elustiil ja staatus
    • Materiaalsus ja tähistamine
    • Organisatsioon ja tarbimine
    • Demonstratiivse tarbimise kontseptsioon
    – Ostuvõime demonstreerimine ja inimese sotsiaalse staatuse määramine.
    – Tarbimine + rikkus ja sotsiaalne kiht. Mida inimesed parasjagu näevad. Demonstratiivne tarbimine.
    – Demonstratiivse tarbimise sisuks on demonstreerida oma rahalist jõudu kulutada raha täiesti sümboolsete väärtuste peale.
    – Demonstreerida avalikult oma kulutamis- ja raiskamisvõimet ning tarbida sellest tekkivat üleolekutunnet.
    • Guy Debord raamatus „Vaatemängu ühiskond”
    – kaasaegsete toomismeetoditega ühiskonnas on elust saanud üks tohutu vaatemäng;
    – kõik, mis kunagi vahetult läbi elati, on asendunud representatsiooniga;
    – koopia on originaalist väärtuslikum;
    – vaatemäng ei ole piltide ja kujundite kogusumma, vaid inimestevahelised suhted, mida need pildid
    vahendavad;
    – kaup on lõplikult hõivanud ühiskondliku elu.
    • Marcuse ja industriaalne ühiskond
    • Ühiskonnakriitika.
    • Ta kritiseeris teravalt bürokraatiat ning ühiskonna tehniseerimist.
    • Massikultuur ja –tarbimine manipuleerib inimteadvust, olles seega irratsionaalne ning isikust represseeriv.
    • Industriaalne ühiskond – produktiivsus – töötada mitte ellujäämise nimel – meeldiv enesearendamine.
    • Featherstone (1991) ja tarbimiskultuur. Kolm peamist lähenemist tarbimiskultuurile:
    – kriitiline, tootmisest lähtuv masskultuuri käsitlus;
    – tarbimise sotsiaalselt eristavatele ning sümbolilistele omadustele keskenduv käsitlus;
    – tarbimisest saadavaid emotsionaalseid naudinguid rõhutav lähenemine.
  • Elustiili mõiste ja elustiili kujunemine
    Elustiil kujutab endast elu stiliseerimist, mis tähendab individuaalsuse väljendamist läbi teatud sümbolilist väärtust omavate kaupade, teenuste ja sotsiaalsete praktikate.
    Elustiil on käitumismustrite teadliku viljelemise ja kujundamise tulemus.
    Elustiili kujunemine: Kui varem oli inimese personaalne identiteet seotud klassilise kuuluvuse või rahvusega, siis tänapäeval kujuneb see pidevalt muutuvate elustiilivalikute käigus.
    Modernses ühiskonnas kujundatakse enese personaalset identiteeti eelkõige läbi igapäevaeluliste valikute – riietumine, vaba aja sisustamine, (kultuuri)tarbimine jne.
    Kaasaegne maailm sunnib inimesi oma personaalset identiteeti pidevalt kujundama ja ümber muutma.
  • Milliseid nähtusi tarbimises on toonud kaasa globaliseerumine?
    •Disneyisation (Bryman 2004). Disniseerimine
    • Disniseerimise aspektid:
    – tematiseerimine (theming),
    – hübriidne tarbimine (hybrid consumption),
    – emotsionaalne tööjõud (emotional labour),
    – kontroll/järelevalve (control/surveillance).
    •McDonaldization- McDonaldiseerumine
    – Efektiivsus, Kalkuleeritavus, Ennustatavus, Kontroll
    •Cocacolonization/coca-colonization (Wagnleitner 1994). Kokakoloniseerimine
  • Sümboliline majandus: mõiste, milles avaldub
    “Sümboliline majandus“ tugineb turismile, meediale ja meelelahutusele. Globaalmajandus on ümberkujunemas materiaalsete asjade tootmisest „väärtuse“ toomisele; sageli kasutataksegi sellise muutuse kirjeldamiseks väljendit nagu sümboliline majandus.
    • Sümboliline majandus: ta on linnaline ja rajaneb sümbolite tootmisele; sümbolid on baastoode; ruumi tootmine ning linna ja kultuuri sümbolite tootmine.
    Sümboliline majandus rajaneb peamiselt eristuvate kujundite tootmise strateegial, et teha linnadest atraktiivsed kohad finantsinvestoritele, noortele spetsialistidele, linnade reklaamijatele, teistele eliitgruppidele ja samuti turistidele.
    • Linnad vajavad sümbolilist majandust selleks, et nõuda ja kindlustada nende poliitlist ja majanduslikku jõudu.
    • Tähenduste ja märkide sümboliline majandus omab reaalset majanduslikku võimu.
    • Kompromiss kultuuri ja kapitali vahel
  • Subkultuuride eristumine laiemast ühiskonnast ja subkultuurisisene eristumine
    Elustiilid on personaalsed, samas subkultuuril, millesse noor inimene kuulub, on oluline mõju ning see seob vähemalt osaliselt sarnase elustiiliga inimesi.
    Subkultuurid (noorte kultuur ehk noorsookultuur): blatnoid, emod, goodid, grungemehed, häkkerid, küberpunkarid, modid, rullnokad jms.
    Enese eristamine laiemast ühiskonnast:
    – Spordisubkultuuride elitism, mis rajaneb materiaalse edukuse näitamisel ning arendatud oskustel (lumelaudurid).
    – Elitism, mis tugineb uskumusel, et õige muusikaline maitse rajaneb teistega võrreldes rafineeritumal intellektuaalsusel (klubikultuur, metal).
    Subkultuurisisene eristumine:
    – Hierarhiline - kõrgem subkultuuriline kapital rajaneb autentsusel, mida vastandatakse subkultuurisisesele kommertsialiseerumisele või ideoloogiatühjale stiili järgimisele.
    – Alastiilide järgijad (spordisubkultuuris erinevad võtted, muusika alastiilid nt metalis heavy-; nu-;trash-; death-; doom- ja black metal).
    – Omavahel tihedamalt seotud sõpruskonnad (elukoha, alastiili või muu tegevusega seotuse järgi).
    (Subkultuurisisene eristumine:
    – Spordi subkultuurid
    – Klassikalised vaatemängulised subkultuurid)
  • Milliseid samme säästva arengu nimel saab teha ökoloogilise moderniseerumise raames?
    • Säästev areng kui sotsiaalse ideaali teostumine eeldab üldsuse osalemist, s. a-le orienteeritud majandushoobade, nt ökomaksureformi rakendamist ning vajalike hoiakute, eeskätt keskkonnahoidliku nõudlus- ja tarbimiskultuuri kujundamist.
    • Poliitika mõju tarbimisele ning tarbimisharjumused ja elustiil
    • Ökotarbimine
    • Ökoloogiline moderniseerumine
    Swedberg, R. (2007) Principles of Economic Sociology, ptk 9
    Giddens, A. (2009) Sociology: ptk 5., 20, lk 458-460
     Teksti põhjal: Eesti Inimarengu Aruanne 2012-2013, ptk 1.5 Väärtused (A. Realo)
    Milliste teguritega on seotud Ingleharti ja tema kolleegide sõnul väärtuste muutumised ühiskonnas ja kuidas need seostuvad ühiskonna sotsiaalmajandusliku arenguga?
    Väärtuste muutumised on seotud traditsiooniliste väärtuste ja eneseväljenduslike väärtustega. Väärtuste muutumised hõlmavad endas: et suurem lugupidamine võimus suhtes on hea asi, jumal on vastaja elus väga oluline, peres on oluline kasvatada lastes pigem religioossust ja sõnakuulelikkust kui sõltumatust ja visadust, vastajal on kõrge rahvuslik uhkus ja abort ei ole kunagi õigustatud. Eneseväljenduslikud väärtused aga peavad oluliseks: et vastaja peaks oluliseks pigem sõnavabaduse kaitset ning võimalust lasta inimestel rohkem kaasa rääkida tähtsates riigiasjades, et enamikku inimesi võib usaldada, vastaja on õnnelik, homoseksuaalsus on õigustatud ning vastaja on alla kirjutanud petitsioonile.
    Nende väärtuste käsitlemise peamine eesmärk on seletada kultuurilist arengut ja väärtuste muutumist. Teooria keskmes on ühiskonna sotsiaalmajanduslik areng.
    Ühiskonna sotsiaalmajanduslik areng suurendab teooria kohaselt inimeste autonoomiat, loomingulist ja valikuvabadust läbi kolme olulise mehhanismi. Esiteks suureneb inimeste materiaalne kindlustunne, teiseks haridustaseme tõus, massikommunikatsioonivahendite levik, kolmandaks tööjaotuse suurem spetsialiseerumine ja traditsiooniliste sotsiaalsete suhete ning rollide tähtsuse vähenemine. Võib järeldada, et moderniseerumine ja sotsiaalmajanduslik areng – vähendades piiranguid inimeste valikuvabadusele ja suurendades inimeste autonoomiat – suunavad ühiskondi ja neis valitsevate väärtuste muutumisi teatud kindlas, laias laastus prognoositavas suunas. Kuid areng on ka rajast sõltuv, seda mõjutab inimeste religioosne, kultuuriline ja ajalooline taust.
     Tekstide põhjal: Putnam, R. D. (2000/2008) Majanduslik õitseng; Sotsiaalse kapitali varjukülg. Tihedad ja nõrgad sidemed R. D. Putnami järgi.
    Selgitage mõisteid ning tooge näiteid, milliseid spetsiifilisi võimalusi/piiranguid majandustegevuseks loovad tihedad ja nõrgad sidemed või võrgustikud.
    Uurijad on mõistnud, et töötud kipuvad võrgustikke ja institutsioone ära kausutama, see on kõige märgatavam etnilistes immigrantide kogukondades, kus tööandjad usaldavad uute töötajate värbamise ja väljaõpetamise oma töötajate hooleks. Ka on levinud eneseabikorraldused väikelaenude saamiseks. Töötud otsivad tööd eelkõige sugulastels ja sõpradelt, mis piirab töölevõtmise võimalusi. Sotsioloog Ronald S. Burt on tõestanud, et ettevõtte juhi ärikontaktide hulgas olevad sotsiaalsed ja organisatsioonilised sidemed on tema tööalase edu seisukohalt vähemalt sama olulised kui hariduslik kvalifikatsioon ja kogemus. Inimesed ajavad asju hea meelega tuttavatega, mitte võõrastega, see tõestab, et sotsiaalne kapital on oluline, kuna meie võrgustikud, kui need on piisavalt ulatuslikud, ühndavad meid potsensiaalsete majanduspartneritega, varustavad meid kvaliteetse teabega ning on meile tagatiseks ja sidemeks. Sotsiaalsetel võrgustikel on suur rahaline väärtus.
    Suureks probleemiks on sotsiaalse võrgustike puudumine seal, kus neid kõige rohkem vaja on, seega neil inimgruppidel on väiksem sotsiaalne kapital.
    Selgus, et iga töötav isik inimese sotsiaalses võrgustikus suurendab tema aastast sissetulekut suurel määral. Kuid võrgustikud on siiski kasulikumad valgetele kui vähemusrühmadele. Tihedaid võrgustikke võib ära kasutada ka äri huvides ja hõlpsa kasu saamiseks. Nt Amway.
    Silicon Valley – sai alguse vähesete inimeste ja vähesega. Sealne edu tulenes suresti horisontaalsetest mitteametliku ja ametliku koostöö võrgustikest, mis kujunesidvälja piirkonna vastalustanud ettevõtte vahel.
     Teksti põhjal: Sissetulekute ebavõrdsus (T. Roosalu) – selgitage, mida tähendavad mõisted ’palgavaesus’ ja ’sooline palgalõhe’. Kuidas need mõisted on seotud ühiskonna ebavõrdsusega eelkõige majanduskontekstist lähtuvalt?
    On inimesi, kes teevad sedavõrd madalapalgalist tööd, et nende töötasu ei aita neid välja vaesusest. Neid nimetataksegi palgavaesteks. Sooline palgalõhe on määr, mille võrra naiste töötasu jääb meeste omast keskmiselt väiksemaks. Mõistete sisu konkreetselt ütleb ära, kuidas need on seotud ühiskonna ebavõrdsusega. Ühed vähemused lihtsalt saavad vähem palka.
     Teksti põhjal: Goodhart, D. (2013) The British Dream.
    Milliseid võimalusi või piiranguid pakub tööjõumigratsioon saatva ja vastuvõtva riigi majandustegevusele? Milline problemaatika selle fenomeniga kaasneb?
    Tööjõumigratsiooni vastuvõtvale riigile tekitab probleeme see, et kohalikele ei leidu enam töid, sest migrandid teevad mustemad tööd kõik väikese palga eest ära. Samas ei ole migrandid ju ausad riigi kodanikud ja maksud lähevad kaduma ja riik saab pigem kahjumit sellest. Ärimehed saavad mõjuvõimsamaks palgates migrante. Kui migrante enam ei kasutataks tööturul, siis muutuksid mõned teenused kallimaks nt vanainimseste hooldekodudes või restoranides, sest kohalikele peab ju rohkem palka maksma. Põgenikele pakutakse aastapikkust abi, et sisse elada riigi elusse, õppida keelt, majapidamis ja tööasjadega tegeleda. Keelebarjäär on suurim probleem, sest isegi aastaid siin elanud migrandid ei oska veel keelt.
    Tööjõumigratsiooni saatva riigi puhul loomulikult väheneb riigis tööealiste arv ja tekib puudus töötjatest.

  • Vasakule Paremale
    Majandussotsioloogia eksmiks kordamine #1 Majandussotsioloogia eksmiks kordamine #2 Majandussotsioloogia eksmiks kordamine #3 Majandussotsioloogia eksmiks kordamine #4 Majandussotsioloogia eksmiks kordamine #5 Majandussotsioloogia eksmiks kordamine #6 Majandussotsioloogia eksmiks kordamine #7
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 7 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2014-03-13 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 13 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor Marianikon Õppematerjali autor

    Sarnased õppematerjalid

    thumbnail
    20
    docx

    Majandussotsioloogia eksami konspekt kordamisküsimused

    Majandussotsioloogia kordamisteemad ja toetav kirjandus eksamiks valmistumisel (kättesaadav raamatukogust ja olulisemad tekstid ka Moodle’st). LOENGUMATERJALIDE põhjal on eksamitöös testküsimused järgmistel teemadel: 2. Loeng – Majandus ühiskonnas • Põhimõisted: kultuur – ühiskonna liikmetele iseloomulik eluviis koos nende poolt loodud materiaalsete väärtustega (edastatakse järgmistele põlvkondadele ja teistele ühiskondadele; on muutuv sotsiaalses aeg-ruumis) majanduskultuur – veendumused, hoiakud ja väärtushinnangud, mis kujundavad üksikisikute, organisatsioonide ja institutsioonide majanduslikku tegevust. Erinevad tasandid: ühiskond, majandussüsteem; tööstusharu, turg; organisatsioon; leibkond, perekond; üksikisik. Väärtused – indiviidi või grupi arusaamad sellest, mis on ihaldusväärne, sobiv, õige, vale. Tugevalt seotud kultuuriga, suhteliselt kestvad.

    Majandussotsioloogia
    thumbnail
    10
    docx

    Majandussotsioloogia kordamisküsimused eksamiks

    Majandussotsioloogia eksam 2. loeng - Ühiskonna areng ja (majandus)sotsioloogia kujunemislugu 1) Riigi, ühiskonna ja majanduse arengu eeltingimused A.Smith'i järgi, selle kriitika. Majandustegevus (eriti koloniaalmaades) vajas riigilt poliitilist ja militaarset kaitset. Riigi rikkuse ja ühiskondliku arengu eeldused: · tööviljakuse kasv, mille tagab tööjaotus; · turukonkurents; · kollektiivsed hüved tagatud riigi poolt (õiguskord, riigikaitse, avalikud teenused, sh haridus). KRIITIKA: 2) K.Marx: kuidas mõistis sotsiaalse muutuse seaduspära ning ühiskonna struktuuri põhiolemust; milles seisneb tööjõu võõrandumine; väärtuse käsitlus 3) Durkheim: mehhaaniline ja orgaaniline solidaarsus, anoomia. mehhaaniline solidaarsus - individuaalsed erinevused on väikesed, ühised ideed on intensiivsemad ja arvukamad kui individuaalsed, ühiskonnaliikmed pühenduvad ühisele eesmärgile. See solidaarsus saab kasvada

    Töökeskkond ja ergonoomika
    thumbnail
    28
    docx

    Majandussotsioloogia eksamikonspekt

    II Loeng – Ühiskonna areng ja majandussotsioloogia kujunemislugu 1. Riigi, ühiskonna ja majanduse arengu eeltingimused A.Smith’i järgi, selle kriitika  Tööviljakuse kasv läbi tööjaotuse, spetsialiseerumise Töö – algne univeersaalne vahetusväärtus, määrab kauba hinna (mitte kuld) Tööjaotus – uued tehnoloogiad, spetsialiseerumine -> tööviljakuse kasv Rahvusvaheline tööjaotus -> efektiivsis ja lõputu kasvumasin, tööjaotuse süvenemine, mahtude kasv, laienemine, tootmise ümberkorraldamine, madalad hinnad  Vaba konkurents, majanduse eneseregualtsioon Vaba konkurents - >majandusliku arengu motor Vabanemine riigi piirangutest Ratsionaalne isiklik huvi + vaba turg = majanduslik õitseng  Riik tagab kollektiivsed hüved Riik sekkub, kus isereguleerimine ei toimi – tagab “avalikud hüved”, mida turg ei suuda:  Infrastruktuur, seadused, kord, süsteemi jätkusuutlikus, haridus jne. Kriitika - “

    Majandussotsioloogia
    thumbnail
    24
    docx

    Majandussotsioloogia kordamismaterjal

    Sotsioloogia kordamine 2. Loeng – Ühiskonna areng ja (majandus)sotsioloogia kujunemislugu 1. Riigi, ühiskonna ja majanduse arengu eeltingimused A.Smith’i järgi, selle kriitika Arengu eeldus 1: tööviljakuse kasv läbi tööjaotuse, spetsialiseerumise • Töö = algne universaalne vahetusväärtus, määrab kauba hinna • Tööjaotus => vilumus, uued tehnoloogiad, spetsialiseerumine => tööviljakuse kasv, aga ka rutiin, ühekülgsus • Rahvusvaheline tööjaotus => efektiivsus + lõputu kasvumasin: konkurents, tööjaotuse süvenemine, toodangu mahu kasv, laienemine uutele turgudele, tootmise ümberkorraldamine, madalamad hinnad (prognoosis Inglismaa arengut) Arengu eeldus 2: vaba turukonkurents, majanduse eneseregulatsioon • Vaba konkurents kui majandusliku arengu mootor – • Vabanemine riigi seatud piirangutest majandusele • Ratsionaalne isiklik huvi + vaba turg (turu eneseregulatsioon e nähta

    Majandussotsioloogia
    thumbnail
    8
    docx

    Majandussotsioloogia kordamisküsimused 2015

    Majandussotsioloogia kordamisteemad ja toetav kirjandus eksamiks valmistumisel (kättesaadav raamatukogust ja osaliselt ka Moodle’st. A.Giddens’i õpikut Sociology võite kasutada nii 2009 kui 2013 väljaannet, vastavalt kättesaadavusele. Pange tähele, et 2013 väljaandes on teemasid veidi rohkem ja seetõttu on peatükid teiste numbritega. Teemade järgi on need aga hõlpsasti leitavad). LOENGUMATERJALIDE põhjal on eksamitöös testiküsimused järgmistel teemadel: 2. Loeng – Ühiskonna areng ja (majandus)sotsioloogia kujunemislugu  Riigi, ühiskonna ja majanduse arengu eeltingimused A.Smith’i järgi, selle kriitika  K.Marx: kuidas mõistis sotsiaalse muutuse seaduspära ning ühiskonna struktuuri põhiolemust; milles seisneb tööjõu võõrandumine; väärtuse käsitlus;  Durkheim: mehhaaniline ja orgaaniline solidaarsus, anoomia;  Weber: sotsiaalse muutuse olemus; kapitalismi põhitüübid; domineerimistüübid; Swedberg, R. (2003/

    Majandus
    thumbnail
    24
    docx

    Majandussotsoloogia põhjalik eksami materjal

    Majandus ühiskonnas Kultuur – ühiskonna liikmetele iseloomulik eluviis koos nende poolt loodud materiaalsete väärtustega. Majanduskultuur – veendumused, hoiakud ja väärtushinnangud, mis kujundavad üksikisikute, organisatsioonide ja institutsioonide majandulikku tegevust. Väärtused – indiviidi või grupi arusaamad sellest mis on ihaldusväärne, sobiv, õige, vale. Väätused on tugevalt seotud kindla kultuuriga. Sotsialiseerumine – isiksuse kujunemise protsess, mille käigus omandatakse ühiskonnale või grupile omaseid väärtusi, norme, hoiakuid, käitumisstandardeid. Sotsiaalsed rollid – käitumisnormide ja –praktikate kogum, mis seostub kindla sotsiaalse positsiooniga. Rollikonfliktid – kui inimese üks roll on vastuolus teis(t)ega, nii rollidevahelised kui rollisisesed. Identiteet – indiviidi teadmine selle kohta, kes on tema ise ja kes on teised indiviidid. Identiteedi eri vormid: Primaarsed / esmased identiteedi vormid – omandatakse varajases elu

    Majandussotsioloogia
    thumbnail
    16
    docx

    Majandussotsioloogia kordamisküsimused

    2.Loeng ­ Majandus ühiskonnas Mõisted: Ühiskond- otsaalsete suhete ja interaktsioonide süsteem (struktuur), mis seob indiviide, kellele on omane ühine kultuur ja kes end selle ühiskonnaga samastvad(identiteet). sotsiaalne struktuur- sotsiaalset tervikut moodustavate elementie vahelised püsivad seosed ja vastastkune tgevus; võimaldab määratleda indiviidi/grupi kohta (staatust) sotsiaalses süsteemis (nt ühiskond, orgaanisatsioon, pere..). Käsitletav erinevalt ­nt sotsiaal- majanduslik struktuur, institutsionaalne, tähendusstruktuurid jm kultuur ­ ühiskonnaliikmetele iseloomulik eluviis (sh väärtused ja normid),koos nende poolt loodud materiaalsete väärtustega. Majanduskultuur - veendumused, hoiakud ja väärtushinnangud, mis kujundavad üksikisikute, organisatsioonide ja institutsioonide majanduslikku tegevust. Väärtused- indiviidi või grupi arusaamad sellest, mis on ihaldusväärne, sobiv, õige, vale; -abstraktsed ideaalid ja moraalipõhimõtted; -afektiivsed (

    Majandussotsioloogia
    thumbnail
    20
    docx

    Sotsioloogia Eksam

    1.KLASSIKUD Adam Smith Riigi rikkuse ja ühiskondliku arengu eeldused: • tööviljakuse kasv • turukonkurents • kollektiivsed hüved tagatud riigi poolt(õiguskord, riigikaitse, avaliku teenused, sh haridus) Vaba turu eeltingimused: • Vaba vahetus ja konkurents • Nähtamatu käsi(lihtsustatud ideaal):liberalism ja individualism kui kapitalistliku majanduse alustalad; kriitika: ebapiisav sotsiaalsete ja majanduslike võimusuhetega arvestamine • Individuaalsete huvide järgmine tasakaalus sotsiaalsete normidega, institutsioonidega • Karl Marx -konfliktiteoorilise suuna rajaja Orgaaniline terviklikkus - arusaam ühiskonnast kui inimkehale sarnasest organismist, kus iga osa täidab oma kindlat funktsiooni Majandusliku sektori tähtsus - majandussüsteem on baas, teised valdkonnad (perekonnamustrid, poliitiline organiseeritus, religioon ja haridussüsteem) on pealisehitus Konflikti roll - pidev võitlus tootmisvahend

    Sotsioloogia




    Meedia

    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun