(2009) Sociology: ptk 7 ja 8 (või Giddens, A (2013) Sociology: ptk 8 ja 9 Swedberg, R. (2007) Principles of Economic Sociology: ptk 9, 10 5. Loeng – kapitalide käsitlused Kapitali ja inimkapitali mõiste Sotsiaalne kapital Tihedad, tugevad sidemed, siduv kapital Avatud, nõrgad sidemed, sildkapital Sotsiaalse kapitali positiivsed ning negatiivsed väljundid P.Bourdieu teooria praktikast ja kapitalide käsitlus: Habituse mõiste Habituse ja välja suhe Kapitalide liigid P.Bourdieu järgi (majanduslik, kultuuriline, sotsiaalne, sümboliline kapital) Kapitalide koostoime ja konverteerimine Sotsiaalne ruum Sümboliline kapital ja sümboliline võim Giddens, A. (2009) Sociology: lk 458-459, 817-825, 846-848 Swedberg, R. (2007) Principles of Economic Sociology: lk 241-245 6. Loeng – Tarbimisühiskond
loomine turuvahetuses Sotsiaalse kapitali positiivsed ning negatiivsed väljundid Grupisolidaarsus: võimalused grupi liikmetele, piirangud ‘teistele’ (nt etniline majandus); Sotsiaalne kontroll: konformsus vs innovatiivsus (nt hoiakud ettevõtluse osas); Sotsiaalsed suhted: kohustused vs individuaalne vabadus (nt illegaalne majandus) P. Bourdieu teooria praktikast ja kapitalide käsitlus: Habituse mõiste – teoreetiline mõiste, mis märgistab tegutseva subjekti ja struktuurse keskkonna vastasmõjulise suhte olemust. Habitus positsioneerib tegutseva subjekti sotsiaalsetes suhetes tegevusväljal. Habitus osutab tegutsevate subjektide erinevatele hoiakutele ja suutlikkusele tegutseda antud struktuurses keskkonnas LISAKS: kui kehastunud sotsiaalsus, tunneb end “koduselt” igal väljal,
ilmnema positiivne korrelatsioon abikaasade ilu vahel. Mees ei suuda enam üksindust taluda ja teeb enesetapu. Millise enesetapu vormiga on tegu Durkheimi teooria järgi? Egoistlik. Inimeste elu on väga halb ja nad on kaotanud lootuse, et olukord paraneb. Kas sellises olukorras võib tekkida James Dawes'i teooria järgi revolutsioon? Jah. Millised on demograafilise ülemineku ajal toimuvad peamised muudatused? Suremuse langus, sündimuse langus. Oswald Spengler kasutas ,,habituse" mõistet nagu Pierre Bourdieu. Kas v.ö, et Spengler ,,näppas" selle mõiste Bourdieu'lt? Kindlasti mitte. Internet leiutati USA-s: tänapäeval on see levinud kõikjale üle maailma. Milliste muutuste teooriat need sündmused kinnitavad? Diffusionism. Mida väidab Max Weber teoses ,,Protestantlik eetika ja kapitalismi vaim"? Protestantlik religioon soodustab kapitalismi teket. Milline võiks olla pluralistlik kriitika eliiditeooria suhtes? Eliiditeooria alandab eliidisiseseid konflikte.
kontrollipositsiooni kaudu; Heterogeensemad ressursid; Põgusamad, instrumentaalsemad suhted; Konkurentsieelise loomine turuvahetuses. Sotsiaalse kapitali positiivsed ning negatiivsed väljundid: Positiivne Negatiivne Võimalused grupi liikmetele Piirangud teistele Innovatiivsus Konformsus Individuaalne vabadus Kohustused Habituse- tegutseva subjekti ja struktuurse keskkonna duaalne (vastasmõju) suhe Habitus: kapitalid ja hoiakud: Habitus positsioneerib tegutseva subjekti sotsiaalsetes suhetes egevusväljal suutlikkuse tegutseda oma huvidele vastavalt. Individuaalses ja kollektiivses (ajaloolises) kogemuses/ praktikas (sotsiaalne trajektoor) omandatud ja pidevalt omandatav kapitalide maht, struktuur ja olemus aktualiseerub
On olemas kolme liiki kapitali: (a) majanduslik kapital raha, väärpaberid, kinnisvara; (b) kultuuriline kapital haridus, kasvatus; (c) sotsiaalne kapital tutvused. Ühe kapitali puudumist saab kompenseerida teisega. Habitus inimesele iseloomulike oskuste, harjumuste, uskumuste ja soovide kogum. Habitus on selle sotsiaalse keskkonna produkt, kus inimene üles kasvab. Sarnases sotsiaalses keskkonnas üles kasvavatel inimestel kujuneb seega välja sarnane habitus. Habituse kaudu toimub sotsiaalne reproduktsioon ebavõrdsuse taastootmine põlvkonnast põlvkonda kuna habituse poolt paika pandud inimkäitumine on selline, mis ei ohusta olemasolevat ühiskonnakorraldust. Interaktsionistlik paradigma Tundub et sotsioloogid peavad interaktsionistliku paradigma all silmas eelkõige kolme teoreetilist voolu - sümboliline interaktsionism, fenomenoloogiline sotsioloogia ja sotsiaalse vahetuse teooria
toetavad kollektiivset tegevust liikmete ühistes huvides, sageli iseloomustab lähedasi suhteid (pere, immigrant-grupid). • Avatud, nõrgad sidemed, sildkapital – nõrgad sidemed loovad võimalusi uuele informatsioonile ligipääsuks. Põgusamad, instrumentaalsemad suhted. • Sotsiaalse kapitali positiivsed ning negatiivsed väljundid P. Bourdieu teooria praktikast ja kapitalide käsitlus: • Habituse mõiste – tegutseva subjekti ja struktuurse keskkonna duaalne (vastasmõju) suhe. • Habitus: kapitalid ja hoiakud • Kapitalide liigid P.Bourdieu järgi (majanduslik, kultuuriline, sotsiaalne, sümboliline kapital) Majanduslik kapital – erinevas vormis omatav majandustegevuses potentsiaalselt realiseeritav ressurss (’vaba raha’, investeeritav kapital, materiaalsed väärtused/asjad).
habitus ja väli - Habitus – kui kehastunud sotsiaalsus, tunneb end “koduselt” igal väljal, millel on tegutseva subjekti jaoks tähendus ja mille vastu ta huvi tunneb (‘mängutunnetus’); näit. haridus, äri, lähedussuhted jm Väljasuhted: - pinged, konfliktid, võistlus (konkurents), võitlus uute ja vanade tegutsejate, erinevate ideoloogiate, tõekspidamiste vahel; - tegutsejate suutlikkus sekkuda, osaleda, saavutada; - muutused väljasuhetes, tegutsejate positsioonis. Habituse ja tegevusvälja duaalne suhe: • tegevusväli kujundab habitust - tingiv konstruktsioon • habitus osaleb tegevusvälja (suhete) kujundamises - kognitiivne konstruktsioon duaalsuse tees - Habitus – teoreetiline mõiste, mis märgistab tegutseva subjekti ja struktuurse keskkonna duaalse (vastasmõju) suhte olemust. Habitus positsioneerib tegutseva subjekti sotsiaalsetes suhetes tegevusväljal. Habitus osutab tegutsevate subjektide erinevatele hoiakutele ja suutlikkusele
veninud, ma usun, et mõne lõigu oleks kindlasti võinud ka ära jätta ning sisumõte oleks ikkagi kohale jõudnud. Mulle meeldis väga, et artikkel oli loogiliselt üles ehitatud. Struktuur oli paigas ning ei oldud ühe teema pealt teisele hüpatud ning hiljem jälle tagasi teema juurde, millest oli juttu juba eespool. Pigem oli terve jutt väga siduv. Seega võib öelda, et artikliga võib vägagi rahule jääda. Kuigi minuni ei jõudnud küll see habituse asi, oli artikkel ikkagi selgelt kirjutatud ning argumenteeritud lauseid täis. Kui hinnata artiklit siis võiks artiklile hindeks panna nelja plussi või viie miinuse. Kasutatud kirjandus Diplomaatia nr 37, september 2006; Toomas Hendrik Ilves "Abitus ja Habitus" - http://www.diplomaatia.ee/index.php? id=242&tx_ttnews[tt_news]=373&tx_ttnews[backPid]=375&cHash=861669b912 Number of Muslims in Europe - http://islamineurope.blogspot.com/2007/05/number-of- muslims-in-europe.html
· Nõrgad sidemed loovad võimalusi uuele informatsioonile ligipääsuks (,,The strength of weak ties", Granovetter 1973) · Uued ettevõtlusvõimalused: struktuursed ,,tühimikud" ja nende sildamine, informatsiooni ja kontrollipositsiooni kaudu (Burt 1992); · Heterogeensemad ressursid, · Põgusamad, instrumentaalsemad suhted; · Konkurentsieelise loomine turuvahetuses. 5) Sotsiaalse kapitali positiivsed ning negatiivsed väljundid P. Bourdieu teooria praktikast ja kapitalide käsitlus: 6) Habituse mõiste habitus - tegutseva subjekti ja struktuurse keskkonna duaalne (vastasmõju) suhe. 7) Habituse ja välja suhe 8) Kapitalide liigid P.Bourdieu järgi (majanduslik, kultuuriline, sotsiaalne, sümboliline kapital) Majanduslik kapital erinevas vormis omatav majandustegevuses potentsiaalselt realiseeritav ressurss (`vaba raha', investeeritav kapital, materiaalsed väärtused/asjad).
*Tihedad, tugevad sidemed, siduv kapital - vastastikuse normid, mis toetavad kollektiivset tegevust liikmete ühistes huvides, sageli iseloomustab lähedasi suhteid (pere, immigrant-grupid). *Avatud, nõrgad sidemed, sildkapital nõrgad sidemed loovad võimalusi uuele informatsioonile ligipääsuks. Põgusamad, instrumentaalsemad suhted. *Sotsiaalse kapitali positiivsed ning negatiivsed väljundid P. Bourdieu teooria praktikast ja kapitalide käsitlus: *Habituse mõiste tegutseva subjekti ja struktuurse keskkonna duaalne (vastasmõju) suhe. *Kapitalide liigid P.Bourdieu järgi (majanduslik, kultuuriline, sotsiaalne, sümboliline kapital) Majanduslik kapital erinevas vormis omatav majandustegevuses potentsiaalselt realiseeritav ressurss ('vaba raha', investeeritav kapital, materiaalsed väärtused/asjad). Kultuuriline kapital teadmised, väärtused, maitse, eelistused
Sotsiaalsed suhted: kohustused vs individuaalne vabadus (nt illegaalne majandus); Sotsiaalsed suhted: kohustused vs individuaalne vabadus (nt illegaalne majandus); P. Bourdieu teooria praktikast ja kapitalide käsitlus: P. Bourdieu teooria praktikast ja kapitalide käsitlus: 1. Habituse mõiste 7. Habituse mõiste Habitus - tegutseva subjekti ja struktuurse keskkonna duaalne (vastasmõju) suhe Habitus - tegutseva subjekti ja struktuurse keskkonna duaalne (vastasmõju) suhe
Kapitali üldmõiste - ressurss, mis on mobiliseeritav eesmärgi saavutamiseks Inimkapital - kapital, mis ei ole "kandjast" eraldatav (haridus ja oskused, tervis, motiveeritus ja väärtused), mõtestatav ja kasutatav nii indiviidi kui grupi/ühiskonna tasandil P. Bourdieu ,,Teooria praktikast": · habitus hoiakute süsteem, mis osutab olemise viisile, eelhäälestatusele, tendentsile, kalduvusele käituda/tegutseda/toimida teatud viisil mistahes inimtegevusväljal teatud ajas ja ruumis · habituse ja välja suhe - habitus kui kehastunud sotsiaalsus, tunneb end ,,koduselt" igal väljal, millel on tegutseva subjekti jaoks tähendus ja mille vastu ta huvi tunneb (nt haridus, äri, lähisuhted) · duaalsuse tees - habitus positsioneerib tegutseva subjekti sotsiaalsetes suhetes tegevusväljal ja osutab tegutsevate subjektide erinevatele hoiakutele ja suutlikkusele tegutseda antud struktuurses keskkonnas Põhikapitalid:
Sarnaselt Bourdieuga viitab ka Mosca sotsiaalsele kapitalile, mis määrab klassidele omased tunnused ja karakteristikud (Hartmann 2012). Traditsioonid ja keskkond kujundavad inimeste omadusi. Bourdieu viitab Prantsuse ühiskonna põhises analüüsis, et kõrgem klass on sündinud akumuleerides olemasolevat ja investeerides seda läbimõeldult. Kõrgklassi hoiab tugevana selle ühine väärtuste baas, mis peegeldub paljuski perekonna ja sotsiaalsete suhete väärtustamises, kandudes habituse kaudu edasi, samal ajal pidevalt arenedes (Bourdieu 1984). Kui väärtuste baas on üks eliidi hulka jõudmise eeldusi, siis võiks arvata, et madalamadki klassid võiksid olla suutelised ühiskondlikult respekteeritud väärtusi omaks võtma ning nende poole püüdlema. Jättes kõrvale eliidi palju kritiseeritud oskuse monopoliseerida turgu, on väärtuste ja standardite puhul tegemist dimensioonidega, mida mitte ükski „ülevam“ klass ära võtta ei saa
formeerida meeskonda, auahnus, tegevusvabaduse tunnetus ärimaailmas, individuaalne suutlikkus + struktuursed tingimused Habitus – intellektuaalne ja moraalne olemuslikkus (Aristoteles), kunst, teadus, mõistmine, filosoofiline tarkus (Aqui Thomas), hoiakute süsteem, mis osutab olemise viisile, eelhäälestatusele, tendentsile, kalduvusele toimida teatud viisil mistahes inimtegevusväljal teatud ajas ja ruumis Habituse ja välja suhe Tegevusväli kujutab habitust – tingiv konstruktsioon Habitus osaleb tegevusvälja kujundamises – kognitiivne konstruktsioon Bourdieu kapitalid Majanduslik: Erinevas vormis omatav majandustegevuses potentsiaalselt realiseeritav ressurss (vaba raha) Kultuuriline: Erinevatel tegevusväljadel omandatud teadmised, väärtused, maitsed, eelistused (alaliigid: infokapital, loomingulisus) Sotsiaalne: kogu sotsialiseerumisprotsessis antud eluetapiks kujunenud suhted,
• Uued ettevõtlusvõimalused: struktuursed „tühimikud“ ja nende sildamine, informatsiooni ja kontrollipositsiooni kaudu (Burt 1992); • Heterogeensemad ressursid, • Põgusamad, instrumentaalsemad suhted; • Konkurentsieelise loomine turuvahetuses. Sotsiaalse kapitali positiivsed ning negatiivsed väljundid P. Bourdieu teooria praktikast ja kapitalide käsitlus: Habitus - tegutseva subjekti ja struktuurse keskkonna duaalne (vastasmõju) suhe. Habituse ja välja suhe - pinged, konfliktid, võistlus (konkurents), võitlus uute ja vanade tegutsejate, erinevate ideoloogiate, tõekspidamiste vahel tegutsejate habitus (suutlikkus) sekkuda, osaleda, saavutada muutused väljasuhetes, tegutsejate positsioonis. Kapitalide liigid P.Bourdieu järgi: Majanduslik kapital – erinevas vormis omatav majandustegevuses potentsiaalselt realiseeritav ressurss (‘vaba raha’, investeeritav kapital, materiaalsed väärtused/asjad).
viisil mistahes inimtegevusväljal teatud ajas ja ruumis. ‘Duaalsuse tees’ Habitus – teoreetiline mõiste, mis märgistab tegutseva subjekti ja struktuurse keskkonna duaalse (vastasmõju) suhte olemust. Habitus positsioneerib tegutseva subjekti sotsiaalsetes suhetes tegevusväljal. Habitus osutab tegutsevate subjektide erinevatele hoiakutele ja suutlikkusele tegutseda antud struktuurses keskkonnas Habituse (operatsionaliseeritult: suutlikkuse) kujundavad: o individuaalses ja kollektiivses (ajaloolises) kogemuses/praktikas (sotsiaalne teekond/trajektoor) omandatud ja pidevalt omandatavad kapitalid (maht, struktuur ja olemus), mis kujundavad hoiakuid tegutsemiseks ja, mis aktualiseeruvad konkreetsete suhete tasandil tegutsemisväljal käitumisstrateegiatena.
21. Pierre Bourdieu ühiskond koosneb väljadest ehk sfääridest, millel on kindlad reeglid. Edu saavutatakse siis, kui tuntakse välja reegleid. Inimese edukuse ja klassipositsiooni määrab ära kapitali hulk. 3 liiki kapitali: majanduslik, kultuuriline ja sotsiaalne. Võib üht asendada teisega. Habitus inimesele iseloomulike oskuste, harjumuste, uskumuste ja soovide kogum. Kujuneb välja seal, kus inimene üles kasvab. Habituse kaudu toimub reproduktsioon ebavõrdsuse taastoomine põlvkonnast põlvkonda. Klass ja maitse inimese klassipäritolu paneb paika tema elustiil ja tema maitse toidu, riietuse jne osas. Kultuuriline kapital on inimese üldine kultuursus (kombed, haritus jne). Sümboliline kapital seda kapitali omab see inimene, kellel on teiste arvates õigus ja teadmised öelda, kuidas asjad tegelikult on, mis on hea, mis on õige. 22
Just sotsiaalsed praktikad peegeldavad ja taastoodavad nii objektiivseid sotsiaalseid suhteid kui ka subjektiivseid tõlgendusi sotsiaalsest reaalsusest. 4.loeng-Kultuurisotsioloogia II. Andreas Ventsel 10 Neid sotsiaalseid praktikaid mõtestades saab Bourdieu jaoks keskseks habitus'e idee. Habitus kui ,,praktikate genereerimise ja struktureerimise printsiibid" Habitus on siis see lüli, mis ühendab stuktuuri individuaalsete praktikatega. Samas ei leia me B. teostest habituse ühest defintisiooni. Võib öelda, et habituse olulisemate määratlustena toob Bourdieu välja järgmised aspektid: · Teatud tegutsemis v käitumisviisid (,,elustiil") · Motivatsioonid, eelistused, maitsed, emotsioonid · Kehastunud tegevus · Mingite sotsiaalsete tegutsejate maaimavaade · Teatud oskused ja praktiline sotsiaalne kompetents · Elumuutustega seotud püüdlused ja ootused Kokkuvõttes: teatud püsiv hulk dispositsioone v korrastusi, mis püsivad situatsioonist situatsiooni
Marketing (turustamine) Tarbijaskonna uuringud: tarbijate liigid, eelistused (demograafiliste, sooliste, hariduslike jt kriteeriumide järgi), ostustrateegiad, kunsti tutvustamine ja müük Pierre Bourdieu (1930-2002) Majanduslik kapital Sotsiaalne kapital- tutvusringkond Kultuuriline kapital- haridus, oskused Pierre Bourdieu Habitus (sättumus) püsivate ja korduvate eelistuste, kalduvuste, mõtlemis- ja käitumismallide süsteem. Habituse kandjaks on inimene kui sotsiaalne olend (sotsiaalne "agent" ehk toimija) Väli sotsiaalne ruum, kus käib pidev võitlus sümboolse kapitali eest erinevate sotsiaalsete toimijate (agentide) vahel, mis mõjutab toimijaid sõltuvalt nende asendist sellel väljal. Heteronoomsuse/autonoomsuse alge (massitoodang/ elitaarne toodang) "Mängu" ja "draama" metafoorid kultuuriteoorias ja -sotsioloogias Johan Huizinga
· Arhitektuurse fantaasia tõus Näiteks: Dubai. Uued vormid kui reaktsioon uuele globaalsele reaalsusele, kaasaegse kultuuri väljakutsetele ja tehnoloogilisele edasiminekule. Et teiseneda, moonutada, arendada, luua uued arhitektuuri tähendused. Sellist ekstreemset arhitektuuri, mille loomine eeldab tohutu majandusliku kapitali olemasolu, on hakatud nimetama 'eelarveta arhitektuuriks' (budgetless architecture). Läbivad teoreetilised lähenemised: · P. Bourdieu teooria praktikast (habituse kontseptsioon) Materjali leiate loengu slaididelt (vt moodle), oma konspektidest ja õpikutest: A. Giddens (2009) Sociology, Polity Press, Cambridge: · 5. peatükk. Environment (lk 153-203) · 6. peatükk. Cities and Urban Life (lk 205-245) Küsimus kohustuslikust 'tekst kõigile': Kuidas on omavahel seotud füüsiline linn (ehk linna ruumipraktikad), linna esitlused (ehk representatsioonid) ja igapäevane linnaelu kogemus; mille poolest erinevad 'kujutletud' ja 'reaalne' linn?
o Sotsiaalsed suhted: kohustused vs individuaalne vabadus (nt illegaalne majandus) o Loomingulisus, riskijulgus, teadmised/oskused, kujutlusvõime, oskus formeerida meeskonda, auahnus, tegevusvabaduse tunnetus ärimaailmas o Individuaalne suutlikkus + struktuursed tingimused (võimalused ja piirangud) 6) Habitus – tegutseva subjekti ja struktuurse keskkonna duaalne (vastasmõju) suhe 7) Habituse ja välja suhe: o pinged, konfliktid, võistlus (konkurents), võitlus uute ja vanade tegutsejate, erinevate ideoloogiate, tõekspidamiste vahel o tegutsejate suutlikkus sekkuda, osaleda, saavutada o muutused väljasuhetes, tegutsejate positsioonis. 5 8) Kapitalide liigid P. Bordieu järgi:
On olemas kolme liiki kapitali: (a) majanduslik kapital – raha, väärpaberid, kinnisvara; (b) kultuuriline kapital – haridus, kasvatus; (c) sotsiaalne kapital – tutvused. Ühe kapitali puudumist saab kompenseerida teisega. Habitus – inimesele iseloomulike oskuste, harjumuste, uskumuste ja soovide kogum. Habitus on selle sotsiaalse keskkonna produkt, kus inimene üles kasvab. Sarnases sotsiaalses keskkonnas üles kasvavatel inimestel kujuneb seega välja sarnane habitus. Habituse kaudu toimub sotsiaalne reproduktsioon – ebavõrdsuse taastootmine põlvkonnast põlvkonda – kuna habituse poolt paika pandud inimkäitumine on selline, mis ei ohusta olemasolevat ühiskonnakorraldust. 16 Sissejuhatus sotsioloogiasse Interaktsionistlik paradigma
Millises ühiskonnas peaks olema rohkem toimuvad peamised muudatused? vallalisi mehi rohkem kui vallalisi naisi a) Suremuse langus, sündimuse langus (eeldusel, et mehi ja naisi sünnib võrselt)? b) Suremuse langus, sündimuse tõus a) Polügüünses- mitmenaisepidamine c) Suremuse tõus, sündimuse langus b) Polüandrilises- mitmemehepidamine 9. Oswald Spengler kasutas "habituse" mõistet c) Monogaamses nagu Pierre Bourdieu. Kas võib olla, et 14. Kumb väide peaks vastama tõele Spengler "näppas" mõiste Bourdieu´lt? funktsionalistliku hariduse teooria järgi? a) Jah a) Inimese tööalane edu sõltub sellest, kui palju b) Kindlasti mitte (Spengler elas enne Bourdieu'd) ta on tegelikult koolis õppinud, mitte sellest
kultuuris pöördutakse kaasvestleja poole nimepidi ja teises mitte, siis "pooleldi" pöördumine pole võimalik: paratamatult tuleb valida kas ühe või teise kultuuri norm). Enamasti pole ka kultuuride sümboolsed kapitalid täiesti võrdsed. Tihti on poolel teel kokkusaamine üksikjuhtum, kus kummagi kultuuri esindaja on kultuuri kesktendentsidest kaugel. Kehastunud kultuuriline kapital on kultuuriline kapital indiviidis niihästi päritud kui omandatud. On tugevasti seotud habituse-ga, st sellega, kuidas inimene mõtleb, mida eelistab (maitse), millised omadused tal on. Keeleline kapital kui kehastunud kultuurilise kapitali osa on teatud keelevariandi valdamine, suhe keelesse, kõnelemisviis jne. Objektiveeritud kultuuriline kapital on kultuuriobjektid, mida omatakse (teadustöö instrumendid, maalid jne). Neid saab füüsiliselt edasi anda (nt müüa) või "sümboolselt" edasi anda (vastavalt on tegu majandusliku või kultuurilise kapitali vahetusega). Samas,
materiaalsed vajadused. Sotsiaalne funktsioon- ühiskonna vajaduste rahuldamine. Ühiskonnal tervikuna on vajadused, mida üksikisikul ei ole. Ideaalne määratlemine- indiviidi vaimsete vajaduste rahuldamine. Kultuur suudab inimese psüühilisi hirme tallutada, kollektiivselt menetleda. 53. Milles seisneb inimese ja kultuuri vahekorra probleem? Rollide ja isikuse vaheline probleem ehk essentsialistlik subjektivism vs konstruktivistlik seisukoht. Habituse- omandatud kalduvus mõelda, tunda ja käituda kindlal viisil, mis käivitub teatavate väliste tingimuste/signaalmärkide esinemise puhul. Habitus on piiratud, sest on vaja täita mingit sotsiaalset rolli. Kas isiksus on teatud kogum ühiskondlikke rolle? Kas eesmärk peaks olema neis rollidest vabaneda, mis on kultuuriliselt mulle omased või pean ma nendega leppima ja rahul olema? Mis jääks alles kui kõik rollid/kihid eemaldada? Kultuur on sõltuv
Kuid nad leiavad, et on toimunud teadmiste edasiandmisel ja hindamisel liikumine ,,intellekti autoriteedilt" ,,eksperdi autoriteedini" - ehk reportaaze annavad inimesed, kes on asja ,,sees" (Võsa?) Nende arvates võitlus ei toimu mitte klassi sees, vaid kommerts ja intellektuaalkultuuride sees. Seega maitse annab mitte võimaluse öelda, et mingid tooted on paremad kui teised, vaid ka inimesed, kes neid definitsioone kasutavad, on paremad/halvemad kui teised. Bourdieu plussiks on see, et habituse üritab üle saada paljudest seni vaevanud dihotoomiatest: sturktuur/tegevus, vabadus/vajadus, ratsionaalsus/irratsionaalsus. Tegevus struktureerib, Kuid teisest külljest on tegemist liigse determinisimiga - kui habitus suunab tegevust, siis mis suunab habitust? Oht, et tekib ka ,,materiaalne ideoloogia" (Miller 1987) ehk selline nägemus, kus inimestega seostatakse nende valikud otse, ainult materiaalsust vaadates, mistõttu näiteks mustus alamate klasside juures (alati suhteline
annaabi.ee 
