põlvkonna vajadused, seadmata ohtu tulevaste põlvede samasugused huvid. Riik- Poliitiline moodustis. Ühiskond- Sotsiaalne kooslus. Pluralistlik- Mitmekesine ühiskond. Demokraafilised tunnused: sugu, vanus, rahvus, perekonnaseis, elukoht (nt maa, linn). Sotsiaalsed tunnused: haridustase (alg-, kesk- või kõrgharidus), ametigrupp (nt oskustööline, tööline, ametnik, spetsialist, juht jne), klass (alam-, kesk- või kõrgklass), hõvestaatus (töötu, pensionär, õpilane, töötav inimene). Sotsiaalne kihistumine- Erinevused meeste ja naiste vahel, seotuna ühiskondliku positsiooni ja majanduslike võimalustega. Rahvuslik v rassiline kihistumine- seotud eri rahvustesse ja rassidesse kuuluvate inimeste majanduslike võimaluste ja erineva positsiooniga ühiskonnaelus. Regionaalne kihistumine- lähtuvalt elukohast sõltuvad inimeste majanduslikud võimalused ning ligipääs teenustee ja hüvedele (nt haridusele).
Kuidas ma näen iga päev väljas olles sotsiaalset kihistust? Sotsiaalne kihistus on mõiste, kus jagatakse inimesed nende ressursside järgi kolme klassi: kõrg-, kesk- ja alamklass. Sotsiaalses kihistuses võib jagada ka inimesed klassidesse nende varanduse, hariduse, võimu, elukoha ja muude tunnuste alusel. Sotsiaalse kihistuse esimene klass ehk kõrgklass on klass, mis pole ühiskonnas tõrjutud nagu alamklass. Keskklass on aga selline vahepealne klass, mis pole nii vastuvõetud kui kõrgklaas, kuid pole ka nii tõrjutud kui alamklass. Kuigi kui võtta arvesse eliidi teooriat, siis võib öelda, et keskklass koos alamklassiga on üks suur hall mass ning eliit ehk kõrgklass on ajas püsiv ja ainsana väärt valitsema. Ühel päeval ma vaatlesin kodukandis ja Papiniidus ringi käies, kuhu klassi võiks keegi kuuluda
Koidu ajal söödi hommikusööki Kella 11 ajal sõid roomlased väikse lõuna Õhtupoolikul sõid nad (cena), olulisima söögikorra päevas Rooma impeeriumi ajal: suurenes cena mitmekesisus ja suurus seda hakati sööma pärastlõunal Enam ei söödud kella 11 ajal väikest lõunat Keskpäeval hakati sööma nn teist hommikusööki (prandium) Vaesemas Rooma ühiskonnas säilis varajasem söögirutiin, sest selle söögiajad läksid kokku töörütmiga. Kõrgklass Hommikusöök: söödi mune või putru, puuvilju ja kuklitaolist saia (emmer) ja kõrvale joodi piima või veini. Kõik töökohustused olid hommikuti ning need said läbi umbes kahe ajal ning siis algas ka cena. See võis kesta kuni hilisõhtuni, eriti kui külalised olid. Kõrgklass Söödi mett, juustu ja mune, mis oli harilikult serveeritud koos liha või kalaga. Hiljem muutus cena kahekäiguliseks: põhiroog ja magustoit (puuviljad ja mereannid)
kodanikuühendused) 6. Ühiskonnaelu sektorid: 1)avalik sektor 2)erasektor e. turundussektor 3)mittetulundussektor 7. Ühiskonna kihistus: sots. mobiilsus inimeste liikumine ühest ühiskonnakihist teise, eristatakse horisontaalset(liikumine keskkonnas nt. ühest linnast teise) ja vertikaalset(liikumine karjääriredelil nt. lihttöölisest spetsialistiks). sotsiaalne staatus positsioon ühiskonnas, olenevalt omandatud väärtustest nt. kõrgklass palju rikkust, maad jne inimgruppide eristumise alused kõrgklass, keskklass, alamklass sotsiaalsed lõhed varanduslikud-, piirkondlikud-, etnilised- ja usulised lõhed 8. Võimu ressursid: 1)ainelised omand(maa, hooned), kapital(raha) 2)vaimsed päritolu, teadmised, kogemused (sots. kapital) 9. Võimu teostamise meetodid: 1)sundlus karisma, hirm 2)autoriteet traditsioonid, mõistuslik kaalutlus 10. Riigivõimule ainuomased tunnused:
või ayaadi kiududest, mida saadakse Maguey kaktusest Lihtinimesed ja orjad katsid oma kehast väga vähe ning nende riided olid Maguey'st saadud riidest valmistatud Orjad kandsid lihtsat niudevööd, kui aga mees oli veidike kõrgemast seisusest, siis oli niudevöö uhkem Mehed kandsid ka keepi mis oli tehtud kolmnurksest riidest ning on tuntud kui tilmati või tilma Naised kandsid seelikuid ja särke, mis oli käisteta või lühikeste käistega Kõrgklass kandis keerulisemalt valmistatud riideid kuigi põhiliselt samu riideesemeid kui lihtrahvas Kõrgklassist inimeste riided olid värvilisemad ning palju kasutati kulda, sulgi, karusnahke ja muid dekoratsioone Kõrgklass kandis ka ehteid nagu kaelakeid, kõrvarõngaid ja käevõrusid Kunst Kunstis kujutati naist sageli passivsena ning meest aktiivsena. Asteekide kunstis on palju pereelu
ühiskondliku positsiooni ja majanduslike võimalustega. Rahvuslik või rassiline kihistumine- seotud eri rahvustesse ja rassidesse kuuluvate inimeste majanduslike võimaluste ja erineva positsioonidega ühiskonnaelus. Regionaalne kihistumine- lähtuvalt elukohast sõltuvad inimeste majanduslikud võimalused ning ligipääs teenustele ja hüvedele. Sotsiaalne klass- määrab inimese positsiooni ühiskondlikul redelil lähtuvalt tema jõukusest: 1. Kõrgklass – jõukam ühiskonna osa, kellel on keskmisest märgatavalt kõrgem sissetulek ja hea haridus. Saavad lubada endale üsna luksuslikku elustiili- reisid, kallid autod, jahid, majad jne. Eestis kuuluvad sinna suurettevõtjad ja ettevõtete tippjuhid, mõned riigisektori ametnikud ja Riigikogu liikmed. Enamasti elatakse Tallinnas või suurtemates linnades. Osatähtsus suurem meeste ja eestlaste seas. 2. Keskklass – keskmise sissetulekuga ühiskonnaliikmed, kellel enamasti
AAFRIKA UUS KESE 1. Millise Aafrika kohta levinud seisukoha vastu on artikkel kirjutatud? Et Aafrikas on vaid alamklass ja kõrgklass ning seal vahel keskklassi ei ole. 2. Sõnasta ühe lausega artikli autori peamine sõnum. Aafrika on arenenud väga kiiresti vaid paari aastaga tänu keskklassile. 3. Mis argumendid näitavad, et Aafrika majandus on kasvuteel? Möödunud kümnendil on kontinendi SKT tugevalt üle keskmise kasvanud( keskmiselt 5%) Ettevõtete asutamine edeneb hoogsalt(välismaised investorid)
(„poolenisti sinikraed“). Töölisklass – VI Oskustöölised VII Lihttöölised • J. Goldthorpi klassimudeli kriitika Ametikoht pole ainumäärav klassipositsiooni hindamiseks (ei hinda mitteaktiivseid – töötud, tudengid, pensionärid, lapsed); ei arvesta muutuvaid olusid ühiskonna ja indiviidi tasandil (uued ametikategooriad); skeem on meestekeskne • Klassid: kõrgklass, keskklass, töölisklass, alamklass – määratlused Kõrgklass – Sotsiaalne klass, mis moodustub jõukamatest ühiskonnaliikmetest, eelkõige oma varanduse/jõukuse pärinud suurettevõtete või aktsiakapitali omanikest; „vana raha kõrgklass“ (pikaajaline pärandatav jõukus) ja „uue raha kõrgklass“ (uus eliit, meelelahutustööstus, it, sport jms) Keskklass – enamus rahvastikust, „valgekraeliste“ töökohtade
treppi. Mööbel Seinad olid kaetud värvitud linadega. Põrandat katsid taimeväätidest punutud matid. Vanimad säilinud mööblitükid pärinevad arhailisest perioodist. Muu mööbli moodustasid lauad ja hoiukohad. Polnud suuri laudu. Voodi asus kõrgendatud alusel, et hoida eemal roomavaid elukaid. Riided hoiti seinaorvudes. Hügieen, kosmeetika, riietus Pesti end Niiluses, kanalites või tiikides. Ainult kõrgklass võis endale lubada vannituba. Seebina kasutati soodat või spetsiaalseid pesupastasi. Eelistatuim riidesort oli lina. Kuningate ja eraisikute kujud loovad elava pildi moe muutumisest. Naised kandsid liibuvaid kleite, mehed ümber keha seotud seelikuid. Ametlik riietus nägi ette ka parukat.
Nad teevad seda oma algatuslikult, nn oma lõbuks, et aidata lahendada sotsiaalseid ning majanduslikke probleeme. Sotsiaalne mobiilsus- inimese või inimgrupi ümberpaiknemine sotsiaalse kihistumuse süsteemis (horisontaalne- maalt linna, vertikaalne- karjääriredel) Alamklass- inimesed, kes paiknevad sotsiaalse staatuse madalaimaul astmel oma väheste materiaalsete ja vaimsete ressursside tõttu. Keskklass- kõrge ametialase staatusega ning stabiilse ja küllaldase sissetulekuga inimesed. Kõrgklass e. eliit- suhteliselt väike ühiskonnarühm, mis paikneb sotsiaalse staatuse tipus, sest seda iseloomustavad tunnused, mida ühiskond peab oluliseks ja väärtuslikuks (päritolu, varandus, võim, haritus) Omistatud staatus- sellega seotud positsioon on inimesele omistatud tema enese soovist ja pingutusest sõltumata. Omandatud staatus- teatavate valikute, teenete või pingutuste tulemus. Rollikonflikt- olukord, kus ühe inimese erinevatel rollidel on omavahel sobimatud nõudmised ja ootused.
Hariduse kättesaadavus Alamklass harimata, vaimulikud enim Kättesaadavus suurem protestant- 90.ndad-kohustusl. põhiharidus Kõrgharidus muutub haritud, aadlikutel kokkupuude likes riikides(talupoegadele). 20.saj algus- kihelkonnakoolis 3a. massihariduseks haridusega olemas. Kodanlus/kõrgklass haritud. I Eesti Vabariik- 6 kohust. aastat Nõuk.Liit- kohust.keskharidus Perekonnamudel Suur pere, palju lapsi, mitu põlvkonda Väike pere, isa, ema ja palju lapsi. Väike pere, elatakse iseendale. Vabaabielud, üksivanemad,
mitteaktiivsetega: töötud, üliõpilased, pensionärid, lapsed • Ei arvesta muutuvaid olusid ühiskonna ja indiviidi tasandil – uued ametikategooriad, fragmenteeritud / mittelineaarsed biograafiad • Skeem on meestekeskne, ei arvesta soolist segregatsiooni tööturul • Eliidi spetsiifilise positsiooniga ei ole arvestatud – ametipositsioon, majanduslik kapital, eluvõimalused Klassid: kõrgklass, keskklass, töölisklass, alamklass – määratlused kõrgklass: • Sotsiaalne klass, mis moodustub jõukamatest ühiskonnaliikmetest, eelkõige oma varanduse/jõukuse pärinud suurettevõtete või aktsiakapitali omanikest. • Tinglikult: ‘vana raha kõrgklass’ (pikaajaline põlvkonnitipärandatav jõukus) ja ‘uue raha kõrgklass’ (uus eliit, nt meelelahutustööstus, sport, infotehnoloogia jmt) keskklass: • Enamus rahvastikust, mitmekesisus • „valgekraeliste“ töökohtade ekspansioon 20
seda võib heaks perioodiks just keele- ning murrete kujunemise pärast, ka tekkisid eraldi osad Eesti riigist. Orduaeg See oli eesti keele jaoks üpris halb aeg, sest eesti keel nõrgenes oma tähtsuse poolest ning sai lihtrahvakeeleks. Ametlik suhtlus toimus hoopis saksa keel ning kirikukeeleks oli ladina keel. Peale seda tuli Rootsi aeg. See periood oli hea aeg, sest siis hakkas tekkima kirjakeel ning eestlased hakkasid huvi tundma keele ning selle õppimise vastu. Isegi Saksa kõrgklass õppis tol ajal eesti keelt. Jällegist aga mõisaaja saabudes hakkas olukord halvenema, sest Eesti aladele saabusid Vene võimud. Mõisa ühiskonnal oli hiilgeaeg. Vene võimude sissetulekuga kaasnes ka vene keele suur tähtsuse tõus. Ärkamisaeg - Seda aega võib kindlasti nimetada üheks väga heaks ajaks eesti keelele. Eestlastel hakkas tekkima tulevikutunnetus ning visioonid tuleva osas, rahvas huvitus ka juba iseseisva riigi tekkimisest ning lootsid selle peale
Rahvussovinism Marurahvuslus Koloonia Asumaa Nimetage kaks põhjust, miks emigreeruti XX sajandi alguses massiliselt USA-sse? *Paljude võimaluste maa * USA oli mõjuvõimas heaolu riik Milline kunstivool/kunstiteos võiks iseloomustada kõige paremini XX sajandi algust? Põhjendage oma arvamust! Ekspressionism See väljendas närvilisust Millised sotsiaalsed klassid ja rühmad olid iseloomulikud 20. sajandi algusele? Miks? Töölisklass(proletariaat); keskklass; kõrgklass.... Põhjendada ei oska. Kas XX sajandi alguse kultuur oli pelgalt meelelahutus või kuulutas see uue ajastu algust? Põhjendage! Kultuur kuulutas pigem uue ajastu algust. Inimesed leiutasid asju, mida läks vaja igapäevaselt. Nagu näiteks konveier, mis kiirendas autotegemise protsesse 12 tunnile. Imperialism-1. Saksamaa tahtis ülemvõimu kogu Euroopas.2.Saksamaa tahtis hävitada Prantsusmaad, et omada rohkem kolooniaid.3.Saksamaa liitus austria-Ungariga ja tahtis võimu Balkanil
Vahe töö- ja puhkeaja vahetatakse töökohti muste vastu (v.a. koduses Huvi töö tulemuste vastu on vahel kipub kaduma majapidamises) suurem Sotsiaalne I, II, III seisus/mõisnikud ja Põhiklassid on kapitalistid ja Kirju klassistruktuur, Kirju struktuur, klassi- struktuur talupojad proletariaat alam-, kesk- ja kõrgklass kuuluvus ei mõjuta edukaks saamist Põhiotsus- maaomanikud kapitalistid/firmaomanikud eksperdid, ärikorraldajad Info valdajad ja kasu- tajad (kapital on maa, ettevõtted, tajad UUS lk. 17
hobutrammid 2. Millised probleemid ja vastuolud olid iseloomulikud 20. sajandi algusele? 20. sajandi algusele olid iseloomulikud vastuolud suurriikide vahel, mis olid tingitud sellest, et koloniaalvallutusteks sobivad maad hakkasid otsa saama ja see viis katseteni valdused ümber jaotada. 3. Millised sotsiaalsed klassid ja rühmadolid iseloomulikud 20. sajandi algusele? 20. sajandi algusele olid iseloomulikud töölisklass, keskklass ja kõrgklass. Rahvusvahelises töölisliikumises kujunes neli suunda. Esiteks revisionistid, teiseks vene enamlased, kolmandaks tsentristlik suund ja neljandaks anarhistid. 4. Kas rahvuslik enesemääramise soov ja natsionalism on erinevad nähtused? Rahvuslik enesemääramise soov ja natsionalism on erinevad nähtused, kuna natsionalismi puhul eelistatakse enda rahvust mingitele muude rahvustele ja enesemääramise soovi puhul püüeldakse selle poole kus keegi teine juba on. 5
1. Milles väljendub sotsiaalne kihistumine? Sotsiaalne kihistumine väljendub ühiskonnaliikmete erinevas ligipääsus ühiskonna toodetud hüvedele. 2. Mille alusel jaotatakse ühiskond sotsiaalseteks klassideks? Ühiskond jaotatakse sotsiaalseteks klassideks lähtuvalt majanduslikest võimalustest ja jõukusest. 3. Milline on kõige tavalisem klassijaotus ühiskonnas? Millel see põhineb? Kõige tavalisem klassijaotus on: alam-, kesk- ja kõrgklass. Selline klassijaotus põhineb inimeste jõukusel. 4. Mis on sotsiaalne mobiilsus ja milised on selle liigid? Sotsiaalne mobiilsus on võimalus siirduda ühest klassist teise (nii kõrgemale kui madalamale). Sotsiaalne mobiilsus võib olla suunatud: üles, alla, horisontaalselt (vahetatakse elualasi, kuid jäädes samasse kihti) kui ka põlvkondadevaheliselt (ametid kanduvad põlvest põlve). 5. Mis on seisuslik ühiskond ja mille poolest see erineb kaasaegsest avatud klassisüsteemiga
imekspandavalt tolerantsed. Põhitegelased elavad alati ülepakutult jõukas keskkonnas isegi kui kellelgi on näpud põhjas( mida juhtub suhteliselt tihti, eriti Oblonskite puhul) ei näidata seda kunagi välja. Võetakse laenu ning ollakse kasvõi näljas peaasi, et ideaalne välisilme säiliks. Niikuinii kõik ,,õgveneb" nagu raamatus öelda armastatakse. Kuna teoses tutvustatakse lähemalt ainult kõrgseltskonda, siis madalama klassi inimeste elu ma ei oska kirjeldada, kõrgklass aga, kellele põhiliselt pühendutakse, olulisel määral tööd ei tee ning lust ja lillepidu on elementaarsed. Mehed veedavad oma vaba aega klubis, kus süüakse, meeletult alkoholi tarbitakse, hasartmängudega viimnegi rubla taskust kaotatakse ning eelkõige klatsitakse, et teiste ebaõnne üle irvitada saaks (jah, ebatavaline meeste puhul, kuid see on siiski Moskva). Emad murravad pead laste mehelepaneku küsimusega ning löövad oma silmaterakesi võimalikult
3) postindustriaalne ühiskond kuulub eesti Esiteks, nagu tollalgi, valitseb meie riigis mingil määral klassisüsteem: alam-, kesk-ja kõrgklass. Seda iseloomustab üsnagi hästi emapalk. Teiseks, meil on tähtsale kohale seatd haritud spetsialistid, aga "unustatakse" ära, et keegi peab ka lihttöid tegema ning sellega end normaalselt ära elatama (mitte nii, et elatakse suust suhu). Kolmandaks, massimeedia on lahutamatu tunnusjoon meie ühiskonnas. 4)heaoluriigi 2 tunnust: a)heaoluriigil on astmeline maksusüsteem. B) 40-50% riigituludest peab minema sotsiaalsfääri
· Ametikoht pole ainumäärav klassipositsiooni hindamiseks ei arvesta tööturul mitteaktiivsetega: töötud, üliõpilased, pensionärid, lapsed · Ei arvesta muutuvaid olusid ühiskonna ja indiviidi tasandil uued ametikategooriad, fragmenteeritud / mittelineaarsed biograafiad · Skeem on meestekeskne, ei arvesta soolist segregatsiooni tööturul · Eliidi spetsiifilise positsiooniga ei ole arvestatud ametipositsioon, majanduslik kapital, eluvõimalused 7) Klassid: kõrgklass, keskklass, töölisklass, alamklass määratlused kõrgklass: · Sotsiaalne klass, mis moodustub jõukamatest ühiskonnaliikmetest, eelkõige oma varanduse/jõukuse pärinud suurettevõtete või aktsiakapitali omanikest. · Tinglikult: `vana raha kõrgklass' (pikaajaline põlvkonnitipärandatav jõukus) ja `uue raha kõrgklass' (uus eliit, nt meelelahutustööstus, sport, infotehnoloogia jmt) keskklass: · Enamus rahvastikust, mitmekesisus · ,,valgekraeliste" töökohtade ekspansioon 20
Professionaalid, keskastmejuhid. VAHEKLASS (keskklass) Madalamad „valgekraed“ – kontoritöötajad, rutiinne kantseleitöö, müük ja teenindus. Väikeettevõtjad, sõltumatud. Tehnikud, töödejuhatajad („poolenisti sinikraed“) TÖÖLISKLASS („sinikraed“, füüsiline töö, wages) Oskustöölised. Lihttöölised Kriitika: meestestekeskne; ei arvesta tööturul mitteaktiivsetega;muutuvad olud ühiskonnas ja indiviidi tasandil; ei arvestatud eliidi positsiooniga Klassid: • Kõrgklass - jõuakamad ühiskonnaliikmed, vana raha kõrgklass - pärandatav jõukus, uue raja kõrgklass- uus eliit, meelelahutustööstus,sport • Keskklass - enamus rahvastikust, “valgekraeliste” töökohtade ekspansioon 20.saj jooksul, hariduse ekspansioon, klassihierarhia püramiidist rombiks • Töölisklass - kahanev trend; oskustöölised,lihttöölised • Alamklass - marginaalsedja tõrjutud, pikaajalisedtöötud,sotsiaalametite
Professionaalid, keskastmejuhid. VAHEKLASS (keskklass) Madalamad „valgekraed“ – kontoritöötajad, rutiinne kantseleitöö, müük ja teenindus. Väikeettevõtjad, sõltumatud. Tehnikud, töödejuhatajad („poolenisti sinikraed“) TÖÖLISKLASS („sinikraed“, füüsiline töö, wages) Oskustöölised. Lihttöölised Kriitika: meestestkeskne; ei arvesta tööturul mitteaktiivsetega; muutuvad olud ühiskonnas ja indiviidi tasandil; ei arvestatud eliidi positsiooniga Klassid: • Kõrgklass - jõukamad ühiskonnaliikmed, vana raha kõrgklass - pärandatav jõukus, uue raja kõrgklass- uus eliit, meelelahutustööstus, sport • Keskklass - enamus rahvastikust, “valgekraeliste” töökohtade ekspansioon 20.saj jooksul, hariduse ekspansioon, klassihierarhia püramiidist rombiks • Töölisklass - kahanev trend; oskustöölised, lihttöölised • Alamklass - marginaalsed ja tõrjutud, pikaajalised töötud, sotsiaalametite
ühiskond oli organiseeritud täiuslike ratsionaalsete printsiipide kohaselt, kus igal utooplasel oli päevas 6-tunnine töökohustus ja kõiki ühiskonnaliikmeid peeti võrdseteks. Ei olnud aadlike ega orje, nagu Vanas-Kreekas või Roomas. Kõikidesse inimestesse suhtuti võrdselt ja aupaklikult. Tänapäeva ühiskond erineb Thomas More´i rajatud ideaalsest ühiskonnast. Meie ühiskonnas puudub võrdsus. Toimub inimeste liigitamine majandusliku sissetuleku järgi seisustesse kõrgklass ja alamklass. Samuti on tänapäeva ühis- konnas tugevaid sotsiaalseid probleeme ja inimesed on harjunud liigse mugavusega. Paljudele annab tunda praegune majanduslik olukord kaotatakse töökohti, vähendatakse palku ja kergitatakse kaupade hindu. Sel ajal, kui riigikogus palgad suurenevad, virelevad kesk- ja alamklassist inimesed raha puuduses. Ka ,,Hamletis" tulevad välja tugevad ühiskondlikud ja poliitilised probleemid
Galantse ning vaimuka abt Galiani järgi korraldus: ,,Jumal on nõnda korraldanud, et kõige rohkemal arvul sünnib neid inimesi, kes teevad kõige kasulikumaid töid." Isegi viletsus, mis küünib nälja ja taudide äärmise piirini, ei pidurda rahvastiku kasvu, vaid pigemini kipub seda soodustama. Kui inimkond elaks mugavustsoonis, siis oleks maailm õige pea inimestest tühi. Peab eksisteerima kõige suurema osakaaluga inimesi, kes teevad kogu töö ära. Kui selliseid ei oleks, siis hakkaks kõrgklass jagunema ja sealt kõige madalamad inimesed teeksid selle töö ära. 1.4 Tulu kasv Elatustarbed läksid järjest kallimaks. Londonis oli kohutav näljasurma juhtude kasv, mis tõestas, et tööliste hulgas oli kasvamas jälkuse tunne orjuse vastu. Kuigi iga aasta tulude kasvuprotsent suurenes, aga nii kiiresti kui rahvaarv kasvas, ei suutnud see siiski sammu pidada tööstuse ja rikkuse progressiga. Rikkuse tootjate ehk töölisklassi olukord järjest halvenes
2. Näeb välja, nagu kõik Euroopa linnad ühtekokku Linnal selgesti tajutav laad, mis tuleneb selle avatusest, mere ja taeva suursugusest mastaapsusest ja arhitektuuriansamblite ühtsusest Selle linna arhidektuur on kokku kantud Itaaliast, Prantsusmaalt, ja Hollandist. Kõik selle linna Peetri-aegsed kultuuriaspektid olid mõeldud ,,keskaegse" (17.saj.) Moskoovia ehitamiseks See oli ulatuslik, peaaegu utoopiline kultuuritehnoloogiline project 3. kõrgklass ja pärisorjad liitusid üheks rahvuslikuks moodustiseks. Äratatud pärisorjade patriootilisest vaimust, hakkas selle põlvkonna aristokraatia end vabaks murdma oma seltskonna välismaistest konventsioonidest ning otsima ,,venelikele" põhimõtetele tugineva rahvusluse tähendust. Nad läksid prantsuse keelelt üle emakeelele; nad venepärastasid oma kombeid ja riietust, oma toitumistavasid ja sisekujundust; nad läksid maale, et õppida folkloori,
Lugedes selle teema kohta kommetaare internetist, võib leida tohutul hulgal kodanikke, kellel on häbi olla eestlane. Kurb on tõdeda, et olukord on nõnda käest läinud. Rääkides sotsiaalsest kihistatusest, saab öelda, et keskklass on meie riigis domineeriv. Kuid keskklass vajub iga päevaga järjest madalamale. Alamklassi kuuluvaid inimesi on Eestis ka omajagu, kuid jääb siiski alla keskklassile. Erudeeritud kodanikud liiguvad järjest edasi, et jõuda kõrgklassi. Kõrgklass koosneb samuti ka sellistest indiviididest, kes räägivad suurtest ja kaugetest eesmärkidest, üritades Eestit näidata kui maailmatasemel arenenud riik. Nn. teises Eestis on inimesed, kes üritavad olemasolevas situatsioonis jääda optimistlikuks ning aidata seda olukorda parandada. Eelkõige on õpetajad need, kes harivad meie järeltulevat põlvkonda väärtustama oma isamaad. Abiks on ka ettevõtjad, kes loovad uusi töökohti. Aktiivsed on ka kodaniku ja noorteühendused
Väikeettevõtjad, sõltumatud ametimehed; V Tehnikud, töödejuhatajad (,,poolenisti sinikraed"). Töölisklass VI Oskustöölised VII Lihttöölised J. Goldthorpi klassimudeli kriitika Ametikoht pole ainumäärav klassipositsiooni hindamiseks (ei hinda mitteaktiivseid töötud, tudengid, pensionärid, lapsed); ei arvesta muutuvaid olusid ühiskonna ja indiviidi tasandil (uued ametikategooriad); skeem on meestekeskne *Klassid: kõrgklass, keskklass, töölisklass, alamklass määratlused Kõrgklass Sotsiaalne klass, mis moodustub jõukamatest ühiskonnaliikmetest, eelkõige oma varanduse/jõukuse pärinud suurettevõtete või aktsiakapitali omanikest; ,,vana raha kõrgklass" (pikaajaline pärandatav jõukus) ja ,,uue raha kõrgklass" (uus eliit, meelelahutustööstus, it, sport jms) Keskklass enamus rahvastikust, ,,valgekraeliste" töökohtade ekspansioon 20. saj jooksul
14. Millised sotsiaalsed grupid kandsid Euroopa liberaalset liikumist? Tooge selle kohta 3 näidet! - 15. Miks andis rahvusriigi loomine nii Saksamaale kui ka Itaaliale olulise tõuke arenguks? Suurriik on enamasti tugevam ja tegusam. Saab ressursse paremini ära kasutada 16. Mis eristas 19.sajandi Vene impeeriumi Lääne-Euroopa suurriikidest? Suurim erinevus oli, et Venemaal oli tsaar kogu maa ja selle elanike omanik, ja kõik, ka kõrgklass käitusidki nagu omand. 17. Mis aitas põhjaosariikidel kodusõda võita? Pärast ebaedu tehti palju ümberkorraldusi: kuulutati välja sundmobilisatsioon, kaotati orjus, loodi nn. värviliste väeosi, lõuna lõigati ära põllumajanduspiirkondadest ja see tekitas seal toiduainetepuuduse.
Paljud nimetaksid enesetapjaid allaandjateks, kuid mina nii ei arva. Viirlaiu romaanis ,,Ristideta hauad" teeb Richard Kullerkann enesetapu, et säästa oma peret vangistusest ja sõpru mitte reeta. Teda ei ole aus nimetada allaandjaks, sest vaid tõeliselt alturistlik inimene ohverdaks teiste heaolu nimel enda elu. Ta oli kangelane, mitte alistuja! Kuid alati leidub ka allavandujaid. Lev Tolstoi teoses ,,Anna Karenina" annab peategelane oma kirele voli ning alustav abieluvälist suhet. Kõrgklass mõistab Anna hukka, kuna naine hülgas armuafääri pärast oma pere. Mõistes ka ise viga, teeb Anna süütundest enesetapu. Selline teguviis oli äärmiselt egoistlik. Igal inimsel on küll omad motiivid elu lõpetamiseks, kuid tuleks mõelda ka lähedaste tunnetele. On ju Sokrateski öelnud, et parem olla lahkarvamusel kogu maailmaga, kui üksi olles iseendaga. Tänu oma kindlameelsusele on feministid jõudnud peaaegu eesmärgini, mille nimel on kaua võidelnud
ühiskond on sotsiaalselt kihistunud. Kihistus mängib olulist rolli ühiskonna korrastamisel ja sidumisel, sest paigutab inimrühma kindlale positsioonile. Kihistumus on seotud haridusega, vabameelsuse ning võrdsuse väärtustamisega. Varasemate ühiskondade iseloomustamisel kasutatakse enamasti jaotust klassideks majandusliku positsiooni alusel. Nüüdisühiskonnas räägitakse sotsiaalsest klassist. Nt keskklass- on teatud elatustase ning kõrge kvalifikatsioon. Eliidid ehk kõrgklass- kõrge sotsiaalse staatusega(omavad rikkust, maad) Neil on juurdepääs riigivõimule. Alamklass- madala staatusega inimesed on tõrjutud seisundis, sest nad teevad lihtsat tööd, saavad vähe palka, nende haridustase ja kultuursus on madalad. Kihistus: inimgruppide eristumise alused ja sotsiaalsed rollid. Inimgruppide eristumise alused: - varanduslikud, - regionaalsed, sh linna ja maa või pealinna ja provintsi vahel - rahvuslikud - ideoloogilised, sh usulised
nende muredega tegeltakse, kodanikel on õigus ise välja pakkuda lahendusi ja ise asju lahendada, paljude murele on kergem tõmmata tähelepanu kuii üksikisiku murele, koos tehes saab tööd jagada ja pakkuda paremaid lahendusi. Ühiskonna kihistus: Ühiskond on sots. Kihistunud: klassideks (majanduslikult), staatusteks (elustiil, väärtused, päritolu). Ühest ühiskonnakihist teise liikumist nim. Sots. Mobiilsuseks (horisontaalne või vertikaalne). Tav. Eristatakse kolme klassi: kõrgklass e eliit, keskklass, alamklass. Nüüdisühiskonna kihistumist mõjutavad: haridustase, vabameelsuse ja võrdsuse väärtustamine üld. Arusaam inim. Sünnipärasest võrd. muudab klassipiirid ületatavateks. Sots staatus inim. Poolt kujund. ja hinnanguline: omistatud staatus päritud või mille üle puudub kontroll lähtub vanusest, soost, rassist, posits., saavutatud e omandatud staat. teatavate valikute, teenee või pingutuste tulemus (abikaasa, haridus jne)
Peegeldab ühiskonna avatust ja arenguvõimet. horisontaalne ühest linnast/ majandusharust teise vertikaalne- lihttöölisest spetsialistiks; keskklassist kõrgklassi *Ühiskonna kihistumise mõjutus: - haridusnäitaja - vabameelsus ning võrdsuse ulatuslik väärtustamine * Põlvkondadevahelie mobiilsus- lapsed valivad teistsuguse elukutse ning väärtussüsteemi, kui on nende vanematel. * Positsioon- staatus * kõrgklass- * keskklass- kõrge ametialase kvalifikatsiooni ning stabiilse ja küllaldase sissetulekuga inimeste kategooria * alamklass- kõige madalama sotsiaalse staatusega inimesed DEMOKRAATLIK (Ei vasta Eestile) MITTEDEMOKRAATLIK *Staatus on inimese poolt kujundatud ja hinnanguline. (Eliit-pos/ hall mass- neg) * Muutumatu tunnus- omistatud staatus Saavutatud- omandatud staatus * Rollikonflikt- olukord, kus staatustega kaasnevad nõudmised ei ole omavahel kooskõlas.
positiivsust oma ellu, sümboolne, ülekantudtähenduses- elab, aga emotsionaalselt surnud. Proosa: Jutustused: ,,sevastoopoli jutustused" tugineb lahingutele ja sõjamuljetele. Lihtsõdur ei ole midagi muud,kui kahuriliha ja vahend. ,,kasakad"- tegelane teeb kõik,et leida sidet talupoegadega. Usaldus probleemid. Analüüsib tegelaste sisekonflikte. ,,Luzern"- sveitsi tänavamuusikule ei antud raha,kuulati lihtsalt niisama tema ilusat esitlust ja siis jalutati külmalt minema. Kõrgklass on tänamatu, inimesi tuleb kohelda võrdselt. ROMAANID: ,,Lapsepõlv, poisiiga.noorus" põhineb päevikutel, temast endast. ,,ülestõusmine"- lõpuperioodil kirjutatud, püüab näidata, kuidas sotsiaalne ülekohus hakkab psüühikat mõjutama, Tolstoid huvitab inimeste vaimne ärkamine, kõlbelisel teel(jõuab tõdemuseni,et ainus õigekoht ausale inimesele ,venemaal , on vangla) ,,sõda ja rahu"- napoleoni sõjakäigud venemaale, üle 500 tegelase,armastus ja sõda
pidanud. Minu jaoks tegi muidu kohati keerulise artikli palju huvitavamaks teema tausta lahti seletamine ehk ideoloogilise enesemääratlemise ajaloo ning arengu tutvustamine. Varem ei teadnud ma, et parem-vasakpoolne jaotus just Prantsusmaalt alguse või et tööstusrevolutsioon oli põhjus, miks enesemääratluses sai tähtsaks ka majanduslik väärtuskonflikt, kus vasak pool ehk madalam klass soovis võrdsust, kuid parem pool ehk kõrgklass aga just ebavõrdsust loomulikuks pidas. Uus kontseptsioon oli minu jaoks Eesti valijaid iseloomustav “paremale kaldumise” tendents, kus keskmine Eesti valija näeb enda erakonda parempoolsena, kui seda näevad teised, eriti just vaadates vasakpoolseid Keskerakonda ning Sotsiaaldemokraatlikku erakonda. Tundub, et parempoolsus on Eesti valijate silmis justkui ideaal, mille poole aktiivselt püüelda. See selgitaks
Ning kui eliiti kuulub väga piiratud osa ühiskonnast, siis selle vastandmõisteks on mass- ülejäänud ühiskond Klassiühiskond: Lähtuvalt majanduslikest võimalustest ja jõukusest jaotuvad tänapäeva ühiskonnad sotsiaalseteks klassideks Sotsiaalne klass määrab inimese positsiooni ühiskondlikul redelil lähtuvalt tema jõukusest Enamasti eristatakse tänapäeva ühiskondades kolme klassi: alamklass, keskklass, kõrgklass KÕRGKLASS: kuulub kõige jõukam ühiskonna osa, kellel on keskmisest kõrgem sissetulek ja hea haridus ning kes saab endale lubada luksuslikku elustiili. Eestis kuuluvad kõrgklassi suurettevõtjad ja ettevõtete tippjuhid, samuti mitmed kõrgepalgalised riigisektori ametnikud. Eesti kõrgklassi kuuluvad enamasti mehed ja eestlased. KESKKLASS: kuuluvad keskmise sissetulekuga ühiskonnaliikmed, kellel on enamasti kõrgem haridus ja hea erialane kvalifikatsioon
Kodanikuühiskond on vajalik- kodanike õiguste ja vabaduste tunnustamine, võimu legitiimsus, neil peavad olema oma õigused ja kohustused. Avatud Eesti fond-avaldab kuulsate inimeste teoseid ja artikkleid (nt. L. Meri teoseid) Virtuaalseltsingud (nt. Õnnepank) Ühiskonna kihistus: * Ühiskond jaguneb sotsiaalsetesse kihtidesse, elustiili, väärtuse orientatsiooni, aga ka päritolu järgi, mis seab inimesed kindlale positsioonile. Tänapäeva ühiskond jaguneb: * Kõrgklass ehk eliit. Mille tunnuseks on juurdepääs riigi võimule või vaimueliit - autoritaarsus/lugupeetus. * Keskklass. Ühiskonna enamik, tavakodanikud. * Alamklass. Madalama sotsiaalse staatusega seisund (väike haridus, madal palk, lihtne töö) * Sotsiaalne staatus jaotab iniemsed erinevatesse sotsiaalsetesse klassidesse ehk kindlale positsioonile. Inimese põhilist staatust määravateks tunnusteks on tema elukutse, amet, haridus, sissetulek, etniline kuuluvus ja sugu.
· Muutused poliitikas: - Levima hakkasid vasakpoolsed ideed - koalike majanduste täielik ekspluateerimine - juudivastased väljaastumised idarindel. · 1917. aasta revolutsioonide põhjused Venemaal - Rahulolematus sõjaväes( said pidevalt tappa ja arvati, et nende elud lihtsalt lähevad raisku) - Halb majanduslik olukord ka enne sõda. - Tsaariperekonna autoriteedi langus. - sotsiaalsed vastuolud. kõrgklass juhtis Venemaad, aga samal ajal ei saanud alamklass hakkama. · II nõukogude kongressi otsused: - Rahudekreet (sõja lõpetamine) - Maadekreet (maa riigistatakse ja seejärel antakse see lihtrahvale) - Rahvakomissaride nõukogu pidi hakkama täitma valitsuse rolli. · Bresti rahu tingimused ja selle mõju: - Venemaa astub sõjast välja. Suurenenud pinge läänerindel.
1. Demokraatia olemus, liigid ja mudelid (konspekt) Demokraatia on rahva võim. Tema kolm põhinõuet on konkurents, hääleõigus ja kodanikuõigused. Liigid: Otsene demokraatia (referendum, klassikaline demokraatia), esindusdemokraatia (valijate mandaat saadikule, esindajate valmine), Osalusdemokraatia (e- demokraatia, kodanikualgatus ja ühistegevus), elitaardemokraatia (võimul on demokraatlik eliit) 2. Ühiskonna sidusus (mõiste ja struktuur) Ühiskond on suurte inimhulkade kooselu korrastatud viis. Jaguneb kolmeks: -Esimene ehk avalik sektor (riigi ja omavalitsusasutused, ühiskonnaelu korraldamine)-riigiasutused, riigiametid, ringhäälingud -Teine ehk erasektor (eraettevõtted, tootmine ja kauplemine)-OÜ, AS, FIE -Kolmas ehk mittetulundussektor (kodanikuorganisatsioonid ja ühendused, kodanikuühiskond)-MTÜ, SA, seltsingud 3. Riik ja selle tunnused, võimude lahusus. Riik on avaliku sektori tähtsaim osa. Tunnused: -Riik on alati seotud võimu teos...
Meie praegust ühiskonda iseloomustab kihistatus. See mängib olulist rolli ühiskonna korrastamisel ja sidumisel, sest paigutab iga inimgrupi teatud positsioonile. Seoses tänapäeva inimese jaoks ühe olulisima asjaga rahaga- on üheks põhilisemaks kihistumise aluseks muutunudki just inimeste majanduslik olukord ning toimetulek. Selle alusel ongi meie ühiskond üldisemas pildis jaotatud kaheks äärmuslikuks kihiks. Esimene grupp on niinimetatud eliit ehk kõrgklass, kes omab kõrgemat positsiooni ehk staatust kui teised. Sellise sotsiaalse staatusega grupp omab seda, mida sellises ühiskonnas väärtuslikuks peetakse. Olgu selleks siis kasvõi lihtlabane rikkus või hinnalise maatüki omamine. Ja siis on need teised- järgijäänud. Need on need teised, kes eliiti ei kuulu ning jäävad sellest grupist tüki maad eemale. Selleks on mass ehk tavalised inimesed. Need indiviidid, tavakodanikud, omavad laiema üldsusega
Clydelikud jooned. Aega varastatakse rikastelt ning jagatakse surmasuus virelevatele hädalistele. Filmis eristuvad selgelt välja erinevad ühiskondlikud klassid. Vaesemad on meeleheitel. Aega varastatakse, kerjatakse, teenitakse juhutöödega kasvõi selleks, et järgmise päevani elus püsida. Enamik ei suuda alamklassist välja rabeleda. Keskklass saab tunda end veidi vabamalt, lubades endale veidi rohkem, kuid siiski hinnates seda, mis neil on. Kõrgklass elab toretsevas ja muretus muinasjutumaailmas, oskamata mõnelegi nii olulist ajaraasukest väärtustada. Selles karmis tulevikuühiskonnas tundub Willi sööst vaesusest kõrgklassi uskumatu vedamisena. Filmi autor, Uus-Meremaalt pärit Andrew Niccoli, on loonud hea paralleeli tänapäevase ja ulmelise ühiskonna vahel, täpselt nagu George Orwelli poolt kirjutatud raamatus Loomade farm, kus käsitletavad probleemid on nii elulised ja inimlikud
· Kasvatab demokraatlikke väärtusi Ühiskonna sotsiaalne struktuur Kihistus - Majandusressursside alusel - Päritolu - Väärtushiinangud - Elustiil - Haridusnäitajad Iga inimrühm paigutatakse kindlale positsioonile. Enamasti on kihistumine seotud tänases ühiskonnas haridusnäitajatega. Sotsiaalne mobiilsus - Inimeste või tervete rühmade liikumine ühest ühiskonnakihist teise - Kõrgklass - Keskklass - Alamklass Sotsiaalse mobiilsuse takistajad - Päritolu - Haridus Sotsiaalne mobiilsus tähendab inimeste või tervete rühmade liikumist ühest ühiskonnakohist teise. Selline liikumine võib olla horisontaalne(ühest linnast teise, ühest majandusharust teise) või vertikaalne (lihttöölisest spetsialistiks, keskklassist kõrgklassi). Sotsiaalne mobiilsus peegeldab ühiskonna avatust ja arenguvõimet.
töötud, üliõpilased, lapsed o Ei arvesta muutuvaid olusid ühiskonna ja indiviidi tasanandil – uued ametikategooriad, fragmenteeritud/mittelineaarsed biograafiad o Skeem on meeste keskne, ei arvesta soolist eripära tööturul o Ei arvesta jõukustaset o Ei arvesta eliidi spetsiifilise positsiooniga – nende ebaproportsionaalne sotsiaalne mõju/kaalukus ühiskonnas. Klassid: kõrgklass, keskklass, töölisklass, alamklass – määratlused – eristumine sotsiaalmajandusliku staatuse põhjal (nt sissetulek, hairdus) o Kõrgklass Vana raha – päritud jõukus Uus raha – individuaalne karjäär Kasvav kirevus – erinevad viisid jõukaks saamisel; erinevate sotsiaalsete kategooriate kasvav esindatud o Keskklass
7. Loeng – Sotsiaalne stratifikatsioon 2 Stratifikatsiooni mõiste Omistatud ja omandatud (saavutuslik) staatus Sotsiaalse kihistumise taastootmine – seos kapitalide ja suutlikkusega (habitus – vt ka eelmine loeng) Meritokraatia ja selle kriitika J. Goldthorp’i klassimudel J. Goldthorpi klassimudeli kriitika Klassid: kõrgklass, keskklass, töölisklass, alamklass – määratlused Klasside olemuse muutumine (debatt: kas klassid on olemas?) Sotsiaalse mobiilsuse liigid: vertikaalne, horisontaalne, põlvkondadesisene, põlvkondadevaheline, struktuurne mobiilsus Vaesus: absoluutne vaesus, suhteline vaesus, vaesuspiir; vaesuse riskigrupid Sotsiaalne tõrjutus kui üldmõiste ja selle erinevad väljendusvormid: sotsiaalne,
Kuigi Timo mõtted olid õiged ja lihtrahva seas elades teadis ta, mida kogu rahvas soovis, leidis tsaar, et võimuvastane tuleb ühiskonnast eemaldada.Selleski romaanis ei jäta autor eestlasi sündmustest eemale. Peategelase naine ja tema sugulased oli eestlased. Teised tolle ajastu kõrgklassi inimesed suhtusid taunivalt madalast klassist tõusikutesse. Timotheus aga oskas eestlasi hinnata. Tema vaadetega ei oleks kõrgklass midagi võitnud, sest neile oli kasulikum, kui talurahvas oli võimule jäigalt allutatud. Vanglasse lukustatuna ei saa Timotheus oma perekonnaga kuidagi kontakti, sest temalt võetakse ära kõik vabadused. Järelikult oli võimuladvikul tema kartmiseks põhjust. Eestlasest abikaasa koos oma ja Timo vennaga leidsid vangi. Tsaari poolt tunnistati mees hulluks ja lubati seejärel vabadusse. Kuid vaatamata koju lubamisele polnud Timotheus vaba, sest talle määrati järelvalvaja.
Esiplaanil on sotsiaalne kurjus. Absurditeater tekkis 1950ndatel.Räägib inimese seisundist tähenduse minetanud maailmas.Sündmustik antakse edasi läbi sümbolite,ei jutustata ja puudub konflikt.Mõtisklustesse ei laskuta vaid näidatakse elu absurdi.Vaataja ülesandeks on osadest pilt kokku panna ja see pole üheselt mõistetav. *Paul-Eerik Rummo ,,Tuhkatriinumäng" Maagiline realism tekkis Ladina-Ameerika maades 20.saj.alguses.Tekke põhjused: 1.)kõrgklass jäljendas Euroopat ja sai endale kõike lubada 2.)palju riigipöörde katseid jne. Tõid kaasa rahva kannatusi 3.)kõrgklassile vastandusid maagiliste rituaalide ja ebausuga seotud poolkirjaoskamatud indiaani kogukonnad. Maagilised realistid olid avatud ürgmaise ja füüsilis-seksuaalsele küljele ning armastuse ja surma poeesiale
päritolu v omandatud materiaalsed ning vaimsed ressursid. Staatuslik hierharhia- sotsiaalse stratifikatsioonisüsteemi omadus: inimesed asetuvad ühiskonnas oma staatuse järgi eri tunnustatusastmetele. Sots tõrjutus- seisund, mille puhul inimene ei osale ühiskonna hüvedejaotuses, võimusuhetes ega kultuurielus. Ühiskonna kihistumuse mõjutajad: haridusnäitaja, vabameelsuse ja võrdsuse ulatuslik väärtustamine. Kihistumise mudelid: alamklass, keskklass, kõrgklass Omandi seos inimese sotsiaalse klassiga: klassikalise kihistuse määramisel on 2 olulist komponenti- tootmisvahendite omamine ja kontroll otsuste langetamise üle ning võimalus määrata oma tööaega ja tegevusi. Nt mänedzer saab osaleda otsustamises ja soovi korral töökohta vahetada, väikeettevõtjal pole aga tihti sellist valikut, kuna ta ei saa endale kuuluvat äri liht maha jätta. Rollikonflikt- olukord, kus staatusega kaasnevad nõudmised ei sobi omavahel kokku. Nt õpetaja- ema.
haldusalasse.Iga sektor säilitab oma põhifunktsioonid, mille järgi tekib ühiskonnas vajadus. Mida tähendab ühiskonna kihistus ja millisteks klassideks jaguneb tänapäeva ühiskond? Kuidas on võimalik inimgruppe veel eristada? Ühiskonna kihitus: · Ühiskond jaguneb sotsiaalsetesse kihtidesse, elustiili, väärtuse orientatsiooni, aga ka päritolu järgi, mis seab inimesed kindlale positsioonile. Tänapäeva ühiskond jaguneb: · Kõrgklass ehk eliit. Mille tunnuseks on juurdepääs riigi võimule või vaimueliit - autoritaarsus/lugupeetus. · Keskklass. Ühiskonna enamik, tavakodanikud. · Alamklass. Madalama sotsiaalse staatusega seisund (väike haridus, madal palk, lihtne töö) Inimgruppide eristumine: · Varanduslikult · Rahvuslikud · Usulised · Soolised · Vanuselised jne... Mida näitab sotsiaalne staatus ja mida tähendab sotsiaalne mobiilsus?
võimalik kiiremini teostada tehes koostööd. Nt Kodanikuühiskond täiendab parteide tegevust ega lase neil otsuste tegemisel liigselt domineerida. *Sotsiaalselt kihistunud- mitmed ühiskonna jaoks olulised tunnused jagavad inimesed kihtidesse. Nt majandusresursside alusel kihistub ühiskond klassideks. *Eliit- e kõrge staatusega grupid, juurdepääs riigivõimule, kuid laiemalt tähendab võim mõjukust üldse. Kõrgklass. *Mass- ehk tavalised inimesed, üldjoontes ühiskonna enamik, siia kuuluvad näiteks keskklass aga ka sinikraed. *Sotsiaalne mobiilsus- inimeste või gruppide liikumist ühest ühiskonnakihist teise. *Horisontaalne mobiilsus- ühest linnast teise, ühest majandusharust teise *Vertikaalne mobiilsus- lihttöölisest spetsialistiks, keskklassist kõrgklassi. *Keskklass-iseloomustab teatav elatustase ning hõivatus kõrget kvalifikatsiooni nõudva
Eestis käsitleb autorite õigusi ja nende kaitset autoriõiguse seadus. Autori õigustel on Eestis põhiseaduslik alus. Põhiseaduse p. 39 sätestab: "Autoril on võõrandamatu õigus oma loomingule. Riik kaitseb autori õigusi." intellektuaalomand on seotud inimmõistuse poolt looduga. plagiaat – loomevargus, st. esitatakse teiste loodud mõtteid enda omana sotsiaalne kihistumine - rahvastiku astmeline järjestus, mille aluseks on ressursside jagunemine (alam-, kesk- ja kõrgklass) sotsiaalne sidusus - ühiskonna suutlikkus kindlustada oma ühtsus ning liikmete võrdsus ja heaolu sotsiaalne tõrjutus - olukord, mil inimene ei osale ühiskonna kultuurielus, võimusuhetes ega ressursside jagamises identiteet - ühiskonna või kogukonnaliikme enesemääratlus mitmekultuurilisus - ideoloogia, mis peab oluliseks, et ühiskonna jaoks on ühtviisi väärtuslikud kõik selles kõrvuti elavad eri kultuurilise ja etnilise taustaga inimrühmad
Eestis on mitmekesine religioon, st meil pole juhtivat religiooni, vaid on usuvabadus. Suurem osa eestlasi on ateistid. Kas haridus on sotsiaal-majanduslik näitaja? Jah - Paremat haridust omades on suurem tõenäosus tööturule sisenedes tööd saada, samuti eelistavad tööandjad kõrgema haridusega inimesi tööpositsioonidele. Ei - Hea haridus omab küll positiivset mõju tööd otsides, kuid lisaks sellele on tähtsad ka oskused oma erialal ning sidemed tööturul. Kõrgklass - ühiskonna kõige jõukam osa, kellel on keskmisest märgatavalt kõrgem sissetulek ja hea haridus ning kes saab lubada endale luksuslikku elustiili. Keskklass - keskmise sissetulekuga ühiskonnaliikmed, kellel on enamasti kõrgem haridus ja hea erialane kvalifikatsioon Alamklass - sissetulekud on keskmisest veelgi madalamad ja osa neis elab täielikus vaesuse, vajavad toimetulekuks toetusi ja abi. Demokraatlikes riikides moodustab keskklass suurima kihi.
annaabi.ee 
