tehnoloogiaid nagu Internet, sidesatelliidid, telefonid Globaalse kultuuri tagajärjed: Väikerahvustel on raske säilitada oma kultuurilisi eripärasid. Suur immigratsioon toob kaasa teiste kultuuride ja religioonide mõjutusi. Mitmed traditsioonid, kombed ja tõekspidamised võivad kaduda. Inglise keele mõjutused väiksematele keeltele. Väiksemad keeled satuvad väljasuremisohtu. Kommertskultuur Globaliseerumist soodustab lääne kommertskultuuri ja sellega koos kommertsühiskonna väärtussüsteemi pealetung. Inglise keele domineerimine ja infosüsteemide levik laiendas kommertskultuuri tarbijaskonda, mis võimaldab kommertskultuuri tööstusel investeerida üha rohkem raha tootmisse. Sisuliselt piiramatud ressursid võimaldavad levitada oma sõnumit üha valjema häälega, mille tulemusel taastoodetakse ja kinnistatakse kommertskultuurile omast väärtussüsteemi
ajal meeles ei pea, sellepärast jõule õieti ei pea. Miks peaksid inimesed, kel Kristusega midagi pistmist pole, hakkama tähistama Kristuse sündi? Kes tähistaks kellegi sünnipäeva, keda ta ei tunne ja kellesse ta ei usu? Eesti rahval võis jõulude mõte kaduda 13. sajandil, sest tulid kristlased ja tegid kõik kristlikuks, keelasid suure osa rahvalikke ja usulisi kombeid (analoogselt Rooma impeeriumis 4. sajandil juhtunuga). Nüüd aga omakorda varjutavad kommertskultuur ja jõulutrall jõulude kristlikku tähendust. Jõulud tähendavad erinevatele inimestele erinevaid asju. Ilmselt on õiged jõulud igaühel just sellised, millise tähenduse me ise neile omistame.
Inglise popkunst polnud ühiskonnakriitiline. Terminit kasutati kunsti puhul, mis kasuta massikunstist ülevõetud üldtuntud kujundeid. USA popkunstnikud olid suurejoonelisemad. Kunstist võis välja lugeda nii tarbimisühiksonna ülistamist kui ka pila, kuid peamine oli sokk. Lichtenstein sai kuulsaks suurte tahvelmaalidega, mis olid kaetud punktistlikus stiilis ning meenutas suurendatud koomiksipilti. Kommertskultuur oli tema jaoks lihtsalt kujutamisväärne. Warhol tõmbas tähelepanu väidetega, et tahab olla masin, valis kujutamiseks kõige kulunuma visuaalse materjali, kunstis esineb ülim jahedus. Popkunst aitas fotograafidel tõusta nn. päriskunstnike hulka. Esindajad: Richard Hamilton (inglane) Peter Blake (inglane) Claes Oldenburg (kolmemõõtmelised teosed standardtoidst või igapäevaobjektidest) Roy Lichtenstein
Masstarbimine – “individuaalsuse lõpp” Fordism – Masstootmine. Masstarbimine – “individuaalsuse lõpp” Individuaalne tarbimine. Kollektiivne tarbimine Individuaalne tarbimine. Kollektiivne tarbimine • Tarbimisühiskond – kõrgtehnoloogiline kommertskultuur, korporatiivhuvide domineerimine • Tarbimisühiskond – kõrgtehnoloogiline kommertskultuur, korporatiivhuvide domineerimine • Masstarbimine on asendumas individuaalset hindavaga. • Masstarbimine on asendumas individuaalset hindavaga. • Konsumerism tähendab sümboliliste kaupade tootmist, levitamist, ihaldamist, omandamist ja kasutamist.
Fordism oli tööstusühiskonnas enim kasutatud tootmise organiseerimise viis. Fordistlik ratsionaliseerimine => kohalikud ja riiklikud tarbimisturud + suurenenud rahvusvaheline kaubandus. Konsumerism (alates 19. saj. lõpp/20. saj. algus): o kaasagne elamisviis; o sümboliliste kaupade tootmine, levitamine, ihaldamine, omandamine ja kasutamine. Tarbimisühiskond – kõrgtehnoloogiline kommertskultuur, korporatiivhuvide domineerimine. 1970ndatest (majanduslangus): postindustriaalne, teadusmahukas majandus; paindlik, (eriti töö puhul) ebakindel. Masstarbimine on asendumas individuaalset hindavaga. Konsumerismi kasv ja levimine: o tehnoloogilised ja korralduslikud innovatsioonid (suurem tootmine väheste kuludega); o rohkem vaba aega => rohkem tarbitakse; o rahvusvahelised organisatsioonid;
vigasaamise risk, mis tulenes halbadest töötingimustest. Töökohtades valitses range distsipliin ja ka palk oli väike. Linnaelust tulenevad tulud võisid tolle aja sotsiaalse ja poliitilise stabiilsuse vaatepunktist olla samuti ohtlikud. Uute oskuste omandamine andis töölistele juurde nii eneseaustust kui ka kindlustunnet, mis omakorda tõstsid nende soove ja eluootusi. 20.saj alguse linnade rikkalik ja üksikasjalik kommertskultuur toitis nii tööliste soove ja lootusi kui ka tekitas kadedust ja viha. Linnatöölistel oli ka suurem võimalus omandada lugemis- ja kirjaoskust, mis avas neile terve hulga võimalusi saada uusi kogemusi ja ideesid. Lugemise teel kultuursemaks saamise tunne julgustas paljusid töölisi enesest rohkem lugu pidama ja seega hakkas rahvas üha vähem harilikuks saanud puudusi, eluraskusi ja alamklassi elu alandusi taluma.1 Kui 20
· Linnastunud massil on oma kultuur · Tõeline kunst on individuaalne väljendus · Massikultuur puudub loomisakt · Romantismi mudel individuaalne kunst, kunstnik vastutab ainult endast tuleneva seest · Massikunst mis on kunsti funktsioon · Puudub inidividuaalsus 4. Populaarkultuur on seotud tuluga, äritehingutega · Äriline manipulatsioon · Turul inimeste ärakasutamine · Tarbimine massiline ja automaatne · Inimeste kooslusmass kerge manipuleerida · Kommertskultuur on nauditav, kerge 5. Popkultuur on osa poliitilisest võitlusest · Hegemoonia (Gramsci) kultuuri kaudu tekkinud grupid veenavad teisi · Inkorporeerimine ideed, mis tunduvad konfliktsed 6. Populaarkultuur on rahva enese kultuur, rahva enda poolt loodud · Inimeste määratlemisviis · Rahvas ise teeb valiku 2 · Kas muusika on midagi, mida plaadifirmad loovad või muusika nn loob plaadifirmad jne? Massikultuur ohustamas eliidi väärtusi parempoolsed
eesõigustatud seisus olijaile jätkuva ülemvõimu ning aitavad neil seega rahva üle valitseda? Või on selle sisuks hoopis mäss ja vastuhakk kehtivale ühiskondlikule korrale? Strinati juhib tähelepanu vajadusele teha vahet massikultuuril ja popkultuuril: “Kõige lihtsa- malt öeldes on massikultuur populaarkultuur, mida toodetakse masstootmise tööstusliku tehnoloogia abil ning turustatakse kasumi saamiseks tarbijatest koosnevale masspublikule. See on kommertskultuur, massturule tehtud masstoode. Selle kasvu tõttu jääb aina vähem ruumi kultuurile, mis ei too raha sisse ning mida ei saa teha masstootena massturule, näiteks kunst ja rahvakultuur” (Strinati 2001: 32). Samas teoses viitab Strinati ka asjaolule, et erinevused popkultuuri ja kõrgkultuuri vahel ei ole tegelikult sugugi nii silmatorkavad või staatilised kui sageli väidetakse: “On huvitav jälgida, kuidas populaarkultuuri ning kunsti või
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
