Milles ilmneb töö paindlikkus fragmentaarsus ja ebakindlus?

Vastus leiad õppematerjalist: Majandussotsioloogia eksami konspekt kordamisküsimused

Mis iseloomustab tööjõu liikumist tänapäeval?

Vastus leiad õppematerjalist: Majandussotsioloogia eksami konspekt kordamisküsimused

Kuidas võib ettevõtluskeskkond mõjutada firma jätkusuutlikkust?

Vastus leiad õppematerjalist: Majandussotsioloogia eksami konspekt kordamisküsimused

Milliseid nähtusi tarbimises on toonud kaasa globaliseerumine?

Vastus leiad õppematerjalist: Majandussotsioloogia eksami konspekt kordamisküsimused

Majandussotsioloogia eksami konspekt kordamisküsimused (0)

Tallinna Tehnikaülikool - Majandus - Majandussotsioloogia

5 VÄGA HEA

Religioon - Hingeotsijad ja jumala kummardajad - kogunege. Ühinege ühe lipi alla ning kandke edasi oma religiooni

Esitatud küsimused

Milles ilmneb töö paindlikkus fragmentaarsus ja ebakindlus?
Mis iseloomustab tööjõu liikumist tänapäeval?
Kuidas võib ettevõtluskeskkond mõjutada firma jätkusuutlikkust?
Milliseid nähtusi tarbimises on toonud kaasa globaliseerumine?

Majandussotsioloogia kordamisteemad ja toetav kirjandus eksamiks valmistumisel (kättesaadav raamatukogust ja olulisemad tekstid ka Moodle’st).
LOENGUMATERJALIDE põhjal on eksamitöös testküsimused järgmistel teemadel:

Loeng – Majandus ühiskonnas

Põhimõisted:

kultuur – ühiskonna liikmetele iseloomulik eluviis koos nende poolt loodud materiaalsete väärtustega (edastatakse järgmistele põlvkondadele ja teistele ühiskondadele; on muutuv sotsiaalses aeg-ruumis)
majanduskultuur – veendumused, hoiakud ja väärtushinnangud , mis kujundavad üksikisikute, organisatsioonide ja institutsioonide majanduslikku tegevust. Erinevad tasandid : ühiskond, majandussüsteem; tööstusharu , turg ; organisatsioon ; leibkond , perekond; üksikisik.
Väärtused – indiviidi või grupi arusaamad sellest, mis on ihaldusväärne , sobiv, õige, vale. Tugevalt seotud kultuuriga , suhteliselt kestvad .
Sotsialiseerumine – isiksuse kujunemise protsess, mille käigus omandatakse ühiskonnale või grupile omaseid väärtusi, norme, hoiakuid, käitumisstandardeid.
Roll – käitumisnormide ja –praktikate kogum, mis seostub kindla sotsiaalse positsiooniga.
Rollikonflikt – kui inimese üks roll on vastuolus teis(t)ega, nii rollidevahelised kui rollisisesed.
Identiteet ja selle erinevad vormid – indiviidi teadmine selle kohta, kes on tema ise ja kes on teised indiviidid. Need on sotsiaalselt loodud ja kujundatud läbi indiviidide vahelise interaktsiooniprotsessi, on individuaalsed ja personaalsed, kollektiivsed ja sotsiaalsed, alati üksteisega seotud.
Primaarsed / esmased identiteedi vormid – omandatakse varajases elustaadiumis, nt sooline ja rahvuslik identiteet.
Sekundaarsed / teised identiteedi vormid – sotsiaalse staatuse ja sotsiaalsete rollidega seotud identiteedid, mis on seotud indiviidi sotsiaalsel staatusel põhineva positsiooniga ja ametialaste rollidega
Võim – võime teatud sotsiaalses suhtes enda tahet läbi suruda
Sotsiaalne struktuur – sotsiaalset tervikut moodustavate elementide vahelised püsivad seosed ja vastastikune tegevus; võimaldab määratleda indiviidi/grupi kohta (staatust) sotsiaalses süsteemis.

Majanduskultuuri avaldumine erinevatel ühiskonna tasemetel

Pere/leibkond – tööjaotus ja soorollid , pere-eelarve kujunemine
Organisatsioon – ettevõte ja selle erinevad rollid; ametiühingud jms; formaalsed reeglid vs igapäevane tegevuspraktika
Tööstusharu, turg – interaktsiooni suunavad normid ja ootused, tegutsemis- ja kommunikatsioonitavad – nn ärikultuur (keelekasutus, riietus, kontori sisustus ).

Institutsiooni mõiste, nende funktsioon majanduselus, stabiilsus ja muutumine

Institutsioon – teatud sotsiaalse elu valdkonna igapäevaelu kujundavate normide, rollide ja tegevuspraktikate kogum (nt majandus, religioon , perekond, turg, keskpank , AS, ametiühing ).
Institutsioon ≠ organisatsioon. Institutsioon kui organisatsiooni „plaan“, näidis , algmudel.
Funktsioon: määratlevad tegevuste legitiimsust ( legaalne /illegaalne; professionaalsus , vanus), suunavad ja filtreerivad infot ja andmeid; kujundavad eelistuste kujunemist ja realiseerimist; stabiliseerivad tegevuskeskkonda.
Kirjandus: Giddens , A. (2009) Sociology: ptk 7 ja 8
Swedberg, R. (2007) Principles of Economic Sociology: ptk 9 ja 10

Loeng - Ühiskonna areng ja (majandus)sotsioloogia kujunemislugu

Riigi, ühiskonna ja majanduse arengu eeltingimused A.Smith’i järgi

Arengu eeldus 1 – tööviljakuse kasv -> töö = universaalne vahetusväärtus, määrab kauba hinna; tööjaotus => vilumus , uued tehnoloogiad => tööviljakuse kasv. Rv tööjaotus => efektiivsus + lõputu kasvumasin: konkurents , tööjaotuse süvenemine jms.
Arengu eeldus 2 – vaba turukonkurents -> vabanemine riigi seatud piirangutest majandusele. Ratsionaalne isiklik huvi + vaba turg = majanduslik õitseng. Iga indiviid püüab kapitali rakendada nii, et toodaks kõrgemat väärtust.
Arengu eeldus 3 – kollektiivsed hüved tagatud riigi poolt – riik sekkub olukordades , kus isereguleerumise printsiip ei toimi (nt infra rajamine). Tagada seadused, kord, süsteemi jätkusuutlikkus. Innovatsiooni toetamine ( patendid , autoriõigused).

K. Marx : kuidas mõistis sotsiaalse muutuse seaduspära ning ühiskonna struktuuri põhiolemust; milles seisneb tööjõu võõrandumine; väärtuse käsitlus ; kriitika

Konflikt annab tõuke sotsiaalseks muutuseks. Igale ühiskonnale on iseloomulik polariseerumine klasside vahel, tulenevalt tootmissuhete iseloomust (feodaal- talupoeg , kapitalist -tööline …)
Võõrandumine – majanduskasv tugineb tööliste ekspluateerimisele, tööjõud kui kaup.
Kriitika – Majanduslik deteriminism – ei olda nõus, et majandus määrab kogu ühiskonna arengu; alahindab mitte-majanduslike huvide rolli; ei suuda prognoosida ühiskonna arengut

Durkheim : mehhaaniline ja orgaaniline solidaarsus , anoomia

Mehhaaniline solidaarsus – individuaalsed erinevused on väikesed, ühised ideed on intensiivsemad ja arvukamad kui individuaalsed, ühiskonnaliikmed pühenduvad ühisele eesmärgile . See solidaarsus saab kasvada ainult isiksuse vähenemise arvelt. Traditsiooniline ühiskond.
Orgaaniline solidaarsus - inimesed spetsialiseeruvad, tekib tugev tööjaotus. Kuigi indiviididel on vähe ühist, sõltuvad nad üksteisest siiski rohkem kui mehhaanilise solidaarsuse korral. Kaasaegne ühiskond
Anoomia – sotsiaalsest muutusest tingitud traditsiooniliste normide kadumine, tähendusepuudus, sihitus, äng . Anoomia on kahjulik nii üksikindiviididele kui ka ühiskonnale tervikuna .

Weber : sotsiaalse muutuse olemus; kapitalismi põhitüübid; domineerimistüübid; religiooni

(protestantismi) ja kapitalismi arengu omavaheline seos
Sotsiaalse muutuse olemus – moderniseerumine ( sekulariseerumine (kiriku mõju vähenemine) ja ratsionaliseerimine (teaduspõhisus, süsteemsus)). Vabastab traditsioonilise ühiskonna piirangutest, aga ka uus „ raudne puur“ ( bürokraatia , kasum kasumi pärast)
Kapitalismi põhitüübid – 1) Ratsionaalne kapitalism (vaba turg, kapitalistlik tootmine, kapitalistlik spekuleerimine ja finantseering 2) Poliitiline kapitalism (röövellikud poliitilised kasumid, turukasum jõu ja võimu kaudu, kasum tehingute kaudu poliitilise võimuga) 3) Traditsiooniline kaubanduslik (traditsioonilised kauplemis- ja rahalised vahetustehingud).
Domineerimistüübid -
Religiooni (protestantismi) ja kapitalismi arengu omavaheline seos – Sidus varaseid kapitalistlikke kaupmehi ja tööstureid (uskumuste ja väärtuste süsteem). Vara kogumine ja re( investeerimine ) koos askeetliku eluviisiga. Materiaalne ja kutsetöö- alane edu koos kasinusega – märg jumalikust ettemääratusest taevaseks eluks.
Kirjandus: Swedberg, R. (2007) Principles of Economic Sociology, ptk 1 ja 2 (vastavalt nimetatud autoritele), lk 105-106
Giddens, A. (2009) Sociology, ptk 1 ja 3

Loeng – Globaliseerumine, riskiühiskond , jätkusuutlikkus

Põhimõisted: globaliseerumine (sh sellega kaasnevad muutused majanduses ja poliitikas) – maailma „kokkutõmbumine“, samaaegselt kasvava vastatikuse sõltuvusega indiviidide, sotsiaalsete gruppide ja ühiskondade vahel. Majanduses – transnatsionaalsed korporatsioonid, teadmiste majandus, informatsiooniajastu. Poliitikas – NL stiilis kommunistliku süsteemi lagunemine , rahvusvaheliste ja regionaalsed valitsemisviisid ( ÜRO ja EL), rahvusvaheliste valitsuste väline koostöö (greenpeace, red cross )

Riskid – ilmneb olukorras, kus teatava sündmuse toimumine on ebakindel. Eelindustriaalses (traditsioonilises) ühiskonnas – looduslikud ohud; industriaal ühiskonnas – looduslikud ohud; toodetud, inimtekkelised riskid, mida tajutakse kontrollitavana (nt tervishoiusüsteem). Riskiühiskond – toodetud, inimtekkeliste riskide domineerimine . Globaalne riskiühiskond – rahvusriikide suutmatus kontrollida kõiki protsesse, ebakindluse ja riski poliitmajandus.
Globaaldebattide koolkonnad – skeptikud – majanduse regionaliseerumine; rahvusriikide valitsuste rolli tähtsus. Hüperglobalistid – globaliseerumine viib „piirideta maailma“ tekkimisele, lokaalne usaldamatus – globaalne ajastu. „transformatsionalistid“ – piiri mõiste ümberdefineerimine, kohanemine uute elamiskontekstidega, vastasmõju ja kahesuunalises muutuses
Jätkusuutlikkus (sh jätkusuutlik ühiskond) –
Jätkusuutlik ühiskond – jätkusuutlik areng ehk säästev areng on arengutee , mis rahuldab praeguse põlvkonna vajadused ja püüdlused, seadmata ohtu tulevasi. Elab harmoonias looduse ja iseendaga

Giddens ja Beck : kaasaegse ühiskonna põhijooned : refleksiivsus , individualiseerumine, aja ja ruumi lahutatus, riskiühiskonna mõiste Beck’i järgi

Refleksiivsus – regulaarne teadmiste kogumine ja kasutamine ühiskonnaelu organiseerimiseks ja muutmiseks, nii institutsionaalsel kui individuaalsel tasandil. Infoühiskonna areng, suurendab nii avatust kui ebakindlust.
Individualiseerimine – individualiseeritud elutingimused ja eluviisid , ühiskondlike kriiside tajumine individuaalsetena, individuaalne vastutus oma valikute ees
Aja ja ruumi lahutatus – sotsiaalne suhtlus järjest vähem vahetu, suurenev distantseerumine sotsiaalsetes suhtes; usaldus abstraktsete süsteemide vastu (nt finantssüsteem, tehnoloogilised jms)
Kirjandus: Giddens, A. (2009) Sociology: ptk 4, 5

Loeng – Töö muutumine, ettevõtlus ja firmad

Traditsiooniline töö käsitlus – omaette eesmärk, kutsumus , moraalne kohustus, eneseväärikuse allikas, pikaajaline töö ühe tööandja juures.
Postmodernistlik töö käsitlus – vabaduse allikas, eneseteostamise ja enesearendamise vahend, tunnustus ja saavutus, individualiseeritud, subjektiviseeritud
Milles ilmneb töö paindlikkus , fragmentaarsus ja ebakindlus?

Paindlikkus – erinevad töökohad ?
Fragmenteersus – erinevad karjäärid?

Mis iseloomustab tööjõu liikumist tänapäeval?

Globaalsete töökohtade loomine – 1) vähest kvalifikatsiooni nõudvad töökohad 2) keskmist kvalifikatsiooni nõudvad töökohad

Firma ja organisatsiooni erinevused – firmad erinevad teistest organisatsioonidest oma eesmärgi tõttu – on orienteeritud kasumi saamisele. Kui firma ei saavuta seda eesmärki, kaob majandusväljalt.
Foucault organisatsioonikäsitlus

Hierarhia , võimudistants. Kontroll, järelevalve. Vahetu kontroll jms.

Weberi organisatsiooni käsitlus

Eesmärk: debürokratiseerimine.

Kuidas võib ettevõtluskeskkond mõjutada firma jätkusuutlikkust?

Kui soodne on keskkond ettevõtluse jaoks, jõukamas riigis võivad paremad võimalused olla, võrgustikute olemasolu lihtsustab ettevõtlust jne

Kirjandus: Giddens, A. (2009) Sociology: ptk 18, 20

Loeng – Kapitalide käsitlused
Kapital – ressurss, mis on mobiliseeritav eesmärgi saavutamiseks

Inimkapital – kapital , mis ei ole selle kandjast eraldatav: haridus ja oskused; motiveeritus ja väärtused.
Sotsiaalne kapital – sotsiaalse võrgustiku kaudu ligipääsetavad ressursid ja nende mitmekesisus . Ei ole inimese vahetu omand, vaid suhete ja nende mobiliseerimise kaudu kasutatav ressurss (nt info ja sotsiaalsed vahetussuhted)
Tihedad , tugevad sidemed, siduv kapital - vastastikuse normid, mis toetavad kollektiivset tegevust liikmete ühistes huvides, sageli iseloomustab lähedasi suhteid (pere, immigrant-grupid).
Avatud, nõrgad sidemed, sildkapital – nõrgad sidemed loovad võimalusi uuele informatsioonile ligipääsuks. Põgusamad, instrumentaalsemad suhted.
Sotsiaalse kapitali positiivsed ning negatiivsed väljundid P. Bourdieu teooria praktikast ja kapitalide käsitlus:
Habituse mõiste – tegutseva subjekti ja struktuurse keskkonna duaalne (vastasmõju) suhe.
Habitus : kapitalid ja hoiakud
Kapitalide liigid P.Bourdieu järgi (majanduslik, kultuuriline, sotsiaalne, sümboliline kapital)

Majanduslik kapital – erinevas vormis omatav majandustegevuses potentsiaalselt realiseeritav ressurss (’vaba raha’, investeeritav kapital, materiaalsed väärtused/asjad).
Kultuuriline kapital – teadmised, väärtused, maitse, eelistused (kehastunud, objektiveeritud, institutsionaliseeritud) ( informatsiooniline kapital; akadeemiline kapital, loomingulisus jm)
Sotsiaalne kapital – suhted, sotsiaalne ringkond/võrgustik (nt perekond, sõbrad, kolleegid ); sageli teisi kapitali liike vahendab kapital (poliitiline kapital)
Sümboliline kapital – formeerub antud ajas ja sotsiaalsete suhete kontekstis ( tegevusväljal , ühiskonnas) tunnetatud ja tunnustatud/väärtustatud põhikapitalil (kapitalidel)

Habituse ja välja suhe – pinged , konfliktid, konkurents,
Kapitalide koostoime ja konverteerimine

Kapitalid kogunevad tegutsemisel erinevates gruppides (sotsiaalsed grupid, huvi- ja elustiiligrupid jm) ja erinevatel väljadel ning on konverteeritavad kapitalide ja väljade vaheliselt, isegi sotsiaalsete süsteemide vaheliselt ning kindlasti ajas.
Kapitale võib teadlikult koguda; eesmärgistatult maksimeerides; osa kapitalidest omandatakse teadvustamata sotsiaalses kogemuses.

Sotsiaalne ruum – positsioonide hierarhia. Tähistab sotsiaalse praktika organiseerumist vastavalt ühiskonnas kujunenud positsioonide hierarhiale. Habitus – saavutuslikkuse potentsiaal positsioneerumiseks sotsiaalses ruumis.

Nt sotsio -ruumilises segregatsioonis, st inimeste erinevas paiknemises elamiskohas (n linnas) vastavalt sotsiaal-majanduslikule staatusele.

Sümboliline kapital ja sümboliline võim – tunnustatud positsioon tegutsemiseks, mõjutsooni kujundamiseks, huvide realiseerimiseks

Kirjandus: Giddens, A. (2009) Sociology: lk 458-459, 817-825, 846-848
Swedberg, R. (2007) Principles of Economic Sociology: lk 241-245

Loeng – Sotsiaalne stratifikatsioon

Stratifikatsiooni mõiste, seos ebavõrdsusega

Hierarhiline kihistumine ja struktuurne ebavõrdsus (ebavõrdsed võimalused ühiskonnas erinevate rühmade vahel)
Stratifikatsioonisüsteemid: orjanduslik ühiskond; kastiühiskond; seisuslik ühiskond; klassiühiskond

Omistatud ja omandatud (saavutuslik) staatus

Omistatud – sugu, rahvus jms
Omandatud - saavutatud, teenete ja valikute tulem

Sotsiaalse kihistumise taastootmine – seos suutlikkusega (habitus)

Meritokraatia ja selle kriitika

Meritokraatia - riigikord , kus hüved jaotunud vastavalt „teenitusele“ (võimekus + ettevalmistus)
Kriitika – sotsiaalse päritolu eelised

J. Goldthorp’i klassimudel

Teenistusklass – I tippprofessionaalid, tippjuhid , kõrgemad ametnikud; II Profesionaalid, keskastmejuhid. Vaheklass ( keskklass ) – III madalamad „valgekraed“ – kontoritöötajad, rutiinne kantseleitöö, müük ja teenindus; IV Väikeettevõtjad, sõltumatud ametimehed; V Tehnikud, töödejuhatajad („poolenisti sinikraed“). Töölisklass – VI Oskustöölised VII Lihttöölised

J. Goldthorpi klassimudeli kriitika

Ametikoht pole ainumäärav klassipositsiooni hindamiseks (ei hinda mitteaktiivseid – töötud , tudengid , pensionärid, lapsed); ei arvesta muutuvaid olusid ühiskonna ja indiviidi tasandil (uued ametikategooriad); skeem on meestekeskne

Klassid : kõrgklass , keskklass, töölisklass, alamklass – määratlused

Kõrgklass – Sotsiaalne klass, mis moodustub jõukamatest ühiskonnaliikmetest, eelkõige oma varanduse /jõukuse pärinud suurettevõtete või aktsiakapitali omanikest; „vana raha kõrgklass“ (pikaajaline pärandatav jõukus ) ja „uue raha kõrgklass“ (uus eliit , meelelahutustööstus, it, sport jms)
Keskklass – enamus rahvastikust, „valgekraeliste“ töökohtade ekspansioon 20. saj jooksul
Töölisklass – Kahanev trend, töölisaristokraatia, oskustöölised, lihttöölised
Alamklass – marginaalsed ja tõrjutud, pikaajalised töötud, kodutud, elavad sotsiaalsüsteemi kulul; etnilised vähemused , immigrandid

Klasside olemuse muutumine ( debatt : kas klassid on olemas?)

Sotsiaalse mobiilsuse liigid: vertikaalne, horisontaalne, põlvkondadesisene, põlvkondadevaheline, struktuurne mobiilsus

Põlvkondadesisene – liikumine sotsiaalsete positsioonide vahel elu jooksul
Põlvkondadevaheline mobiilsus – vanemate ja laste põlvkonna võrdlusel põhinev sotsiaalse mobiilsuse määratlemine

Vaesus : absoluutne vaesus, suhteline vaesus, vaesuspiir ; vaesuse riskigrupid

Absoluutne vaesus – põhivajadused rahuldamata, ressursside piiratus
Suhteline vaesus – toimetulek vähemaga, kui ühiskonnas tavapäraselt eeldatakse
Absoluutne vaesuspiir – füsioloogiline elatusmiinimum (minimaalsed hädavajalikud kulud)
Suhteline vaesuspiir – 60% sissetuleku mediaanist leibkonnaliikme kohta
Eestis suhteline vaesus 18,7%, absoluutne vaesus 7,3% 2007
Vaesuse riskigrupid Eestis – kõige haavatamad noored 18-24 (21,4%) ja 65+ (24,4%), üksikud pensionärid 47,6%
Sotsiaalne tõrjutus kui üldmõiste ja selle erinevad väljendusvormid: sotsiaalne, majanduslik, kultuuriline, poliitiline, ruumiline/geograafiline tõrjutus
Sotsiaalne tõrjutus – viitab protsessidele, tänu mille indiviidid ei saa enam täiel määral ühiskonnas osaleda. Teatud indiviididele või gruppidele ei ole samad võimalused, mis enamusel .
Sotsiaalne-
Majanduslik – mitteosalus väärtuste loomises (tööturutõrjutus) ja tarbimises (individuaalne või kollektiivne)
Kultuuriline – hariduse puudumine, tahtlik mitteosalus, sallimatus, ksenofoobia
Poliitiline – osaluse, informeerituse, tõlgendusoskuse puudumine, võõrandumine
Ruumiline/geograafiline – elupiirkonnast tingitud eraldatus
Kirjandus: Giddens, A. (2009) Sociology: ptk 12, 13
Swedberg, R. (2007) Principles of Economic Sociology: lk 477-567

Loeng – Muutused tootmises ja tarbimises

Erinevad lähenemised tarbimisele ning nende peamised erinevused

Loe slaididelt

Elustiili mõiste ja elustiili kujunemine

Elustiil – kujutab endast elu stiliseerimist, mis tähendab individuaalsuse väljendamist läbi teatud sümbolilist väärtust omavate kaupade, teenuste ja sotsiaalsete praktikate.
Elustiili kujunemine – modernses ühiskonnas kujundatakse enese personaalset identiteeti eelkõige läbi igapäevaeluliste valikute – riietumine , vaba aja sisustamine , (kultuur)tarbimine jne

Milliseid nähtusi tarbimises on toonud kaasa globaliseerumine?

Disniseerimine – tematiseerimine, hübriidne tarbimine, kauplemine , perfomatiivne tööjõud
McDonaldiseerumine – efektiivsus, kalkuleeritavus, ennustatavus, kontroll
Walmarting

Sümboliline majandus: mõiste, milles avaldub

Globaalmajandus on ümberkujunemas materjaalsete asjade tootmisest „väärtuse“ tootmisele; sageli kasutataksegi sellise muutuse kirjeldamiseks väljendit nagu sümboliline majandus. Ta on linnaline ja rajaneb sümbolite tootmisele; sümbolid on baastoode; ruumi tootmine ning linna ja kultuuri sümbolite tootmine.
Kultuurilise tarbimise kasv ja vastav tööstus toidab linnade sümbolilist majandust, nende oskust toota sümboleid ja ruumi. Kultuur meelitab ligi äritegevusi, tugevdab linna kuvandit kui innovatsioonikeskust, suudab luua unikaalset kuvandit. Linnad vajavad, kuna see kindlustab nende poliitilist ja majanduslikku jõudu. Omab reaalset majanduslikku võimu.

Subkultuuride eristumine laiemast ühiskonnast ja subkultuurisisene eristumine

subkultuuride eristumine laiemast ühiskonnast - Spordisubkultuuride elitism , mis rajaneb materiaalse edukuse näitamisel ning arendatud oskustel (lumelaudurid).
Elitism - tugineb uskumusel, et õige muusikaline maitse rajaneb teistega võrreldes rafineeritumal intellektuaalsusel (klubikultuur, metal ).
subkultuurisisene eristumine:
Hierarhiline - kõrgem subkultuuriline kapital rajaneb autentsusel, mida vastandatakse subkultuurisisesele
kommertsialiseerumisele või ideoloogiatühjale stiili järgimisele.
Alastiilide järgijad (spordisubkultuuris erinevad võtted, muusika alastiilid nt metalis heavy -; nu-;trash-; death -; doom- ja black metal).
Omavahel tihedamalt seotud sõpruskonnad (elukoha, alastiili või muu tegevusega seotuse järgi).

Ökoloogilised hoiakud ja ühiskonna jätkusuutlikkus

Milliseid samme säästva arengu nimel saab teha ökoloogilise moderniseerumise raames?

Säästev areng kui sotsiaalse ideaali teostumine eeldab üldsuse osalemist, orienteeritud majandushoobade, nt ökomaksureformi rakendamist ning vajalike hoiakute, eeskätt keskkonnahoidliku nõudlus - ja tarbimiskultuuri kujundamist.
Poliitika mõju tarbimisele ning tarbimisharjumused ja elustiil
Ökotarbimine
Ökoloogiline moderniseerumine
Swedberg, R. (2007) Principles of Economic Sociology, ptk 10
Giddens, A. (2009) Sociology: vt. teemasid - Environment ; Class and lifestyle; Stratification and Social Class; Work and the Economy
Venekeelne kirjandus: Giddens, A. (2005) Cоциология
NB! Lisaks loengumaterjalile tuleb eksamile kaks küsimust seminaritekstide põhjal. Palun vaadake üle tekstid, koos Moodle´is olevate küsimustega tekstide kohta.

.DOCX Laadi alla originaalfail 10 lk · .docx · 72 allalaadimist

Majandussotsioloogia eksami konspekt kordamisküsimused #1

Majandussotsioloogia eksami konspekt kordamisküsimused #2

Majandussotsioloogia eksami konspekt kordamisküsimused #3

Majandussotsioloogia eksami konspekt kordamisküsimused #4

Majandussotsioloogia eksami konspekt kordamisküsimused #5

Majandussotsioloogia eksami konspekt kordamisküsimused #6

Majandussotsioloogia eksami konspekt kordamisküsimused #7

Majandussotsioloogia eksami konspekt kordamisküsimused #8

Majandussotsioloogia eksami konspekt kordamisküsimused #9

Majandussotsioloogia eksami konspekt kordamisküsimused #10

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 10 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2014-11-30 Kuupäev, millal dokument üles laeti

72 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

klzo Õppematerjali autor

Põhimõisted: kultuur ja majanduskultuur, väärtused, sotsialiseerumine, roll ja rollikonflikt,
identiteet ja selle erinevad vormid, võim, sotsiaalne struktuur
Majanduskultuuri avaldumine erinevatel ühiskonna tasemetel
Institutsiooni mõiste, nende funktsioon majanduselus, stabiilsus ja muutumine.
Riigi, ühiskonna ja majanduse arengu eeltingimused A.Smith’i järgi
K.Marx: kuidas mõistis sotsiaalse muutuse seaduspära ning ühiskonna struktuuri
põhiolemust; milles seisneb tööjõu võõrandumine; väärtuse käsitlus; kriitika
Durkheim: mehhaaniline ja orgaaniline solidaarsus, anoomia
Weber: sotsiaalse muutuse olemus; kapitalismi põhitüübid; domineerimistüübid; religiooni
(protestantismi) ja kapitalismi arengu omavaheline seos
Põhimõisted: globaliseerumine (sh sellega kaasenvad muutused majanduses ja poliitikas),
riksid, globaaldebattide koolkonnad, jätkusuutlikkus (sh jätkusuutlik ühiskond)
Giddens ja Beck: kaasaegse ühiskonna põhijooned: refleksiivsus, individualiseerumine, aja ja
ruumi lahutatus, riskiühiskonna mõiste Beck’i järgi

Sarnased õppematerjalid

docx

Majandussotsioloogia kordamisküsimused 2015

Majandussotsioloogia kordamisteemad ja toetav kirjandus eksamiks valmistumisel (kättesaadav raamatukogust ja osaliselt ka Moodle’st. A.Giddens’i õpikut Sociology võite kasutada nii 2009 kui 2013 väljaannet, vastavalt kättesaadavusele. Pange tähele, et 2013 väljaandes on teemasid veidi rohkem ja seetõttu on peatükid teiste numbritega. Teemade järgi on need aga hõlpsasti leitavad). LOENGUMATERJALIDE põhjal on eksamitöös testiküsimused järgmistel teemadel: 2. Loeng – Ühiskonna areng ja (majandus)sotsioloogia kujunemislugu  Riigi, ühiskonna ja majanduse arengu eeltingimused A.Smith’i järgi, selle kriitika  K.Marx: kuidas mõistis sotsiaalse muutuse seaduspära ning ühiskonna struktuuri põhiolemust; milles seisneb tööjõu võõrandumine; väärtuse käsitlus;  Durkheim: mehhaaniline ja orgaaniline solidaarsus, anoomia;  Weber: sotsiaalse muutuse olemus; kapitalismi põhitüübid; domineerimistüübid; Swedberg, R. (2003/

Majandus

docx

Majandussotsioloogia eksmiks kordamine

2. Loeng – Ühiskonna areng ja (majandus)sotsioloogia 2. Loeng – Ühiskonna areng ja (majandus)sotsioloogia kujunemislugu kujunemislugu 1. Riigi, ühiskonna ja majanduse arengu eeltingimused A. Smith’i järgi, selle kriitika 6. Riigi, ühiskonna ja majanduse arengu eeltingimused A. Smith’i järgi, selle kriitika Riigi rikkuse ja ühiskondliku arengu eeldused: Riigi rikkuse ja ühiskondliku arengu eeldused:  tööviljakuse kasv, mille tagab tööjaotus;  tööviljakuse kasv, mille tagab tööjaotus;  turukonkurents;

Sotsioloogia

docx

Majandussotsioloogia eksamikonspekt

II Loeng – Ühiskonna areng ja majandussotsioloogia kujunemislugu 1. Riigi, ühiskonna ja majanduse arengu eeltingimused A.Smith’i järgi, selle kriitika  Tööviljakuse kasv läbi tööjaotuse, spetsialiseerumise Töö – algne univeersaalne vahetusväärtus, määrab kauba hinna (mitte kuld) Tööjaotus – uued tehnoloogiad, spetsialiseerumine -> tööviljakuse kasv Rahvusvaheline tööjaotus -> efektiivsis ja lõputu kasvumasin, tööjaotuse süvenemine, mahtude kasv, laienemine, tootmise ümberkorraldamine, madalad hinnad  Vaba konkurents, majanduse eneseregualtsioon Vaba konkurents - >majandusliku arengu motor Vabanemine riigi piirangutest Ratsionaalne isiklik huvi + vaba turg = majanduslik õitseng  Riik tagab kollektiivsed hüved Riik sekkub, kus isereguleerimine ei toimi – tagab “avalikud hüved”, mida turg ei suuda:  Infrastruktuur, seadused, kord, süsteemi jätkusuutlikus, haridus jne. Kriitika - “

Majandussotsioloogia

docx

Majandussotsoloogia põhjalik eksami materjal

Majandus ühiskonnas Kultuur – ühiskonna liikmetele iseloomulik eluviis koos nende poolt loodud materiaalsete väärtustega. Majanduskultuur – veendumused, hoiakud ja väärtushinnangud, mis kujundavad üksikisikute, organisatsioonide ja institutsioonide majandulikku tegevust. Väärtused – indiviidi või grupi arusaamad sellest mis on ihaldusväärne, sobiv, õige, vale. Väätused on tugevalt seotud kindla kultuuriga. Sotsialiseerumine – isiksuse kujunemise protsess, mille käigus omandatakse ühiskonnale või grupile omaseid väärtusi, norme, hoiakuid, käitumisstandardeid. Sotsiaalsed rollid – käitumisnormide ja –praktikate kogum, mis seostub kindla sotsiaalse positsiooniga. Rollikonfliktid – kui inimese üks roll on vastuolus teis(t)ega, nii rollidevahelised kui rollisisesed. Identiteet – indiviidi teadmine selle kohta, kes on tema ise ja kes on teised indiviidid. Identiteedi eri vormid: Primaarsed / esmased identiteedi vormid – omandatakse varajases elu

Majandussotsioloogia

docx

Majandussotsioloogia kordamisküsimused eksamiks

Majandussotsioloogia eksam 2. loeng - Ühiskonna areng ja (majandus)sotsioloogia kujunemislugu 1) Riigi, ühiskonna ja majanduse arengu eeltingimused A.Smith'i järgi, selle kriitika. Majandustegevus (eriti koloniaalmaades) vajas riigilt poliitilist ja militaarset kaitset. Riigi rikkuse ja ühiskondliku arengu eeldused: · tööviljakuse kasv, mille tagab tööjaotus; · turukonkurents; · kollektiivsed hüved tagatud riigi poolt (õiguskord, riigikaitse, avalikud teenused, sh haridus). KRIITIKA: 2) K.Marx: kuidas mõistis sotsiaalse muutuse seaduspära ning ühiskonna struktuuri põhiolemust; milles seisneb tööjõu võõrandumine; väärtuse käsitlus 3) Durkheim: mehhaaniline ja orgaaniline solidaarsus, anoomia. mehhaaniline solidaarsus - individuaalsed erinevused on väikesed, ühised ideed on intensiivsemad ja arvukamad kui individuaalsed, ühiskonnaliikmed pühenduvad ühisele eesmärgile. See solidaarsus saab kasvada

Töökeskkond ja ergonoomika

docx

Majandussotsioloogia kordamismaterjal

Sotsioloogia kordamine 2. Loeng – Ühiskonna areng ja (majandus)sotsioloogia kujunemislugu 1. Riigi, ühiskonna ja majanduse arengu eeltingimused A.Smith’i järgi, selle kriitika Arengu eeldus 1: tööviljakuse kasv läbi tööjaotuse, spetsialiseerumise • Töö = algne universaalne vahetusväärtus, määrab kauba hinna • Tööjaotus => vilumus, uued tehnoloogiad, spetsialiseerumine => tööviljakuse kasv, aga ka rutiin, ühekülgsus • Rahvusvaheline tööjaotus => efektiivsus + lõputu kasvumasin: konkurents, tööjaotuse süvenemine, toodangu mahu kasv, laienemine uutele turgudele, tootmise ümberkorraldamine, madalamad hinnad (prognoosis Inglismaa arengut) Arengu eeldus 2: vaba turukonkurents, majanduse eneseregulatsioon • Vaba konkurents kui majandusliku arengu mootor – • Vabanemine riigi seatud piirangutest majandusele • Ratsionaalne isiklik huvi + vaba turg (turu eneseregulatsioon e nähta

Majandussotsioloogia

docx

Majandussotsioloogia kordamisküsimused

2.Loeng Majandus ühiskonnas Mõisted: Ühiskond- otsaalsete suhete ja interaktsioonide süsteem (struktuur), mis seob indiviide, kellele on omane ühine kultuur ja kes end selle ühiskonnaga samastvad(identiteet). sotsiaalne struktuur- sotsiaalset tervikut moodustavate elementie vahelised püsivad seosed ja vastastkune tgevus; võimaldab määratleda indiviidi/grupi kohta (staatust) sotsiaalses süsteemis (nt ühiskond, orgaanisatsioon, pere..). Käsitletav erinevalt nt sotsiaal- majanduslik struktuur, institutsionaalne, tähendusstruktuurid jm kultuur ühiskonnaliikmetele iseloomulik eluviis (sh väärtused ja normid),koos nende poolt loodud materiaalsete väärtustega. Majanduskultuur - veendumused, hoiakud ja väärtushinnangud, mis kujundavad üksikisikute, organisatsioonide ja institutsioonide majanduslikku tegevust. Väärtused- indiviidi või grupi arusaamad sellest, mis on ihaldusväärne, sobiv, õige, vale; -abstraktsed ideaalid ja moraalipõhimõtted; -afektiivsed (

Majandussotsioloogia

doc

Majandussotsioloogia kordamisküsimused eksamiks

Majandussotsioloogia kordamisküsimused Majandus ühiskonnas Kultuur ja majanduskultuur- ühiskonna liikmetele iseloomulik eluviis koos nende poolt loodud materiaalsete väärtustega: edastatakse järeltulevatele põlvkondadele ja teistele ühiskondadele (gruppidele); on muutuv sotsiaalses aeg-ruumis. Väärtused- indiviidi või grupi arusaamad sellest mis on ihaldusväärne, sobiv, õige, vale. Väärtused on tugevalt seotud kindla kultuuriga; abstraktsed ideaalid ja moraalipõhimõtted; suhteliselt kestvad. Sotsialiseerumine- isiksuse kujunemise protsess, mille käigus omandatakse ühiskonnale või grupile omaseid väärtusi, norme, hoiakuid, käitumisstandardeid. Kujuneb individuaalne sotsiaalne kogemus. Roll- käitumisnormide ja -praktikate kogum, mis seostub kindla sotsiaalse positsiooniga Rollikonflikt- kui inimese üks roll on vastuolus teis(t)ega, nii rollidevahelised kui rollisisesed. Identiteet- indiviidi teadmine selle kohta, kes on

Majandussotsioloogia

Rohkem sarnaseid