kooslustele ja ökosüsteemidele Majandusliku väärtuse hindamisel 2 lähenemisviisi: Majandusliku väärtuse 3 tasandit: Turu- e. tootmisväärtus (nt. kui palju küttimisel saadud liha väärt on) Kasutamata ja looduslikus seisundis oleva ressursi väärtus (nt. loodusturism) Tulevikuväärtus (nt. potentsiaal koduveise aretamisel) Ökoloogia ökonoomika Majandusliku väärtuse 4 tasandit: Otsene kasutusväärtus (mida inimene otseselt kasutada saab) Kaudne kasutusväärtus =avalik hüvis (mida annab otseselt kasutamata – turism, haridusobjekt, veekvaliteet, mulla tootlikkus jm) Tulevikuväärtus – oodatav tulevane väärtus (nt. ravimitööstuses) Olemasoluväärtus (mida inimesed oleksid nõus tegema, maksma selleks, et mingi liik, kooslus välja ei sureks) Ökoloogia ökonoomika
kuulu tagastamisele 6. Maksunõude ja maksukohustuse vahel tehakse tasaarveldus summas 99. 7. Varude inventuuril selgub, et varude turuväärtus on 3.000 euro võrra kõrgem, kui bilansis kajastatud soetusmaksumus 8. Materiaalse põhivara aruandeaasta amortisatsioon summas 5 000 on kajastamata 9. Materiaalses põhivaras kajastub kaevamismasin, mille soetusmaksumus on 15 000, akumuleeritud amortisatsioon 5 000, õiglane väärtus 6 000 ja kasutusväärtus 9 000 10. Maa, soetusmaksumusega 5 000 klassifitseerub kinnisvarainvesteeringuks (raamatupidamises kajastamata). Kinnisvarainvesteeringuid kajastatakse õiglase väärtuse meetodil, ümberklassifitseeritud maa õiglane väärtus on 5 500. 11. Lühiajalise laenukohustuse aruandeaasta intress on 30 (tuleb tasuda järgmise aasta jaanuaris). 12. Kirjel ,,Võlad ja ettemaksed" sisaldub võlg tarnijale 1000 USD, mis on kajastatud
haiguste puudumine uues elukeskkonnas ● suurenenud haiguste levik – üleilmastumisega suurenenud inimeste liikuvus; killustunud looduskaitsealadel suur asustustihedus soodustab haiguste levikut; rikutud elupaigas organismid vastuvõtlikumad; liikide uued kokkupuuted 06.02.2018 – Looduse väärtustamine, õpikust lk. 59-80 Kuidas kirjeldatakse teoorias looduse väärtusi? (Otsene kasutusväärtus jne. - õpikust lk. 63.). Otsene kasutusväärtus – iseloomustab tooteid, mida inimesed otse tarbivad (nt küttepuud, mereannid). Kaudne kasutusväärtus (majandusteaduses tuntud ka kui avalikud hüvised) – kujutavad endast hüvesid, mida elurikkus pakub, ilma et seda füüsiliselt tarvitataks ja hävitataks (nagu väärtus turismi- või haridusobjektina, veekvaliteet, mullastiku tootlikkus jmt). Tulevikuväärtus – oodatav tulevane kasu inimühiskonnale (nt võimalike uute ravimite avastamine).
vaenlaste ja haiguste puudumine uues elukeskkonnas suurenenud haiguste levik üleilmastumisega suurenenud inimeste liikuvus; killustunud looduskaitsealadel suur asustustihedus soodustab haiguste levikut; rikutud elupaigas organismid vastuvõtlikumad; liikide uued kokkupuuted 06.02.2018 Looduse väärtustamine, õpikust lk. 59-80 Kuidas kirjeldatakse teoorias looduse väärtusi? (Otsene kasutusväärtus jne. - õpikust lk. 63.). Otsene kasutusväärtus iseloomustab tooteid, mida inimesed otse tarbivad (nt küttepuud, mereannid). Kaudne kasutusväärtus (majandusteaduses tuntud ka kui avalikud hüvised) kujutavad endast hüvesid, mida elurikkus pakub, ilma et seda füüsiliselt tarvitataks ja hävitataks (nagu väärtus turismi- või haridusobjektina, veekvaliteet, mullastiku tootlikkus jmt). Tulevikuväärtus oodatav tulevane kasu inimühiskonnale (nt võimalike uute ravimite avastamine).
1 Masina soetusmaksumus on 100, eeldatav kasulik eluiga 5 aastat, masina amortisatsioonikulu kahekordse kahaneva jäägi meetodil teisel aastal on a. 24 b. 25 c. 23 d. 22 Question 2 Bilansi maht suureneb, kui a. ostetakse järelmaksuga põhivara b. saadakse pangalaen c. laekub ostjalt ettemaks Question 3 Omakapitali alaliigid on näiteks a. oma osad või aktsiad b. kasum c. aktsia- või osakapital d. ülekurss e. omakapital f. laenukapital g. reservkapital h. võõrkapital Question 4 Bilansi maht ei muutu, kui a. saadakse tagasi tarnijale tehtud ettemakse b. antakse töötajale laenu c. makstakse välja palgad d. tehakse tarnijale ettemaks Question 5 Immateriaalset põhivara kajastatakse bilansis a. õiglases väärtuses b. neto realiseerimismaksumuses c. soetusmaksumuses d. soetusmaksumuses, millest on maha arvatud akumuleeritud kulum ja võimalikud väärtuse languse...
eest Question 18 Immateriaalse põhivara objektid hinnatakse alla a. nende kaetavale väärtusele, juhul, kui varaobjekti kaetav väärtus on väiksem tema bilansilisest jääkmaksumusest b. nende õiglasele väärtusele, juhul, kui varaobjekti õiglane väärtus on väiksem tema bilansilisest jääkmaksumusest c. juhul, kui varaobjekti bilansiline väärtus on väiksem tema bilansilisest jääkmaksumusest d. nende kasutusväärtusele, juhul, kui varaobjekti kasutusväärtus on väiksem tema bilansilisest jääkmaksumusest Question 19 Järgmiste asjaolude esinemisel peab ettevõtte juhtkond kaaluma vajadust varude allahindluseks: a. varude füüsiline inventuur on tuvastanud, et varud on riknenud b. teatud varuobjektide turuhind on tõusnud c. teatud varuobjekte ei ole võimalik müüa d. varude füüsiline inventuur on tuvastanud et nende füüsiline seisund on halvenenud e. sarnaste varuobjektide turuhind on langenud Question 20
Uuriv ehk kirjeldav lähtub minevikust ja olevikust ning projekteerib selle põhjal tulevikku. Normatiivne lähenemine seab eesmärgi, milleni tahetakse jõuda ning kirjeldab vajalikke tegevusi. Tuleviku uuringu meetodid sananeb teistele uurimustele, erinevus tuleb sisust ning eesmärgist. 3.7.2 Hindav uuring Ka hindav uuring ei erine teistest uurimustest meetodite poolest (Krathwohl, 2004d, 588-589). Hindava uuringu eripära on ajendatus otsustest hüpoteeside asemel. Oluline on kasutusväärtus, mis viitab omakorda ka kogu protsessi usaldusväärsusele. Hindamise eesmärk on eemaldada olemasoleva informatsiooni hulgast kahtlus ning luua otsuste tegemiseks sobilik keskkond. Hindav uuring ei anna sarnaselt põhjaliku uurimisega täielikku kindlust, kuid loob sobivaima keskkonna otsuste langetamiseks. Uuringu kasutusväärtus lisab tulemuste kirjeldamisele ka lihtsuse aspekti, et tulemusi võimalikult laialt jagada. 3.7.3 Tegevusuuring
"arengutee, mis rahuldab praeguse põlvkonna vajadused ja püüdlused, seadmata ohtu tulevaste põlvkondade samasuguseid huve." 8) Igaühe kohustused keskkonnaõiguses: Kaitsta elu ja tagada tulevastele põlvedele inimväärne elukeskkond. Igaüks on kohustatud säästma elu- ja looduskeskkonda ning hüvitama kahju, mis ta on keskkonnale tekitanud. 9) Keskkonnaväärtused: (Keskkonnakaitsjad jaotavad keskkonnaväärtused tavaliselt kolmeks) -otsene aineline ehk kasutusväärtus: seondub enamasti sellega, mil määral saab inimene loodusesse sekkuda ja seda tarbida ainelise kasu eesmärgil olgu see siis peavari või toit. Inimeste selline sõltuvus loodusest on endiselt suur, kuigi moodsad tehnoloogiad on seda mõnevõrra vähendanud. Keskkonna otsestele väärtustele toetuv väärtussüsteem peab õigeks üksnes väga piiratud keskkonnakorraldust ja sedagi vaid juhul, kui selle eesmärk on kaitsta inimeste huve.
Pole harv probleem see, kui lahkuva töötajaga koos lahkub organisatsioonist ka hulk väärtuslikke teadmisi. Varjatud teadmisi võib tihti nimetada ka pädevuseks. Organisatsiooniline teadmus ei ole kõigi organisatsioonis töötavate inimeste teadmuste summa, vaid inimeste teadmus saab organisatsiooni teadmuseks siis, kui ta on jäädvustatud ja kinnistatud dokumentides või tegevustes. Teadmised ei ole väärtus omaette, neil peab olema kasutusväärtus. Teadmiste tööle rakendamine, arendamine ja nende tulemuslik kasutamine toimub teadmusjuhtimise kaudu. Mike Davidson peab ärifilosoofias olulisteks järgmisi aspekte: Missioon: Mida me saavutada tahame?, Konkurents: Kuidas saada konkurentsieelis? Tootlus: Kuidas saavutada tulemusi?, Muutused: Kuidas saame hakkama muutustega? Teadmusjuhtimises ja kõiges muus sarnases, on oluline vaid see, mis parandab
neid järgida. Kui erijuhtudel tuleb kasutada muid põhimõtteid, siis tuleb seda selgelt põhjendada. 49) Selgita mõisteid hind, maksumus, väärtus Hind- on termin, mida kasutatakse vara eest küsitud, pakutud või tasutud summa väljendamiseks. · See on fakt, vaatamata sellele, kas see tehakse avalikuks või hoitakse salajas. 50)Loetle väärtuse liike · Turuväärtus · Eriväärtus · Harilik väärtus · Investeeringuväärtus · Kasutusväärtus · Lõpetusväärtus · Sundmüügiväärtus · Tegutseva ettevõtte väärtus · Õiglane väärtus 51) Turuväärtuse definitsioon Turuväärtus on hinnangul põhinev summa, mille eest vara peaks väärtuse kuupäeval minema üle tehingut sooritada soovivalt müüjalt tehingut sooritada soovivale ostjale sõltumatus ja võrdsetel alustel toimuvas tehingus pärast kõigile nõudele vastavat müügitegevust, kusjuures osapooled on tegutsenud teadlikult, kaalutletult ning ilma sunduseta.
evolutsiooni jätkumine) Looduse eksistentsiaalsest väärtusest Rikkamad looduskaitseorganisatsioonid: •The Nature Conservancy •WWF •Sierra Club •Loomaaiad 4 SLAID 1. Mis on keskkonna eetika? Keskkonnaeetika on filosoofiaharu, mis •käsitleb inimese suhet ümbritseva loodusega, •analüüsib ja väljendab loodusmaailma eetilist väärtust 2. Mis on instrumentaalne väärtus? Instrumentaalne väärtus on kasutusväärtus (tooted, teenused, informatsioon, hingelis- psühholoogiline), seondub materiaalsete kasudega, mida inimene loodusest saab sellesse sekkudes või seda tarbides. 3. Mis on iseväärtus? Iseväärtus on iga liigi sisemine väärtus, sellel ei ole mingit seost inimeste vajadustega. 4. Kirjelda antropotsentrismi olemust. Võrdle teiste eetika mõtteviisidega. - Inimkesksus; loodus ressursside allikas; juurdunud usundites; rõhutab looduse instrumentaalset väärtust.
ESTONIAN UNIVERSITY OF LIFE SCIENCES Institute of Economics and Social Sciences BOOK REVIEW ("Foreign direct investments in the Estonian economy", University of Tartu, Urmas Varblane) (Pages : 10 20) Prepared: Kadri Tamm, MF-I-5 Tartu 2007 I read book about direct investments in the Estonian economy. The book is issued by University of Tartu and the writers are also scientists from University of Tartu. "Foreign direct investments are relatively new phenomenon for Estonia because during the nearly five decades as part of the Soviet economic system, our economy received virtually none. Such economic isolation from the West lasted until the early 1990s. In consequence of the mid-...
Kadri Sado TEKSTIANALÜÜS FLEE.02.098 Elame tarbimisühiskonnas ning seetõttu on kaubal ( toode, teenus, idee) meie jaoks väga suur tähendus. Turundus ja reklaam loovad asjadele väärtuse ning tihtipeale jääb kauba kasutusväärtus suuresti alla kaubamärgile endale. Ostetakse pigem märki, kui toodet ennast. Põhjuseks võib tuua ehk inimeste väärtushinnangud, mida kujundab meie endi ümbritsev ühiskond. Reklaam on sõnum tootjalt tarbijale. Reklaami eesmärk on eelkõige kauba müügi edendamine. Reklaamija arvestab reklaami koostades eelkõige tarbijaskonnaga, et saavutada reklaamiefekt. Tema käsutuses on palju erinevaid vahendeid, et täita eesmärke. Kõige ulatuslikum osa reklaamist kuulub ilmselt visuaalile ehk pildile, sellele järgneb tekstuaalne osa, milles kantakse edasi idee. Käesolevaks analüüsiks olen valinud viis er...
Kui hoone kasutamine oleks jätkunud, oleks võimalik ümberhindluse reservi kandmine jaotamata kasumisse osakaupa iga majandusaasta lõpul. 57 Mat põhivara allahindlus ja selle tühistamine Kui on tekkinud kahtlus, et materiaalse põhivara väärtus on langenud madalamale tema bilansilisest jääkmaksumusest, viiakse läbi vara väärtuse testimine, mille käigus leitakse vara netorealiseerimismaksumus ja vara kasutusväärtus ning kaalutakse vajadust varaobjekti allahindluseks. Varaobjekti kasutusväärtuse hindamiseks prognoositakse järgmiste aastate (mitte rohkem kui 5 a kohta) diskonteeritud rahakäibeid 58 Mat põhivara allahindlus ja selle tühistamine Põhivaraobjekt hinnatakse alla väärtusele, mis on võrdne kõrgemaga kahest järgnevast näitajast: 1) Vara netorealiseerimismaksumus (turuhind miinus müügiga seotud kulud)
käigus kaotsi läheb. Keskkonnamõju hindamine (environmental impact assessment) – Kavandatava tegevuse poolt loodus-, majandus- ja sotsiaalkeskkonnale avaldatava eeldatava mõju kirjeldamine ja hindamine, negatiivsete mõjude vältimis- või leevendamisvõimaluste analüüsimine ning sobivaima lahendusvariandi soovitamine. Tasuvusanalüüs ehk kulu-hüve analüüs (cost-benefit analysis) – Analüüs, mis võrdleb mingi tegevuse kulusid sellest sündiva väärtuse või tuludega. Kaudne kasutusväärtus (indirect use value) – Väärtused ja hüved, mida saab kasutada, ilma et ressurssi füüsiliselt tarvitataks või hävitataks (nt. väärtus turismi- või haridusobjektina, veekvaliteet jms). Tulevikuväärtus ehk võimalusväärtus (option value) – Elurikkuse või mingi muu ressursi potentsiaalne kasu inimühiskonnale tulevikus (nt. võimalike uute ravimitena). Olemasoluväärtus (existence value) – Hüve või rahulolu, mille inimesed saavad teadmisest, et mingi objekt on olemas
maapõeseadus, teeseadus, raudteeseadus, ühisveevärgi ja kanalisatsiooni seadus, energiaseadus(elektrivõrgu, gaasivõrgu, kaugküttevõrgu kaitsevööndite ulatus) Hind- kauba või teenuse eest küsitud, pakutud või tasutud summa. Maksuvus- tasu, mis on vajalik kauba tootmiseks või teenuse osutamiseks. Väärtus- kaupade ja teenuste ning nende ostjate ja müüjate vahelised majandussuhted. (turuväärtus, investeerimisväärtus, kasutusväärtus, eriväärtus). Kinnisvaraturg- koht, kus saavad kokku kinnisvaratehingutes osalejad ja teevad tehinguid. Nõudlust mõjutavad tegurid: elanike ealine struktuur praegu ja tulevikus, sissetulekute tase ja muutus, finantseerimise hind, omafinantseerimine, maksustamine, elanikkonna eelarvamused, poliitilised otsused, väärtuse tõus, inflatsiooni tase. Pakkumist mõjutavad tegurid:keskealiste ja venamate osakaal, uusehituse tase, ehitushind ja
tegevusetusega põhjustatava keskkonnahäiringu vähendamiseks niivõrd, kuivõrd seda on mõistlik eeldada. Kohustus olla teavitatud tegevuse tagajärgedest-Igaüks peab enne sellise tegevuse alustamist, mis põhjustab keskkonnaohu, omandama mõistlikus ulatuses teadmisi, mis tegevuse laadi ja ulatust arvesse võttes on vajalikud keskkonnaohu vältimiseks. Kuidas jagatakse keskkonnaväärtused kolmeks? Keskkonnakaitsjad jaotavad keskkonnaväärtused tavaliselt kolmeks: otsene aineline ehk kasutusväärtus, eksisteerimisväärtus ehk kaudne väärtus ja iseväärtus ehk sisemine väärtus. Neist esimene- aineline- seondub enamasti sellega, mil määral saab inimene loodusesse sekkuda ja seda tarbida ainelise kasu eesmärgil – olgu see siis peavari või toit. Keskkonna kaudne väärtus väljendub tihti keskkonna esteetilise ja ka teatava iseväärtuse tunnustamises. Ühtlasi pööratakse siin tähelepanu asjaolule, et lahkhelide puhul peavad peale jääma inimeste huvid.
5) Kuidas saab (mõõdetaval kombel) määratleda taastustööde eesmärke? Looduskaitselistes projektides tarvis eraldi tähelepanu andmete kogumisele / seirele, tegevuste hindamisele ja riskianalüüsile! 10. Keskkonnaökonoomika Mõisted: Välismõjud majandustegevuse või tehingu osalt peidetud mõjud (kahju, kasu), mis langevad tehinguga mitteseotud pooletele. Ühisomanditragöödia - kõigile avatud ressurss läheb kasutamise käigus kaotsi. Otsene kasutusväärtus loodusressurssidele omistatav väärtus - tooted, mida inimesed otse tarbivad. Kaudne kasutusväärtus väärtused ja hüved, mida saab kasutada ilma, et ressurssi füüsiliselt tarvitataks või hävitataks (nt väärtus turismi- või haridusobjektina, veekvaliteet jms). Tarbimisväärtus väärtus, mis on (loodus)objektil tarbitava kaubana. Tulevikuväärtus e võimalusväärtus elurikkuse või mingi muu ressursi potentsiaalne kasu
rakendamisel arvutatakse, kui palju maksab paisude tõttu saamata jäänud kalade tootmine (kasvatamine) tehistingimustes. Hüpoteetiliselt (või ka tegelikult) kasvatatavate kalade maksumus ongi paisude kahjuliku mõju majanduslik ekvivalent. 11. Loodusvarade hindamine nende kasutus- ja mittekasutusväärtuse järgi. Kasutusväärtus on väärtuste kogum, mis pakub inimestele midagi kasulikku ning on otseselt seotud mingi hüvise kasutamisega. Jaguneb: · otsene (majanduslik) kasutusväärtus o turule suunatud põllumajandustoodang: toit, puit, energiaressursid, jpm o mittehinnatav tulu: puhkamine, maastik, kohalik kultuur · ökoloogilistel funktsioonidel ehk "teenustel" põhinev kasutusväärtus o veeringlus, looduse isepuhastumisvõime, kliimaregulatsioon, atmosfääri koostise regulatsioon, aineringed jt. Näide: metsal on mitu funktsiooni seened, marjad, puhkamisvõimalused, looduselamused. Peale selle
1 Selgitada finantsjuhtimise mõistet; Finantsjuhtimine e. rahaliste ressursside juhtimine on majandussubjekti rahaliste ressurssidega kindlustamine, nende ratsionaalne suunamine ja kasutamine. Finantsjuhtimine kajastab majandussubjekti rahaliste allikate moodustamise ja kasutamise ning rahaliste tehingutega seonduvaid suhteid. 2 Kuidas mõista väärtuse olemust? Hinnanguliselt seisneb vara väärtus väärtuse olemuse printsiibist tulenevalt tema vahetatavusest teis(t)e objekti(de) vastu. 3 Mida nimetatakse tehinguobjekti õiglaseks turuväärtuseks? Tehinguobjekti õiglane turuväärtus on võrdne rahahulgaga, mida maksaks ostja tehingu toimumisel müüjale järgmistel tingimustel: •ostja ega müüja ei ole tehingut puudutava välise surve all; •mõlemad omavad täielikku olulist informatsiooni tehingu objekti ja tehingu tingimuste kohta; 4 Nimeta väärtuse hindamise põhilised meetodid ja selgita nen...
pealisehitus Konflikti roll - pidev võitlus tootmisvahendite omanike ja mitteomanike vahel – klassivõitlus • Sotsiaalne struktuur tuleneb tootmis- ja omandisuhetest(orjandus, feodaalühiskond, kapitalism) Tööjõu võõrandumine: • töölisel pole töö ja töö tulemuse ülekontrolli, tööjõudkui kaup • majanduskasv tugineb tööliste eksluateerimisel(ärakasutamisel):tööandja kasum põhineb töö tulemuste omastamisel Kauba väärtus: • Kasutusväärtus: “naturaalvorm”,kvaliteet, konkreetne • Vahetusväärtus:”väärtusvorm”,kvantiteet, abstraktne(tugineb illusioonile, et on kauba loomulik omadus;sotisaalselt loodud) • Emile Durkheim- funktsionalistliku suuna rajaja Tulenevalt linnastumisest, industrialiseerimisest ja tööjaotuse tekkest tekib sotsiaalne muutus (mehaaniline→ orgaaniline) Mehhaaniline solidaarsus: kogukond, jagatud kogemused ja uskumused, konsensus ja sarnasus;
(see lävi on aja jooksul nihkunud) -AL( alumine lävi) Mis hetkest on ese semiootiline? Praktiline tasand. ( on öeldud, et see ei ole semiootiline. Miks?) sest seal on liiga otsene. Miks osaliselt sellele vastu vaieldakse? -asjad iseeneslikult on tähenduslilkud, sest neid kasutatakse just nimelt mingil viisil, neid kasutavad mingid teatud inimesed. Utilitaarne-kasutaja hindab asju kasutusväärtuse järgi. Denotatiivne- asi tähendab meie jaoks seda, mis on tema kasutusväärtus. Kui me läheme pesumasina kvaliteeti nt hindama. eelteadmised on ebausaldusväärsed. Semiootiline on kõik see, mida saab kasutada valetamiseks. Kommertsiaalne märk: vahetusväärtus, palju raha saab kallid asjad ja odavad asjad Kommertsiaalsus ... hakkab mõjutama kvaliteeti, kallid asjad on kvaliteetsemad kui odavamad. Sotsiokultuuriline, -kõrgeim, abstraktseim tasand sotsiokultuurilised märgid: ((defitsiitsus, sotsiaalne positsioon, hind)) Mood.
pealisehitus Konflikti roll - pidev võitlus tootmisvahendite omanike ja mitteomanike vahel – klassivõitlus • Sotsiaalne struktuur tuleneb tootmis- ja omandisuhetest(orjandus, feodaalühiskond, kapitalism) Tööjõu võõrandumine: • töölisel pole töö ja töö tulemuse üle kontrolli, tööjõud kui kaup • majanduskasv tugineb tööliste ekspluateerimisel(ärakasutamisel):tööandja kasum põhineb töö tulemuste omastamisel Kauba väärtus: • Kasutusväärtus: “naturaalvorm”, kvaliteet, konkreetne • Vahetusväärtus: ”väärtusvorm”, kvantiteet, abstraktne(tugineb illusioonile, et on kauba loomulik omadus; sotsiaalselt loodud) • Emile Durkheim- funktsionalistliku suuna rajaja Tulenevalt linnastumisest, industrialiseerimisest ja tööjaotuse tekkest tekib sotsiaalne muutus (mehaaniline→ orgaaniline) Mehhaaniline solidaarsus: kogukond, jagatud kogemused ja uskumused, konsensus ja sarnasus;
1. Keskkonnaökonoomika definitsioon ja valdkond Keskkonnaökonoomika - ökonoomika, mis tegeleb looduskapitaliga. Nii mikroökonoomika kui ka makroökonoomika sisaldavad mõlemad keskkonnaökonoomika komponenti. 3 põhilist kapitali vormi: finantskapital ja tootmisvahendid, inimkapital, looduskapital. 2. Looduse kogu majanduslik väärtus, Nigula raba. Looduse kogu majanduslik väärtus koosneb erinevatest komponentidest. See jaguneb esialgu kaheks: kasutusväärtus ning mittekasutusväärtus. Kasutusväärtus jaguneb omakorda otseseks tarbimiseks (materiaalne, mittemateriaalne tarbimine ning utilitaarne väärtus), kaudseks tarbimiseks (funkstionaalne kasu). Mittekasutusväärtus jaguneb tulevikuväärtuseks (otsene ja kaudne tarbimine tulevikus), olemusväärtus (teadmine, et säilimine on tagatud) ning pärandväärtus. Nigula raba: Looduskaitseline tähtsus - tutvustab looduskaitselisi väärtusi; ajalooliselt oluline rada -
). 17. Loetle põhivarade maksumused ja kirjelda nende sisu; soetusmaksumus varade omandamise või ehitamisega seotud kulud (põhivara hind, veokulud, montaazi ja seadistamiskulud, notaritasud, jne) ja põhivara rekonstrueerimisel lisanduvad rekonstrueerimiskulud. _ põhivarade taastamismaksumus kulutused põhivara taastamiseks nüüdisaegsetes tingimustes tootmiseks ja teenuste osutamiseks; _ turuväärtus ehk realiseerimismaksumus turuhind, millega saab põhivara müüa; _ kasutusväärtus vara kasutamisel müügituluna genereeritavate rahavoogude nüüdisväärtus; _ bilansiline väärtus netosumma, milles vara on bilansis kajastatud. See on soetusmaksumus, millest on maha arvatud akumuleeritud kulum ja võimalikud allahindlused; _ lõppväärtus ehk likvideerimismaksumus põhivara väärtus tema tööea lõpus (mahakandmisel), milline rahasumma loodetakse saada vara eest kasuliku tööea lõpus ning millest on maha arvatud vara võõrandamisega seotud kulud.
argumendid ei pea oluliseks mitte ainult inimese, vaid ka teiste elusolendite õigust isiklikule heaolule. Biokeskesed argumendid laiendavad heaolu nõuet tavaliselt üksnes loomadele, mõnikord koguni kõigile eluvormidele. Ökokeskesed argumendid kannavad aga hoolt ökosüsteemide eest. Keskkonnakaitsjad jaotavad keskkonnaväärtused tavaliselt kolmeks: otsene aineline ehk kasutusväärtus, eksisteerimisväärtus ehk kaudne väärtus ja iseväärtus ehk sisemine väärtus. Keskkonna kasutusväärtus seondub enamasti sellega, mil määral saab inimene loodusesse sekkuda ja seda tarbida ainelise kasu eesmärgil – olgu see siis peavari või toit. Inimeste selline sõltuvus loodusest on endiselt suur, kuigi moodsad tehnoloogiad on seda mõnevõrra vähendanud. Keskkonna otsestele väärtustele toetuv väärtus-süsteem peab õigeks üksnes väga piiratud keskkonnakorraldust ja sedagi vaid juhul, kui selle eesmärk on kaitsta inimeste huve
27Rikkamad looduskaitseorganisatsioonid: 0 ·The Nature Conservancy 1 ·WWF 2 ·Sierra Club 28Mis on keskkonna eetika? 29Keskkonnaeetika põhiliseks uurimisvaldkonnaks on inimese ja looduse vahelised suhted. Kui keskkonnaeetika rakenduslik pool püüab neid suhteid reguleerida, siis metaeetiline pool püüab välja selgitada, milline on üleüldse looduse väärtus, et sellest lähtuvalt tuletada reeglid inimeste jaoks. 30Mis on instrumentaalne väärtus? 31Ehk kasutusväärtus (info- infokandjad, raamatukogu; tooted- mets, toit, meditsiin, geenid; teenused- kliima paigashoidmine, mullatekke; hingelis-psühholoogiline- positiivseid emotsioone toovad asjad). Instrumentaalne väärtus on vahend millegi muu saavutamiseks. 32Mis on iseväärtus? 33Ehk sisemine väärtus ei ole erinevateks üksikuteks lammutatav nagu instrumentaalne on. Millel/kellel on iseväärtus? Kas iseväärtus on objektiivselt olemas või see on subjektiivselt omistatud objektile?
Majandusarvestus Kaugõppe osakong ARVESTUSE ALUSED Ainetöö Üliõpilane: Juhendaja: Aino Sillamaa Tallinn 2005 SISUKORD SISSEJUHATUS........................................................................................................................................... 3 1.MAJANDUSAASTA ARUANDE KOOSTAMINE.................................................................................4 2. TEGEVUSARUANNE..............................................................................................................................9 3. ASTAARUANDE ARVESTUSPÕHIMÕTTED....................................................................................10 3.1. Nõuded ostjate vastu..................................................................................................................
ümberarvutamise meetod ja muud dokumendid, aruanded. 6.7. Materiaalse põhivara hindamine Igal bilansipäeval hindab ettevõtte juhtkond, kas on märke, mis võiksid viidata varade väärtuse langusele. Kui on kahtlusi mõne varaobjekti väärtuse langemise suhtes alla selle 15 bilansilise väärtuse, tehakse vara väärtuse test, mille käigus leitakse vara neto müügihind ja vara kasutusväärtus ning hinnatakse vajadust vara allahindluseks. Igal järgmisel bilansikuupäeval hinnatakse, kas on tõenäoline, et kord alla hinnatud varade kaetav väärtus on vahepeal tõusnud. Kui see on tõenäoline, tuleb korraldada uus väärtuse test. Kui selle tulemusel selgub, et vara kaetav väärtus on tõusnud üle bilansilise jääkmaksumuse, tuleb varasem allahindlus tühistada ja vara bilansilist jääkmaksumust suurendada. Ülempiiriks
MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: 01.01.2011 aruandeaasta lõpp: 31.12.2011 ärinimi: OÜ Baltic Premator registrikood: 10521993 tänava nimi: Kopli 103 linn: Tallinn maakond: Harju maakond postisihtnumber: 11712 telefon: +372 6102655, +372 6102255 faks: +372 6102073, +372 6102999 e-posti aadress: [email protected] veebilehe aadress: www.blrt.ee OÜ Baltic Premator 2011. a. majandusaasta aruanne Sisukord Tegevusaruanne 3 Raamatupidamise aastaaruanne 4 Bilanss 4 Kasumiaruanne ...
LINNAGEOGRAAFIA. Kordamise teemad EESTI MAAÜLIKOOL, PKI 2014 1. Linnageograafia teoreetilisi käsitlusi: põhisisu, olulisemad teooriad ja mudelid Linnaökoloogia (lk 86-94) Varajase linnaökoloogia kõige tähtsam arendaja oli Chicago koolkond Ameerikas. Sellesse kuulusid nt Ernest Burgess, Robert Esra Park, R.R. McKenziz ja Louis Wirth, kes töötasid 1920-1930a Chicago ülikooli sotsiaal- ja majandusteaduskonnas. Linnaökoloogiline lähenemine oli pärit sotsiaalsest darvinismist ja taimeökoloogiast. -Inimene on looduse osa ning inimtegevuse arengut reguleerivad loodusseadustega sarnased reeglid: tugevamad paiknevad linna paremates kohtades ning nõrgemad kehvemates. Sellise arusaama tõttu pöörati linnaökoloogias suurt tähelepanu morfoloogilistele küsimustele kus erinevad inimtegevused linnades paiknevad ja kuhu erineva sotsiaalse jakultuurilise taustaga inimesed kolivad. -Linnaöko...
kaup. kaup. väärtuse käsitlus? väärtuse käsitlus? Kauba väärtus: Kauba väärtus: Kasutusväärtus: „naturaalvorm“, kvaliteet, konkreetne Kasutusväärtus: „naturaalvorm“, kvaliteet, konkreetne Vahetusväärtus: „väärtusvorm“, kvantiteet, abstraktne. Vahetusväärtus: „väärtusvorm“, kvantiteet, abstraktne.
Ökosemiootika 9.09.2015 Teadusliku ökoloogia teke Ameerika ökoloog Frederic. E. Clements (1874-1945), Research Methods of Ecology (1905), Plant Succession (1916) Metoodika uuritava piirkonna taimestiku kirjeldamiseks (isendite kokkulugemine teatud piiratud alal ja selle põhjal järelduste tegemises laiema piirkonna kohta). Kooslused arenevad suksessioonidena (teatud kindlad arenguetapid) ja jõuavad kliimakskoosluseni (Eestis okaspuumetsad). Matemaatilise ökoloogia algus 1920ndatel. Ameerika statistik Alfred J. Lotka ja Itaalia matemaatik Vito Volterra arendasid 1925-1926 üksteisest sõltumatult välja matemaatilised meetodid populatsioonide dünaamika uurimiseks. Lotka-Volterra võrrandisüsteem kiskja ja saaklooma populatsioonide arvukuste vastassuhteid kirjeldav diferentsiaal-võrrandsüsteem nt jänese arvukus ja ilvese arvukus tulev teatava hilinemisega järele (ideaa...
tegemine - kuna tema inimlik funktsioon on taandatud looma omadele." (Marx: Varased kirjutised: 326). Milline oli Marxi aeg? 3. Tootmisvahenditest võõrutamine loob klassivõitlust: enamus ei saa lubada endale asju, mida nad on teinud. Minu töö väärtus ei ole seotud asjade väärtusega, mis ma toodan. See vahe, mis jääb üle, on kasum. Marx: iga ühiskond peab oma tööjõudu sedasi rakendama, et enda püsimajäämiseks vajalikke materjale toota. Ehk siis kasutusväärtus peab olema tagatud - see on majanduse ja kultuuri olemuslik sisu. Kuid Marxi kapitalistidel on kasutusväärtuset sügavalt poohui. Kapitalistidele on kasutusväärtus ainult vahend, et saavutada kasumit. Võõrandunud vajadused Masinavärk, mis toodab objektiivsete kultuuriobjektide hunnikut peab tootma ka uut tarbimist (Marx) ,,Maakera uurimine igasse suunda, uute asjade kasutuselevõtmine ja uute kasutuste leidmine vanades.. ehk lodusteaduste rakendamine oma täiuses; samamoodi
kehtiv kord. Adorno (1903-1969) visandas kultuuritööstuse idee essees "Fetisi iseloomustus muusikas ja kuulamise taandareng". Kunstiteose väärtust hakkab mõõtma teatud rahasumma, aga mis juhtub kunstiteose tõelise väärtusega, kui seda hakkab asendama rahaline väärtus? Kunstikogemus, mis on ainulaadne, kvantifitseeritakse turusuhete kaudu, aluseks Marxi kauba tõlgenduse, mis ütleb et kaubal on kaks väärtust: 1) vahetus- ehk turuväärtus: raha, mis saadakse turul kaubeldes 2) kasutusväärtus: praktiline kasu, mida inimesed sellest kaubast saavad. Kapitalistliku teooria järgi on vahetusväärtus domineeriv, kuna kapitalismi majanduslik loogika valitseb inimeste tõeliste vajaduste üle (Marx ei pidanud silmas kunsti, selle teemaga seob selle mõtte Adorno). Inimestevahelised suhted muutuvad asjadevahelisteks (kaubalisteks) turusuheteks. Frankfurti koolkond ütleb, et tõeline kunst toetub täiesti teistele alustele, kui see kaubanduslik suhe (kunst)
Kuid kui inimese väärtusi vahendab ainult raha kuidas me teeme heade ja halbade sotisiaalsete väärtuste vahel vahet? (vrd Thatcheri ,,ühiskonda pole", igaüks otsustab ise) Solidaarsust pole - selleks on vaja raamistikku, mis seisaks inimestest kõrgemal. Pole sellist raamistikku: kultuur vs äri, kultuur vs tsivilisatsioon, staatus vs leping, mehaaniline solidaarsus vs orgaaniline solidaarsus, kogukond vs assotsiatsioon, praktika vs töö, kasutusväärtus vs vahetusväärtus jne sümboliseerivad kõik seda. Staatusest sai tarbekaup. Ja selle tulemuseks ongi, et kultuur muutus selleks, mida ei saa osta: sünnipära, legitiimsus, kasvatus. Kunsti ei saa toota, seda luuakse (ükskõik kui palju kodanlus teatris käib, aru nad sellest ei saa). Adorno ja Horkheimer (1979): ,,massikultuur" ei ole hea sõna, selle asemel tuleb kasutusele võtta ,,kultuuritööstus", sest see asetab süü firmade ja tööstuse õlule
Selle suund on ülevalt alla (vähemuselt enamusele) ja eesmärgiks säilitada kehtiv kord. Kunstiteose väärtust hakkab mõõtma teatud rahasumma, aga mis juhtub kunstiteose tõelise väärtusega, kui seda hakkab asendama rahaline väärtus? Kunstikogemus, mis on ainulaadne, kvantifitseeritakse turusuhete kaudu, aluseks Marxi kauba tõlgenduse, mis ütleb et kaubal on kaks väärtust: 1) vahetus- ehk turuväärtus: raha, mis saadakse turul kaubeldes 2) kasutusväärtus: praktiline kasu, mida inimesed sellest kaubast saavad Kapitalistliku teooria järgi on vahetusväärtus domineeriv, kuna kapitalismi majanduslik loogika valitseb inimeste tõeliste vajaduste üle (Marx ei pidanud silmas kunsti, selle teemaga seob selle mõtte Adorno). Inimestevahelised suhted muutuvad asjadevahelisteks (kaubalisteks) turusuheteks. Frankfurti koolkond ütleb, et tõeline kunst toetub täiesti teistele alustele, kui see kaubanduslik suhe (kunst)
Täisteenusliising on tavaliselt nende eriliik. Kasutusrendi (operating lease, service lease) puhul jääb omandiõigus liisingufirmale ka liisingu lõppedes, mis tähendab, et kui liisinguperiood lõpeb, siis peab vara kasutaja selle liisingufirmale tagastama. Liisinguperioodil peab vara kasutaja maksma liisingufirmale rendimakseid, aga amortisatsiooniarvestust peab liisinguettevõte. Ühtlasi tähendab see, et liisitav vara ei kuulu liisija bilanssi. Kuna liisitaval varal on kasutusväärtus ka pärast liisinguperioodi lõppu, siis see täielikult ei amortiseeru. Kasutusrendi eriliigiks on auto täisteenusliising. Lisaks auto kasutada andmisele pakutakse ka kõiki autoga seotud kindlustusi (sh kaskokindlustus), regulaarseid hooldusi, dokumentide vormistusi, asendusautot, hädaabiteenust jms teenuseid. Kapitalirent (financial lease, capital lease, capitalized lease) on liisinguliik, mille puhul liisija ostab vara liisinguperioodi jooksul liisinguettevõttelt välja
kapitalirendiks. Täisteenusliising on tavaliselt nende eriliik. Kasutusrendi (operating lease, service lease) puhul jääb omandiõigus liisingufirmale ka liisingu lõppedes, mis tähendab, et kui liisinguperiood lõpeb, siis peab vara kasutaja selle liisingufirmale tagastama. Liisinguperioodil peab vara kasutaja maksma liisingufirmale rendimakseid, aga amortisatsiooniarvestust peab liisinguettevõte. Ühtlasi tähendab see, et liisitav vara ei kuulu liisija bilanssi. Kuna liisitaval varal on kasutusväärtus ka pärast liisinguperioodi lõppu, siis see täielikult ei amortiseeru. Kasutusrendi eriliigiks on auto täisteenusliising. Lisaks auto kasutada andmisele pakutakse ka kõiki autoga seotud kindlustusi (sh kaskokindlustus), regulaarseid hooldusi, dokumentide vormistusi, asendusautot, hädaabiteenust jms teenuseid. Kapitalirent (financial lease, capital lease, capitalized lease) on liisinguliik, mille puhul liisija ostab vara liisinguperioodi jooksul liisinguettevõttelt välja
Mullateaduse ja maakasutuse ökonoomika õppeaine eksamiküsimused: 1. Mulla mõiste ja mulla komponendid-Mullaks nimetatakse maakoore pindmist kobedat kihti, mida aktiivselt kasutavad kõrgemad taimed ja mikroorganismid ning mida muudetakse organismide ja nende laguproduktide poolt. Muld on tekkinud elusa ja eluta looduse (kivimite) pikaajalisel vastastikusel toimel. Muld on eluta ja elusa looduse vahelüli ning hädavajalik elu eksisteerimiseks maismaal. Muld hõlmab maakoore pindmist osa sügavuseni, kuhu ulatub elutegevus. Mulla komponendid on mineraalaine,45% orgaaniline aine, 5% õhk, 25% vesi. 25% 2. Muldi kujundavad faktorid- · rohelised taimed, mikroorganismid ja vähemal määral ka teised elusorganismid. lähtekivim, · ...
Strukturalism ferdinand de saussure, keele ja asjade vahel puudub seos. On tähistaja ja tähistatav. Erinevuste süsteem. Laud on objekt. Kas keele ja laua vahel on seos? Objekt ei muutu keele tõttu. Objekt ja see sõna mis me sellele omistame. Keel on erinevuste süsteem. Keel on ka müüdisüsteem sõnad millel pole objekti: ntks sõprus, vendlus, vabadus. Baudrillard asjad kui märgid, kaubal on tähendus, sotsiaalses struktuuris soovivad inimesed end eristada. Mitte ainult kasutusväärtus aga ka märgiline tähendus on asjadel ntks auto (kas sõidan Lexuse või Mercedesega, või mõne odavamaga). Tarbimisühiskond on manipuleerimiseks, tarbitakse asajde süsteemi ja tähendust mitte ainult asju. Koos asjadega omistatakse ka hierarhiline hoiakute süsteem. Ntks sõbrapäev on tarbimise sümbol. Hüperreaalsus simulatsioon (keegi jäljendab) ja simulaakrum (konstrueeritud tegelikkus), mis on originaali koopia, reaalsete asjade väga hea ja originaalist eristamatu koopia
müügitulu vara võõrandamisel tasu eest, riiklikult määratud vara väärtuse kasv regioonides). Kuid võidakse rakendada ka teisi väärtuse hindamise aluseid. Valik omandimaksu maksustatavad väärtusi: · Turuväärtus ostu müügi hind turul · Rendiväärtus saadavate rendimaksete väärtus · Kapitaliväärtus vara taastootmiseks vajaliku investeeringu suurus või rendimaksete nüüdisväärtus · Maaregistri väärtus · Kasutusväärtus eriotstarbelistele varadele · Investeerimisväärtus tulunorm investori seisukohast · Ettevõtteväärtus (ka jätkuvuse väärtus, going concern value) arvestab jätkuvalt tegutseva ettevõtte väärtus, mille varade hulka kuulub nii kinnisvara, vallasvara kui tööjõud, raha genereerimise võimet jms · Kindlustusväärtus jääktaastamiskulude alusel · Hüvitamisväärtus sundvõõrandamise hüvitised, sisaldab kinnisvara väärtusele
kunstiteos on ootamatult võimeline laiali levima ja teost on võimalik kogeda selle algallikast eemal b näeb selles tohutut poliitiliste võimaluste kogumit, eriti masside kunstikäitumises ta ei pea fotot ja filmi iseenesest revolutsiooniliseks, kuid ta näeb aura kadumist see puududat tema kunsti ja kultuurikäsitlust väga suures ulatuses : see ulatub ka bst oluliselt kaugemale (kasvõi näiteks baudrillard'ini) ka b lähtub sellest et kunstiteosel on kasutusväärtus (praktiline väärtus) ja vahetusväärtus (turuväärtus) b : kunstiteose tarbimisväärtus on seotud kunstiteose unikaalsus. unikaalsus on aja ja ruumiga piiratud väärtus, kunstiteos on sündinud mingis ajas ja mingis ruumis : kunstiteose ainukordne eksistenst kohas, kus ta asub. meie oleme harjunud, et suurem osa kunsti on mehaaniliselt reprodutseeritav aga rembranti maali peamine väärtus on selles, et see on ainus selline maal
kogeda meelte kaudu ja mille põhitunnused oli sümmeetria, tasakaal, värv, suurus, proportsioonid ja kooskõlalisus; sellisest ilu mõistest räägib kreeka mütoloogia (Trooja sõja puhkemine. Helena ilu pärast. Oli maailma kauneim naine, Paris röövis ta ja sellest saigi alguse trooja sõda.) ja kultuslikud praktikad, kirjandus, kunst (Aristoteles) · 2) ilu on seotud moraali, õigluse, headuse ja mõistuse kategooriatega, ilu ei ole pelgalt meeleline, vaid sellel on kasutusväärtus ilu on see, mis sobib hea tegemiseks (Sokrates, Platon). Platoni filosoofias on nii ennekõike. Platon idee ilust, ideede maailm. seostub just moraalsete omadustega. Aristoteles rääkis oma filosoofias ilust, et ilu ei ole mitte objektiivne idee, vaid vormi omadus. Liiga väike olevus ei saa olla ilus, sest teda vaadatakse lühikese aja jooksul. Ka liga suur pole ilus, sest teda ei saa vaadelda ühe korraga. Võrdleb esemeid inimesega, inimese ilu on tema teoorias ilu
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
