Nii tehes on artikli autorid identifitseerinud arvukalt tulevasi küsimusi, mida tuleks esitada. Milliste loengus käsitletud teemadega artikkel seostub? Antud artikkel seostub esiteks teemaga "Sotsioloogia kui teadus". Selles loengus arutati sotsioloogia peamisi probleeme, millest üks oli, millisel tasandil ühiskonda uurida-- mikro- vs makrosotsioloogia. Artikliski on juttu mikro- ja makrotasanditest ning nende erinevatest uurimismeetoditest. Teiseks seostub antud artikkel teemaga "Sotsioloogia ajalugu", milles oli juttu Max Weber'ist. Antud artiklis kirjutatakse, et suhe sotsiaalsete protsesside ja institutsioonide vahel ühelt poolt ja sotsiaalne statistika teiselt poolt on olnud tähtis ja...
Käitumist grupis s.h. ka grupi konstruktsioone ja ka viisi kuidas inimene mõtestab oma tegevust.(enesepeegerldus) Sarnaselt teiste ühiskonna teadustega valitseb teooriate mitmekesisus s.t. ühte ja ainuõiget lahendust ei ole ühele probleemile ja seda loetakse normaalseks nähtuseks.Erinevalt teistest teadustest huvituvad sotsioloogiat kõik eluvaldkonnad. Ühiskonna teadus mis uurib inimeste käitumist grupis.Sealhulgas ka grupi konstruktsioone ja ka viise kuidas inimene mõtestab oma tegevust. Sarnaselt teiste teooria st et ühte ja ainuõiget lahendust pole ühelegi probleemile ja seda loetakse normaalseks nähtuseks Erinevad teistest teadustest huvituvad sotsioloogiat kõik eluvaldkonnad.( nt.seksuaalne käitumine. 1. huvi ühiskondliku elu kui terviku vastu..ja seoste leidmine erinevate valdkondade vahel (nt tööpuudus ja haridussüsteem,inimestel pol...
Sotsioloogiateaduse ülesehitus ja metodoloogilised suunad varasemas sotsioloogias 1. - (erinevalt individuaalsetest) puudutavad suurt hulka inimesi või on tüüpilised paljudele inimestele 2. Sotsiaalsete probleemide tekkimise põhjused on sageli OBJEKTIIVSED, nad tekivad iseenesest paljude inimeste, inimrühmade, asutuste toimimise tulemusena (ilma et ükski neist sellist tagajärge oleks soovinud). Sotsioloogia püüab avastada objektiivsete sotsiaalsete nähtuste tekkimise seaduspärasusi ning objektiivseid põhjuseid (looduslikud, keskkondlikud, majanduslikud, tehnilised, kultuurilised, psühholoogilised, ühiskondlikud jms.). 3. Seetõttu on sotsioloogia tihedalt seotud TEISTE TEADUSHARUDEGA, kelle abiga ta püüab leida sotsiaalsete probleemide tekkimise põhjuseid. 4. Filosoofiaga seob sotsioloogiat vajadus arvestada PARATAMATUSE JA VABADUSEGA inimeste käitumises. 5...
Sotsioloogia alused Liina Käär Kordamisküsimused eksamiks: 1. Mis on sotsioloogia ? (Mida sotsioloogia uurib?) Sotsioloogiaks nimetatakse teadust, mis uurib inimese käitumist grupis, hõlmates nii kollektiivseid jõude (grupikonstruktsioone) kui ka viisi, kuidas inimene iseseisvalt mõtestab oma kogemusi (enesepeegeldust). 2. Mille poolest erinevad omavahel psühholoogia ja sotsioloogia, kuigi mõlema uurimisobjektiks on inimene ja tema käitumine? Sotsioloogia vs ajalugu....
Horisontaalne mobiilsus: liikumine ühel ja samal sotsiaalse hierarhia tasapinnal asuvast grupist teise. Nt.isiku üleminek ühest usust teise või ühest perekonnast teise. Vertikaalne mobiilsus: indiviidi üleminek ühest sotsiaalsest kihist teise. Jaguneb: tõusev mobiilsus ja langev mobiilsus. 5 teadust, millega sotsioloogia on seotud: geograafia, pedagoogika, psühholoogia, keeleteadus, filosoofia. Millised on akulturatsiooni astmed: akultratsiooni protsess kooseb: heakskiit, kohanemine e. omaksvõtt ja vastuseis. Mida tähendab esmane hälbelisus: Esmane hälbimus norme rikutakse, kuid seda ei panda tähele ning ei oma mõju indiviidi identiteedile. Teisene hälbimus sotsiaalselt määratletud reaktsioonide tüüp kuidas inimesed reageerivad hälbivale käitumisele...
) Sarnane õigusteadusele, mis uurib ka õigusnormide sisu. · Religioonisotsioloogia ei tegele, religiooni sisuga, ei arutle selle tõesuse üle. Peamine erinevus teoloogiaga on see, et teoloogia analüüsib religioossete uskumuste sisulist külge ning mis on religioossete tekstide sisu, nende vastuolulisust. Sotsioloogia sisuliste küsimustega reeglina ei tegele, vaid uurib näiteks kuidas inimesed religiooni suhtuvad või kui tihti käivad inimesed kirikus. · Religioossed uskumused: o Animism Usk looduse ja üldse kõige hingestatusesse. Igasugused asjad on hingega ja elus, küll mitte tavapärases mõttes. Animismi peetakse kõige primitiivsemaks religiooniks ning ka ajalooliselt kõige varasemaks....
Nt. reklaamitakse uut šampooni ja olgugi, et inimesel pole seda otseselt vaja, ta ostab selle reklaamimõjutuste tõttu. 5. Ei jõudnud pildistada 6. Nimeta religiooni põhielemendid ja too näiteid juurde VASTUS: Religiooni 5 põhielementi on: 1. Religioon eeldab grupi sellesse uskujate olemasolu nr sulgudes mõiste seletuse järel näitab peatükki Sotsioloogia raamatust, kus mõiste esineb 2. Religioon seostub mõistetega, mida loetakse pühadeks 3. Religioon on mõtestatud teatud uskumuste kogumine 4. Religioon tähendab eriliste tegevuste või rituaalide kogumit 5. Religioonis sisalduvad ettekujutused õigest, pühast elust Nt. ei saaks kristlus eksisteerida, kui keegi ei usu Jumala olemasolusse või nt. uskumus, et kui sa ...
Sissejuhatus sotsioloogiasse Sotsioloogia mõiste ja seos teiste sotsiaalteadustega. Sotsioloogia mõiste Sotsioloogia on eesti keeles kõige lihtsamalt öeldes ühiskonnateadus. Mõiste autor on prantsuse filosoof Auguste Comte (1798 1857), keda peetakse ka sotsioloogia kui teaduse rajajaks. Mõiste tuleb kahest sõnast socius (ladina keeles: kaaslane, kaaslus, seltskond) ja logos (kreeka keele: õpetus, teadmine). Kokku seega: õpetus inimeste seltskonnast või koosolemisest. Sotsioloogia koht sotsiaalteaduste süsteemis...
Sissejuhatus sotsioloogiasse Sotsioloogia kui teadus Mis on teadus? Teaduse "ametlik" definitsioon teadus on eriline reaalsuse tunnetamise ja mõtestamise vorm. Samamoodi on ka kunst, religioon ja igapäevane mõtlemine (argiteadvus) spetsiifilised reaalsuse tunnetamise ja mõtestamise vormid, mis kõik erinevad teineteisest mingite tunnuste poolest. Teadusliku mõtlemise iseärasused võrreldes argi-mõtlemisega. Argiteadmine sisaldab enamasti mitmeid selliseid arvamusi, mis on teineteisele...
Sissejuhatus sotsioloogiasse NB! Selle teema kohta ei ole meie kursuses eraldi loengut, aga ma eeldan, et te allpool kirjas olevat ikkagi üldjoontes teate, sest analoogsetest asjadest peaks teil olema juttu teistes kursustes; samuti õpiku peatükis 2. Sotsioloogia meetodid Teaduslike uurimuste liigid: - empiiriline uurimus: selle käigus kogutakse uurimisobjekti kohta uusi andmeid ja analüüsitakse neid; mõnikord ei koguta andmeid ise, vaid analüüsitakse kellegi teise poolt varem kogutud andmeid, ka sellisel juhul on tegemist empiirilise uurimusega; - teoreetiline uurimus: selle käigus luuakse uusi ideid ja analüüsitakse olemasolevaid ideid; - ülevaateuurimus: vaheaste empiirilise ja teoreetilise uurimuse vahel, varem tehtud...
Sissejuhatus sotsioloogiasse NB! Selle konspekti on kirjutanud Tarmo Strenze, aga loengu selle teema kohta pidas mäletatavasti Henn Käärik. Tuleb tunda nii loengut kui konspekti. Kui keegi leiab mingeid vastuolusid loengu ja konspekti vahel, siis andke mulle (Strenzele) teada. Sotsioloogia ajalugu klassikaline sotsioloogia Sotsioloogia ajaloos võib eristada kolme perioodi: Eelajalugu enne sotsioloogia mõiste tekkimist Klassikaline sotsioloogia 19. sajandi keskelt kuni 20. sajandi esimesed dekaadid. Tänapäeva sotsioloogia alates u. 1920ndatest aastatest Kui oleks vaja nimetada kolm sotsioloogiat kõige enam mõjutanud autorit, siis oleks nendeks ilmselt (kronoloogilises järjestuses) Karl Marx, Emile Durkheim ja Max Weber. Lisaks neile käsitletakse järgnevalt veel kolme olulist klassikut: August Comte, Herbert Spencer ja Vilfredo Pareto....
Sissejuhatus sotsioloogiasse Tänapäeva sotsioloogia teooria Kindlat piiri klassikalise ja tänapäeva sotsioloogia vahel muidugi pole. Kaks tunnust mille poolest tänapäeva sotsioloogia erineb klassikalisest on: empiiriliste uuringute osatähtsuse kasv (teoreetilistega võrreldes) ja USA osatähtsuse kasv (Euroopaga võrreldes). Nagu varem öeldud eristatakse tänapäeva sotsioloogias kolme peamist paradigma funktsionalism, konfliktiparadigma ja interaktsionism. Järgnev ülevaade lähtub nende kolme paradigma eristusest. Funktsionalism Funktsionalistliku paradigma all käsitletakse järgnevalt kolme teoreetilist voolu ...
Käsumajandus: riik ütleb tootjatele mida ja kui palju toota ning mis hinnaga seda müüa. - Ümberjagamine: võimukeskus kogub tootjate poolt toodetu enda kätte ja jagab selle laiali. Majandusteaduslik ja sotsioloogiline lähenemine majandusele Majandusteaduse ja sotsioloogia vahel on juba ammu eksisteerinud teatav vastuolu. Karl Polanyi on kahte sorti majandusteadust. Formalistlik majandusteadus eeldab, et majandusseadused on kõikides kultuurides samad; see on tänapäevane majandusteaduslik lähenemine. Substantivistlik majandusteadus eeldab, et igas kultuuris on majandusprotsessid unikaalsed (sotsioloogiline lähenemine). Majandusteaduslik lähenemine Adam Smith (1723-1790) tänapäevase majandusteaduse üks alusepanijaid....
Edaspidistes uuringutes peaks isiksuse hindamisel kasutama teisi andmeallikaid nagu näiteks käitumuslikud mõõdikud või sõltumatute intervjueerijate aruanded. MILLISTE LOENGUS KÄSITLETUD TEEMADEGA ANTUD ARTIKKEL SEOSTUB? Kõige rohkem seostub antud artikkel selliste teemadega nagu sotsioloogiliste uuringute läbiviimine ehk sotsioloogia kui teadus ja sotsioloogia meetodid, kuna need teemad võtsime ka loengutes läbi. Muidugi puudutab sisuliselt see artikkel kõige rohkem teemat perekond ja abielu, kuid sellist teemat väga loengutes ei puudutatud. Õrnemalt puudutab artiklis uuritud teema loengut ,,Inimese areng ja sotsiaalne keskkond", mis puudutab inimese sotsialiseerumist ja seal juures ka abiellumist....
Mida tähendab tootmise viis ( )? Ühiskonna valitsev tootmisviis määrab ära kogu ühiskonna näo. Vastuolu, mis valitseb tootlike jõudude ja tootmissuhete vahel, viibki muutustele ühiskonnas ja formatsioonide vaheldumisele. Tootmissuhted reaalsed inimestevahelised suhted, mis tekivad tootmisprotsesside käigus, need moodustavad koos ühiskonna tootmisviisi. Mida tähendab sotsiaalne klass? Sotsiaalne klass on sotsioloogia mõiste inimgrupile, mis eristub mingi tunnuse alusel ja tekib sotsiaalse kihistumise tulemusel. Mida tähendab ajalooline determinism? Marksismi teine printsiip on ajalooline determinism (inimese käitumise ajalooline ettemääratus). Ajalugu kulgevat mööda kindlalt ettemääratud rada, ükskama kõik, mis me ka teeme kulgeb kuni sotsialismi ja kommunismi täieliku võiduni. Mida tähendab Max Weberi mõistev sotsioloogia?...
Sotsioloogia alused Liina Käär 1. Mis on sotsioloogia ? (Mida sotsioloogia uurib?) Teadus, mis uurib inimese käitumist grupis, hõlmates nii kollektiivseid jõude kui ka viisi, kuidas inimene iseseisvalt mõtestab oma kogemusi (enesepeegeldust). Sotsioloogia on suhteliselt noor teadusharu. Tegeleb igapäevase eluolu uurimisega omaenda perspektiivist lähtudes. Püüab uurida, mis on nn "üldtuntud tõdede" taga: nt karistused vähendavad kuritegevust, õnnelikud töötajad on produktiivsemad jne. Eesmärgiks on uurida sotsiaalseid jõude, mis meie igapäevast elu mõjutavad: poliitika, haridus, suurfirmad jne. Mõiste sotsioloogia - Auguste Comte. Eesmärgiks on uurida inimeste käitumist sotsiaalsete olenditena...
SOTSIOLOOGIA VAHEEKSAM Mida tähendab sotsioloogia ? Sotsioloogia on teadus, mis uurib inimest kui kaaslast (seltsilist), kui teatud koosluse (grupi, kogukonna) ja ka ühiskonna liiget. Millest kahest sõnast koosneb antud mõiste ja mida nad tähendavad? Ld societas ,,ühiskond" ja kr logos ,,mõiste,õpetus". Võib leida ka teisi tähendusi: societus ,,ühine, ühis-, seltsiline, kaaslane"; socio, socium ,,ühendama, liitma, ka kollektiiv, grupp, kooslus"; societas ,,ühiskond, seltskond, ühing"....
Sotsiaalsed faktid (enesetapud, valimistest osavõtt, asjastamine, subjektiivne reaalsus) Sotsiaalsed faktid on igapäevaelus mingi grupi liikmete poolt tehtud otsused. Sotsiaalsed faktid kirjeldavad pigem kollektiivi kui kui selle üksikuid osasid, indiviide. Nt lapsi sünnitavad naised küll individuaalselt, kuid nende eraldi faktide summa moodustab sündmuse, mis on omane ühiskonnale. E. Durkheim pani aluse kaasaegsele sots.teooriale. Väitis, et sots.fakte tuleb seletada teiste sots.daktide abil, viidates seletuses sots.struktuurile, mitte aga üksikindiviidide kehale ja vaimule. Näiteks tõi enesetapud. Enesetappude erinevusi ei saanud seletada kliima, usudoktriini või rassiliste faktoritega. Seletatavaks faktoriks on sotsiaalne integratsioon ühiskonnas. Kui palju on inimene seotud ümbritsevate liikmetega (katoliikluses on rõhk ühtsuse õhutamisel, protestantidel aga üksikindiviidil). Millisel määral on insik sa...
Teooria ütleb aga et võib olla põhjuseks see et mehed peavad naisi viletsaks ja väetiks keda tuleb abistada muidu ei tule nad elus toime.Eesmärgiks on leida peidetud peegelid mida me igapäevaelus ei pane üldse tähele. UUED LÄHENEMISED: need on hüljanud positivismist ja väidavad et sotsioloogiat tuleb kasutada vahendina inimeste elu parandamisel nt humanistlik sotsioloogia väidab et tähelepanud tuleb pöörata just tõrjututele et ei oleks ebavõrdsust. Feministlik sotsioloogia väidab et positivism on loonud maailmavaate, mille autoriks on üldjuhul lääne ühiskonna valgenahaline meessoost keskklassi esindaja. Seda maailmavaadet surutakse naistele peale ning naised ei ole nõus siis olevat tegemist kas moraalse või vaimse hälbega. Sotsiaalse tegevuse kultuurline kontekst. Kultuuri kirjeldamine. Inimesest saab täisväärtuslik ühisk...
UURIMISMEETODID EKSAM! Osa I Küsimused 1.Selgitage inimteaduste ja loodusteaduste erinevaid metodoloogilisi lähtekohti ning sotsioloogia asendit selles raamistikus.- * Erinev teadmishuvi: loodusteadused tahavad nähtuste põhjuslikku selgitamist , inimteadused aga inimese tegevuse mõistmist. *Erinev arusaam uurivate nähtuste olemusest : Loodusteaduses alluvad nähtused seaduspärasustele,mis väljenduvad kasuaalsetes seostes.Inimteaduses on inimesel vaba tahe, nad tegutsevad mõtestatult ,püstitavad endile eesmärke ,tegutsevad sihipäraselt ja orienteeruvad tähendustele....
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
