registrikoodiga [Registrikood], mille aadress on [Aadress] (edaspidi Laenuvõtja) ja teiselt poolt teda esindav juhatuse liige, osanik või eraisikust omanik [Omaniku Nimi], kelle isikukood on [Isikukood], ja elukoha aadress on [Aadress] (edaspidi Laenuandja), olles edaspidi nimetatud kui Pool ning ühiselt kui Pooled, alljärgnevatel tingimustel: 1. LEPINGU OBJEKT 1.1. Käesoleva Lepinguga Laenuandja annab üle ja Laenuvõtja võtab vastu laenusumma (edaspidi Laen) vastavalt vajadusele osade kaupa või korraga kuni [Summa Numbritega] ([Summa Sõnadega]) eurot; 1.2. Laenu arvestamine toimub laenu (osa)summade graafiku (edaspidi Laenugraafik) alusel; 1.3. Laenu üleandmine toimub Laenuvõtjale Laenu kandmisega Laenuvõtja pangaarvele. 2. LAENU TAGASIMAKSMINE 2.1. Laenuvõtja maksab Laenuandjale Laenu tagasi vastavalt Laenugraafikus määratud
laenuvõtjaid laenuandjatele, vaid pigem raha laenuks võtjad, kes laenavad selle raha hiljem edasi (2 lk 10). Finantsvahendajad omakorda suhtlevad pidevalt paljude laenuandjate ja võtjatega ning neil on hea ülevaade oma klientide vajadustest ja usaldusväärsusest (1 lk 10). 1.2 Säästja vajadused Laenu andmisega kaasnevad alati riskid, mida enamik potentsiaalsetest säästjatest soovib minimeerida: · Makserisk, st laenuvõtja ei suuda või ei taha laenu tagasi maksta; · Tururisk, st laenuvõtja tagatiseks antud vara turuväärsus väheneb riigis valitseva majandusliku olukorra tõttu - inflatsioon jne; · Likviidsusrisk, st laenuvõtja võib vajada seda raha kauemaks, kui laenuandja on nõus andma; · Hajutamisrisk, st ühe hoiuse väljamaksmine ei tohiks otseselt sõltuda ühe kindla krediidi tagasimaksmisest.
Vabaaine majanduses 3 tund Laen ja intressid Laenamise hind on intress. Intressimäära (%) suuruse määramisel võtab pank arvesse järgnevat: · laenu kasutamise eesmärki, · laenusoovija makseajalugu, · tagatise väärtust, · olemasolevaid kohustusi ehk laenuvõtja riskitaset laenuandja jaoks, tõenäosust, et laenuvõtja tagasimaksetega hätta jääb. · Pikemaajalistel ja suurematel laenudel on tavaliselt madalam intressimäär. · Lühemaajalistel tagatiseta laenudel on kõrgem intressimäär. · Intressi makstakse tagasimaksmata laenusumma pealt. · Intressimäär võib olla muutuv ehk ujuv või fikseeritud ehk kindel intressimäär. · Ujuv intressimäär võib kasvada või kahaneda vastavalt majanduskeskkonnas toimuvatele muutustele. Näiteks
-hoiusta vastuvõtmises ja intresside maksmises -hoiuste vastuvõtmises ja laenude väljaandmises -hoiuste vastuvõtmise ja raha hoiustamises keskpangas -hoiuste vastuvõtmise ja raha konventveerimiseks välisvaluutaks -hoiuste vastuvõtmise ja raha investeerimises investeerimisfondidesse 7. Nimetage põhilised pangandusriskid? 6 tk. -Krediidirisk -Tururisk -Finantsrisk -Operatsioonirisk -Tehniliste süsteemide risk -Personalirisk 8. Laenuandja andis raha laenuks üheks aastaks. Laenuvõtja läks pankroni. Milline risk avaldus tegelikkuses? -likviitsusrisk -maarisk -krediidirisk õige vastus -tururisk 8. Mida tähendab tähtaegade teisendamine? Pank võtab sisse suhteliselt lühiajalisi hoiuseid, annab välja suhteliselt pikema ajalist laenu- seoses sellega teenib raha!!! 9. Millised on valuutakomitee süsteemi eelised? 4 tk. -raha on riigis stabiilne ja tagatud -süsteem on lihtne ja arusaadav
saate soetada hooajalisi kaubavarusid saate teha lühiajalisi investeeringuid põhivarasse sobib ka Euroopa Liidu struktuurifondidest toetatavate projektide sildfinantseerimiseks Lühiajalise laenu tingimused: Miinimumlimiit 2000 eurot Tähtaeg kuni 18 kuud lepingutasu 1% summast, kuid vähemalt 195 eurot intressimäär oleneb laenuvõtja suutlikkusest laenu tagasi maksta tagatise seadmisega ja kindlustamisega seotud kulud Tagatised: hüpoteek kinnisvarale, käendus või garantii lisatagatiseks võib olla kommertspant põhivara või muu vallasvara peale täiendavat tagatist on võimalik taotleda Maaelu Edendamise Sihtasutuselt või KredExilt Swedbanki poolt aktsepteeritud kinnisvara hindajad. Laenusumma välja- ja tagasimaksmine:
Ettevõtted saaksid sellesama eesmärgi saavutamisse panustada, kui nad mõtleksid ning tegutseksid samuti. Ettevõttele ei tohiks sel juhul olla tähtis hullupööra paljude klientide leidmine tänu soodsate tingimuste tutvustamisega. Nad võiksid end panna samasugusesse olukorda nagu laenajad ehk tänu sellele suudaksid nad aru saada, et klientidele riskide tutvustamine ja täiesti aus olemine on tähtsad. Taga ei tohiks ajada enda kasumit vaid arvestama laenuvõtja edasise tulevikuga, mitte talle liiga tegema. 4. Kuidas on vastutus laenuandja ja -võtja vahel jagatud? Milliste argumentidega võiks põhjendada kummagi poole vastutust? Mõlemad osapooled peavad olema ausad. Laenuandja vastutus seisneb sellest, et ta peaks kontrollima kellele ta laenu annab. Pole mõtet anda laenu inimesele, kes nagunii ei suuda laenu tagasi maksta. Laenuandja peab koostama ka vastava lepingu. Laenuvõtja suurim
Maksepuhkust võib laenutähtaja jooksul võtta mitu korda. Lepingutasu on 1,5% laenusummast, kuid minimaalselt 35 eurot. 1.2 ARVELDUSLAEN Arvelduslaenu saab taotleda iga täisealine Eesti kodanik või siin alalise või tähtajalise elamisloa alusel viibiv isik, kelle viimase poole aasta keskmine kuu netosissetulek on olnud vähemalt 500 eurot ja see on laekunud korrapäraselt tema kontole. Intress 15-24%, lõplik intressimäär oleneb summa suurusest, laenuvõtja kohustusest ja maksevõimest. Kui antud isik ei ole Swedbanki klient või sissetulek ei laeku Swedbanki, peab arvelduslaenu taotlemiseks esitama viimase kuu kuu arvelduskonto väljavõte pangast, kuhu antud isikule sissetulek laekub. LHV väljastab arvelduslaene ainult ettevõtetele, mille miinimum summaks on 50 000 eurot. SEB pakub arvelduslaenu alates 200 eurost, mille intressimäär on 19% kasutatud laenulimiidilt aastas, intressi tasutakse vaid nende
Olenevalt riigist ja rahasüsteemi ülesehitusest võib säästuhoiuste valik olla üsna erinev. Kompensatsiooniks suurema intressi eest kehtestavad pangad sellistel arvetel oleva raha kasutamisele piirangud, nt kuus raha välja võtmine piirsumma ulatuses. - M3= M2+tähtajalised hoiused. Mõnes riigis arvestatakse M3 hulka ka teistes rahaasutustes avatud arveid (nt investeerimisfondid). 9. Raha loomine pankades, Raha loomine on protsess, kus panka hoiustatud raha antakse laenuna välja. Laenuvõtja majandustegevuse tulemusena jõuab see raha panka tagasi ja suurendab pangahoiuste mahtu. Kohustuslik reserv on vahendid, mida kommertspangad peavad hoidma keskpangas. Kohustusliku reservi määr Eesti krediidiasutustele langes seoses eurosüsteemi liikmeks saamisega 15%-lt 2%-le. Sellise reservi loomisega püüab keskpank pankade poolt väljalaenatava raha hulka kontrollida Raha satub ringlusesse kahel viisil: - Sularaha ringluse tarvis emiteerib keskpank paberraha ja münte.
4 2. LAEN Laenulepinguga kohustub üks isik andma teisele isikule rahasumma või asentatava asja(laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. Isik, kes võlgneb rahasumma või asendatava asja muul õiguslikul alusel, võib võlausaldajaga kokku leppida, et rahasumma või asi võlgnetakse laenuna. Leanulepingu korral on tegemist reaalse raha liikumisega, s.t. laenuvõtja arvelduarvele kantakse kokkulepitud summa reaalses rahas. Seejuures kohustub laenuvõtja nimetatud laenu tagama täiendava tagatisega. Laenuandja võib laenulepingu üles öelda ja nõuda laenu kohest tagastamist juhul kui: · Laenu tagastamine on kokkulepitud osdade kaupa ja laenu saaja on viituses enam kui kahe osa tagastamisega või ühe osa tagastamisega kauem kui kolm kuud . · Laenu saaja ei täida kohustust maksta intresse. 3. Liigitamine
Lisaks tuleb allika valikul arvestada kindlasti veel teatud asjaoludega, nendeks on : Krediidi reaalhind Konkreetne krediidi pakkumine peab olema vajalikul ajal ja nõutavas summas. Tulöeb hinnata konkreetse krediidiallika kasutamise mõju teistele allikatele nende krediidi hinnale ja kätte saadavusele. Lühiajalise krediidiallikad võib jaotada kahte põhirühma: 1. Kindlustamata allikad on need, mille ainsaks tagatiseks on usk, et laenuvõtja on lepingu lõpptähtajal maksevõimeline. 2. Kindlustatud laenud on tagatud mingi varaga juhuks kui laenuvõtja ei suuda laenu intressidega tagastada. Kindlustamata lühiajalina laen on äri ehk kommertskrediit: On üks enam levinud ja paindlikuim finantseerimisallikas. Krediidi saamiseks peab taotleja pöörduma kauba müüja poole ja viimase ülesanne on määrata krediiditaotleja ehk ostja usaldusväärsus ehk krediidi reiting
esmapilgul vaadates võib osutuda tõesti tehtavaks. Kuid koguaeg pole kulud samasugused ja peab arvestama sellega, et on olemas iga kuu laenu tagasimakse raha. Laenu võivad võtta ka pale eraisiku ka igasugused ettevõtted või isegi riigid. Kuid kõigil üks eesmärk – saada see raha nii, et tagasimakse oleks võimalikult väike. Üks laenu liikidest on kiirlaen. Kiirlaenu ehk SMS-laenu saab kiiresti kätte. Paraku tähendab see ka seda, et hoolimata kohustusest hinnata laenuvõtja võimekust laen tagasi maksta, ei pruugi kõik kiirlaenufirmad laenuvõtja maksevõimet korralikult kontrollida. Kui inimene ise samuti ei suuda oma rahalisi võimalusi realistlikult hinnata, võibki see kokku olla probleemide allikaks, kirjutab tarbijaveeb Minuraha.ee. Tihti peale on kiirlaenude intress hästi suur, kuid tagasimaksmise tähtaeg lühike. Sellest võib järeldada, et kiirlaen ei lahenda muresid vaid tekitab neid juurde. Seejuures peab veel ilmtingimata tähtaegadest kinni pidama
Raha maksumus Sf r Aktsiakapital Laenud Omavahendid Investeeringud 2 Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz 4. Kas laenuandja ja laenuvõtja risk on teineteisest sõltumatud? Kuidas nende omavaheline suhe mõjutab protsendimäära ja investeerimist? r Sf1 (laenuandja risk ) Sf0 r1 r0 r2 Id0 Id1 (laenuvõtja risk ) I0 I
Laenud ja laenamine Hendrik Norman Kalbin Martin Raimla Mis on laen? Laen on võlg mida tõendab dokument millel on alati täpsustatud põhisumma, intress ja tagasimakse kuupäev Laenuandja laenab laenuvõtjale, harilikult teenides kasumit õtab laenu ja peab maksma selle tagasi Laenuvõtja v laenuandjale Intress on rahasumma, mille võlausaldaja saab võlgnikult või hoiustajalt tasuks raha kasutada andmise eest Intressimäär intressi suurus väljendatud protsentides Laenu liigid Laen, kus laenuandjale antakse tagatis -Hüpoteeklaen -Liising Väikelaenud mis on tagatud käändusega või tõestatud sissetuleku alusel -SMS laen -Intressivaba laen -Kiirlaen -Arvelduskrediit -Krediitkaardid -Intressid suuremad kui tagatud laenudel Laenumakse Kõige tüüpilisem on täielikult mahakandev makse, millel iga kuu makstav summa on sama Kuumakse, laenusumma või intressi arvutamine P kuumakse L laenusumma c intressimäär n - ajaperio...
· Riiklike rahatagavarade juhtimine (riikliku reservid). Kommertspangad on erapangad, kelle põhilised majanduslikud funktsioonid on: · Klientide raha hoiustamine ehk võõrvahendite juurdetõmbamine · Laenuandmine ja investeerimine kasumi saamise eesmärgil · Maksete ja ülekannete teostamine Just kommertspangad on need, kes loovad ringlusse raha juurde, suurendavad raha pakkumist, laenates välja rohkem kui nad hoiustavad. Kuna pangast laenuvõtja kasutab oma raha koheselt kaupade ja teenuste ostmiseks, tuleb see raha uuesti panka tagasi ja läheb välja laenates uuele ringile jne.. Raha juurde loomist saab tuletada reservivõimendi abil, mis on arvutatav kohustusliku reservi määra pöördväärtusena.
• 11% maaelu areng • 1% kodakondsus, vabadus, turvalisus • 6% EL kui ülemaalimne partner • 6% halduskulud Kupong võlakiri Võlakiri, mille emitendid maksavad võlakirjade omanikele regulaarst intressi ehk kupongi. Kupongi makstakse harilikult 1 või 2 korda aastas. Kupongivõlakiri emiteeritakse ja ostetakse tagasi harilikult nimiväärtusega. Reeglina on kupongivõlakirjad pikemaajalised, üle ühe aasta pikkused võlakirjad. Võlakiri on väärpaber, mis näitab et laenuvõtja (võlakirja emitent) võlgneb laenuandjale (võlakirja omanik) teatud summa. Laenu tagasimaksmisele on laenuvõtja nõustunud maksma kindlate ajavahemike tagant perioodilisi intressimakseid ja lunastamistähtajal lisaks intressimaksele ka võlakirja nimiväärtuse. Rahapoliitika ja rahanduspoliitika Rahapoliitika – vahendite ja meetodite kogum raha- ja kapitaliturgude tasakaalustamiseks ning selle abil majanduskeskkonna stabiliseerimine
Tollimaks maks imporditavalt või eksporditavalt kaubalt (vastavalt eksporditoll ja imporditoll) (EL sees tollimakse pole) Kvoot väliskaubanduse mahuline piirang Börs ülemaailmne finantsturg Rahaturg kaubeldakse kõikvõimalike riikide valuutadega Väärtpaberiturg kaubeldakse ettevõtete ja riikide väärtpaberitega Väärtpaber ehk aktsia suures koguses välja lastud, vabalt võõrandatav finantsõigusi ja kohustusi tõendav dokument Võlakiri väärtpaber, mis sisaldab laenuvõtja kohustust maksta laen kokkulepitud tähtajal laenuandjale tagasi ning tasuda intressi laenu kasutamise eest ÜRO (Ühinenud Rahvaste Organisatsioon) eesmärgiks ühendada rahvad ning vältida sedakaudu sõdu, tugevdada rahvusvahelist julgeolekut, kaitsta demokraatiat ja edendada rahvaste kõigekülgset koostööd. Loodi 26. juuni 1945 San Frransiscos, 194 liikmesriiki, peasekretär Ban Ki- moon. Eesti liitus 17. septembril 1991.
kasutame laene peitesõnadena. Drinkima kõlab viisakamalt kui viina viskama või napsitama. Lisaks on meeldivam kasutada sõna second-hand kauplus rääkides kasutatud riiede poest. (Leemets 2003: 573) 3. MUGANEMINE Võõra sõna laenamise korral võib keel selle olemasolevale süsteemile sobivaks mugandada või hoopis hüljata ning leida mõiste tähise oma ainest. Muganemise all mõistetakse sõna häälikulist, grammatilist, ortograafilist, ning tähenduslikku kohanemist laenuvõtja keele struktuuris. Muganemine võib olla väga aeglane, kuna seda mõjutavad eri tegurid: esmalt laensõna kasutussagedus, laia levikuga sõna muganeb kiiremini; teiseks on oluline uue sõna funktsioon, üldkeelde laenatud sõna muganeb kiiremini kui erialakeele laen; kolmandaks mängib laenu muganemisel rolli laenamisviis, nimelt kõnekeelde laenatud sõna muganeb kiiremini kui kirjakeelde laenatud sõna. (Pedaja 2006: 29)
KIIRLAEN Kiirlaen on uudne laenutoode, mis on maailmas eksisteerinud vaid mõned aastad. Kiirlaenud on erilised seetõttu, et taotlemiseks on vaja vaid isiku tuvastamist läbi elektrooniliste kanalite ning mõne minutiga laekub laenusumma kliendi kontole. Uudsuse tõttu on kiirlaenud ja sms laenud saanud rohkesti tähelepanu meedias, kuid vähest kajastamist seadusandluses. Kuna enamus kiirlaenude pakkujatest ei kvalifitseeru krediidiasutusena, pole tarbijakaitse huvides kiirlaenude turgu Eestis reguleeritud. Laenulepingute sõlmimisel laenuandjatega tuleb lähtuda vaid võlaõigusseadusesse kirja pandust. Riiklik reguleerimatus muudab kiirlaenude väljastamise riskantseks äriks laenupakkujatele, ning sellest ja taotlemise mugavusest tulenevalt on kiirlaenude aastane intressimäär üldjuhul kordades kõrgem tavapärasest laenust. Laenuvõtja jaoks on olemas mitut erinevat sorti kiirlaenusid. Nendeks on SMS laen ja kiirlaen internetis. Viimastel aega...
riigilt erastatud. Aktsiaderivaadid Aktsiaderivaadid on väärtpaberid, mis on seotud aktsia hinnaga. Futuurid ja optsioonid on kaks põhilist tuletisväärtpaberit aktsiatele. võlakohustust tõendavad väärtpaberid e. võlakirjad Võlakiri fikseeritud intressimääraga võlakohustus ehk obligatsioon, mille puhul emitendiks on ettevõte või valitsus. Võlakirjad on teiseks oluliseks väärtpaberite klassiks aktsiate kõrval. Võlakirjad on väärtpaberid, mis sisaldavad laenuvõtja kohustust maksta laen kokkulepitud tähtajal laenuandjale tagasi ning tasuda intressi. Võlakiri võib olla kas kupongvõlakiri või diskontovõlakiri. ostu ja müügiõigust tõendavad väärtpaberid e. optsioonid Optsioon Optsioon annab omanikule õiguse, aga mitte kohustuse kindlaksmääratud hinnaga osta või müüa mingit kindlaksmääratud (finants)vara kindlaksmääratud ajal tulevikus. See lause tasub meelde jätta, kasvõi välja trükkida ja seinale panna
5 tk. -laenuandmisega ja laenuvõtmisega seotud riskide hajutamine -majandus subjektide informatsiooniga varustamine -suhteliselt väikeste hoiuste koondamine ja väljalaenamine suurte summadena -lühiajaliste hoiuste konverteerimine pikaajalisteks laenudeks -kõikide osaliste tehingukulude vähendamine. 14. Suurte arvude seadus on: -statistiline nähtus õige vastus -matemaatiline teoreem -majandusseadus -juriidiline seadus 15. Milles seisneb laenuintressi olemus: -hind laenuvõtja informatsiooniga varustamise eest -laenuvõtmisega seotud riskide hajutamise hind -laenuandmise-laenuvõtmise hind õige vastus -panga varade tähtaegade konverteerimise hind 16. Mille eest laenuandja tahab saada intressi? 3 tk. -laenuandja soovib hüvitust jooksva tarbimise loovutamise eest -laenuandja soovib hüvitust likviidsuse loovutamise eest -laenuandja soovib hüvitust laenuandmisega kaasnevate riskide eest 17. Mis on reaalne intressi määr: -laenude tegelik intressimäär
proportsioonis, mis vastab raha väärtusele ja kaupade hindadele. Esimesena raha vaimulikkudel, nemad valmistasid. Sest kirik ja kõik sellega seonduv on suhteliselt rikas. Raha turvaline säilitamine. Preestritel on hoidlad. Teised hakkavad hoiustama oma raha preestrite juures ja preestrid võtavad sellelt teenustasusid ja rikastuvad selle arvelt. Vastu saadi dokument Lihtveksel on kirjalik dokument/tõend, millega hoiustaja (see kes hoiule võtab) ehk laenuvõtja kohustub laenu andjale tagastama tema vara esimesel nõudmisel tingimusteta või kokku lepitud tähtajal. Sellest kujuneb esimene nimeline väärtpaber, mis on kasutusel ka tänapäeval. Hoiustamine ja laenamine endiselt samad majandusterminid. Sularahata arvlemine. Veksli tahaküljele kirjutas ostja kaupmehele mineva summa ja see kanti kaupmehe hoidlasse üle. Esinevad probleemid veksliga. Hoidlad hakkavad välja andma hoidlasse paigaldatud summale väiksema väärtusega veksleid
3. tagatiskokkulepe ? 4. kohesele sundtäitmisele allutamise kokkulepe ? 5. põhimõte, mille alusel raha jagatakse § 353 järjekoht ? AÕS § 59 (kes ajaliselt ees see mees) C saab kogu oma raha kätte, 300 000, kuna tema on nõude järjekorras esimene. A saab 100 000 ja E saab 200 000. Kuigi E tegi laenulepingu hiljem on ta siiski järjekohal. B ei saa midagi, kuna raha sai otsa. Nõudeid jäi veel üle 1 miljoni (kõigi peale kokku), mis saab võlajäägist ? Laenuvõtja enda asi on leida võimalusi, kuidas tasuda laenujääki. Ühishüpoteegi kaasus A, B ja C sõlmivad lepingu, mille raames kohustuvad B ja C A ees koormama neile kuuluvad kinnisasjad ühishüpoteegiga A panga (P) kasuks A poolt võetava laenu tagamiseks. A peab laenu pangale ise tagasi maksma. A laenu tagasi ei maksa ja seetõttu nõuab P B-lt, et B maksaks kogu hüpoteegiga tagatud laenu tagasi, vastasel korral ähvardab P, et laseb B-le kuuluva kinnisasja maha müüa. B maksabki kogu
Neid luuakse siis, kui suured finantsinstitutsioonid väärtpaberistavad hüpoteeke. Investorid ostsid kokku tuhandeid üksikuid hüpoteeke, koondasid need kokku ja müüvad selle kogumi osakud investoritele. Investorid ostsid suurtes kogustes hüpoteegi tagatud väärtpabereid, kuna nende tulusus oli suurem kui teistel tehingutel ja need näisid esialgu turvaliste kihlvedudena. Kinnisvara hinnad tõusid. Laenuandjad arvasid, et kõige hullemal juhul laenuvõtja ei suuda hüpoteeklaenu tagasi maksta ja nemad saavad lihtsalt maja suurema summa eest maha müüa. Samal ajal, teatasid reitinguagentuurid investoritele, et hüpoteegi tagatud väärtpaberid on igati kindlad investeeringud ning andsid neil tihti AAA reitinguid (ehk parimast parim). Varem kui hüpoteegid olid vaid usaldusväärsetele laenuvõtjatele kellel oli võimalus võlg hiljem ära tasuda, tundus veel hüpoteeklaenude võlg hea investeeringuna
- säästuhoius - tähtajaline hoius - võlakirjad - aktsiad - tuletisväärtpaberid - kinnisvara - kunstiteosed jms - väärismetallid - investeerimisfondid Aktsia - väärtpaber, mis näitab selle omaniku ehk aktsionäri õigust osale ettevõtte varast ja kasumist. Võlakiri väärtpaber, mis tõendab, et võlakirja väljaandja on võlakirja ostjalt laenu saanud. Võlakiri ostetakse lunastustähtajal tagasi. Intress tasu laenu kasutamise eest, mida laenuvõtja maksab laenuandjale. - Lihtintress intress, mida arvestatakse laenu põhisummalt. - Liitintress - intress, mis arvutatakse laenu põhisummalt ja sellele lisandunud eelmiste perioodide arvestuslikelt intressidelt. Dividend osa ettevõtte kasumist, mille ettevõte aktsionärile välja maksab. Fikseeritud intressimäär muutumatu intressimäär kogu laenuperioodi jooksul, mis fikseerib laenu kulu laenuvõtja jaoks kogu laenuperioodiks.
Dividend on ettevõtte kasumiosa, mis makstakse aktsionärile välja Võlakiri on väärtpaber, mis tõendab, et võlakirja väljaandja on võlakirja ostjalt laenu saanud. Võlakirja väljaandja peab võlakirjad kustutus- ehk lunastamistähtajal nimiväärtusega tagasi ostma. Võlakirja väljaandmise ja lunastamistähtaja vahelisel ajal maksab emitent võlakirja omanikule intressi. Intress on tasu laenu kasutamise eest, mida laenuvõtja maksab laenuandjale. Börs ja börsiettevõte Börsiettevõte on ettevõte, mille aktsiad on börsil noteeritud. Väärtpaberiturg on koht, kus kaubeldakse väärtpaberitega, st ostetakse või müüakse aktsiaid, võlakirju või tuletisväärtpabereid. Otseinvestor on ettevõttesse investeerinud isik, kes lööb ettevõtte juhtimises aktiivselt kaasa, olles esindatud ettevõtte juhtorganites. Portfelliinvestor on isik, kes juhtimises ei osale. Kui ettevõtte käekäik ei rahulda
Kommertspandi leping on notariaalne, ei määrata kindlaks esemeliselt vaid summaliselt Käsipant (väärismetallid, väärisasjad, unikaalsed antiikesemed, kunst) - pandi ese läheb pantija käsutusest välja, lisaks pandilepingule koostatakse vara üleandmise-vastuvõtmise akt Tagatisvara väärtus vallasasjade puhul on suhteliselt väike (need kuluvad kiirest) Laenu tagatise võib anda laenuvõtja ise või kolmas osapool Isikulised ehk personaalsed tagatised: Käendus solidaarne vastutus võrdselt laenuvõtjaga Garantii- annavad tavalised ärühingud, pangad ja sihtasutused(KredEx, Maaelu edandamise sihtasutus ehk MES, Ettevõtluse arendamise SA) Kõik see, mis saab võetakse laenuvõtjad, puuduva osa peab maksma garant 4. Sihipärasus (laenu tuleb kasutada konkreetselt selleks võetud eesmärgil) 5
jaotatavus kaasaskantavus. Krediidiasutused Hoiuseid mitte vastuvõtvad asutused Pangad ja muud asutused (kindlustused, usaldus investeerinud ja pensionifondid FV Riskid Finantsturg + Rahaturg ja Säästja väärtpaberiturg Laenuvõtja Reguleerimata turg Otsene finantseerimine Reguleeritud turg e börs ehk vabaturg Esmaturg Järelturg Makserisk kas suudetakse kokkulepitud tähtajaks raha tagasi maksta. Tururisk raha ostujõu ja vara turuväärtuse muutused. Valuutarisk nende nägemine ja pakkumine on erinev. Likviidsusrisk Väärtpaberi müük nominaalhinnaga see tähendab, et järelturul toimub kauplemine varem
Kuna enamus kiirlaenude pakkujatest ei kvalifitseeru krediidiasutusena, pole tarbijakaitse huvides kiirlaenude turgu Eestis reguleeritud. Hetkel reguleerimisel! SMS-laen on tavaliselt lühiajaline kiirlaen, kus algselt tuleb ennast laenuandja kodulehel või kontoris kasutajaks registreerida ning seejärel saab taotleda mobiiltelefoniga SMS-sõnumi teel või laenuandja kodulehelt. SMS-laenu korral ei kontrollita üldjuhul laenuvõtja sissetulekut ega tema finantskohustusi – oluline on, et tal oleks pangas arveldusarve, kuhu laenusumma saaks üle kanda, ning ta ei oleks Krediidiinfo andmetel maksuvõlglane Kiirlaen on laen, mida iseloomustavad lühikesed tähtajad ja väikesed laenusummad. Lühikesi tähtaegu võimaldavad eelkõige elektroonilised kanalid ja mobiiltelefonid Taotlemise lihtsus ja summade väiksus tähendab, et laenu võtmisel on psühholoogiline
Laenuriskid: 1)makserisk-laenuvõtja ei suuda või ei soovi laenu tagasi maksta koos intressiga 2)tururisk- laenutagatiseks antud turuväärtus väheneb riigis valitseva majandusliku olukorra tõttu(inflatsioon;turu kadumine) 3)likviidsusrisk : -säästja vajab laenusummat enne lepingu tähtaja saabumist(laenuandja) -ei suuda laenu tähtaaegselt tagastada(laenuvõtja) 4)hajutamisrisk – ühe hoiuse väljamaksmine ei tohiks otseselt sõltuda mingi konkreetse laenu tagastamisest(nt. Laenuvõtja ei maks pangale õigeaegselt ja pank ei maksa laenuandjale) Laenu andes peab säästja analüüsima kõiki nimetatud riske, kuid reeglina ei ole neil selleks piisavalt teadmisi, vahendeid või infot ning seetõttu annavad säästjad nimetatud kohustused finantsvahendajale. Lähtuvalt laenuandja(säästja ja investor) kasutatakse finantsvahendust : 1) riskide vähendamiseks läbi nende hajutamise 2) kulude vähendamiseks, kui laenuandja isegi soovib analüüsida riske mingi kindla projektiga,
Kohalikele teiselt kontolt; 4)laeku. Teistelt maj. subjektidelt; säilitatavus; 7)tagatise väärtus peab olema suurem laenu omvalitsustele annavad pangad laenu otse. 5)pangalaen; 6)intressitulu; 7)tulu väärtpaberi summast 1,5*. Panditud vara müügiõigus tekib pandi- Annuiteet on püsiva suuruste maksete lõplik jada: tehingutest. Säästuhoius (Saving Deposit)- raha pidajal, siis kui laenuvõtja ei täida oma kohustust või PV=C/(1+i) +C/(1+i) 2 +C/(1+i) 3 +..+C/(1+i) t =C/(1+i)t paigutamise võimalus, kus klient teeb sissemakse ja rikub laenulepingut. Perpeuiteet- püsiva suuruse maksete lõputu jada: aegamööda juurdemakseid. Tavaliselt tähtajaga, ei saa Käenduse ja garantiiga tagatud laenud Käendus- füüs. PV=C/(1+i)+ C/(1+i) 2 +C/(1+i) n =n=1C/(1+i)n PV=C/i
Finantsvarade hindamise ei taha võlausaldajale laenu tagasi maksta Tugevalt efektiivse turu Et võlakirju emiteerinud iseloomustus ettevõtte kohustuste Pooltugevalt efektiivse turu tähtajad erinevad või iseloomustus korrigeeritakse nende Hindade ekslemise teooria intressimäärasid erinevate kinnitus ajavahemike tagant Laenuvõtja 4.Mida nimetatakse tulususe majandustegevus ei standardhälveks? võimalda võlakirja Vali üks vastus. väljaandmisel ennetähtaegselt antud Kui palju erineb ühe aktsia kohustusi täita tulusus teise aktsia tulusest, Et intressimäärad, millega ehk kui palju on üks aktsia fikseeritakse võlakirja teisest riskantsem
esitamine äriregistrile äriühingu registreerimine äriregistris. 25. Võlakirjad ja laenud. Võlakiri - Fikseeritud intressimääraga võlakohustus ehk obligatsioon, mille puhul emitendiks on ettevõte või valitsus. Võlakirjad on teiseks oluliseks väärtpaberite klassiks aktsiate kõrval. Laen - raha, mille laenamise eest tuleb maksta mingi ajavahemiku vältel mingi osa summast. Laenuprotsenti võib vaadata ka kui raha kasutamise renti. Võlakirjad on väärtpaberid, mis sisaldavad laenuvõtja kohustust maksta laen kokkulepitud tähtajal laenuandjale tagasi ning tasuda intressi. Võlakiri võib olla kas kupongvõlakiri või diskontovõlakiri. 26. Emissiooni mõiste ja liigid. Emissioon ehk väljalaskmine on majanduses raha ja väärtpaberite (võlakirjade, aktsiate) ringlusse laskmine. 27. Äriühingute kapitalinõuded. Kapitali suurendamine ja vähendamine. - 29. Tehingute tegemine, keelatud ja erinõudega tehingud. - 30. Maksejõuetusega seonduvad probleemid. Maksejõuetuse mõiste
10) Milliseid aktsiaid ettevõtted emiteerivad? 1) Lihtaktsia-annab õiguse hääletada üldkoosolekul, kuid jätab ta viimasesse järjekorda kasumi ja ettevõtte sulgemisel alles jääva raha jaotamisel 2)Eelisaktsia- hääletusõigus puudub, kuid annab lihtaktsionäri suhtes eesõiguse kasumi saamisel ja ettevõtte sulgemisel alles jääva vara jaotamisel 11)Kuidas nim aktsiatelt teenitavat tulu? Dividend 12)Mis on võlakiri? Väärtpaber, millel on kirjas laenuvõtja kohustus maksta laen pärast laenutähtaja möödumist tagasit intressidega 13)Kuidas nim võlakirjadelt teenitavat tulu? Intress 14) Mis on omakapital? Omakapital- Omanike poolt ettevõttesse paigutatud raha. Omakapital on tähtajatu ja kindlalt paika pandud taotluseta 15)Mis on võõrkapital? Võõrkapital- Laenud ja võlakirjad. Võõrkapital on kindla tagasimaksmis tähtajaga ja hinnaga. 16)Miks ei või ettevõttes kasutada liiga palju võõrkapitali?
Aastane intressimäär on 5%. Kui suure summa saad Sa tagasi 3 aasta pärast, kui: 1. Juurdekasv toimub lihtintressi alusel. 2. Juurdekasv toimub liitintressi alusel. Intresse lisatakse aasta lõpus. Lihtintress Liitintress Summa Juurdekasv 5% Summa Juurdekasv 5% algsumma: 5 000 kr 5 000 kr 1. aasta: 2. aasta: 3. aasta: Kumb variant on laenuvõtja seisukohast soodsam? ......................................................................... 3 Küsimused Millest sõltub intressimäära suurus? 1. ........................................................................................................................................................ 2
Lühiajaliste kohustuste juhtimiseks tuleb välja töötada strateegiad (hankijatele tasumata arved; lühiajalised võlakohustused; arvestatud, kuid maksmata maksud, palk, intressid, divi- dendid jms.), kasutades mitmesuguseid ettevõtte likviidsust ja riski iseloo- mustavaid suhtarve, võrreldes neid teiste strateegiate ja majandusharu keskmiste näitajatega. Lühiajalise krediidi allikad: Tagatiseta allikateks on kõik need, mille ainsaks tagatiseks on laenuandja usk laenuvõtja maksevõimesse tähtaja saabudes. Tähtsaimateks kindlustamata laenudeks on äri- ehk kaubakrediit, kindlustamata laenud kommertspankadelt (arvelduslaen, käibekapitali laen). Tagatud laenud on tagatud teatud varadega juhuks, kui laenuvõtja ei suuda kustutada laenusummal või tasuda intressi. Kindlustatud laenu annavad ettevõttele kommertspangad, faktooringfirmad, kusjuures tagatiseks on harilikult käibevara ja nende üksikud elemendid (nt
Reaalne dividenditootlus (%) = dividend aktsia kohta () / aktsia soetushind () 46. Pikaks ja lühikeseks müümine Lühikeseks müümine on laenatud väärtpaberi müümine lootuses, et selle hind langeb, mille järel saab ta odavamalt tagasi osta ning omanikule tagastada. Pikaks müümise puhul tuleb väärtpaber osta odavamalt endale ja müüa edasi vaheltkasuga. 47. Võlakirjade olemus ja liigitus erinevate kriteeriumite alusel. Võlakiri on väärtpaber, mis näitab, et laenuvõtja võlgneb laenuandjale teatud summa. Võlakirju liigitus tähtaja ja emitendi järgi: I Valitsuse võlakirjad (lühiajalised, tähtaeg kuni 1 aasta; keskmise pikkusegam, tähtaeg kuni 7 aastat ja pikaajalised, tähtaeg kuni 30 aastat), II Munitsipaalvõlakirjad (kohalike omavalitsuste poolt emiteeritud) ja III Ettevõtete võlakirjad (ettevõtete poolt emiteeritud). Lisaks liigitatakse veel tagatise ja laenu põhiosa maksmise alusel. 48. Nimiväärtus, kupongintressimäär, lunastamistähtaeg
Eriti problemaatiline on, et pärast esimese makseviivituse tekkimist hakkavad kuhjuma arvukad kõrvalnõuded, mis väga kiiresti ja suurel määral kasvatavad juba olemasolevat võlakoormust. Pole harvad nõuete kasvamised kolme-neljakordseks, vahel ka palju suuremaks. Krediidikulukuse määra arvestusse need aga ei lähe. Tihti ei ole kõrvalnõudeid või nende suurusi ka laenulepingus välja toodud, mistõttu laenuvõtja ka parima tahtmise juures nendega laenulepingu sõlmimise hetkel arvestada ei oska. Näidisloetelu tavapäraselt lisanduvatest kõrvalnõuetest, kui on tekkinud makseviivitus: o Võlanõudekiri6 o Meeldetuletus- ja hoiatuskiri, lisaks ka käendajale o Esimene, teine jne meeldetuletuskiri o Kiri, mis annab teada nõude sisestamisest maksehäireregistrisse o Viivised (nende arvestamise ajal intressiarvestus ei peatu!)
KredEx garanteeritud laenud. Noorele perele, noorele spetsialistile ja tagastatud majas elavale üürnikule mõeldud eluasemelaenu käendusi on pakutud alates 2000. a. Selle aja jooksul on KredExi abil parandanud oma elutingimusi 12 521 noort peret, 6123 noort spetsialisti ning 65 tagastatud majas elavat üürnikku. leibkond) 2004.a. (AS EMORi uuring) oli tõsine eluasemeprobleem 2% leibkondadest (30 tuhat leibkonda). Eluasemelaenude tasumisega oli 2009.a.lõpul raskusi ligi 4% laenuvõtja e 6 tuhandel perekonnal. Prognoos, et 20 tuhat leibkonda (15% eluasemelaenu võtjatest satub raskustesse (Õmblus, EPL 12.05.2010) 2008.a. kulutas 16% leibkondadest eluasemele 40% või rohkem oma eelarvest. 2009.a. oli see protsent 26. Üle 30% pere eelarvest eluasemekuludele loetakse ülejõukäivaks Eluasemetoetus, abi vaestele eluruumi kasutajatele Tallinna Sotsiaaltöö Keskuse võlanõustamine
Pangad võtavad hoiuseid vastu avalikkuselt; hoiu-laenuühistud ainult oma liikmetelt ● hoiuseid mittevastuvõtvad finantsasutused (kindlustusseltsid, usaldusfondid, hüvitusfondid, pensionifondid jt) 12 Säästja vajadused: 1. makserisk - tähendab, et laenusaaja ei suuda või ei taha raha tagasi maksta 2. tururisk - laenuvõtja poolt tagatiseks antud vara turuväärtus väheneb riigis valitseva üldise majandusliku olukorra tõttu 3. likviidsusrisk - laenuvõtjal võib raha esialgselt kokkulepitust kauem vaja minna. Investoril (säästjal) võib seda raha varem vaja minna 4. hajutamisrisk - mis tähendab seda, et ühe konkreetse hoiuse välja maksmine ei tohiks olla seotud mingi kindla laenu tagasi maksmisega. Säästja on huvitatud hajutamisest
1. Aktsia on: a. Õiglase väärtusega soetatud väärtpaber, millega vahetatakse vara või arveldatakse osapoolte vahelises tehingus b. Väärtpaber, mis sisaldab laenuvõtja kohustust tagastada laen kokkulepitud tähtajal c. Väärtpaber, mis näitab selle omaniku õigust osale ettevõtte varast ja kohustistest d. Väärtpaber võlakiri, mis ostetakse tagasi lunastustähtajal 2. Firma kohta on teada järgmised andmed: Juhul kui 31.12 on laos arvel 9000 tk, siis LIFO meetodi rakendamisel on lõppvaru maksumus: Valige üks: a. 108 000 b. 99 000 c. 113 000 d. 100 000 3
45. Dividenditootlus (reaalne, jooksev) REAALNE (%) = dividend aktsia kohta / aktsia soetushind JOOKSEV (%) = dividend aktsia kohta / aktsia turuväärtus 46. Pikaks ja lühikeseks müümine Pikk positsioon – panustamine hinna tõusule, aktsiate ostmine Lühike positsioon – panustamine hinna langusele, laenatud väärtpaberi müük lootuses, et selle hind langeb 47. Võlakirjade olemus ja liigitus – väärtpaber, mis näitab, et laenuvõtja võlgneb laenuandjale teatud summa LIIGITUS EMITENDI JA TÄHTAJA JÄRGI Valitsuse võlakirjad 1) lühiajalised – kuni 1a 2) keskmise pikkusega – kuni 7a 3) pikaajalised – kuni 30a Munitsipaalvõlakirjad Ettevõtete võlakirjad 1) kommertspaber – kuni 270 päeva LIIGITUS TAGATISE ALUSEL 16
mingi püsiväärtusega vara ja annab selle liisinguvõtjale renditasu eest kasutada. Liisingtehingu objektiks ei saa olla tooraine, materjalid, väärtpaberid. Liisingul on palju all- liike. Antud kontekstis on mõeldud eelkõige kapitaliliisingut - vara omandiõigus läheb pärast liisingutähtaja lõppu liisinguandjalt liisinguvõtjale. Liisingu eelis võrreldes laenuga tuleneb tagatise nõude puudumisest - liisingtehingu tagatiseks on liisitav seade. Võlakiri on väärtpaber, mis sisaldab laenuvõtja kohustust maksta laen kokkulepitud tähtajal laenuandjale tagasi ning tasuda intressi laenu kasutamise eest. Kupongvõlakirja omanik saab intressi perioodiliste intressimaksete kujul. Diskontovõlakirjalt saab võlausaldaja tulu võlakirja ostuhinna ja nimiväärtuse vahena. Lihtaktsia on väärtpaber, mis annab aktsionärile hääleõiguse aktsionäride koosolekul, s.t. võimaluse võtta osa ettevõtte juhtimisest. Eelisaktsia on väärtpaber, mis garanteerib
Efektiivse turu teooria väidab, et efektiivne turg reageerib kohe uuele infole ja seega ei õnnestu sama riskitaseme puhul ühelgi investoril teenida rohkem kui teistel. Et efektiivsel turul peegeldavad finantsvarade hinnad kogu olulist infot, siis võivad investorid kindlad olla, et nad maksavad varade eest alati õiget hinda, st hinda, mis, väljendab varade tegelikku väärtust. 44. Võlakirjade liigitus erinevate kriteeriumite alusel ja olemus Võlakiri on väärpaber, mis näitab, et laenuvõtja võlgneb laenuandjale teatud summa. Laenu tagasimaksmiseks on laenuvõtja nõustunud maksma kindlate ajavahemike tagant perioodilisi intressimakseid ja lunastamistähtajal lisaks intressimaksele ka võlakirja nimiväärtuse. Liigitus: Kestuse järgi: *lühiajalised tähtaeg kuni 1 aasta *keskmise pikkusega tähtaeg kuni 7 aastat *pikaajalised tähtaeg tavaliselt kuni 30 aastat Emiteerija järgi: *valitsuse võlakirjad 3 kuud kuni 30 aastat
Bilanss=finantsvarade sissevoog- finantsvarade väljavoog *kapitalikonto ja jooksevkonto Kapitali liikumise majanduslikku mõju saab iseloomustada Y=C+I+G+(X-M) Seega Y-C=S+T=I+G+X-M ja siit (S-I)+(T+G)=(X-M) Devalveerimine- raha kursi langetamine välisvaluutade või kulla suhtes Revalvatsioon- rahvusvaluuta ametliku hinna tõstmine teiste valuutade suhtes *Üldjuhul kaubandusbilanss devalveerimise tõttu paraneb, erandjuhul halveneb. Võlakiri- väärtpaber mis sisaldab laenuvõtja kohustust maksta laen kokkulepitud tähtajal laenuandjale tagasi ning tasuda intressi laenu kasutamise eest Aktsiad- omandiõigust kinnitavad väärtpaberid Tuletisväärtpaber- annab omanikule õiguse või kohustuse tulevikus mingi vara ostuks, müügiks või vahetuseks kokkulepitud hinnaga. Levinuimad instrumendid : - Forward- tulevikutehing, KOHUSTAB osapooli tulevikus müüma ja ostma mingi finantsvara varem kokkulepitud ajal ja hinnaga
Kui laenuandja Sf1 risk suureneb... Sf0 r1 2. ...siis nihkub pakkumiskõver madalamate investeeringute suunas... r0 1. Kui laenuvõtja risk suureneb ... 22. ... siis nihkub nõudluskõver r2 madalamate investeeringute suunas.. Id0 Id1 I0 I 3. ...ja j intressimäär langeb
sageli muuta) 4) inflatsioon võib tahtmatult mõjutada inimeste maksukäitumist (tõsta kõrgemasse maksuklassi) 5) pidevalt muutuva hinnatasemega majandus nõuab harjumist (rahaline mõõdupuu muutub) · Ootamatu inflatsiooni kulud Ootamatu inflatsiooni olulisim tagajärg on rikkuse (juhuslik) ümberjaotav efekt ühiskonnas ehk tekivad võitjad ja kaotajad, näiteks: 1) laenuandja & laenuvõtja vahel kui tegelik inflatsioonimäär osutub kõrgemaks laenulepingu sõlmimisel eeldatud määrast, on võitnud laenuvõtja; kui tegelik inflatsioonimäär osutub madalamaks, on võitnud laenuandja 2) tööandja ja töötaja vahel töötaja kaotab, kui tööleping (=töötasu) on sõlmitud pikema aja peale ja seda inflatsiooniga ei kohandata Lisaks turusignaalide moonutamine inflatsiooniperioodil näivad SKP, ettevõtete kasumid ja
immateriaalne aktiva, mis seisneb ettevõtte positiivses imagos, tuntud nimes, ärisidemetes, klientuuris jne. frantsiis - tehing, millega kasutamisõigus loovutatakse honorari eest teisele isikule hüpoteegiintress - intress, mille korral laenu ja intresside summa tasutakse võrdsete summadena, millest kaetakse tegelik intress ja ülejääva osaga tagastatakse laenu hüpoteegikrediit ehk hüpoteeklaen - krediit, mille tagatiseks on laenuvõtja kinnisvara ja mille juures on eriliselt rõhutatud laenutingimused, tagasimaksmise viisid, likviidsus, hüpoteegi väljaostmise õigus ning taasomandamise võimalused immateriaalse põhivara kapitaliseeritud (bilansis kirjendatud) asutamisväljaminekud, arenguväljaminekud fransiisid, patendid ,litsentsid,kaubamärgid. Immateriaalne põhivara amortiseeritakse lineaarselt. import välismaal toodetud kaupade ja teenuste ostmine kodumaiseks kasutamiseks
SISSEJUHATUS Meedias kajastub, et ühisrahastamine on kiiresti ja jõudsalt arenev valdkond, mistõttu on tekkinud vajadus selle reguleerimiseks. Eestis ühisrahastamise valdkonda reguleerivat eriseadust ei ole. Ühisrahastusplatvormide tegevust reguleerivad seadused on juba vastu võetud näiteks Ühendkuningriigis, Hispaanias, Prantsusmaal, Itaalias ning hiljuti ka Soomes ja Leedus. Et oleks tagatud investorite ja laenuandjate piisav kaitse ja õiguskindlus, on tarvis ühisrahastusplatvormide tegevust reguleerida ka Eestis. Antud töö kontekstis soovib autor välja selgitada mis on ühisrahatus ning sellega kaasnevad riskid. Eesmärgi saavutamiseks toob autor esmalt välja, mis on ühisrahastamine. Teises peatükis toob autor välja ühisrahastamisega kaasnevad riskid ning ühisrahastamise plussid ja miinused. MIS ON ÜHISRAHASTUS? Mõistet ühisrahastus on viis projektide finantseerimiseks, mida iseloomustab see, et selleks vajaminev summa kogutakse enam...
kulutusi või vähendab makse, eesmärgiks majanduse laiendamine on eksapansiivne fiskaalpoliitika, kui eesmrgiks on majanduse kokkutõmbamine ja valitsus vähendab avaliku sektori kulutusi ja tõstab makse on kitsendav fiskaalpoliitika. 13. Raha ja pangandus Raha likviidne finantsvara, mida kaupade ja teenuste ostmisel aktsepteeritakse kui vahetusvahendit. Bartertehing kaupade ja teenuste omavaheline vahetamine. Intress lisamakse, mida laenuvõtja maksab laenuandjale ja mille võrra tagasimakstav rahasumma on suurem esialgsest laenusummast. Keynesi rahateooria: · Tehingumotiiv soov omada raha, teostamaks igapäevaseid tehinguid. · Ettevaatusmotiiv soov omada raha ettenägematuteks juhtudeks. · Spekulatsioonimotiiv soov omada raha juhuks, kui intressimäär peaks tulevikus tõusma. 14. Rahapoliitika Ekspansiivne rahapoliitika eesmärgiks rahapakkumise ja kogunõudluse suurendamine.
tootlust. Näiteks 1:4 võimenduse korral on omavahendite osakaal 25% ja ülejäänud investeeringuks vajaminevast summast laenatakse. Kui maakler pakub võimendust 1:4 ja investoril on 1000 eurot investeerimiseks, siis ta saab maksimaalset võimendust kasutades osta väärtpabereid 4000 euro väärtuses. Võimendust kasutades võtab investor suurema riski. Võlakiri (Bond) - Väärtpaber, mis sisaldab laenuvõtja kohustust maksta laen kokkulepitud tähtajal laenuandjale tagasi ning tasuda intressi. Võla kordaja = (lühiajaline võlgnevus + pikaajaline võlgnevus)/koguvara Väärtpaber (Security) - Väärtpaber kujutab endast kokkulepet investori ja emitendi vahel. Enamlevinud väärtpaberid on: aktsia, võlakiri ja fondiosak. Õigus (rights) - Õigus või eelisõigus lubab olemasolevatel aktsionäridel eelisjärjekorras näiteks osta uuest emissioonist aktsiaid
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
