Gaasides on molekulide vaheline kaugus nii suur, et nende vahel sidemeid praktiliselt pole. Vedelikes ja tahketes ainetes on molekulide vaheline kaugus väike ja sellepärast esinevad molekulide vahel vastastikused tõmbejõud. Vastastikused tõmbejõud on nõrgad ja nende lõhkumiseks peab kulutama vähe energiat. Aatomite ja ioonide vahel esinevad erilised sidemed. Keemiliseks sidemeks nimetatakse aatomite või ioonide vahelisi sidemeid, mis seovad nad molekuliks või kristalliks. Keemilised sidemed saavad tekkida või laguneda keemiliste reaktsioonide käigus. Keemilise sideme loomisest võtavad osa valentselektronid (väliskihi elektronid). Keemilise sideme moodustamise protsessis vabaneb energia ja keemilise sideme lõhkumisel kulub energiat. Keemilise sideme tekke põhjuseks on aatomitest tekkinud vastaslaengutega
Kovalentne side · Jaguneb polaarseks ja mittepolaarseks kovalentseks sidemeks. · Mittepolaarne esineb lihtainetes ühe ja sama elemendi aatomite vahel,elektronegatiivsuste(EN) erinevus on EN=0. Sellise sideme korral kuulub ühine elektronpaar võrdselt mõlemale aatomile. · Polaarnse esineb erinevate elementide aatomite vahel, side on aatomite vahel, mille elektronegatiivsuste erinevus on väike EN=1,7 Aatomid püüavad omastada väärsigaaside elektronstruktuuri. Sellise sideme korral tõmbab metallilisem element aatomi endale.
vahendusel aatomite vahele moodustuv keemiline side. Kovalentne side tekib aatomite vahel ühe või mitme ühise elektronpari abil. Mittepolaarse kovalentse sideme korral on ühine elektronpaar jaotunud võrdselt mõlema aatomi vahel. Polaarse kovalentse sideme korral seob üks aatomitest ühist elektronpaari tugevamini, mistõttu aatomitel tekivad vastasmärgilised osalaengud. Iooniline side Vastasmärgilise laenguga ioonide vahel esinevat tõmbejõudu ioonkristallis nimetatakse iooniliseks sidemeks moodustub suure elektronegatiivsuse vahe korral , ühine elektronpaar läheb täielikult üle suurema elektronegatiivsusega elemendile. · kristallid on kõvad, seejuures haprad · sulamistemperatuur on üsna kõrge · tavatingimustes elektrit ei juhi Metalliline side Ühiste väliskihi elektronide abil moodustunud keemilist sidet metallides nimetatakse metalliliseks sidemeks. · Hea soojus ja elektri juhid · Suhteliselt plastilised · Peegeldavad hästi valgust
Ained liigitatakse molekulaarseteks ja mittemolekulaarseteks aineteks. Keemilist sidet mis moodustub ühiste elektronpaaride abil nim kovalentseks sidemeks. Elektronnegatiivsus on aatomi võime siduda elektrone Keemiline reakt. on protsess, milles tekivad keemilised sidemed. Keemiliste sidemete tekkel energia alati eraldub, keemiliste sidemete lõhkumiseks tuleb energiat kulutada. Reaktsioonil eralduvat või neelduvat energiat nim reaktsiooni soojusefektiks. Reakts võrrandeid milles on märgitud reaktsioonis eralduv või neelduv soojushulk, nim. termokeemilisteks võrranditeks.
ioonid, mis tõukuvad. Kristall puruneb. 6) Molekulide vaheline side on vesinikside. 7) Vesiniksideme korral peab molekulis esinema H aatom ja teise aatomina kas F, O, N või S. 8) Elektroneatiivsus on suurus, mis iseloomustab ELEMENDI AATOMI VÕIMET SIDUDA ENDAGA ELEKTRONE. Variant 2 1) PK side esineb selliste aatomite vahel, mille elektronegatiivsuse vahe on 0,1-1,9 (väiksem kui 1,9) 2) Vastasnimeliste ioonpaaride vahel moodustunud sidet nimetatakse IOONILISEKS SIDEMEKS. Side püsib koos elektrostaatiliste jõududega (vastasnimeliste ioonide vahel) 3) Vesinikseidemega ained omavad analogidega võrreldes ... sulamis- ja keemistemperatuuri ning ... vees lahustuvust. 4) Keemiline side on AATOMITE VAHELINE SEOS, MILLEGA TEKIB KEERUKAM OSAKE. 5)Ühe ja sama mittemetalli aatomite vahel moodustub MPK side. 6)Kõik ioonilise sidemega ained on TAHKES olekus, enamasti vees LAHUSTUVAD ja hea elektri- ja soojusjuhid, kui aine on vedelas olekus või vees lahustunud.
Plastiline väävel koosneb niitjatest väävli aatomite ahelatest, milles väävli aatomite arv võib ulatuda tuhandetesse. Sulfiidid Sulfiid on keemiline aine, mis koosneb kahest elemendist, millest üks on väävel ning mille molekulis väävli aatomite vahel puudub keemiline side. Juhul kui see element on metall, siis on tegu metallisulfiidiga, kus keemiliseks sidemeks on iooniline side. Kui aga teine element on mittemetall, on tegu mittemetallisulfiidiga, kus keemiliseks sidemeks on kovalentne side. Sulfiidid tekivad redoksreaktsioonis, kus väävel osaleb oksüdeerijana või vesiniksulfiidhappe reageerimisel metalliga. Lähtehape · Divesiniksulfiid on väga mürgine juba väikeste koguste sissehingamisel võib põhjustada suure mürgituse. Kõik katsed, milles võib tekkida H 2S tuleb teha tõmbekapi all. · H2S ehk divesiniksulfiidhape tekib divesiniksulfiidi juhtimisel vette,
Üksikside- on ühinendud üks elektronpaar Kaksikside- on ühinenud kaks elektronpaari. Kovalentne side- ühiste elektronpaaride abil aatomite vahel moodustuv side. On üks tugevamaid keemilisi sidemeid. Kuna molekulis tekivad poolused, siis nimetatakse sellist sedet polaarseks kovalentseks sidemeks. Iooniline side- keemiline side, mis on moodustunud erinevate laengutega ioonide vahel. Polaarne kovalentne side võib keemiliste reaktsioonide käigus lõhustuda ning üle minna iooniliseks sidemeks. Sel puhul liigub seotud elektronpaar tervikuna surema elktroneatiisusega elemendi elektronkattesse ning moodustab negatiivselt laetud iooni. Positiivse laenguga aatom on katioon ja negatiivse laenguga aatom on anioon. Iooniline side on tõmme elektroonide vahel. Ioonide puhul on tegemist elektrilise laenguga. Vesinikside on nõrk keemiline side. On väga levinud biomolekulides. Esineb vesinikke sisaldavate molekulide vahel. Kuna vesiniksidemed tekivad kergesti siis võivad nad ka
Kontrolltöö Keemiline side 1. Täida lüngad. o ...................... side moodustub metalli ja mittemetalli vahel. o Metallide vahel moodustub ....................... side, seega mittemetallide vahel aga ........................ side. o ..................side on alati täiendavaks sidemeks, mis esineb molekulide vahel. 2. Määra polaarsus. Polaarne märgi P-ga ja mittepolaarne MP-ga. o O=O o O=C=O o HOH o O=S=O o Cl Cl H | o HCH | H 3. Täida tabel. Elemendid Ioonide valemid Ioonide arvude suhe Aine valem K+ I - 1:1 Na ja P
· Kõhnal inimesel on nahaaluskude umbes 2-10 mm paksune, aga rasvunud inimesel võib see kõhul või puusadel olla isegi kümmekond sentimeetrit. ALUSNAHA ÜLESANDED: 1. Soojusisolaator Rasvunud inimene võib jääaugus supelda isegi kümmekond minutit, samas kõhn inimene kangestuks juba paari minuti jooksul. 2. Energiavarula Alusnahas paiknevast rasvkoest ammutab keha välja energiat. 3. Kaitseb organismi löökide ja põrutuste eest 4. On sidemeks naha ja luudekudede vahel, nagu kõõluste ja lihasmembraanide vahel. KASUTATUD KIRJANDUS: Nienstedt, W. Inimese füsioloogia ja anatoomia
Kui neid ioone on vähe või nad on sademeveega välja pestud, moodustavad vabad happed ning mulla pH kahaneb. Sisaldab aga muld küllaldaselt CaCO3, toimub hapete neutraliseerumine ja soodustub humifitseerumine. Sulfiidsed materjalid ja halogeenühendid Sulfiid on keemiline aine, mis koosneb kahest elemendist, millest üks on väävel, ning mille molekulis väävli aatomite vahel puudub keemiline side. Juhul kui see element on metall, siis on tegu metallisulfiidiga, kus keemiliseks sidemeks on iooniline side. Kui aga teine element on mittemetall, on tegu mittemetallisulfiidiga, kus keemiliseks sidemeks on kovalentne side. Sulfiidid tekivad redoksreaktsioonis, kus väävel osaleb oksüdeerijana või vesiniksulfiidhappe reageerimisel metalliga. Halogeeniühendid (ka halogeenderivaadid) on orgaanilises keemias süsinikuühendid, mille süsivesinikahelas on vähemalt üks süsinikuaatomi juures paiknenud vesinikuaatom asendatod halogeeni aatomiga fluori, kloori, broomi või joodiga
Paksemat rasvkude sellegi poolest kohtab enamasti rinnal, kõhul ja tuharatel, vähem aga seljal ja jäsemetel. Kõhnematel inimestel on nahaaluskude u 2-10 mm paksune, paksematel aga isegi kümnekonna sentimeetrine. Naissool võivad rasvarakud kasvada nii suureks, et nahk muutub muhklikuks. Sellist nähtust nimetatakse kosmeetiliseks tselluliidiks. (Nienstedt, W. jt. 2001: 97; Silm, H. (toim.). 2006: 15-16). Alusnaha ülesandeks on olla sidemeks naha ja muude kudede (nt kõõluste ja lihasmembraanide) vahel. Alusnahk kaitseb organismi löökide ning keemiliste faktorite eest. Samuti leiab alusnahast suuri arterioole, mis tagavad naha hea verevarustuse. Mida pinna poolsemad veresooned on, seda peenemaks nad lähevad. Ühtlasi on alusnahk organismile ka varuainete talletuspaigaks ning soojusisolaatoriks. (Nienstedt, W. jt. 2001: 97; Silm, H. (toim.). 2006: 15-16). KASUTATUD KIRJANDUS Silm, H. (toim.) (2006). Nahahaigused. AS Medicina.
NITRAADID MEIE ELUS KAROLIN PETERSON MIS ON NITRAADID? Nitraadid on anorgaanilises keemias lämmastikhappe soolad ja orgaaniliseskeemias lämmastikhappe estrid. Nitraadid, mis on soolad, koosnevad kahest ioonist metalli katioonist ja nitraatioonist (NO3-) keemiliseks sidemeks on seal iooniline side. Nitraadid, mis on estrid, ei koosne ioonidest ja seal on kovalentsed sidemed. Kõik orgaanilised nitraadid on ebapüsivad ning võivad kergesti plahvatada. NITRAADID MEIE ELUS NITRAATE KASUTATAKSE .. Väetistes Lõhkeainetes/ilutulestikus/signaalrakettides Värvide tootmisel Tikuvabrikus Klaasitööstuses Laborites VÄETISED Orgaanilised väetised (sõnnik , virts , kompost ja turvas)
Termiline põletus · Seda põhjustavad tulised vedelikud, igasugused leegid ja kontaktpõletused Esmaabi termilise põletuse korral · Kiiresti jahutada ülekuumenend koed ja peatada edasine koekahjustuse süvenemine. Jahutamiseks kasutada jahedat, 18 kraadilist vett või spetsiaalseid esmaabigeele · Siduda haav puhtalt, vältimaks esmase infektsiooni teket. Haavale ei tohi asetada koduseid vahendeid (õli, muna, hapukoor, uriin) · Sidemeks võib olla pesupuhas lina Keemiline põletus · Keemilist põletust põhjustavad igasugused söövitava toimega kemikaalid Esmaabi keemilise põletuse korral · Eemaldada kemikaal nahalt võimalikult kiiresti, viies kontsentratsiooni miinimumini · Alustada koheselt haava loputamist voolava veega vähemalt 15 30 minuti jooksul · Jätkata haavade loputamist happe söövituse korral kuni 2 tundi, aluse söövituse korral kuni 12 tundi peale traumat
Abstraktne-assotsiatiivne tüüp Samuel Johnson on öelnud, et inimene peaks lugema seda, mis teda huvitab, kohustuslikust kirjandusest pole eriti palju kasu. Abstraktne-assotsiatiivne lugeja-see olen mina. Abstraktsed- assotsiatiivsed lugejad on need, kes otsivad raamatuga mingisugust sidet, mis neid seob. Huvi aga on koondatud reprodutseerimisele. Mina olen elava kujutlusvõimega ning minu ja raamatu vaheliseks sidemeks on samastumine, kogu aeg raamatuid lugedes meeldib mulle ennast siduda peategelasega või kellegi muuga, kes peab sangarlikke võistlusi ja vapraid tegusid. Minu üks lemmikumaid raamatuid on ,,Harry Potter ja tarkade kivi", raamat, mille autor on inglise kirjanik Joanne Kathleen Rowling, ja loomulikult ka teised sama sarja lood, nagu ,,Harry Potter ja Azkabani vang", sest seal on nii palju põnevust ja seiklust, just see on see nende raamatute juures, mis mind neid lugema tõmbab
Informatsiooni levitati välimaale. Kontaktid Läti ja Leeduga ning pagulasorganisatsioonidega. Jätkati repressioone vabadusliikumiste vastu. Vabadusvõitlejaid saadeti vangilaagritesse. Side välismaailmaga Nõukogude Liit eraldatud nn raudse eesriidega. Peamisteks infoallikateks välisraadiojaamad. 1950 aastal taastusid otsekontaktid muu maailmaga. 1960 aastal noorsooliikumine, rock-muusika, hipide liikumine, moodsad teadusharud ja kunstivoolud. Oluliseks sidemeks Soome. 1965 aastal avati Tallinna-Helsingi laevaliin. Eesti NSV muutus omamoodi "Nõukogude Lääneks". Käsumajanduse juurutamine Majanduse aluseks põllumajandus ning kohalikud maavarad ja tööjõudu arvestav tööstus, mis purustati sõjajärgsetel aastatel. Tööstuse jõuline eelisarendamine ja põllumajanduse sundkollektiviseerimine ning jäik plaanimajanduse juurutamine. Kolhoosid ja sovhoosid.
Alkadieenide ehitus Pentadieeni molekul koosneb viiest süsiniku ja kaheksast vesiniku aatomist. Kahe süsinikuga on kaks vesiniku aatomit seotud kaksiksidemetega (sigmasidemetega). Süsinikevahelised sidemed kaksiksidemes ei ole ühesugused. Kaksiksidemes on üks sidemetest sigmaside, mis esineb kõigis süsivesinikes ka kõigi süsiniku ja vesiniku aatomi vahel. Teise sideme kaksiksidemes moodustavad kõrgema energiaga elektronid, mida nimetatakse - sidemeks (pii-sidemeks). Seega kaksikside koosneb sigma () ja pii () sidemest. Süsinikuga seotud kolm aatomit (kaks vesiniku ja üks süsiniku aatom) paiknevad ühel tasapinnal, sest nende aatomite vahelised nurgad on 120 º. Seepärast nimetatakse sellist süsinikku ka tasandiliseks ehk planaarseks süsinikuks. Ainult - sideme elektronpilved ulatuvad sellest tasandist väljapoole. Kui liituvad kaks sp²-süsinikku, siis sel juhul moodustub süsiniku aatomite vahele
tema eesmärk on müstiline ning Holden on veendunud, et tavapäraselt elades selleni ei jõua.Põlates kõike enda ümber, saab Holdeni ainsaks sooviks olla rukkipõllul ja kaitsta lapsi kuristikku kukkumise eest. Kuristikku rukkipõllul, kuhu lastel on oht kukkuda, võib tõlgendada kui täiskasvanuks saamist.Holden idealiseerib süütut lapsepõlve.Lapsepõlve kehastab tema jaoks tema surnud vend Allie.Ta peaaegu jumaldab Alliet ja pole tema surmast üle saanud.Holdeni sidemeks lapseeaga on veel tema noorem õde Phoebe, kes koos Alliega on Holdeni mõtetes peaaegu ainukesed inimesed, kes midag väärt on.Lapsepõlv seostub puhta ja süütu armastusega, millest Holden kramplikult kinni hoiab ta tahab kaitsta oma kunagist sõbratari Janet ihulise armastuse eest, keeldub magamast noore prostituudiga ja üritab maha nühkida kooli seinale sodituid roppusi.Need on põhjused, miks Holden tahaks püüda lapsed kinni ennem, kui nad langevad suureks saamise kuristikku.
REFERAAT Elulugu, Mihkel Raud Juhendaja: Sirje Paakspuu Kuressaare 2012 SISUKORD Elulugu..............................................................................3 Ülevaade loomingust........................................................4 Teose iseloomustused.......................................................4 3 artiklit mis on raamtust tagasi sidemeks tulnud.............5 Kokkuvõtte........................................................................6 Allikad................................................................................7 Mihkel Raud Elulugu Mihkel Raud (sündinud 18. jaanuaril 1969 Tallinnas) on eesti laulja, kitarrist, ajakirjanik, telesaatejuht ja kirjanik. Mihkel on kirjanike Ellen Niit ja Eno Raua poeg. Kirjanik ja japanoloog
HALOGEENIÜHENDID ·Halogeeniühendites on süsiniku aatomid seotud halogeeni aatomi(te)ga CH4 => CH3Cl ·Füüsikalised omadused: Peamiselt vedelikud või tahked ained ·Madalamad halogeeniühendid aurustuvad kergesti, magusa lõhnaga Hüdrofoobsed => ei lahustu vees Suur tihedus (veest raskemad) Enamus on mürgised HALOGEENIÜHENDITE NOMENKLATUUR · Asendusnomenklatuur asendusrühmad + tüviühend fluoro-, kloro-, bromo-, jodo- · Funktsionaalnomenklatuur -süsivesinikrühm + aineklass fluoriid, -kloriid, -bromiid, -jodiid Halogeenühendite nomenklatuuri näited Elektrofiil tühja orbitaaliga osake · Elektrofiilsustsenter - elektrofiili koostisse kuuluv tühja või osaliselt tühja orbitaaliga aatom · Positiivne laeng või osalaeng + · Püüavad moodustada keemilist sidet, täites oma tühja orbitaali teise osakese vaba elektronipaariga · C, H Nukleofiil vaba elektronipaari...
keerukam osake-kristallid, molekulid või ioonid. Keemilise sideme moodustumisel püüavad aatomid elektronide loovutamise või liitmise tulemusena saavutada olukorda, et nende aatomite välisel elektronkihil oleks 8 elektroni. Elemendi aatomi võimet siduda endaga elektrone ühendis nimetatakse elektronegatiivsuseks. Metallide elektronegatiivsus on väiksem, kui mittemetallide elektronegatiivsus. Ühe ja sama mittemetalli aatomite vahel moodustub mitte polaarne kovalentne side. Kovalentseks sidemeks nimetatakse ühiste elektronpaaride abil moodustunud aatomite vahelist sidet. Mittepolaarne kovalentne side moodustub aatomite vahel, mille elektronegatiivsus erinevus on võrdne nulliga. Erinevate mittemetalli aatomite vahel moodustub polaarne kovalentne side. Iooniline side püsib koos elektrostaatiliste jõududega vastasnimeliste ioonide vahel. Vesinikside on molekulide vaheline side. Polaarse kovalentse sideme korral on elektronpaar nihutatud suurema elektronegatiivsusega
• Kui side on tekkinud erineva elektronegatiivsusega elementide aatomite vahel, siis mõjutab suurema elektronegatiivsusega elemendi aatom elektronpaare tugevamini ning need on nihutatud selle elemendi aatomi poole. • Sellega omandab see aatom sidemes negatiivse, teised aatomid (või teine aatom) positiivse laengu. Molekul tervikuna jääb neutraalseks. • Kuna molekulis tekivad poolused, siis nimetatakse sellist sidet polaarseks kovalentseks sidemeks. Näiteks tekib selline side vee (H2O) molekulis. Hapnik, mille aatomil on suurem elektronegatiivsus, omandab molekulis negatiivse ning kaks üksiksidemetega seotud vesiniku aatomit positiivsed laengud. Ühised elektronpaarid on seejuures rohkem hapniku poole tõmmatud. Iooniline side • Iooniline side – keemiline side, mis on moodustunud erinevate laengutega ioonide vahel • Polaarne kovalentne side võib keemiliste reaktsioonide
Kovalentne side: Jaguneb: Mittepolaarne. Ühe ja sama elemendi aatomite vahel. Delta EN=0 · Üksikside · Kaksikside · Kolmikside Polaarne. Erinevate elementide aatomid. Delta EN=-1,9. Ühine elektronpaar on nihkunud EN poole Iooniline side: Iooniline side säilib ainult vedelates ja tahketes olekutes. Vastasmärgiliste laengutega ioonide vahelist tõmbejõudu ioonkristallis nimetatakse iooniliseks sidemeks. Vesinikside Molekulide vaheline side Aine koostises vesinik on seotud EN elemendiga Moodustavad assotsiaadid Omavad vastavad ained kõrgemaid keemistemperatuure Aine ehituse ja omaduste vahelisi seoseid Kovalentne mittepolaarse sidemega ained Aatomivõre mittemetallid, oksiidid, orgaanilised polümeerid Molekulvõre mittemetallid, mittemetalliliste elementide ühendid, orgaanilised ained Kovalentne polaarse sidemega ained
Väga tugev oksüdeerija. Reageerib: 1) metalloksiididega 2) alustega 3) sooladega (va. kloriidide ja sulfaatide) Füüsikalised omadused: 1) värvuseta 2) terava lõhnaga 3) vedelik 4) "suitseb" 5) tihedus on 1,53 g/cm3 6) keemistemperatuur 86 oC Nitraadid Lämmastikhappe soolad Nitraadid koosnevad kahest ioonist metalli katioonist ja nitraatioonist (NO3) On vees hästi lahustuvad. Keemiliseks sidemeks on iooniline side NaNO3 ehk salpeeter väetis, kasutatakse ka lõhkekehades. Kasutamine: Kasutatakse: a. väetisena b. lõhkainete koostisosas (püssirohi) c. liha ja kala konserveerimiseks. d. AgNo3 põrgukivina põletike e. soolatüügaste ravis f. fotoasjanduses Nitraatide mõju Nitraatide suur kogus veekogudes võib: tappa kalasid pidurdada kalade kasvu, nõrgendada nende immuunsussüsteemi rõhuda teisi veeorganisme.
1. Mis on alkeenid? Osata tuua näiteid ( 101, 110 konspekt) Alkeenideks nimetatakse küllastumata süsivesinikke, kus süsiniku aatomite vahel esineb üks kovalentne kaksikside. Alkeenide nimetuse tunnuseks on lõpuliide EEN, mis viitabki kaksiksideme olemasolule süsivesiniku molekulis. Alkeenide üldvalem on CnH2n Laboratoorselt saadakse alkeene alkoholide dehüdratatsioonil (vee eraldamisel): CH3CH2OH CH2=CH2 + H2O Tööstuslikult toodetakse alkeene alkaanide dehüdrogeenimisel (vesiniku eraldamisel): CH3- CH2-CH3 -- H2 + CH3-CH=CH2 (propeen). Tuntum esindaja on ETEEN ehk ETÜLEEN C2H4 2. Mis on alküünid? Osata tuua näiteid Alküünideks nimetatakse küllastumata süsivesinikke, kus süsiniku aatomite vahel esineb üks kovalentne kolmikside. Alküünide nimetuse tunnuseks on lõpuliide ÜÜN, mis viitabki kolmiksideme olemasolule süsivesiniku molekulis. Alküünide üldvalem on CnH2n-2. Alküünide tähtsamaks esindajaks on etüün ehk atsetüleen HCCH. Labor...
ühislaulust laulupeo lõpetamisel. 3.Repertuaar Repertuaar Laulupeol esitatavas repertuaaris on kõige olulisem koht eesti koorilauludel, mis on saanud osaks laulupeo traditsioonist - paljud neist on kavas püsinud peo algusaegadest alates. Neid ajaloolisi laule, millel on sügav tähendus lauljatele ja publikule, kannavad koorid laulupeol ette ka tänasel päeval. Need laulud on kujunenud selle kultuurinähtuse eri ajastuid köitvaks sidemeks ning omaette traditsiooniks. Ent kavas on ka palju 20. saj. jooksul heliloojate poolt laulupeoks loodud kooriteoseid, nii uusloomingut kui rahvalaulu seadeid eri kooriliikidele. Põhilise osa esitatavast muusikast on kirjutanud eesti autorid, kuid repertuaaris on ka teiste rahvaste rahvalaule või populaarset autoriloomingut. Laulupeol ei ole läbi aegade püsivat repertuaari, repertuaar muutub koos ajaga. 4. Oluliseimad dirigendid, Laulupidude hitid Oluliseimad dirigendid
Kontrolltööks kordamine. HALOGEENIÜHENDID. Mõisted: orgaanilised ühendid- keemiliste ainete klass, mille molekulides esinevad lühemad või pikemad süsiniku aatomitestmoodustunud ahelad. -side- ühekordne kovalentne side tetraeedriline süsinik- süsiniku aatom, mille kovalentsed sidemed on suunatud tetraeedri tippudesse. süsivesinikud- keemilised ained, mille molekul koosneb ainult süsiniku ja vesiniku aatomitest alkaanid- süsiniku ja vesiniku ühendid, mille molekulides süsiniku aatomid on omavahel seotud kovalentse üksiksidemega. triviaalnimetus- aine nimetus, mis ei vasta nomenklatuuri reeglitele. nomenklatuur- reeglite kogu ühendi nimetuse koostamiseks struktuurist lähtudes. tüviühend- süstemaatilist või triviaalnimetust kandev hargnemata atsükliline või tsükliline struktuur, millega on seotud ainult vesiniku aatomid. asendusrühm- aatom või aatomirühm, mis asendab tüviühendis vesiniku aatomit. alküülrühm- alkaanist tulenev asendusrühm. ...
metallilised omadused ). Keemilite elementide elektronegatiivsus kasvab perioodilisustabeli A-rühmades alt üles ja perioodides vasakult paremale ( kuni väärisgaasideni ). Polaarsed ained lahustuvad paremini polaarsetes lahustites, mittepolaarsed aga mittepolaarsetes lahustites Iooniline side Vastasmärgiliste laengutega ioonide vahel esinevat tõmbejõudu ioonkristallis nimetatakse iooniliseks sidemeks. Ioonsed ained ained, milles esineb valdavalt iooniline side. Kristallid Kõvad, Haprad Sulamistemp. Ja keemistemp. Kõrge Sulas olekus ja vesilahuses Hea Elektrijuht Puudub plastilisus Esineb nendes ainetes, mille elektronegatiivsuse erinevus on väga suur (leelised, liitanioone sisaldavad soolad jt.) Vesinikside Vesinikside on täiendav side, mille tugevalt positiivse osalaenguga vesiniku aato saab
ESMAABI TERMILISE PÕLETUSE PUHUL 1) Kiiresti jahutada ülekuumenend koed ja peatada edasine koekahjustuse süvenemine. Jahutamiseks kasutada jahedat, 18 kraadilist vett või spetsiaalseid esmaabigeele. Pantenooli kasutamine esmaabis ei ole näidustatud. 2) Siduda haav puhtalt, vältimaks esmase infektsiooni teket. Haavale ei tohi asetada koduseid vahendeid (õli, muna, hapukoor, uriin). 3) Sidemeks võib olla pesupuhas lina. 5 Jaanika Priimägi Referaat ELEKTRIPÕLETUSED Elektripõletusi põhjustavad katkised elektrijuhtmed- ja pistikud, katkine elektrikilp aga ka äike. Elektripõletused jaotatakse klassifikatsiooni järgi kolme klassi. Nendeks on: madalpingekahjustused, kõrgpingepõletused ja kaarleegid. Madalpingekahjustused on need, kus pinge on alla 1 kV. Selle puhul on ülekaalus
Mittemetalli ja metalli aatomi vahel tekib tavaliselt iooniline side. Kui kovalentne side on tekkinud sama elemendi aatomite vahel, või aatomite vahel, mille elektronegatiivsus on võrdne, seovad mõlemad aatomid ühiseid elektronpaare võrdse jõuga ning sidet nimetatakse mittepolaarseks.Kui side on tekkinud erineva elektronegatiivsusega elementide aatomite vahel, molekul tervikuna jääb elektroneutraalseks. Kuna molekulis tekivad poolused, nimetatakse sellist sidet polaarseks kovalentseks sidemeks. Polaarne kovalentne side võib keemiliste reaktsioonide käigus lõhustuda ning üle minna iooniliseks sidemeks.Sel puhul liigub seotud elektronpaar tervikuna suurema elektronegatiivsusega elemendi elektronkattesse ning moodustab negatiivselt laetud iooni. 2. Pooljuhtmaterjalid on oma juhtivuselt metallide ja isolaatorite vahepeal. Nad ei juhi voolu nii hästi nagu metallid ega ole sellised isolaatorid nagu klaas või portselan või plastmassid. Kui materjal sisaldab ainult
Keemia üleminekuekasm A.mõisted Mõiste seletus näide . 1.Füüsikaline nähtus füüsikaliste omaduste muutumine peegel kukub ja muutub kildudeks 2.Keemiline nähtus muutus, millega kaasneb nt raud roostetub keemiline reaktsioon 3.Puhas aine kindala koostisega aine, koosneb nt magneesium, hapnik, ainult ühe aine osakesest lämmastik 4.Segu mitme aine segu, koosneb vesi, süsihappegaas erinevate ainete osakestest 5.Filtreerimine tahke aine eraldamine lahusest nt kriidi ja vee filtreerimine filtri abil 6.Keemiline reak...
kolmetahulise püramiidi kujuline struktuur. Kontrollige oma vastust programmiga Avogadro. Kui suur on lämmastiku kordinatsiooniarv siin ühendis? Joonistage välja CO2 orbitaalid, märkige ära orbitaalidel olevad elektronid ja seletage, miks CO2 molekulil on lineaarne struktuur. Kontrollige oma vastust Delokaliseeritud keemiline side Käsitlesime keemilist sidet, mis moodustub elektronpaari abil. Elektronpaar kuulub mõlema aatomi tsentrile. Sellist sidet nimetatakse lokaliseeritud sidemeks. Paljudes ühendites on aga delokaliseeritud keemiline side, mis ühendab rohkem, kui kahte aatomit. Näitena vaatleme benseeni molekuli: 2 Mõnda kovalentset molekuli ei saa rahuldavalt kirjeldada kindla valentsstruktuuriga. Näiteks CO3 on planaarse struktuuriga ja temas on kõik CO sidemed võrdse pikkusega (1,29 Å)
Holdeni ainukeseks sooviks on olla rukkipõllul ja kaitsta lapsi kuristikku kukkumise eest. ". Samuti sümboliseerib püüdjarolli seljataha keeratud nokaga müts, mida Holden kannab, viidates püüdjale pesapallis. Kuristikku, kuhu lastel on oht kukkuda, võib tõlgendada kui täiskasvanuks saamist. Holden idealiseerib süütut lapsepõlve. Lapsepõlve kehastab tema surnud vend Allie. Ta peaaegu jumaldab Alliet ja pole ikka veel tema surmast üle saanud. Holdeni sidemeks lapseeaga on veel ta õde Phoebe, kes koos Alliega on Holdeni mõtetes peaaegu ainukesed,kes midagi väärt on. Lapsepõlv seostub puhta ja süütu armastusega, millest Holden kramplikult kinni hoiab. Holdeni endine kirjanusõpetaja räägib kuristiku kohta nii: ,, Niisugusse kuristikku langevad inimesed, kes oma elu teataval perioodil on hakanud otsima midagi sellist, mida nende ümbrus neile pakkuda ei suuda. Või õigemini- kes arvavad, et nende ümbrus ei suuda seda neile pakkuda
Jõe pikkuseks on 1900 meetrit. Pärsia laht on väga soolane võrreldes ookeaniga. Maailmamere keskmine soolsustase on kuni 35 promilli, siis Pärsia lahe soolsustase on kuni 40 promilli. Kuna aurustumine on palju suurem kui sademete või juurdevoolava magevee hulk, siis soolsustase aina suureneb. Elustik Pärsia lahe elustik on mitmekesine ja unikaalne oma geograafilise jaotuvuse tõttu. See on rahvusvahelistest vetest peaaegu täielikult eraldatud. Ainukeseks sidemeks teistesse veekogudesse on kitsas Hormuze väin. Elusorganismidest leidub seal mitmeid sümbioosis elutsevaid organisme. Ühed sellised on mangroovi puud. Nad vajavad kasvuks pidevat tõusu ja mõõna ning soolase ja mageda vee segu. Nende puudega on seotud palju krabide, putukate ja kalaliikide järglased. Energiavahetuse ring lõppeb merelindudega, kellele need kalad, putukad ja krabid toiduks saavad. Lahes elavad ka ühed haruldased mereimetajad dugongid. nad on tuntud ka kui
ALKEENI MOLEKULI EHITUS Eteeni molekul koosneb kahest süsiniku ja neljast vesiniku aatomist. Ühe süsinikuga on kaks vesiniku aatomit seotud üksiksidemetega (sigmasidemetega). Süsinikevahelised sidemed kaksiksidemes ei ole ühesugused. Kaksiksidemes on üks sidemetest sigmaside, mis esineb kõigis süsivesinikes ka kõigi süsiniku ja vesiniku aatomi vahel. Teise sideme kaksiksidemes moodustavad kõrgema energiaga elektronid, mida nimetatakse - sidemeks (pii-sidemeks). Seega kaksikside koosneb sigma () ja pii () sidemest. Süsinikuga seotud kolm aatomit (kaks vesiniku ja üks süsiniku aatom) paiknevad ühel tasapinnal, sest nende aatomite vahelised nurgad on 120 º. Seepärast nimetatakse sellist süsinikku ka tasandiliseks ehk planaarseks süsinikuks. Ainult - sideme elektronpilved ulatuvad sellest tasandist väljapoole. (Pildiallikad: http://www.jdenuno.com/APBiology/basic/Original%20Files/ethene.JPG ja
Näited:EÜE, EÕM. Stalini surm-> sulaaeg: Lavrenti Beria lühiaegne rahvuspoliitika oli Eesti positiivne, ta arreteeriti kahjuks. Vägivalla vähenemine, kodanlikeks natsionalistideks tembeldatute hea nime osaline taastumine, haritlaste võimalus vaimsest pagulusest taas loometööse liituda. Lääne abi jäi siiski kättesaamatuks, kuna Ungaris suruti ülestõus maha. Eesti eraldamine muust maailmast raudse eesriidega- Raadiojaam Ameerika Hääl sidemeks, sulaajal taastusid sidemed muumaailma ja läänemaailmaga, kultuuri areng ning vahvusvaheline mõju, materiaalne heaolu. Kuldsed kuuekümnendad-mitmepalgeline nn rahvuskommunistide põlvkond, liberaliseerumine, usk positiivsesse tulevikku, üliõpilaste poliitiline aktiivsus-komsomoliorg. 1964-Hrustsovi asemele Breznev, usk reformidesse kadus, tsensuuri karmistumine, süvenes ideoloogiline surutis. 1978 sisepoliitikas-ENSV juhtkonna vahetus, Käbini asemele parteijuhiks Karl
Keha ja elundid Arvatavasti alles uuemale ajal on hakatud meil teiste rahvaste eeskujul kõnelema peaajust kui ,,mõistuse" ja südamest kui ,,tunnete", eriti veel armuasjade keskusest. Ei ole aga kahtlust, et ka juba muistsest ajast meil on peetud südant, pead, aju, üdi jne. Elujõu asupaigaks, elundhingeks. Seda iseloomustavad sellised ütlused nagu näiteks vihastava ja kiusava inimese kohta: ära kasvata oma südant nii suureks, sa sööd mu südame seest välja, miks su süda nii täis on, mureliku kohta: süda vlutab, kerglase ja rumala kohta: pea sassis, aju pehme jne. Et muinaseestlased kujutlesid südant elundhingena ja arvasid selle söömisega omandavat ka vastava olendi hingejõu, selle kohta on meil selge ja otse klassiline mälestus Läti Hendriku kroonikas (XXVI 5-6), kus kõndeldakse, kuidas pühapäeval 29. Jaanuaril 1223 Sakala mehed tapsid Viljandi lossis jutluse aegu sealsed mõõgavennad, nende sulased ja sa...
................. 2) liita 2e - ...................................................... 3) loovutada 1e - ............................................... 4) loovutada 2e - ............................................... Na, Sr, O, Cr, I, Ba, Al, Cl, Ca, Se Keemilised sidemed Füüsikatundides oled õppinud, et kehad mõjutavad üksteist. Vastastikku mõju- tavad üksteist ka aineosakesed: aatomid, ioonid ja molekulid. Seda mõju nimetatakse keemiliseks sidemeks. Üksikud aatomid on ebapüsivad. Molekulideks liitumisel lähevad aatomid üle püsivamasse olekusse, kus nende energia on väiksem. Kovalentne side Tekib ühiste elektronpaaride abil. Ühine elektronpaar kuulub korraga mõlemale aatomile, sest elektronpaari tõmbavad enda poole mõlemad aatomi tuumad. Tekib mittemetalliliste elementide vahel. Esineb enamikes looduslikes ainetes. H + H = H2 H* *H Kovalentsed ained: Koosnevad mittemetallilistest elementidest.
· 48 juures 5 min. Esmaabi termisliste põletuste korral · Kiiresti jahutada ülekuumenend koed ja peatada edasine koekahjustuse süvenemine. Jahutamiseks kasutada jahedat, 18 kraadilist vett või spetsiaalseid esmaabigeele. Pantenooli kasutamine esmaabis ei ole näidustatud. · Siduda haav puhtalt, vältimaks esmase infektsiooni teket. Haavale ei tohi asetada koduseid vahendeid (õli, muna,hapukoor, uriin) · Sidemeks võib olla pesupuhas lina Esmaabigeel · Jahutab kiiresti ülekuumenenud koed ja väldib kahjustuse süvenemist · Vähendab valu ja turset · On koheselt valmis kasutamiseks, geeliga immutatud sidemed on steriilselt pakendatud · Väldib hüpotermiat · Väldib haava kuivamist ja esmast saastumist Esmaabigeelid Esmaabi keemilise põletuse korral · Eemaldada kemikaal nahalt võimalikult kiiresti, viies kontsentratsiooni miinimumini · Alustada koheselt haava loputamist voolava veega
Kui aga kuum väävel valada külma vette, tekib pehme pruunikas veniv mass - plastiline väävel. Plastiline väävel koosneb niitjatest väävli aatomite ahelatest, milles väävli aatomite arv võib ulatuda tuhandetesse. Sulfiidid Sulfiid on keemiline aine, mis koosneb kahest elemendist, millest üks on väävel ning mille molekulis väävli aatomite vahel puudub keemiline side. Juhul kui see element on metall, siis on tegu metallisulfiidiga, kus keemiliseks sidemeks on iooniline side. Kui aga teine element on mittemetall, on tegu mittemetallisulfiidiga, kus keemiliseks sidemeks on kovalentne side. Sulfiidid tekivad redoksreaktsioonis, kus väävel osaleb oksüdeerijana või vesiniksulfiidhappe reageerimisel metalliga. Lähtehape · Divesiniksulfiid on väga mürgine juba väikeste koguste sissehingamisel võib põhjustada suure mürgituse. Kõik katsed, milles võib tekkida H2S tuleb teha tõmbekapi all.
Halastamatu Zeusi armukeste vastu maksis kätte. Poseidon (Neptunus): merejumal, kel oli võime maad väristada. Kujutati kolmharki hoides. Hades (Pluto): allilma valitseja, halastamatu, järelandmatu, kuid õiglane. Surmajumal, kuid mitte surm ise. Viimasti kutsuti Thanatos. Pallas Ateena (Minerva): varasemates allikates on ta hoolimatu lahingujumalanna, hilisemates tarkuse, arukuse ja puhtuse kehastus. Apollon (Phoibos): Zeusi ja Leto poeg, väga ilus jumal. Ta oli sidemeks inimeste ja jumalate vahel, kes mängis hästi lüürat. Aphrodite (Venus): armastuse- ja ilujumalanna. Artemis (Diana): Apolloni kaksikõde, Zeusi tütar, kes oli metsloomade emand ja väga hea kütt. Hermes (Mercurius): Zeusi käskjalg ja poeg, kes lendas käsku täitma kiiremini kui mõte. Ares (Mars): sõjajumal. Zeusi ja Hera poeg, kes oli väga tapahimuline ja verejanuline. Hephaistos (Vulcanus): väga populaarne tulejumal, meisterlik relvameister ja sepp.
või kuus (kuuikside). Kui kovalentne side on tekkinud sama elemendi aatomite vahel, või aatomite vahel, mille elektronegatiivsus on võrdne (Δx = 0), seovad mõlemad aatomid ühiseid elektronpaare võrdse jõuga ning suurem elektrontihedus on jaotatud mõlema aatomituuma suhtes sümmeetriliselt. Positiivsete ja negatiivsete laengute keskmed langevad kokku. Niisugust sidet nimetatakse mittepolaarseks kovalentseks sidemeks ehk mittepolaarseks sidemeks. Niisugune side on näiteks dihapnikus, dilämmastikus ja diklooris. Kui side on tekkinud erineva elektronegatiivsusega elementide aatomite vahel, mõjutab suurema elektronegatiivsusega elemendi aatom elektronpaare tugevamini ning need on nihutatud selle elemendi aatomi poole. Niiviisi omandab see aatom sidemes negatiivse, teised aatomid (või teine aatom) positiivse elektrilaengu. Molekul tervikuna jääb elektroneutraalseks. Et molekulis tekivad poolused, nimetatakse sellist sidet polaarseks
Sideme polaarsus ei sõltu tuumade ja elektronide kontakteerumise mehhanismist - pole vahet, kas kattuvad kahe aatomi ühe-elektronilised orbitaalid või näiteks ühe aatomi kahe-elektroniline orbitaal ja teise aatomi asustamata orbitaal. Keemiline side on viis, kuidas kaks või enam aatomit või iooni on aine molekulis või kristallis omavahel seotud. Molekulis tekivad poolused, nimetatakse sellist sidet polaarseks kovalentseks sidemeks. · Kovalentse sideme puhul kumbki aatomitest annab ühe elektroni molekulorbitaali tekkimiseks, järelikult tekib ühine orbitaal. · Keemilise sideme liigid on: kovalentne, iooniline ja metalliline. · Vesinikside on omapärane keemiline side; molekulidevaheline ja molekulidesisene. · Vesinikside on molekulide vahel, mis koosnevad vesinikust ja suure EN-ga keemilisest elemendist: fluor, hapnik, lämmastik, harvem kloor ja väävel
orbitaal ei hübradiseeru ja jääb kõrgemale energeetilisele Alkeenides sisalduv kaksikside koosnes ühest sigma () ja ühest tasemele.P-orbitaalide kattumisel tekkinud ühise elektronpaari pii () sidemest. Alküünides sisalduv kolmikside koosneb ühest jaotamist mõlemale poole aatomi tuumi ühendavat sirget sigma () ja kahest pii()- sidemest. Lineaarsel ehk sp - süsinikul nimetatakse -(pii) sidemeks. Kaksiksideme moodustamises on väliskihis hübridiseerunud nelja orbitaali asemel kaks orbitaali mitteosalevad sp²-hübriidorbitaalid võivad moodustada -sidemeid (üks s- ja üks p-orbitaal). Süsiniku aatomi teine ja kolmas väliskihi teiste aatomitega, näiteks vesinikega, nagu eteeni p-orbitaal ei hübradiseeru. Kui liituvad kaks sp-süsinikku, siis sel molekulis
järkjärgult, etappidena, mille kõige olulisem mõjutaja on lapsevanem ise. Lapse terve psüühika arenguks on vaja arendada frustratsioonitaluvuse, südametunnistuse ja saavutusmotivatsiooni tegureid. Samuti on vaja arendada seoseid maailma tunnetuse ja enda tajumist selles. Winterhoff (2010) rõhutab, et positiivsed psüühilised funktsioonid kujunevad välja lapsepõlve jooksul ja saavad areneda ainult tänu emotsionaalsele sidemele oma vanematega. Emotsionaalseks sidemeks saame lugeda kõike seda, mida laps teeb ja kogeb koos vanemaga: raamatute ettelugemine, teatris käimine, külas käimine, lihtsalt koos mängimine jne. Sellest hoolimata, kui lapsevanem ise kasutab selle suhtluse juures valesid käitumismustreid, siis ei saa ka lapse psüühika positiivset signaali. Pere tähtsust ja olulisust rõhutab oma raamatus ka üks teine autor, Jari Sinkkoneni (2011), kes toob välja just peremudeli, kus on olemas nii isa kui ema. Ta toonitab, et kuigi ema-isaga pere
Teoreetiline taust Vincent Sacco (1982) on kirjeldanud meedia ja kuritegevuse suhet järgmiselt: Väide, et massimeedia annab arusaama kuritegude otsestest põhjuslikest mõjudest, on mõtlemapanev. See seisukoht tugineb kolmele eeldusele : esiteks, kuna enamikel inimestel puudub otsene isiklik kogemus raskete kuritegudega, siis avalikkuse arusaamade ja tundmuste peamine allikas kuritegevuse kohta peab olema asendatud tehislikult loodud kogemusega. Teiseks, massimeedia sidemeks on infoallikad, mida kasutab suur hulk inimesi. Lõpuks, nagu mitmed teadlased on dokumeteerinud, et tänapäeva Põhja- Ameerika meedia sisaldab suurt osa kuritegevusega seotud uudiseid. (476) See, et krimiuudiseid avaldatakse rohkem ajalehtedes on vältimatu valik. Lisaks on see valim moondatud mitteformaalsete reeglitega, näiteks kui vägivalla kuritegusid on raporteeritud 22 korda, siis ametlikult võib neid kirjas vähem olla. On ka allikaid, et inimesed loevad
Miks pole vaja arvestada sisejõudusid jäiga keha toereaktsioonide leidmisel? sisejõud on jõud , millega antud keha osad mõjuvad üksteisele välisjõud on jõud , millega antud keha osadele mõjuvad teised jõud * sisejõud on siis võrdsed nulliga ehk puuduvad 9. Kirjutada jäiga keha sisejõudude omadused. 10.Mida tuleb teha jaotatud jõuga kui koostatakse tasakaaluvõrrandeid absoluutselt jäiga keha korral? 11.Mida nimetatakse sidemeks? sidemeks nim. tingimusi, mis kitsendavad keha liikumist 12.Mis on sideme reaktsioon? sideme reaktsioon on jõud, millega antud kehale mõjub teine keha, mis moodustab sideme. Suund on alati vastupidine sellele suunale, kus liikumine on takistatud. 13.Kuhu on suunatud sideme reaktsioonjõud? sideme reaktsiooni suund - on alati vastupidine sellele suunale, kuhu side ei luba kehal liikuda 14.Kuhu on suunatud reaktsioonjõud sfäärilise liigendi korral ruumis?
2. Mittemeolekulaarsed ained koosnevad ioonidest või aatomitest (metallid, metallioksiidid, hüdroksiidid, soolad). Mittemolekulaarsed ained esinevad kristallidena, kus on omavahel seotud väga palju ioone või aatomeid. Mittemolekulaarsete ainete puhul väljendab valem ioonide (aatimite) suhet kristallis. 2.2. Osakestevahelised sidemed ja aine omadused Osakestevahelised sidemed aines võib liigitada keemiliseks sidemeks ja molekulidevahelisteks jõududeks. Keemiline side on mõju, mis ühendab aatomid või ioonid molekuliks või kristalliks. Keemilise sideme tekkes osalevad ühinevate aatomite väliskihi elektronid (B-rühmade elementide puhul ka eelviimase kihi elektronid). Elemendi keemilised omadused määravad peamiselt aatomi väliselektronkihi elektronid. Keemilise sideme tekkel eraldub energit, sest molekulide või kristallide energia on
· Mis on süsteemi sisejõud ja välisjõud? Miks pole vaja arvestada sisejõudusid jäiga keha toereaktsioonide leidmisel? Sisejõududeks nimetatakse jõudusid, millega keha aineosakesed mõjutavad teineteist. Jäiga keha puhul neid arvestada ei tule, sest need on passiivsed ei tekita deformatsioone Välisjõududeks nimetatakse jõudusid, millega antud kehale mõjuvad teised kehad. · Mida nimetatakse sidemeks? Sidemeks nimetatakse keha asendit ja liikumist piiravat tingimust. · Mis on sideme reaktsioon ja kuhu on see suunatud? Tuua näiteid. Sideme reaktsiooniks nimetatakse jõudu, millega mõjub kehale selle liikumist takistav keha, keha mis moodustab sideme. See on suunatud potentsiaalse liikumissuuna vastassuunda. Näiteks lauajalg. · Kuidas tuleb joonisele märkida sideme reaktsioonid juhul kui tala on seina müüritud?
Biokeemia MLK6008 eksami küsimused 1/2 Ühe glükoosi molekuli täielik aeroobne lõhustumine tagab kuni 38 ATP molekuli sünteesi. Kirjeldage, millistes metaboolsetes radades ja mil viisil sünteesitakse glükoosi täielikul lõhustumisel ATP-d. Kirjeldage nii üksiskasjalikult kui suudate glükolüüsi. Glükoosi esmane õhustumine., mille käigus saadakse glükoosisolev energia salvestada sobivasse vormi( ATP, NADH) *Osaline lõhustumine toimub anaeroobselt. Tekib laktaat( piimhape), intensiivselt töötavates ihastes, toimub tsütoplasmas. Kui on aga hapnik olemas tekib kohe püruvaat mis läheb tsitraadi tsüklisse. *Lõplik lõhustumine toimub hapniku juuresolekul. Toimub mitokondrites tsitraaditsükli vahendusel. Tekib Co2 ja H2O. See ei ole spetsiifiline ainult glükoosile. 1 glükoosi molekulist saab 2 püruvaadi molekuli. Hapniku juures olekul saab sellest CO2 ja H2O. Hapniku puudumisel laktaat. Laktaadist lahti saamiseks on vaja see transportida maksa, ...
kui seljal ja jäsemetel (Roosalu 2006:242). Mitmes kohas kus nahaaluskude on õhuke kinnitub pärisnahk otse all olevasse sidekirmesse. Kõhnal inimesel on nahaaluskude 2-10 mm paksune. Rasvunud inimesel võib nahaaluskoe paksus kõhul või puusadel ulatuda koguni 10 sentimeetrini. Samuti mõjutab nahaaluse rasvkoe paksust sugu - naisel leidub seda ühtlaselt peaaegu kõikjal, mehel on seda enam rindkerel kui jäsemetel (Nienstedt jt 1999:97). Alusnaha ülesanne on olla sidemeks naha ja selle all olevate elundite vahel. Alusnahk kaitseb organismi ka löökide eest ning osaleb termoregulatsioonis ( Hannuksela jt 2003:15- 16). Rasvkude moodustab naha all paiknevatele elunditele mehaanilise ja termilise kaitsekihi. Samuti on ta organismi varuainete talletuspaigaks (Roosalu 2006:242). Nahaaluskude kuulub tugikoe alla koosnedes peamiselt rasvkoest. Rasvkoest 80 % moodustab rasv ning lisaks leidub seal ka vett ja proteiine. Rasvkoes on palju rakke ja vähe rakuvaheainet
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
