vastuvõetavaks elustandardiks tunnistatud vajalikku sissetulekute taset ehk absoluutse vaevuse piiri. Absoluutse vaesuse määr näitab leibkondade või iskute osakaalu, kes paiknevad allpool absoluutse vaesuse piiri (AVP). Absoluutse vaesuse määr muutub nii palkade tõusu kui sotsiaalpoliitiliste meetmete ja tarbijahindade muutumise koosmõju tulemusena. Elatusmiinimum on inimesele vajalike elatusvahendite väiksem kogus, mis võimaldab tööjõudu säilitada ja taastada. Elatusmiinimum ja absoluutse vaesuse piir on seega oma sisu poolest sarnased näitajad. Seoses absoluutse vaesuse piiriga määratletakse eestis ka vaevuse kihid. Süvavaesuse piiriks loetakse 80% ja vaesusriski piiriks 125% absoluutse vaesuse piirist.sellest kõrgemate sissetulekutega leibkond loetakse vaesusriskist väljas olevateks. Seega moodustub kokku neli vaesuskihti: 1. süvavaevus, kuhu kuuluvad leibkonnad, kelle sissetulek on allpool süvavaesuse piiri (80% absoluutse vaesuse piirist);
ÜHISKOND Ühiskonna sektorid- eraldatus ja läbipõimumine 1) Esimene ehk avalik sektor( riigi- ja omavalitsusasutused) 2) Teine ehk erasektor (eraettevõtted) 3) Kolmas ehk mittetulundusektor (kodanikuorganisatsioonid ja ühendused) Pluralistlik ühiskond Ühiskond, kus on lubatud mitmesugused vaated, ideoloogiad, organisatsioonid, omandivormid, kultuurid ja sotsiaalsed grupid Riigi tunnused Riigi kolm põhitunnust- Territoorium(maa-ala, maavägi, õhuruum ja territoriaalvesi), Rahvas(riigi alal elavad seadustele alluvad isikud) ja avalik võim(iseseisvat võimu teostavad riigiorgandi) Riik on alati seotud võimu teostamisega. Riigivõim on ülimuslik ja sõltumatu. Riigi otsused vormistatakse kirjalike õigusnormidena ning need on kõigile siduvad. Riik omab kontrolli kindla territooriumi üle. Riigi institutsioonid on avalikud; nad vastutavad kollektiivselt otsuste tegemise ja elluviimise eest. Põhiseadusli...
○ Poliitiline osalemine ○ Organiseerimis õigus ○ Isiklik turvalisus ○ Õigusriigi põhimõtted ○ Sõnavabadus ○ Võrdsed võimalused Kultuurilised ● Tihti seotud haridusliku tõrjutusega ● Kultuuridevahelised lõhed ○ Keelelised raskused ○ Töövõimaluste nappus ○ Väärtuste erinevused Sotsiaalne tõrjutus Eesti ● Näitajad ○ AVM/SVM: 2,4% ja 21,7% (2018) ○ Ilmajäetuse määr: 7,6% ○ Arvestuslik elatusmiinimum: 221,4€ ○ Gini koefitsient: 0.26 Allikas: http://jetsport.ee/toetajad/estonian-flag-colors-in-country-map/ Sotsiaalne tõrjutus Saksamaal ● Näitajad: ○ AVM/SVM: 0,1% ja 16,7% (2015) ○ Ilmajäetuse määr: 3,7% ○ Arvestuslik elatusmiinimum: 137€ ○ Gini koefitsient: 0,29 Allikas: https://en.wikipedia.org/wiki/File:Flag_map_of_Germany.svg Allikad ● https://et.wikipedia
Väga ebavõrdselt on tulud jaotunud Sierra Leones, Kesk-Aafrika Vabariigis ja Brasiilias. MIS ON VAESUS? Vaesus on tänapäeval üks olulisematest sotsiaalprobleemidest. Vaeseks nimetatakse inimest, kelle materiaalsed vahendid on ebarahuldavad. Eristatakse absoluutset vaesust- inimese sissetulek jääb allapoole teatud minimaalset taset ja suhtelist vaesust - tulud pole mitte niivõrd väikesed aga vajadused on liiga suured. Absoluutse vaesuse mõõtmiseks on elatusmiinimum ja vaesuspiir. Arvestuslik elatusmiinimum on inimesele vajalike elatusvahendite väikseim kogus, mis võimaldab tööjõu säilimist ja taastamist. KES ON VAESED? Vaesust peetakse sõltuvaks järgmistest teguritest: 1) Perekonna suurus- mida suurem on perekond, seda suuremad on ka tulud. 2) Perekonna koosseis- ülalpidajate ja ülalpeetavate suhe 3) Perkonnapea sugu ja vanus- vaesem on see pere, kus perekonnapeaks on kas väga noor või väga vana.
suhteid, sidemeid ja suhtlemist ühiskonna vahel. Sotsiaalsel kaasatusel on mitmeid erinevaid valdkondi, näiteks tööhõive poliitika, pensione käsitlevad süsteemid ja poliitiline koostöö. Neid valdkondi on veelgi ning kõik nad on ühtemoodi tähtsad, et suurendada sotsiaalset kaasatust ja sidusust ning vähendada tõrjutust. http://www.eurodesk.ee/est/sotsiaalne-kaasatus/ Absoluutne vaesus ja elatusmiinimum Vaesus iseloomustab ühiskonna sotsiaalset kaasatust. „Vaesus väljendab materiaalsete ressursside ebapiisavusest tingitud ilmajäetust ühiskonnas hädavajalikuks peetud elustandardist ja sotsiaal-majanduslikust osalusest“. Mõõtmise metoodikast lähtudes on vaesus kas absoluutne, suhteline või subjektiivne. Absoluutse vaesuse piir arvutatakse arvestuslike minimaalsete kulutuste baasil. Niisiis on
piiratud ressursside juures võimalikult palju toota 12) Kuidas toimub tulude ümberjaotamine ühiskonnas? Valitsus jagab tulu ühiskonna eri huvigruppide vahel Majanduspoliitiliselt jaotatakse inimeste abistamiseks loodud programmid: Toetused tulude suurendamiseks (sotsiaaltoetused, pensionid, abirahad, töötutoetused jne) Vaesuse ja majandusliku ebavõrdsuse kaotamiseks (haridusprogrammid, ümberõpe) 13) Mis on arvestuslik elatusmiinimum? Arvestuslik elatusmiinimum on inimesele vajalike elatusvahendite väikseim kogus, mis võimaldab tööjõud säilitamist ja taastamist 14) Mis on sisemajanduse kogutoodang (SKT)? SKT on mingil perioodil riigis toodetud kaupade ja teenuste maksumus 15) Mis on eksport ja mis on import? Eksport riigis toodetud kaupade/teenuste müük välismaale Import välismaal toodetud kaupade/teenuste sisseostmine tarbimiseks kodumaal 16) Mis on majandustsüklite (buum, tõus, langus, kriis) tunnusteks?
23. SELETA MÕISTED SUHTELINE VAESUS JA ABSOLUUTNE VAESUS SUHTELINE VAESUS kokkuleppeline, mida selle aluseks võetakse. Olukord, kus elamistingimused on alla ühiskonna keskmist elutaset või üldiselt aksepteeritud ja soovitut taset. Tavaliselt on see u 60% keskmisest palgast. ABSOLUUTNE VAESUS seisund, kus inimese tulu jääb allapoole teatud minimaalset taset. Sätestatakse, kas rahvusliku või rahvusvahelise vaesuskriteeriumina. Eestis on selleks elatusmiinimum. 24. MIS ON ELATUSMIINIMUM JA MIS SELLEKS EESTIS ON? Elatusmiinimum on arvestuslik inimesel vajalike elatusvahendite väikseim kogus, mis võimaldab tääjõu säilimist ja taastamist. Võetakse arvesse minimaalset toidukorvi ning esmaste tööstuskaupade ja teenuste maksumust. 2006.a oli Eestis see 1081 kr, millest 888 oli toidukorv. 25. MIS ON SOTSIAALNE TÕRJUTUS JA SELLE PÕHJUSED?
elanikku, kellest 1,1 miljonit on töötud. Venemaa sotsiaal-ja tööpoliitika pole välismaailmale väga nähtav ega tuntav. Sotsiaalpoliitikat meie mõistes ei eksisteeri ning tööpoliitika kui abstraktne mõiste, pole venelastele teada. Venemaa on maailma suurim riik, seega on seal ka väga erinevaid mooduseid tööliste ja töötute juhendamiseks ja ohjamiseks. Töölepingud, -tasud ja –lepingud on vastavalt piirkondade järgi reguleeritud, kuid keskmine palk ja elatusmiinimum on samad üle Venemaa. Venemaa tööpoliitikat mõjutavad suuresti ülejäänud maailma sanktsioonid peale Krimmi annekteerimist 2014. aastal. Erinevate sanktsioonide tõttu on aastal 2015 suurenenud töötus 127 000 inimese võrra, mis omakorda tähendab tööjõu ülejääki ja rahva suuremat vaesumist. Lahkuvad välisinvestorid ja laekumata jäävad välisinvesteeringud ning nende pealt laekuvad maksud on Venemaad laostamas, kuid
TULUDE JAOTUS ÜHISKONNAS, EBAVÕRDSUS Majandusliku ebavõrdsuse põhjused: - ebavõrdsus töötuludes - ebavõrdsus maa ja kapitali omanduses - ebavõrdsus kasumis, intressis ja renditulus Tulu – raha või naturaalne hüve, mida inimene saab teatud aja jooksul. Hüvede juurdevool. Mõõdetakse rahas ajaühiku kohta. Rikkus – kapital ehk vara, mida mõõdetakse rahas teatud kindlal ajahetkel. Jaotub: 1)füüsiline vara – maa, hooned jne. 2)finantskapital – sularaha, pangahoiused, väärtpaberid Ressursid või tootmistegurid ja nendelt saadav tululiik: 1)töö – töötasu 2)kapital – intress (%-des), dividend 3)maa, kinnisvara – rent 4)ettevõtlus – kasum EBAVÕRDSUSE MÕÕTMINE Inimesed jaotatakse tulude suuruse alusel kas kümnesse või viide tulugruppi. Esimesse gruppi kuuluvad kõige vaesemad ja viimasesse kõige rikkamad. Banaanivabariik – riik, kus suur osa elanikko...
Eksport - Eksport on toodete või kaupade müümine välisriiki. Tegemist võib olla nii omatoodete kui ka välismaalt sisse toodud kaupade väljaveoga, kaupade ajutise väljaveoga nende töötlemiseks mujal riigis, taasväljaveoga pärast töötlemist või välisriikide vee- ja õhusõidukite varude tarnetega. Eksport ei hõlma transiiti ega teenuseid. Import - Import on kaupade ja teenuste sissevedu teisest riigist. Elatusmiinimum - Elatusmiinimum on ühe kuu eest ettenähtud palga alammäär. Kehtivaks kuupalga alammääraks täistööaja korral on praegu 355 eurot kuus. Ettevõte - Ettevõte on seadusandlikult ja korralduslikult vaadeldav kui iseseisev, eraldatud varaga iseseisva isikuna tegutsev majandusüksus. Ettevõtja -Ettevõtja on inimene, juriidiliselt füüsiline isik, kes kannab ettevõttesse tehtud isiklike investeeringute kaotamise finantsilist riski ning kes pakub oma nimel tasu eest kaupu või teenuseid.
Siirded 892,4 25,68 1227,2 23,22 ..pension 650,6 18,72 928,1 17,56 ..lapsetoetus 86,0 2,47 91,7 1,73 Muu tulu 38,8 1,12 71,0 1,34 Mitterahaline sissetulek 115,8 3,33 154,7 2,93 ÜHE LIIKMEGA LEIBKONNA ARVESTUSLIK ELATUSMIINIMUM JA 30 PÄEVA MINIMAALSE TOIDUKORVI MAKSUMUS --- Aasta ning Näitaja Arvestuslik ..minimaalse elatusmiinimum toidukorvi maksumus 2005 1938 816 2007 2341 1031 Tabel 10. Leibkonnaliikmete kulutused kuus valitud kuludeetsiilides 2005 ja 2007 (krooni) I kuludetsiil V kuludetsiil VI kuludetsiil X kuludetsiil
kasvab nii suureks et jagab riiki alal elavad elanikud mitmesse leeri. Võib tekkida kriis ühiskonnas või isegi relvakonflikt. 31. Seleta mõisted suhteline vaesus, absoluutne vaesus. Suhteline- olukord, kus elamustingimused on alla ühiskonna keskmist elatustaset, või alla 60% leibkonna liikmete aasta ekvivalentnetosissetuleku mediaanist. Absoluutne- seisund, kus inimene jääb allapoole teatud minimaalset taset. Piiri määramine on riigi poliitiline otsus. 32. Mis on elatusmiinimum ja kui suur see Eestis on? Elatusmiinimum on inimesele vajaliku elatusvahendite väikseim kogus, mis võimaldab tööjõu säilitamist ja taastamist. Arvutamisel 3 komponenti- toidukulutused, eluasemekulutused, individuaalsed mittetoidukulutused. Eestis 2011. a. Seisuga 186,26 33. Mis on sotsiaalne tõrjutus ning selle põhjused? Sotsiaalse kihistumise tagajärg, mis paratamatult omistab alamklasside tõrjutud staatuse.
01.2015) Seega võib tõdeda, et suhtelises vaesuses elavate inimeste osakaal kui sotsiaalse tõrjutuse ja vaesuse hindamiseks kasutatav mõõdik ei ole üksi kuigi adekvaatne hindamaks Eesti inimeste vaesust ning selles toimunud muutusi viimaste aastate jooksul. (Võrk, A. Mõttehommik 29.01.2015) Absoluutse vaesuse määr on isikute osatähtsus, kelle ekvivalentnetosissetulek on absoluutse vaesuse piirist madalam. Absoluutse vaesuse piir on arvestuslik elatusmiinimum. Arvestuslik elatusmiinimum on inimesele vajalike elatusvahendite väikseim kogus, mis katab tema igapäevased vajadused. Elatusmiinimum koosneb 4 arvestuslikust minimaalsest toidukorvist (v.a alkoholi- ja tubakakulutused) ja individuaalsetest mittetoidukulutustest (k.a eluasemekulutused). Absoluutse vaesuse arvutamisel kasutatakse OECD traditsioonilisi tarbimiskaalusid (1 : 0,7 : 0,5). (Statistikaameti ajaveeb 20.01.2015)
kõrgemal olevad inimesed seda temasuhtes teevad. Ühiskonda tekib mittesallivus ja enesekriitika, see toob inimestevahelistesse suhetesse palju negatiivset helki, ebameeldivat sõimu. 31. Seleta mõisted : Suhteline vaesus Mõõdab tarbimisühikute ja sissetulekute jaotuse kuju ja väheneb siis ,kui sissetulekute erisused vähenevad. Leibkondade vaesuspiir sõltub oluliselt kasutatavatest tarbimiskaaludest. Absoluutne vaesus - 32. Mis on elatusmiinimum ja kui suur see Eestis on? Elatusmiinimum on ühe kuu eest ettenähtud palga alammäär. Vabariigi Valitsuse 20.12.2007.a. Määrusega nr.254 on kuupalga alammääraks täistööaja korral kehtestatud 4359 krooni. 33. Mis on sotsiaalne tõrjutus ning selle põhjused? Tõrjutusena mõistetakse olukorda, kui inimestel ei ole võimalust pääseda ressursside ja teenuste juurde. (nt. Võimalus tööd teha, ligipääs sotsiaalkindlustusele, haridusele, tervisehoiuteenusele jne
MAJANDUSE MÕISTED 1. Aktsia on väärtpaber, mis esindab proportsionaalset osalust aktsiaseltsi aktsiakapitalis ning annab selle omanikule ehk aktsionärile mitmeid õigusi. 2. Aastaaruanne- mis näitab selle omaniku õigust osale ettevõtte varast ja kasumist 3. Aktiva- osa ettevõtte bilansist, mis kajastab tema vara 4. Passiva- Iseloomustab ettevõtja kohustusi ning tema omakapitali koostist. 5. Aktsiaselts on äriühing, millel on aktsiateks jaotatud aktsiakapital. 6. Osaühing on äriühing, millel on osadeks jaotatud osakapital. 7. Mittetulundusorganisatsioon on isikute vabatahtlik ühendus, mille eesmärgiks või põhitegevuseks ei või olla majandustegevuse kaudu tulu saamine. 8. Aktsiisimaks on maks, mis kehtestatakse kaupadele, mille tarbimist soovib riik mõjutada. 9. Alampalk- riiklikult kehtestatud palga alampiir, millest vähem ei tohi tööandjale täistööaja eest maksta. 10.Ametiühing mingi kutseala tööliste...
üheteistkümnes. Suhteliselt vaene on laps, kes elab suhteliselt vaeses peres. Suhtelises vaesuses elas 2011. aastal 41 700 last ehk 17% kõikidest 18-aastastest lastest. Võrreldest 2007. Aastaga laste suhtelise vaesuse määras olulist muutust pole toimunud. Absoluutseks vaesuseks on kogu pere sissetuleks, mis võtab arvesse eri vanuses liikmete tarbimise erinevust ja ühistarbimisest saadavat säästu, kuid absoluutse vaesuse piiriks on elatusmiinimum, mille aluseks on vajalikuks peetav minimaalne ressurside tase ( toit,eluase jms). Absoluutne vaesus näitab rahalist puudust, mis on tervist ja toimetulekut ohustav. Absoluutselt vaene on laps, kes elab albsoluutses vaesuses olevas peres. 2011 aasta andmete järgi elas absoluutses vaesuses ligi 9,5% (23 000) alla 18-aastastest lastest. Kolmandaks saab vaesust uurida materiaalse ilmajäetuse kaudu. Materiaalne ilmajäetus on rahalistest piirangutest tingitud puudujääk pere elutingimustes,
Dividend – ettevõtte kasumiosa, mida makstakse välja osanikele ehk aktsionäridele, kas siis rahaline väljamakse või siis aktsiad. 17. Defitsiit – vajak, nappus, puudujääk. (mingit kaupa on vähe saada , nõudlus ületab pakkumise). Kui ka näiteks bilansi defitsiit, tööjõu defitsiit. 18. Eelarve – Tulude ja kulude arvutlus, eelseisva ajavahemiku kohta. 19. Eksport – Kaupade, teenuste väljamüük välismaale. 20. Import – Kaupade, teenuste sissevedu välismaalt. 21. Elatusmiinimum – ühe kuu alampalga määr. 355 eurot hetkel, miinimum millega peab elatud saama. 22. Ettevõte – majandusüksus, iseseisva isikuna tegutsev, eraldatud varaga. 23. Ettevõtja – füüsiline isik, pakub oma nime all tasu eest kaupu ja teenuseid. 24. Ettevõtlikkus – hoiak, mida iseloomustab loov, uuenduslik mõtlemine, saavutusvajadus ja arukas juhtimine. 25. Frantsiis – ainumüügiõigus, müügi eelisõigus, juriidiline ärikokkulepe, mille kohaselt annab
On olemas absoluutne vaesus, mis tähistab indiviidi, leibkonna, sotsiaalse grupi käsutuses olevate ressursside minimaalset elustandardist madalamat taset. Ja on olemas suhteline ehk relatiivne vaesus, kus subjekti ressursside tase on ühiskonnaliikmete keskmisest ressursitasemest tunduvalt madalam. Vaesus ei eksisteeri mitte ainult sellepärast, et tulud on väikesed vaid ka seetõttu, et vajadused on järjest suuremad. Vaesuse määratlemiseks kasutatakse väljendit elatusmiinimum ehk vaesuslävi, mis on aastasissetulek, millest väiksema summa puhul ei oleks inimesel enam võimalik muretseda eluks vajalikke põhivahendeid (nt. elukoht, toit, küte ja tervishoid). Nendel inimestel, kelle sissetulek jääb allapoole elatusmiinimumi, ei ole kasutatavat tulu. See tähendab seda, et inimesel ei jää üldse raha üle, et mingeid luksuskaupu osta või endale mõnd meelelahutust lubada, kõik teenitu kulub ainuüksi nendele asjadele, mida läheb otseselt tarvis endal hinge
kohustustega hakkama saanud. Ja seda eelkõige põhjusel, et sosiaalsele kaitsele kulutatakse Eestis 16-17%, teistes Euroopa Liidu riikides,aga keskmiselt 28% SKTst. Eestis sai eelmisel aastal 80% pensionäridest pensioni alla 3000 krooni kuus. Eestis on rahvapensioni ja töötutoetuse määrad liiga väikesed. Euroopa nõuete järgi peavad sotsiaaltoetused olema vastavuses elatus miinimumiga. 2008.aasta 1.aprillist on rahvapensionimäär 1913 krooni kuid elatusmiinimum oli juba 2006.aastal 2081 krooni. Arvestades elukalliduse kasvu, ei kindlusta rahvapension, mis on ühtlasi ka vanadus ja 6 töövõimetus pensioni minimaalseks suuruseks, inimeste kaitset vaesuse vastu. 2006.aastal üle 120 tuhande pensionäri sunnitud töötama ning paljud pensionärid peavad taotlema täiendavalt sotsiaaltoetusi. Kokkuvõte Kokkuvõteks võib öelda, et sotsiaalharta täitmine Eesti riigi poolt on meile kasulik kuna meil
Sotsiaalseadustiku kodifitseerimine, liigendus- SHS võeti vastu 1995. aastal. Seaduse esmaversioon koosnes üksnes umbkaudu 50 paragrahvist. Tänaseks on SHSi muudetud enam kui viiekümnel korral ning paragrahvide arv on kasvanud umbes 150-ni. SHS on äärmiselt raskesti loetav ja mõistetav seadus. Seda nii abivajajate, valdkonna spetsialistide kui ka juristide jaoks. Seega on SHSi kodifitseerimine kindlasti õigustatud. Sotsiaalkaitse põhimõisted sotsiaalkaitse, sotsiaalne kaitse ühiskonna tegevus oma liikmete heaolu tagamiseks sotsiaalsete riskide ja probleemide korral sotsiaalne risk elukvaliteedi halvenemise oht Sotsiaalset kaitset võib teatavas mõttes pidada ühiskonnas abi vajajate vihmavarjuks. Siinkohal saab eristada abi pakkujaid ja selle saajaid. Abipakkujad on näiteks riigi-, omavalitsus- või erasektori asutused. Enamikul juhtudel võib sotsiaalset kaitset liigitada kas sotsiaalkindlustuseks või -hoolekandeks. Sotsiaalse kaits...
15. Deflatsioon - üldise hinnataseme langus, millega kaasneb raha väärtuse kasvamine. 16. Dividend - ettevõtte osanikele makstav omanikutulu ühe aktsia või osaku kohta. 17. Defitsiit - vajak, puudujääk, nappus. 18. Eelarve - Finantsplaan, eeloleva perioodi tulude (sissetulekute) ja kulude (väljaminekute) arvestus. 19. Eksport - toodete või kaupade müümine välisriiki. 20. Import - kaupade ja teenuste ostmine välisriigilt. 21. Elatusmiinimum - ühe kuu eest ette nähtud palga alammäär. 2017. aastal on tunnitasu alammäär 2,78 eurot bruto ja kuutasu alammäär täistööajaga töötamise korral 470 eurot bruto. 22. Ettevõte -majandusüksus, mille kaudu ettevõtja tegutseb. 23. Ettevõtja - isik, kes tegutseb äris kasu saamiseks ja kannab sellesse ärisse tehtud isiklike investeeringute kaotamise finantsilist riski/füüsiline isik, kes pakub oma nimel tasu eest kaupu või teenuseid. 24. Ettevõtlikkus - hoiak, mida
Ühiskonnaõpetuse mõisted absoluutne häälteenamus valimistel valimisvõidu saavutamiseks kogutud 50%+1 häälte üldarvust absoluutne vaesus olukord, kui inimesel ei jätku vahendeid hädavajalike kulutuste katmiseks aktiivne tööpoliitika tööpuuduse teket ennetav tööpoliitika Amnesty International rahvusvaheline survegrupp, mis toob avalikkuse ette inimeste poliitilistel põhjustel tagakiusamisi maailma eri piirkondades Amsterdami leping leping aastast 1997, milles sätestati ELi koostöö justiitsasjades ja siseasjades; tähtsustati ühendusesisest demokraatiat ja sotsiaalpoliitikat asotsiaal ühiskonna õigusi, huve ja tavasid mittearvestav inimene, heidik apoliitiline poliitikast hoiduv; väljastpoolt poliitikat seisev asüülitaotleja varjupaigataotleja, tavaliselt poliitilistel põhjustel mõnes välisriigis avalik haldus poliitiliste otsuste elluviimine riigiasutuste ja omavalitsuste poolt...
ühepalju) ning 1 täielikku ebavõrdsust (kogu sissetulek ühele inimesele). Seega, mida väiksem on Gini koefitsient, seda võrdsem on sissetulekute jaotus majanduses! 4) Absoluutse ja suhtelise vaesuse mõiste (+ üldine areng Eestis) Absoluutse vaesuse määr on isikute osatähtsus, kelle ekvivalentnetosissetulek on absoluutse vaesuse piirist madalam. Absoluutse vaesuse piir on arvestuslik elatusmiinimum. Arvestuslik elatusmiinimum on inimesele vajalike elatusvahendite väikseim kogus, mis katab tema igapäevased vajadused. 2012. aastal elas absoluutses vaesuses 7,3% Eesti rahvastikust (u. 100 000 inimest) - absoluutses vaesuses elas inimene, kelle kuu ekvivalentneto-sissetulek oli väiksem kui 196 eurot. Suhteline vaesus mõõdab inimeste sissetulekut teiste riigi elanike sissetulekute suhtes. Suhteliselt vaesteks loetakse inimesi, kelle sissetulek jääb alla suhtelise vaesuse piiri. Suhtelise vaesuse piir on 60%
minimaalselt vajalikud vahendid. Piiranguid on kahte liiki: 1) Lihtsalt võlgnikule kasutamiseks jääma pidav mittearestitav osa, mis tagab võlgniku elatusmiinimumi säilimise; 2) Nn sotsiaaltoetused kindla õiguse kaitseks makstavad sihtotstarbelised summad, mis ei pea minema mingi muu kohustuse katteks Asendusarestimine Asendusarestimise eesmärk sissenõudja saab võimaluse oma nõude rahuldamiseks ja võlgnikule tagatakse elatusmiinimum. TMS § 66 loetletud mittearestitava asja saab teatud tingimustel arestida TMS §68 alusel. Silmas peetakse suure väärtusega asja, mida saab asendada odavamaga ja sel teel saab väärtuslikuma asja müügi kaudu rahuldada sissenõudja nõue. Asja väärtus peaks seega lisaks nõudele ja täitekuludele katma ka asendusasja väärtuse. Asendusarestimise võimalus puudutab näiteks võlgniku isiklikke asju (köögitarbed,
o Sotsiaalse mobiilsuse ulatus – ühiskonna avatuse näitaja. Vaesus: absoluutne vaesus, suhteline vaesus, vaesuspiir; vaesuse riskigrupid o Olukord, kus indiviidil ei ole ligipääsu sellele, mida antud ühiskonnas peetakse normaalseks, elementaarseks. o Absoluutne – rahuldamata põhivajadused o Suhteline – toimetulek vähemaga, kui ühiskonnas tavapäraselt eeldatakse o Absoluutne vaesuspiir – füsioloogiline elatusmiinimum (minimaalsed hädavajalikud kulud) o Suhteline vaesuspiir – 60% sissetulekute mediaanist leibkonnaliikmete kohta. o Vaesuse määr/vaesusrisk – vaeste leibkondade osakaal ühiskonnas o Vaesus tänapäeval: töötud, vanurid, haiged, lapsed, naised, üksikvanemad, suurpered. Sotsiaalne tõrjutus kui üldmõiste ja selle erinevad väljendusvormid: sotsiaalne, majanduslik, kultuuriline, poliitiline, ruumiline/geograafiline tõrjutus
Tehnoloogia (uued tootmisviisid) Tootlikkus (toodang ühe ressursiühiku kohta) Ressursside mobiilsus (infrastruktuur, sh telekommunikatsiooni areng) 6. Vaesed on leibkonnad, kelle käsutuses olevad ressursid ei võimalda saavutada riigis aktsepteeritavat minimaalset elujärge Absoluutne vaesus , mis seostu inimeste põhivajaduste rahuldamatusega. Suhteline vaesus, mis viitab tulude ebaühtlusele jaotamisele riigi elanike vahel ja rahvusvaheliste elustandardi erinevust. Arvestuslik elatusmiinimum on defineeritud kui inimesele vajalike elatusvahendite väikseim kogus, mis võimaldab tööjõu säilitamist ja taastamist. Tulujaotuse ebavõrdsus ja selle põhjused Loomulik (vabatahtlik) ebavõrdsus - Inimestel on erinevad eelistused ja vajadused, seega ka nende vajaduste rahuldamiseks vajalik sissetulek on erinev Näiteks mõned eelistavad rohkem tarbimist, teised jälle rohkem vaba aega (viimased töötavad vähem ja lepivad madalama palgaga)
2. SKP ja rahvatulu Antud teemas keskendutakse neljale SKP ja rahvatulu allikate ja kasutamisega seotud põhiküsimusele. 1. Makromajandusliku kogutoodangu determinandid: tootmistegurid ja tootmisfunktsioon. Suletud majanduse korral on vaatluse all: · majandusagentidena kodumajapidamised (KMP), · firmad ja · valitsus (avalik sektor) ning millede vastastikused seosed avalduvad · toodanguturgudel, tootmisteguriturgudel ning finantsturgudel. Kodumajapidamised KMP olles tootmistegurite omanikud, teenivad tulusid tootmisteguriturgudel (markets for factors of production, mida kasutavad selleks, et tasuda avalikule sektorile makse, osta toodanguturgudelt tarbimiseks vajaminevaid tooteid ja teenuseid ning finantsturgude abil paigutada oma tulude ülejäägid säästudena näiteks pankadesse või osta väärtpabereid. Firmad seevastu saavad tulu valmistatavate toodete, teenuste müügist ning nende kulutused o...
kaubad jne) ja finantskapitalist. Vaeseks nimetatakse inimest, kelle materiaalsed vahendid on ebarahuldavad. Vaesuse põhjused on ühiskondlikud (suured poliitilised muudatudes, inflatisoon, rahareform, tööpuuduse teke ja kasv, hinnapoliitika) ja individuaalsed (kohanemisvõime, oskused, haridus). Eristatakse absoluutset vaesust (sissetulek allapoole teatud minimaalset taset) ja suhtelist vaesust (nt 10% vaesemaid peresid). Arvestuslik elatusmiinimum on inimesele vajalike elatusvahendite väikseim kogus, mis võimaldab tööjõu säilimist ja taastamist ning sisaldab minimaalse toidukorvi ning esmase tööstuskaupade ja teenuste maksumuse. Inimesel, kellel kulub rohkem, kui 50% sissetulekust söögile, puudub võimalus osaleda sotsiaalsetes protsessides. 1990. aastate keskpaigas oli Eesti ühiskond kihistunud edukateks (10%), tõrjututeks (10-15%) ja ülejäänuteks (75-80%). Eestis kehtestati nn vaesuspiir esimest korda 1993
• Põlvkondadevaheline mobiilsus - uuritakse, kas lapsed on sarnastel ametipositsioonidel kui nende vanemad või vanavanemad, st kui oluline on päritolu. • Struktuurne mobiilsus – viitab ühiskonnatasandi faktoritele, mis mõjutavad mobiilsuse taset ühiskonnas tervikuna. Absoluutne vaesus - põhivajadused rahuldamata Suhteline vaesus – ühiskonnas kehtestatud standarditele mittevastav toimetulekutase Absoluutne vaesuspiir – füsioloogiline elatusmiinimum (minimaalsed hädavajalikud kulud) Suhteline vaesuspiir – 60% sissetulekute mediaanist leibkonnaliikme kohta (Laekeni indikaatorid) Vaesusriskis grupid kaasajal: pikaajalised töötud, osa-tööga hõivatud,juhutöötajad, vanurid, puudega inimesed, etnilised vähemused, lapsed, naised, ühe vanemaga perekonnad, paljulapselised perekonnad Sotsiaalne tõrjutus - tuleneb komplekssetest protsessidest, mis tingivad indiviidide mittetäisväärtusliku osaluse ühiskonnas; võrdsete võimaluste
• Põlvkondadevaheline mobiilsus - uuritakse, kas lapsed on sarnastel ametipositsioonidel kui nende vanemad või vanavanemad, st kui oluline on päritolu. • Struktuurne mobiilsus – viitab ühiskonnatasandi faktoritele, mis mõjutavad mobiilsuse taset ühiskonnas tervikuna. Absoluutne vaesus - põhivajadused rahuldamata Suhteline vaesus – ühiskonnas kehtestatud standarditele mittevastav toimetulekutase Absoluutne vaesuspiir – füsioloogiline elatusmiinimum (minimaalsed hädavajalikud kulud) Suhteline vaesuspiir – 60% sissetulekute mediaanist leibkonnaliikme kohta (Laekeni indikaatorid) Vaesusriskis grupid kaasajal: pikaajalised töötud, osa-tööga hõivatud, juhutöötajad, vanurid, puudega inimesed, etnilised vähemused, lapsed, naised, ühe vanemaga perekonnad, paljulapselised perekonnad Sotsiaalne tõrjutus - tuleneb komplekssetest protsessidest, mis tingivad indiviidide
jooksul Põlvkondadevaheline mobiilsus – vanemate ja laste põlvkonna võrdlusel põhinev sotsiaalse mobiilsuse määratlemine • Vaesus: absoluutne vaesus, suhteline vaesus, vaesuspiir; vaesuse riskigrupid Absoluutne vaesus – põhivajadused rahuldamata, ressursside piiratus Suhteline vaesus – toimetulek vähemaga, kui ühiskonnas tavapäraselt eeldatakse Absoluutne vaesuspiir – füsioloogiline elatusmiinimum (minimaalsed hädavajalikud kulud) Suhteline vaesuspiir – 60% sissetuleku mediaanist leibkonnaliikme kohta Eestis suhteline vaesus 18,7%, absoluutne vaesus 7,3% 2007 Vaesuse riskigrupid Eestis – kõige haavatamad noored 18-24 (21,4%) ja 65+ (24,4%), üksikud pensionärid 47,6% Sotsiaalne tõrjutus kui üldmõiste ja selle erinevad väljendusvormid: sotsiaalne, majanduslik, kultuuriline, poliitiline,
ettevõte maksab oma aktsionäridele ettevõtte teenitud kasumist 17. Defitsiit – liigne nõudlus; nõudlus toote või teenuse järele ületab pakkumise turul; vastand ülepakkumisele 18. Eelarve – rahaline plaan tulude ning kulude suhte väljendamiseks; väljendab tegelikku olukorda, võimalusi ja valikuid 19. Eksport – toodete või kaupade müümine välisriiki 20. Import – toodete või kaupade sissevedu välisriikidest 21. Elatusmiinimum – ühe kuu eest ettenähtud palga alammäär; teisisõnu miinimumpalk 22. Ettevõte – õiguslikult ja korralduslikult vaadeldav kui iseseisev, eraldatud varaga tegutsev majandusüksus 23. Ettevõtja – isik, kes tegutsedes ettevõtte vormis pakub oma nimel tasu eest püsivalt kaupu või teenuseid, kannab ettevõtte tegevusega seotud riske ning omandab ettevõttest saadavat ettevõtjatulu 24
tulenevad lühiajalised; Võimaldab tegevuse käigus hinnata selle edukust ning vajadusel viia sisse korrektiive; Võimaldab eelarve perioodi lõpus anda hinnangut saavutatud tulemustele. *Numbriliselt väljendatud rahaline plaan tulude ning kulude suhte väljendamiseks. 19. Eksport Kaupade ja teenuste müük välismaale on eksport. 20. Import Kaupade ja teenuste ostmist/sissevedu välismaalt nimetatakse impordiks. 21. Elatusmiinimum Arvestuslik elatusmiinimum on inimesele vajalike elatusvahendite väikseim kogus, mis võimaldab tööjõu säilimist ja taastamist. Sisaldab minimaalse toidukorvi ja esmaste tööstuskaupade ja teenuste maksumuse ühes kuus (30 päeva). 22. Ettevõte Ettevõtte sünonüümid on: firma, käitis ning tööjõu ja kapitaliga varustatud iseseisev majandusüksus. Iseseisva majandusüksuse tunnusteks on varade lahusus, oma bilanss, raamatupidamine ja juhtimine. See
Horisontaalne: liikumine samal sotsiaalsel tasandil Põlvkonnasisene: individuaalne karjäär tööelu jooksul Põlvkondadevaheline: põlvkondade-vahelised erinevused Struktuurne: majanduslikud ja sotsiaalsed muutused, mis mõjutavad mobiilsuse määra ühiskonnas tervikuna Vaesus Absoluutne vaesus – rahuldamata põhivajadused (toit) Suhteline vaesus – toimetulek vähemaga, kui ühiskonnas eeldatakse Absoluutne vaesusepiir – füsioloogiline elatusmiinimum Suhteline vaesus – 60% sissetulekute mediaanist leibkonnaliikme kohta Vaesuse määr – vaeste leibkondade osakaal ühiskonnas Sotsiaalne tõrjusus – viitab protsessidele, mille tõttu indiviidid ei saa täiel määral ühiskonnas osaleda (piiratud tingimused võrreldes enamusega, pettumustunde süvenemine, subjektiivne tajumine Avaldumisvormid: Majanduslik – mitteosalus väärtuse loomises ja tarbimises
sotsiaalse mobiilsuse määratlemine. struktuurne mobiilsus – tingitud majanduslikest ja sotsiaalsetest struktuurimuutustest ühiskonnas. Vaesus: absoluutne vaesus, suhteline vaesus, vaesuspiir; vaesuse riskigrupid absoluutne vaesus - põhivajadused rahuldamata. suhteline vaesus – ühiskonnas kehtestatud standarditele mittevastav toimetulekutase. absoluutne vaesuspiir – füsioloogiline elatusmiinimum (minimaalsed hädavajalikud kulud). suhteline vaesuspiir – 60% sissetulekute mediaanist leibkonnaliikme kohta (Laekeni indikaatorid). vaesuse riskigrupid - naised, lapsed, eakad, üksi elavad inimesed ja töötud. Sotsiaalne tõrjutus kui üldmõiste ja selle erinevad väljendusvormid: sotsiaalne tõrjutus – tuleneb komplekssetest protsessidest, mis tingivad indiviidide mittetäisväärtusliku osaluse ühiskonnas; võrdsete võimaluste puudumine ühiskonnaelus osalemiseks
mingit toodet on ostja valmis antud hinnaga rohkem ostma, kui müüjad on seda valmis müüma. 18. Eelarve - tulevaste perioodide kava rahalises väljenduses. 19. Eksport on kauba müük välismaisele ostjale koos selle väljaveoga müüja alt. (Müüdav kaup tuleb maalt ja vedada ja ostja peab olema välismaine isik.) 20. Import on kauba omandamine välismaiselt müüjalt koos selle sisseveoga ostja maale. 21. Elatusmiinimum on ühe kuu eest ettenähtud palga alammäär. Kehtivaks kuupalga alammääraks täistööaja korral on praegu 390 eurot kuus (alates 1. jaanuarist 2015.a). 22. Ettevõte - Tööjõu ja kapitaliga varustatud iseseisev majandusüksus. Iseseisva majandusüksuse tunnusteks on varade lahusus, oma bilanss, raamatupidamine ja juhtimine. // äriühing kui ka füüsiline isik, kes pakub oma nimel tasu eest kaupu või teenuseid ning kaupade ja teenuste müük on talle püsivaks tegevuseks. 23
määratlemine. struktuurne mobiilsus tingitud majanduslikest ja sotsiaalsetest struktuurimuutustest ühiskonnas. 10) Vaesus: absoluutne vaesus, suhteline vaesus, vaesuspiir; vaesuse riskigrupid absoluutne vaesus - põhivajadused rahuldamata. suhteline vaesus ühiskonnas kehtestatud standarditele mittevastav toimetulekutase. absoluutne vaesuspiir füsioloogiline elatusmiinimum (minimaalsed hädavajalikud kulud). suhteline vaesuspiir 60% sissetulekute mediaanist leibkonnaliikme kohta (Laekeni indikaatorid). vaesuse riskigrupid - naised, lapsed, eakad, üksi elavad inimesed ja töötud. 11) Sotsiaalne tõrjutus kui üldmõiste ja selle erinevad väljendusvormid: sotsiaalne, majanduslik, kultuuriline, poliitiline, ruumiline/geograafiline tõrjutus
ebavõrdsuse joone vahel jäävate pindalade suhe.. Seega Gini indeks 0% väljendab absoluutset võrdsust- Lorenzi kõver ühtib absoluutse võrdsuse kõveraga. Eestis oli 2001.a. Gini indeks 39, 1994.a- 38 Maailmapanga andmedtel on võrdseim tulude jaotus Slovakkias- indeks 19,5 Läti ja Leedu- 32,4 Absoluutne vaesus- inimeste sissetulek jääb allapoole teatud minimaalset taset. Suhteline vaesus- näiteks 10% vaesemaid peresid. Aasta elatusmiinimum Sh Ovaalsuspiir minimaalneostukorv 1997 1141 570 1250 1998 1202 569 1330 1999 1196 588 1360 2000 1263 573 1428 2001 1282 681
Pilet I Võrdsus ja vaesus (20p) 1. Selgita järgnevaid mõisteid: (3 punkti) *suhteline vaesus - olukord, kus elamistingimused on alla ühiskonna keskmist elatustaset või üldiselt aktsepteeritud ja soovitud taset. Inimesed võivad kogeda end suhteliselt vaestena ka siis, kui nad ei kannata puuduse all, kuid samas elavad teised inimesed märkimisväärselt jõukamalt. See määratlus ei seosta vaesust ainult füüsiliste vajadustega, vaid ka ühiskonna normide ja ootustega . *absoluutne vaesus - seisund, kus inimese tulu jääb allapoole teatud minimaalset taset; sätestatakse kas rahvusliku või rahvusvahelise vaesuskriteeriumina *elatusmiinimum - inimesele vajalike elatusvahendite väikseim kogus, mis võimaldab tööjõu säilimist ja taastamist 2. Mis on Lorenzi kõver ja Gini indeks? Mida nendega mõõdetakse? (4p) Lorenzi kõver - kirjeldab graafiliselt algse tulu kumulatii...
Struktuurne mobiilsus: majanduslikud või sotsiaalsed muutused, mis mõjutavad mobiilsuse määra ühiskonnas tervikuna (-ühiskonna avatuse näitaja) *Vaesus: absoluutne vaesus, suhteline vaesus, vaesuspiir; vaesuse riskigrupid Absoluutne vaesus põhivajadused rahuldamata, ressursside piiratus Suhteline vaesus toimetulek vähemaga, kui ühiskonnas tavapäraselt eeldatakse Absoluutne vaesuspiir füsioloogiline elatusmiinimum (minimaalsed hädavajalikud kulud) Suhteline vaesuspiir 60% sissetuleku mediaanist leibkonnaliikme kohta Eestis suhteline vaesus 18,7%, absoluutne vaesus 7,3% 2007 Vaesuse riskigrupid Eestis kõige haavatamad noored 18-24 (21,4%) ja 65+ (24,4%), üksikud pensionärid 47,6% *Sotsiaalne tõrjutus kui üldmõiste ja selle erinevad väljendusvormid: sotsiaalne, majanduslik, kultuuriline, poliitiline, ruumiline/geograafiline tõrjutus
II KURSUSE EKSAMIKÜSIMUSED I blokk – Argumenteerimine („Arutlev haridus“ ja slaidid) · Argument o Defineeri, mis on argument? argument = seisukoha põhjendus Tugev argument suudab põhjendada seisukohta selliselt, et väite ja põhjenduse vahel eksisteerib loogiline seos o Too välja argumendi 4 osist. Väide – Lause, mis kannab argumendi peamist ideed. Lühike ja konkreetne Seletus – Põhjendus selle kohta, miks väide paika peab. Mõnelauseline seletus, kus on kirjas üldine loogika, mis väidet toetab Tõestus - seletusele on antud põhi, millele tugineda. Kindlasti viidatud Järeldus – tullakse tagasi peamise mõtte, väite juurde. Tuuakse esile, miks see on oluline teema. o Nimeta tõestuse võimalusi –Statistika (Sydneys tehtud uuring näitab…) –Näide (Miina Härma Gümn on rakendanud…) –Analoog ehk näide sarnasest situatsioonist (Sõjaväes on kah) –Autoriteet (haridusteadlane Hasso Kukemelk on öelnud) –Loogika (Surmanuhtlus) · Mida tähendab demagoo...
või kõrgema) Struktuurne mobiilsus majanduslikud või sotsiaalsed muutused, mis mõjutavad mobiilsuse määra ühiskonnas tervikuna Vaesus - Olukord, kus indiviidil ei ole ligipääsu sellele, mida antud ühiskonnas peetakse normaalseks, elementaarseks Absoluutne vaesus rahuldamata põhivajadused (toit, peavari, riietus) Suhteline vaesus toimetulek vähemaga, kui ühiskonnas tavapäraselt eeldatakse Absoluutne vaesuspiir füsioloogiline elatusmiinimum (minimaalsed hädavajalikud kulud) Suhteline vaesuspiir 60% sissetulekute mediaanist leibkonnaliikme kohta (riigiti erinev) Vaesuse määr/vaesusrisk vaeste leibkondade osakaal ühiskonnas Suurem tõenäosus tänapäeval vaeseks osutuda: töötud, vanurid, haiged/erivajadustega, etnilised vähemused, lapsed, naised, üksikvanemad, suurpered Sotsiaalse tõrjutuse protsessid, mille tõttu indiviidid ei saa täielikult
peab määrama kindlaks seadusandja. Põhiõiguslikult on tagatud ainult õigus minimaalselt vajalikele äraelamisvahenditele, milleks tuleb pidada vähemalt piisava toidu ja ilmastikule vastava riietuse olemasolu, magamisaset, mis peab olema külmal aastaajal köetud ruumis, elementaarseid hügieenitarbeid, pesemisvõimalust, elementaarset meditsiiniabi ning toimetulekut võimaldavat haridust. Sellele vastab riigi põhiseaduslik kohustus tagada oma kodanikele eelnimetatud elatusmiinimum. Põhiseaduslik miinimum ei takista seadusandjat loomast sellist sotsiaalsüsteemi, nagu ta õigeks peab. Keelatud on ainult laskuda allapoole põhiseaduslikult tagatud läve. Põhiseadusliku minimaalkontseptsiooni taga on tõdemus, et sotsiaalsed põhiõigused nõuavad vabu rahalisi vahendeid, mida võib eri aegadel olla eri hulk. Võrdsuspõhiõiguse kõige üldisem sisu kajastub stereotüüpses väljendis, mis pärineb
o Struktuurne mobiilsus – majanduslikud või sotsiaalsed muutused, mis mõjutavad mobiilsuse määra ühiskonnas tervikuna 10) Vaesus: absoluutne vaesus, suhteline vaesus, vaesuspiir; vaesuse riskigrupid o Absoluutne vaesus – rahuldamata põhivajadused (toit, peavari, riietus) o Suhteline vaesus – toimetulek vähemaga, kui ühiskonnas tavapäraselt eeldatakse o Absoluutne vaesuspiir – füsioloogiline elatusmiinimum (minimaalsed hädavajalikud kulud) o Suhteline vaesuspiir – 60% sissetulekute mediaanist leibkonnaliikme kohta o Vaesusrisk – vaeste leibkondade osakaal ühiskonnas 11) Sotsiaalne tõrjutus kui üldmõiste ja selle erinevad väljendusvormid: sotsiaalne, majanduslik, kultuuriline, poliitiline, ruumiline/geograafiline tõrjutus 10
Regulaarsetele andamitele järgnesid erakorralised andamid (pärimine, abielu). Erakorralistele andamitele lisandusid spetsiifilised maksud (näiteks banaliteedid, mis tähendas mõisniku monopoliõigust (leivaahjule, veskile, veinikeldrile). Andamitega oli seotud kohtupidamine, lisandusid kirikuandamid. Loonusrendina pidid talupojad andma mõisnikele osa oma talumajapidamise saagist. Peale selle võisid mõisnikud nõuda lihtsalt raha (taille). Tüüpilisele talupojale jäi elatusmiinimum, olgu ta vaba või mitte. Talupoegade õiguslik ja majanduslik olukord hiliskeskajal, sunnismaisuse osaline kadumine Hiliskeskajal suurenes talupoja eneseteadvus ning nad soovisid enda seisu ühiskonnas parandada. Suureks murekohaks olid ''kaitseraha'' kindla suuruse puudumine ning mõisnike kuuluv monopol veskite osas. Ühtviisi iseloomustas kõiki talupoegi ka püüe üha suurema isikuvabaduse poole. Nõuti mõisa põllul tehtavate kohustuslike
Absoluutne vaesus – põhivajadused rahuldamata Absoluutne vaesus – põhivajadused rahuldamata Suhteline vaesus – ühiskonnas kehtestatud standarditele mittevastav toimetulekutase Suhteline vaesus – ühiskonnas kehtestatud standarditele mittevastav toimetulekutase Absoluutne vaesuspiir – füsioloogiline elatusmiinimum (minimaalsed hädavajalikud kulud) Absoluutne vaesuspiir – füsioloogiline elatusmiinimum (minimaalsed hädavajalikud kulud) Suhteline vaesuspiir – 60% sissetulekute mediaanist leibkonnaliikme kohta (Laekeni Suhteline vaesuspiir – 60% sissetulekute mediaanist leibkonnaliikme kohta (Laekeni
Materjal: Sotsiaalhooldusõiguse üldosa õpik Eestikeelsed konspektid Slaidid, skeemid Seminarid: Reaalsed õiguslikud probleemid, kohtukaasused Eksam: Kaasust ei tule, keegi ei hakka küsima toetuste suurust. Teooria küsimused: nt mis on põhimõisted, põhikontseptsioonid; kui inimene on haige mis toetusi ta võib saada; mis on presidendi pensioni saamise kriteeriumid. SOTSIAALHOOLDUSÕIGUS Sotsiaalkindlustus - rahalised väljamaksed - teenused - kindlustusmaksed Isiku õigus vastavat toetust saada (materiaalsed eeldused, lisanõuded) Hübriidtoetused? Makstakse välja kindlustusfondidest ja kontrollime isiku varalist toetust, kas raha on praegu vaja või teeme hiljem väljamakset. Eestis ei ole. Sotsiaalkindlustuse tagamise võimalused: - riik pakub ja vastutab sotsiaalkaitse eest - juriidilised isikud (avalik õiguslikud ja eraõiguslikud pakuvad kindlustu...
mitteväärtustamine; spetsiifilised meeste-naiste hõivevaldkonnad - töö tasustamine VAESUS - Olukord, kus indiviidil ei ole ligipääsu sellele, mida antud ühiskonnas peetakse ‘normaalseks’, ‘elementaarseks’ Absoluutne vaesus – rahuldamata põhivajadused (toit, peavari, riietus) Suhteline vaesus – toimetulek vähemaga, kui ühiskonnas tavapäraselt eeldatakse Absoluutne vaesuspiir – füsioloogiline elatusmiinimum (minimaalsed hädavajalikud kulud Suhteline vaesuspiir – 60% sissetulekute mediaanist leibkonnaliikme kohta Vaesuse määr / vaesusrisk - vaeste leibkondade osakaal ühiskonnas VAESUSE SELETUSED - Vaesuse tänapäevane ‘nägu’ (suurem tõenäosus osutuda vaeseks): töötud, ebakindel tööturupositsioon, vanurid, haiged/erivajadustega, etnilised vähemused, lapsed, naised, üksikvanemad, suurpered Erinevad seletusvõimalused:
kodumaise eksportija olukorda, kus ta ei suuda enam konkureerida maailmaturu hinnaga · ekspordisubsiidium otsene rahaline toetus eksportijale, mille puhul maksab valitsus teatud osa eksportija kulutustest kinni · eksport oma maa kaupade ja teenuste müük välismaale · eksport oma maa kaupade ja teenuste müük välismaale · ekvimarginaalsuse printsiip hüviste ostmisel on üldine piirkasulikkus ühe rahaühiku kohta kõikide kaupade puhul võrdne · elatusmiinimum inimesele vajalike elatusvahendite väikseim kogus, mis võimaldab tööjõu säilimist ja taastamist · elektrooniline raha võimalus sooritada pangatehinguid läbi internetipanga · eluaegne tulutsükkel majandusteoreetiline mudel, mis kirjeldab tulu ja tarbimise ning vastavalt ülekulu ja säästmise proportsioone inimese erinevatel eluetappidel · elukoht -- piirkond või asula, kus inimene alaliselt või peamiselt elab. Rändestatistikas kasutatakse
pannes kodumaise eksportija olukorda, kus ta ei suuda enam konkureerida maailmaturu hinnaga ekspordisubsiidium – otsene rahaline toetus eksportijale, mille puhul maksab valitsus teatud osa eksportija kulutustest kinni eksport – oma maa kaupade ja teenuste müük välismaale eksport – oma maa kaupade ja teenuste müük välismaale ekvimarginaalsuse printsiip – hüviste ostmisel on üldine piirkasulikkus ühe rahaühiku kohta kõikide kaupade puhul võrdne elatusmiinimum – inimesele vajalike elatusvahendite väikseim kogus, mis võimaldab tööjõu säilimist ja taastamist elektrooniline raha – võimalus sooritada pangatehinguid läbi internetipanga eluaegne tulutsükkel – majandusteoreetiline mudel, mis kirjeldab tulu ja tarbimise ning vastavalt ülekulu ja säästmise proportsioone inimese erinevatel eluetappidel elukoht — piirkond või asula, kus inimene alaliselt või peamiselt elab. Rändestatistikas
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
