· Identiteedikujundaja tegevusprofiiliga ks rahvusriik ettevõtted · klaasid · Suur tarbimisvalik · Kasvas jõukus · Tööline, kontoriametnik ja pankur ei eristu enam · Tõusis turvalisus üksteisest oma · Tõusis heaolu tarbimisvõimaluste ja · Laienes toetus elustiili poolest inimõigustele ja · Postmodernset ühiskonda vabadustele ilmestab jäikade piiride · Üleüldine progress kadumine tegi modernismist · Nähtused ja suhted on optimistliku ebakorrapärased elufilosoofia, mis · Inimestel on suurem uskus inimkonna
MU- piirkasulikkus (languse tendents) U= MU Piirkasulikkus on kasulikkuse funktsiooni tuletis. MU= U1 MUx/P max P= hind SI;nI N II sII ; n III ; v I IGA JÄRGMINE TÜKK ANNAB VÄHEM KASULIKKUST. Valitakse selle järgi, kui kasulik on ja kui palju on veel raha. Kui sokolaadi hind on ka 1, siis teine joon. Komm 2x odavamaks joon 3 Ema andis Jukule 10 kr. Tal on 2 valikut, on sokolaad (2 kr tk), pulgakumm (1 kr tk). Kolmnurga pindala on tarbimisruum tarbimisvõimaluste hulk. 1. Eelarve joone kalle sõltub hindade omavahelisest suhtest 2. Eelarve suurusest sõltub kui kaugel on eelarve joon kordinaatide alguspunktist. GOSSENi reegel MU/P q1p1 + q2p2= c (m;i) Teisel joonisel samakasulikkuse joon e. Ükskõiksuskõverik. Mv1/P1 ja MU2/P2 kõrgemal asuval samakasulikkuse joonel on rohkem tähtsust tarbijale. (samakasulikkuse joon mida kõrgemal, seda parem) Mida suurem on tüki nr seda suurem on tema piirkasulikkus. MRS(asendusnorm)= v/y= x/y
Keskkond ja säästev areng Maa elanike ees on rida keerulisi keskkonna- ja arenguprobleeme. Tööstuse ja tehnika areng, mis esialgu viis hüvede ja tarbimisvõimaluste kasvule, on teiselt poolt viinud keskkonna saastumise ja loodusressursside ammendumiseni. Maa elanike arvu tõus 1 miljardini 19.sajandi algul kulus 3 miljonit aastat. Juba järgmise 130 aasta jooksul rahvaarv kahekordistus ja jõudis 2 miljardini möödunud sajandi 1930. aastatel. 2007. aastal loeti Maa elanike arvuks 6,7 miljardit. Teadlaste hinnangul aastaks 2150 tõuseb inimeste arv maailmas kuni 12 miljardini. Rahvastiku arvu kasv toob kaasa surve ümbritsevale keskkonnale
Postmodernne ühiskond-Postmodernset ühiskonda ilmestab jäikade piiride kadumine.Nähtused ja suhted on ebakorrapärased.Inimestel on suurem vabadus kuid samas ka suurem vastutus.Kujunes 20.saj viimasel veerandil.Inimesed muutuvad kindla sotsiaalse klassi esindajatest individuaalse maitsega tarbijaks; suur tarbimisvalik;tööline, kontoriametnik ja pankur ei eristu enam üksteisest oma tarbimisvõimaluste ja elustiili poolest; nim. Ka disorganiseeritud kapitalismiks; majanduse ja valitsemise detsentraliseerimine, võimu hajumine,suhete ja kihistuse muutumine ebapüsivaks; majanduses erineva suuruse ja tegevusprofiiliga ettevõtted.teenindusettevõtted, virtuaalbürood, investeerimisfirmad.Inimsuhted: kahaneb perekonna ja kiriku positsioon, löövad kõikuma traditsioonilised väärtyused, inimene muutub individualistlikumaks,läbikäimine ja ühistegevus
mille mõju soovitakse elada läbi üha uuesti. Ostuvaba päev 4 Sisukord Resümee 2 Sissejuhatus 4 Tarbimine kui vajaduse rahuldamine, mille äärmusi ohjavad ahnus ja hirm 4 Tarbimisvõimaluste erinevad tasemed 5 Iga üksikisiku tarbimise mõju keskkonnale 6 Ühiskondlikud liikumised ja aktsioonid tarbimishulluse 7 teadvustamiseks ning ohjeldamiseks Ostuvaba päev ja ostuvabad jõulud 7 Ostuvabad jõulud 8
hinda asjadel, mis on ühiskonnale või looduskeskkonnale kahjulikud, nagu hasartmängud, tubakatooted, kilekotid või bensiin. Ja ka vastupidi - maksueranditega saab teha osasid tegevusi soodsamaks, näiteks alandades mähkmete käibemaksu. Maksud peaksid aitama kaasa ka stabiilsele majandusarengule, tõstes maksukoormust majanduse ülekuumenemise faasis. Nii maksude endi kui ka maksutulude eest pakutavate teenuste ja toetuste abil saab vähendada tulude ja tarbimisvõimaluste ebavõrdsust ühiskonnas. Maksustamise üldised põhimõtted Eesti maksusüsteem peab säilitama oma lihtsuse, kuid samas olema paindlik, toetama Eesti majanduse konkurentsivõimet ja soodustama tööhõivet, vastama tegeliku elu vajadustele ning olema kooskõlas maksuõiguse üldpõhimõtetega. ,,Lihtsa ja väheste eranditega" maksusüsteemi loosung ei tohi olla ettekääne topeltmaksustamise, formalistlike tõlgenduste või põhjendamatute piirangute õigustamiseks
hinda asjadel, mis on ühiskonnale või looduskeskkonnale kahjulikud, nagu hasartmängud, tubakatooted, kilekotid või bensiin. Ja ka vastupidi - maksueranditega saab teha osasid tegevusi soodsamaks, näiteks alandades mähkmete käibemaksu. Maksud peaksid aitama kaasa ka stabiilsele majandusarengule, tõstes maksukoormust majanduse ülekuumenemise faasis. Nii maksude endi kui ka maksutulude eest pakutavate teenuste ja toetuste abil saab vähendada tulude ja tarbimisvõimaluste ebavõrdsust ühiskonnas. Maksustamise üldised põhimõtted Eesti maksusüsteem peab säilitama oma lihtsuse, kuid samas olema paindlik, toetama Eesti majanduse konkurentsivõimet ja soodustama tööhõivet, vastama tegeliku elu vajadustele ning olema kooskõlas maksuõiguse üldpõhimõtetega. „Lihtsa ja väheste eranditega” maksusüsteemi loosung ei tohi olla ettekääne topeltmaksustamise, formalistlike tõlgenduste või põhjendamatute piirangute õigustamiseks
Piirkasutlikkusteooria vaatleb ühte kaupa korraga. Kasulikkust mõõdetakse rahas ja tähistatakse tähega u. · Piirkasulikkus võrdub hinnaga. · Kordinaalsekasulikkuseteooria ehk ükskõiksusekõverateooria ehk samasuskõverateteooria(ÜKK)- kahest kaubast saadav kasulikkus, kus tarbija on erinevate kaupade kaubakoguste suhtes ükskõikne kuna tema kogukasulikkus kauba koguste muutudes ei muutu. · Eelarvejoon ehk tarbimisvõimaluste sirge Ettevõtteteooria- ehk firmateooria · Majanduslikus mõttes jagunevad ettevõtted kaheks: · Kasumit taotlevad ettevõtted · Kasumit ei taotle ja seadusandlikult kasumit jaotada ei tohi. MTÜ ja SA seaduse alusel loodud äriühingud. AS, OÜ, ÜO, TÜ · Ettevõttetulud · Tulu pole garanteeritud, slp on tuludest olulisem, keskenduda ettevõtte kuludele kus väiksemate kuludega tootes on toote oma hind madalam, mis tagab võimaluse müüa toodet
riikide ja eriti Põhjamaadega. Heaolu defitsiit puudutab eriti tugevalt heaolu majanduslikku komponenti (Eesti SKP per capita on praegu võrreldavates hindades umbes 40 % EL keskmisest), aga ka teisi komponente, eriti just turvalisust. Samas Eesti edasise arengu potentsiaali mõõtvad indikaatorid (näiteks majandusliku konkurentsivõime indikaator) on rahvusvahelises võrdluses enamikus oluliselt paremad, kui meie heaolunäitajad. Heaolu defitsiidi, eriti tema majandusliku, tarbimisvõimaluste piiratusega seostuva komponendi teravdatud tajumisel on nii positiivseid kui negatiivseid järelmeid. Positiivseks on see, et inimesed, kes pole oma heaolutasandiga rahul, on nõus selle tõstmiseks pingutama. Kui mitte järelejõudmine, siis vähemalt lähemalejõudmine foonimaadele on Eesti ühiskonnas aktsepteeritav motiiv, mis peaks aitama vältida stagnatsiooni. Samas tugevdatud areng individuaalse heaolu ja just selle tarbimisele suunatud komponentide tõstmiseks võib mõjuda
alternatiivkulude ja suhteliste hindade tõttu. Võrreldes tasakaalukogustega autarkia tingimustes võidavad mõlemad 20 X ja 20 Y, s.t. mõlemate tarbimisvõimalused kujunevad suuremaks. Tasub rõhutada, et tootmise spetsialiseerumise puhul ja kaubavahetuse vahendusel on mõlemal riigil võimalik tarbida tasemel, mis on väljaspool nende tootmisvõimaluste rada (kaubanduse puudumisel on see aga teatavasti ka tarbimisvõimaluste rajaks). Kasvavate alternatiivkulude korral ei toimu kunagi täielikku spetsialiseerumist mitte kummaski riigis. Põhjuseks, miks jätkatakse ka nn. mitte-spetsialiseerumise kauba tootmist, on alternatiivkulude kiirenev suurenemine peale suhteliste hindade tasakaalupunkti saavutamist 6. TOOTMISTEGURITE PROPORTSIOONIDE TEOORIA. TEOORIA KITSENDUSED, HINNANG NEILE. LISATEOREEMID H-O TEOREEMI JUURDE. H-O teooria (tootmistegurite proportsioonide teooria) tundub olevat sobivaim
alternatiivkulude ja suhteliste hindade tõttu. Võrreldes tasakaalukogustega autarkia tingimustes võidavad mõlemad 20 X ja 20 Y, s.t. mõlemate tarbimisvõimalused kujunevad suuremaks. Tasub rõhutada, et tootmise spetsialiseerumise puhul ja kaubavahetuse vahendusel on mõlemal riigil võimalik tarbida tasemel, mis on väljaspool nende tootmisvõimaluste rada (kaubanduse puudumisel on see aga teatavasti ka tarbimisvõimaluste rajaks). Kasvavate alternatiivkulude korral ei toimu kunagi täielikku spetsialiseerumist mitte kummaski riigis. Põhjuseks, miks jätkatakse ka nn. mitte-spetsialiseerumise kauba tootmist, on alternatiivkulude kiirenev suurenemine peale suhteliste hindade tasakaalupunkti saavutamist 6. TOOTMISTEGURITE PROPORTSIOONIDE TEOORIA. TEOORIA KITSENDUSED, HINNANG NEILE. LISATEOREEMID H-O TEOREEMI JUURDE. H-O teooria (tootmistegurite proportsioonide teooria) tundub olevat sobivaim
eelarvepiirang –põmst see, et raha ei ole lõputult; väljendab kas eelarvejoon või eelarvejoone võrrand; eelarvejoon – kõik eelarvejoonel paiknevad tarbimiskomplektid on majapidamisele kättesaadavad fikseeritud tarbimiseelarve korral; punktid, mis jäävad eelarvejoonest nullpunkti poole, on samuti võimalikud, kuid jätavad osa raha alles, kõik punktid, mis paiknevad otse joonel, kulutavad ära kogu eelarve; tarbimisvõimaluste hulk – eelarvejoone ja telgede vahele moodustuv kolmnurk teadaoleva sissetuleku juures; põmst hüvised, mida majapidamine saab tarbida oma sissetulekute juures; kasulikkus – majapidamise hinnang hüvise tarbijaväärtusele, see on suhteline ja muutuv väärtus; piirkasulikkus – täiendava hüviseühiku tarbimisel lisanduv kasulikkus; eelistused – seda kirjeldab kasulikkusfunktsioon, mis seab erinevad tarbimiskomplektid järjekorda , kasulikkusfunktsioon – kirjeldab
MUa=MUb=MUc=... Kardinaalkasulikkus on kasulikkus, mida saab mõõta ja väljendada konkreetsete numbriliste suurustega (1, 2, 3 ...) e absoluutarvudes. Ordinaalne kasulikkus on kasulikkus, mida ei saa absoluutarvudes mõõta, ent mida saab järjestada ja mõõta järgarvudes. Loeng 5 Ordinaalse kasulikkuse e Ükskõiksuskõverate teooria Vilferdo Pareto Ordinaalne kasulikkus e reastuskasulikkus on tarbimisest saadav suhteline rahuldus, mille määramine rajaneb erinevate tarbimisvõimaluste reastamisel kasulikkuse järgi. Ordinaalset kasulikkust ei saa absoluutarvudes mõõta, ent mida saab järjestada ja mõõta järgarvudes e järjekorranumbrites. (esimene, teine..) Ordinaalse teooria kohaselt peab tarbija vaid otsustama, milline tarbimiskomplekt on tema jaoks kasulikum. Ordinaalset kasulikkust väljendatakse graafiliselt ükskõiksuskõverate abil. Aksiomaatiline eelistusteooria järeldused sisalduvad eeldustes, ent
kuid mitte vähem kui kahekordne Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäär. Kindlustushüvitist makstakse koondamise korral töötajale või avalikule teenistujale, kelle töö- või teenistussuhe selle tööandja juures on kestnud: 1) viis kuni kümme aastat ühe kuu keskmise töötasu või palga ulatuses; 2) üle kümne aasta kahe kuu keskmise töötasu või palga ulatuses. Töötukindlustuse eesmärk: töötute ja nende perede tarbimisvõimaluste silumine tööotsingute ajal; vaesuse ja tõrjutuse vähenemine töötu pereliikmega leibkondade hulgas; võimalik otsida sobivamat ja soodsama palgapakkumisega tööd (väga madal hüvitis sunnib vastu võtma esimest ettejuhtuvat tööd, mis võib pikemas plaanis toimetulekuraskusi ja sotsiaalset tõrjutust üksnes süvendada); suureneb tööturu osapoolte (tööandjate ja ametiühingute) roll ja vastutus töötuse kui sotsiaalse probleemi lahendamises
5 kasvanud vanemaealiste inimeste sissetulekud. Lasteta kooselupaaridel on suhteliselt kõige parem materiaalne olukord nendes peredes oli keskmine ekvivalentsissetulek 2006. aastal keskmisest sissetulekust ligi veerandi võrra kõrgem. Kõige madalamad on üksielavate eakate (keskmisest ligi poole väiksemad) ja üksikvanemaga perede (keskmisest poolteist korda väiksemad) sissetulekud. Materiaalse elukvaliteedi tõusu kinnitab ka elanike tarbimisvõimaluste kasv 2008. aastal. 80% inimestest leiab, et nende perel jätkub raha eluasemekulude katteks ja korralikuks toitumiseks. Alla ühe viiendiku on neid, kes leiavad, et mõnikord on korralikuks toitumiseks ja eluasemekulude tasumiseks rahast puudu jäänud. Üldine rahulolu oma sissetulekutega on kasvanud (ligikaudu 70% leidis, et saab oma praeguse sissetulekuga hästi või rahuldavalt hakkama, võrreldes 55%-ga 2004 aastal) ning oma
Seetõttu on seal maarent ka kõige kõrgem. Keskusest kaugemal asuvad tööstus- ja tehasepiirkonnad, mille maa rendihinnad langevad aeglaselt.Lisaks on võimalik mudelis määratleda maahinna erinevusi linna sees. Näiteks on jõukamal linnaelanikul võimalus elada linnakeskuse lähedal ja vaesemad on sunnitud elama linna serval. Elamute kõrge hind ja tihedus linnakeskusest tuleneb kõrgest maahinnast. Elanike paiknemine linnaruumis sõltub eluruumi, liikluskulude ja tarbimisvõimaluste vahelistest suhetest. AlAlonso mudeli abil on uuritud majandustegevuse paiknemist Lääne-Euroopa ja Põhja.Ameerika linnades 60-70ndatel. Von Thühen vasakul(maal) ja Alonso paremal(linnas) Cadwallader esitas 1990aastatel mudeli, millega üldistada maaksutuse paiknemist mitmekeskuselises linnas. Ideeks on näidata, et linnastunud ühiskonnas on mitme keskusega linnad ja linnaregioonid on väga tavalised ning nende maaksutuses esineb sarnasusi.
Nt Botterill (2012) laenuvõtja identiteedi ja staatuse sotsiaalsest konstrueeritusest: Nt Botterill (2012) laenuvõtja identiteedi ja staatuse sotsiaalsest konstrueeritusest: 19. saj - sotsiaalne häbi; 19. saj - sotsiaalne häbi; Krediidi normaliseerumine 20.saj lõpuks: keskne rahasuhete vorm, tarbimisvõimaluste Krediidi normaliseerumine 20.saj lõpuks: keskne rahasuhete vorm, tarbimisvõimaluste avaja; avaja; 20. saj - vastutuse individualiseeritus, personaalsed „vabadusekaotuse“ tõlgendused. 20
eelarvepiirang põmst see, et raha ei ole lõputult; väljendab kas eelarvejoon või eelarvejoone võrrand; eelarvejoon kõik eelarvejoonel paiknevad tarbimiskomplektid on majapidamisele kättesaadavad fikseeritud tarbimiseelarve korral; punktid, mis jäävad eelarvejoonest nullpunkti poole, on samuti võimalikud, kuid jätavad osa raha alles, kõik punktid, mis paiknevad otse joonel, kulutavad ära kogu eelarve; tarbimisvõimaluste hulk eelarvejoone ja telgede vahele moodustuv kolmnurk teadaoleva sissetuleku juures; põmst hüvised, mida majapidamine saab tarbida oma sissetulekute juures; kasulikkus majapidamise hinnang hüvise tarbijaväärtusele, see on suhteline ja muutuv väärtus; piirkasulikkus täiendava hüviseühiku tarbimisel lisanduv kasulikkus; eelistused seda kirjeldab kasulikkusfunktsioon, mis seab erinevad tarbimiskomplektid järjekorda , kasulikkusfunktsioon kirjeldab
eelarvepiirang –põmst see, et raha ei ole lõputult; väljendab kas eelarvejoon või eelarvejoone võrrand; eelarvejoon – kõik eelarvejoonel paiknevad tarbimiskomplektid on majapidamisele kättesaadavad fikseeritud tarbimiseelarve korral; punktid, mis jäävad eelarvejoonest nullpunkti poole, on samuti võimalikud, kuid jätavad osa raha alles, kõik punktid, mis paiknevad otse joonel, kulutavad ära kogu eelarve; tarbimisvõimaluste hulk – eelarvejoone ja telgede vahele moodustuv kolmnurk teadaoleva sissetuleku juures; põmst hüvised, mida majapidamine saab tarbida oma sissetulekute juures; kasulikkus – majapidamise hinnang hüvise tarbijaväärtusele, see on suhteline ja muutuv väärtus; piirkasulikkus – täiendava hüviseühiku tarbimisel lisanduv kasulikkus; eelistused – seda kirjeldab kasulikkusfunktsioon, mis seab erinevad tarbimiskomplektid järjekorda , kasulikkusfunktsioon – kirjeldab
müüsid ainult ideid, mitte käegakatsutavat kaupa. Inimesed muutusidkindla sotsiaalse klassi esindajatest individuaalse maitsega tarbijateks. Tohutu tarbimisvalik muudabomakorda kultuuri katkendlikuks ja kultuuritarbimise ebajärjekindlaks. Üks ja sama inimene vaatab vesterne, kuulab reggae’d, sööb lõunaks hamburgerit ja õhtuks pilaffi, kannab päeval šanellkostüümi ja õhtul teksaseid. Vabrikutööline, kontoriametnik ja mänedžer ei eristu enam üksteisest oma tarbimisvõimaluste ja elustiili poolest nagu see oli modernismi ajastul. Klassikuuluvus ei mõjuta enam inimese käitumist ja tulevikku, selleks et olla elus edukas, peab igaüks ise oma eluteed planeerima. Näiteks õpib tänapäeval ülikoolis väga erineva sotsiaalse päritoluga noori, kelle tööalane karjäär oleneb vaid harva vanemate staatusest. Individualiseerumist süvendab ka tööturu muutumine paindlikumaks. See väljendub nii tööjõu
laienemistega kaasnevate riskide võtmise vastu. (Riho Laurisaar, Eesti Päevaleht) 9. Postmodernne ühiskond Inimesed muutuvad kindla sotsiaalse klassi esindajatest individuaalse maitsega tarbijateks Suur tarbimisvalik kultuuri tarbimine muutub katkendlikuks (N.üks ja sama inimene kuulab hip-hop-i, kannab tööl shanellkostüümi ja õhtul teksaseid ning sööb salaja hamburgerit) Tööline, kontoriametnik ja pankur ei eristu enam üksteisest oma tarbimisvõimaluste ja elustiili poolest Postmodernset ühiskonda ilmestab jäikade piiride kadumine Nähtused ja suhted on ebakorrapärased Inimestel on suurem vabadus, kuid samas ka suurem vastutus Inimsuhted postmodernses ühiskonnas: Kahaneb perekonna ja kiriku positsioon Löövad kõikuma traditsioonilised väärtused Inimene muutub individualistlikumaks, läbikäimine ja ühistegevus väheneb Hävib tööeetika (distsipliin, oskus pingutada, koostöö)
12100 r= 1 = 0,1 ehk 10% 10000 Raha ajaväärtus on põhjustatud meie eelistustest ning valikutest tänase tarbimise ja säästmise- investeerimise vahel ning ta avaldub selles, et turuosalised hindavad olemasolevaid varasid kõrgemalt kui mingi aja pärast oodatavalt saadavaid varasid. Teiselt poolt, inimesed on sageli valmis loobuma osast tänasest tarbimisest, kui neil on alust arvata, et see toob enesega kaasa piisava kompensatsiooni tulevaste tarbimisvõimaluste näol. Paigutades oma vara (kapitali) mingisse projekti, soovib investor selle eest tasu, mis sõltub paigutuse kestusest ning peaks kompenseerima inflatsiooniga seotud raha ostujõu muutuse, teistest projektidest loobumise tõttu saamata jäänud tulu ning riski, mis konkreetse projekti valimisega võeti. Õiglane tasu määr, millega oleksid nõus mõlemad tehingu osapooled, kujuneb turul samuti nagu kaupade hinnad. Raha ajaväärtust mõõdetakse kapitali hinnaga
Vastus on 4. b) Leiame summaarsed kulud 12 vihiku (x=12) ja 5 sokolaadi korral (y=5): 4×12+2×5=58 > 40. Järelikult peame tõdema, et 40 krooniga 12 vihikut ja 5 sokolaadi osta ei saa, sest summaarsed kulud ületavad eelarve. Analoogselt saame leida analüütilisel teel vastused ka küsimustele (c)...(e). Selle näites on koolipoisil olev rahasumma kui eelarve kitsendus: tema rahaliste kulutuste summa ei saa ületada rahalisi sissetulekuid. Ülaloleval joonisel toodud sirged on tarbimisvõimaluste sirged ehk samakulu jooned, piki seda joont liikudes on summaarsed kulud konstantsed. Eelarve kitsenduse analüüsimisel: - hinnad px ja py on muutumatud; - summaarsed kulud (eelarve) C on muutumatud; y Võimatud kombinatsioonid, eelarve ületatud - lubatud on vaid erinevad kombinatsioonid
Eelarvepiirangut väljendab graafiliselt eelarvejoon ja matemaatiliselt eelarvejoone võrrand. Kõik eelarvejoonel paiknevad komplektid on majapidamisele rahaliselt kättesaadavad fikseeritud tarbimiseelarve korral. Iga eelarvejoonel asuva punkti poolt kirjeldatud tarbimiskomplekt võimaldab sissetulekud täies mahus ära kasutada. Eelarvejoone ja telgede vahele moodustuv kolmnurk kujutab endast tarbimisvõimaluste hulka teadaoleva sissetuleku juures. Punktid, mis jäävad eelarvejoonest nullpunkti poole, kirjeldavad komplekte, mis on samuti võimalikud, kuid jätavad osa raha alles. Nõudlus kujutab endast seost hüvise hinna ja selle koguse vahel, mida tarbijad antud perioodil soovivad ja suudavad osta (ceteris paribus). NÕUTAV KOGUS on kogus, mida tarbijad konkreetse hinna korral soovivad ja suudavad osta.
Kui eelarve ja hinnad muutuvad sama arv kordi, siis eelarvejoon ei muutu! Eelarvejoone võrrand võrdsusta kulutused erinevate hüviste ostmisele (kogus korda hind) ja sissetulekud (eelda, et kõik sissetulekud tarbitakse samal perioodil). Eelarvejoone tõus näitab millises suunas ja kui palju peab muutuma teise hüvise kogus, kui esimese hüvise tarbitav kogus suureneb ühe ühiku võrra, tingimusel, et tarbimiskulud ei muutu. Tarbimisvõimaluste hulk kolmnurk, mis jääb eelarvejoone ja telgede vahele. Punktid kolmnurga sees jätavad raha alles. Kasulikkus valik eelarvejoonel asuvate komplektide vahel tehakse kasulikkuse alusel. PM hinnang hüvise tarbimisväärtusele, on alati suhteline (sõltub tarbijast) ja muutlik (sõltub, kui tungivat vajadust rahuldab). Seda kästitlevad kaks teooriat: Kardinaalne kasulikkusteooria hüvise kogukasulikkus, kasvab koguse suurenedes kuni küllastuspunktini, kuid järjest
täiendavatele turusegmentidele; lüüa üle konkurentide kliente. Ostusageduse ja koguse suurendamise võimalused: propageerida sagedasemat tarbimist, veenda tarbijat suurendama ühekordset tarbimiskogust, leida ja välja pakkuda uusi tarbimisvaldkondi. Toote modifitseerimine Tuleb otsida võimalusi toote enda kohandamiseks uutele turunõuetele ja konkurentsile: tarbimisomaduste parandamine, uute omaduste ja tarbimisvõimaluste lisamine, disaini muutmine uutele moesuundadele ja ergonoomilistele nõuetele vastavaks, pakendi uuendamine, uute laienduste (lisateenuste) lisamine, kulunud ja kulukatest laiendustest (lisateenustest) loobumine. 4. Langusfaas -uus tehnoloogia, nõudluse vähenemine (eri- ja üldnõudlus), teistsuguste eelistustega tarbijad, paremad tarbimisomadused, muutunud mood jne. Langusfaasi strateegiad
MAJANDUSMATEMAATIKA I Lineaarsed funktsioonid 45 (Campbell, R. McConnell, Stanley L. Brue. Kaasaegne töö ja palga ökonoomika. EMI Loengumapp nr. 4-18. Tln.1991). NÄIDE 6.8. Eelarve joonte muutumine Olgu C eelarve suurus, px hüvise X hind ja py hüvise Y hind, x ja y hüviste kogused. Uurime, kuidas tarbimisvõimaluste sirge muudab oma asendit, kui muutub eelarve suurus või hüvise hind (vt. joonis 37). Joonis 37 ÜLESANDED 6.15 Toote A kokkupanekuks kulub töötajal 40 min., toote B kokkupanekuks 1h 30 min. a) Leida avaldis, mis seoks tööpäeva jooksul (8 tundi) kokkupandud toodete A ja B koguseid. b) Kui päevas tuleb kokku panna 6 toodet sordist A, mitme toote B jaoks jääb veel aega?
annaabi.ee 
