kogemisvahendid ning enneolematud kvaliteet ja kvantiteet. Tarbimisühiskond on tegelikult ühiskond, mis on orienteeritud aina enam suurenevale tarbimisele, ületarbimisele ja seda inimeste rumaluse ning naiivsuse arvelt. Tarbimishulluses on tegelikult mitte ainult noored, vaid ka täiskasvanud. Vanema generatsiooni hulluse üle võib küll vaielda, kuid enamik Eesti vanemast generatsioonist on elanud Nõukogude Liidus ja on nüüd, kapitalismi ja tarbimisühiskonna saabudes niisamuti pimestatud kõikidest nendest hüvedest, mida neile pakutakse ja mida muudkui tarbida saab. Sageli ei olegi meile seda "jama" tegelikult vaja. Aga tootjal on vaja, et meil oleks vaja. Ja see kihk mitmesuguse nänni järele on osa tarbimisühiskonna normidest. Et osta, on vaja raha, sageli lähevad noored tööle, et saaks jälle poest omale kogu seda "jama" osta. Võib juhtuda, et noore töö mõjub tema ja tarbimisühiskonna suhetele hoopis pärssivalt
Tarbimisühiskonna mõjud Tarbimisühiskond on üles ehitatud põhimõttele, et toodetakse rohkem, kui tarbida jõutakse. Tootjad ja teenuse pakkujad näevad suurt vaeva, et klientide tähelepanu püüda, mistõttu eksisteerib suur konkurents igas valdkonnas. Kõige enam mõjutab tarbimisühiskond tarbijaid, sest soovitakse omada kõiki kaasaegseid ja populaarseid tooteid, mis lõpuks muudavad maailma. Tarbimisühiskonna surve laskub inimesele juba lapsepõlves. Lapsevanemad ostavad oma väikestele lastele telefone, tahvel- ja sülearvuteid, mida lapsed tegelikult aja veetmiseks ei vaja. Arvutimängude mängmimist peetakse lapse jaoks paremaks ajaviiteks. Tegelikult ei viitsita ise oma järeltulijaga tegeleda ning valitakse parem variant enda, mitte lapse jaoks. Lapsepõlv peaks mööduma õues lõbutsedes, mitte jõllitades arvuti ekraani. Tehnika kasutamine pärsib lapse aju
igaüks täidab oma kindlat ülesannet. Nii on ju tegelikult enamike hüvistega, mida me tahame või vajame eelkõige toit ja rõivad ning seejärel muusika, sport ja meelelahutus, kus "kaadri taga" tegutseb suur hulk inimesi, kes kõik kasutavad oma teadmisi ja aitavad toota keerulisi tooteid ja teenuseid. Hiiglasliku meeskonnana tehakse otsuseid, mis sobituvad omavahel kui piltmõistatuse tükid Mida toota? Kuidas toota? Kellele toota? Tarbimisühiskonna eelkäija, materialism, väidab, et inimühiskonna aluseks on töö, inimeste ja neid ümbritseva looduskeskkonna loov suhtumine. Inimesi eristab loomadest aga just see, et nad toodavad endale elatusvahendeid, tootes sellega kaudselt ka materiaalset elu ennast. Indiviidi enese olemus oleneb aga tootmistegevuse materiaalsetest tingimustest. Ühiskonna materiaalseks algeks on inimese suhe mateeriasse tõelisusesse, sellesse,
Roheline mõtteviis tarbimisühiskonnas. Ühiskond on orienteeritud aina enam suurenevale tarbimisele - ületarbimisele ja seda inimeste rumaluse ning naiivsuse arvelt. Tarbimisühiskond on ühiskond, kus inimeste vajaduste rahuldamise peamiseks võtmeks on kaupade ja teenuste ostmine ning kus tarbimise suurendamist peetakse õigeks. Kapitalismi ja tarbimisühiskonna saabudes ollakse pimestatud kõikidest nendest hüvedest, mida neile pakutakse ja mida muudkui tarbida saab. Samamoodi võib praeguse tarbimisühiskonna mõjude arvele panna ka inimeste väärtushinnangute muutumise ja mitmesuguse halva käitumise. Analüüsides enda tarbimisharjumusi, pean tõdema, et ma ei ole veel jõudnud kindlate muutusteni antud küsimuses. Kuid tundub, et roheline mõtlemine kasvab vanusega. Veel mõni aasta tagasi ei olnud mul sellelaadseid mõtteid.
erotical-mystical, that does something other than sit on its ass in a museum.” 12.d Gustav Adolfi Gümnaasium • 1929, Rootsi • USA popiskulptor • Noorte kunstnike rühmitus • Kolmemõõtmelised teosed- tavalised objektid Teosed • Materjalid: erksad kiled, madratsitäidis, puit, segatehnika • Tähtis teoste suurus • Tarbimisühiskonna ülistus ja pila • Kunst peab kujutama kõike seda, mis on olemas • Naeruvääristamine Oldenburg leidis kõigepealt niši oma kunstielus ja alles siis sai selle najal kuulsaks, mis kestab tänase päevani Koni Huulepulk Lüliti Apple core Aitäh kuulamast!
SUBKULTUUR HIPID Kirke-Marie Plakso 9.B 2019 MIS ON HIPILIIKUMINE? Noorsoo protestiliikumine, lillelapsed Algas 1960.aastate Ameerika Ühendriikides TEKKIMISE PÕHJUS? Tarbimisühiskonna ideaalides pettunud Kodanlikest või väikekodanlikest perekondadest Tarbimisühiskond - ühiskond, milles kaupu tarbitakse üle tegelike vajaduste LOOSUNG ÜHISED ARUSAAMAD Eeskujud – zen-budism, hinduism Vabadus Lihtsus Siirus Loomulikkus Looduse armastamine Free love Muusika, kunst, luule VASTANDUMINE Vastanduvad tarbimisühiskonnale Valitsusele Ei võta seadusi omaks Ei sea endale piire
,,Kui palju on asju, mida ma ei vaja." (Sokrates) Viimase sajandi jooksul on maailmamajandus teinud läbi tohutu arengu, mille tulemusena on inimestele jäänud kätte palju vaba raha. See rajas sillutise tarbimisühiskonna tekkele, mis on üksikisikut tundmatuseni muutnud. Selmet eluga toime tulla, otsib modernne inimene pidevalt võimalusi, kuidas aina konsumeerides oma elu täiuslikumaks muuta. Tung pidevalt tarbida tekitab tohutul hulgal jäätmeid ning endise hooga jätkates hävitame mitte ainult iseenda, vaid ka ainsa teadaoleva sobiliku elukeskkonna universumis. Me peame läbi viima resoluutseid muudatusi, et meie järelpõlv ei peaks veetma oma eluaega esivanemate probleemidega tegeledes.
POPKUNST Teke nimetuse saanud ingliskeelsetest sõnadest popular art (populaarne kunst) Neodada avaldas popkunsti tekkele mõju 1950. aastate teisel poolel ja 60. alguses hakati kujundama 20. sajandile olemuslikult paremini vastavat kultuuri ja kunsti Popkunst sündiski sel ajavahemikul Londonis ja New Yorgis Tekkis põhimõte "mida tavalisem, seda popilikum" Tunnused Keskne teema tarbimisühiskonna argipäev Motiivid: produktid, tööstusliku kultuuri objektid Enamasti tehti hiiglaslikke õlimaale Suunatud tavainimesele Ei idealiseeritud, pigem populariseeriti Väga sõjavastane Erksad värvid, kontrastid Kasutati koomikseid, kaubamärke, reklaami, poptähti, kuulsaid filminäitlejaid USA kunstnikud Andy Warhol Roy Lichtenstein Tom Wesselmann James Rosenquist Jim Dine Robert Indiana Richard Lindner Andy Warhol Ameeriklane Usklikust immigrantide perekonnast
HIPID KES ON HIPID? Hipid olid enamasti kodanliku tarbimisühiskonna ideaalides pettunud noorsoo stiihilisest protestiliikumisest osavõtjad, pärit peamiselt kodanlikest või väikekodanlikest perekondadest. HIPILIIKUMINE Hipiliikumine oli noorsooliikumine, mis sai alguse 1960ndatel Ameerika Ühendriikides ning on kohati säilinud tänseini. HIPISTIIL trompetpüksid kirkad värvid pikad juuksed liibuvad trikoosärgid heegeldatud murumütsid vestikesed
Hipid 12.klass Hipid • … olid enamasti kodanliku tarbimisühiskonna ideaalides pettunud noorsoo stiihilisest protestiliikumisest osavõtjad. • … olid pärit peamiselt kodanlikest või väikekodanlikest perekondadest. Hipiliikumine • … oli noorsooliikumine, mis sai alguse 1960. aastatel Ameerika Ühendriikides. • Selle tuumaks oli vastuseis Vietnami sõjale ja ühiskonnale. Hüüdlauseks oli: „Make love, not war“. • Väidetavalt tähtsaimaks eelkäijaks on Beat Generation.
HIPID Karoliina Hanga 11.S HIPID • Olid enamasti kodanliku tarbimisühiskonna ideaalides pettunud noorsoo stiihilsest protestiliikumisest osavõtjad • Olid pärit peamiselt kodanlikest või väikekodanlikest perekondadest. HIPISTIIL • Kirkad värvid • Pikad juuksed • Liibuvad trikoosärgid • Trompetpüksid • Heegeldatud murumütsid • Vestid • Maskiseelikud • Platvormkingad HIPILIIKUMINE •Noorsoliikumine 1960.aastal •Ameerika Ühendriigid •Kolooniad •Eluviis, käitumisnormid, rõivastus
mida ei tõlgita. Kenderi uues romaanis kirjeldatakse reklaamindusega seotud yuppie'sid. Need pidavat päris hästi teenima, aga töö ise tundub olevat ka nö koera oma (T.Liiv). Üks yuppie'dest, Mada, on püsti hädas: "Vaata, mina istun siin, tööpäev on läbi, ja vaevlen, ei, lausa piinlen probleemi käes: kuidas müüa nätsu, millel on uus kusihappe efekt„. Kender tõstab selles teoses väikekodanluse probleemi ning raha raiskamisel ülesehitatud tarbimisühiskonna tühjuse, vale ja mõttetuse probleemi. Kasutatud kirjandus • http://kaurkenderist.weebly.com/yuppiejum al-1999.html • http://ebanormaalne.weebly.com/ • http://et.wikipedia.org/wiki/Kaur_Kender
Hipid Hipide liikumine Hipiliikumine oli noorsooliikumine, mis sai alguse 1960ndatel Ameerika Ühendriikides ning on kohati säilinud tänaseni. Hipid olid enamasti kodanliku tarbimisühiskonna ideaalides pettunud noorsoo protestiliikumisest osavõtjad Nad protesteerisid vanema põlvkonna materialistliku ja üheülbalise maailmapildi vastu. Hipide ühisteks huvideks oli seks, narkootikumid, idamaa usundid ja teised keelatud asjad. Loobuti traditsioonilisest perekonnast ja otsustati armastusel põhinevate koosluste kasuks. Pooldati vabu elukombeid ja seksuaalsuhetele piiranguid ei seatud. Seda pidasid hipid armastuseks. Hipistiil
Roy Lichtenstein oli USA popkunsti esindaja. Popkunst on nimetuse saanud inglisekeelsetest sõnades popular art(populaarne kunst). Popkunst sündis 20. Sajandi keskel Londonis ja New- Yorgis. Popkunsti põhimõte on ,,Mida tavalisem, seda popilikum" Keskseks teemaks on tarbimisühiskonna argipäev. Kunst on suunatud tavainimestele. Ei idealiseeritud, pigem populariseeriti. Väga sõjavastane. Erksad värvid ja kontrastid. Kasutati koomikseid ,kaubamärke, reklaami, poptähti, kuulsaid filminäitlejaid. Roy Lichtenstein sündis 27. Oktoobril 1923 ja suri 29. Septembril 1997. Roy Lichtensteini teosed kujutavad endast mõne üksiku kujundi suurendust. Tema maal säilitab koomiksipildikesele omase tingliku joonistuse ja koloriidi, kuid palju kordi suurendatud
1 2. Tarbimisühiskonna sünd Keskkooliõpikutes räägitakse tööstusrevolutsioonist. Inglismaal asus 1837 Victoria troonile ja hakati aurumasinaid valmistama. Suurte tehaste ja muude tööstuste taga oli kapitalimahutused, mis muutusid üha suuremaks, st vajati rohkem kui ühe inimese raha ehk investeeringuid. Kapitalism ja industrialism koos vastutavad selle eest, et hakati massiliselt kaupu tootma. Sellepärast oligi Marx nii kõva mees, et pea 200 aastat hiljem peetakse alateadlikult baas-
Ent tihtipeale pensioniealised ei soovigi enda ümber pisiperet just seepärast, et soovitakse rahulikku elu ja vaikust. Vähesed otsustavad vanemas eas veel laste kasvatusega tegelema hakata. Väiksem, kui mitte vähem tähelepanuväärsem tõsiasi on see, et tihtipeale elavad pensionärid ka kasinamalt. Väikest pensioni saavad ja lisatööd mittetegevad eakad ei tarbi nii palju, kui oleks vaja tänapäevasele tarbimisühiskonna masinavärgile. Poes käiakse kaalutletud oste tegemas ning ei osteta seda "mida hing ihaldab". Sellega kaasneb nõudluse vähenemine, mis omakorda põhjustab tootmise vähenemise või siis hoopiski ületootmise, mis lõpuks võib viia hinnatõusudeni ning majanduskriisini. Loomulikult ei mõtle keegi, et tema vanavanemad on nii koormavad riigile ning ei küsi nende käest, miks nemad ei otsi kas või poole kohaga tööd. Kuid ei saa ka väita, et
Popkunst sündiski just sel ajavahemkikul Inglismaa ja USA suurlinnades, nimelt Londonis ja New Yorgis. Popkunstnikud aktsepteerisid banaalset ümbrust ja ei püüdnudki teha "kõrget kaunist kunsti". Ameerika abstraktsionism oli olnud kommertsivaenulik, aga nüüd äkki kujutati kõike seda, mida inimesed, kes just sel ajal sellessamas ühiskonnas elavad ja lõpmatuseni tarbivad - põhimõttel "mida tavalisem, seda popilikum". Tunnused Keskseks teemaks on tarbimisühiskonna argipäev. Motiivideks on produktid ja tööstusliku kultuuri objektid, just nimelt need, mille keskel tavainimene hommikust õhtuni on, tahab ta seda või mitte. Õlimaalidel, graafikas ja skulptuuridena hakkasid esinema koomiksid, reklaam, kaubamärgid, igasugused kaubad ja pakendid, autod, bensiinijaamad, hotellid, vannitoad, poptähed ja kuulsad filminäitlejad, ent ka "keskmise inimese" iidolid . Üldiselt tehti õlimaale, mis olid hiiglaslikes mõõtmetes ja väga
plastikkihtide sisse ning lisaks jagatakse heldelt väikeseid ühekordseid kilekotte. Selle asemel võiks elanike seas rohkem propageerida oma taaskasutatava koti ja puuviljavõrguga poeskäimist, maksustada väiksed kilekotid või asendada need paberkottidega nagu Lääne- Euroopas. See piiraks liigpakendamist ning tarbetut plastiku kasutamist. Kokkuvõtlikult võib eestlaste suure ökoloogilise jalajälje süüdlaseks lugeda eelkõige tarbimisühiskonna soodustatud mõtlematut liigtarbimist, riiklike regulatsioonide vähesust ja riigi vähest osavõtlikkust keskkonnasõbralikuma ühiskonna poole liikumises. Parandades ülaltoodud vead, väheneks Eesti elanike ökoloogiline jalajälg ning astuksime suure sammu teadlikuma tarbija ning täisväärtuslikuma maailmakodanikuks olemise suunas. Kasutatud kirjandus World Wildlife Fund (2014). „Living Planet Report.“ Kasutatud 03.10.2016 http://www.wwf
Nemad ütlevad mida me sööme ja joome, kuidas peame riides käima ja milliseid teenuseid kasutama. Kui seda eirata muutud peagi ühiskonna heidikuks, keda keegi ei soovi tunda. Sel moel loovad suurfirmad hüpiknukke, kel on aju vaid reklaamidest tuleva info registreerimiseks ja kelle valikuvabadus piirdub poes pesupulbri margi valimisega. Sellistel inimestel ei tule loomulikult pähegi tunda vajadust suhtlemise või inimliku kontakti järele. Seega oleme loonud vastutustundetu ja südametu tarbimisühiskonna, mis ei arvesta üksikisikuga. Kolmandaks probleemiks on urbaniseerumine. Inimeste tihedus ruutkilomeetri kohta on kasvanud drastiliselt, linnad laienevad pidevalt. Kuigi inimene on kinni inimeses on nad kõik siiski üksi. Keegi ei hooli kellestki ei riigi ega kodaniku tasemel. Harulduseks pole juhused kui tänaval kurjategija ohvriks langenud inimest ei aita keegi, kuigi pealtnägijaid on kümneid; kodututest ei maksa rääkidagi. Rohkem üksi kui
aastate teisel poolel samaaegselt nii USA-s kui Inglismaal. Väidetavasti tärkas popkunst kõigepealt inglise maalikunstis, ent ometi on vaadeldav kunstivool kõige ameerikalikum kogu II maailmasõja järgses avangardismis. Selge eelmäng popkunstile, mida võib ka neodadaks klassifitseerida, toimus aga ennekõike prantsuse ja ameerika kunstis. Kuid kõigepealt veidi kultuuritaustast 20. sajandi 50.-60. aastatel, mis on ühine nii popkunstile kui neodadale. Popkunsti keskseks teemaks on tarbimisühiskonna argipäev. Popkunsti motiivid pole traditsioonilised, vaid kaasaegset tarbijalikku ühiskonda kujukalt iseloomustavad produktid ja industriaalse (tööstusliku) kultuuri objektid. Järsku hakati kunstis kasutama kõige argisemaid, banaalsemaid ja iseenesest tühisemaid esemeid ja nähtusi - ent just nimelt neid, mille keskel tavainimene hommikust õhtuni on, tahab ta seda või ei taha. Õlimaalidel, graafikas ja
POPkunst - tekkis 1950.-1960. a. Loomingus kasutatakse massikultuurile omaseid elemente nagu reklaam ja iidolid. Selliselt said konveierliinilt tulnud supipurkidest ja pesupulbripakkidest korraga kunsti lemmikmotiivid. Samuti hakati uusi teoseid seeriatena paljundama nö 15 minutit kuulsust. Selline kunst on kaasaegne ja väljaspool kunstimuuseume seisev nähtus. Popkunstnikud on jätnud vaataja meelega oma arvamuse ja hinnangutega omapäi. Igaühe enda otsustada kas tegemist on tarbimisühiskonna ülistuse, kritiseerimise, oskusliku sekkumisena äritegevusse või hoopis pilaga. Funktsionalism - 1920. a arhitektuuris, tööstus- ja tarbekunstis tekkinud suund. Funktsionalismis peab ehituse või eseme kujundus kajastama tema otstarvet ehk funktsiooni (sellest ka suuna nimi). Esteetiline välimus on võrdselt tähtis tehniliste, sotsiaalsete ja majanduslike teguritega. Välditakse arhitektuurseid kaunistusi, oluline on materjal, värv ja faktuur. Võeti kasutusele uued
Kõigel on hind, aga vähesel väärtus Järjest rohkem võime näha, kuidas ostetakse kokku mõttetut pahna, sealjuures mõtlemata, kas seda ka tegelikult vaja on. Reklaami on meie elus järjest rohkem ning üha enam inimesi langeb ka selle ohvriks. Nüüdisaja tarbimisühiskonna mõttemaailmas ei tundu leiduvat kohta mõõdukusele, kokkuhoiule ja üldisele heaolule. Väärtused, raha ja kasum käivad käsikäes ning kuidagi on hakatud kõike hinnalist peetama ka väärtuslikuks. Peaaegu kõik on ostetav ja müüdav, tõeliseid väärtuseid mäletavad ja tähtsustavad vähesed. Kaasaegne ühiskond on jõudnud lausa nii kaugele, et räägitakse tarbimissõltuvusest. Hullumeelne mittevajaliku pahna ostmine on mõjunud ka meie planeedile.
Nad käivad majast majja ja pererahvas annab neile maiustusi või pisikesi kinke. Kuid Kreekas tehakse pereliikmetele vaid pisikesi kingikesi. Selle asemel toetatakse haiglaid, vaeseid ja lastekodusid. Eestis Jõulud on 21.27. detsembril tähistatav püha, mille tähendus on kombestikes või usundites erinev. Eesti tänapäevases jõulukombestikus on liitunud kolm traditsiooni: Põhjala talvine pööripäev, kristlik Jeesuse sünnipäev ning Lääne tarbimisühiskonna kommertsjõulud. Igal neist on oma kombestik ja sümbolid ning eri inimeste silmis on eri traditsioonide osatähtsus erinev: kes peab olulisimaks kinke ja kuuseehtimist, kes muistset talvepüha ja kes jõulujutlust. Kuusk tuuakse tuppa 23. Detsember. Jõuluvana tuleb 24.-nda Detsembri õhtul.
Popkunst - Pidasid abstraktset ekspressionismi liiga elitaarseks ja elukaugeks. Claes Oldenburg leidis,et kunst peab valikuta kjutama kõike seda, mis on olemas. Vaataja võib vastavalt oma hoiakutele ja ideoloogiale popkunstist välja lugeda nii tarbimisühiskonna ülisust kui ka pila. Vaieldamatu on ainult visuaalse kogemuse teravus. Roy Lichtensteini teosed kujutavad endast mõne üksiku kujundi suurendust. Tema maal säilitab koomiksipildikesele omase tingliku joonistuse ja koloriidi, kuid palju kordi suurendatud kujund mõjub ühtäkki uudsena. James Rosenquist ei toetu oma piltides ühele valmiskujundile, vaid koondab ootamatus seoses motiive või fragmente väga erinevatelt tsivilisatsiooni aladelt. Paljud tema teosed kõnelevad siiski eelkõige
Inglise kunst. Popkunsti tekkimine Matti Luik 12A Popkunst Popkunst, lühend populaarsest kunstist (pop art, popular art). Briti ja Ameerika kunstitoodang aastatel 1955-1970. Stiil kujutab endast tarbimisühiskonna (stereotüübid, staarid, toidud jne.) lihtsat väljendust. Hõlpsasti äratuntav popkunst muudab isikliku eneseväljenduse minimaalseks, kaasab kunsti ümbruskonna ning hõlmab kujutava kunsti, muusika ja tantsu. Popkunst on tõeline ühiskondlik nähtus. Lootes kunsti lähendada laiadele rahvahulkadele, kaugeneb ta hermeetilisest kujundistikust ning abstraktse ekspressionismi rõhuasetusest. Popkunsti leviku algus
Ceausescu Rumeenia kommunistlik diktaator, rahvaülestõusu käigus kõrvaldati võimult ja hukati koos naisega. Milosevic Jugoslaavia president, anti Hagis rahvusvahelise kohtu ette süüdistatuna sõjakuritegudes. 2. Selgita mõisteid: Makartsim Ameerika Ühendriikide kõrgemate riigiametnike süüdistamine ebalojaalsuses ja riigireetmises, eriti salasidemetes kommunistidega. Hipid 1960ndatel Ameerika Ühendriikides alguse saanud noorsooliikumine, mis koosnes tarbimisühiskonna ideaalides pettunud noortest. Watergate'i afäär pealtkuulamisskandaal, mis maksis president Nixonile ametikoha. Reiganoomika Ameerika Ühendriikide presidendi Ronald Reagani majanduskava. Hallsteini doktriin Lääne-Saksamaa poliitika Ida-Saksamaa suhtes, Saksa LV ei tunnistanud Saksa DV. Uus idapoliitika Brandti poliitika, suhete normaliseerimiseks Ida-Euroopaga. Sotsiaalne turumajandus Saksa majandusime, turumajanduse põhimõtted on ühendatud tugeva sotsiaalpoliitikaga.
Kunstivool tekkis 1960.aastal Mõju avaldas neodada. Sai alguse briti kunstniku Richard Hamiltoni maalist. Põhimõte: ,,Mida tavalisem, seda popilikum" ,,Kunstiajalugu"David Piper(lk. 486-487) Esimene popkunsti teos. Richard Hamiltoni ,,Mis teeb tänapäeva kodu nii eriliseks, nii meeldivaks?" Popkunsti tunnused: Suurte võimaluste tunnetamine kunstis. Pintslitöö puhas ja korralik. Keskne teema tarbimisühiskonna argipäev. Koomiksid, reklaamtahvlid, Filmitähtede plakatid jne. ,,Kunstiajalugu"David Piper (lk.486-487) www.wikipeedia.ee Üldiselt tehti õlimaale. Suund tavainimese poole ehk antiindiviudalism. Oli pigem jaatav kui hävitav. Teravalt sõjavastane. ,,Kunstiajalugu"David Piper (lk.486-487) www.wikipeedia.ee Popkunsti eelkäijad: Jasper Johns(s 1930) Robert Rauschenberg(s1925) Larry Rivers(1923-2002)
5.1993, otsus nr. 104) taganud Eesti Pangale sõltumatuse ja me kavatseme seda sõltumatust kindlalt garanteerida ka edaspidi. Ja seepärast tahan lõpetuseks osutada eesti rahva idealismile. Eestlased on väike rahvas, ja vahel, eriti tähtsatel puhkudel või ajalooliste murrangute aegadel oleme suutelised mõtlema ja toimima nagu üks pere. Ma tean, et oleme soosinud tootjat ja ahistanud tarbijat. Aga eesti tarbija ei ole tarbimisühiskonna esindaja. Eesti haritlane, pensionär, talupoeg ja noor perekond on teadnud ja teavad ka täna: kroon ei ole paber, kroon on Eesti majandusliku ja poliitilise sõltumatuse lipp. Kroon toetub kullale, aga võrdselt ka iseseisvuva rahva lootusele, eneseohverdusele ja idealisemile. Seda kulda on meil rohkem kui on kulda Euroopas. Leian, et 1992. aasta rahareform oli Eesti rahva jaoks väga suur samm taasiseseisvuse tundmisel,
Hipiliikumine Hipiliikumine oli noorsooliikumine, mis sai alguse 1960ndatel Ameerika Ühendriikides ning on kohati säilinud tänini. Hipid olid enamasti kodanliku tarbimisühiskonna ideaalides pettunud noorsoo stiihilisest protestiliikumisest osavõtjad, pärit peamiselt kodanlikest või väikekodanlikest perekondadest. Hipide väidetavalt tähtsaimaks eelkäijaks on Beat Generation. Sellele iseloomulik mässulisus ja aktiivne protest asendusid hipidel konfliktituse, vägivallatuse ja armastuse kultusega. Eeskujusid otsiti idamaisest (zen-budism, hinduism) ja varakristlikust müstikast, sukelduti oma sisemaailma, narkootikumide
Ameerika popkunstnikel on isikupärane ja selgemalt üksteisest eristatav "firma stiil". Kunstnik Claes Oldenburg (sünd Rootsis, kolinud Am) võitis kuulsuse kolmemõõtmeliste teostega. Nt vetsupott, meetrine hamburger, kahemeetrine viiner ja pehmeks vajunud kirjutusmasin. Enamus popkunstnikel oli tähenduse avatus ja hinnanguline määramatus taotluslik. Vaatajale jäetakse otsustada, kas teos on nt tarbimisühiskonna ülistus või pila. Vaieldamatu on vaid visuaalne erutus. Roy Lichtenstein sai kuulsaks nt suurte tahvelmaalidega ("Blang" 1962) Andy Warhol, George Segal, Marisol.
maailmavaade, võimutsev). Vanad usundid kogu aeg olemas olevad, kristlus, islam jne. Uued usuliikumised- ei tulenenud enam ühestki teisest usust, olid täiesti uutmoodi Kristluse antropoloogia- viimase paarikümne aasta jooksul on hakatud uurima (nt kuidas kristlased `rikuvad` pärismaalasi; võidujooks antropoloogide ja kristlaste vahel) 90ndatest- uus kristluse levik, vastand sekularisatsioonile. ,,Karismaatiline kristlus" intensiivse emotsionaalsusega, lihtsad kõned ja laulud. Tarbimisühiskonna kriitika on ideoloogia- kristlane peab saama tarbida nii palju kui kulub. Kõige rohkem levib Aafrikas ja Lõuna-Ameerikas.
Väga sageli on kas liiga palju või liiga vähe raha kuritegude põhjusteks. Inimeste eluteede katkemisele või vabaduse kaotusele. Ja tegelik süüdlane ei ole sootuks raha vaid inimene on ogara ja taltsutamatu saamahimuga. Raha iseenesest on neutraalne: ei hea ega halb. Sõltuvalt sellest kelle käes see on, määrab selle kas see on hea või halb. Samaväärste summadega võib tasuda kuridegelike tegude eest või annetada summa abivajajate toetuseks. Praegused tarbimisühiskonna põlvkonnad imestavad, et kuidas küll meie vanemad nii vähesega hakkama said, ihalevad veel suurematesse linnadesse ja kaubandus ning meelelahutus keskustesse, unustades ja kaotades seejuures ära iseennast Vähese raha ja võimaluste üle kurtmise asemel võiksid inimesed näha ja väärtustada kõike seda, mis neil elus ilma rahata käes on looduse ilu ja võimalus seda vabalt nautida. Uuringud näitavad, et pidevas rahapuuduses elavate inimeste peresuhted on keerulised,
see ei ole kirjutamine kui kunst (ja see hinnang ei tulene romaanis aeg-ajalt ette tulevatest anglitsismidest, kõnekeelsustest ja roppustest, mille kasutamise põhjendatus on reeglina tihtipeale küsitav, aga selle teose stiili need üsnagi sobituvad). Ja see kõik mõjub ühtepidi häiriv-rusuvalt ning teiselt poolt tekitab minus tahtmise öelda samavõrra küüniliselt, et sellisesse staadiumisse jõudnud inimkond, kelle viimane järele jäänud esindaja on tarbimisühiskonna tüüpiline produkt Lui Vutoon, ongi ära teeninud ühel heal hommikul jälgegi jätmata maa pealt kadumise ning peategelase kohati elutervegi eneseiroonia ei suuda seda muljet kuigivõrd leevendada. Et teile anti kõik võimalused, aga te ei osanud nendega õigupoolest midagi mõistlikku peale hakata. Nüüd on elud otsas. Game over. • Jairus Kadi- Tegu ei ole kindlasti mingi postapokalüptilise kangelasega, kes läheb maale kartuleid kasvatama, püstitab päikesepaneelid
subjektid ning mille saavutamiseks kasutatakse eri allikatest pärit ressursse. (Keskkonnaministeerium 2005) Esimene samm Eesti jätkusuutliku arengustrateegia kujundamisel on olulisemate eelduste ja kontekstifaktorite väljatoomine, millest meie lähikümnendite areng sõltub 1. Globaliseerumisprotsesside jätkumine ja süvenemine 2. Lokaalne identiteet väärtustub 3. Rahvastikupilt diferentseerub, individualiseerumine süveneb. 4. Tarbimisühiskonna jätkumine, heaoluühiskonna mudeli leviala laienemine. 5. Erinevuste suurenemine, süvenev polariseerumine. 6. Kiirenev tehnologiseerumine. 7. Tugevnev surve tasakaalustada tarbimisühiskonna varjukülgi. 8. Valupunktide ideoloogia. 9. Strateegiliste kavandajate eelised. 13 Kasutatud kirjandus 1. Euroopa Parlament (2015) Bioloogiline mitmekesisus, loodus ja pinnas. http://www.europarl.europa.eu/atyourservice/et/displayFtu.html
geomeetrilisi kujundeid nagu ringe, ruute võ triipe. Ta paigutas need peentesse korduvatesse mustritesse ja saavutas selle abil pinna, mis tundub virvendavat ja liikuvat. Osad maalid võivad tekitada lausa peapööritust ja merehaiguse laadset tunnet. POP KUNST. tekkis 1950. aastate teisel poolel samaaegselt nii USA-s kui Inglismaal. Terminit "popkunst" hakati Inglismaal 50. aastate keskel kasutama nn massikunsti kohta Teemaks tarbimisühiskonna argipäev. ei püüdnud teha "kõrget kaunist kunsti". oli teravalt sõjavastane (hipidelt pärines kuulus loosung "Make love, not war„) „Madalad“ teemad „kõrges“ kunstis Õlimaalidel, graafikas ja skulptuuridena hakkasid esinema koomiksid, reklaam, kiri, kaubamärgid, lihtsalt igasugused kaubad ja pakendid, poptähed ja kuulsad filminäitlejad, autod, bensiinijaamad, hotellid, vannitoad jne, jne. Tavalisi
geomeetrilisi kujundeid nagu ringe, ruute võ triipe. Ta paigutas need peentesse korduvatesse mustritesse ja saavutas selle abil pinna, mis tundub virvendavat ja liikuvat. Osad maalid võivad tekitada lausa peapööritust ja merehaiguse laadset tunnet. POP KUNST. tekkis 1950. aastate teisel poolel samaaegselt nii USA-s kui Inglismaal. Terminit "popkunst" hakati Inglismaal 50. aastate keskel kasutama nn massikunsti kohta Teemaks tarbimisühiskonna argipäev. ei püüdnud teha "kõrget kaunist kunsti". oli teravalt sõjavastane (hipidelt pärines kuulus loosung "Make love, not war„) „Madalad“ teemad „kõrges“ kunstis Õlimaalidel, graafikas ja skulptuuridena hakkasid esinema koomiksid, reklaam, kiri, kaubamärgid, lihtsalt igasugused kaubad ja pakendid, poptähed ja kuulsad filminäitlejad, autod, bensiinijaamad, hotellid, vannitoad jne, jne. Tavalisi
kogu kaasaegse suurlinna standartsest visuaalsest keskkonnast laenatud kujundeid. 1955. aastal ning järgmisel aastal korraldas ta kaks manifestnäitust ,,Independent Groupile", mis loodi kunsti ja argielu lähendamiseks. Popkunst, lühend populaarsest kunstist (pop art, popular art), tähistab rahvapärasest kultuurist (massikultuurist) inspireeritud briti ja ameerika kunstitoodangut aastatel 1955-1970. See ameerika imperialistliku kunstina tajutud stiil kujutab endast tarbimisühiskonna (stereotüübid, staarid, toidud jne.) lihtsat väljendust. Hõlpsasti äratuntav popkunst muudab isikliku eneseväljenduse minimaalseks, kaasab kunsti ümbruskonna ning hõlmab kujutava kunsti, muusika ja tantsu. Popkunst on tõeline ühiskondlik nähtus. Lootes kunsti lähendada laiadele rahvahulkadele, kaugeneb ta hermeetilisest kujundistikust ning abstraktse ekspressionismi rõhuasetusest. TUNNUSJOONED
POPKUNST Üheks uuemaks suurtest kaasaja kunsti vooludest on popkunst 1950. aa. lõpul üheaegselt nii Inglismaal kui Ameerikas tekkinud kunstivool, mille keskseks teemaks on tarbimisühiskonna argipäev. Tavalisi tarbeesemeid, igapäevaelu, aga ka «keskmise inimese» iidoleid kujutatakse ülisuurtes mõõtmetes ja erksates värvides nende tavapärasest keskkonnast eraldatuna ja esiletõstetuna. Juhtides vaataja tähelepanu talle tüütuseni tuttavatele kaasaegset tsivilisatsiooni iseloomustavatele esemetele, olukordadele ja isikutele, kritiseerisid popkunstnikud nii vaimselt kui materiaalselt tarbimisele orienteeritud väikekodanlikku oleskelu.
Käesolevas uurimuses püüab autor välja tuua kitsaskohad ja seigad, mis peaks tõestama poliitilise reziimi ja vägivalla sidusust. Sügavam tähelepanu on pööratud Eesti iseseisvumisele, kui murdeprotsessiks ühiskonnas, selle mõju, sh. vägivallapoleemika- ja toimetulekule demokraatlik parlamentaarses reziimis. Demokraatia e. jõukus, on oluline poliitiline arengutegur. Püüdleme parema elu poole, soovime omale paremaid asju, mugavusi, millega oleme loonud enesele turvalise tarbimisühiskonna kui sellise. 20.saj. eruoopa ühiskonda iseloomustavad suurtootmine ja -tarbimine, piiride kaotamisega loodud inimeste ja info liikumisvabadus, kapitalism ja jõukus. Kõik ühiskonnad liiguvad madalamalt arenguastmelt kõrgemale, mis väljendub agraarvaldkonnas tööstusesse ja teenindusse. Juhuste kokkulangemine on esialgselt soodustanud esimeste demokraatiate tekkimist, samuti küpsus ja sellise valitsemisviisi kasutuselevõtt on seotud sisemisest inertsist ning välismõjudest.3
pudelist, mis on õlivärviga mõõdukalt kokku mätsitud. Teost raamiv risttahukas on seejuures pronksist realistlike linnutiibadega varustatud. Robert Rauschenberg “Retroactive I” “Coca Cola plan” Roy Lichtenstein Oli USA maalikunstnik, skulptor ja graafik, popkunsti esindaja. Loonud reklaamist ja koomiksist inspireeritud kollaažtehnikas ja sõeltrükis teoseid. Kasutas oma maalidel, kollaažidel, siiditrükis piltidel ja ka keraamikas tarbimisühiskonna temaatikat. Lichtensteini firmamärgiks said koomiksite pildid ja nende rasterdatud pind. Roy Lichtenstein “MoMa” "Vaata, Miki, millise puraka ma püüdsin” Installatsioon Installatsioon on kunstivorm, mis tekkis kunstiliikide piiride kadumisel ning põhineb kunstiteoste ja ümbritseva ruumi vastastikusel mõjutusel. Mõiste tähistab ruumikonteksti loomist mitmesuguste objektide rütmilise paigutuse teel.
.........................................................................................................................................8 Allikad...............................................................................................................................................9 2 Sissejuhatus Üks eetikateooria – utilitarism – toetab hüvede tootmist suurele hulgale. Teatavasti on see suunatud tarbimisühiskonna vajaduste rahuldamisele. Kuid milleni võib viia lõputu ja üha kasvav tarbimine? Kui kauaks meile jätkub piiratud loodusressursse? Kui jätkusuutlik on kaasaegne tarbimisühiskond? Meie maailmapilti avardab siinjuures teadmine, mis inimeste kui tarbijate vajaduste rahuldamine ühiskonnale globaalses plaanis maksma läheb. Sellele küsimusele püüab vastust pakkuda meie ökoloogilise jalajälje suurus.
3) USA peale II maailmasõda (sisepoliitika, majandus, välispoliitika) Kaheparteisüsteem: demokraatlik ja vabariiklik. Sisepoliitilised probleemid: makartism- J.McCarthy järgi, poliitika kommunistide ja juutide vastu. Mustanahaliste olukord- hakati võtma vastu seaduseid olukorra lahendamiseks, M. L. King- mustanahaliste liikumise eestvedaja. Poliitilised mõrvad: M.L.King, J. Kennedy, R.Kennedy. Noorte rahutused- noorsoomäss sõjakohustuse vastu, tarbimisühiskonna väärtustamise vastu. Watergate'i afäär- Nixon lasi paigutada Watergate'i hotellis demokraatide tuppa pealtkuulamisaparaadi, selle tõttu ta ka võitis, pärast eitas enda tegu, kuid hiljem astus tagasi. Terrorismi probleemid- 1993 esimene pommiplahvatus NY maailmakaubanduskeskuses. Majandus: sõduritel polnud sõja lõppedes tööd, majanduse muutumine rahuaja järgi( relvi polnud vaja toota enam), USA tähtsus kasvas, sai teistele riikidele laenatud raha tagasi
selle arengut. 28. Rooma klubi grupp teadlasi, kes mõtlesid selle üle, kuidas maailm globaalselt areneb ning kuidas inimene mõjutab loodust ja vastupidi. Nad modelleerisid globaalse arengu stsenaariumeid. 29. Earthlingsi sisu kuidas inimkond kasutab loomi koduloomade, toidu, riiete, lõbustuste ja teaduslike uuringutena. 30. Max Weber ,,Protestantlik eetika ja kapitalismi vaim" 31. Bourdieu ,,Praktilised põhjused" tarbimisühiskonna kirjutama reeglid, sotsiaalse ruumi analüüs 32. 1960. aastateni oli Läänemaailmas valdavaks esindusdemokraatia 33. Alates 1980. aastatest muutus noorte väärtuste hierarhia 34. Eesti asub ratsionaalne-eksistentsiaalne ehk eesti ei ole tradistionaalne ja inimesed on iseseisvad otsuseid tegema. 35. Mis vanuses on inimesed noored ? Ei ole selgelt määratud 36. Eestlasi väärtuste kujunemisel usk ei mõjuta 37. Ametiühingute liikmete palgatõus: 10-15 % 38
Astudes Eesti Rohelise Liikumise liikmeks, toetad säästva ühiskonnakorra loomist Eestis. ERL liikmemaks on alates 2007 aastast õpilastele ja pensionäridele 25 krooni, üliõpilastele 100 krooni ning teistele 200 krooni. 3.1. Keskkonnateadlikkuse programm Keskkonnateadlikkuse programm ühendab endas ERL endiste säästva tarbimise ja noorte töörühma tegevused. Säästev tarbimine Kaasaegse ühiskonna üks suuremaid probleeme on loodusvarade raiskamine tarbimisühiskonna üha kasvavate vajaduste nimel. Üha suurenev tarbimine, otstarbeta, lühiajalise kasutusajaga ja ülepakendatud toodete ostmine, ükskõiksus päritolumaa ja tootmisviiside kohta annavad ettevõtetele rohkem võimalusi tootele efektseid, kuid liigseid pakendeid lisada ning eelistada odavamat ja suurema ökoloogilise jalajäljega toorainet. Välismaiste toodete tarbimine suurendab transpordist tulenevat saastet ja ressursikulu infrastruktuurile.
Alustati uuesti poliitiliste kohtuprotsesside pidamist ja Protest: kiusati taga teisitimõtlejaid. Kasvas ideoloogiline surve ning tugevdati tsensuuri. 1970-ndatel aastatel: Vietnami sõja ja üldise sõjaväekohustuse vastu Perioodi iseloomustavaks märksõnaks on stagnatsioon e. seisak. Reforme ette ei võetud ning keskenduti tarbimisühiskonna väärtustamise vastu kehtiva poliitilise- ja majandusliku süsteemi säilitamisele. Jätkus isikukultus(· Breznev autasustas Milles noorsooliikumine / mäss seisnes: iseennast· levitati Breznevi teoseid· tema lähedasi pandi kõrgetele ja tasuvatele töökohtadele) Vaatamata
Kui me sureme, siis kingitakse meie lastele igasuguseid asju, et oma kurbust näidata, tihti on need asjad mustad, valged ning teravad - kaardid ja pärjad. Selles mõttes ei ole ju eriti suurt vahet, kui me võrdleme ennast ükskõik millise lääne kultuuri eelkäija-kultuuriga või traditsioonilise kultuuriga: avalikud ja eratseremooniatel kasutati ka väga palju erinevaid objekte, millel oli erinev tähendus. Sellele vaatamata on enamus tarbimiskultuuri ja tarbimisühiskonna kohta kirjutatud käsitlustest negatiivses toonis. Tarbimiskultuur on olnud pigem hukkamõistev sõna kui kirjeldav sõna. Marxi traditsioon on eriti tugev: alates tarbekaupade fetisismist ja võõrandumisest kuni 50ndate kriitiliste teoreetikuteni: Marcuse, Baudrillard, Adorno, Horkhaimer: kultuuri kadumine, väärteadvus jne. Praegu räägitakse tarbimisest kriitiliselt ökoideoloogia raamides. Mõned hüüdjad hääled kõrbes on tarbimisest rääkinud ka positiivselt, mõeldes loovale
peamised meelelahutustegevused, mistõttu on need muutunud olulisteks kaasaaegse ühiskonna institutsioonideks. Neil on sotsialiseerimisagentide ja poliitilise reaalsuse vahendajatena tähtis roll. Sellel protsessil on aga märkimisväärsed majanduslikud, poliitilised ja kultuurilised tagajärjed. kultuuritööstus võimaldab integreerida töölisklassi kapitalistlikesse ühiskondadesse, kaotada ära nende revolutsiooniline potentsiaal, muutes nad tarbimisühiskonna subjektiks. Kultuuritöstus tootab kultuuritarbijaid, kes kohanduvad ühiskonna nõudmistele. > selle tõttu ei tekkinud Marxi eeldatud revolutsiooni. massimeedia mõjude mudel: ühiskond koosneb isoleeritud indiviididest, kes on meediasõnumitest kergesti mõjutatavad ning kes aktsepteerivad ilma küsimusi esitamata pakutud hoiakuid, arvamusi ja uskumusi. > inimese emantsipatoorne potentsiaal on kultuuritööstuse kontekstis lahustunud. Frankfurdi koolkonna olulisemad teosed
strateegia ennast ajaloos korduvalt õigustanud. Euroopa Liitu minek suurendab oluliselt määramatust ka Eesti jaoks, mis teeb põhjendatuks ettevaatliku ja säilitamisele suunatud strateegia omaksvõtu. Tunnused Sihiks on stabiilsus, mitte muutumine ega areng. Valdav on enesekaitseline hoiak, soov tõkestada negatiivseid välismõjusid ja võõraste kultuuride, eriti ameerikaliku massikultuuri, ja tarbimisühiskonna mõjusid Toetajad Ka senise arengutee siirdumine veelgi liberaalsemale rajale koos tarbijalikkuse kasvuga võib vastureaktsioonina kujundada soodsa pinnase isolatsionismi ja traditsionalismi tugevnemisele ühiskonnas, mis toetab konservatiivse stsenaariumi käivitumist. Positiivne mõju Positiivne on stsenaariumi mõju mitmete alaeesmärkide osas sotsiaalne sidusus suureneb, kultuuriruumi hoidmine saab erilise tähelepanu osaliseks, regionaalsed erisused vähenevad,
Unt argist vormi - ajakirjanduslik publitsistika. Eelpoolmainitud ühiskonnakriitilisus ei ole võitlev, see on pigem eemalseisja vaatlus, üksindlase uitaja mõtisklus. Roland Barthes'i ja Mati Undi isiksuste ning loomingu võrdlemisel saab leida mitmeid sarnasusi. Osaliselt on kahtlemata tegemist strukuralismi otseste mõjutustega, mis on eelnevas tekstis juba vihjamisi välja toodud (vt. Sügisballi ja Öös on asju analüüs). Kuna meie üheksakümnendate eurovaimustus ning tarbimisühiskonna poole liikumise õhin meenutab üsna levinud arvamuse, näiteks Ants Juske kohaselt lääneriikide kuuekümnendaid aastaid ja kuna Undi argimüüdid on praegu sama akuutsed kui Barthes'i Mütoloogiad "revolutsioonieelsel" Prantsusmaal, siis võib neid kenasti kõrvutada. Strukturalistlik maailma- ja ühiskonnakäsitlus, ideekunsti võidukäik ning algjärgus olev tarbimisühiskonna, meedia ja reklaami analüüs iseloomustavad nimetatud perioodil Euroopas ja Ameerika
siis kandmiseks kas või tolmuimemisel. Dekaadi alguse märksõnaks on sitletod (stiletto pistoda tüüp). Kerged elegantsed kõrge kontsaga kingad said Itaalia põhiliseks ekspordiartikliks. Disaineritest teevad stiletodega nime Roger Vivier ja Charles Jourdan. Kümnendi teine pool annab siiski jalgadele armu. Tänu filmidiiva Audrie Hepburnile saavad populaarseks balletikingad. Toonaste moeikoonidena on tuntud veel Brigitte Bardot, Gina Lollobrigida ja Sofia Loren. Ülevõimendatud tarbimisühiskonna roosamannale tekib 50ndate lõpus vastukaaluks noorte reaktsiooniline liikumine. Viimaste ideoloogia sai ainest Jean-Paul Sartre ja Albert Camus absurdi- ning eksistentsalismivaimust. Biitnike kultuur, kantud William Burroughs, Allen Ginsburg ja Jack Kerouaci poolt, levib noorte intellektuaalide seas. Kinolinalt jagavad stiilinäiteid Marlon Brando ja James Dean nahk, teksad, T-särk, paksu tallaga saapad. See esialgu pisut liiga radikaalne stiil tekitab babyboomerite põlvkonna sirgudes
annaabi.ee 
