teineteist jõuga, mis on võrdeline nende laengute korrutisega ja pöördvõrdeline laengutevahelise kauguse ruuduga. Jõud on suunatud piki laenguid ühendavat sirget. Samanimeliste laengute korral tõuke-, erinimeliste laengute korral tõmbejõud. Elektriliseks pingeks nimetatakse elektrivälja kahe punkti potentsiaalide vahet ning see on füüsikaline suurus, mis näitab, kui palju tööd tuleb teha, et liigutada laengut ühest punktist teise või alguspunktist lõpp-punkti. Aine polariseerumine on elektrivälja mõjul toimunud seotud laengukandjate nihkumine oma tasakaaluasendi suhtes. Dielektrik on mittejuht, vabu laengukandjaid mittesisaldav aine (aatom või molekul moodustab elektriliselt neutraalse tervikliku süsteemi). Aine, milles elektrivälja mõjul toimub seotud laengukandjate nihkumine oma tasakaaluasendi suhtes. Elektrivälja puudumisel ümbritsevad välimised elektronid aatomi siseosa ühtlase kihina. Kui
väljas ühikulise positiivse laenguga kehale. On vektoriaalne suurus. Punktlaengu väljatugevus on võrdeline laengu suurusega ning pöördvõrdeline vahekauguse ruuduga. 10. Ekvipotentsiaalpind Ekvipotentsiaalpind - ühesugust potentsiaali omavate elektrivälja punktide hulk. 11. Elektrivälja potentsiaal Elektrivälja potentsiaal = töö, mida tuleb teha (positiivse) ühiklaengu viimiseks antud väljapunktist sinna, kus väli ei mõju. 12. Polariseerumine Aine polariseerumine on elektrivälja mõjul toimunud seotud laengukandjate nihkumine oma tasakaaluasendi suhtes. Polarisatsioon on nähtus, kus omavahel seotud erimärgilised laengukandjad lahknevad. Positiivsed nihkuvad välise elektrivälja suunas ja negatiivsed nihkuvad vastassuunas.
elektrivälja tugevus vaakumis (V/m) E-aines. Mittepolaarne dielektrik hakkab aga välise elektrivälja mõjul polariseeruma st molekulid AeE p=m*g*h)=A=E*q*d. A-töö(J) E-elektriväljatugevus(V/m) q-laeng(c) d-kaugus neg.plaadist. Ep=Eqd Ep-potensiaalne energia(J) NB! Kui elektriväli on tekitatud + plaadi poolt siis kehtib sama valem märgiga. muutuvad diipoliteks. Polariseerumine seda tugevam mida tugevam on väline väli ja ka mittepolaarne dielektrik hakkab elektrivälja nõrgendama mingi epsilon korda.
Maksimumid paistavad nurga f all, mis on määratav tingimusest C* sin f=+/- k kus k =0, l, 2, ... 10.Milles seisneb valguse dispersiooni nähtus? Dispersioon on aine murdumisnäitaja sõltuvus valguse lainepikkusest (või sagedusest). Väiksema lainepikkusega valguslained murduvad enam läbiminekul klaasprismast. Tekib värviline valgusspekter. 11.Milles seisneb valguse polarisatsiooni nähtus? Millisel kahel juhul toimub valguse polariseerumine? Polariseerida saab ainult ristlaineid, seega ka valgust. Valguslaines muutuvad sinusoidaalselt nii elektri kui magnetväli. Nende võnkumised toimuvad teineteisega ristsuundades ja kanduvad ruumis edasi, moodustades valguslaine. 1.) Valguse polariseerumine toimub valguse peegeldumisel. 2.) Valguse polariseerumine toimub ainetes läbi minekul.
elektriliseks pingeks U U=Ep1 Ep2 / q ; U=A/q ; U=Ed Sammupinge potentsiaalide erinevus kahe jala vahel Pinge 1V 1V=1J/1C 1Volt on pinge kahe punkti vahel kui laengu ühe 1C viimisel ühest punktist teise teeb elektriväli tööd 1J Juht ja dielektrik elektriväljas Juhi sattumisel elektrivälja hakkavad vabad laengud(elektronid) juhis liikuma, sest neile mõjub elektrijõud. Dielektrikus laengukandjad vabalt ei liigu. Nad võivad nihkuda asendist. Toimub polariseerumine. Orienteerunud dipoolid tekitavad ainele mõjuva välja suhtes vastassuunalise välja. Varjestamine. Elektriliseks varjestamiseks nim mingi keha kaitsmist elektrivälja mõju eest. Elektrimahtuvus Elektrimahtuvus kirjeldab keha laadumisvõimet. Elektrimahtuvus C iseloomustab kahe juhi omadust mahutada rohkem v vähem elektrilaenguid. Mahtuvus C näitab kui suure laengu viimisel ühelt kehalt teisele tekib kehade vahel ühikuline pinge. C=q/U; q=laeng (C); U=pinge(V); C=mahtuvus(F, farad)
2) Mõisted: -Sammupinge: Potentsiaalide erinevus inimesel kahe jala vahel, juhul kui välk peaks maase lööma ning inimene tol hetkel liigub. -Varjestamine: Keha kaitsmine elektrivälja mõjude eest viisil, kus kaitsimist vajav keha paigutatakse metallvõresse või kesta, millel saavad tekkida elektrilised laengud. -Indutseeritud lang: Juhi pinnale moodustunud makroskoopililine laeng. -Elektriline induktsioon: Indutseeritud laengute tekkimise nähtus kehas. -Polariseerumine: Olukord, kus aine osakesed nihkuvad tasakaaluasendist elektrivälja toimel, ent jäävad siiski seotuks. -Dipool: Aine osake, mis sisaldab positiivset ning negatiivset poolust. 3) Kuidas saadakse ja milleks kasutatakse ElektroKardioGrammi? - Elektrokardiogrammi puhul mõõdetakse inimese kehal rindkere juures asetseva kahe elektroodi vahel tekkivat pinget ning pannakse see ajalisse sõltuvusse graafikul. Kasutatakse diagnoosimaks südamega seotud haigusi
viimisel ühest punktist teise. U = A/q 2. Juhtiva keha pindadele kogunevaid laenguid nimetatakse elektriliseks induktsiooni nähtuseks. Elektriline induktsioon elektriväli kutsub juhis esile laengukandjate ümberpaiknemise ja juhi eri osade laadumise, tekkivad laengud on indutseeritud laengud, nende elektriväli tasakaalustab juhile väljaspool mõjuva elektrivälja, selle tagajärjel summaarne elektrostaatiline väli juhis puudub, Seotud laengukandjate lahknemine on polariseerumine ehk polarisatsiooni nähtus. Polarisatsioon omavahel seotud erimärgiliste laengute lahknemine, selle tulemusel aine nõrgendab talle mõjuvat elektrivälja. Iseloomustav dielektriline läbitavus. 3. Voolutugevus I on esitatav ühe laengukandja laengu q, laengukandjate konsentratsiooni n, triivikiiruse v ja juhtme ristlõikepindala S korrutisena. I = q*n*S*v Sõltub vabade laengukandjate arvust, kiirusest ja konsentratsioonist, juhtme ristlõikepindalast, laengukandja laengust
olla nii tahked, vedelad kui gaasilised. Indutseeritud laengud- juhtiva keha pinnale elektrilaengu kujunemine. Summaarne elektriväli juhis puudub. Elektriline induktsioon-juhtivate kehade pinnale elektrilaengute kujunemise nähtus. Elektriline varjestamine- nim.mingi keha kaitsmist elektrivälja mõju eest. Faraday puur- jäik varjestav metallvõrk Isolaator-ained jagatakse juhtideks, pooljuhtideks ja dielektrikuteks, siis mõistetakse dielektriku all tavalist mittejuhti ehk isolaatorit. Polariseerumine- ehk polarisatsiooni nähtus, on see kui osakesed jäävad omavahel seotuks ja nad kuuluvad jätkuvalt ühte ja samasse aatomisse pärast nihutamist. Dipool- dielektriku aatom, mis koosneb kahest ühesuurusest, kuid erimärgilisest laengust. Polaarsed molekulid elektriväljas( mikrolaineahju näitel) Vee molekuli käitumisel dipoolina pöhineb mikrolaineahju töö.Mikrolainete perioodiliselt muutuva suunaga elektrivälja mõjul hakkavad vee molekulid toidus
reform IV majanduslik stabiliseerumine ja tehnoloogiline moderniseerumine 19951999 suurerastamine, majanduskasvu algus, tiigrihüpe, EL ja NATOga integreerumise algus 90ndaet pärand: "Võimaluste akna" maksimaalne ärkakasutamine, radikaalsete reformidega saavutatud kiire majandusedu ja rahvusvaheline tunnustus, kutse esimenete seas ühinemiseks EL ja NATOGAga, julge hüpe infoühiskonda Aga ka: tugev siirdetrauma, polariseerumine `v6itjateks ja kaotajateks' ning kiire kihistumine, kuhjynud rahvastiku ja sotsiaalprobleemid, rahva v66rdumine riigist, lahendamata mitteeestlaste integratsioon. V. Arengukriis ja eurointegratsioon 19992004: kahe Eesti debatt, maksu ja pensionireform, ebaõnnestunud haldusreform, usalduskriis seoses infrastruktuuri erastamisega, "uus poliitika", EL harmoniseerimisprotsess, EL ja NATO liikmelisus VI J2relsiirde periood 2004; uue identiteedi ja visiooni otsingud, lahendamata
Pariisi rahukonverents 1919-1920 Tehti kokkuvõte esimese maailmasõja tulemustest, samuti määrati kindlaks maailma sõjajärgne korraldus. Osalejad ja domineerivad riigid olid Suurbritannia, Prantsusmaa, USA, Itaalia. Sõja kaotanud riigid jäeti kuni rahulepete lõpliku allakirjutamiseni kõrvale, et need ei saaks ära kasutada võitjariikide omavahelisi vast5.5 Prantsusmaa Sisepoliitika: -kehtis Kolmas vabariik, palju parteisid, koalitsioonivalitsused, valitsuskriisid, ühiskonna polariseerumine, tugevad oli Prantsuse fasismimeelsed jõud, palju grupeeringuid, kes omavahel konkureerisid -9. jaanuaril 1934. a fasistide demonstratsioon Pariisis -Prantsuse pahempoolsed (sotsialistid, kommunistid) jõud suutsid ühineda ja veebruaris viidi läbi fasismivastane üldstreik -1934. a Prantsuse kommunistid ja sotsialistid kirjutasid alla Tegevusühisuse paktile: kommunistidele anti luba teha sotsialistidega koostööd -1936. a jaanuaris moodustasid kommunistid ja sotsialistid Rahvarinde
*Juhi sees elektrostaatiline väli puudub sest indutseeritud laengute elektriväli tasakaalustab juhile väljast poolt mõjuva elektrivälja. Seda nähtust kasutatakse elektrilise varjestamise juures nt: teleri kaabel. *Elektriliseks varjestamiseks nim mingi keha kaitsmist elektrivälja mõju eest. DIELEKTRIK ELEKTRIVÄLJAS *Dielektrik on aine, milles elektrivälja mõjul toimub seotud laengukandjate nihkumine oma tasakaaluasendi suhtes- polariseerumine. *Polarisatsiooni tulemusena aine nõrgendab talle mõjuvat elektrivälja. *Aine polariseerumisvõimet iseloomustab dielektriline läbitavus. ELEKTRIMAHTUVUS/KONDENSAATORID *Mahtuvus iseloomustab kehade laadumisvõimet. *Kahe keha mahtuvus näitab, kui suure laengu viimisel ühelt kehalt teisele tekib kehade vahel pinge 1V. *Kondensaator kehade süsteem, mis on loodud mingi kindla mahtuvuse saamiseks. *Kondensaatori mahtuvus on 1F, kui laengu 1C viimine ühelt plaadilt teisele
8. Teljeriikide lüüasaamise põhjused ( Itaalia, Saksamaa, Jaapan) · lääneriikide suur toetus NL · välksõja plaani läbi kukkumine · väiksemad inim ja materiaalsed ressursid · Inglise ja USA suur vastupanu · USA sõtta astumine, II rinde avamine 9. II MS tagajärjed · Väga suured inimkaotused ja purustused (60mlj. in). · Ei saadud õiget riigikorda. · Maailm lõhestus kaheks. Toimus maailma polariseerumine. NL ja tema marionetid = USA ja tema pooldajad. · Külm sõda (Jalta 1945- Malta 1989). · Rahvuslike liikumise hoogustumine ja koloniaalsüsteemi lagunemine, tekivad iseseisvad riigid. · Fasismi välja juurimine. · Berliini blokaad ja Saksamaa lõhenemine. · Kommunimi levik ja seoses sellega ulatuslike kriiside teke. · ÜRO loomine. · Tuumaajastu algus. · Keskkonna saastamine. · Raudse eesriide rajamine Euroopasse.
- tead, et jagad vastutust Konformsus - Sherif, autokieneetiline efekt- taju illusioon mille korral liikumaty valguspunkt näib pimedas liikuvat Sotsiaalse mugavdumine aluseks on: Nõustumine, jrgid teiste seisukoht, Internaliseerumine- nõustumine Kuulekus - Milgrami katsed elektrilöökidega - Milgrami katsed autonoomse ja agendiseisundi määramiseks Grupi polariseerumine - Vaadete muutumine äärmuslikumaks, riskantsemaks või ohutumaks- riskile kandumise nähtus - Zavalloni väitel grupidiskussion tähendab vaadete muutumist äärmuslikumaks- riskeantsemaks või ohutumaks. Suhtlemine grupis - Leavitt mitteametlikud grupid ja tõhusad suhtlemismustrid Grupimõtlemine - Tähendab grupi muutumist olulisele infole suletuks - Janis - Grupimõtlemine- surve vähemusele, et ka nemad enamuse sarnsal mõtleksid
odavam. *veinitootmises hakkasid naturaalveinidega edukalt konkureerima piiritusveinid mis olid kangemad ja odavamad. 3)Prantsusmaal kujunes ulatuslik rantjeede kiht, kelle raha oli pankades hoiul või riigile laenatud ning kes ei teinud tööd vaid elasid protsentide arvel. Prantsusmaa poliitiline elu oli aktiivne, mida iseloomustab: 1) suured skandaalid (Dreyfussi skandaal, Panama skandaal) 2)mitme parteilisus, jõudude polariseerumine: (Radikaalsotsialistid lihtrahvas, otsustavad reformid; Monarhistid aristokraadid, monarhia taastamine). 3)Teravalt tõusis päevakorda kiriku osa ühiskonnas: 1901 saadeti loata tegutsevad religioosssed organisatsioonid laiali. 1902-1906 suleti üle 3000 kirikukooli ja keelati vaimulikel organisatsioonidel õpetamine. 1905 vastuvõetud seadusega lahutati kirik riigist. Kiriku varandused võeti riiklikult arvele ning kehtestati usutalituste ja südametunnistuse vabadus.
piiritsooni moodustamine; põllumajanduse mehhaniseerimine ja kontsentreerumine; ulatuslik maaparandus; linnastumine. Sotsiaal-majanduslike mõjude peamised peegeldused maakasutuses ja maastikupildis: põllumajandusliku maa osakaalu langus 65%-ilt 1918. a. kuni 30%-ni 1994. a.; metsa osakaalu suurenemine 14%-ilt 47%-ni sama ajavahemiku jooksul; looduslike rohumaade osa jätkuv langus; rannikualade säilimine suhteliselt heas looduslikus seisus; maastikustruktuuri lihtsustumine ja polariseerumine; ökoloogilise võrgustiku väljakujunemine. ESTONIA 2010 GREEN NETWORK 0 25 50 International core areas National core areas Protected areas Conflicts between main road and core areas Green network at meso scale Areas with high human impact Main green corridors ⇔ Puisniidud paistavad silma erilise liigirohkusega – kuni 76 liiki/m2 Pilguheit maastikuteadusesse Kõnekeeles:
võrra Ained nõrgendavad elektrijõude ja elektrivälja Juht (induktsioon)- vabad laengukandjad hakkavad liikuma, väli mõjutab jõuga l Liiguvad elv suunas, - vastassuunas elektriväli, tekkivad laenguid nim indutseeritud laengud. Indutseeritud laengute elv tasakaalustab juhile väljaspoolt mõjuva elektrivälja, elektrostaatiline väli=0, Dielektrik – võivad veidi nihkuda, polariseerumine e omavahel seotud erimärgiliste laengute lahknemine, nõrgendab talle mõjuvat elektrivälja, mõõduks tema dielektriline läbitavus. Soojusliikumine segab Mahtuvus iseloomustab kehade laadumisvõimet. Kahe keha omavaheline mahtuvus näitab, kui suure laengu viimisel 1 kehalt 2 tekib kehade vahel ühikuline pinge Kondensaator – süsteem 2 juhist,mille vahel on dielektrik.on loodud mingi kindla mahtuvuse saamiseks
laengu keskme. Elektriväljas nihkuvad erinevad laengud vastavalt jõuväljale ja seega muutub molekul mittepolaarseks. Polaarne Mittepolaarne 7. Kuidas on polaarsed molekulid paigutunud ilma välise välja mõjuta ja mis toimub välise välja mõjul (mis on dielektriku polarisatsioon)? Dielektrikus toimub elektrivälja mõjul polariseerumine. Polariastsiooni nähtuseks nimetatakse omavahel seotud erimärgiliste laengukandjate lahknemist (positiivsed laengu kandjad nihkuvad elektrivälja suunas, negatiivsed vastassuunas). 8. Kuidas on dielektriku polarisatsioonist põhjustatud väli suunatud välise välja suhtes? Milliseks kujuneb summaarne väli? Dielektrikus tekkib sama suunaline väli, mis on väiksem kui väline elektriväli. Seega summaarne väli on väiksem kui väline elektriväli.
naatriumioonide poole. Kuna kristallis on ioonid omavahel üksteisega iooniliste sidemetega tugevalt seotud, siis kulub vee molekulidel ioonide kristallvõrest lahtirebimiseks palju energiat. Kristallvõrest lahtirebitud ioonid saavad ümbritsetud nüüd täielikult vee molekulidega (hüdraatumine) ja nende vahele tekivad sidemed. Sidemete tekkimise hetkel ereldub energiat. Molekulaarsete (polaarsete) ainete dissotsatsioonil toimub vee molekulide mõjul lahustatava aine molekulide polariseerumine ja lagunemine ioonideks. Nimelt polaarse aine lahustamisel vees eemalduvad vee dipoolide mõjul polaarse molekuli erinimelised poolused ning molekul nagu veniks pikemaks. Kui erinimelised poolused on teineteisest küllalt kaugel, siis lagunebki molekul ühel hetkel ioonideks. Kristallvõre või molekuli lõhkumiseks kulub energiat, ioonide hüdraatumisel eraldub energiat. Kui kristallvõre või molekuli lõhkumiseks kuluv energiahulk on suurem ioonide hüdraatumisel
Missugused südame arengudefektid on iseloomulikud Fallot' tetraloogiale? Millised suured veresooned tekivad lõpusekaare arteritest? Vaskulogeneesi üldiseloomustus Angiogeneesi üldiseloomustus Mis on hemangioblast? Hematopoeesi toimumise kohad Iseloomustage hematopoeetilist tüvirakku! 10. Ektoderm Ektodermi derivaadid Kesknärvisüsteemi varajane areng (induktsioon, neuraaltoru teke ja selle anterio- posterioorne ja dorso -ventraalne polariseerumine) Kust pärinevad kesknärvisüsteemi rakud (kas tekivad kindlates piirkondades, kus? kuidas jõuavad kesknärvisüsteemi rakud oma lõppasukohta?) Neuronite arvu regulatsioonitasemed (lateraalne inhibitsioon neuroepiteelis, rakutsükli pikkus, sihtmärkrakult tulevad signaalid, parakriinsed faktorid gliia ja neuronite kehadest, teistelt neuronitelt tulevad neuraalsed signaalid) Ektodermaalsed plakoodid Neuraalhari, selle liigendus ja saatus
Kuna kristallis on ioonid omavahel üksteisega iooniliste sidemetega tugevalt seotud, siis kulub vee molekulidel ioonide kristallvõrest lahtirebimiseks palju energiat. Kristallvõrest lahtirebitud ioonid saavad ümbritsetud nüüd täielikult vee molekulidega (hüdraatumine) ja nende vahele tekivad sidemed. Sidemete tekkimise hetkel ereldub energiat. Molekulaarsete (polaarsete) ainete dissotsatsioonil toimub vee molekulide mõjul lahustatava aine molekulide polariseerumine ja lagunemine ioonideks. Nimelt polaarse aine lahustamisel vees eemalduvad vee dipoolide mõjul polaarse molekuli erinimelised poolused ning molekul nagu veniks pikemaks. Kui erinimelised poolused on teineteisest küllalt kaugel, siis lagunebki molekul ühel hetkel ioonideks. Kristallvõre või molekuli lõhkumiseks kulub energiat, ioonide hüdraatumisel eraldub energiat. Kui kristallvõre või molekuli lõhkumiseks kuluv energiahulk on suurem
elektrivälja vektoriga. sellist dipooli ,mis paigutub kergesti välise välja suunas, nim pehmeks dipooliks kuna nihke suurus l sõltub välise välja tugevusest. polarisatsiooni, mis on tingitud elektronkatte nihkumisest tuuma suhtes välise välja mõjul nim elektronpolarisatsiooniks. kui molekul on asümmeetiline, siis sellise molekuli puhul dipoolmoment välisest väljast ei sõltu ja neid nim jäikadeks dipoolideks . polariseerumine toimub jäikades dipoolides sel viisil, et ümber paigutub molekul, kusjuures pöördub väljatugevuse vastassuunas, + väjatugevusest eemale. enamikes dielektrikutes paiknevad dipoolid välise välja puudumisel korrapäratult. kui niisugune dielektrik paigutada elektrivälja, siis elektrivälja mõjul dielektriku molekulid orjenteeruvad välja sihiks. selle tulemusena dielektriku pinnad laaduvad vastasmärgiliselt.
korraldus hilismodernne Ühiskonna väli Riik, Feodalism ja feodaalne Rahvusriik, võimu Globaliseerumine, Pärast II poliitiline killustatus. Seisused: impersonaalsus. Absolutistliku maailmasõda külmasõjaaegne süsteem 1.Monarh, valitsejad korra lõpp, liberalism. polariseerumine. 2.Vaimulikkond, sõdurid Eemaldumine kirikust. Multipolaarne süsteem: uued 3.Kaupmehed Rahvusriik iseseisvad „jõukeskused“ – 4.Talupojad Euroopa Liit, Jaapan, Hiina, Ameerika Ühendriigid jne.
Otseste vastuväidete puhul tuleb leida uus, kõiki osavõtjaid rahuldav (otseseid vastuväiteid mittetekitav) otsus. Iga osaleja peab lõpuks tundma, et tal olid kõik võimalused oma mõtete väljaütlemiseks ja tulemuse mõjutamiseks. Rühmatöö puudused Rühmatöö puudused on seotud kollektiivse töö iseärasustega. Et parandada rühmatöö tulemuslikkust, on kasulik teada selle võimalikke puuduseid, milleks on aeglus ja kulukus, grupimõtlemine, polariseerumine, oma kursis kinniolemine ja jagatud vastutus. Aeglus ja kulukus on seotud liikmete tööajakuluga. Igat liiki koosolekud on aeglased ja kulukad. Kui on vaja väga kiiresti otsustada, peab juht tegema seda ise, nõu pidamata. Grupimõtlemine on tendents hoida rühmaliikmete individuaalset mõtlemist "ühel liinil" kogu rühmaga. Grupimõtlemise puhul väärtustab rühm enam solidaarsust kui kriitikat oma otsuste ja arvamuste kohta. Üksikisikule võidakse avaldada survet,
LINNASTU ehk AGLOMERATSIOON LINN Eesti asustussüsteem (TÜ pendelrände uuring 2010) Eesti linnaregioonid (Jauhiainen, 2001) Ääremaastuvad ja selle riskis vallad (Eesti inimvara raport, 2010) Igapäevane mobiilsus (TÜ pendel- rände uuring, 2010) Ligikaudu 380 tuh inimest liigub igapäevaselt omavalitsuste vahel tööle Järeldusi uuringutest · Eesti asustusmuster on üldjoontes püsiv, · Jätkub demograafiline ja sotsiaalne polariseerumine ühelt poolt Tallinna ja teiste suuremate linnade ning teiselt poolt maakonnakeskuste, väikelinnade ja maa- asulate vahel · Valdav osa rahvastikust elab linnaregioonides, ca 5-10% ääremaal · Tallinna, ka Tartu ja Pärnu ümber toimub eeslinnastumine · Pendelrändeline mobiilsus maakondlikes tööjõuareaalides on kasvav Asustuse ruumilise planeerimise olulisemad probleemid · Asustussüsteemi rahvusvaheline konkurentsivõime
ühiskonnas kujunenud sotsiaalmajanduslike positsioonide hierarhiale; habitus – saavutuslikkuse potentsiaal positsioneerumiseks sotsiaalses ruumis (abstraktse) sotsiaalse ja füüsilise ruumi kokkulangevuse võimalus: nt linnade ebaühtlases struktuurses arengus - sotsio-ruumilises segregatsioonis, st inimeste erinevas paiknemises/kontsentratsioonis elamiskohas vastavalt sotsiaal-majanduslikule staatusele (sh polariseerumine: vaeste ja jõukate linnaosad//pockets of poverty, pockets of wealth) ‘Kultuurikesksuse tees’ - Sotsiaalset ruumi (struktureeritud hierarhiaid), individuaalseid ja grupi tasandil positsioneerumise (sh ka sotsiaalse mobiilsuse) võimalusi sotsiaalsetes suhetes tuleb tõlgendada iga ühiskonna spetsiifilise kultuuri ja ajaloo praktikas. Sotsiaalne kihistumine, sotsiaalne tõrjutus ja mobiilsus.
ja ellu viima. Otsuste kvaliteet. Võrreldes üksikisikuga, on rühmal rohkem infot, erinevaid kogemusi ja võimekust välja selgitada head ettepanekud ja kehvad tagasi lükata. Individuaalne areng. Osalus tõenäoliselt suurendab iga liikme arengut uute interaktiivsete oskuste osas, mida ta võib kasutada järgmistes rühmades. Julgustus. (-)Aeglus ja kulukus, grupimõtlemine, osaleja pooldamine või selle vastu- polariseerumine. Grupimõtlemise puhul väärtustab rühm enam ühel liinil olemist kui kriitikat oma otsuste ja arvamuste kohta. +teadmised, kogemused, ideed –erinevad eesmärgid, aeg ja energia. 25.Koosolekud. Ametlikke rühmi luuakse mitmetel eesmärkidel: ideede genereerimiseks, otsuste tegemiseks, küsimuste aruteluks, läbirääkimisteks ressursside kasutamisel või tagasiside saamiseks. Koosolek võib olla nii alaliselt tegutseva
Millal toodetakse? Pidev tsükkel, Suurem sesoonsus; aastaringselt suurem suhteline ilmastiku mõju Kus toodetakse? Kontrollitud keskkonnas Vabas õhus Kes on tarbija? Kauged ja kohalikud Kohalikud ja kauged turud turud MAAPIIRKONDADE ERISTUMINE: ERINEVAD MAAKOHAD (L5) Maa-asustuse geograafiline polariseerumine: piirkondade tüübid, kasv ja vähenemine. Piirkondade tüübid: Tallinna tagamaa, Pärnu ja Tartu tagamaa, maakonnakeskuste tagamaa, ääremaa, muud vallad. Ääremaadel ja muudes valdades väheneb, teistest piirkondades suureneb. Rahvastikutihedus. Post-produktivistliku maakoha võimalikud tüübid. Kaitstud maakohad- dom arengule vastanduv ja maakohtadekaitsele suunatud suhtumine; tugevad ja akt keskklassi huvigrupid. Konkureerivad maakohad- suuremate linnaregioonide
ei langeks demagoogide ohvriks) K.Marx: kuidas mõistis sotsiaalse muutuse seaduspära ning ühiskonna struktuuri põhiolemust: Sotsiaalne elu ja ühiskonna struktuur tuleneb tootmis- ja omandisuhetest (baas): nt orjandus, feodaalühiskond, kapitalism; Ideed, väärtused ja institutsioonid - pealispind, mis peegeldab ja taastoodab majandussuhteid ja domineeriva klasside huve Igale ühiskonnakorrale on iseloomulik polariseerumine klasside vahel, tulenevalt tootmissuhete iseloomust (feodaal-talupoeg, kapitalist-tööline jne); See viib intensiivistuva konfliktini, mis annab tõuke sotsiaalseks muutuseks -> marxism kui konfliktiteooria Tööjõu võõrandumine: Majanduskasv (lisaväärtus) tugineb tööliste ekspluateerimisele: tööandja kasum põhineb töö tulemuste omastamisel; Tööline võõrandub oma tööst ja töö tulemusest, kuna tal pole selle üle kontrolli, tööjõud kui kaup.
Outline of the Theory of Structuration, Polity Press, Cambridge. Beck, U. And Beck-Gernsheim, E. (2009/2001) Individualization, Sage, London. 2. Sotsiaalsed muutused. Globaliseerumine. Mõisted ja teoreetilised lähenemised · Sotsiaalsed muutused sotsiaalse struktuuri ja kultuuri modifitseerimine ja/või transformatsioon. Muutused sotsiaalsetes institutsioonides (majandus, töö, haridus, perekond, riik), sotsiaalse stratifikatsiooni süsteemis (töökohtade polariseerumine), rollides (mehe/naise rollid). Põhjuseks on modifitseerimise vajadus, keskkondlikud tegurid vajadus jätkusuutliku ökoloogilise kultuuri järele, teaduse ja tehnika areng ning ühiskondlikud ideed. · Moderniseerimine selle tulemusel kahanevad traditsioonilised kogukondlikud suhted, kasvab individuaalsete valikute võimalus, kerkivad uued käitumismustrid. · Postindustriaalne ühiskond - kaupade tootmine asendub teenuste tootmisega,
· põllumajandusliku maa osakaalu langus 65%-ilt 1918. a. kuni 30%-ni 1994. a.; · metsa osakaalu suurenemine 14%-ilt 47%-ni sama ajavahemiku jooksul; · looduslike rohumaade osa jätkuv langus; · rannikualade säilimine suhteliselt heas looduslikus seisus; · maastikustruktuuri lihtsustumine ja polariseerumine; · ökoloogilise võrgustiku väljakujunemine. 2. Pinnavormide liigitus tekke järgi (levimus Eestis, näited). 5
sünteesmaterjale. Isoleermaterjalide polarisatsioon ja dielektriline läbitavus Isoleermaterjalide üheks olulisemaks omaduseks on võime elektriväljas polariseeruda, mis seisneb aatomite või molekulide positiivsete ja negatiivsete laengukeskmete nihkumises või polaarsete molekulide (dipoolide) orienteerumises välja sihis. Polariseerumise tulemusena tekivad isoleermaterjali vastaspindadel erinimelised laengud (joon. 2). Joon. 2. Dielektriku polariseerumine elektriväljas Rakendatud elektrivälja sihis dielektriku väljaga ristioleva pinna ühiku läbi nihkunud laengu hulka iseloomustab nn. elektrinihe ehk elektriline induktsioon D, mida mõõdetakse kulonites ruutmeetri kohta [C/m2]. Antud keskkonda (isoleermaterjali) iseloomustab dielektriline läbitavus £ a - elektrinihke D suhe seda esilekutsuva elektrivälja tugevus E [V/m] £a - D/E, mille ühikuks on: C'm Fm
käsitlus Baas vs superstruktuur – Baas Sotsiaalne elu ja ühiskonna struktuur (nt orjandus, feodaalühiskond, kapitalism) tuleneb tootmis-ja omandisuhetest (tööline, tootmisvahendid, omanik) - Ideed, väärtused ja institutsioonid -pealispind, mis peegeldab ja taastoodab majandussuhteid ja domineeriva klasside huve (superstruktuur, nt haridus, õigussüsteem, kunst, valitsev ideoloogia) • Igale ühiskonnakorrale on iseloomulik polariseerumine klasside vahel, tulenevalt tootmissuhete iseloomust (feodaaltalupoeg, kapitalist-tööline jne); see viib intensiivistuva konfliktini, mis annab tõuke sotsiaalseks muutuseks -> marxismkui konfliktiteooria 3. Durkheim: mehhaaniline ja orgaaniline solidaarsus, anoomia; Mehhaaniline solidaarsus: kogukond, jagatud kogemused ja uskumused, konsensus ja sarnasus; • Orgaaniline solidaarsus: sotsiaalne diferentseerumine, vastastikune majanduslik sõltumine tööjaotuse tõttu;
Linnas kasutatakse arenenud tehnoloogiaid ja maal arenenud ja ka traditsioonilisi tehnoloogiaid. Linnas toodetakse pideva tsüklina, aastaringselt, maal aga suurem sesoonsus, suurem suhteline ilmastiku mõju. Linnas toodetakse kontrollitud piirkonnas, maal vabas õhus. Linnas on tarbijateks kauged ja kohalikud turud, maal enne kohalikud turud ja siis kauged turud. MAAPIIRKONDADE ERISTUMINE: ERINEVAD MAAKOHAD (L5) Maa-asustuse geograafiline polariseerumine: maaliste piirkondade tüübid, rahvastikumuutuste põhisuunad (kasv või vähenemine) piirkonnatüüpide järgi Rahvastikutihedus äärelise asnediga maakohtades (suurusjärgud ja muutuste põhisuunad) Post-produktivistliku maakoha võimalikud tüübid KAITSTUD Domineerib arengule vastanduv ja maakohtade kaitsele suunatud MAAKOHAD suhtumine; tugevad ja aktiivsed keskklassi huvigrupid
(Keskkonnaministeerium 2005) Esimene samm Eesti jätkusuutliku arengustrateegia kujundamisel on olulisemate eelduste ja kontekstifaktorite väljatoomine, millest meie lähikümnendite areng sõltub 1. Globaliseerumisprotsesside jätkumine ja süvenemine 2. Lokaalne identiteet väärtustub 3. Rahvastikupilt diferentseerub, individualiseerumine süveneb. 4. Tarbimisühiskonna jätkumine, heaoluühiskonna mudeli leviala laienemine. 5. Erinevuste suurenemine, süvenev polariseerumine. 6. Kiirenev tehnologiseerumine. 7. Tugevnev surve tasakaalustada tarbimisühiskonna varjukülgi. 8. Valupunktide ideoloogia. 9. Strateegiliste kavandajate eelised. 13 Kasutatud kirjandus 1. Euroopa Parlament (2015) Bioloogiline mitmekesisus, loodus ja pinnas. http://www.europarl.europa.eu/atyourservice/et/displayFtu.html?ftuId=FTU_5.4.3.html [10.04.2016] 2. Keskkonnaministeerium (2016) Säästev areng. http://www.envir
sekkub olukordades, kus isereguleerumise printsiip ei toimi (nt infra rajamine). Tagada seadused, kord, süsteemi jätkusuutlikkus. Innovatsiooni toetamine (patendid, autoriõigused). • K.Marx: kuidas mõistis sotsiaalse muutuse seaduspära ning ühiskonna struktuuri põhiolemust; milles seisneb tööjõu võõrandumine; väärtuse käsitlus; kriitika Konflikt annab tõuke sotsiaalseks muutuseks. Igale ühiskonnale on iseloomulik polariseerumine klasside vahel, tulenevalt tootmissuhete iseloomust (feodaal-talupoeg, kapitalist-tööline …) Võõrandumine – majanduskasv tugineb tööliste ekspluateerimisele, tööjõud kui kaup. Kriitika – Majanduslik deteriminism – ei olda nõus, et majandus määrab kogu ühiskonna arengu; alahindab mitte-majanduslike huvide rolli; ei suuda prognoosida ühiskonna arengut • Durkheim: mehhaaniline ja orgaaniline solidaarsus, anoomia
Selle asemel on tähelepanu suunatud kokkupakkimise tegevustele. 24. Rühmatöö eelised ja puudused. Grupimõtlemine. Rühmatöö puudused on seotud kollektiivse töö iseärasustega. Halvasti ettevalmistatud ja juhitud nõupidamised on tõesti ebaefektiivsed ja nendest osavõtnud võivad suhtuda rühmatöösse skeptiliselt. Et parandada rühmatöö tulemuslikkust, on kasulik teada selle võimalikke puuduseid, milleks on aeglus ja kulukus, grupimõtlemine, polariseerumine, oma kursis kinniolemine ja jagatud vastutus. Aeglus ja kulukus on seotud liikmete tööajakuluga. Grupimõtlemine on tendents hoida rühmaliikmete individuaalset mõtlemist "ühel liinil" kogu rühmaga. Polariseerumine on grupimõtlemise vastandiks - osalejad kalduvad eelarvamuslikult antud teemat pooldama või on selle vastu. Jagatud vastutus. Sageli öeldakse, et ühine vastutus pole tegelikkuses kellegi vastutus Rühmatöö eelised:
majandussuhteid ja domineeriva klasside huve (superstruktuur, nt haridus, õigussüsteem, majandussuhteid ja domineeriva klasside huve (superstruktuur, nt haridus, õigussüsteem, kunst) kunst) Igale ühiskonnakorrale on iseloomulik polariseerumine klasside vahel, tulenevalt Igale ühiskonnakorrale on iseloomulik polariseerumine klasside vahel, tulenevalt tootmissuhete iseloomust (feodaal-talupoeg, kapitalist-tööline jne) tootmissuhete iseloomust (feodaal-talupoeg, kapitalist-tööline jne)
Riigi, ühiskonna ja majanduse arengu eeltingimused A.Smith’i järgi: Majandustegevus (eriti koloniaalmaaldes) vajas riigilt poliitilist ja militaarsed kaitset. Arengu eeldus 1: tööviljakuse kasv Arengu eeldus 2: vaba turukonkurents Arengu eeldus 3: kollektiivsed hüved tagatud riigi poolt K. Marx: Sotsiaalne elu ja ühiskonna struktuur tuleneb tootmis- ja omandisuhetest (baas): nt orjandus, feodaalühiskond, kapitalism; Igale ühiskonnakorrale on iseloomulik polariseerumine klasside vahel, tulenevalt tootmissuhete iseloomust (feodaal - talupoeg, kapitalist - tööline jne). Võõrandumine (kaubastumine): • Majanduskasv (lisaväärtus) tugineb tööliste ekspluateerimisele: tööandja kasum põhineb töö tulemuste omastamisel; • Tööline võõrandub oma tööst ja töö tulemusest, kuna tal pole selle üle kontrolli, tööjõud kui kaup. Kriitika:
27. Milliseid materjali elektrilisi omadusi tähistavad v; s; s; ; ; tan ja Elä ning millised on nende mõõtühikud? eritakistus (*cm) =R*(s/l); erijuhtivus (*cm-1 eritakistuse temperatuuri tegur 100ºC = [1+(t100 t)]; dielektriline läbitavus (mahtuvus) %; elektriline tugevus Elä (kV/m); elektriline kadu - alalispinge(vool) DIELEKTRILISED MATERJALID 28. Milliseid füüsikalis-keemilised omadused määravad dielektriliste materjalide kasutusala? (Dielektrikute polariseerumine) Mehaanilised omadused: vastupidavus survele, tõmbele, paindele, vibratsioonile, löökidele, samuti elastsus, kõvadus jne. Küllaltki oluline on ka hügroskoopsus st materjali omadus endasse imeda niiskust. Dielektrilisd materjalid peavad täitma konstruktsioon materjal ülesandeid kui ka elektriisolaator ülesandeid. Vedelad ja gaasilised eelmainitulele peavad gaasilised kui ka vedelikud dielektrikud täitma jahutusaine ülesandeid
Prantsuse kodanlus on rantjee kodanlus(elavad panga protsentidest) - ise ei tegele ettevõtlusega, elavad panga dividendidest. Tähtsad ka prantsuse veinid, parfümeeria ja luksustooted. 4 POLIITIKA Poliitilises elus killustatus, palju väikeseid parteisid, mis ongi Prantsusmaale iseloomulik (ka hiljem). Kehtestatakse III vabariik, mida keegi tegelikult ei taha. Valitseb totaalne rahulolematus, mille tõttu toimub tugev polariseerumine ehk poliitiline maastik lõheneb tugevalt kaheks, mis välistab omavahelise koostöö. Paremal on rahvuslikud liikumised ja konservatiivid, monarhistid, katoliiklased (vaimsus peame sakslastele kättemaksma). Vaskpoolsed on vabariiklastest radikaalid ja sotsialistid. Võimulolevad valitsused on alati nõrgad ja korrumpeerunud ja see kisub veel sügavamalt poliitikat kahte leeri. Suurim skandaal on Dreyfus´i afäär. 2009-11-05 (lippus.pbworks.com artiklid ja materjalid)
U=Ed. Seos pinge ja elektriväljatugevuse vahel: U=Ed ja E=U/d.Potsentsiaal [V]- Elektrivälja punkti potsensiaaliks nim. sellesse punkti asetatud laengu potensiaalse energia ja laengu suhet =E/q. Konservatiivsete jõudude väli-elektriväli on samasugune väli nagu raskusjõud -töö ei sõltu trajektoorist vaid nihkest jõujoonte suhtes. Elektriväli dielektrikutes- dielektrikus toimub elektrivälja mõjul polariseerumine.+ laengukandjad nihkuvad oma tasakaaluasendist välise elektrivälja suunas, negatiivsed vastassunas. Seega tekib täiendav elektriväli.juhis kutsub elektriväli esile laengukandjate ümberpaiknemise ja juhi eri osade laadumise (tekivad indutseeritud laengud). Suurust nimetatakse aine suhteliseks dielektriliseks läbitavuseks; mida suurem on , seda nõrgemaks jääb väli.Tavaliselt on dielektrikute suhteline läbitavus kümne ringis. Ta
kujundamine, sotsiaalkaitese, tervishoiu ja haridussystemi reform IV majanduslik stabiliseerumine ja tehnoloogiline moderniseerumine 1995-1999 suurerastamine, majanduskasvu algus, tiigrihüpe, EL ja NATO-ga integreerumise algus 90ndaet pärand: "Võimaluste akna" maksimaalne ärkakasutamine, radikaalsete reformidega saavutatud kiire majandusedu ja rahvusvaheline tunnustus, kutse esimenete seas ühinemiseks EL ja NATOGA-ga, julge hüpe infoühiskonda Aga ka: tugev siirdetrauma, polariseerumine `v6itjateks ja kaotajateks' ning kiire kihistumine, kuhjynud rahvastiku ja sotsiaalprobleemid, rahva v66rdumine riigist, lahendamata mitte-eestlaste integratsioon. V. Arengukriis ja eurointegratsioon 1999-2004: kahe Eesti debatt, maksu- ja pensionireform, ebaõnnestunud haldusreform, usalduskriis seoses infrastruktuuri erastamisega, "uus poliitika", EL harmoniseerimisprotsess, EL ja NATO liikmelisus VI J2relsiirde periood 2004; uue identiteedi ja visiooni otsingud, lahendamata probleemide
_ulatuslik maaparandus; _linnastumine. Sotsiaal-majanduslike mõjude peamised peegeldused maakasutuses ja maastikupildis: _põllumajandusliku maa osakaalu langus 65%-ilt 1918. a. kuni 30%-ni 1994. a.; _metsa osakaalu suurenemine 14%-ilt 47%-ni sama ajavahemiku jooksul; _looduslike rohumaade osa jätkuv langus; _rannikualade säilimine suhteliselt heas looduslikus seisus; _maastikustruktuuri lihtsustumine ja polariseerumine; _ökoloogilise võrgustiku väljakujunemine. 2. Iseloomusta Eesti geoloogilist ehitust (aluskord, aluspõhi, pinnakate; kivimiline koostis, maavarad, mõju teistele maastikukomponentidele, n veereziimile, mullastikule, taimkattele jne) Kõige üldisemalt on antud piirkonnale omased järgmised tunnused: mereline asend Läänemere rannikul (vastu Fennoskandia kristalset kilpi); vanema paleosoikumi setete esinemine pealiskorras;
4. Ühise otsustamise puhul aktsepteerivad osalejad vastuvõetud otsust ja on rohkem motiveeritud selle ellurakendamisest. Osalejad pühenduvad tegevusplaani väljatöötamisele ja nad on huvitatud selle toimimisest. 5. Arendab loovat mõtlemist, probleemide arutelude käigus kuulevad liikmed teiste seisukohti, mis võib muuta ka oma arvamust. Rühmatöö puudused: 1. Aelgus ja kallidus – seotud tööajakuluga 2. Polariseerumine – kaldutakse eelarvamuslikult teemat kas poolitama või ollakse vastu. Osad liikmed võivad pärast ideede arutelu olla kaitseseisundis ja mida jäigem suhtumine, seda rohkem vastu seistakse 3. Oma kursis kinniolek 4. Jagatud vastutus – öeldakse, et ühine vastutus ei ole tegelikkused kellegi vastutus Grupimõtlemine – grupimõtlemises võib domineeriva isiku arvamust liialt usaldada, teised liikmed ei julge öelda, mida nad arvavad, tekib ühehäälsuse
rohkem just seetõttu, et teised inimesed on ümberringi. Teiste kohalolek stimuleerib neid paremini tegutsema. Rühmatöö puudused Rühmatöö puudused on seotud kollektiivse töö iseärasustega. Halvasti ettevalmistatud ja juhitud nõupidamised on tõesti ebaefektiivsed ja nendest osavõtnud võivad suhtuda rühmatöösse skeptiliselt. Et parandada rühmatöö tulemuslikkust, on kasulik teada selle võimalikke puuduseid, milleks on aeglus ja kulukus, grupimõtlemine, polariseerumine, oma kursis kinniolemine ja jagatud vastutus. Aeglus ja kulukus on seotud liikmete tööajakuluga. Üks juht on öelnud: "Nõupidamine kestab minuteid, kuid kuluvad tunnid!". Iga liiki koosolekud on aeglased ja kulukad. Kui on vaja väga kiiresti otsustada, peab juht tegema seda ise, nõu pidamata. Grupimõtlemine on tendents hoida rühmaliikmete individuaalset mõtlemist "ühel liinil" kogu rühmaga. Grupimõtlemise puhul väärtustab rühm enam solidaarsust kui kriitikat oma otsuste
(riigikantselei.ee 10.02.2008) Muudatuste sisseviimise alustamiseks sobib kõige paremini optimaalne konflikti tase. Sellisel juhul inimesed tahavad, et midagi muutuks ning inertsus on seega juba ületatud. Nüüd on õige moment alustada muudatustega organisatsiooni süsteemis ja kontrollsüsteemides. Kui selles staadiumis midagi ette ei võeta, väljub konflikt kontrolli alt ja organisatsioon jaguneb omavahel võitlevateks huvigruppideks. Toimub arvamuste polariseerumine. Organisatsioonis on mitmesuguseid konfliktide allikaid, millest juhid peaksid teadlikud olema, et konflikte võimalikult varakult ära tunda ja nende üle kontrolli saavutada. Hea juht peaks suutma lahendada konflikti enne konflikti tuntavaks muutumist. Peale konflikti allikate peab juht tundma ka konflikti kulgemise protsessi. Skeemil 9 on kujutatud Lou R. Pondy konflikti mudelit.
KARL MARX (1818-1883) klassistruktuur kui sotsiaalsete suhete "võti" Baas vs superstruktuur baas määrab ära iga ühiskonna iseloomu (tööline ehk proletariat, tootmisvahendid, omanik ehk omastab selle mida töölised, orjad, feodaalühiskond toodavad) superstruktuur ehk institutsioonid nagu riik, pere, haridus, kunst jne (valitseb ideoloogia) Superstruktuuri iseloomustab baas Igale ühiskonnale on iseloomulik polariseerumine klasside vahel, tulenevalt tootmissuhete iseloomust (feodaal talupoeg, kapitalist tööline, jne) See viib intensiivistuva konfliktini, mis annab tõuke sotsiaalseks muutuseks Marxism, kui konfliktiteooria,ühiskond areneb läbi võitluse Kapitalistlik tootmine Kapitali kogunemine lõputus ringluses (Raha kaup edasimüümine/investeerimine uuesti rohkem raha) Võõrandumine (kaubastumine)
Odav oskustöö Universaalne arvutistandardite areng Kiire välisinvesteeringute kasv 24-tunnine kauplemine finantsturgudel Globaliseerumise tagajärjed Lootused parandab oskuste taset; tekib üldine oskuste, palkade ja elustandardite tase. Kartused ebavõrdsuse suurenemine riigit ja riikide vahel; enamuse halb olukord Ebavõrdsuse suurenemine Ekspluateerimine ebaõiglane töö, orjatöö Polariseerumine Kõrgete oskustega funktsionaalselt paindlikud töötajad Oskusteta arvuliselt paindlikud töötajad Traditsioonilise ja mittetraditsioonilise palgatöö osakaal Stabiilsed, püsivad, täisajaga töökohad Hooajaline, osaajaga, madalalt tasustatud töökohad Paindlikkus tööandja huvides Tasu Töötaja Töökoormuse osas Töö stabiilsuse osas Brasilianiseerumine ja selle põhjused
Cd on II rühma element, sama efektiga on kokku Cu kui I rühma element ja In kui III rühma element. Ühend on näiteks CuInS2 (lühendatult CIS). Kuna In on väga kallis, uuritakse TTÜ materjaliteaduse instituudis võimalusi tema asendamist kahe odavama metalliga. Nendeks sobivad näiteks Zn ja Sn kui II ja IV rühma elemendid. Ühend kokku tuleb näiteks CuZnSnS3. 3.1.1 Dielektrikute polarisatsioon Dielektrikute kõige iseloomulikumaks omaduseks on nende polariseerumine välises elektriväljas. Polarisatsioon on seotud laengute nihkumine, mille tulemusena tekib dielektrikus sisemine elektriväli. Polarisatsiooni võimet iseloomustab dielektriline läbitavus a : a = o , kus 0 vaakumi dielektriline läbitavus 8,84 10-12 F/m; materjali suhteline dielektriline läbitavus (vaakuumi suhtes). = a/ o = C/Co , kus C kondensaatori mahtuvus antud dielektrikuga; C0 kondensaatori mahtuvus vaakuumiga.
eesmärgid liikmete eesmärkidele, seda suurem on rühma kohesiivsus. 10 Rühma arenguastmed Eelnev Moodustumine Võimu- Rühmanormide Täisjõul Tegevuse aeg võitlus kujunemine tegutsemine katkemine 24.Rühmatöö eelised ja puudused. Grupimõtlemine. Rühmatöö puudused Aeglus ja kallidus polariseerumine, Grupimõtlemine oma kursis kinniolemine jagatud vastutus. 11 Rühmatöö eelised Lõppotsus on parem, sest rühmaliikmetel on üheskoos rohkem informatsiooni ja kogemusi kui üksikotsustajal. Rühmal on suurem võime kontrollida erinevaid arvamusi ja soovitusi ning jätta ebaõiged variandid kõrvale.
annaabi.ee 
