Majandussotsoloogia põhjalik eksami materjal (0)

Majandus ühiskonnas
Kultuur – ühiskonna liikmetele iseloomulik eluviis koos nende poolt loodud materiaalsete väärtustega.
Majanduskultuur – veendumused, hoiakud ja väärtushinnangud , mis kujundavad üksikisikute, organisatsioonide ja institutsioonide majandulikku tegevust.
Väärtused – indiviidi või grupi arusaamad sellest mis on ihaldusväärne , sobiv, õige, vale. Väätused on tugevalt seotud kindla kultuuriga .
Sotsialiseerumine – isiksuse kujunemise protsess, mille käigus omandatakse ühiskonnale või grupile omaseid väärtusi, norme, hoiakuid, käitumisstandardeid.
Sotsiaalsed rollid – käitumisnormide ja –praktikate kogum, mis seostub kindla sotsiaalse positsiooniga.
Rollikonfliktid – kui inimese üks roll on vastuolus teis(t)ega, nii rollidevahelised kui rollisisesed.
Identiteet – indiviidi teadmine selle kohta, kes on tema ise ja kes on teised indiviidid.
Identiteedi eri vormid:
Primaarsed / esmased identiteedi vormid – omandatakse varajases elustaadiumis, nt sooline identiteet, rahvulik identiteet.
Sekundaarsed / teisesed identiteedi vormid – sotsiaalse staatuse ja sotsiaalsete rollidega seotud identiteedid, mis on seotud indiviidi sotsiaalsel staatusel põhineva positsiooniga ja ametialaste rollidega.
Võim – võime teatud sotsiaalses suhtes enda tahet läbi suruda.
Võim kellegi üle: võim kui sotsiaalne suhe, mille puhul ühe tegutseja käitumist saab selgitada vaid viitega teisele tegutsejale
Võim millekski: individuaalne võime midagi teha, muu hulgas rakendada võimu kellegi üle, eeldab ressursse.
Sotsiaalne struktuur – sotsiaalset tervikut moodustavate elementide vahelised püsivad seosed ja vastastikune tegevus; võimaldab määratleda indiviidi/grupi kohta sotsiaalses süsteemis (nt ühiskond, organisatsioon , perekond)
Majanduskultuuri avaldumine erinevatel ühiskonna tasemetel :
Pere/ leibkond , nt: tööjaotus ja soorollid , pere-eelarve kujunemine, majanduslikud suhted lähisuhetes.
Organisatsioon : ettevõte, selle erinevad vormid, aga ka ametiühingud , professionaalise liidud jt, nii rahvusriigi kui globaalsel tasemel. Formaalsed reeglid vs igapäevane tegevuspraktika: sage lahknemine.
Tööstusharu , turg, nt: interaktsiooni suunavad normid ja ootused. Tegutsemis- ja kommunikatsioonitavad – nn ärikultuur (sh keelekasutus, riietus, sisustus). Jagatud arusaam turuobjektist: millega kaubeldakse, kuidas kujuneb selle hind.
Ühiskond, majandussüsteem : majandussuhete organiseerituse põhivormid:
Retsiprookne/vastatsikune - ressursside vastatstikune vahetus, sotsiaalne vahetus, sotsiaalsed kohustused.
Ümberjaotav - tsentraliseeritud ressursside ümberjaotus
Turukeskne - turupõhine vaba vahetud , konkurents , kasum.
Majadussüsteemid - erinev sotsiaalne struktuur ja kultuurimustrid
Enamasti domineerib ühiskonnas üks majandussuhete organiseerituse vorm, aga esindatud kõik
Järsud muutused majandussüsteemis: anoomia, transformatsiooniteooriad.
Üksikisik - Seotus sotsiaalsete suhetega; Individuaalsete valikuvõimaluste ja ressursside mõtestamine; Identiteet (sisemine / omistatud)
Institutsioonid – teatud sotsiaalse elu valdkonna igapäevaelu kujundavate normide, rollide ja tegevuspraktikate kogum (majandus, religioon , AS, ametiühind jne)
Institutsioon ≠ organisatsioon
Institutsioonide fukntsioon majanduselus:
Määratlevad tegevuste legitiimsust
Tegevuse sisu ja selle piirid, võimalikud osalejad, vahetudobjektid, nende väärtuse omistamine.
Suunavad ja filtreerivad informatsiooni ja andmeid
Kujundavad eelistuste kujunemist ja realiseerimist
Stabiliseerivad tegevuskeskkonda
Institutsioonide stabiilsus:
Formaalsete reeglite muutmine lihtsam/kiirem
Formaalsed reeglid ei toimi ilma, et oleks toetatud tähendusstruktuuride poolt
Muutused, nende võimalikkus ja sisu väljendab võimusuhteid huvigruppide vahel
Ühiskonna areng ja (majandus) sotsiloogia kujunemislugu
Riigi, ühiskonna ja majanduse arengu eeltingimused A.Smith’i järgi:
Majandustegevus (eriti koloniaalmaaldes) vajas riigilt poliitilist ja militaarsed kaitset.
Arengu eeldus 1: tööviljakuse kasv
Arengu eeldus 2: vaba turukonkurents
Arengu eeldus 3: kollektiivsed hüved tagatud riigi poolt
K. Marx :
Sotsiaalne elu ja ühiskonna struktuur tuleneb tootmis- ja omandisuhetest (baas): nt orjandus , feodaalühiskond, kapitalism ;
Igale ühiskonnakorrale on iseloomulik polariseerumine klasside vahel, tulenevalt tootmissuhete iseloomust ( feodaal - talupoeg, kapitalist - tööline jne).
Võõrandumine (kaubastumine):
• Majanduskasv (lisaväärtus) tugineb tööliste ekspluateerimisele: tööandja kasum põhineb töö tulemuste omastamisel;
• Tööline võõrandub oma tööst ja töö tulemusest, kuna tal pole selle üle kontrolli, tööjõud kui kaup.
Kriitika:
• Majanduslik deteriminism – ei olda nõus, et majandus määrab kogu ühiskonna arengu
• Alahindab mitte - majanduslike huvide rolli
• Ei suuda prognoosida ühiskonna arengut (klassistruktuurid jäigemaks, konflikt, revolutsioon, kommunism )
• Nn “Suur” teooria, empiiriliselt võimatu testida
Emile Durkheim:
Mehhaaniline solidaarsus : kogukond , jagatud kogemused ja uskumused, konsensus ja sarnasus;
Orgaaniline solidaarsus: sotsiaalne diferentseerumine, vastastikune majanduslik sõltumine tööjaotuse tõttu;
Anoomia: sotsiaalsest muutusest tingitud (traditsiooniliste) normide kadumine; tähendusepuudus, sihitus, äng .
Weber :
Sotsiaalse muutuse olemus:
Moderniseerumine : sekulariseerumine , ratsionaliseerumine (teaduspõhisus, süsteemsus)
Vabastab traditsioonilise ühiskonna piirangutest, aga ka uus „ raudne puur“ ( bürokraatia , kasum kasumi pärast)
Kapitalismi põhitüübid: Ratsionaalne , poliitiline, traditsiooniline kabuanduslik
Peamised domineerimistüübid:
Religiooni (protestantismi) ja kapitalismi arengu omavaheline seos:
Protestantlik eetika ja kapitalismi vaim:

• Varaseid kapitalistlikke kaupmehi ja tööstureid iseloomustanud uskumuste ja väärtuste süsteem;
  
• Religioossete väärtuste olulisus kapitalismi kujunemisel (protestantism, puritaanlus , kalvinism);
  
• Vara kogumine ja (re) investeerimine koos askeetliku eluviisiga;
  
• Materiaalne ja kutsetöö - alane edu koos kasinusega - märk jumalikust ettemääratusest taevaseks eluks.
  

Globaliseerumine, riskiühiskond , jätkusuutlikkus
Globaliseerumine – (üleilmastumine), maailmaulatuslikke sotsiaalseid suhteid ja nende vastastikust sõltuvust intensiivistav protsess.
Poliitilised muutused:
•NL-stiilis kommunistliku süsteemi lagunemine
•rahvusvahelised ja regionaalsed valitsemisviisid (nt ÜRO, EL)
•valitsustevaheline koostöö (nt International Telecommunication Union) ja rahvusvaheline valitsusteväline koostöö (nt Greenpeace )
Majanduslik globaliseerumine Sealhulgas:
• Uus majandusareng - “kaaluta majandus”

• teadmiste majandus
  
• informatsiooniajastu
  
• postindustriaalne ühiskond
  
• tehnoloogilised kirjaoskajad
  

• Transnatsionaalsed korporatsioonid

• Elektroonilise konteksti areng - edu pant
  

Riskid :
Välised mõjutused – toodetud risk: keskkondlikud riskid; terviseriskid ; sotsiaalsed riskid; kultuuririskid.
Globaalne riskiühiskond – suutmatus aimata/ennustada riske; riski ruumiline, ajaline, sotsiaalne piiramatus .
Globaaldebattide koolkonnad :
„Skeptikud“ – majanduse regionaliseerumine; rahvysriikide valitsuste rolli tähtsus
„Hüperglobalistid“ – globaliseerumine viib „piirideta maailma“ tekkimisele; lokaalne usaldamatus – globaalne ajastu
„Transformatsionalistid“ – piiri mõiste ümberdefineerimine; kohanemine uute elamiskontekstidega; vastasmõju ja kahesuunalises muutuses.
Jätkusuutlikkus – Säästev areng kui sotsiaalse ideaali teostumine eeldab üldsuse osalemist, s. a -le orienteeritud majandushoobade, nt ökomaksureformi rakendamist ning vajalike hoiakute, eeskätt keskkonnahoidliku nõudlus -ja tarbimiskultuuri kujundamist.
Jätkusuutlik ühiskond:
• Jätkusuutlik areng ehk säästev areng on arengutee , mis rahuldab praeguse põlvkonna vajadused ja püüdlused, seadmata ohtu tulevaste põlvkondade samasuguseid huve.
• Jätkusuutlik ühiskond on selline, mis elab harmoonias looduse ja iseendaga: toimub Maa ressursside uuendamine, hoitakse elu, tervist ning toetatakse arengut.
Giddens ja Beck:
kaasaaegse ühiskonna põhijooned :
• Sotsiaalsete suhete vabanemine kohaliku kooskonna tasandilt
• Sisemise keerukuse tõus
• Järjest dünaamilisem ja tehnologiseeritum, „kaaluta“ majandus
Refleksiivsus - regulaarne teadmiste kogumine ja kasutamine ühiskonnaelu organiseerimiseks ja muutmiseks, nii institutsionaalsel kui individuaalsel tasandil:
• Infoühiskonna areng;
• Suurendab nii avatust kui ebakindlust;
• „everyone is guessing the guesses of others, who are
also guessing their guesses“ (Giddens, 1998: 104)
Individualiseerumine
• Individualiseeritud elutingimused ja eluviisid
• Ühiskondlike kriiside tajumine individuaalsetena
• Individuaalne vastutus oma valikute ees: „we have no
choice but to choose “ (Giddens, 19
Aja ja ruumi lahutatus:
• Sotsiaalne suhtlus järjest vähem vahetu;
• Suurenev distantseerumine sotsiaalsetes suhetes: usaldus abstraktsete süsteemide vastu (nt finantssüsteem, tehnoloogilised jms)
Riskiühiskond:
• Eelindustriaalne (traditsiooniline) ühiskond:
- looduslikud ohud
• Industriaalne ühiskond („esimene modernsus“):
- Looduslikud ohud
- Toodetud, inimtekkelised riskid, mida tajutakse kontrollitavana (nt tervishoiusüsteem )
• Riskiühiskond („teine“, refleksiivne modernsus):
- toodetud, inimtekkeliste riskide domineerimine
- „(Tehnoloogilise) innovatsiooni poolt tekitatud sotsiaalsete, poliitiliste, ökoloogiliste ja individuaalsete riskide kasvav mõju ühiskonna kontrolli- ja kaitse-institutsioonidele“
Töö muutmine, ettevõtlus ja firmad
Traditsiooniline töökäsitlus – omaette eesmärk, kutsumus , moraalne kohustus, eneseväärikuse allikas, pikaajaline töö ühe tööanda juures.
Postmodenistlik töökäsitlus – vabaduse allikas, eneseteostamise ja enesearendamise vahend, tunnustus ja saavutus individualiseeritud subjektiviseeritud.
Kuidas on muutunud tööjõu kvalitatiivsed karakteristikud?
Milles ilmneb töö paindlikkus, fragmentaarsus ja ebakindlus?
Mis iseloomustab töötaja käitumist töösfääris?
• Töö subjektiviseerimine (geneerilised kompetentsid ja vastutuse enda peale võtmine)
• Töö individualiseerimine (loobumine traditsioonilistest töökäitumise mustritest, töö kui oma eesmärkide realiseerimise vahend).
• Tööga rahulolu ei välista töölt lahkumist .
• Töötajate lojaalsus tööandjale on minevik.
• Töötaja võrgustikud.
• Tunnustus (hinnatakse saavutusi, mitte rutiinset tööd).
Firma ja organisatsiooni erinevused
Firmad erinevad teistest organisatsioonidest oma eesmärgi tõttu – on orienteeritud kasumi saamisele. Kui firma ei saavuta seda eesmärki, ta kaob majandusväljalt.
Weberi organisatsiooni käsitlus :
bürokraatia – koolitatud inimeste grupp, kelle ülesandeks on töö koordineerimine ja kontroll.
Foucault organisatsioonikäsitlus
Organisatsiooni füüsiline keskkond (arhitektuur) viitab organisatsiooni struktuurile – hierarhiale ja võimudistantsile (vanglad, haiglad ). Gruppide moodustumise võimalus sõltub inimeste
paiknemisest organisatsioonis. Kontroll, järelevalve . Järelevalve subjektiks on kõik (ka kõrge positsiooniga töötajad) organisatsiooni liikmed.
Kuidas võib ettevõtluskeskkond mõjutada firma jätkusuutlikkust?
NT. kui riik on väga jõukas, suudab see ettevõtluskeskkonda toetada suurte ressurssidega, samas kui vaesem riik ei saa ettevõtluskeskkonda palju toetada.
Kapitalide käsitlused
Inimkapital - kapital , mis ei ole selle kandjast „eraldatav“.
– haridus ja oskused, tervis;
– motiveeritus ja väärtused;
– indiviidi-põhine kapital.
Sotsiaalne kapital - sotsiaalse võrgustiku kaudu ligipääsetavad ressursid ja nende mitmekesisus.
• Ei ole inimese vahetu omand, vaid suhete ja nende mobiliseerimise kaudu kasutatavad ressursid (info ja sotsiaalsed vahetussuhted, staatus, identiteet).
Tihedad, tugevad sidemed, siduv kapital:
• Vastastikususe normid, mis toetavad kollektiivset tegevust (organiseerumist) liikmete ühistes huvides (Coleman 1990);
• Usalduslikud (vabatahtlikud) koostöösidemed üksikindiviidide vahel, „civic virtue“ („kodanikuvoorus“) (Putnam 2000);
• Homogeensed ressursid, sotsiaalne solidaarsus, sotsiaalne kontroll;
• Sageli iseloomustab lähedasi suhteid (nt pere- ja sugulussidemed, immigrant-grupid);
• Kasutatud nii mikro , meso- kui makrotasandil (üksikisiku, sotsiaalse grupi, ühiskonna „omadusena“);
Avatud, nõrgad sidemed, sildkapital:
• Nõrgad sidemed loovad võimalusi uuele informatsioonile ligipääsuks („The strength of weak ties“, Granovetter 1973)
• Uued ettevõtlusvõimalused: struktuursed „tühimikud“ ja nende sildamine, informatsiooni ja kontrollipositsiooni kaudu (Burt 1992);
• Heterogeensemad ressursid,
• Põgusamad, instrumentaalsemad suhted;
• Konkurentsieelise loomine turuvahetuses.
Sotsiaalse kapitali positiivsed ning negatiivsed väljundid
P. Bourdieu teooria praktikast ja kapitalide käsitlus:
Habitus - tegutseva subjekti ja struktuurse keskkonna duaalne (vastasmõju) suhe.
Habituse ja välja suhe - pinged, konfliktid, võistlus (konkurents), võitlus uute ja vanade tegutsejate, erinevate ideoloogiate, tõekspidamiste vahel tegutsejate habitus (suutlikkus) sekkuda, osaleda, saavutada muutused väljasuhetes, tegutsejate positsioonis.
Kapitalide liigid P.Bourdieu järgi:
Majanduslik kapital – erinevas vormis omatav majandustegevuses potentsiaalselt realiseeritav ressurss (‘vaba raha’, investeeritav kapital, materiaalsed väärtused/asjad).
Kultuuriline kapital – teadmised, väärtused, maitse, eelistused (kehastunud, objektiveeritud, institutsionaliseeritud) ( informatsiooniline kapital; akadeemiline kapital, loomingulisus jm).
Sotsiaalne kapital – suhted, sotsiaalne ringkond/võrgustik (perekond, sõbrad, kolleegid jne); sageli teisi kapitali liike vahendav kapital.
Sümboliline kapital – formeerub antud ajas ja sotsiaalsete suhete kontekstis ( tegevusväljal , ühiskonnas) tunnetatud ja tunnustatud/ väärtustatud põhikapitalil (kapitalidel).
Kapitalide koostoime ja konverteerimine
Kapitalid kogunevad tegutsemisel erinevates gruppides (sotsiaalsed grupid, huvi- ja elustiiligrupid jm) ja erinevatel väljadel ning on konverteeritavad kapitalide ja väljade vaheliselt, isegi sotsiaalsete süsteemide vaheliselt! ning kindlasti ajas!
Kapitale võib teadlikult koguda; eesmärgistatult maksimeerides; osa kapitalidest omandatakse teadvustamata sotsiaalses kogemuses.
Sotsiaalne ruum - positsioonide hierarhia
Abstraktne mõiste tähistamaks sotsiaalse praktika organiseerumist vastavalt ühiskonnas kujunenud positsioonide hierarhiale; habitus – saavutuslikkuse potentsiaal positsioneerumiseks sotsiaalses ruumis; (abstraktse) sotsiaalse ja füüsilise ruumi kokkulangevuse võimalus:
näit. sotsio -ruumilises segregatsioonis, st inimeste erinevas paiknemises elamiskohas (n linnas) vastavalt sotsiaal-majanduslikule staatusele .
Sümboliline kapital ja sümboliline võim
Sümboliline kapital - formeerub antud ajas ja sotsiaalsete suhete kontekstis (tegevusväljal, ühiskonnas) tunnetatud ja tunnustatud/väärtustatud põhikapitalil
Sümboliline võim - tunnustamine, mittetunnustamine; huvide realiseerimine
Sotsiaalne stratifikatsioon
Stratifikatsiooni kihistumine – indiviidide ja sotsiaalsete rühmade hierarhiline kihistumine ühiskonnas; erinevad võimalused osalemiseks sotsiaalsetes suhetes ja sotsiaalses tegevuses.
Sotsiaalse kihistumise aluseks on sotsiaalne ebavõrdsus. Selle tagajärjel erinevad inimeste elustiilid, võimalused eneseteostuseks- ja sotsiaalseks liikumiseks e sotsiaalseks mobiilsuseks. Sotsiaalne ebavõrdsus on klasside formeerumise aluseks.
omistatud staatus – muutumatu tunnus, nt sugu, rass jne.
omandatud staatus – saavutatud teenete ja valikute tulemusena.
Sotsiaalse kihistumise taastootmine – seos suutlikkusega (habitus) - Kihtide taastootmine toimub tänapäeval suuresti läbi hariduse, kihid taastoodavad end ka läbi suurte ühiskondlike transformatsioonide ja murrangute
meritokraatia ( merit - teene) –  riigikord , kus valitsejate valimisel on aluseks võimed ja oskused ning rass ja rikkus ei määra sotsiaalset staatust.
kriitika: sotsiaalse päritolu eelised
J. Goldthorp’i klassimudel :
teenistusklass (salariaat (salary), kõrgemad „valgekraed“)
I Tipp-professionaalid, tippjuhid , kõrgemad ametnikud.
II Professionaalid, keskastmejuhid.
vaheklass ( keskklass )
III Madalamad „valgekraed“ – kontoritöötajad, rutiinne kantseleitöö,
müük ja teenindus
IV Väikeettevõtjad, sõltumatud
V Tehnikud, töödejuhatajad („poolenisti sinikraed “)
töölisklass („sinikraed“, füüsiline töö, wages)
VI Oskustöölised (osaliselt rutiinsed tööd)
VII Lihttöölised.
J. Goldthorpi klassimudeli kriitika
• Ametikoht pole ainumäärav klassipositsiooni hindamiseks – ei arvesta tööturul mitteaktiivsetega: töötud , üliõpilased, pensionärid , lapsed
• Ei arvesta muutuvaid olusid ühiskonna ja indiviidi tasandil – uued ametikategooriad, fragmenteeritud / mittelineaarsed biograafiad
• Skeem on meestekeskne, ei arvesta soolist segregatsiooni tööturul
• Eliidi spetsiifilise positsiooniga ei ole arvestatud – ametipositsioon, majanduslik kapital, eluvõimalused
Klassid : kõrgklass , keskklass, töölisklass, alamklass – määratlused
kõrgklass:
• Sotsiaalne klass, mis moodustub jõukamatest ühiskonnaliikmetest, eelkõige oma varanduse /jõukuse pärinud suurettevõtete või aktsiakapitali omanikest.
• Tinglikult: ‘vana raha kõrgklass’ (pikaajaline põlvkonnitipärandatav jõukus ) ja ‘uue raha kõrgklass’ (uus eliit , nt meelelahutustööstus, sport , infotehnoloogia jmt)
keskklass:
• Enamus rahvastikust, mitmekesisus
• „valgekraeliste“ töökohtade ekspansioon 20.saj jooksul (spetsialistid, juhid, ametnikud), “manageride revolutsioon” – struktuurimuutused majanduses, riigi funktsioonide laienemine, bürokraatia kasv.
• Hariduse ekspansioon
töölisklass:
• Kahanev trend
• Töölisaristokraatia, oskustöölised, lihttöölised
• Keskklassistumise tees – affluent worker (jõukas tööline)
alamklass:
• Marginaalsed ja tõrjutud
• Pikaajalised sotsiaalametite kliendid; pikaajalised töötud; kodutud
• Etnilised vähemused , immigrandid
Klasside olemuse muutumine (debatt: kas klassid on olemas?) – Klassisüsteem on pidevas muutumises. Erinevalt teistest stratifikatsioonitüüpidest ei ole nad piiratud õiguslikul või religioossel pinnal. Piirid klasside vahel võivad olla suhteliselt hägusad.
Sotsiaalse mobiilsuse liigid:
vertikaalne – liikumine kõrgemale või madalamale ühiskondlikule positsioonile või staatusele.
horisontaalne – liikumine samal sotsiaalsel tasandil (nt ka geograafiline mobiilsus ).
põlvkondadesisene – liikumine sotsiaalsete positsioonide vahel elu jooksul.
põlvkondadevaheline mobiilsus – vanemate ja laste põlvkonna võrdlusel põhinev sotsiaalse mobiilsuse
määratlemine.
struktuurne mobiilsus – tingitud majanduslikest ja sotsiaalsetest struktuurimuutustest ühiskonnas.
Vaesus : absoluutne vaesus, suhteline vaesus, vaesuspiir ; vaesuse riskigrupid
absoluutne vaesus - põhivajadused rahuldamata.
suhteline vaesus – ühiskonnas kehtestatud standarditele mittevastav toimetulekutase.
absoluutne vaesuspiir – füsioloogiline elatusmiinimum (minimaalsed hädavajalikud kulud).
suhteline vaesuspiir – 60% sissetulekute mediaanist leibkonnaliikme kohta (Laekeni indikaatorid ).
vaesuse riskigrupid - naised, lapsed, eakad, üksi elavad inimesed ja töötud.
Sotsiaalne tõrjutus kui üldmõiste ja selle erinevad väljendusvormid:
sotsiaalne tõrjutus – tuleneb komplekssetest protsessidest, mis tingivad indiviidide mittetäisväärtusliku osaluse ühiskonnas; võrdsete võimaluste puudumine ühiskonnaelus osalemiseks.
sotsiaalse tõrjutuse väljendusvormid:
Majanduslik tõrjutus - mitteosalus väärtuste loomises (tööturutõrjutus) ja tarbimises (individuaalne või kollektiivne)
Kultuuriline tõrjutus - hariduse puudumine, tõlgendusoskuse puudumine, tahtlik mitteosalus, sallimatus, ksenofoobia
Tõrjutus sotsiaalsetes suhetes - mitteosalemine kooskonnasuhetes, sotsiaalsete tugisüsteemide puudumine
Poliitiline tõrjutus - osaluse, informeerituse puudumine, võõrandumine
Ruumiline / geograafiline tõrjutus – elupiirkonnast tingitud eraldatus (koos teiste teguritega)
Institutsionaalne tõrjutus – avaliku ja erasektori institutsioonide taandumine tõrjututest, raskused sotsiaalhoolekande-programmides osalemisel, avalike teenuste ja koolituse saamisel.
Sooline tõrjutus - traditsioonilised rollijaotused kodus/koduste tööde mitteväärtustamine; spetsiifilised meeste-naiste hõivevaldkonnad - töö tasustamine; sümboliline eristamine – mõju naiste saavutuslikkusele.
Muutused tootmises ja tarbimises
Erinevad lähenemised tarbimisele ning nende peamised erinevused
Featherstone (1991) ja tarbimiskultuur. Kolm peamist lähenemist tarbimiskultuurile:
– kriitiline, tootmisest lähtuv masskultuuri käsitlus;
– tarbimise sotsiaalselt eristavatele ning sümbolilistele omadustele keskenduv käsitlus;
– tarbimisest saadavaid emotsionaalseid naudinguid rõhutav lähenemine .
Demonstratiivse tarbimise kontseptsioon : Veblen (1899)
– Ostuvõime demonstreerimine ja inimese sotsiaalse staatuse määramine.
– Tarbimine + rikkus ja sotsiaalne kiht. Mida inimesed parasjagu näevad. Demonstratiivne tarbimine.
– Demonstratiivse tarbimise sisuks on demonstreerida oma rahalist jõudu kulutada raha täiesti sümboolsete väärtuste peale.
– Demonstreerida avalikult oma kulutamis- ja raiskamisvõimet ning tarbida sellest tekkivat
üleolekutunnet.
Elustiili mõiste ja elustiili kujunemine
elustiili - kujutab endast elu stiliseerimist, mis tähendab individuaalsuse väljendamist läbi teatud sümbolilist väärtust omavate kaupade, teenuste ja sotsiaalsete praktikate. Elustiil on käitumismustrite teadliku viljelemise ja kujundamise tulemus.
Milliseid nähtusi tarbimises on toonud kaasa globaliseerumine?
Disniseerimise aspektid:
– tematiseerimine
– hübriidne tarbimine
– emotsionaalne tööjõud
– kontroll/järelevalve
McDonaldization:
– Efektiivsus, Kalkuleeritavus, Ennustatavus, Kontroll
Sümboliline majandus: mõiste, milles avaldub
Globaalmajandus on ümberkujunemas materiaalsete asjade tootmisest „väärtuse“ toomisele; sageli kasutataksegi sellise muutuse kirjeldamiseks väljendit nagu sümboliline majandus.
Sümboliline majandus: ta on linnaline ja rajaneb sümbolite tootmisele; sümbolid on baastoode; ruumi tootmine ning linna ja kultuuri sümbolite tootmine. Sümboliline majandus rajaneb peamiselt
eristuvate kujundite tootmise strateegial, et teha linnadest atraktiivsed kohad finantsinvestoritele, noortele spetsialistidele, linnade reklaamijatele, teistele eliitgruppidele ja samuti turistidele.
Subkultuuride eristumine laiemast ühiskonnast ja subkultuurisisene eristumine
subkultuuride eristumine laiemast ühiskonnast
– Spordisubkultuuride elitism , mis rajaneb materiaalse edukuse näitamisel ning arendatud oskustel (lumelaudurid).
– Elitism, mis tugineb uskumusel, et õige muusikaline maitse rajaneb teistega võrreldes rafineeritumal intellektuaalsusel (klubikultuur, metal).
subkultuurisisene eristumine:
– Hierarhiline - kõrgem subkultuuriline kapital rajaneb autentsusel, mida vastandatakse subkultuurisisesele
kommertsialiseerumisele või ideoloogiatühjale stiili järgimisele.
– Alastiilide järgijad (spordisubkultuuris erinevad võtted, muusika alastiilid nt metalis heavy -; nu-;trash-; death -; doom- ja black metal).
– Omavahel tihedamalt seotud sõpruskonnad (elukoha, alastiili või muu tegevusega seotuse järgi).
Milliseid samme säästva arengu nimel saab teha ökoloogilise moderniseerumise raames?
Säästev areng kui sotsiaalse ideaali teostumine eeldab üldsuse osalemist, s. a-le orienteeritud majandushoobade, nt ökomaksureformi rakendamist ning vajalike hoiakute, eeskätt keskkonnahoidliku nõudlus- ja tarbimiskultuuri kujundamist.
• Poliitika mõju tarbimisele ning tarbimisharjumused ja elustiil
• Ökotarbimine
• Ökoloogiline moderniseerumine