PARLAMENTARISM: 3 Riigi tähtsaim võimuinstitutsioon on parlament. Seadusandliku ja täidesaatva võimu vahel eksisteerib tugev vastastikune sõltuvus, nende konflikt võib viia võimukriisini. Ministrid jäävad täieõiguslikeks parlamendiliikmeteks. Parlamentarism on Euroopas ülekaalus, nt. Skandinaavia riigid, Itaalia, Saksamaa jt. Indikaator Eelindustriaalne Industriaalne Postindustriaalne ehk traditsiooniline ühiskond ühiskond ühiskond Arengu juhtprintsiip Traditsionalism Majanduskasv Teadmis- ja infokesksus Rikkuse allikas Tooraine, saadused Kaubad Teadmised,
GEOGRAAFIA KORDAMISKÜSIMUSED. 1) tootmisviis - selle moodustavad majanduses kasutavad tehnoloogiad ja neile vastavad inimestevahelised suhted ning töökorraldus *jaotus: tehnoloogiad ja töökorraldus *traditsiooniline tootmisviis e. eelindustriaalne (15.saj Indias ja Hiinas) - levinud väikestes inimgruppides; olulisi hüvesid toodetakse oma tarbeks ning tarbitakse eneste poolt; elatusmajanduslikud ja maailmamajanduses ei osale; jaguneb koriluseks, varaagraarseks(Aasias ja Aafrikas) ja hilisagraarseks. *industriaalne tootmisviis - levinud suuremates inimhulkades; vajalik ühiskonna riiklik korraldus; olulisi hüvesid toodetakse müügiks; tootmine pole enda tarbeks; saadud raha eest
(deuteerium ja triitium) ühinemisel (termotuumaenergia) Kerged elemendid – vesinik, heelium, liitium Päikeseenergia ja inimkonna poolt toodetud energia võrdlus Maale langev 1,8•10(17) W päikeseenergia Maapinnale saabuv 1,3•10(17) W päikeseenergia Energia tootmine (1994.a) 1,2•10(13) W Energia tootmine (2,5–3,0)•10(13) W (prognoos 2050.a) TRADITSIOONILISED ENERGIAALLIKAD Eelindustriaalne ühiskond: põhiline energiaallikas – biomass (puit) 6СО2 + 6Н2О <=> С6Н12О6 + 6О2 Industriaalne ühiskond: põhiline energiaallikas – fossiilsed kütused С + О2 => СО2 + 394 кДж/моль ENERGIA TARBIMINE N E, TW 3,0 tonni tingkütust/aastas inim. – norm Mlrd inim 20 1,1 tonni tingkütust/aastas inim. – keskmine 10
need ei anna saaki. Parasvööde Okasmetsavööndis on halvad mullad (vahel igikelts) ja seega põllumajandusliku maad vähe. Lehtmetsade ja rohtlate vööndis on aga soojem ja niiskem, samuti paremad mullad. Seal on suurimad põllumajanduslikult kasutatavad maa-alad. Lähispolaarne Seal on ainult põhjapõtradekarjamaad ja niidud, igikelts. Polaarne Igasugune põllumajanduslik tegevus on võiamatu. Põllumajandusliku tootmise vormid I Eelindustriaalne periood Korilus--ei olnud põllumajandust Varaagraarne--rändkarjakasvatus või alepõllundus Hilisagraarne--tekkisid majapidamised (talud, mõisad), muututi paikseteks. Maa ja tootmine kuulus valitsevale klassile. II Indusrtriaalne periood See algas agraarreformiga, st maad antakse tegelikele harijatele ja mõisad rendivad maad palgatöölistele või kasutavad palgatööjõudu. Kõige olulisemaks vormiks kujunes talu. Kõigepealt oli segatalu--toodeti endale, ülejääk läks müügiks
usaldus abstraktsete süsteemide vastu(finantssüsteemid jms) • Globaliseerumine: maailma kokkutõmbumine, kasvav sõltuvus sotsiaalsete gruppide, indiviidide ja ühiskondade vahel • kommunikatsioonivahendid, mobiilsus, globaalne tööjaotus, globaalse ja lokaalse segunemine, uusinfo globaalsetest teemadest • Riskiühiskond- toodetud, inimtekkeliste riskide domineerimine; tehnoloogilise innovatsiooni tekitatud riskide mõju • Eelindustriaalne(looduslikud ohud); industriaalne(looduslikud; toodetud ohud, mida tajutakse kontrollitavana(tervishoid)) • riskide süstemaatiline tootmine, mis ei vasta ressurssidele; definitsioonikonflikid: prognoosimine, hindamine; globaliseerumine: riskid ei tunne piire; uued kihistumisvormid 2. MAJANDUS ÜHISKONNAS Kultuur - ühiskonna liikmetele iseloomulik eluviis koos nende poolt loodud
• Globaliseerumine: maailma kokkutõmbumine, kasvav sõltuvus sotsiaalsete gruppide, indiviidide ja ühiskondade vahel • kommunikatsioonivahendid, mobiilsus, globaalne tööjaotus, globaalse ja lokaalse segunemine, uusinfo globaalsetest teemadest • Riskiühiskond- toodetud, inimtekkeliste riskide domineerimine; tehnoloogilise innovatsiooni tekitatud riskide mõju • Eelindustriaalne(looduslikud ohud); industriaalne(looduslikud; toodetud ohud, mida tajutakse kontrollitavana(tervishoid)) • riskide süstemaatiline tootmine, mis ei vasta ressurssidele; definitsioonikonflikid: prognoosimine, hindamine; globaliseerumine: riskid ei tunne piire; uued kihistumisvormid 2. MAJANDUS ÜHISKONNAS Kultuur - ühiskonna liikmetele iseloomulik eluviis koos nende poolt loodud
Individualiseerumine • Individualiseeritud elutingimused ja eluviisid • Ühiskondlike kriiside tajumine individuaalsetena • Individuaalne vastutus oma valikute ees: „we have no choice but to choose“ (Giddens, 19 Aja ja ruumi lahutatus: • Sotsiaalne suhtlus järjest vähem vahetu; • Suurenev distantseerumine sotsiaalsetes suhetes: usaldus abstraktsete süsteemide vastu (nt finantssüsteem, tehnoloogilised jms) Riskiühiskond: • Eelindustriaalne (traditsiooniline) ühiskond: - looduslikud ohud • Industriaalne ühiskond („esimene modernsus“): - Looduslikud ohud - Toodetud, inimtekkelised riskid, mida tajutakse kontrollitavana (nt tervishoiusüsteem) • Riskiühiskond („teine“, refleksiivne modernsus): - toodetud, inimtekkeliste riskide domineerimine - „(Tehnoloogilise) innovatsiooni poolt tekitatud sotsiaalsete, poliitiliste, ökoloogiliste ja
rahvusvahelistuvad (keerukad ärimudelid). Innovatsioonid ja tootearendus (RD) kõigis valdkondades. Unikaalsed tooted. Kõrged palgad ja elustandard. 9.Kondratieffi lained ja uuenduste levik ning paigutuspõhimõtete muutumine ajas. 1925 Kondratieffi hüpotees, et maailmamajandus on läbinud alates tööstusrevolutsiooni algusest üksteisele järgnevaid kasvu- ja kahanemise faase, perioodiga ~50-55 aastat. Paigutuspõhimõtted ajas: eellaine (eelindustriaalne)jõgedeäärsed tootmised 1. laine (industrialiseerimise 1.l) - söebasseinideäärsed tootmised: Birmingham, Ruhr 2. laine (industrialiseerimise 2.l) ja järgnevad lained - suurendasid ettevõtete paiknemisvabadust veelgi. Soodustas raudteede areng, elektrienergia kasutus, nafta ja maagaasi kasutus, autotranspordi areng, hiljem lennunduse areng. Uuenduste levik: Tootmise sisendi iseloom Väljundi ja sisendi suhe Energiavajadused o Nt
tehnoloogilised jms) Globaliseerumine: maailma ,,kokkutõmbumine", samaaegselt kasvava vastastikuse sõltuvusega indiviidide, sotsiaalsete gruppide ja ühiskondade vahel. · kommunikatsioonitehnoloogiate areng · mobiilsus (ka tunnetuslikult) · uut tüüpi informatsioon ja teadlikkus (meedia) globaalsetest · teemadest · globaalne tööjaotus · globaalse ja lokaalse segunemine · erinev globaliseerituse ,,aste" Riskiühiskonna mõiste: · Eelindustriaalne (traditsiooniline) ühiskond: - looduslikud ohud · Industriaalne ühiskond (,,esimene modernsus"): - Looduslikud ohud - Toodetud, inimtekkelised riskid, mida tajutakse kontrollitavana (nt tervishoiusüsteem) · Riskiühiskond (,,teine", refleksiivne modernsus): - toodetud, inimtekkeliste riskide domineerimine - ,,(Tehnoloogilise) innovatsiooni poolt tekitatud sotsiaalsete, poliitiliste, ökoloogiliste ja individuaalsete
Ühiskondlike kriiside tajumine individuaalsetena Individuaalne vastutus oma valikute ees Aja ja ruumi lahutatus Sotsiaalne suhtlus järjest vähem vahetu (inimeste suhtlemine järjest enam läbi interneti) Vähenev usaldus, usalduse leidmine nt. Finantssüsteemid jne Riskiühiskond ("teine", refleksiivne modernsus) Risk ilmneb olukorras, kus teatava sündmuse toimumine on ebakindel ja neil ei ole riigipiire Eelindustriaalne- looduslikud ohud ehk tormid, maavärinad Industriaalne ühiskond looduslikud ohud, toodetud, inimtekkelised riskid, kontrollitud Riskid on seotud muutustega sotsiaalsetes suhetes ja tegevustes, nt muutuv töökäitumine, töö garanteerimatus, enesemäärtluse ebatraditsioonilisus, isiklike suhete demokratiseerumine Riskide globaalsus Rahvusriikide suutmatus kontrollida kõiki protsesse
(organisatsioonid/selle osad-nende keskond). 3.Valitsemise-põhineb avaliku võimu kvaliteetsuse hinnangul, mida tehakse langetatud otsuste vaatepunktidest (kodanik- võim). 65. Millistesse etappidesse võime jaotada kvaliteedi evolutsiooni? Kv.saavutamiseks tehtud pingutused: prof.teadmised ja oskused, kv.tehniline juhtimine, kv.haldamine (em-org+on-tootmisviis), kv.ökonoomika (klient-konkurents), kv.vaimne aspekt-kv.ületab nõudlust, kv.filosoofia. Eelindustriaalne (oskused, eseteetilisus kultuur, ökonoomika), masstoodangu (oskused, protsesside sihipärane juhtimine), juhtimiskvaliteet (org.uuendused, toodete atraktiivsus, kliendi rahuolu mõõtmine). 66. Milles seisneb kvaliteedi mõiste kartograafias? Valitsemise tasand-riiklik karto ja GIS poliitika. Organis. t.-kaardistusettevõtte kvalit.juhtimine. Maj.tas.-toote kvaliteetsus. 67. Milliseid kvaliteedielemente kartograafias hinnatakse?
Riskiühiskond (U.Beck, Risk Society, 1992) – risk ilmneb olukorras, kus teatava sündmuse toimumine on Riskiühiskond (U.Beck, Risk Society, 1992) – risk ilmneb olukorras, kus teatava sündmuse toimumine on ebakindel ebakindel Eelindustriaalne (traditsiooniline) ühiskond: Eelindustriaalne (traditsiooniline) ühiskond: o looduslikud ohud o looduslikud ohud
Linnastumise tõukejõuks moderniseerumine ja industrialiseerumine muutus see, kuidas ja kus elati Tänapäeva linnaelanikkond vähemalt 70% kogu elanikkonnast Peamine põhjus linnade kasvamiseks oli linnaelanike varustamine eluks vajalikuga + transport: kui enne industrialiseerimist jõudis 5 linnaelanikku ülal pidada 95 talupoega, siis tänapäeval jõuab 1 ameerika farmer toita enam 100 mittepõllumeest Milline oli eelindustriaalne linn: väike, räpane, haiguseid täis, ülerahvastatud segadik, kus puudus turvalisus Keskmiselt elas linnades umbes 5000-10 000 elanikku, mis vahetus äärmiselt kiiresti Vaid mõnes pealinnas oli 40 000 ja enam elanikku ning vaid antiik-Roomas oli 500 000 elanikku, kuid seda vaid erilistes tingimustes kontrollides Vahemere äärseid regioone oli mööda merd kergem toitu ja muud eluks vajalikku tuua Linnade elanike arvu kontrollisid järgmised tegurid:
16 Kvaliteedi elementide hulga suurenedes kasvab vajadus ühtlustamise järele tekivad kvaliteedi standardid Kvaliteedi saavutamiseks tehtud pingutused: prof.teadmised ja oskused, kv.tehniline juhtimine, kv.haldamine (em-org+on-tootmisviis), kv.ökonoomika (klient-konkurents), kv.vaimne aspekt- kv.ületab nõudlust, kv.filosoofia. Eelindustriaalne (oskused, eseteetilisus kultuur, ökonoomika), masstoodangu (oskused, protsesside sihipärane juhtimine), juhtimiskvaliteet (org.uuendused, toodete atraktiivsus, kliendi rahuolu mõõtmine). 66. Milles seisneb kvaliteedi mõiste kartograafias? Valitsemise tasandil-riiklik karto ja GIS poliitika. Organisatsiooni tasandil-kaardistusettevõtte kvalit.juhtimine. Majanduslikul tasandil-toote kvaliteetsus. 67. Milliseid kvaliteedielemente kartograafias hinnatakse?
annaabi.ee 
