Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Majandussotsioloogia eksamikonspekt (0)

1 Hindamata
Punktid
Elu - Luuletused, mis räägivad elus olemisest, kuid ka elust pärast surma ja enne sündi.
II Loeng – Ühiskonna areng ja majandussotsioloogia kujunemislugu
  • Riigi, ühiskonna ja majanduse arengu eeltingimused A.Smith’i järgi, selle kriitika
    • Tööviljakuse kasv läbi tööjaotuse, spetsialiseerumise

    Töö – algne univeersaalne vahetusväärtus, määrab kauba hinna (mitte kuld)
    Tööjaotus – uued tehnoloogiad , spetsialiseerumine -> tööviljakuse kasv
    Rahvusvaheline tööjaotus -> efektiivsis ja lõputu kasvumasin, tööjaotuse süvenemine, mahtude kasv, laienemine, tootmise ümberkorraldamine, madalad hinnad

    Vaba konkurents - >majandusliku arengu motor
    Vabanemine riigi piirangutest
    Ratsionaalne isiklik huvi + vaba turg = majanduslik õitseng
    • Riik tagab kollektiivsed hüved

    Riik sekkub, kus isereguleerimine ei toimi – tagab “avalikud hüved”, mida turg ei suuda:

    Kriitika - “õhem” valitsusaparaat/riik; vähem sekkumist ja avalike huvide kaitsmist; reformid – vajaduspõhine abi riigi poolt (mitte üldine nn “raha külvamine lennukilt”)
  • K.Marx: kuidas mõistis sotsiaalse muutuse seaduspära ning ühiskonna struktuuri põhiolemust; milles seisneb tööjõu võõrandumine ; väärtuse käsitlus ;
    Sotsiaalne elu ja ühiskonna struktuur tuleb tootmis ja omandisuhetest (baasist). Ideed, väärtused ja institutsioonid on pealispind, mis peegeldab ja taastoodab majandussuhteid domineeriva klassi huve (haridus, õigus, kunst )
    Iga ühiskond polariseerub klasside vahel, tootmissuhete järgi ( feodaal – talupoeg, kapitalist – tööline). See viib konfliktini, mis annab tõuke sotsiaalseks muutuseks
    Võõrandumine – lisaväärtus tugineb tööliste ekspluateerimisele, tööandja kasum põhineb töö tulemuste omastamisel, tööline võõrandub oma tööst ja töö tulemustest, kuna tal pole selle üle kontrolli – tööjõud kui kaup
  • Durkheim: mehhaaniline ja orgaaniline solidaarsus , anoomia;
    Mehhaaniline solidaarsuskogukond , jagatud kogemused ja uskumused, konsensus ja sarnasus
    Orgaaniline solidaarsus – sotsiaalne diferentseerumine, vastastikune majanduslik sõltumine tööjaotuse tõttu
    Anoomia – sotsiaalsetest muutustest tingitud normide kadumine, tähendusepuudus, sihitus, äng
  • Weber : sotsiaalse muutuse olemus; kapitalismi põhitüübid; domineerimistüübid;
    • Selge vahe ametikoha ja isiku vahel, varad kuuluvad ettevõtetele, mitte juhile
    • Tööjaotus, dubleerimise vältimine , keerukad tegevused jagatud osadeks . Selgelt määratletud käsuliinid
    • Universaalsed reeglid, formaalsuse olulisuse kasv
    • Domineerimine teadmiste ja kompetentsi alusel

    Kapitalismi põhiüübid:
    Ratsionaalne kapitalism , poliitiline kapitalism, traditsiooniline kapitalism
    Domineerimistüübid:
    Legaalne , karismaatiline, traditsiooniline
    Swedberg, R. (2003/2007) Principles of Economic Sociology. Oxford University Press; ptk I
    Giddens , A. (2009) Sociology. Polity Press, ptk I ja III
    International Encyclopedia of Economic Sociology. (2006/2011) Eds J. Beckert, M. Zafirovski. Routledge. Vt märksõnade alusel (sh klassikute nimed)
    III Loeng – Kaasaegne ühiskond, globaliseerumine, jätkusuutlikkus
  • Giddens ja Beck : kaasaegse ühiskonna põhijooned : refleksiivsus , individualiseerumine, aja ja ruumi lahutatus, riskiühiskonna mõiste, riskide globaalsus
    Kaasaegse ühiskonna põhijooned: pluralistlik, mitmekesine , eristuv, metanarratiivi puudumine, kuvandite ja märkide globaalne ringlemine, voolavus ja liikumine, ebakindlus
    Reflektiivsusregulaarne teadmiste kogumine ja kasutamine ühiskonnaelu organiseerimiseks ja muutmiseks, nii institutsionaalsel kui individuaalsel tasandil. Infoühiskonna areng, suurendab avatust kui ebakindlust
    Individualiseerumine
    • Individualiseeritud elutingimused ja eluviisid
    • Ühiskondlike kriiside tajumine individuaalsetena
    • Individuaalne vastutus oma valikute ees

    Aja ja ruumi lahutus
    • Sotsiaalne suhtlus vähem vahetu
    • Suurenev distantseerumine sotsiaalsetest suhetest, usaldus abstraktsete süsteemide vastu ( finantssüsteem )

    Riskiühiskond
    Inimtekkeliste riskide domineerimine, innovatsiooni poolt tekitatud sotsiaalsete, poliitiliste, ökoloogiliste ja individuaalsete riskide kasvav mõju ühiskonna kontrolli- ja kaitse-institutsioonidele.
    Riskide globaalsus – Riskid ei tunne piire ning võivad mõjutada väga suurt ala, kuna liikumine on üsna vaba ning enamus riike on omavahel seotud (viiruste levik, finantssüsteemide sõltuvus üksteisest jne). Rahvusriigid ei suuda kontrollida kõiki protsesse.
  • Globaliseerumine: muutused ühiskonna tasandil ja igapäevaelus
    Ühiskonna muutused
    • Majanduslikud: Uus majandusareng – kaaluta majandus, transnatsionaalsed korporatsioonid,
    • Poliitilised: NL-stiilis kommunistliku süsteemi lagunemine, rahvusvahelised valitsemisviisid, valitsustevaheline koostöö,
    • Sotsiaalkultuurilised: aja ja ruumi surutis, distantseerumine lähiruumist, globaalmeedia, “globaalne vastutus”, avarduv identiteedivalik

    Igapäevaelu muutused
    Taastootmise rõhutamine, lõputu isu kohese muutuse järele, vamustus sotsiaalsest kiirendusest, lühiajalisus. Samastumine, eristumine, killustumine, hübriidkultuurid
    Ei kehti enam:
    Amet kogu eluks, töö täisajaga, töö väljaspool kodu, meeste-naiste ebavõrdus.
  • Globaaldebatid’
    Skeptikud: majanduse regionaliseerumine, rahvuriikide valitsuste rolli tähtsus
    Hüperglobalistid: globaliseerumine viib “piirideta maailma” tekkimisele, lokaalne usaldamatus
    Transformatsionalistid: Piiri mõiste ümberdefineerimine, kohanemine uute elamiskontekstidega, vastasmõju kahesuunalises muutuses
  • Ühiskonna jätkusuutlikus; säästva arengu ideaal; ökoloogiline moderniseerumine
    Jätkusuutlikus
    Kaks suhtumist : koostöö loodusega ja looduslike tingimuste ärakasutamine või passiivne allutamine ja vastandumine loodusele , looduse valitsemine
    Keskkonnaprobleemide globaliseerimune al. II MS’ist, ületarbimine , kasvu piirid
    Järkusuutlik ühiskond - rahuldab praegused vajadused ja arvestab tulevastega ning elab harmoonias looduse ja iseendaga .
    Keskkonnaprobleemid: enamasti pöördumatud, ulatuslikud ja äärmiselt komplekssed , ebakindlad. Nende lahendamine nõuab kriitilist otsustajate massi globaalsel tasemel.
    Säästva arengu ideaal
    Teostamine eeldab üldsuse osalemist, keskkonnahoidlikke nõudlus - ja tarbimiskultuuri kujundamist. Tarbijakäitumine, keskkonnateemade kajastus, keskkonnasõbraliku indiviidi sotsialiseerumine , roheline elustiil, keskkondlik õigus, öko moderniseerumine. Poliitika mõju tarbimisele ning tarbimisharjumused ja elustiil.
    Ökoloogiline moderniseerumine
    Tehnokraatiline lähenemine – täiendavad radikaalsed uuendused, et suurendada ökoloogilist tõhusust + sotsiaaltehnoloogia
    Sotsiokraatiline lähenemine – elustiili, tarbimiskäitumise, institutsioonide jms muutmine
    IV Loeng – Majandus ühiskonnas
  • Institutsiooni mõiste, nende funktsioon majanduselus, stabiilsus ja muutumine
    Institutsioon – teatud sotsiaalse elu valdkonna igapäevaelu võimaldavate, piiravate ja kujundavate reeglite ja tegevuspraktikate kogum (majandus, religioon, perekond, haridus)
    Institutsioonide funktsioon majanduselus:
    • Määratlevad tegevuste ligitiimsust
    • Suunavad ja filtreerivad informatsiooni ja andemid
    • Kujundavad eelistuste kujunemist ja realiseerimist
    • Stabiliseerivad tegevuskeskkonda
    • Institutsioon kui organisatsiooni “plaan”, üldmudel

    Stabiilsus ja muutmine
    • Formaalsete ja informaalsete reeglite/praktikate muutumine erineva kiirusega. Formaalsetega: majandus- ja sotsiaalpoliitika jne. Informaalsetega: jagamismajandus, bitcoin
    • Formaalsed reeglid ei toimi ilma, et oleks toetatud tähendusstruktuuride poolt ja vastupidi
    • Muutused, nende võimalikkus ja sisu väljendab võimusuhteid huvigruppide vahel

  • Põhimõisted: ühiskond, sotsiaalne struktuur, kultuur ja majanduskultuur, väärtused, sotsialiseerumine, roll ja rollikonflikt , identiteet ja selle erinevad vormid, võim, sotsiaalne struktuur
    Ühiskond – sotsiaalsete suhete ja interaktsioonide süsteem, mis seob indiviide ühise kultuuriga ja neid, kes sellega samastuvad
    Sotsiaalne struktuur – Sots. Tervikut moodustavate elementide vahelised püsivad seosed ja vastastikune tegevus; võimaldab määratleda indiviidi/grupi kohta sotsiaalses süsteemis
    Kultuur – ühiskonnaliikmetele omane eluviis, koos loodud materiaalsete väärtustega
    Majanduskultuur – veendumused, hoiakud ja väärtushinnangud, mis kujundavad üksikisikute, organisatsioonide ja institutsioonide majanduslikku tegevust
    Väärtused – indiviidi/grupi arusaamad ihaldusväärsest, sobivast, õigest, valest
    Sotsialiseerumine – isiksuse kujunemise protsess, mille käigus omandatakse ühiskonnale/grupile omaseid väärtusi, hoiakuid, käitumisstandardeid
    Rollikonflikt – kui inimese üks roll on vastuolus teis(t)ega nii rollidevahelised kui rollisisesed
    Identiteet
    Indiviidi teadmised selle kohta, kes on tema ise ja kes on teised, on sotsiaalselt loodud ja kujundatud läbi indiviidide interaktsiooniprotsessi, individuaalsed ja personaalsed, kollektiivsed ja sotsiaalse ja alati üksteisega seotud, on seotud samastumise-eristumisega ja kategoriseerimisega
    Võim – võime teatud sotsiaalses suhtes enda tahet läbi suruda
  • Majanduskultuuri avaldumine erinevatel ühiskonna tasemetel
    Üksikisiku tasand:
    Seotud sots. Suhetega, individuaalsete valikuvõimaluste ja ressursside mõtestamine, identiteet (sisemine/omistatud)
    Pere/ leibkond :
    Tööjaotus ja soorollid , pere-eelarve kujunemine (tuluallikate ja kulude mõtestamine jne), majanduslikud suhted lähisuhetes (vastandumine väärtuste tasandil)
    Organisatsioon
    Ettevõte, selle erinevad vormid, ametiühindus, prof . liidud rahvusriigi ja globaalsel tasemel, formaalsed reeglid vs igapäevane tegevuspraktika (sage lahknemine )
    Tööstusharu
    Interaktsiooni suunavad normid ja ootused, tegutsemis- ja kommunikatsioonitavad ( ärikultuur ), staatussümbolid ja nende mõtestamine, jagatud arusaam turuobjektist ( millega kaubeldakse, hinnakujundus)
  • Kirjandus: Giddens, A. (2009) Sociology: ptk 7 ja 8 (või Giddens, A (2013) Sociology: ptk 8 ja 9
  • Swedberg, R. (2007) Principles of Economic Sociology: ptk 9, 10
    V Loeng – kapitalide käsitlused
    Kapital - ressurs , mis on mobiliseeritav eesmärgi saavutamiseks
    Inimkapital – kapital, mis ei ole kandjast eraldatav (haridus, tervis, väärtused)
    Sotsiaalne kapital
  • Võime tagada “kasu saamine” ja “tulu” tänu liikmelisusele sotsiaalsetes võrgustikes vm sotsiaalsetes struktuurides.
  • Sotsiaalse võrgustiku kaudu ligipääsetavad ressursid ja nende mitmekesisus
    Tihedad/tugevad sidemed – “siduv kapital”
    • Normid, mis toetavad kollektiivset tegevust, liikmete ühtsetes huvides
    • Usalduslikud sidemed üksikindiviidide vahel
    • Põhineb teatud välistatusel
    • Sots. solidaarsus ja kontroll põhineb homogeensetel ressurssidel
    • Sageli iseloomustab lähedasi suhteid
    • Kasutatud mikro , maso ja makrotasandi mõistena

    Avatud/nõrgad sidemed – “sild kapital”
    • Loovad võimalusi uuele infole ligipääsuks
    • Struktuursed “tühmikud” ja nende sildamine, info ja kontrollpositsiooni kaudu
    • Põhineb kaasamisel
    • Heterogeensemad ressursid
    • Põgusamad, instrumentaalsemad suhted
    • Konkurentsieelise loomine turuvahetuses

    Sotsiaalse kapitali positiivsed ja negatiivsed väljundid
    • Grupisolidaarsus: võimalused grupi liikmetele, piirangud teistele
    • Sotsiaalne kontroll: konformsus vs innovatiivsus
    • Sotsiaalsed suhted: kohustused vs individuaalne vabadus
    • Loomingulisus, riskijulgus, teadmised/oskused, kujutlusvõime, oskus formeerida meeskonda, auahnus, tegevusvabaduse tunnetus ärimaailmas, individuaalne suutlikkus + struktuursed tingimused

    Habitus intellektuaalne ja moraalne olemuslikkus (Aristoteles), kunst, teadus, mõistmine, filosoofiline tarkus (Aqui Thomas ), hoiakute süsteem, mis osutab olemise viisile, eelhäälestatusele, tendentsile, kalduvusele toimida teatud viisil mistahes inimtegevusväljal teatud ajas ja ruumis
    Habituse ja välja suhe
    Tegevusväli kujutab habitust – tingiv konstruktsioon
    Habitus osaleb tegevusvälja kujundamises – kognitiivne konstruktsioon
    Bourdieu kapitalid
    Majanduslik: Erinevas vormis omatav majandustegevuses potentsiaalselt realiseeritav ressurss (vaba raha)
    Kultuuriline: Erinevatel tegevusväljadel omandatud teadmised, väärtused, maitsed , eelistused ( alaliigid : infokapital, loomingulisus)
    Sotsiaalne: kogu sotsialiseerumisprotsessis antud eluetapiks kujunenud suhted, sotsiaalne ringkond; sageli vahendab teisi kapitali liike
    Sümboline – formerubantud ajas ja sotsiaalsete suhete kontekstis tunnetatud ja tunnustatud põhikapitalil
    Konverteeritavuse tees – Kapitalid on konverteeritavad: erinevate kapitalide, väljade, erinevate eluetappide, kultuurikontekstide, sotsiaalsete süsteemide vaheliselt
    Sotsiaalne ruum – abstraktne mõiste, tähistab sots. praktika organiseerumist vastavalt ühiskonnas kujunenud sots.majanduslikele positsioonide hierarhiale; habitus – saavutuslikkuse potentsiaal positsioneerumiseks sots. ruumis
    Sümboliline kapital – sümboliline võim
    Tunnustatud positsioon tegutsemiseks, mõjutsooni kujundamiseks, huvide realiseerimiseks, identiteedi konstrukteerimiseks. Ikoonilise murrangu ajastul – kesksel kohal visuaalselt jälgitavad materialiseerunud sümbolid, identiteedi konstrueerimise vastasmõjusuhe
    Giddens, A. (2009) Sociology: lk 458-459, 817-825, 846-848
    Swedberg, R. (2007) Principles of Economic Sociology: lk 241-245
    VI Loeng – Tarbimisühiskond
    Erinevad lähenemisviisid
    Demonstratiivse tarbimise kontseptsioon
    • Ostuvõime demonstreerimine ja inimese sots. staatuse määramine
    • Tarbimine + rikkus, mida inimesed parasjagu näevad
    • Sisuks on demonstreerida oma rahalist jõudu, kulutades sümboolsetele väärtustele
    • Tarbida üleolekutunnet, demonstreerides kulutamisvõimet avalikult

    Guy Debord raamatus “Vaatemängu ühiskond”
    • Vaatemäng on moment, mil kaup ühiskondliku elu täielikult hõivab
    • Kaasaegsete tootmismeetoditega ühiskonnas on elust saanud tohutu vaatemäng
    • Kõik, mis vahetult läbi elati, asendatud representatsiooniga
    • Koopia on originaalist väärtuslikum
    • Vaatemäng on inimestevahelised suhted, mida vahendavad pildid

    Featherstone ja tarbimiskultuur. Kolm peamist lähenemist:
    • Kriitiline, tootmisest lähtuv masskultuuri käsitlus
    • Tarbimise sotsiaalselt eristavatele ning sümbolilistele omadustele keskenduv käsitlus
    • Tarbimisest emotsionaalseid naudinguid rõhutav lähenemine

    Elustiil – käitumismustrite teadliku viljelemise ja kujundamise tulemus
    Elustiili kujundavad erinevad võimalused, väärtusmaailmad, mille kujunemine toimub vastasmõjus
    Nähtused tarbimise globaliseerumisest
    • Disniseerimine (tematiseerimine, hübriidne tarbimine, perfomatiivne tööjõud)
    • McDonaliseerumine (efektiivsus, kalkuleeritavus, ennustatavus, kontroll)
    • Kokakoliseerumine
    • Walmartimine

    Sümboliline majandus – materjaalsete asjade tootmisest kujuneb majandus ümber “väärtuste” loomisele, sellist muutust nimetatakse sümboliline majandus
    On linnaline ja rajaneb sümbolite tootmisele; sümbolid on baastoode; ruumi tootmine ning linna ja kultuuri sümbolite tootmine
    Subkultuuride eristamine laiemast ühiskonnast
    • Spordisubkultuuride elitism , mis rajaneb materiaalse edukuse näitamisel ning arendatud oskustel (lumelaudurid)
    • Elitism, mis tugineb uskumusel, et õige muusikaline maitse rajaneb teistega võrreldes rafineeritumal intellektuaalsusel

    Subkultuurisisene eristumine
    • Hierarhiline – kõrgem subkultuuriline kapital rajaneb autentsusel, mida vastandatakse subkultuurisisesele kommertsialiseerimisele või ideoloogiatühjale stiili järgimisele
    • Alastiilide järgijad ( muusika alastiilid)
    • Omavahel tihedalt seotud sõpruskonnad (elukoha, alastiili seotuse järgi)

    Milliseid samme säästva arengu nimel saab teha ökoloogilise moderniseerumise raames?
    Swedberg, R. (2007) Principles of Economic Sociology, ptk 9
    Giddens, A. (2009) Sociology: ptk 5., 20, lk 458-460
    VII Loeng – Sotsiaalne stratifikatsioon
    Stratifikatsioon – sotsiaalsete gruppide erinevad võimalused osaleda sotsiaalsetes suhetes ja tegevustes; inimeste jaotumine kihtidesse sotsiaalses hierarhias
    Omistatud staatus - omandatud sünnijärgselt bioloogilise tunnuse (rass) või sots. positsiooni alusel. Omane suletud ühiskondadele, kastiühiskond, orjanduslik ühiskond
    Omandatud – tugineb individuaalsel panusel, omane avatud ühiskonnale
    Meritokraatial põhinev sotsiaalse hierarhia taastootmine: sotsiaalsed positsioonid ja hüved jaotuvad vastavalt panusele (võimekus, ettevalmistus) Kriitika: sotsiaalse päritolu eelised
    John Goldthrope’i ametipositsioonil põhinev klassifikatsioon
    Turusituatsioon – Töösituatsioon; Inimesed – töökoht; Palgatase – autoriteet; tööga kindlustatus – autonoomsus; karjäärivõimalused – kontroll; Materiaalsed hüved, üldised võimalused elus – töö iseloom, autonoomia ja vabaduse määr töökohal
    John Goldthrope’i klassimudel
    Teenistusklass: (I) Tipp-professionaalid, tippjuhid , kõrgemad ametnikud; (II) Professionaalid, keskastmejuhid
    Vaheklass: (III) Kontoritöötajad, müük ja teenindus, kantseleitöö; (IV) väikeettevõtjad, sõltumatud ametimehed; (V) Tehnikud, töödejuhatajad
    Töölisklass: (VI) Oskustöölised; (VII) lihttöölised
    Kriitika:
    • Ametikoht pole ainumäärav klassipositsiooni hindamiseks – ei arvestata tööturul mitteaktiivsetega
    • Ei arvesta muutuvaid olusid ühiskonna ja indiviidi tasandil – uued ametikohad, mittelineaarsed biod
    • Skeem on meestekeskne, - ei arvestata soolist segregatsiooni tööturul
    • Ei arvesta jõukusastet
    • Ei arvesta eliidi spetsiifilise positsiooniga – nende ebaproportsionaalne sotsiaalne mõju ühiskonnas

    Klassid :
    Kõrgklassid: päritud jõukus ; individuaalne karjäär ; erinevad viisid jõukaks saamisel, erinevate sotsiaalsete kategooriate kasvav esindatus
    Keskklass : mitmekesisus; suurenev vajadus ekspertide ja proffide järele, riigi funktsioonide muutus, heaolusüsteemi kasv, kõrghariduse ekspansioon; valgekraeliste töökohtade devalveerumine, suurenev lõhe tipp-proffide ja kontoritöötajate vahel
    Töölisklass: Homogeensem , siiski sisemised erinevused (oskus-,lihttöölised), kahenemine majandusliku restruktureerimise tõttu; kõrgem elutustase, tarbimisvalikute sarnasus keskklassiga
    Alamklass: marginaliseeritud ja tõrjutud, sotsiaalametite kliendid, pikaajalised töötud, kodutud , immigrandid, etnilised vähemused; sotsiaal-ruumiline segregeeritus: getod, vastavate gruppide piiratud integreeritus ühiskonda
    Klasside olemuse muutumine
  • Klassid paberil – analüütiline kategooria vs identiteet, kuuluvustunne (P.Bourdieu)
  • Klassid on surnud – staatuskonventsionalism (Paulski ja Waters
  • Klassid ei ole surnud – pigem keerukamad – majanduslike tegurite müju ebavõrdsuse taastootmises on säilinud
    Mobiilsuse liigid
    Vertikaalne: liikumine sotsiaalses hierarhias ülevalt alla
    Horisontaalne: liikumine samal sotsiaalsel tasandil
    Põlvkonnasisene: individuaalne karjäär tööelu jooksul
    Põlvkondadevaheline: põlvkondade-vahelised erinevused
    Struktuurne: majanduslikud ja sotsiaalsed muutused, mis mõjutavad mobiilsuse määra ühiskonnas tervikuna
    Vaesus
    Absoluutne vaesus – rahuldamata põhivajadused (toit)
    Suhteline vaesus – toimetulek vähemaga, kui ühiskonnas eeldatakse
    Absoluutne vaesusepiir – füsioloogiline elatusmiinimum
    Suhteline vaesus – 60% sissetulekute mediaanist leibkonnaliikme kohta
    Vaesuse määr – vaeste leibkondade osakaal ühiskonnas
    Sotsiaalne tõrjususviitab protsessidele, mille tõttu indiviidid ei saa täiel määral ühiskonnas osaleda (piiratud tingimused võrreldes enamusega, pettumustunde süvenemine, subjektiivne tajumine
    Avaldumisvormid :
    • Majanduslik – mitteosalus väärtuse loomises ja tarbimises
    • Kultuuriline – hariduse puudumine, tahtlik mitteosalus, sallimatus, ksenofoobia
    • Tõrjutus sotsiaalsetes suhetes – mitteosalemine kooskonnasuhetes, sotsiaalsete tugisüsteemide puudumine
    • Poliitiline: osaluse, informeerituse ja tõlgendusoskuse puudumine, võõrandumine
    • Ruumiline – elupiirkonnast tingitud eraldatus

    Giddens, A. (2009) Sociology: ptk 11, 12, 13, 15 (vt vastavalt eelpoolnimetatud alateemadele)
    VIII Loeng – Turg ja raha
    Traditsiooniline turg
    • Nähtav avalik sündmus
    • Ruumiline ja ajaline määratletus
    • Spetsiifiline ruumiline, sotsiaalne ja kultuuriline struktureeritus
    • Võimaldab erinevat vahetegevust ja interaktsioone
    • Koondab erineva staatuse, huvide ja ihadega tegutsejaid
    • Vahetustegevus toimub lokaalsete, kultuuriliste, sotsiaalsete ja poliitiliste suhete kontekstis

    Turuplatsilt modernse turuni
    • Konkreetne lokaalsus -> abstraktne ja kontseptuaalne ruum
    • Läbipaistvad vahetussuhted -> keerukad tootmis- ja tarbimisahelad
    • Vahetu -> vahendatud
    • Reguleeritus -> dereguleeritus

    Turukultuur
    • Osapooltele kehtivad interaktsiooni suunavad normid ja ootused, tegutsemis- ja kommunikatsioonitavad
    • Erinevaid turge ühendav või spetsiifilisi turusegmente iseloomustav
    • Vajalik sotsialiseerumine
    • Nii formaliseeritud kui informaalsed reeglid

    Turuobjekt (millega turul kaubeldakse ja kuidas kujuneb hind)
    • Ajaloolis-kultuuriline kujunemine/kujundamine
    • Alati kontekstispetsiifiline: ühiskond, tööstusharu, turg
    • Sõltub turu tüübist

    Struktuur
    • Kaks põhirolli, erinevad huvid ja strateegiad: ostja/tarbija, müüja /tootja
    • Vajalik 3 tegutsejat: pakkumiste võrdlemise ja hindamise võimalus
    • Konkurents: mittejagatava eesmärgi poole püüdleva 2 või enama tegutseja vaheline suhe; tehingute suhteline läbipaistvus

    Vahetusturud: Turutegutseja identiteet ja roll muutlik; vahendaja , maakler, kaupleja; neoklassikalise turumudeli aslus
    Rolliturud: Identiteet ja rollid püsivad: kas müüja/tootja või ostja; tootjad joonduvad pigem üksteise suhtes kui vahetult nõudlusest; turutegutsejate organiseerumine ühistes huvides lihtsam vahetusturul; tootmisturud
    Staatusturud: Turu korrastus ja hinnad kujunevad eelkõige tegutsejate turuidentiteetide ja staatushiererhia baasil; ei ole väljakujunenud “objektiivset” ja turuvälist hindamisskaalat, vajalik “turusisene info; pigem vähe tegutsejaid, unikaalsed kaubad; brändid, eksperdid, klassifikatsioonid
    Standarditurud: Turu korrastus kujuneb eelkõige standardite põhjal; laienemine ja turule sisenemine enamasti lihtsam; müüja/ostja isik ei ole oluline
    Raha funktsionaalne tähendus:
    Vahetusvahend , võimaldab vahetustehinguid ja ületab barterkaubanduse võimalusi; väärtuse akumuleerija: väärtuse stabiilsus; arvestusühik: võimaldab väärtuse võrdlust ja hindamist; ajatatud makse standard
    Rahanõuete sotsiaalne konstrueeritus
    Rahalised nõuded on tavadel põhinevad, sotsiaalselt kokkuleppelised ja sõltuvad “isetäituvatest” ja kollektiivsetest ootustest
    Raha ja usaldus
    Väljaanda kui väärtuse tagaja: raha kui võlasuhte väljendus; raha väärtus põhineb mitmetasandilisel usaldussuhtel (finantssüsteem)
    Rahakasutuse sotsiaalsed dimensioonid ja nende olulisus
    • Rahaloomise ja rahale ligipääsu võimaldamise protsess kui võimuallikas ja kihistumise looja
    • Kultuuriliste erinevuste kinnistamine rahale omistavate tähenduste kaudu, identiteedid ja kuuluvus
    • Raha sümbooliline väärtus tarbimisühiskonnas: seos staatuse kujunemisega, võimuga
    • Mentaalne arvepidamine, raha mentaalne märgistamine, eelarvestamine, erinevateks kasutusvõimalusteks, vastavate tähenduste sotsiaalne konstrueeritus

    Swedberg, R. (2003/2007) „Principles of Economic Sociology“: ptk 5 ja 6
    (Carruthers, B.G. ja L. Ariovich (2010) „Money and Credit “: ptk 3
    Aspers, P. (2011) „ Markets “: ptk 4)
  • Vasakule Paremale
    Majandussotsioloogia eksamikonspekt #1 Majandussotsioloogia eksamikonspekt #2 Majandussotsioloogia eksamikonspekt #3 Majandussotsioloogia eksamikonspekt #4 Majandussotsioloogia eksamikonspekt #5 Majandussotsioloogia eksamikonspekt #6 Majandussotsioloogia eksamikonspekt #7 Majandussotsioloogia eksamikonspekt #8 Majandussotsioloogia eksamikonspekt #9 Majandussotsioloogia eksamikonspekt #10 Majandussotsioloogia eksamikonspekt #11 Majandussotsioloogia eksamikonspekt #12 Majandussotsioloogia eksamikonspekt #13 Majandussotsioloogia eksamikonspekt #14
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 14 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2016-03-07 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 6 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor AKE Õppematerjali autor
    Kaasaegse ühiskonna põhijooned: pluralistlik, mitmekesine, eristuv, metanarratiivi puudumine, kuvandite ja märkide globaalne ringlemine, voolavus ja liikumine, ebakindlus
    Reflektiivsus – regulaarne teadmiste kogumine ja kasutamine ühiskonnaelu organiseerimiseks ja muutmiseks, nii institutsionaalsel kui individuaalsel tasandil. Infoühiskonna areng, suurendab avatust kui ebakindlust

    Sarnased õppematerjalid

    Majandussotsioloogia eksami konspekt kordamisküsimused
    20
    docx

    Majandussotsioloogia eksami konspekt kordamisküsimused

    Majandussotsioloogia kordamisteemad ja toetav kirjandus eksamiks valmistumisel (kättesaadav raamatukogust ja olulisemad tekstid ka Moodle’st). LOENGUMATERJALIDE põhjal on eksamitöös testküsimused järgmistel teemadel: 2. Loeng – Majandus ühiskonnas • Põhimõisted: kultuur – ühiskonna liikmetele iseloomulik eluviis koos nende poolt loodud materiaalsete väärtustega (edastatakse järgmistele põlvkondadele ja teistele ühiskondadele; on muutuv sotsiaalses aeg-ruumis) majanduskultuur – veendumused, hoiakud ja väärtushinnangud, mis kujundavad üksikisikute, organisatsioonide ja institutsioonide majanduslikku tegevust. Erinevad tasandid: ühiskond, majandussüsteem; tööstusharu, turg; organisatsioon; leibkond, perekond; üksikisik. Väärtused – indiviidi või grupi arusaamad sellest, mis on ihaldusväärne, sobiv, õige, vale. Tugevalt seotud kultuuriga, suhteliselt kestvad.

    Majandussotsioloogia
    Majandussotsioloogia eksmiks kordamine
    7
    docx

    Majandussotsioloogia eksmiks kordamine

    2. Loeng – Ühiskonna areng ja (majandus)sotsioloogia 2. Loeng – Ühiskonna areng ja (majandus)sotsioloogia kujunemislugu kujunemislugu 1. Riigi, ühiskonna ja majanduse arengu eeltingimused A. Smith’i järgi, selle kriitika 6. Riigi, ühiskonna ja majanduse arengu eeltingimused A. Smith’i järgi, selle kriitika Riigi rikkuse ja ühiskondliku arengu eeldused: Riigi rikkuse ja ühiskondliku arengu eeldused:  tööviljakuse kasv, mille tagab tööjaotus;  tööviljakuse kasv, mille tagab tööjaotus;  turukonkurents;

    Sotsioloogia
    Majandussotsioloogia kordamisküsimused 2015
    8
    docx

    Majandussotsioloogia kordamisküsimused 2015

    Majandussotsioloogia kordamisteemad ja toetav kirjandus eksamiks valmistumisel (kättesaadav raamatukogust ja osaliselt ka Moodle’st. A.Giddens’i õpikut Sociology võite kasutada nii 2009 kui 2013 väljaannet, vastavalt kättesaadavusele. Pange tähele, et 2013 väljaandes on teemasid veidi rohkem ja seetõttu on peatükid teiste numbritega. Teemade järgi on need aga hõlpsasti leitavad). LOENGUMATERJALIDE põhjal on eksamitöös testiküsimused järgmistel teemadel: 2. Loeng – Ühiskonna areng ja (majandus)sotsioloogia kujunemislugu  Riigi, ühiskonna ja majanduse arengu eeltingimused A.Smith’i järgi, selle kriitika  K.Marx: kuidas mõistis sotsiaalse muutuse seaduspära ning ühiskonna struktuuri põhiolemust; milles seisneb tööjõu võõrandumine; väärtuse käsitlus;  Durkheim: mehhaaniline ja orgaaniline solidaarsus, anoomia;  Weber: sotsiaalse muutuse olemus; kapitalismi põhitüübid; domineerimistüübid; Swedberg, R. (2003/

    Majandus
    Majandussotsioloogia kordamismaterjal
    24
    docx

    Majandussotsioloogia kordamismaterjal

    Sotsioloogia kordamine 2. Loeng – Ühiskonna areng ja (majandus)sotsioloogia kujunemislugu 1. Riigi, ühiskonna ja majanduse arengu eeltingimused A.Smith’i järgi, selle kriitika Arengu eeldus 1: tööviljakuse kasv läbi tööjaotuse, spetsialiseerumise • Töö = algne universaalne vahetusväärtus, määrab kauba hinna • Tööjaotus => vilumus, uued tehnoloogiad, spetsialiseerumine => tööviljakuse kasv, aga ka rutiin, ühekülgsus • Rahvusvaheline tööjaotus => efektiivsus + lõputu kasvumasin: konkurents, tööjaotuse süvenemine, toodangu mahu kasv, laienemine uutele turgudele, tootmise ümberkorraldamine, madalamad hinnad (prognoosis Inglismaa arengut) Arengu eeldus 2: vaba turukonkurents, majanduse eneseregulatsioon • Vaba konkurents kui majandusliku arengu mootor – • Vabanemine riigi seatud piirangutest majandusele • Ratsionaalne isiklik huvi + vaba turg (turu eneseregulatsioon e nähta

    Majandussotsioloogia
    Majandussotsioloogia kordamisküsimused eksamiks
    10
    docx

    Majandussotsioloogia kordamisküsimused eksamiks

    Majandussotsioloogia eksam 2. loeng - Ühiskonna areng ja (majandus)sotsioloogia kujunemislugu 1) Riigi, ühiskonna ja majanduse arengu eeltingimused A.Smith'i järgi, selle kriitika. Majandustegevus (eriti koloniaalmaades) vajas riigilt poliitilist ja militaarset kaitset. Riigi rikkuse ja ühiskondliku arengu eeldused: · tööviljakuse kasv, mille tagab tööjaotus; · turukonkurents; · kollektiivsed hüved tagatud riigi poolt (õiguskord, riigikaitse, avalikud teenused, sh haridus). KRIITIKA: 2) K

    Töökeskkond ja ergonoomika
    Majandussotsoloogia põhjalik eksami materjal
    24
    docx

    Majandussotsoloogia põhjalik eksami materjal

    Majandus ühiskonnas Kultuur – ühiskonna liikmetele iseloomulik eluviis koos nende poolt loodud materiaalsete väärtustega. Majanduskultuur – veendumused, hoiakud ja väärtushinnangud, mis kujundavad üksikisikute, organisatsioonide ja institutsioonide majandulikku tegevust. Väärtused – indiviidi või grupi arusaamad sellest mis on ihaldusväärne, sobiv, õige, vale. Väätused on tugevalt seotud kindla kultuuriga. Sotsialiseerumine – isiksuse kujunemise protsess, mille käigus omandatakse ühiskonnale või grupile omaseid väärtusi, norme, hoiakuid, käitumisstandardeid. Sotsiaalsed rollid – käitumisnormide ja –praktikate kogum, mis seostub kindla sotsiaalse positsiooniga. Rollikonfliktid – kui inimese üks roll on vastuolus teis(t)ega, nii rollidevahelised kui rollisisesed. Identiteet – indiviidi teadmine selle kohta, kes on tema ise ja kes on teised indiviidid. Identiteedi eri vormid: Primaarsed / esmased identiteedi vormid – omandatakse varajases elu

    Majandussotsioloogia
    Sotsioloogia Eksam
    20
    docx

    Sotsioloogia Eksam

    1.KLASSIKUD Adam Smith Riigi rikkuse ja ühiskondliku arengu eeldused: • tööviljakuse kasv • turukonkurents • kollektiivsed hüved tagatud riigi poolt(õiguskord, riigikaitse, avaliku teenused, sh haridus) Vaba turu eeltingimused: • Vaba vahetus ja konkurents • Nähtamatu käsi(lihtsustatud ideaal):liberalism ja individualism kui kapitalistliku majanduse alustalad; kriitika: ebapiisav sotsiaalsete ja majanduslike võimusuhetega arvestamine • Individuaalsete huvide järgmine tasakaalus sotsiaalsete normidega, institutsioonidega • Karl Marx -konfliktiteoorilise suuna rajaja Orgaaniline terviklikkus - arusaam ühiskonnast kui inimkehale sarnasest organismist, kus iga osa täidab oma kindlat funktsiooni Majandusliku sektori tähtsus - majandussüsteem on baas, teised valdkonnad (perekonnamustrid, poliitiline organiseeritus, religioon ja haridussüsteem) on pealisehitus Konflikti roll - pidev võitlus tootmisvahend

    Sotsioloogia
    Majandussotsioloogia eksami kordamisküsimused
    42
    docx

    Majandussotsioloogia eksami kordamisküsimused

    2. Loeng – Ühiskonna areng ja (majandus)sotsioloogia kujunemislugu 1) Riigi, ühiskonna ja majanduse arengu eeltingimused A.Smith’i järgi, selle kriitika o Tööviljakuse kasv läbi tööjaotuse, spetsialiseerumise - Töö = algne universaalne vahetusväärtus, määrab kauba hinna (mitte kuld) - Tööjaotus => vilumus, uued tehnoloogiad, spetsialiseerumine => tööviljakuse kasv. Aga ka rutiin, ühekülgsus - Rahvusvaheline tööjaotus => efektiivsus + lõputu kasvumasin: konkurents, tööjaotuse süvenemine, toodangu mahu kasv, laienemine uutele turgudele, tootmise ümberkorraldamine, madalamad hinnad o Vaba turukonkurents, majanduse eneseregulatsioon - Vaba konkurents kui majandusliku arengu mootor - Vabanemine riigi seatud piirangutest majandusele - Ratsionaalne isiklik huvi + vaba turg (turu eneseregulatsioon e nähtamatu käsi) =

    Majandussotsioloogia




    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun