Ühiskonna enamusega võrreldes piiratud tingimused Tekitab ühiskondliku osalemise vähenemist, jõuetus-ja pettumustunde süvenemist, ühiskonnaelust eemaldumist Kompleksne iseloom; struktuursed ja individuaalsed põhjused Mõju ük toimimisele tervikuna, integreerituna, solidaarsusee o Majanduslik tõrjutus – mitteosalus väärtuste loomises ja tarbimises o Kultuuriline – hariduse puudumine, tahtlik mitteosalus, sallimatus o Tõrjutus sotsiaalsetes suhetes – mitteosalemine kooskonnasuhetes, sotsiaalsete tugisüsteemidepuudumine o Poliitiline – osaluse, informeerituse, tõlgendusoskuse puudumine, võõrandumine o Ruumiline/geograafiline – elupiirkonnast tingitud eraldatus
Mis võivad tulemusi mõjutada`? Ootuste vihjed Topeltpime uuring Põhjalikkus: Kirjeldav ja järeldav statistika Seotus (nt korrelatsioon, kaks muutujat omavahel seotud)või põhjuslikkuse(ühe muutuja muutmine mõjustab teist muutujat) Vaatlus meetod Enese vs teiste strukteerimata pool-stuktrureeritud struktrureeritud Loomulik vs labor Osalus vs mitteosalus Mida mõõta: intervall, kestvus, intensiivsus nt. 5-palli skaalal Eksperiment Põhjus-tagajärg seos Laboratoorne või loomulik eksperiment Nende vahel võrdelmine Kontrollgrupp Eksperimantaalgrupp (grupid) Muutujad: Sõltuv (nt aeg; pole eksperimantaatori kontroli all) Sõltumatu (nt kohvi tarbimine või mitte tarbimine; on eksperimantaatori kontrolli all) Uurimismeetodid:
- sisu - konstrukti Näiv, kriteerium (ennustus, konkureeriv) Tõenäosuslik valim Mittetõenäosuslik valim Ajaline periood: ristlõikeline v läbilõikeline, longitudinaalne, järgnevuslik võrdlus Eksperiment: - Laboratoorne või loomulik eksperiment - Kontrollgrupp vs eksperimentaalgrupp - Sõltuv muutuja ja sõltumatu muutuja Vaatlus - Enese vs teiste - Struktureeritud vaatlus - Pool-struktureeritud - Struktureerimata - Loomulik vs varjatud - Osalus vs mitteosalus Intervjuu - Struktureeritud vaatlus - Pool-struktureeritud - Struktureerimata Test - Objektiivtest (küsimustik, küsitlus) - Projektiivtest Juhtumianalüüs (case study) Uurimiseetika - Eetikakomisjoni luba - Uuritava informeerimine kõikidest võimaliket ohtudest, mis on uurimuses osalemisega seotud - Kirjalik informeeritud nõusolek uuritavalt
(Laekeni indikaatorid) Vaesusriskis grupid kaasajal: pikaajalised töötud, osa-tööga hõivatud,juhutöötajad, vanurid, puudega inimesed, etnilised vähemused, lapsed, naised, ühe vanemaga perekonnad, paljulapselised perekonnad Sotsiaalne tõrjutus - tuleneb komplekssetest protsessidest, mis tingivad indiviidide mittetäisväärtusliku osaluse ühiskonnas; võrdsete võimaluste puudumine ühiskonnaelus osalemiseks • Majanduslik tõrjutus - mitteosalus väärtuste loomises (tööturutõrjutus) ja tarbimises (individuaalne või kollektiivne) • Kultuuriline tõrjutus - hariduse puudumine, tahtlik mitteosalus, sallimatus, ksenofoobia • Tõrjutus sotsiaalsetes suhetes - mitteosalemine kooskonnasuhetes, sotsiaalsete tugisüsteemide puudumine. • Poliitiline tõrjutus - osaluse, informeerituse, tõlgendusoskuse puudumine, võõrandumine
(Laekeni indikaatorid) Vaesusriskis grupid kaasajal: pikaajalised töötud, osa-tööga hõivatud, juhutöötajad, vanurid, puudega inimesed, etnilised vähemused, lapsed, naised, ühe vanemaga perekonnad, paljulapselised perekonnad Sotsiaalne tõrjutus - tuleneb komplekssetest protsessidest, mis tingivad indiviidide mittetäisväärtusliku osaluse ühiskonnas; võrdsete võimaluste puudumine ühiskonnaelus osalemiseks • Majanduslik tõrjutus - mitteosalus väärtuste loomises (tööturutõrjutus) ja tarbimises (individuaalne või kollektiivne) • Kultuuriline tõrjutus - hariduse puudumine, tahtlik mitteosalus, sallimatus, ksenofoobia • Tõrjutus sotsiaalsetes suhetes - mitteosalemine kooskonnasuhetes, sotsiaalsete tugisüsteemide puudumine. • Poliitiline tõrjutus - osaluse, informeerituse, tõlgendusoskuse puudumine, võõrandumine
65+ (24,4%), üksikud pensionärid 47,6% Sotsiaalne tõrjutus kui üldmõiste ja selle erinevad väljendusvormid: sotsiaalne, majanduslik, kultuuriline, poliitiline, ruumiline/geograafiline tõrjutus Sotsiaalne tõrjutus – viitab protsessidele, tänu mille indiviidid ei saa enam täiel määral ühiskonnas osaleda. Teatud indiviididele või gruppidele ei ole samad võimalused, mis enamusel. Sotsiaalne- Majanduslik – mitteosalus väärtuste loomises (tööturutõrjutus) ja tarbimises (individuaalne või kollektiivne) Kultuuriline – hariduse puudumine, tahtlik mitteosalus, sallimatus, ksenofoobia Poliitiline – osaluse, informeerituse, tõlgendusoskuse puudumine, võõrandumine Ruumiline/geograafiline – elupiirkonnast tingitud eraldatus Kirjandus: Giddens, A. (2009) Sociology: ptk 12, 13 Swedberg, R. (2007) Principles of Economic Sociology: lk 477-567 8
- tekitab ühiskondliku osalemise vähenemist, jõuetus- ja pettumustunde süvenemist, ühiskonnaelust eemaldumist; - kompleksne iseloom (probleemide kuhjumine); struktuursed ja individuaalsed põhjused; subjektiivne tajumine - mõju ühiskonna toimimisele tervikuna ja integreerituna, solidaarsusele (NB! Seda mõjutab ka jõukamate gruppide enese-eraldamine ülejäänud ühiskonnast!) Sotsiaalse tõrjutuse avaldumisvorme • Majanduslik tõrjutus - mitteosalus väärtuste loomises (tööturutõrjutus) ja tarbimises (individuaalne või kollektiivne) • Kultuuriline tõrjutus - hariduse puudumine, tahtlik mitteosalus, kogetud sallimatus, ksenofoobia (nt rahvusvähemused) • Tõrjutus sotsiaalsetes suhetes - mitteosalemine kooskonnasuhetes, sotsiaalsete tugisüsteemide puudumine. • Poliitiline tõrjutus - osaluse, informeerituse, tõlgendusoskuse puudumine, võõrandumine
Absoluutne vaesusepiir – füsioloogiline elatusmiinimum Suhteline vaesus – 60% sissetulekute mediaanist leibkonnaliikme kohta Vaesuse määr – vaeste leibkondade osakaal ühiskonnas Sotsiaalne tõrjusus – viitab protsessidele, mille tõttu indiviidid ei saa täiel määral ühiskonnas osaleda (piiratud tingimused võrreldes enamusega, pettumustunde süvenemine, subjektiivne tajumine Avaldumisvormid: Majanduslik – mitteosalus väärtuse loomises ja tarbimises Kultuuriline – hariduse puudumine, tahtlik mitteosalus, sallimatus, ksenofoobia Tõrjutus sotsiaalsetes suhetes – mitteosalemine kooskonnasuhetes, sotsiaalsete tugisüsteemide puudumine Poliitiline: osaluse, informeerituse ja tõlgendusoskuse puudumine, võõrandumine Ruumiline – elupiirkonnast tingitud eraldatus Giddens, A. (2009) Sociology: ptk 11, 12, 13, 15 (vt vastavalt eelpoolnimetatud alateemadele)
indikaatorid). vaesuse riskigrupid - naised, lapsed, eakad, üksi elavad inimesed ja töötud. Sotsiaalne tõrjutus kui üldmõiste ja selle erinevad väljendusvormid: sotsiaalne tõrjutus – tuleneb komplekssetest protsessidest, mis tingivad indiviidide mittetäisväärtusliku osaluse ühiskonnas; võrdsete võimaluste puudumine ühiskonnaelus osalemiseks. sotsiaalse tõrjutuse väljendusvormid: Majanduslik tõrjutus - mitteosalus väärtuste loomises (tööturutõrjutus) ja tarbimises (individuaalne või kollektiivne) Kultuuriline tõrjutus - hariduse puudumine, tõlgendusoskuse puudumine, tahtlik mitteosalus, sallimatus, ksenofoobia Tõrjutus sotsiaalsetes suhetes - mitteosalemine kooskonnasuhetes, sotsiaalsete tugisüsteemide puudumine Poliitiline tõrjutus - osaluse, informeerituse puudumine, võõrandumine
- ootuste vihjed - topeltpime uuring (osaleja ja ka uurija ei tea, millisesse gruppi uuringualused kuuluvad) PHJUSLIKKUS - kirjeldav ja jreldav statistika - he muutuja muutmine mjutab teist muutujat ehk ks nhtustest (phjus) tingib teist (tagajrg) (- seotus kaks muutujat on omavahel seotud, korrelatsioon vastastikune seos, mis thistab kahe vi enama objekti seost) VAATLUS enese VS teiste - struktureerimata - pool-struktureeritud - struktureeritud loomulik VS labor osalus VS mitteosalus m`ta - intervall - kestus - intensiivsus (nt 5-palli skaalal) EKSPERIMENT - phjus-tagajrg seos - laboratoorne vi loomulik - kontrollgrupp - eksperimentaalgrup(p/id) MUUTUJAD - sltuv (nt aeg, mis pole eksperimentaatori kontrolli all) - sltumatu (nt kohvi tarbimine vi mitte tarbimine, mis on eksperimentaatori kontrolli all) UURIMISMEETODID - intervjuu (struktureeritud, pool-struktureeritud, struktureerimata) - test (objektiivtest nt ksimustikud, projektiivtest varjatud omadused)
11) Sotsiaalne tõrjutus kui üldmõiste ja selle erinevad väljendusvormid: sotsiaalne, majanduslik, kultuuriline, poliitiline, ruumiline/geograafiline tõrjutus sotsiaalne tõrjutus tuleneb komplekssetest protsessidest, mis tingivad indiviidide mittetäisväärtusliku osaluse ühiskonnas; võrdsete võimaluste puudumine ühiskonnaelus osalemiseks. sotsiaalse tõrjutuse väljendusvormid: Majanduslik tõrjutus - mitteosalus väärtuste loomises (tööturutõrjutus) ja tarbimises (individuaalne või kollektiivne) Kultuuriline tõrjutus - hariduse puudumine, tõlgendusoskuse puudumine, tahtlik mitteosalus, sallimatus, ksenofoobia Tõrjutus sotsiaalsetes suhetes - mitteosalemine kooskonnasuhetes, sotsiaalsete tugisüsteemide puudumine Poliitiline tõrjutus - osaluse, informeerituse puudumine, võõrandumine
65+ (24,4%), üksikud pensionärid 47,6% *Sotsiaalne tõrjutus kui üldmõiste ja selle erinevad väljendusvormid: sotsiaalne, majanduslik, kultuuriline, poliitiline, ruumiline/geograafiline tõrjutus Sotsiaalne tõrjutus viitab protsessidele, tänu mille indiviidid ei saa enam täiel määral ühiskonnas osaleda. Teatud indiviididele või gruppidele ei ole samad võimalused, mis enamusel. Sotsiaalne- Majanduslik mitteosalus väärtuste loomises (tööturutõrjutus) ja tarbimises (individuaalne või kollektiivne) Kultuuriline hariduse puudumine, tahtlik mitteosalus, sallimatus, ksenofoobia Poliitiline osaluse, informeerituse, tõlgendusoskuse puudumine, võõrandumine Ruumiline/geograafiline elupiirkonnast tingitud eraldatus 7. Loeng Tarbimisühiskond *Erinevad lähenemised tarbimisele ning nende peamised erinevused
kohta (riigiti erinev) Vaesuse määr/vaesusrisk vaeste leibkondade osakaal ühiskonnas Suurem tõenäosus tänapäeval vaeseks osutuda: töötud, vanurid, haiged/erivajadustega, etnilised vähemused, lapsed, naised, üksikvanemad, suurpered Sotsiaalse tõrjutuse protsessid, mille tõttu indiviidid ei saa täielikult ühiskonnas osaleda, tekitab ühiskondliku osalemise vähenemise Majanduslik tõrjutus mitteosalus väärtuste loomises (tööturutõrjutus) ja tarbimises (individuaalne ja kollektiivne) Kultuuriline tõrjutus hariduse puudumine, tahtlik mitteosalus, sallimatus Tõrjutus sotsiaalsetes suhetes mitteosalemine kooskonnasuhetes, sotsiaalsete tugisüsteemide puudumine Poliitiline tõrjutus osaluse, informeerituse, tõlgendusoskuse puudumine, võõrandumine Ruumiline/geograafiline tõrjutus elupiirkonnast tingitus eraldatus
omavaheline väärkohtlemine. Registreeritud peretüli teateks loetakse politseisse laekunud ning politsei infosüsteemi POLIS kantud teated, kus esmase põhjalikult kontrollimata info kohaselt on tegemist peretüliga. Peretüli teate liigiks märgitakse: a) peretüli lapse osalusega, b) lapse osaluseta, c) probleemne pere (märgitakse siis, kui tegemist on esmase infoga ja ei ole teada lapse osalus või mitteosalus). Tabel 1. Kehaliste väärkohtlemine perekonnas Sündmuse liik 2005 2006 2007 2008 Peretüli (lapse osaluseta) 243 282 378 246 Vägivald lapse suhtes 197 235 288 400 Peretüli (lapsega) 96 115 119 111 Probleemne pere 245 92 31 43 ... Kehalise väärkohtlemise 2697 2955 3597 4354 juhtumid kokku
ühiskonnaelust eemaldumist - kompleksne iseloom (probleemide kuhjumine); struktuursed ja individuaalsed põhjused; subjektiivne tajumine - mõju ühiskonna toimimisele tervikuna, integreerituna, solidaarsusele (NB! Ka jõukamate gruppide enese-eraldamine ülejäänud ühiskonnast) o Sotsiaalse tõrjutuse avaldumisvorme: - Majanduslik tõrjutus - mitteosalus väärtuste loomises (tööturutõrjutus) ja tarbimises (individuaalne või kollektiivne) - Kultuuriline tõrjutus - hariduse puudumine, tahtlik mitteosalus, sallimatus, ksenofoobia - Sotsiaalne tõrjutus - mitteosalemine kooskonnasuhetes, sotsiaalsete tugisüsteemide puudumine. - Poliitiline tõrjutus - osaluse, informeerituse, tõlgendusoskuse puudumine, võõrandumine
ühiskonnas; võrdsete võimaluste puudumine ühiskonnaelus osalemiseks. ühiskonnas; võrdsete võimaluste puudumine ühiskonnaelus osalemiseks. Tõrjutuse avaldumisvormid: Tõrjutuse avaldumisvormid: Majanduslik tõrjutus – mitteosalus väärtuste loomises (tööturutõrjutus) ja tarbimises Majanduslik tõrjutus – mitteosalus väärtuste loomises (tööturutõrjutus) ja tarbimises (individuaalne või kollektiivne) (individuaalne või kollektiivne)
vastastikune seos ehk suhteseos ) r , Küsimustikes: sisemine konsistentsus Cronbachi alfa 6. Valiidsus: Väline, Ökoloogiline, Sisu, Konstrukti: Näiv, Kriteerium (ennustus, konkureeriv) 7. Psühholoogia uurimismeetodid – eksperiment: Laboratoorne või loomulik eksperiment, Kontrollgrupp, Eksperimentaalgrupp, Sõltuv muutuja, Sõltumatu muutuja. vaatlus: Enese vs teiste, Struktureeritud vaatlus, Pool-struktureeritud, Struktureerimata, Loomulik vs labor, Osalus vs mitteosalus, Mida mõõta: Intervall, Kestus, Intensiivsus nt 5-palli skaalal Intervjuu: Struktureeritud, Poolstruktureeritud, Struktureerimata. Küsimustik: Objektiivtest (nt küsimustik), Projektiivtest, Küsitlus. Juhtumi analüüs: (case study) 8. W.Wundt ja teadusliku psühholoogia sünd. W. Wundt rajas esimese eksperimentaalpsühholoogia labori 1879.aastal Leipzigi ülikoolis. Uuriti: kuidas erinevad ravimid (nt kofeiin) mõjutavad vaimseid protsesse? (E
Kriteerium (ennustus, konkureeriv) Ajaline periood · Ristlõikeline /läbilõikeline · Longitudinaalne · Järgnevuslik võrdlus Eksperiment · Laboratoorne või loomulik eksperiment · Kontrollgrupp vs eksperimentaalgrupp · Sõltuv muutuja ja sõltumatu muutuja Vaatlus · Enese vs teiste · Struktureeritud vaatlus · Pool-struktureeritud · Struktureerimata · Loomulik vs varjatud · Osalus vs mitteosalus Uurimismeetodid · Intervjuu Struktureeritud Poolstruktureeritud Struktureerimata · Test Objektiivtest (nt küsimustik, küsitlus) Projektiivtest · Juhtumianalüüs (case study) W.Wundt ja teadusliku psühholoogia sünd W. Wundt rajas esimese eksperimentaalpsühholoogia labori 1879.aastal Leipzigi ülikoolis. Ta oli strukturalist.
ühiskonnaelust eemaldumist; kompleksne iseloom (probleemide kuhjumine); struktuursed ja individuaalsed põhjused; subjektiivne tajumine mõju ühiskonna toimimisele tervikuna ja integreerituna, solidaarsusele (NB! Seda mõjutab ka jõukamate gruppide enese-eraldamine ülejäänud ühiskonnast!) Sotsiaalse tõrjutuse avaldumisvorme Majanduslik tõrjutus - mitteosalus väärtuste loomises (tööturutõrjutus) ja tarbimises (individuaalne või kollektiivne) Kultuuriline tõrjutus - hariduse puudumine, tahtlik mitteosalus, kogetud sallimatus, ksenofoobia (nt rahvusvähemused) Tõrjutus sotsiaalsetes suhetes - mitteosalemine kooskonnasuhetes, sotsiaalsete tugisüsteemide puudumine. Poliitiline tõrjutus - osaluse, informeerituse, tõlgendusoskuse puudumine, võõrandumine
Poliitiline tõrjutus indiviidide pidev osalus poliitikas on liberaalse demokraatia põhialus. Poliitikas osalemine eeldab mobiilsusvõimet, ajaressursi olemasolu ja informatsiooni kättesaadavust, rääkimata selle tõlgendusoskusest. Sotsiaalne tõrjutus võimaluste puudumine elada täisväärtuslikku elu konkreetses kooskonnas. Sotsiaalne tõrjutuse põhjused: sotsiaalse tugisüsteemi puudumine ja subjektne tahtlik mitteosalus. Sotsiaalse tõrjutus esineb: * Allakäinud eluasemesituatsioonis (ebakvaliteetne eluase ja naabruskond) * Noorte tõrjutusena (tööturul, piiratud haridus- ja harrastusvõimalused) * Maapiirkondade tõrjutusena (piiratud ja ebakvaliteetsed kaubad, teenused, informatsioon) * Kodutusena Loengumärkmed 14 GLOBALISEERUMINE Katrin Paadam Sotsioloogid määratlevad globaliseerumisena protsessi, mis intensiivistab maailmaulatuslikke sotsiaalseid suhteid ja nende vastastikust sõltuvust.
Mittetõenäosuslik valim – mugavusvalim, kvootvalim, eesmärgipäranevalim, dimensionaalne, lumepalli meetod, vabatahtlikkus. Eksperiment – laboratoorne v loomulik, kontrollgrupp, eksperimentaalgrupp, sõltuv muutuja, sõltumatu muutuja. Vaatlus - enese või teiste, struktureeritud vaatlus, pool struktureeritud vaatlus, struktureerimata. Loomulik vs labor – erinevad keskkonnad Osalus v mitteosalus – kõrvaltvaataja v kõrvaltvaatleja Mida mõõta – intervall, kestus, intensiivsus nt. 5 palli skaalal. - Uurimismeetodid – - Intervjuu - Struktureeritud – räägime mis tuleb - Poolstruktureeritud - osaliselt ettevalmistatud - Struktureerimata – korralikult etteantud Test: - Objektiivtest – hästi kontrollitud - Projektiivtest – on rohkem juttu
kasutatav, kuid ka kõige suuremate puudustega, kui silmas pidada loodusteaduslikuletraditsioonile rajatud psühholoogiat. Vaatleja ja vaadeldav langevad kokku. Välise ehk (teiste) vaatlus ehk ekstrospektsioon on teiste inimeste välise käitumise jälgimine. See on eelnevaga võrreldes objektiivsem. Struktureerimata Pool-strukteeritud Strukteeritud Loomulik vs labor Osalus vs mitteosalus Mida mõõta - Intervall - Kestus - Intensiivsus nt 5-palli skaalal Eksperiment • Põhjuse ja tagajärje seos • Laboratoorne või loomulik eksperiment • Kontrollgrupp • Eksperimentaalne grupp (grupid) • Muutujad -Sõltuv (nt aeg pole eksperimentaatori kontrolli all) 2 3
annaabi.ee 
