(kunst kui) objekt/lõpetatud töö (kunst kui) protsess/happening/performance loomine/terviklikkus taasloomine/dekonstruktsioon zanr/piir tekst/intertekst valik kombineerimine üldkeel individuaalne keel määratletus ebamäärasus romantism/sümbolism patafüüsika/dadaism vorm (konjuktiivne, suletud) antivorm (disjunktiivne,avatud) meisterlikkus kurnatus distants osalus kreatsioon/totalitaarsus dekreatsioon/dekonstruktsioon
liiga suur. 4.Põhimõisted-statistika on informatsioon kogumikest,praktiline tegevus infor. Hankimiseks.statistika on teadus,mis täpsustab metoodika. 7.Millised on olemas vaatlused?Nende teadlikus ja objektiivsus. Vaatluse liigid.1.vaatluse otstarbe järgi,vaatluse sageduse j,vaatlusobjekti hõlmamise täielikkuse j, andmete hankimise protseduuri j,vaatluse korralduse j.vaatluse teaduslikkuse tagamise nõuded- eesmärgikindlus,uuritavate tunnuste täpne määratletus,kriitilise momendi valik,uuritavate tunnuste minimaalsus,võrdse pikkusega ajavahemike tagant jt. 9.Absoluut- ja suhtarvud-kõik suurused jagunevad absoluutseteks ja suhtelisteks,absoluutsuurused on tunnetuslikult primaarsed.nad on otseselt loendatavad v mõõdetatavad(summa,raskus,kaugus).suhtelised suurused on abstarktsemad,neid saab mõõta vaid absoluutsuuruste kaudu.(sõidukiirus,tööviljakus).absoluutsete ja suhteliste suuruste väärtusi väljendavad aboluut-ja suhtarvud
Ületamine Kuritarvitamine KAALUTLUSREEGLID Reegel 1: Kaalutlusõiguslik alus. Reegel 2: Kooskõlas volituse piiridega Reegel 3: Kooskõlas normi eesmärgi ning õiguse üldpõhimõtetega. Reegel 4: Olulisi asjaolusid arvestades ja põhjendatud huve kaaludes. INDIVIDUAALSE JA ÜLDISE DISKRETSIOONI TEOSTAMINE Üksikjuhul- õige otsustus. Üldine- kaalutlusõiguse ühtne käsitlemine Võrdse kohtlemise põhimõte Tegevusruumi määratletus Meetmete programmi väljatöötamise võimalus Eesmärk suunatud tüüpolukorrale KUIDAS KASUTADA 1) olukord, mis vajab õiguslikku lahendust 2) õigusliku küsimuse püstitamine 3) tuleb leida õiguslik alus NÄIDE 1 PPVS §33 3 lg 1 Politsei võib kasutada kõrgendatud ohu tõrjumiseks tulirelva, kui ohu tõrjumine muu vahetu sunni vahendiga ei ole võimalik või ei ole õigel ajal võimalik, ning arvestusega, et tulirelva kasutamisel
Infosüsteem Infosüsteem on asutuse, ettevõtte, omavalitsuse, riigi, organisatsiooni jne teabe säilitamiseks ja töötlemiseks mõeldud süsteem. Eesti entsüklopeedia järgi on infosüsteem informatsiooni, selle töötlemist käsitlevate reeglite ja vajalike vahendite kompleks. Süsteemiteooriast lähtudes on infosüsteem omavahel seotud andmeobjektide mitteamorfne, terviklik kogum. Oluline on infosüsteemi seotus teiste süsteemidega (liidesed ehk sisendid ja väljundid), määratletus (reeglitele alluvus, ennustatavus) ja mittetäielikkus. Elektrooniliste seadmete rakendamisel võib infosüsteemiks nimetada ka rakendusprogrammide hulka, mille abil saab lahendada teabe töötlemisega seotud ülesandeid. Selliste rakendusprogrammide loomist nimetatakse tarkvaraarenduseks. Tervise infosüsteem Eesti tervise infosüsteem (TIS) koosneb neljast põhiosast: digitaalne terviselugu, digitaalne ravijärjekordade registratuur (digiregistratuur), digipilt, digiretsept.
Pere ül on jälgida ja toetada ning hoida usaldus sidet. · Täiseas - loob inimene uue perek. Vanemate toetus aitab tal oma lapsi kasvatada. Hakkab tunnetama põlvkondade sidet. · Vanemaseas - uus roll vanaemana. Perekond on elumõte. Üritab edasi anda oskusi ja elutarkusi. Registreeritud abielu - kooselu, mille ühiskond on tunnistanud kehtivaks. +Tagab perele moraalse ja majandusliku turvatunde, kaitstud lahutuse ja õnnetuse korral -puudus on olukorra lõplik määratletus. Ühendus kogu eluks võib olla psüühiliselt ahistav, eriti mehele Vabaabielu - perekond elab koos, kuid seaduse silmis seda perekonda ei eksisteeri +kooseluvorm annab abikaasadele valikuvabaduse, võib aidata perekonnal püsida. -alateadlik kindlustunne, kaitsetus ootamatute olukordade puhusurm, lahkuminek) lastel pole turvalisus tagatud Ühe vanemaga perek - on tekkinud kas planeeritult või siis planeerimata +vanem osutab laspesle rohkem tähelepanu. Pole vanemate konflikte mis
ja kommete teisenemist.Eri perekonnavormid tulenevad inimeste vajadustest. Ükski vorm pole üdini ning kõigile hea ja sobiv, tähtis on leida endale õige. Registreeritud abielu kooselu, mille ühiskond on tunnistanud kehtivaks. + See perekonnavorm garanteerib seaduste abil pereliikmete moraalse ja majan- dusliku turvatunde, tagab võrdsed õigused ja kohustused mõlemale vanemale; -5 Puuduseks on osutunud olukorra lõplik määratletus; ühendus võib olla psüühi- liselt ahistav, eriti mehele. Vabaabielu - perekond elab koos, kuid seaduse silmis seda perekonda ei eksisteeri. + See kooseluvorm annab abikaasadele valikuvabaduse. - Puuduseks on alateadlik kindlusetustunne, aga ka kaitsetus ootamatute olukor- dade puhul. Laste turvalisus ei ole seadustega tagatud. Ühe vanemaga perekond on tekkinud kas planeeritult, või siis planeerimatult.
lähteandmete komplektile (sisend) ning ta annab teatava resultaadi (väljund). Kui algoritm lõpetab töö (peatub) mistahes sisendi korral, siis nim. seda kõikjal määratud algoritmiks, vastasel juhul osaliseks algoritmiks. Kui algoritmi mistahes sammu täitmise järel on üheselt määratud, milline on järgmine samm, siis nim. algoritmi determineeritud algoritmiks. Algoritmi iseloomustamiseks kasutatakse järgmisi mõisteid: Määratletus (sammud on lõplikud ja üheselt määratud). Kirjelduse lõplikkus (algoritm on kirjeldatav lõpliku arvu sammudega). Universaalsus (lahendab probleemide klassi: sisend -> väljund ). Keerukus (efektiivsus, kas lõpetamise aeg ja/või mälumaht on praktilised). Algoritmi formaalsed (matemaatilised) esitused (samaväärsed): Turingi masin, 1936-37 lambda-arvutus (Church), 1941 Posti süsteemid, 1943 Markovi algoritmid, 1951
lähteandmete komplektile (sisend) ning ta annab teatava resultaadi (väljund). Kui algoritm lõpetab töö (peatub) mistahes sisendi korral, siis nim. seda kõikjal määratud algoritmiks, vastasel juhul osaliseks algoritmiks. Kui algoritmi mistahes sammu täitmise järel on üheselt määratud, milline on järgmine samm, siis nim. algoritmi determineeritud algoritmiks. Algoritmi iseloomustamiseks kasutatakse järgmisi mõisteid: Määratletus (sammud on lõplikud ja üheselt määratud). Kirjelduse lõplikkus (algoritm on kirjeldatav lõpliku arvu sammudega). Universaalsus (lahendab probleemide klassi: sisend -> väljund ). Keerukus (efektiivsus, kas lõpetamise aeg ja/või mälumaht on praktilised). Algoritmi formaalsed (matemaatilised) esitused (samaväärsed): Turingi masin, 1936-37 lambda-arvutus (Church), 1941 Posti süsteemid, 1943 Markovi algoritmid, 1951
). Programm on tegevusjuhend, mis on teostile üheselt mõistetav ning viib püstitatud eesmärgi saavutamisele. Programm on algoritmi realisatsioon konkreetse teosti jaoks. Tavaliselt peame teosti all silmas arvutit, aga miks mitte näiteks ka robotit või pesumasinat... Algoritmi iseloomustamiseks kasutatakse järgmisi mõisteid: · Korrektsus (algoritm lahendab "õiget" ülesannet, tulemus vastab spetsifikatsioonile). · Määratletus (sammud on lõplikud ja üheselt määratud). · Kirjelduse lõplikkus (algoritm on kirjeldatav lõpliku arvu sammudega). · Peatuvus. Töö lõpetamine mistahes sisendi korral - kõikjal määratud algoritm. Osaline e. "poollahenduv" algoritm kas annab tulemuse või ei lõpeta tööd. · Determinism (samade algandmete korral vastus sama, lahenduskäik on korratav) vs. mittedeterminism (näit. "tõeline" juhuarvude generaator).
kandideerides, vabatahtlikuna, kampaaniat korraldades kontakteerumine saadikute või ametnikega mõjutamine: lobby osalemine poliitilistes erakondadesja liikumistes Kollektiivne käitumine: Institutsioonidevälised reaktsioonid ühiskonnas toimuvale: Organisatsiooniline spontaansus vs struktureeritus, Lühiajaline vs pikaajaline suunitletus, Eesmärkide väljenduslikkus vs vahendlikkus, Motiivide määratletus vs puudumine. Kollektiivse käitumise põhjendused:Ratsionaalse valiku teooria, Emotsionaalse nakkuse mudel, Mobiliseerivad tegurid. Kollektiivse käitumise vormide näited Isetekkimise vormid: massihüsteeria, paanika, hullus, moenarrus, mood Rahvahulgad: juhuslik hulk, pikett, meeleavaldus, demonstratsioon, ekspressiivne hulk, konventsionaalne hulk. Poliitikas osalejate tüübid: Revolutsionäärid, Protestijad, Parteiaktivistid, Kogukonnaaktivistid,
kasutades. Algoritmi rakendatakse teatavale lähteandmete komplektile (sisend) ning ta annab teatava resultaadi (väljund). Kui algoritm lõpetab töö (peatub) mistahes sisendi korral, siis nim. seda kõikjal määratud algoritmiks, vastasel juhul osaliseks algoritmiks. Kui algoritmi mistahes sammu täitmise järel on üheselt määratud, milline on järgmine samm, siis nim. algoritmi determineeritud algoritmiks. Algoritmi iseloomustamiseks kasutatakse järgmisi mõisteid: Määratletus (sammud on lõplikud ja üheselt määratud). Kirjelduse lõplikkus (algoritm on kirjeldatav lõpliku arvu sammudega). Universaalsus (lahendab probleemide klassi: sisend -> väljund ). Keerukus (efektiivsus, kas lõpetamise aeg ja/või mälumaht on praktilised). Algoritmi formaalsed (matemaatilised) esitused (samaväärsed): Turingi masin, 1936-37 lambda-arvutus (Church), 1941 Posti süsteemid, 1943 Markovi algoritmid, 1951
sotsiaalhoolekandeprogrammides osalemisel. o Sooline tõrjutus – traditsioonilised rollijaotused kodus/koduste tööde mitteväärtustamine, töö tasustamine 8. Loeng – Turg ja raha Traditsiooniline ja modernne turg: põhiomadused ja –erinevused o Traditsiooniline turg Nähtav avalik sündmus Ruumiline ja ajaline määratletus Spetsiifiline ruumiline, sotsiaalne ja kultuuriline struktureeritus Võimaldab erinevat vahetustegevust ja interaktsioone Turu sotsiaalne kesksus: koondab erineva staatuse, huvide ja ihadega tegutsejaid Vahetustegevus toimub lokaalsete kultuuriliste, sotsiaalsete ja poliitiliste suhete kontekstis. o Turuplatsilt modernse turuni
• Institutsionaalne tõrjutus - – avaliku ja erasektori institutsioonide taandumine tõrjututest, raskused sotsiaalhoolekandeprogrammides osalemisel, avalike teenuste ja koolituse saamisel. • Subjektiivselt tajutud tõrjutus • Tõrjutuse / eraldatuse erijuhtum, uus trend – rikkad-kuulsad 5. TURG. RAHA Traditsiooniline turg: • nähtav avalik sündmus, ruumiline ja ajaline määratletus • spetsiifiline struktureeritus, erinevad vahetustehingud • reguleeritus, vahetu suhtlus, läbipaistvad vahetussuhted Modernne turg: • abstraktne ja kontsetuaalne ruum • keerukad tootmis- ja tarbimisahelad • vahendatud suhtlus ja dereguleeritus(vaba turg) Iseloomuomadused: • Jagatud turukultuur: suhtlust suunavad normid ja ootused,tegutesmis- ja suhtlustavad; vajalik sotsialiseerumine; formaalsedja informaalsed reeglid
• Institutsionaalne tõrjutus - – avaliku ja erasektori institutsioonide taandumine tõrjututest, raskused sotsiaalhoolekandeprogrammides osalemisel, avalike teenuste ja koolituse saamisel. • Subjektiivselt tajutud tõrjutus • Tõrjutuse / eraldatuse erijuhtum, uus trend – rikkad-kuulsad 5. TURG. RAHA Traditsiooniline turg: • nähtav avalik sündmus, ruumiline ja ajaline määratletus • spetsiifiline struktureeritus, erinevad vahetustehingud • reguleeritus, vahetu suhtlus, läbipaistvad vahetussuhted Modernne turg: • abstraktne ja kontseptuaalne ruum • keerukad tootmis- ja tarbimisahelad • vahendatud suhtlus ja dereguleeritus(vaba turg) Iseloomuomadused: • Jagatud turukultuur: suhtlust suunavad normid ja ootused, tegutsemis- ja suhtlustavad; vajalik sotsialiseerumine; formaalsed ja informaalsed reeglid
ksenofoobia Tõrjutus sotsiaalsetes suhetes – mitteosalemine kooskonnasuhetes, sotsiaalsete tugisüsteemide puudumine Poliitiline: osaluse, informeerituse ja tõlgendusoskuse puudumine, võõrandumine Ruumiline – elupiirkonnast tingitud eraldatus Giddens, A. (2009) Sociology: ptk 11, 12, 13, 15 (vt vastavalt eelpoolnimetatud alateemadele) VIII Loeng – Turg ja raha Traditsiooniline turg Nähtav avalik sündmus Ruumiline ja ajaline määratletus Spetsiifiline ruumiline, sotsiaalne ja kultuuriline struktureeritus Võimaldab erinevat vahetegevust ja interaktsioone Koondab erineva staatuse, huvide ja ihadega tegutsejaid Vahetustegevus toimub lokaalsete, kultuuriliste, sotsiaalsete ja poliitiliste suhete kontekstis Turuplatsilt modernse turuni Konkreetne lokaalsus -> abstraktne ja kontseptuaalne ruum Läbipaistvad vahetussuhted -> keerukad tootmis- ja tarbimisahelad
5. Kõiki inimeste ühistegevuse tulemusi hõlmav mõiste. Kultuur = antud ühiskonnas (grupis) omaks võetud kujutluste, väärtuste, materiaalse ja vaimse tegevuse mooduste ning käitumismallide kogum, mis on objektiveeritud esemeliste tegevusvahendite või märgisüsteemide kujul, ja mida edastatakse järeltulevale põlvkonnale ning teistele ühiskondadele (gruppidele). 4. Hälbiv toimimine, hälbivuse sotsiaalne määratletus, sotsioloogilised seletused HÄLBIV TOIMIMINE - ühiskonna (grupi) kultuurile iseloomulikele tegevusmoodustele ja käitumismallidele mittevastav toimimine, millega inimene kahjustab selle ühiskonna (grupi) liikmete huve. Konformsus. /A: 201-205/ , /AU: 176-180/, /HMS: 86-91/ Hälbelised karjäärid /HMS: 98- 101/ HÄLBIVA TOIMIMISE PÕHJUSED BIOLOOGILISED SELETUSED - kuritegelik näotüüp, kehaehitus, pärilikkus.
sünteesivad teadused (biokeemia, sotsiaalpsühholoogia jm.). Teadus on üha enam teenus. 10. Riik ja rahvus: -tööstuseelses maailmas palju rahvaid hõlmavad impeeriumid -tööstuslik-modernne maailm rahvusriigid -postmodernne maailm globaliseerumine viib ühtse lääneliku maailmakultuurini või säilib mitmekultuuriline maailm (kus eripära peab olema kommunikatiivne ja müüdav). 7. Hälbiv toimimine, hälbivuse sotsiaalne määratletus, sotsioloogilised seletused HÄLBIV TOIMIMINE - ühiskonna (grupi) kultuurile iseloomulikele tegevusmoodustele ja käitumismallidele mittevastav toimimine, millega inimene kahjustab selle ühiskonna (grupi) liikmete huve. Konformsus. HÄLBIVA TOIMIMISE PÕHJUSED BIOLOOGILISED SELETUSED - kuritegelik näotüüp, kehaehitus, pärilikkus. PSÜHHOLOOGILISED SELETUSED - isiksuse arenguhäired, S. Freud. KULTUROLOOGILISED SELETUSED (funktsionalism) - ühiskonna suhtes hälbiv
(nt: ei avaldaks ärisaladust, ei annaks üle valdavat eset muudele isikutele) Lepingu sõlmimine kokkuleppe saavutamise hetkest. Eelduslikult võib leping olla suuline kui seadusest ei tule kindlat vorminõuet. Pakkumus on lepingu sõlmimise ettepanek, mis on piisavalt määratletud ja väljendab pakkumuse esitaja tahet olla ettepanekule nõustumuse andmise korral sõlmitava lepinguga õiguslikult seotud. Tunnused: ettepanek ehk tahteavaldus, piisav määratletus, õiguslik seotus LEPINGU VORM lepingut võib sõlmida suuliselt, kirjalikult või mistahes vormis kui seadus ei ole kehtestanud lepingu kohustuslikku vormi. Notariaalne tõestamine notar tõestab isiku tegeliku tahte. (kas isik saab aru, kas on nõus jne) Eelleping pooled on kokku leppinud, et nad sõlmivad tulevikus mingi kindla lepingu. Lepingulised kohustused võivad olla kindlates lepingutes, võib tuleneda ka olemusest ja eesmärgist.
õa. Sissejuhatus 1. Geograafia kui kommertsteadus. Positivism geograafias: Pärast Teist maailmasõda, kvantitatiivne geograafia, mille eelduseks oli: · Kogunenud oli piisav hulk andmeid · Tekkis vajadus andmete süstematiseerimise järele · Hakati kasutama arvuteid · Kogu protsessi jaoks oli olemas teaduslik alus positivistlik teadusfilosoofia- ja metodoloogia. Positivistlik teadusfilosoofia ja metodoloogia. · Positivismi keskne väide on teaduse määratletus empiiriliste küsimustega. · Tõeline teadmine põhineb ainult vaadeldavatel ja mõõdetavatel faktidel ning nende võrdlemisel. · P-i kohaselt on puhas teadus väärtushinnangutest vaba, neutraalne ja objektiivne. · Positivistlik teadusfilosoofia rõhutas loodus-ja ühiskonnateaduste ühtsust ning seadis teaduse eesmärgiks seletamise ja ennustamise. · Geograafide ülesandeks sai ruumiliste seaduspärasuste avastamine ning ruumimudelite konstrueerimine
organisatsiooniliselt iseseisev). Ministeerium on tema valitsemisalas olevate ametite ja inspektsioonide ning muude riigiasutuste kõrgemalseisev organ, teisalt on tema kõrgemalseisvaks organiks Vabariigi Valitsus (vt ülal p 3: koht haldusorganite süsteemis). Siseministeeriumi pädevus on määratletud Vabariigi Valitsuse seaduses, Siseministeeriumi põhimääruses, aga ka muudes õigusaktides - näiteks kohanimeseaduse §-s 26 (vt ülal p 3: pädevuse õiguslik määratletus). Samas vt ka HALDUSMENETLUSE SEADUSE § 8: “Haldusorgan (1) Haldusorgan on seadusega, selle alusel antud määrusega või halduslepinguga avaliku halduse ülesandeid täitma volitatud asutus, kogu või isik. (2) Haldusorganisiseselt määratakse isikud, kes tegutsevad haldusmenetluses haldusorgani nimel, kui seaduses või määruses ei ole sätestatud teisiti.” Siit järeldub, et: 1) Haldusorgani pädevus määratakse kindlaks õigusaktides, näiteks seaduses, määruses või
Sissejuhatus 1. Geograafia kui kommertsteadus. Positivism geograafias: Pärast Teist maailmasõda, kvantitatiivne geograafia, mille eelduseks oli: Kogunenud piisav hulk andmeid Tekkis vajadus andmete süstematiseerimise järele Hakati kasutama arvuteid Kogu protsessi jaoks oli olemas teaduslik alus positivistlik teadusfilosoofia- ja metodoloogia. Positivistlik teadusfilosoofia ja metodoloogia. Positivismi keskne väide on teaduse määratletus empiiriliste küsimustega. Tõeline teadmine põhineb ainult vaadeldavatel ja mõõdetavatel faktidel ning nende võrdlemisel. P-i kohaselt on puhas teadus väärtushinnangutest vaba, neutraalne ja objektiivne. Positivistlik teadusfilosoofia rõhutas loodus-ja ühiskonnateaduste ühtsust ning seadis teaduse eesmärgiks seletamise ja ennustamise.
Need normid kehtivad üksnes organisatsiooni liikmete suhtes. Täna päeval kontrollitakse organisatsiooni tegevuse ja korra riigis kehtiva seadusandlusega. Üks osa nendest on vabatahtlikult kujunenud (poliitilised erakonnad) teine osa on riigi poolt asutatud, aga ka vabatahtlikult (kaitseliit) Õigus normid on riigi poolt kehtestatud üldise iseloomuga, üldkohustuslik ja formaalselt määratletud käitumisreeglid, mille täitmine on garanteeritud riigi sunni jõuga. Formaalne määratletus tähendab seda, et on formuleeritud seaduses käitumise üldised tunnused, tänu sellele on võimalik kuriteole panna karistuse. 20. Normatiivne reguleerimine on ühiskonna suhete mõjutamine sotsiaalsete normide abil. Normatiivse reguleerimise tulemusel kujunevad välja ühiskondlikud suhted ja ühiskondlik sotsiaalne kord. Õiguslik reguleerimine on ühiskondlike suhete mõjutamine õiguse abil. See toimub õigusliku reguleerimise mehhanismi abil.
sotsiaalne norm. · Õigusnormi üldtunnused, mis iseloomustavad teisigi norme: 1. Üldisus e. Üldistatus , abstraktsus; õigusnorm pole loodud üksikisiku jaoks, vaid on abstraktne käitumisetalon. 2. üldkohustuslikkus käitumise viimine vastavusse õigusnormiga, milles on ka ühiskond kokku leppinud nt. liiklus. 3. formaalne määratletus normid on kirja pandud. · Õigusnormi eritunnused, mis teevadki normist õigusnormi: 1. loomine riigi poolt 2. garanteerimine riigi poolt · ÕIGUSNORM ON PIDAMISNORM!!! · Igal õigusnormil on olemas oma loogiline struktuur. · Õigusnorm: hüpotees ja dispositsioon loogika; sanktsioon garanteerimise mehhanism. · Õigusnormi ettekirjutuslik ja loogiline struktuur ei lange kokku.
Erinevad keerukusklassid. Algoritm on mingi meetod probleemi lahendamiseks, mida saab realiseerida arvutiprogrammi abil. Algoritm peab olema määratud nii täpselt, et seda suudaks täita isegi arvuti. Täidetavaid samme ei tohi olla liiga palju. Algoritm peab lahendama ülesande õigesti erinevate sisendandmete korral. Algoritmi 5 olulist omadust: 1. Lõplikkus. Algoritmi töö peab lõppema peale lõpliku arvu sammude läbimist. 2. Määratletus. Algoritmi iga samm peab olema rangelt ja ühemõtteliselt määratud iga juhu jaoks. 3. Sisend. Algoritmil on sisendandmed, mille hulk võib olla null. 4. Väljund. Algoritmil on vastus(ed), millel on täpselt määratud seos sisendandmetega. 5. Efektiivsus (tulemuslikkus). Algoritm peab olema nii lihtne, et on lõpliku ajavahemiku jooksul pliiatsi ja paberi abil täidetav.
4. õigusnormid Need on: 1.Pärimuslikud käitumisreeglid 2.stabiised kõlbluspõhimõtted 3.erilises korras kehtestatud käitumiseeskirjad 4.kuuluvad sots.normide hulka 6. Missugused erijooned peavad olema sotsiaalsel normil, et temast saaks õigusnorm? Sot.norm peab olema konkreetne kinnitatud ettekirjutus v määr , et ta oleks õigusnorm. Sotsi.normile peab lisama õigusnormi tunnused Üldine iseloom Üldkohustuslikkus täitmiseks Formaalne määratletus 7)Mis vahe on üldaktil ja üksikaktil, mis vahe üldnormil ja erinormil? Mis vahe on üldaktil ja üksikaktil? Üldaktid e õigustloovad aktid en normatiivaktid- õigustloova mõjuga. Üksikaktid e individuaalaktid- õigust rakendavad. Mis vahe üldnormil ja erinormil (täpsustav)? Üks seaduse säte täpsustab teist või kehtestab teisest erandi, siis loetakse täpsustavat sätet üldsätteks ja täpsustavat erisätteks. Sel juhul korraldatakse erisäte
Andrus Tool / Klassikaline saksa filosoofia / FLFI.01.020. (2) Isik S on kaheldamatult teadlik sellest, et tema eksisteerib (Descartes). (3) Niisiis: eksisteerivad asjad ruumis väljaspool S-i, s.t. idealism on väär. Tõestus väitele (1), millest tuleneb idealismi kummutus: olgu S suvaline isik: (a) S on kaheldamatult teadlik sellest, et tema enda eksistents on ajaliselt määratletud. (b) Eksistentsi määratletus ajas (olemasoluna, mis läbi aja kulgeb ja ajas muutub) eeldab millegi püsiva tajumist, mille suhtes oleks olemasolu ajas määratletav. (c) Millegi püsiva tajumine on esile kutsutud millegi püsiva poolt. (d) See püsiv ei eksisteeri S-is. (e) Niisiis: millegi püsiva tajumine S-i poolt on esile kutsutud millegi püsiva poolt väljaspool S-i.
® streigid, sh. tööseisakud ja näljastreigid ® kodanikuallumatus ® vägivald võimuesindajate, tavainimeste, institutsioonide ja omandi vastu (terrorism Kollektiivne käitumine n Institutsioonidevälised reaktsioonid ühiskonnas toimuvale: n Organisatsiooniline spontaansus vs struktureeritus n Lühiajaline vs pikaajaline suunitletus n Eesmärkide väljenduslikkus vs vahendlikkus n Motiivide määratletus vs puudumine n Kollektiivse käitumise mudelid: n Emotsionaalse nakkuse mudel - lumepalliefekt n Lisaväärtuse mudel suudetakse selgeks teha, et mingi asi on vajalik vms. Võib samamoodi tekitada lumepalliefekti n Ressursside mobiliseerimise mudel Liitlaste kokku otsimine Kollektiivse käitumise vormid Isetekkelised vormid: n Massihüsteeria, Paanika, Hullus, Moenarrus, Mood, Sihtauditoorium
perekonnauuringud) pärilik (geneetiline) eelsoodumus. Kui viimane on olemas, muutub toitumise eripära, eeskätt suhkrute liigtarbimine, otseselt ohtlikuks. Nii näiteks oli Teise maailmasõja ajal ja vahetult järgnevatel aastatel II tüüpi suhkurtõbi elanikkonna hulgas suhteliselt harvaesinev haigus. Põhjuseks olid korrektiivid elanikkonna toitumises (toidunappus, rafineeritud toiduainete puudumine). Kokkuvõtteks võib veelkord väita, et II tüüpi suhkurtõve geneetiline määratletus vajab fenotüübiliselt realiseerumiseks kindlat keskkondlikku fooni ehk teisisõnu väära toitumist. Lisagem, et tuntum reegel suhkurtõve dieetravis on seejuures järgmine: suurendada kiudaineterikaste toitude (puuvili, teravili, köögivili) tarbimist ja kiiresti vähendada rafineeritud süsivesikute rohkete toitude (suhkur, maiustused) kasutamist. Verelipiidide kõrgenenud tase ning südame- ja veresoonkonna haiguste riski suurenemine
karistusjärgse kinnipidamise määramist. Harju Maakohus ei määranud selle peale karistusjärgset kinnipidamist, vaid tunnistas asjassepuutuva sätte põhiseadusega vastuolus olevaks. 2. Määratletusnõue PS § 23 lg-s1 PS § 23 lg-st 1 tulenev karistusõiguses kehtiv määratletusnõue (nullum crimen nulla poena sine lege certa), mille kohaselt peab nii tegu, mille eest seadus karistuse ette näeb, kui ka karistus olema selgelt määratletud. Karistusnormi määratletus tagab selle, et igaühel on võimalik ette näha, milline käitumine on keelatud ja karistatav ning milline karistus selle eest ähvardab, et ta saaks oma käitumist vastavalt kujundada. 13 HMK, 01.02.2011, 4-1-16-10o Eesti Vabariigi Põhiseadus RT 1992, 26, 349 Karistusseadustik RT I 2001, 61, 364 Üldkogu leiab, et vaatamata nimetusele "mittekaristuslik mõjutusvahend" on karistusjärgne kinnipidamine materiaalses mõttes siiski karistuslik mõjutusvahend.
Kui viimane on olemas, muutub toitumise eripära, eeskätt suhkrute liigtarbimine, otseselt ohtlikuks. Nii näiteks oli Teise maailmasõja ajal ja vahetult järgnevatel aastatel II tüüpi suhkurtõbi elanikkonna hulgas suhteliselt harvaesinev haigus. Põhjuseks olid korrektiivid elanikkonna toitumises (toidunappus, rafineeritud toiduainete puudumine). Kokkuvõtteks võib veelkord väita, et II tüüpi suhkurtõve geneetiline määratletus vajab fenotüübiliselt realiseerumiseks kindlat keskkondlikku fooni ehk teisisõnu väära toitumist. Lisagem, et tuntum reegel suhkurtõve dieetravis on seejuures järgmine: suurendada kiudaineterikaste toitude 6 (puuvili, teravili, köögivili) tarbimist ja kiiresti vähendada rafineeritud süsivesikute rohkete toitude (suhkur, maiustused) kasutamist. 3
Ühendab omavahe töö omadused ja töö tulemused motivatsioon, tööga rahulolu, töö tulemuslikkus jne. seda seost vahendavad töötaja omadused (teadmised, oskused, arengu vajadus ja rahulolu töö sisuga), töö tegurid nagu juhendamise kvaliteet, töötingimused tasu süsteem. 46. Töökarakteristikute mudel. Baas- dimensioonid Kriitilised psühholoogilised seisundid Individuaalsed ja töö tulemused Oskuste mitmekesisus Ülesande määratletus Kogetud töö tähenduslikkus Tugev sisemine motivatsioon Ülesande olulisus Head töötulemused Iseseisvus Kogetud vastutus töö tulemuste eest Suur tööga rahulolu Tagasiside Teadmine tegelikest töötulemustest Soov jätkata tööd organisatsioonis Individuaalse kasvu vajaduse tugevus 47. Käitumise kinnitamine
inimsuhetele, mida suurem tulemus seda orienteeritum headele suhetele, väiksem = tootlikkus ja ülesanded. Fiedleri arvates on liidristiil kaasasündinud, seega ei saa inimene sobitada oma stiili muutuva olukorraga. Pärast liidristiili määramist tuleb hinnata olukorda ja sobitada liider olukorraga. Tema arvates on kolm olukorda, millest oleneb liidri efektiivsus: liidri ja realiikme suhted- alluvate usaldus, kindle usk ja lugupidamine oma liidri vastu; ülesannete määratletus- struktueeritud eesmärkide selgus, töö rutiinsus või loovus; positsioonivõim, mis võib olla tugev(äri) või nõrk(vabatahtlikus organisatsioonis) ja ametikoha autoriteet. Need kolm muutujat annavad 8 olukorda, kus juht peab ennast teostama (joonis lk 173). Ülesannetele orienteeritus = juhid toim efektiivsemalt soodsamas ja ebasoodsamas olukorras; suhetele orienteeritud olukorras edukamad mõõdukalt soodsas olukorras. 23
toimimise iseväärtusse, olenemata selle tagajärgedest; 3 Afektiivne toimimine - juhindub emotsioonidest; 4 Traditsionaalne toimimine - juhindub harjumustest. Tegeliku sotsiaalse toimimise uurimisel tuleb seda võrrelda puhaste tüüpidega, igas toimimises võib sisalduda mitmete tüüpide jooni. 3. Hälbiv toimimine, hälbivuse sotsiaalne määratletus, normide määratlus. 4. Anoomia käsitlus Durkheimi ning Mertoni järgi (põhjused ja tagajärjed) Norm kui sotsiaalne tugi ja teabekandja. Anoomia hälbiva toimimise põhjusena. E. Durkheim : "normituse" seisund ühiskonnas väheneb tootmisega seotud normide järgmine, kaovad üldtunnustatud normid. Anoomaia ja enesetapud. Anoomia reeglite puudumine, normitus.Durkheim situatsioon kus normid puuduvad, on ebaselged või segadust tekitavad. Normdid
Üldkehtivus - norm peab oma rakendusala piirides hõlmama kõike ja kõiki, ja sätestab kogu riigi territooriumil toimuvat samal viisil. Ajaline kehtivus – ei tohi olla kehtestatud lühiperioodiks, kuna kaoks õiguse prognoositavus Eritunnused: loomine riigi poolt – riik on seaduse andja!, mitte seaduse tegija nii otseselt, sest parlamenti peab jõudma selline eelnõu, mida ühiskond toetab, vajab. Parlament väljendab ühiskonna kui terviku tahet. garanteerimine riigi poolt formaalne määratletus – õigusnormid on kirja pandud. Eesti põhiseadus rõhutab ka seda 4. Õigusnormi struktuur: 4.1. Õigusnormi loogiline struktuur. Normide struktuurid on teatud mõttes inimeste poolt kunstlikult konstrueeritud; nad on omapärased mõttepildid, mis püüavad standardiseerida ühiskondliku eesmärgi ja tegeliku ühiskondliku käitumise vahelist seost. Õigus kui õigusnormide kogum kujutab endast kindlate formaalsete sidemete ühtsust, kuid
liigtarbimine, otseselt ohtlikuks. Nii näiteks oli Teise maailmasõja ajal ja vahetult järgnevatel aastatel II tüüpi suhkurtõbi elanikkonna hulgas suhteliselt harvaesinev haigus. Põhjuseks olid korrektiivid elanikkonna toitumises (toidunappus, rafineeritud toiduainete puudumine). Kokkuvõtteks võib veelkord väita, et II tüüpi suhkurtõve geneetiline määratletus vajab fenotüübiliselt realiseerumiseks kindlat keskkondlikku fooni ehk teisisõnu väära toitumist. Lisagem, et tuntum reegel suhkurtõve dieetravis on seejuures järgmine: suurendada kiudaineterikaste toitude (puuvili, teravili, köögivili) tarbimist ja kiiresti vähendada rafineeritud süsivesikute rohkete toitude (suhkur, maiustused) kasutamist. 3. Verelipiidide kõrgenenud tase ning südame- ja
Õigusnormi mõiste- üldise iseloomuga, üldkohustuslik ja formaalselt määratletud käitumisreegel, mis kehtestatakse riigi poolt kindlas korras ning selleks pädeva institutsiooni poole ja tagatakse riigi sunniga. Õigusnormi väljendatakse rahvusriigi ametliku riigikeele ning selle sõnavara abil, kusjuures tuleb jälgida üldisi grammatikareegleid. Tunnused: 1) üldine iseloom (toime hõlmab kõiki ja igaüht); 2) üldkohustuslikkus täitmiseks (tagatud riigi sunniga) 3) formaalne määratletus (spetsiifiline normitehniline konstruktsioon ja eriline formaliseeritud keel õiguskeel, normitehniline keel). Õigusnormi ülesanne: anda küllaldaselt üldised ja kättesaadavad mõistetavad käitumisreeglid, mille alusel kodanikud ja kohtunikud minimaalselt pingutades võiksid määratleda, millisel viisil probleem lahendada. Õigusnormide liigid õigusliku reguleerimise eesmärgi järgi: 1) regulatiivsed määravad õigusi ja kohustusi;
Traditsiooniline ja modernne turg: põhiomadused ja –erinevused Traditsiooniline turg Traditsiooniline turg nähtav avalik sündmus – spektakulaarsus; nähtav avalik sündmus – spektakulaarsus; ruumiline ja ajaline määratletus; ruumiline ja ajaline määratletus; spetsiifiline ruumiline, sotsiaalne ja kultuuriline struktureeritus; spetsiifiline ruumiline, sotsiaalne ja kultuuriline struktureeritus;
3. Kultuuri erinevaid määratlusi (kõrgkultuur vs massikultuur, väärtuste süsteem, tähenduste süsteem ja sümboliline interaktsionism, ideoloogia mõiste, selle sotsiaalsed funktsioonid, inimtegevuse kõik tulemid kui kultuur) Kõrgkultuur- kunstiline enseväljendamisviis. Sümboliline interaktsioon – raamatud, religioon. Massikultuur- kultuur mis on kaup, toodetakse tööstuslikult massidele. 4. Hälbiv toimimine, hälbivuse sotsiaalne määratletus, sotsioloogilised seletused Ühiskonna (grupi) kultuurile iseloomulikele tegevusmoodustele ja käitumismallidele mittevastav toimimine, millega inimene kahjustab selle ühiskonna (grupi) liikmete huve. Konformsus (õige käitumine) Emile Durkheim: hälbelisust mõõdetakse ühiskondliku reaktsiooniga sellele tegevusele, mis rikub populaarseid või institutsioonilisi norme. Tegelikult pole ükski käitumine iseenesest halb, kuid on
) Kui mees läheb naisnõustaja juurde, siis ta ei võta abivajaja rolli, kuna sotsiaalse maskuliinsus ei lase. Sellepärast peaks mees minema mehe juurde. Kaldub esitama käitumisviise, mis tagavad positiivse hinnangu temale. Fassaadis on teadlikult esitatud käitumisviisid. Sõltub sellest, missugune saab olema eesmärk. Kui eesmärgid erinevad, siis see mõjutab ka isikutaju. Isikutaju protsess on situatiivne, aga kooskõlas suhtlemise põhjusega. Sotsiaalselt määratletus on seotud tajuga. Isiku põhimehhanismid I Isikutaju mehhanismid on universaalsed. Ei pruugi olla vaid üks, võivad olla kombineeritud. Üks võib olla juhtiv mehhanism, teine tasakaalustab seda, lisandub kolmas või neljas. · Kategooriate kohandamine teabedefitsiit, inimese kohta vähe teavet. Püüd lahterdada inimest mingisuguse info alusel (amet, vanus jne). Algab esimesel kohtumisel. Seos stereotüüpidega.
Loomalood ja taluteema: Häälega raamatud: „Taluhääled“, „Vihmametsa hääled“, „Tere tulemast, pardike!“ „Väike hääleraamat. Pardipojad“. Üllatustega (äraarvamisega) raamatud: sari „Kes ma olen“ („Kiisud ja kutsud“, „Loomalapsed“, „Taluloomad“). Igapäevaelu: Leelo Tungal „Tragi tüdruk Kata“ Eleonore Thuillier „Ruttu riidesse! Taluteema: ,,Talus!”. Mis teeb keeruliseks lastekirjanduse mõiste määratlemise? *Teiste mõistate määratletus (kes on laps? Mis on kirjandus?) *kõik ilukirjanduslikud jooned (eepika, lüürika, draama) *kõik, mida laps loeb, ei ole ilukirjandus (reklaamid) Mille poolest erineb lastekirjandus täiskasvanukirjandusest? Lastekirjanduse puhul peab arvestama lugeja vanusega, sooga ning ideed peavad olema lihtsas vormis edasi antud. Arvestama peab ka lapse tähelepanuga. Täiskasvanukirjanduse puhul seda tegema ei pea. Missugune on lastekirjanduse liigitus huvieelistuste alusel
moodustavad õiguskaitseorganite süsteemi. 3) Õigusnorm on üldkohustuslik käitumisreegel. Kõik sotsiaalsed normid kui üldise iseloomuga reeglid on teatud subjektide ringile täitmiseks kohustuslikud. 4)Õigusnom annab suhte liigist osavõtjatele subjektiivsed juriidilised õigused ja paneb neile subjektiivsed juriidilised kohustused. 5)õigusnorm on formaalselt määratletud reegel. Õigusnormi formaalne määratletus tähendab, et õigusnorm peab olema täpselt fikseeritud õigusallikas, nt sõnastatud õigusaktis. ÕIGUSNORM on riigist lähtuv ja riigi poolt kaitstav üldkohustuslik käitumisreegel, millega antud liiki korduvatest ühiskondlikest suhetest osavõtjatele antakse subjektiivsed õigused ja pannakse juriidilised kohustused. 22. Õigusnormi loogiline struktuur. Õigusnorm reguleerib inimeste käitumist mõttelise käsu või keeluna mis jõuab adressaadini tema teadvuse kaudu
Üldisus on Mandi- Euroopaliku kultuuri põhisisuks. Üldkohustuslikkus- See ei ole sund!! See tuleneb sotsiaalsete normide konventsionaalsest kokkuleppelisest iseloomust. Kui ollakse ühes või teises käitumisetalonis kokku lepitud siis on iga situatsiooni sattuja kokkuleppes osalemine ning ollakse kohutatud käituma vastavalt õigusnormile. Kokkulepetes osalemise kohustuslikkus. Formaalne määratletus- Õigus on kirjalikult fikseeritud. Kõikide sotsiaalsete normide kvaliteet ei ole kirja pandud. Eritunnused: Loomine riigi poolt- sünniviis, riigi tekkimisega tekkis riigitöö, õigusloometöö. Garanteerimine riigi poolt- õigusnormid peavad lõppastmes garanteeritud riigi poolt. Looja peab olema lõppastmes võimeline ka korda tagama. Õigusriigis peab igal ühel meist olema avatud korraline õigustee ka avaliku võimu enda vastu, seda
Taliteraviljad ja kaheaastased taimed vajavad jarovisatsiooni teatud arengustaadiumis. Laialdased uurimused tubaka kohta on näidanud, et õitsemise esilekutsumiseks on vaja, et pung läbiks kaks arengustaadiumi. Esimeseks staadiumiks on kompetentsuse omandamine. Punga peetakse kompetentseks, kui ta on võimeline õitsema sobiva arengusignaali saabudes. Järgmiseks staadiumiks, mida kompetentne taimepung läbib, on determinatsioon (raku v. loote osade edasisearengusuuna määratletus). Pung on määratletud, kui ta areneb järgmisesse arengustaadiumi (õitsemine) isegi pärast oma normaalsest ümbrusest eemaldamist. Seega toodab määratletud pung õisi isegi siis, kui ta poogitakse taime külge, mis ei tooda mingeid õitsemise stiimuleid. 8. Punga puhkus. Idanemine. Temperatuur. Idanemine on idu tungimine läbi seemnekesta. Idanemispuhkus on juhul kui taim on võimeline kohe peale emataimest vabanemist idanema kuid ta ei tee seda. Põhjuseid võib olla mitmeid. Nt
moodustavad õiguskaitseorganite süsteemi. 3) Õigusnorm on üldkohustuslik käitumisreegel. Kõik sotsiaalsed normid kui üldise iseloomuga reeglid on teatud subjektide ringile täitmiseks kohustuslikud. 4)Õigusnom annab suhte liigist osavõtjatele subjektiivsed juriidilised õigused ja paneb neile subjektiivsed juriidilised kohustused. 5)õigusnorm on formaalselt määratletud reegel. Õigusnormi formaalne määratletus tähendab, et õigusnorm peab olema täpselt fikseeritud õigusallikas, nt sõnastatud õigusaktis. ÕIGUSNORM on riigist lähtuv ja riigi poolt kaitstav üldkohustuslik käitumisreegel, millega antud liiki korduvatest ühiskondlikest suhetest osavõtjatele antakse subjektiivsed õigused ja pannakse juriidilised kohustused. 22. Õigusnormi loogiline struktuur. Õigusnorm reguleerib inimeste käitumist mõttelise käsu või keeluna mis jõuab adressaadini tema teadvuse kaudu
nõudeid : 1. eesmärgikindlus, mille formuleerimisega antakse kindel raamistik kogu järgnevale uurimistööle mida kitsamalt ja täpsemalt on vaatluse eesmärgid 16 piiritletud, seda lihtsam on kavandada nii vaatlust ennast kui ka järgnevaid tööetappe; 2. uuritavate tunnuste minimaalsus, mis on tihedalt seotud eesmärgikindluse nõudega liigsete ja ebaoluliste tunnuste vaatlemist tuleb vältida; 3. uuritavate tunnuste täpne määratletus ehk diferentseeritus, mis on eriti oluline mitmesuguste ankeetvaatluste ja küsitluste korraldamise puhul kõik küsitletavad peavad küsimusest ühtmoodi aru saama; 4. vaatluseks sobiva aja, nn. kriitilise momendi valik, millal uuritav nähtus esineb kõige iseloomulikumal kujul; 5. uuritava kogumi üksikliikmeid tuleb vaadelda analoogsetes oludes, mis ajaliselt muutuvate nähtuste puhul tähendab ka vaatluse üheaegsuse nõuet (näiteks pole
käendatavad kohustused ei olnud piisavalt selgelt määratletud. Anna kirjutas lepingule alla kui OÜ Elu juhatuse liige, kuid samas on ta ikkagi füüsiline isik ning seega on tegemist tarbijakäenduslepinguga VÕS § 143 lg 1 mõistes. VÕS § 143 lg 2 kohaselt peab tarbijakäendusleping sisaldama maksimumsummat ja olema ka piisavalt määratletud ning kui seda ei esine, siis on tarbijakäendusleping tühine. Piisav määratletus puudub, kuna: peab olema tahe vastutada võlausaldaja ees põhivõlgniku kohustuse/kohustuste täitmise eest (+), peab olema määratletud tagatud nõue või nõuded (-) ja peab olema määratletud põhivõlgnik ning võlausaldaja (-). Lisaks ei ole maksimumsummat või käendatavate kohustuste rahalist suurust. Kuna ei piisa viitest põhivõlgniku käenduslepingutele, on käenduslepingute ülevõtmist kohustav osa tühine.
reguleerimiseks. Määruse õiguspärasus – HMS § 89 – (1) Määrus on õiguspärane, kui see on kooskõlas kehtiva õigusega, vastab vorminõuetele ja kui selle on seaduses ettenähtud korras volitusnormi alusel andnud volitusnormis nimetatud haldusorgan. (2) Määruse andmisele ei kohaldata käesoleva seaduse 1. osas sätestatut, välja arvatud 1. peatüki 1. ja 2. jao ning 3. peatüki sätted. Määruse õiguspärasus: Formaalne määratletus – o Välja antud pädeva haldusorgani poolt, kusjuures väljaandmisel on järgitud menetlusnõudeid (näiteks Vabariigi Valitsuse seaduse järgi lihthäälte enamusega). Lisaks näiteks koalitsiooni valitsus annab määrusi konsensuse alusel (kõik ministrid peavad poolt olema). KOVi puhul häälteenamus (majoriteedipõhimõte). o HMS § 92 lg 2 1. lause – määruse preambulis peab olema viide
6) õigusest loobumine (nt hagist, omandist loobumine); tuleb teha uus pakkumine. Pakkumus võib olla tähtajaline. Tähtaja küsimus on teemaks siis kui pakkumus tehakse eemal viibijale. 7) võlasuhte lõppemise muud alused (vt VÕS § 186 p 2) (eristatakse kohal viibijaid ja eemal viibijaid). Tunnused: piisav määratletus; oferendi tahe olla ettepanekuga tema aktseptimise korral seotud; suunatud kindlale isikule või kindlatele isikutele. Oferti tuleb eristada ettepanekust teha oferte (vt VÕS § 16 lg 2 ja 3). Ofert
Normatiivse reguleerimise tulemusel kujuneb välja ühiskondlikes suhetes ühiskondlik või sotsiaalne kord. Õiguslik reguleerimine on ühiskondlike suhete mõjutamine õiguse abil. Reguleerimine saavutatakse õiguslike vahendite kasutamisega ehk õigusliku reguleerimise mehhanismi abil. 21. Õigusnormi mõiste ja tunnused. Õigusnormid on õiguse osa. Tunnused: üldine iseloom, üldkohustuslikkus, formaalne määratletus, täitmise garanteeritus riigi sunnijõu kasutamise võimalusega. Õigusnorm on pädeva institutsiooni poolt kindlas korras kehtestatud üldise iseloomuga, üldkohustuslik ja formaalselt määratletud käitumisreegel, mis tagatakse riigi sunniga. Õigusnormi tunnused on: a) Üldine iseloom (toime hõlmab kõiki ja igaüht); b) Üldkohustuslikkus täitmiseks (imperatiivsus juriidilise kohustuse aluselt, mis on tagatud riigi sunniga);
3) Esteetiline huvi. - Ärritajate või objektide kollatiivsed tunnused - nende struktuuriomadused, mida saab iseloomustada siis, kui me võrdleme mingit objekti teiste objektidega või objektide esindusega inimese mälus. Kollatiivsed tunnused - tunnused, mõõdetakse teatud kindlate dimensioonide või mõõdete raames: keerulisus-lihtsus, uudsus-tuttavlikkus, ootamatus-ootuspärasus, mittemõtmelisus- ühene määratletus, ebasümmetrilisus-sümmeetrilisus, seesmine vastuolulisus-seesmine kooskõla, elementide rohkus, elementide ühtlane või ebaühtlane jaotumine, ennustamatus- ennustatavus. - Maksimaalselt eelistatavad - keskmise, optimaalse intensiivsuse ja kollatiivsusega stiimulid. Huvipakkuvus kasvab aga seda enam, mida suurem on objekti kollatiivsus. 19 Noorematel inimestel on vanadega võrreldes kollatiivsusoptimum tavaliselt nihkunud keerulisema suunas.
annaabi.ee 
