Majandussotsioloogia kordamisküsimused eksamiks (1)

Majandussotsioloogia eksam
2. loeng - Ühiskonna areng ja (majandus)sotsioloogia kujunemislugu
1) Riigi, ühiskonna ja majanduse arengu eeltingimused A.Smith’i järgi, selle kriitika.
Majandustegevus (eriti koloniaalmaades) vajas riigilt poliitilist ja militaarset kaitset.
Riigi rikkuse ja ühiskondliku arengu eeldused:
• tööviljakuse kasv, mille tagab tööjaotus;
• turukonkurents ;
• kollektiivsed hüved tagatud riigi poolt (õiguskord, riigikaitse , avalikud teenused, sh haridus).
KRIITIKA:
2) K.Marx: kuidas mõistis sotsiaalse muutuse seaduspära ning ühiskonna struktuuri põhiolemust; milles seisneb tööjõu võõrandumine; väärtuse käsitlus
3) Durkheim : mehhaaniline ja orgaaniline solidaarsus , anoomia .
mehhaaniline solidaarsus -  individuaalsed erinevused on väikesed, ühised ideed on intensiivsemad ja arvukamad kui individuaalsed, ühiskonnaliikmed pühenduvad ühisele eesmärgile. See solidaarsus saab kasvada ainult isiksuse vähenemise arvelt. TRADITSIOONILISED ÜHISKONNAD
orgaaniline solidaarsus -  inimesed spetsialiseeruvad, tekib tugev tööjaotus. Kuigi indiviididel on vähe ühist, sõltuvad nad üksteisest siiski rohkem kui mehhaanilise solidaarsuse korral. KAASAEGSED –ÜHISKONNAD.
anoomia – sotsiaalsest muutusest tingitud (traditsiooniliste) normide kadumine; tähendusepuudus, sihitus, äng. Anoomia on kahjulik nii üksikindiviidile kui ka ühiskonnale tervikuna .
4) Weber : sotsiaalse muutuse olemus; kapitalismi põhitüübid; domineerimistüübid; religiooni (protestantismi) ja kapitalismi arengu omavaheline seos
Sotsiaalse muutuse olemus:
Kapitalismi põhitüübid: 1) Ratsionaalne kapitalism 2) Poliitiline kapitalism 3) Traditsiooniline kaubanduslik kapitalism.
Peamised domineerimistüübid:
Religiooni(protestantismi) ja kapitalismi arengu omavaheline seos:
5) Giddens ja Beck: kaasaegse ühiskonna põhijooned: refleksiivsus, individualiseerumine , aja ja ruumi lahutatus, globaliseerumine, riskiühiskonna mõiste
Kaasaegse ühiskonna põhijooned:
• Sotsiaalsete suhete vabanemine kohaliku kooskonna tasandilt
• Sisemise keerukuse tõus
• Järjest dünaamilisem ja tehnologiseeritum, „kaaluta“ majandus
Reflektiivsus – regulaarne teadmiste kogumine ja kasutamine ühiskonnaelu organiseerimiseks ja muutmiseks, nii institutsionaalsel kui individuaalsel tasandil:

• Infoühiskonna areng
  
• Suurendab nii avatust kui ebakindlust
  
• „everyone is guessing the guesses of others, who are also guessing their guesses“
  

Individualiseerumine –
Aja ja ruumi lahutatus:
• Sotsiaalne suhtlus järjest vähem vahetu;
• Suurenev distantseerumine sotsiaalsetes suhetes: usaldus abstraktsete süsteemide vastu (nt finantssüsteem, tehnoloogilised jms)
Globaliseerumine: maailma „kokkutõmbumine“, samaaegselt kasvava vastastikuse sõltuvusega indiviidide, sotsiaalsete gruppide ja ühiskondade vahel.

• kommunikatsioonitehnoloogiate areng
  
• mobiilsus (ka tunnetuslikult)
  
• uut tüüpi informatsioon ja teadlikkus (meedia) globaalsetest
  

• teemadest
  
• globaalne tööjaotus
  
• globaalse ja lokaalse segunemine
  
• erinev globaliseerituse „aste“
  

Riskiühiskonna mõiste:
• Eelindustriaalne (traditsiooniline) ühiskond:
- looduslikud ohud
• Industriaalne ühiskond („esimene modernsus“):
- Looduslikud ohud
- Toodetud, inimtekkelised riskid, mida tajutakse kontrollitavana (nt tervishoiusüsteem)
• Riskiühiskond („teine“, refleksiivne modernsus):
- toodetud, inimtekkeliste riskide domineerimine
- „(Tehnoloogilise) innovatsiooni poolt tekitatud sotsiaalsete, poliitiliste, ökoloogiliste ja individuaalsete riskide kasvav mõju ühiskonna kontrolli- ja kaitse-institutsioonidele“
3. loeng – Majandus ühiskonnas
1) Põhimõisted: kultuur ja majanduskultuur, väärtused, sotsialiseerumine , roll ja rollikonflikt , identiteet ja selle erinevad vormid, võim, sotsiaalne struktuur.
kultuur - ühiskonna liikmetele iseloomulik eluviis koos nende poolt loodud materiaalsete väärtustega:
- edastatakse järeltulevatele põlvkondadele ja teistele
ühiskondadele (gruppidele)
- on muutuv sotsiaalses aeg-ruumis
majanduskultuur – veendumused, hoiakud ja väärtushinnangud, mis kujundavad üksikisikute, organisatsioonide ja institutsioonide majanduslikku tegevust. Majanduskultuuri erinevad tasandid :
– Ühiskond, majandussüsteem
– Tööstusharu, turg
– Organisatsioon
– Leibkond, perekond
– Üksikisik
väärtused – indiviidi või grupi arusaamad sellest mis on ihaldusväärne, sobiv, õige, vale. Väärtused on tugevalt seotud kindla kultuuriga; abstraktsed ideaalid ja moraalipõhimõtted; suhteliselt kestvad .
sotsialiseerumine - – isiksuse kujunemise protsess, mille käigus omandatakse ühiskonnale või grupile omaseid väärtusi, norme, hoiakuid, käitumisstandardeid.
Kujuneb individuaalne sotsiaalne kogemus.
- Primaarne sotsialiseerumine: lapsepõlv (pere, kool)
- Sekundaarne sotsialiseerumine: hilisemad mõjutajad elukäigu jooksul
roll –
rollikonflikt – kui inimese üks roll on vastuolus teis(t)ega, nii rollidevahelised kui rollisisesed.
identiteet - indiviidi teadmine selle kohta, kes on tema ise ja kes on teised indiviidid; on sotsiaalselt loodud ja kujundatud läbi indiviidide vahelise interaktsiooniprotsessi.
identiteedi eri vormid:
• primaarsed / esmased identiteedi vormid -
omandatakse varajases elustaadiumis, nt sooline identiteet, rahvuslik identiteet
• sekundaarsed / teisesed identiteedi vormid - sotsiaalse staatuse ja sotsiaalsete rollidega seotud identiteedid, mis on seotud indiviidi sotsiaalsel staatusel põhineva positsiooniga ja ametialaste rollidega.
Identiteedid on muutuvad, kuna indiviidi erinevad rollid muutuvad.
võim – võime teatud sotsiaalses suhtes enda tahet läbi suruda.
‒ Võim kellegi üle: võim kui sotsiaalne suhe, mille puhul ühe tegutseja käitumist saab selgitada vaid viitega teisele tegutsejale;
‒ Võim millekski: individuaalne võime midagi teha, mh rakendada võimu kellegi üle (latentne võim), eeldab ressursse (kapitali)
sotsiaalne struktuur - sotsiaalset tervikut moodustavate elementide vahelised püsivad seosed ja vastastikune tegevus; võimaldab määratleda indiviidi/grupi kohta (staatust) sotsiaalses süsteemis (nt ühiskond, organisatsioon, perekond jm sotsiaalsed kooslused ).
2) Majanduskultuuri avaldumine erinevatel ühiskonna tasemetel
1. Ühiskond, majandussüsteem:
Majandussuhete organiseerituse põhivormid (K.Polanyi)
– Retsiprookne / vastastikune: ressursside vastastikune vahetus, sotsiaalne vahetus, sotsiaalsed kohustused -> traditsiooniline majandussüsteem;
– Ümberjaotav: tsentraliseeritud ressursside ümberjaotus -> tsentraliseeritud majandussüsteem (nt sotsialistlik maj.süsteem, autokraatne võim)
– Turukeskne: turupõhine vaba vahetus, konkurents, kasum -> turumajanduslik süsteem
– Majandussüsteemid: erinev sotsiaalne struktuur ja kultuurimustrid;
– Enamasti domineerib ühiskonnas üks majandussuhete organiseerituse vorm, aga esindatud kõik;
– Järsud muutused majandussüsteemis: anoomia (Durkheim), transformatsiooniteooriad;
2. Tööstusharu, turg:
• Interaktsiooni suunavad normid ja ootused;
• Tegutsemis- ja kommunikatsioonitavad – nn ärikultuur (sh keelekasutus, riietus, sisustus jne);
• Jagatud arusaam turuobjektist: millega kaubeldakse, kuidas kujuneb selle hind (kas fikseeritud hinnad, kauplemine , oksjon, eksperthinnang jne).
3. Organisatsioon:
• ettevõte, selle erinevad vormid
• aga ka ametiühingud, professionaalide liidud jt, nii rahvusriigi kui globaalsel tasemel
• Formaalsed reeglid vs igapäevane tegevuspraktika
4. – Leibkond, perekond:
• Tööjaotus ja soorollid
• Pere-eelarve kujunemine –
– Nt sissetulekuallikate ja kulude mõtestamine ja sotsiaalne markeerimine, selle seos rahakasutuse strateegiatega (V.Zelizer)
• Majanduslikud suhted lähisuhtes -
– Fundamentaalne vastandumine väärtuste tasandil, läbipõimutus sotsiaalses praktikas (V.Zelizer):
– Nt Rahakasutuse ritualiseeritud vormid sotsiaalse suhte olemuse markeerimiseks (vrdl „kurameerimine“, abielu, prostitutsioon)
– Hooldussuhete kommertsialiseerumine: õiglase tasu ja tasu kohasuse probleem, põimitus soorollidega
5. Üksikisik
• Seotus sotsiaalsete suhetega;
• Individuaalsete valikuvõimaluste ja ressursside mõtestamine;
• Identiteet (sisemine / omistatud)
3) Institutsiooni mõiste, nende funktsioon majanduselus, stabiilsus ja muutumine
Institutsioon – teatud sotsiaalse elu valdkonna igapäevaelu kujundavate normide, rollide ja tegevuspraktikate kogum (nt majandus, religioon , perekond, aga ka turg, keskpank , aktsiaselts , ametiühing jm)
Institutsioonide funktsioon majanduselus:
• Määratlevad tegevuste legitiimsust
– Tegevuse sisu ja selle piirid (nt legaalne/illegaalne tegevus)
– Võimalikud osalejad (nt professionaalsus , vanus);
– Vahetusobjektid, nendele väärtuse omistamine (nt sertifitseerimine , seadusandlikud regulatsioonid jm)
• Suunavad ja filtreerivad informatsiooni ja andmeid
• Kujundavad eelistuste kujunemist ja realiseerimist
• Stabiliseerivad tegevuskeskkonda.
Institutsioonide stabiilsus ja muutumine:
• Formaalsete reeglite muutmine lihtsam/kiirem (nt ühiskondlik transformatsioon : erinevad „ kellad “ - P. Sztompka);
• Formaalsed reeglid ei toimi ilma, et oleks toetatud tähendusstruktuuride poolt
• Muutused, nende võimalikkus ja sisu väljendab võimusuhteid huvigruppide vahel.
4. loeng – kapitalide käsitlused
1) Inimkapitali mõiste
inimkapital - kapital , mis ei ole selle kandjast „eraldatav“.
– haridus ja oskused, tervis;
– motiveeritus ja väärtused;
– indiviidi-põhine kapital .
2) Sotsiaalne kapital
sotsiaalne kapital - sotsiaalse võrgustiku kaudu ligipääsetavad ressursid ja nende mitmekesisus .
• Ei ole inimese vahetu omand, vaid suhete ja nende mobiliseerimise kaudu kasutatavad ressursid (info ja sotsiaalsed vahetussuhted, staatus, identiteet).
3) Tihedad , tugevad sidemed, siduv kapital
• Vastastikususe normid, mis toetavad kollektiivset tegevust (organiseerumist) liikmete ühistes huvides (Coleman 1990);
• Usalduslikud (vabatahtlikud) koostöösidemed üksikindiviidide vahel, „civic virtue “ („kodanikuvoorus“) ( Putnam 2000);
• Homogeensed ressursid, sotsiaalne solidaarsus, sotsiaalne kontroll;
• Sageli iseloomustab lähedasi suhteid (nt pere- ja sugulussidemed, immigrant -grupid);
• Kasutatud nii mikro , meso- kui makrotasandil (üksikisiku, sotsiaalse grupi, ühiskonna „omadusena“);
4) Avatud, nõrgad sidemed, sildkapital
• Nõrgad sidemed loovad võimalusi uuele informatsioonile ligipääsuks („The strength of weak ties“, Granovetter 1973)
• Uued ettevõtlusvõimalused: struktuursed „tühimikud“ ja nende sildamine, informatsiooni ja kontrollipositsiooni kaudu (Burt 1992);
• Heterogeensemad ressursid,
• Põgusamad, instrumentaalsemad suhted;
• Konkurentsieelise loomine turuvahetuses.
5) Sotsiaalse kapitali positiivsed ning negatiivsed väljundid
P. Bourdieu teooria praktikast ja kapitalide käsitlus:
6) Habituse mõiste
habitus - tegutseva subjekti ja struktuurse keskkonna duaalne (vastasmõju) suhe.
7) Habituse ja välja suhe
8) Kapitalide liigid P.Bourdieu järgi (majanduslik, kultuuriline, sotsiaalne, sümboliline kapital)
Majanduslik kapital – erinevas vormis omatav majandustegevuses potentsiaalselt realiseeritav ressurss (‘vaba raha’, investeeritav kapital, materiaalsed väärtused/asjad).
Kultuuriline kapital – teadmised, väärtused, maitse, eelistused (kehastunud, objektiveeritud, institutsionaliseeritud) ( informatsiooniline kapital; akadeemiline kapital, loomingulisus jm).
Sotsiaalne kapital – suhted, sotsiaalne ringkond/võrgustik (perekond, sõbrad, kolleegid jne); sageli teisi kapitali liike vahendav kapital.
Sümboliline kapital – formeerub antud ajas ja sotsiaalsete suhete kontekstis (tegevusväljal, ühiskonnas) tunnetatud ja tunnustatud/ väärtustatud põhikapitalil (kapitalidel).
9) Kapitalide koostoime ja konverteerimine
Kapitalid kogunevad tegutsemisel erinevates gruppides (sotsiaalsed grupid, huvi- ja elustiiligrupid jm) ja erinevatel väljadel ning on konverteeritavad kapitalide ja väljade vaheliselt, isegi sotsiaalsete süsteemide vaheliselt! ning kindlasti ajas!
Kapitale võib teadlikult koguda; eesmärgistatult maksimeerides; osa kapitalidest omandatakse teadvustamata sotsiaalses kogemuses.
10) Sotsiaalne ruum
Sotsiaalne ruum - positsioonide hierarhia
Abstraktne mõiste tähistamaks sotsiaalse praktika organiseerumist vastavalt ühiskonnas kujunenud positsioonide hierarhiale; habitus – saavutuslikkuse potentsiaal positsioneerumiseks sotsiaalses ruumis; (abstraktse) sotsiaalse ja füüsilise ruumi kokkulangevuse võimalus:
näit. sotsio -ruumilises segregatsioonis, st inimeste erinevas paiknemises elamiskohas (n linnas) vastavalt sotsiaal-majanduslikule staatusele.
11) Sümboliline kapital ja sümboliline võim
5. loeng – Sotsiaalne stratifikatsioon
1) Stratifikatsiooni mõiste, seos ebavõrdsusega
stratifikatsioon e kihistumine – indiviidide ja sotsiaalsete rühmade hierarhiline kihistumine ühiskonnas; erinevad võimalused osalemiseks sotsiaalsetes suhetes ja sotsiaalses tegevuses.
Sotsiaalse kihistumise aluseks on sotsiaalne ebavõrdsus. Selle tagajärjel erinevad inimeste elustiilid, võimalused eneseteostuseks- ja sotsiaalseks liikumiseks e sotsiaalseks mobiilsuseks. Sotsiaalne ebavõrdsus on klasside formeerumise aluseks.
2) Omistatud ja omandatud (saavutuslik) staatus
omistatud staatus – muutumatu tunnus, nt sugu, rass jne.
omandatud staatus – saavutatud teenete ja valikute tulemusena.
3) Sotsiaalse kihistumise taastootmine – seos suutlikkusega (habitus)
4) Meritokraatia ja selle kriitika
meritokraatia ( merit - teene) –  riigikord , kus valitsejate valimisel on aluseks võimed ja oskused ning rass ja rikkus ei määra sotsiaalset staatust.
kriitika: sotsiaalse päritolu eelised
5) J. Goldthorp’i klassimudel
teenistusklass (salariaat (salary), kõrgemad „ valgekraed “)
I Tipp-professionaalid, tippjuhid, kõrgemad ametnikud.
II Professionaalid, keskastmejuhid.
vaheklass ( keskklass )
III Madalamad „valgekraed“ – kontoritöötajad, rutiinne kantseleitöö,
müük ja teenindus
IV Väikeettevõtjad, sõltumatud
V Tehnikud, töödejuhatajad („poolenisti sinikraed“)
töölisklass („sinikraed“, füüsiline töö, wages)
VI Oskustöölised (osaliselt rutiinsed tööd)
VII Lihttöölised.
6) J. Goldthorpi klassimudeli kriitika
• Ametikoht pole ainumäärav klassipositsiooni hindamiseks – ei arvesta tööturul mitteaktiivsetega: töötud, üliõpilased, pensionärid, lapsed
• Ei arvesta muutuvaid olusid ühiskonna ja indiviidi tasandil – uued ametikategooriad, fragmenteeritud / mittelineaarsed biograafiad
• Skeem on meestekeskne, ei arvesta soolist segregatsiooni tööturul
• Eliidi spetsiifilise positsiooniga ei ole arvestatud – ametipositsioon, majanduslik kapital, eluvõimalused
7) Klassid : kõrgklass, keskklass, töölisklass, alamklass – määratlused
kõrgklass:
• Sotsiaalne klass, mis moodustub jõukamatest ühiskonnaliikmetest, eelkõige oma varanduse /jõukuse pärinud suurettevõtete või aktsiakapitali omanikest.
• Tinglikult: ‘vana raha kõrgklass’ (pikaajaline põlvkonnitipärandatav jõukus) ja ‘uue raha kõrgklass’ (uus eliit , nt meelelahutustööstus, sport , infotehnoloogia jmt)
keskklass:
• Enamus rahvastikust, mitmekesisus
• „valgekraeliste“ töökohtade ekspansioon 20.saj jooksul (spetsialistid, juhid, ametnikud), “manageride revolutsioon” – struktuurimuutused majanduses, riigi funktsioonide laienemine, bürokraatia kasv.
• Hariduse ekspansioon
töölisklass:
• Kahanev trend
• Töölisaristokraatia, oskustöölised, lihttöölised
• Keskklassistumise tees – affluent worker (jõukas tööline)
alamklass:
• Marginaalsed ja tõrjutud
• Pikaajalised sotsiaalametite kliendid; pikaajalised töötud; kodutud
• Etnilised vähemused, immigrandid
8) Klasside olemuse muutumine (debatt: kas klassid on olemas?)
9) Sotsiaalse mobiilsuse liigid: vertikaalne, horisontaalne, põlvkondadesisene, põlvkondadevaheline, struktuurne mobiilsus
vertikaalne – liikumine kõrgemale või madalamale ühiskondlikule positsioonile või staatusele.
horisontaalne – liikumine samal sotsiaalsel tasandil (nt ka geograafiline mobiilsus).
põlvkondadesisene – liikumine sotsiaalsete positsioonide vahel elu jooksul.
põlvkondadevaheline mobiilsus – vanemate ja laste põlvkonna võrdlusel põhinev sotsiaalse mobiilsuse määratlemine.
struktuurne mobiilsus – tingitud majanduslikest ja sotsiaalsetest struktuurimuutustest ühiskonnas.
10) Vaesus : absoluutne vaesus, suhteline vaesus, vaesuspiir ; vaesuse riskigrupid
absoluutne vaesus - põhivajadused rahuldamata.
suhteline vaesus – ühiskonnas kehtestatud standarditele mittevastav toimetulekutase.
absoluutne vaesuspiir – füsioloogiline elatusmiinimum (minimaalsed hädavajalikud kulud).
suhteline vaesuspiir – 60% sissetulekute mediaanist leibkonnaliikme kohta (Laekeni indikaatorid).
vaesuse riskigrupid - naised, lapsed, eakad , üksi elavad inimesed ja töötud.
11) Sotsiaalne tõrjutus kui üldmõiste ja selle erinevad väljendusvormid: sotsiaalne, majanduslik, kultuuriline, poliitiline, ruumiline/geograafiline tõrjutus
sotsiaalne tõrjutus – tuleneb komplekssetest protsessidest, mis tingivad indiviidide mittetäisväärtusliku osaluse ühiskonnas; võrdsete võimaluste puudumine ühiskonnaelus osalemiseks.
sotsiaalse tõrjutuse väljendusvormid:
Majanduslik tõrjutus - mitteosalus väärtuste loomises (tööturutõrjutus) ja tarbimises (individuaalne või kollektiivne)
Kultuuriline tõrjutus - hariduse puudumine, tõlgendusoskuse puudumine, tahtlik mitteosalus, sallimatus, ksenofoobia
Tõrjutus sotsiaalsetes suhetes - mitteosalemine kooskonnasuhetes, sotsiaalsete tugisüsteemide puudumine
Poliitiline tõrjutus - osaluse, informeerituse puudumine, võõrandumine
Ruumiline / geograafiline tõrjutus – elupiirkonnast tingitud eraldatus (koos teiste teguritega)
Institutsionaalne tõrjutus – avaliku ja erasektori institutsioonide taandumine tõrjututest, raskused sotsiaalhoolekande-programmides osalemisel, avalike teenuste ja koolituse saamisel.
Sooline tõrjutus - traditsioonilised rollijaotused kodus/koduste tööde mitteväärtustamine; spetsiifilised meeste-naiste hõivevaldkonnad - töö tasustamine; sümboliline eristamine – mõju naiste saavutuslikkusele.
6. Loeng – Turg ja raha
1) Traditsiooniline ja modernne turg: põhiomadused ja –erinevused
2) Turu eeltingimused ja omadused: turukultuur, turuobjekt ja selle väärtuse kujunemine, struktuur
3) Vahetus- ja rolliturg
Vahetusturud:
• Turutegutseja identiteet ja roll (ostja/müüja) muutlik
• Vahendaja , maakler, kaupleja
• Neoklassikalise turumudeli aluseks
Rolliturud:
• Identiteet ja rollid püsivad: kas müüja/tootja või ostja
• Tootjad joonduvad pigem üksteise suhtes (nišid, identiteedid) kui vahetult tarbijast/nõudlusest
• Turutegutsejate organiseerumine ühistes huvides lihtsam kui vahetusturul
• Tootmisturud (tootmisahel).
4) Staatus- ja standarditurg
Staatusturg:
• Turu korrastatus (struktuur) ja hinnad kujunevad eelkõige tegutsejate turuidentiteetide ja staatushierarhia baasil;
• Ei ole väljakujunenud „objektiivset“ ja turuvälist hindamisskaalat, vajalik „turusisene“ informatsioon;
• Pigem vähem tegutsejaid; unikaalsed kaubad , nn esteetilised turud ;
• Brändid, eksperdid (sh kriitikud), klassifikatsioonid jms.
Standarditurg:
• Turu korrastatus (struktuur) kujuneb eelkõige standardite põhjal (hind, kvaliteet, tarneajad);
• Laienemine ja turule sisenemine enamasti lihtsam;
• müüja / ostja isik (sh kaubamärk) ei ole oluline.
5) Raha funktsionaalne tähendus
• … vahetusvahend : võimaldab erinevaid vahetustehinguid, ületab barterkaubanduse võimalusi;
• …väärtuse akumuleerija: väärtuse stabiilsus;
• …arvestusühik: võimaldab väärtuse võrdlust ja hindamist;
• …ajatatud makse standard (krediidisuhe).
6) Rahanõuete sotsiaalne konstrueeritus
7) Raha ja usaldus
– Väljaandja (riik) kui väärtuse tagaja: raha kui võlasuhte väljendus;
– Raha väärtus põhineb mitmetasandilisel usaldussuhtel (tehingu osapooled + väljaandja + „vahendajad“ (finantssüsteem)
8) Rahakasutuse sotsiaalsed dimensioonid ja nende olulisus
7. loeng – Töö. Ettevõtlus ja firmad
1) Traditsiooniline töö käsitlus
• omaette eesmärk
• kutsumus
• moraalne kohustus
• eneseväärikuse allikas
• pikaajaline töö ühe tööandja juures
2) Postmodernistlik töö käsitlus
• vabaduse allikas
• eneseteostamise ja enesearendamise vahend
• tunnustus ja saavutus individualiseeritud
• subjektiviseeritud
3) Kuidas on muutunud tööjõu kvalitatiivsed karakteristikud?
4) Milles ilmneb töö paindlikkus , fragmentaarsus ja ebakindlus ?
5) Mis iseloomustab töötaja käitumist töösfääris?
• Töö subjektiviseerimine (geneerilised kompetentsid ja vastutuse enda peale võtmine)
• Töö individualiseerimine (loobumine traditsioonilistest töökäitumise mustritest, töö kui oma eesmärkide realiseerimise vahend).
• Tööga rahulolu ei välista töölt lahkumist .
• Töötajate lojaalsus tööandjale on minevik .
• Töötaja võrgustikud.
• Tunnustus (hinnatakse saavutusi, mitte rutiinset tööd).
6) Firma ja organisatsiooni erinevused
Firmad erinevad teistest organisatsioonidest oma eesmärgi tõttu – on orienteeritud kasumi saamisele. Kui firma ei saavuta seda eesmärki, ta kaob majandusväljalt.
7) Weberi organisatsiooni käsitlus
8) bürokraatia mõiste
bürokraatia – koolitatud inimeste grupp, kelle ülesandeks on töö koordineerimine ja kontroll.
9) Foucault organisatsioonikäsitlus
Organisatsiooni füüsiline keskkond ( arhitektuur ) viitab organisatsiooni struktuurile – hierarhiale ja võimudistantsile ( vanglad , haiglad ). Gruppide moodustumise võimalus sõltub inimeste
paiknemisest organisatsioonis. Kontroll, järelevalve. Järelevalve subjektiks on kõik (ka kõrge positsiooniga töötajad) organisatsiooni liikmed.
10) Kuidas võib ettevõtluskeskkond mõjutada firma jätkusuutlikkust?
NT. kui riik on väga jõukas, suudab see ettevõtluskeskkonda toetada suurte ressurssidega, samas kui vaesem riik ei saa ettevõtluskeskkonda palju toetada.
8.loeng
1) Erinevad lähenemised tarbimisele ning nende peamised erinevused
Featherstone (1991) ja tarbimiskultuur . Kolm peamist lähenemist tarbimiskultuurile:
– kriitiline, tootmisest lähtuv masskultuuri käsitlus;
– tarbimise sotsiaalselt eristavatele ning sümbolilistele omadustele keskenduv käsitlus;
– tarbimisest saadavaid emotsionaalseid naudinguid rõhutav lähenemine.
Demonstratiivse tarbimise kontseptsioon : Veblen (1899)
– Ostuvõime demonstreerimine ja inimese sotsiaalse staatuse määramine.
– Tarbimine + rikkus ja sotsiaalne kiht. Mida inimesed parasjagu näevad. Demonstratiivne tarbimine.
– Demonstratiivse tarbimise sisuks on demonstreerida oma rahalist jõudu kulutada raha täiesti sümboolsete väärtuste peale.
– Demonstreerida avalikult oma kulutamis- ja raiskamisvõimet ning tarbida sellest tekkivat
üleolekutunnet.
2) Elustiili mõiste ja elustiili kujunemine
elustiili - kujutab endast elu stiliseerimist, mis tähendab individuaalsuse väljendamist läbi teatud sümbolilist väärtust omavate kaupade, teenuste ja sotsiaalsete praktikate. Elustiil on käitumismustrite teadliku viljelemise ja kujundamise tulemus.
3) Milliseid nähtusi tarbimises on toonud kaasa globaliseerumine?
Disniseerimise aspektid:
– tematiseerimine
– hübriidne tarbimine
– emotsionaalne tööjõud
– kontroll/järelevalve
McDonaldization:
– Efektiivsus, Kalkuleeritavus, Ennustatavus, Kontroll
4) Sümboliline majandus: mõiste, milles avaldub
Globaalmajandus on ümberkujunemas materiaalsete asjade tootmisest „väärtuse“ toomisele; sageli kasutataksegi sellise muutuse kirjeldamiseks väljendit nagu sümboliline majandus.
Sümboliline majandus: ta on linnaline ja rajaneb sümbolite tootmisele; sümbolid on baastoode; ruumi tootmine ning linna ja kultuuri sümbolite tootmine. Sümboliline majandus rajaneb peamiselt
eristuvate kujundite tootmise strateegial, et teha linnadest atraktiivsed kohad finantsinvestoritele, noortele spetsialistidele, linnade reklaamijatele, teistele eliitgruppidele ja samuti turistidele.
5) Subkultuuride eristumine laiemast ühiskonnast ja subkultuurisisene eristumine
subkultuuride eristumine laiemast ühiskonnast
– Spordisubkultuuride elitism , mis rajaneb materiaalse edukuse näitamisel ning arendatud oskustel (lumelaudurid).
– Elitism, mis tugineb uskumusel, et õige muusikaline maitse rajaneb teistega võrreldes rafineeritumal intellektuaalsusel (klubikultuur, metal ).
subkultuurisisene eristumine:
– Hierarhiline - kõrgem subkultuuriline kapital rajaneb autentsusel, mida vastandatakse subkultuurisisesele
kommertsialiseerumisele või ideoloogiatühjale stiili järgimisele.
– Alastiilide järgijad (spordisubkultuuris erinevad võtted, muusika alastiilid nt metalis heavy-; nu-; trash -; death-; doom - ja black metal).
– Omavahel tihedamalt seotud sõpruskonnad (elukoha, alastiili või muu tegevusega seotuse järgi).
6) Milliseid samme säästva arengu nimel saab teha ökoloogilise moderniseerumise raames?
Säästev areng kui sotsiaalse ideaali teostumine eeldab üldsuse osalemist, s. a-le orienteeritud majandushoobade, nt ökomaksureformi rakendamist ning vajalike hoiakute, eeskätt keskkonnahoidliku nõudlus- ja tarbimiskultuuri kujundamist.
• Poliitika mõju tarbimisele ning tarbimisharjumused ja elustiil
• Ökotarbimine
• Ökoloogiline moderniseerumine
Milliste teguritega on seotud Ingleharti ja tema kolleegide sõnul väärtuste muutumised ühiskonnas ja kuidas need seostuvad ühiskonna sotsiaalmajandusliku arenguga?
Ingleharti ja tema kolleegide sõnul sõltub väärtuste areng olulisel määral ühiskonna sotsiaalmajanduslikust ja tehnoloogilisest arengust, kuid jälgib samal ajal kultuurile omaseid ajaloolis -religioosseid mustreid . Sotsiaalmajanduslikust arengust tingitud kultuuriline muutus toimib kahes faasis: industrialiseerimine toob kaasa ilmalik-ratsionaalsete väärtuste tähtsuse suurenemise, postindustrialiseerimisega kaasneb eneseväljendamist ja autonoomiat rõhutatavate väärtuste esiletõus.
Selgitage mõisteid ning tooge näiteid, milliseid spetsiifilisi võimalusi/piiranguid majandustegevuseks loovad tihedad ja nõrgad sidemed või võrgustikud.
Indiviidi tasandil saavutavad majandusturul suurema tõenäosusega edu need inimesed, kes on kasvanud üles heal järjel olevas peres, sest neil on palju sidemeid. Samas on neil, kes kasvavad üles sotsiaalselt isoleeritud maa- ja kesklinnapiirkondades- edu saavutamine raskem, sest neil on üsna vähe sotsiaalseid sidemeid, mis aitaksid neil ülespoole liikuda. Mõneti võib sotsiaalne kapital majanduslikku produktiivsust piirata. Mõned teadlased, kes uurivad “nišimajandust”, kus domineerib üks immigrandirühm, on esitanud küsimuse, kas nende inimeste vahelised tihedad usaldus- ja solidaarsussidemed võivad ehk kasvu ja mobiilsust takistada. Kuigi etnilised enklaavid pakuvad oma ettevõtjale stardikapitali ja kliente, võib solidaarsuse surve hoida tagasi inimesi ja ettevõtteid, kes on “liiga” edukad või kes püüavad laiendada oma tegevust väljapoole lähimat etnilise rühma põhist turgu.
Selgitage, mida tähendavad mõisted ’palgavaesus’ ja ’sooline palgalõhe’. Kuidas need mõisted on seotud ühiskonna ebavõrdsusega eelkõige majanduskontekstist lähtuvalt?
Sooline palgalõhe on määr, mille võrra naiste töötasu jääb meeste omast keskmiselt väiksemaks. Mida vähem on tööturul naisi, seda tõenäolisemalt järgib töötava naise karjäär mehelikku trajektoori ning spetsiaalselt naistele mõeldud töökohti või tingimusi pole loodud. Vastupidi töötavatelt naistelt eeldatakse, et nad ongi orienteeritud tööle ja karjäärile ning saavad siis ka nn mehepalga. Lisaks neid maades, kus enamik naisi on tööturul, on kujunenud naistele suunatud töökohad ning tihti on need hõivealad iseenesest madalama palgatasemega, mis tõttu naise palgad osutuvadki meeste omast madalamaks.
Milliseid võimalusi või piiranguid pakub tööjõumigratsioon saatva ja vastuvõtva riigi majandustegevusele? Milline problemaatika selle fenomeniga kaasneb?
Saatval riigil väheneb maksumaksjate arv; tekib spetsialistide puudus, sest kõrgelt haritud inimesed lahkuvad riigist parema töökoha ja elutingimuste otsinguil. Vastuvõtva riigi elanikel on raskem leida tööd, sest immigrandid on üldjuhul nõus raskema töö ja väiksema palgaga; riigil kulub raha immigrantide ülalpidamisele, keelekursustele jms.