Puritaanlus- ref algas 16saj Inglismaa Henry VIII valitsemise ajal ja tähendas anglikaani kiriku algust. Ref oli kindlustatud Elisabeth I ajal. 5 nov 1605 Guy Fawkes kavandas parlamendi hoone õhku lasta. Samas säilis katoliiklus Iirimaal ja osa sotimaast. Katoliku usu vastu kogunes Inglismaal oponisatsioon puritaanlus (protestandid, kes nõudsid anglikaani kiriku täieliku puhastamist). Ettemääratud õpetus e. predestinatsioon. Ühed on loodud õndsaks, teised jumala poolt hukatuseks määratud. Puritaanlus hakkas soodustama majanduse arengut, kuna väärtustati *ettevõtlikust *riski *kokkuhoidu *töökus *ärimehe vaistu. Tsunfti kord oli piirangutega ja seetõttu enam ei rahuldanud vajadusi. Inglismaal hakkavad uut tüüpi manufaktuurid. Esialgu tekkisid maal, tegemist oli hajamanufaktuuriga
laevastikuga Inglismaale. Järgmise aasta algul kirjutas ta alla ÕIGUSTE DEKLARATSIOONILE ning ta krooniti William III nime all Inglismaa uueks kuningaks. Seda sündmust nimetatakse kuulsaks revolutsiooniks. Õiguste deklaratsioon määras kindlaks kuninga ja parlamendi võimupiirid. Nõnda kehtestati Inglismaal esimese riigina Euroopas parlamentaarne monarhia, mis püsib tänaseni... 10. Iseloomusta puritaanluse häid ja halbu külgi. Kuidas aitas puritaanlus kaasa kapitalisme kiiremale arengule? Puritaanide head küljed olid: Töö tegemine; kokkuhoidlikud; nad ütlesid, et isegi kui oled sündinud vaesena on sul lootust teha karjääri ja mitte jääda vaeseks. Tänu neile hakkasid inimesed raha koguma ja investeerima. Puritaanide halvad küljed olid: Neil olid lõbustused keelatud; pidid musta riietuma, pikad juuksed ei tohtinud olla, vaid pidi olema traditsiooniline meestesoeng.
jumala olemasolu) 18) teoloogia - usuteadus 19) tsölibaat vaimulike abielukeeld 20) reformatsioon XVI sajandil toimunud usupuhastusliikumine, mille tagajärjel kujunesid katoliikluses eraldunud protestantlikud kirikud 21) protestandid reformatsiooni tulemusena katoliku kirikust eraldunud kristlike usuvooludega inimesed 22) pildirüüsteliikumised ikoonide hävitamine 23) protestantlikud usuvoolud: luterlus, kalvinism, puritaanlus, anglikaani kirik, hugenotid 24) oikumeeniline liikumine kõiki kristlasi ühendav liikumine 25) pastor luteri kiriku vaimulik 26) jutlus jumalateenistus luteri kirikus 27) ketser usust kõrvalekalduja, väärusuline 28) piibel usutõe peamine allikas, püharaamat 29) inkvisitsioon katoliku kiriku ketserlusevastane organ 30) ,,kolmas Rooma" - Moskva 31) mitra - kõrge kolmnurkne paavsti peakate
Pinged kuninga ja parlamendi vahel järgmise kuninga Charles I ajal. Kodusõda Inglismaal · Kutsuti kokku parlament (1640) · 1642 parlamendi ja kuniga vahel suur tüli See muutus kodusõjaks(1642-1648) · Kuningas polnud sõjas edukas ja põgenes sotimaale · Cromwell oli edukas ning hõivas parlameni ja võttis endale võimu Inglismaa vabariik · V õim oli cromwelli käes · Diktatuur · Puritaanlus · Suur segadus ning võim anti Stuartitele tagasi Kuulus Revolutsioon (1688) · Troon läks Hollandi väejuhile Oranje prints Wilhelmile · 1688 sai kuningaks William III · ,,Õiguste deklratsioon"- see pani paika kuniga võimupiirid INGLISMAAST SAI PARLAMENTAARSE MONARHIAGA RIIIK. 18.saj · Inglismaast on saanud tugev parlamentaarse monarhiaga riik · Inglismaast on saanud koloniaalriik · Inglased kaotavad suured valdused Ameerikas
Pärtliöö (1572): Pariisis tapeti Prantsuse protestantide koorekiht, see murdis reformatsiooni selgroo Prantsusmaal Henri IV andis välja Nantes’i edikti, millega riigiusuks kinnitati katoliiklus ja hugenottidelt (protestandid) võeti nende eriõigused (usuvabadus, tugipunktid) Inglismaa rajas rahvusliku anglikaani kiriku, Inglismaal levis ja tugevnes ka puritaanlus, Šotimaal presbüterlus Skandinaavia maad said protestantlikuks Hispaania, Portugal, Itaalia, Iirimaa säilitasid katoliikluse
misjonäridena Ameerikas, Indias, Hiinas ja Jaapanis. - jõupingutused katoliku kiriku positsioonide taastamiseks - Pärtliöö (1572): Pariisis tapeti Prantsuse protestantide koorekiht, see murdis reformatsiooni selgroo Prantsusmaal - Henri IV andis välja Nantes’i edikti, millega riigiusuks kinnitati katoliiklus ja hugenottidelt (protestandid) võeti nende eriõigused (usuvabadus, tugipunktid) - Inglismaa rajas rahvusliku anglikaani kiriku, Inglismaal levis ja tugevnes ka puritaanlus, Šotimaal presbüterlus - Skandinaavia maad said protestantlikuks Hispaania, Portugal, Itaalia, Iirimaa säilitasid katoliikluse 1598.a. – Nantes’i edikt: - Prantsusmaa valitsevaks usuks tunnistati katoliiklus - protestantlikud jumalateenistused võisid toimuda väljaspool Pariisi (Lõuna-Prantsusmaal) - protestandid võisid teenida riigiametites - hugenottidele(kalvinistid Prantsusmaal) jäid nende väeosad ja kindlused Mõisted ja isikud:
15. sajandil. Ümberehituste käigus kohandati kirik kaitsekirikuks: käärkambri võlvidele ehitati suure kaminaga varustatud teine korrus, kuhu viib kitsas müüritrepp; peaportaal oli riivpalgiga suletav. Kaarma kiriku ehteks on rohked kunstimälestised. Saaremaa keskaegsete katoliku kirikute värvirikkust tunnistavad mitmel pool säilinud 13. - 15. sajandi seinamaalingute fragmendid. 16. sajandil reformatsiooniga kaasnenud puritaanlus tunnistas muu toreduse kõrval ülearuseks ka seinamaalid ning need kattusid sajandite jooksul paljude lubjakihtidega. Kaarmal näeme sekotehnikas (kuivale krohvile maalitud) ornamentaalseid ja figuraalseid maalifragmente, mis on algkirikuga üheaegsed. Üleminekustiili esindavaina on need tõenäoliselt seotud Vestfaali eeskujudega. Just keskaegsel Reinimaal oli väga populaarne pühak Christophorus. Hiiglasest, kes
tehingute kaudu poliitiliste võimudega. Traditsiooniline kaubanduslik- Traditsioonilised kauplemis- ja rahalised vahetustehingud. Domineerimistüübid: legaalne, karismaatiline, patrimonaalne. Religiooni (protestantismi) ja kapitalismi arengu omavaheline seos: Varaseid kapitalistlikke kaupmehi ja tööstureid iseloomustanud uskumuste ja väärtuste süsteem; Religioossete väärtuste olulisus kapitalismi kujunemisel (protestantism, puritaanlus, kalvinism); Vara kogumine ja (re)investeerimine koos askeetliku eluviisiga; Materiaalne ja kutsetöö-alane edu koos kasinusega märk jumalikust ettemääratusest taevaseks eluks. Globaliseerumine, riskiühiskond, jätkusuutlikkus Globaliseerumine- maailmaulatuslikke sotsiaalseid suhteid ja nende vastastikust sõltuvust intensiivistav protsess Sellega kaasnevad muutused majanduses ja poliitikas: Uus majandusareng Elektroonilise konteksti areng
võimu kaudu, poliitilised kasumid • Traditsiooniline kaubanduslik kaitalism- traditsioonilised kauplemis- ja rahalised vahetustehingud (väikeettevõtlus) Domineerimistüübid: Religiooni ja kapitalismi omavaheline seos: • Varaseid kapitalistlikke kaupmehi iseloomustanud uskumuste ja väärtuste süsteem • Religioossete väärtuste olulisus kapitalismi kujunemisel(protestantism,puritaanlus) • Vara kogumine ja investeerimine koos askeetliku eluviisiga • Materiaalne ja kutsetöö-alane edu koos,kasinusega(äravalitud)-usin töö, askeetlik eluviis, vara kogumine(taevalik elu) Anthony Giddens ja Ulrick Beck Kaasaegse ühiskonna põhijooned: • Reflektiivsus:regulaarne teadmiste kogumine ja kasutamine ühiskonnaelu organiseerimiseks ja muutmiseks nii institutsionaalsel kui individuaalsel tasandil
võimu kaudu, poliitilised kasumid • Traditsiooniline kaubanduslik kapitalism- traditsioonilised kauplemis- ja rahalised vahetustehingud (väikeettevõtlus) Domineerimistüübid: Religiooni ja kapitalismi omavaheline seos: • Varaseid kapitalistlikke kaupmehi iseloomustanud uskumuste ja väärtuste süsteem • Religioossete väärtuste olulisus kapitalismi kujunemisel(protestantism, puritaanlus) • Vara kogumine ja investeerimine koos askeetliku eluviisiga • Materiaalne ja kutsetöö-alane edu koos, kasinusega(äravalitud)-usin töö, askeetlik eluviis, vara kogumine(taevalik elu) Anthony Giddens ja Ulrick Beck Kaasaegse ühiskonna põhijooned: • Reflektiivsus regulaarne teadmiste kogumine ja kasutamine ühiskonnaelu organiseerimiseks ja muutmiseks nii institutsionaalsel kui individuaalsel tasandil
firmad Orgaaniline ja mehhaaniline solidaarsus (E.Durkheim) - Mehhaaniline solidaarsus: kogukond, jagatud kogemused ja uskumused, konsensus ja sarnasus; Orgaaniline solidaarsus: sotsiaalne diferentseerumine, vastastikune sõltumine suurem tööjaotuse tõttu; Protestantlik eetika ja kapitalismi vaim (M.Weber, põhiidee) - Institutsionaalsed eeltingimused: ratsionaalne riik, teadus, õigus, tööturg jne Religioossete väärtuste olulisus kapitalismi kujunemisel (protestantism, puritaanlus, kalvinism); Protestantlik eetika - varaseid kapitalistlikke kaupmehi ja tööstureid iseloomustanud uskumuste ja väärtuste süsteem: − Materiaalne ja kutsetöö-alane edu koos kasinusega – märk jumalikust ettemääratusest taevaseks eluks; − Vara kogumine ja (re)investeerimine koos askeetliku eluviisiga; Hilismodernne ühiskond (A.Giddens) - Hilismodernne ühiskond – pidev enesemääratluse (identiteedi) rekonstrueerimine (R. Jenkins, A
(bürokraatia, kasum kasumi pärast) Kapitalismi põhitüübid: Ratsionaalne, poliitiline, traditsiooniline kabuanduslik Peamised domineerimistüübid: Religiooni (protestantismi) ja kapitalismi arengu omavaheline seos: Protestantlik eetika ja kapitalismi vaim: – Varaseid kapitalistlikke kaupmehi ja tööstureid iseloomustanud uskumuste ja väärtuste süsteem; – Religioossete väärtuste olulisus kapitalismi kujunemisel (protestantism, puritaanlus, kalvinism); – Vara kogumine ja (re)investeerimine koos askeetliku eluviisiga; – Materiaalne ja kutsetöö - alane edu koos kasinusega - märk jumalikust ettemääratusest taevaseks eluks. Globaliseerumine, riskiühiskond, jätkusuutlikkus Globaliseerumine – (üleilmastumine), maailmaulatuslikke sotsiaalseid suhteid ja nende vastastikust sõltuvust intensiivistav protsess. Poliitilised muutused: •NL-stiilis kommunistliku süsteemi lagunemine
Vaid puritaanidest parlamendiliikmed pidasid kuningat avalikult türanniks, kes tuleb kukutada. Pilt 1 : Chales I 2.2 Oliver Cromwell Oliver Cromwell (25. aprill 1599 3. september 1658) oli inglise riigimees ja sõjaväelane, lordprotektor 1653. aastast kuni surmani (2). Oliver Cromwell sündis 1599. a. rangelt puritaanlikus väikeeaadliku perekonnas, kus ta pärast kahe lapseeas venna surma kasvas üles viie õe seltsis. Tänapäeval tähistab puritaanlus pigem liialdatud usulist rangust ning silmakirjalikku kõlblust, kuid 17 sajandi Inglismaal olid puritaanid range usulise elukorraldusega kristlased (3). Kohalikus koolis omandas ta nii palju ladina keelt, et suutis hiljem riigimehena selles keeles välissaadikutega vestelda. Tugev impulsiivne noormees harrastas pallimängu, vehklemist, vibulaskmist, ujumist ja jahipidamist. Astunud Cambridge´i ülikooli, sai ta seal õppida vaevalt aasta, kui tal isa surma tõttu tuli õpingud pooleli jätta
Universaalsed reeglid, formaalsuse (protseduurilise, menetlusliku külje) olulisuse kasv Domineerimine ja rollide täitmine teadmiste / kompetentsi alusel Legaalse domineerimise tähtsaim ja kõige iseloomulikum element Peamised domineerimistüübid- *M.Weber Protestantlik eetika ja kapitalismi vaim Institutsionaalsed eeltingimused: ratsionaalne riik, teadus, õigus, tööturg jne Religioossete väärtuste olulisus kapitalismi kujunemisel (protestantism, puritaanlus, kalvinism); Protestantlik eetika - varaseid kapitalistlikke kaupmehi ja tööstureid iseloomustanud uskumuste ja Väärtuste süsteem: Materiaalne ja kutsetöö -alane edu koos kasinusega märk jumalikust ettemääratusest taevaseks eluks; Vara kogumine ja (re)investeerimine koos askeetliku eluviisiga *Fordistlik ja postfordistlik majandus- FORDISM (ca 20 saj algus kuni 1970-teni): Fordistlik-keinsistlik majandus: mass-tootmise ja tarbimise suur kasv,
Varaseid kapitalistlikke kaupmehi ja tööstureid iseloomustanud uskumuste ja väärtuste Varaseid kapitalistlikke kaupmehi ja tööstureid iseloomustanud uskumuste ja väärtuste süsteem; süsteem; Religioossete väärtuste olulisus kapitalismi kujunemisel (protestantism, puritaanlus, Religioossete väärtuste olulisus kapitalismi kujunemisel (protestantism, puritaanlus, kalvinism); kalvinism); Vara kogumine ja (re)investeerimine koos askeetliku eluviisiga; Vara kogumine ja (re)investeerimine koos askeetliku eluviisiga;
Ehk siis - asjad teevad ja hoiavad sotsiaalseid suhteid. Loovad identiteete. 3. Millised on viis erinevat tähendust ,,konsumerismile" Gabriel ja Lang (2006) järgi? (Gabriel and Lang 2006) Arenenud riikide moraalne doktriin. Kuna tarbimine on ajalooliselt erinev varasemast, võiks öelda, et see on modernse läänemaailma produkt. Me hindame oma modernsust ja progressiivsust just selle läbi kui palju me tarbime - erinevalt ülejäänud maailmast. Peale seda kui puritaanlus on kadunud või kadumas on see peagu ainuke elu eesmärk - ja seda peagu ei kritiseerita. Tarbimine on vabaduse, õnne ja võimu juurde jõdmise vahend. Need omadused sõltuvad tarbija võimest valida, hankida, kasutada ja nautida materiaalseid objekte. Douglas ja Isherwood - rääkides asjadest kui informatsioonikandjatest - väidavad, et vaesus ei tähenda mitte depriveeritust materiaalsetest objektidest vaid depriveeritust sotsiaalsest maailmast, suhtlusest.
harjutusi. Rõhutati, et kehalised harjutused olgu loomulikud ja elulähedased, mittetöötavad lihased tuleb lõdvestada, kehaliste harjutuste õpetamisel tuleb rakendada järk-järgulist printsiipi. III KONTROLLTÖÖ Kehaline kasvatus ja sport Inglismaal. kalvinism - Johann Calvini rajatud protestantlik usuvool. Nende õpetuse järgi peab usklik kogu oma elu ja tegevusega valmistuma õndsaks saamiseks ja loobuma ilmalikest rõõmudest. puritaanlus piibellike kõlblusnormide range täitmise nõudmine inglise kalvinistide poolt tööstusrevolutsioon - 18. saj Suurbritanniast alguse saanud periood, mil toimusid suured muudatused põllumajanduses, tootmises ja transpordis. Vabrikutootmine. Masinad inimtööjõu asemel. manufaktuur - on tööstushoone, kus töölised toodavad kaupu või juhivad masinaid, mis neid toodavad. dzentelmen laitmatute maneeridega härrasmees
postmodernismi ideede väljakujundamisega - ehk kaasaegne ühiskond võrdub tarbimisühiskonnaga.) 5. Definitsioone ja kirjeldusi (Gabriel and Lang 2006) a. Arenenud riikide moraalne doktriin. Kuna tarbimine on ajalooliselt erinev varasemast, võiks öelda, et see on modernse läänemaailma produkt. Me hindame oma modernsust ja progressiivsust just selle läbi kui palju me tarbime - erinevalt ülejäänud maailmast. Peale seda kui puritaanlus on kadunud või kadumas on see peagu ainuke elu eesmärk - ja seda peagu ei kritiseerita. Tarbimine on vabaduse, õnne ja võimu juurde jõdmise vahend. Need omadused sõltuvad tarbija võimest valida, hankida, kasutada ja nautida materiaalseid objekte. Douglas ja Isherwood - rääkides asjadest kui informatsioonikandjatest - väidavad, et vaesus ei tähenda mitte depriveeritust materiaalsetest objektidest
Sealt läks ta Sveitsi, kus ta pani aluse Kalvinismile. Oma elutöö ta tegi prantsuse keeles. Prantsusmaa kalvinistid hugenotid. Calvini tõeliseks kodumaaks sai Sveits (Genf, 1534-...). Calvin pani aluse teokraatiale Sveitsis ja oli puritaan. Calvini õpetus: Jumala arm teeb õndsaks, predestinatsiooniõpetus pääsemine on jumala poolt ette määratud, teokraatia maise võimu allutamine kirikule ja range kirikukorraldus. Kalvinism (puritaanlus) levis eelkõige Inglismaal ja USA´se. Kalvinismis on nii demokraatia kui ka vabariikluse ideesid, 16 mis sobisid Sveitsi linnriikidele. Seda toetas linnakodanlus. Nii moodsa demokraatia kui ka kapitalismi juured on kalvinismis. Leviala: Sveits, Prantusmaa, Madalmaad, Lääne- Saksamaa. Inglismaa USA ja Sotimaa puhul räägitakse puritaanlastest, viimase puhul ka presbüterlastest
Pole kaks mõõka, on üks. Maine riik peab toetama inimeste lunastust, rakendama distsipliini. Genfis sai valitsuse ametnikuks vaid kirikuliige, Massachusettsis kõik kodanikuõigused vaid kirikuliikmetel. Ettemääratus see pani rohkem tööd tegema ja pingutama, kalvinismis puudub pea igasugune müstiline element, tõestust sellest, et oled väljavalitu muul moel ei saa, kui et tegevuses ja töös ja ametis hästi läheb. Ülistatud voorused enesedistsipliin, kasinus, puritaanlus. Maised võimud on 13 Gallikaani kirikuks nimetatakse usuvoolu 13.-18. sajandi Prantsuse katoliku kirikus, mis taotles Prantsuse kuningavõimu ja vaimulikkonna huvides paavstivõimu piiramist Prantsusmaa katoliku kiriku suhtes ja riigivõimu õigust sekkuda vahele kiriku asjadesse. 49 lunastuse välisteks vahenditeks. Nende kohustus karistada jumalapilget, ebajumalateenistust,
Louis’is, Memphises, Dallases, Kansas Citys ja teistes USA Lõuna ja Kesk-Lääne linnades, kus rahvuste ja diametraalselt erinevate kultuuride segunemine toimus kõige intensiivsemalt. Suure sadamalinna ja transpordi- sõlmena oli New Orleansi mõju suurim ja ilmselt seetõttu tunnemegi tekkinud mängustiili new orleansi stiili nime all. Prantsuse-hispaania linnakultuur soosis kultuurivahetust – erine- valt teistest Ameerika linnadest, kus valitsesid puritaanlus ja viktoriaanlikud tõekspidamised. Koos olid ka kaks erinevat mustanahalist populatsiooni – kreoolid 16 ehk vabad neegrid ja nn ameerika neegrid, kelle omavaheline vastuolu oli sageli suuremgi kui mustanahaliste ja val- gete vastolu. See vahe oli tunnetatav ka muusikas: kreoolid olid haritumad (oskasid nooti lugeda), ameerika neegrid aga vitaalsemad ja spontaansemad. Sellele tõelisele rahvaste ja kultuuride paabelile lisandus New Orleansi vilgas muusikaelu, mis võimaldas mustanahalis-
annaabi.ee 
