vastupidavam, rauda ei valatud, vaid sepistati. Rauaaeg u 1200 eKr. Metallide kasutuselevõtt -> inimeste elu läks paremaks, lihtsamaks. Tekkisid käsitöölised ( valmistasid tööriistu ja muud vajalikku kõikidele kogukonnaliikmetele). Inimesed jäid paikseks sugukond ei mänginud enam tähtsat rolli. Ajapikku tekkisid igal perel oma maalapp ja iga pere hoolitses enda majapidamise eest. Tekkis eraomand pärandati põlvest põlve edasi. Kujunes varanduslik ebavõrdsus ja klassiühiskond. Klassiühiskonna kujunemisega kaasnes linnade ja riikide teke.
1. Inimkonna ajaloo algus.........................................................................................................................................3 2. Muistsed kütid ja korilased...................................................................................................................................3 3. Varajased põlluharijad ja karjakasvatajad.............................................................................................................3 4. Kujuneb klassiühiskond .......................................................................................................................................4 5. Muinasaeg Eestis...................................................................................................................................................4 2 1. Inimkonna ajaloo algus Inimesed põlvnevad ahvidega ühistest esivanematest
KLASSIDE IDEOLOOGIA Tere! KLASSIDE KUJUNEMINE ✣Kõikidel rahavstel kujunes klassiühiskond ürgkogukondlike ühiskondlike eluvormide lagunemisel, kuid erineval ajal (4000. a ema-3000. a ema Niiluse deltas, Eufrat ja Tigris; 3000-2000. a ema India ja Hiina, 1000. a ema Kreekas ning see järel Roomas). ✣ Tootmise aareng, kaubanduse kasv, rahavstiku arvu kasv lõhuvad endise kogukonna ühtsuse. Tänu tööjaotusel kasvavad linnad – käsitöö ja kaubanduse keskused. Vanadel hõimusüsteemi varemetel tekib klassiühiskond, millele on iseloomulik
Küttimine ja korilus nõudsid ringiliikumist. Igal pool ei leidunud sobivaid taime ja looma liike keda kasvatada ja kodustada ega sobivaid loodustingimusi seega rännati sobivamatele aladele. 4.*Kuna metallist tööriistad olid teravamad ja vastupidavamad oli tööviljakus suurem ja suudeti toota rohkem kui endal tarvis oli. Arenes tööjaotus ja arenes kaubavahetus. Tekkis eraomand, sugukonnasidemed nõrgenesid, kujunes varanduslik ebavõrdsus-tekkis klassiühiskond. 5.Esiaja kultuurisaavutused: Altamira ja Lascaux koopamaalid, luust ja kivist pisiskulptuurid (Willendorfi Venus) 6.Tsivilisatsiooni tunnused: 1.Küttimisel ja koriluselt oli üle mindud viljelusmajandusele- karjakasvatus ja põlluharimine, levis ulatuslikum metallikasutus. 2.Varanduslik kihistumine 3. Oli välja kujunenud riiklus (rikkam ülemkiht oli saanud valitsevaks klassiks, mis juhtis ja kontrollis kogu ühiskonna tegevust teatud territooriumil) 4. Oli kasutusel kiri (see oli hea
ROMANTISM Linnastumine ja tööstuslik pööre Romantismi eeldus: INDUSTRIAALÜHISKOND · 1760-1780 tööstuslik pööre Inglismaal ehk üleminek manufaktuuridelt vabrikutööstusele. Tööstusühiskonda iseloomustavad: 1. suurtööstuse domineerimine ja arendamine 2. maailmakaubandus, 3. linnastumine ja muutus mõtlemises (ratsionaalsus), uute leibkondade teke 4. klassiühiskond, sotsiaalhoolekanne 5. konveiermeetodi teke, massitootmine Sooviti põgeneda olevikust, tavapärasest argipäevast! Romantikule oli see aeg ja koht, kus ta viibis, halvim võimalikest! Romantism on põgenemine! .... KAUGETESSE, .... MINEVIKKU, keskaega. EKSOOTILISTESSE PAIKADESSE. Põgeneti reaalsusest ka inimese sisemaailma!
Võimaldas toita seinsest enim inimesi Elanikkonna arvukus kasvas Tingis paikse asustuse Maa valdamine oluline Tehnoloogia arengu tõttu sai valmistama hakata tõhusamaid tööriistu Metalli kasutusele võtt muutis põlluharimise tõhusamaks Kasvas ühiskondlik rikkus ja elanikkonna arvukus Leiutati pronksist teraga ader 3. Millised ühised tunnused olid varastel tsivilisatsioonidel? Tekkis klassiühiskond, kõrgkultuur, riik, kirja tundmine Tekkisid linnad Tunti kirja, mis soodustas riikluse kujunemist Tööjaotus Erinevad varanduslikud klassid 4. *Milline oli religiooni roll tsivilisatsiooni kujunemisel? Ühiskonna areng oli tihedalt seotud religioossete tõekspidamistega. Edus ja võimekuses on nähtud jumalate soosingut. Loomulik oli, et valitsejad pidasid sidet jumalatega.
2. Tehnika areng 3. Linnade kasv Halvad küljed: 1. Tööpuudus 2. Vaesus 3. Halvad töötingimused 4. Rahvarahutused 27. Industriaalühiskond (tööstuslik ühiskond) Leiutised: 1807 aurik (Fulton) 1825 raudtee (Stephenson) 1837 telegraaf (Morse) 1876 telefon (Bell) 1879 elektripirn (Edison) 1884 auto (Benz) 1895 kino (vennad Lumière'id) Muutused ühiskonnas: 1. Inimesed kolisid maalt linna. 2. Linnad kasvasid ja arenesid. 3. Kuritegevus kasvas. 4. Kujunes klassiühiskond: proletariaat (töölised) vs kodanlus (ärimehed ja haritlased) Imperialism suurriigid võistlesid omavahel kolooniate (asumaade) vallutamises. 28. Poliitilised õpetused õpetus parem/vasak mida ütleb kus levis konservatism parem areng olgu aeglane ja rahulik Inglismaa liberalism parem vabadus, võrdsus seaduse ees Inglismaa sotsialism vasak varanduslik ja seisuslik võrdsus Saksamaa
ROMANTISM Linnastumine ja tööstuslik pööre Romantismi eeldus: INDUSTRIAALÜHISKOND · 1760-1780 tööstuslik pööre Inglismaal ehk üleminek manufaktuuridelt vabrikutööstusele. Tööstusühiskonda iseloomustavad: 1. suurtööstuse domineerimine ja arendamine 2. maailmakaubandus, 3. linnastumine ja muutus mõtlemises (ratsionaalsus), uute leibkondade teke 4. klassiühiskond, sotsiaalhoolekanne 5. konveiermeetodi teke, massitootmine Sooviti põgeneda olevikust, tavapärasest argipäevast! · Romantikule oli see aeg ja koht, kus ta viibis, halvim võimalikest! Romantism on põgenemine! .... KAUGETESSE, .... MINEVIKKU, keskaega. EKSOOTILISTESSE PAIKADESSE.
põhiaeg kiviaja ja rauaaja vahel. Pronksiajal oli tähtsaim tööriistamaterjal pronks. Kuigi Eestis pronksi ei leitud kasutati kivi tööristu edasi. Pronksiaeg lõppes raua kasutuseletulekuga. Rauaaeg kestis Eesis U 500a eKr-1227a pKr Raua laialdase kasutamisega kaasnes maaviljeluse, loomapidamise, käsitöö, ehituse, liiklusvahendite ja relvastuse edenemine. Elavnes kaubavahetus, hakati kasutama münte. Järk-järgult lagunes ürgkogukondlik kord ja kujunes klassiühiskond. Tekkisid riigid ja hakati tegema kirjalikke ülestähendusi. Kasutatud materjal Vikipeedia Muinasaeg Eestis Vanaaeg 1osa
rannajoon, mis Gibraltari väinast möödudes jätkub Vahemere ääres Asub lähistroopilises kliimavöötmes Marokot on eri aegadel valitsenud kartaagolased, berberid, roomlased, portugallased, hispaanlased ja prantslased Kaasaegse Maroko territoorium asutati vähemalt 8000 a. eKr berberi hõimude poolt Umbes XII saj. eKr kerkisid Põhja-Aafrika rannikule esimesed foiniikia kaupmeeste poolt rajatud linnad berberi keel Klassiühiskond VIII saj. liideti kogu Maroko territoorium Araabia kalifaadiga Araablaste tulek ja islami levitamine Idris ibn Abdallah ehk Idris I 1666. aastal võimu haaranud Alouitid valitsevad riiki tänapäevani Alouitide riik oli stabiliseeritum ning nad suutsid alistada Rabat-Sale mereröövlid Alouitide valitsemisajal esimesed olulisemad välispoliitilised kokkulepped Maroko oli esimene maailma riik, kes 1777. a. tunnistas USA iseseisvust
Tekkekohad ja areng • Esimesed kõrgkultuurid tekkisid jõgede äärde. • Miks? • Tekkekohtadeks olid: • Niiluse jõgi Egiptuses • Lähis-Idas Mesopotaamias (viljaka poolkuu ala) • Tigrise ja Eufrati jõed • Induse ja Gangese jõed Indias • Huange ja Jangtse jõed Hiinas • Enamik kõrgkultuure kujunes välja umbes 3500 aastaks e. Kr • Selleks ajaks oli tekkinud arenenud kiri – piltkiri või silpkiri või mõistekiri; • Välja oli kujunemas klassiühiskond ja riik: • Rikkamad hakkasid otsustama ja said nii enda kätte võimu; • Võimu hakati pärandama isalt-pojale; • Endiselt usuti kõrgematesse jõududesse.
rannajoon, mis Gibraltari väinast möödudes jätkub Vahemere ääres Asub lähistroopilises kliimavöötmes Marokot on eri aegadel valitsenud kartaagolased, berberid, roomlased, portugallased, hispaanlased ja prantslased Kaasaegse Maroko territoorium asutati vähemalt 8000 a. eKr berberi hõimude poolt Umbes XII saj. eKr kerkisid Põhja-Aafrika rannikule esimesed foiniikia kaupmeeste poolt rajatud linnad berberi keel Klassiühiskond VIII saj. liideti kogu Maroko territoorium Araabia kalifaadiga Araablaste tulek ja islami levitamine Idris ibn Abdallah ehk Idris I 1666. aastal võimu haaranud Alouitid valitsevad riiki tänapäevani Alouitide riik oli stabiliseeritum ning nad suutsid alistada Rabat-Sale mereröövlid Alouitide valitsemisajal esimesed olulisemad välispoliitilised kokkulepped Maroko oli esimene maailma riik, kes 1777. a. tunnistas USA iseseisvust
Mesopotaamias oli lugu hoopis teistsugune seal tehti nii kuivendus, kui niisutustöid. Mõningal määral on loodusega seotud ka arhitektuur. Kuna Egiptuses leidus palju liivakivi, on ehitised kiviblokkidest koosnevad. Sumerite maal oli suurel määral domineeriv savi, millest valmistati telliseid. Tellised olid omakorda valitsevad arhitektuuris. Egiptuse ja Mesopotaamia tsivilisatsioonis oli kehtestatud ka klassiühiskond. Mulle tundus, et Egiptuses oli see veidi tõsisemalt võetavam kui Mesopotaamias. Püramiidide sünnimaal oli kõige tähtsam kuningas (vaarao), nagu ka Mesopotaamias. Talle järgnesid kõrgem ametnikkond, kirjatajad, sõjavägi ja töötegijad. Mesopotaamia tsivilisatsioon kujunes linnatsivilisatsioonina, seetõttu elati ka linnades. Egiptuses oli vastupidi linnades ei toimunud väga midagi, põhielu toimus maal.
Inimajaloo 3 ajastust: 1)agaarühiskond (põllumajandus) 2)tööstusühiskond (industriaalajastu) 3)infoühiskond (infoajastu) Agaarühiskond Rõhk tootmises kvaliteedil, primaarsektori domineerimine, õiguslik kaitsetus, sotsiaalne kihistumine, paikne eluviis, religiooni domineerimine, halb haridus Tööstusühiskond Arenev tööstus, sekundaarsektori domineerimine, tehnika ja teaduse revolutsioon, õigused ja vabadused, demokraatia areng, klassiühiskond, inimeste liikuvus, linnastumine, hariduse ja kultuuri tõus Infoühiskond Kõrgtehnoloogia tootmine, tertsiaarseektor suure tähtsusega, demokraatia süvenemine, globaalne küla, kõrgharidus esmatähtis, teadus- ja arengutegevus. Börs turg, kus sõlmitakse töö- ja väärtpaberi ja kaubatehinguid. Kõrgtehnoloogiline tootmine uusimatel teadussaavutustel põhinev tehnoloogia. Mikro ja nanotehnoloogia, arvutite tootmine, robotitehnika, geenitehnoloogia jne.
Ameerika vanad kõrgkultuurid. Indiaanlased - Ameerika põliselanikud. U 20 000a tagasi inimesed rändasid Aasiast Ameerikasse. U 2000a tagasi Ameerikas hakkas tekkima klassiühiskond. Maajad(maiad). Maajad elasid Mehhikos Yucatani poolesaarel. Peamiseks tegevusalaks oli alepõllundus.Kasvatati pealmiselt maisi. 300 - 900a - Maajade kõrgperiood. Maajade leiutised: · kalender · arv 0 · piltkiri Asteegid. Asteegid elasid kesk-Mehhikos.Nad rajasid sinna pealinna Tenochtitlan. 15. saj. vallutasid Asteegid kogu kesk-Mehhiko. Asteekide valitseja oli piiramatu võimuga. Tähtsaim jumal oli sõjajumal. Inkad. Inkad elasid Peruus
sündmustega. Vanaaeg u. 3000 eKr -395 Rooma (läheb kaheks 1. Lääne- Rooma 2. Ida-Rooma ehk Bütsants) -476 Lääne-Rooma langus Keskaeg 395, 476 1517 - 1492 - Kolumbus 1453 Konstantinoopol Uusaeg ... kuni 20. Sajandi lõpp Esimese MS algus 1914 Saksa Keisririigi väljakuulutamine 1871 Tsivilisatsioon: · Primaarne · Sekundaarne Tunnused: · Riiklus · Seisuslik · Valitseja · Kirja kujunemine · Põllu harimine EGIPTUS: - kõrgelt arenenud - Klassiühiskond - Usklik - Põlluharimine/talupojaühiskond Ühiskonnastruktuur: · VAARAO (ülemvalitseja) ainuvalitseja, Jumala kehastus maa peal · Preestrid usuelu korraldajad · Asevalitsejad (määratud vaarao poolt, kontrollisid) Sõjapealikud (juhtisid sõjasalkasi) · Kirjutajad riigiametnikud, kontrollisid ka maksude laekumist · Talupojad (maksid makse, üleriiklikud ehitused) Käsitöölised (tarbeesemete valmistamine ülemkihtide jaoks)
Seoses adra kasutamisele võtmisega muutus põlluharimine naiste jaoks liiga raskeks tööks- põldu hakkasid harima mehed. Miks metalliajal eraldus käsitöö põlluharimisest ja karjakasvatusest? Käsitöö eraldus põlluharimisest ja karjakasvatusest, kuna tootlikum põllumajandus võimaldas oma ülejääkidega tekkida sellisel ühiskonnakihil, kes ise ei pidanud toidu hankimisega tegelema ja käsitöölised vahetasid oma tööde vastu põllumajandussaadusi. Miks metalliajal kujunes klassiühiskond? Eraomandi kujunemisega tekkis varanduslik ebavõrdsus, algas kihistumine. Miks metalliajal hakati sõdu pidama? Sellepärast, et kihistumine ja ahnus sundis inimesi ülejääke varastama; soov teiste varandust omandada( loomad, vili, tööriistad) TSIVILISATSIOON Selle tekkimiseks võis olla kaks põhjendust: 1) Rikkam ülemkiht asus vabatahtlikult korraldama hädavajalikke töid( või juhatas neid hädavajalikel töödel)
sobilikud. Mida muutis põlluharimine ja karjakasvatus ühiskonnas? (Sugukond, tööjaotus) Algeline sordiaretus, elanikkonna kasv, arenesid tööriistad, kerkis esile jõukamate kiht ehk liidrid. 13. Millal võeti kasutusele pronks ja raud, milliseid muudatus tõi see kaasa ühiskonnas? Pronks ~3000 a eKr ja Raud ~1300 a eKr. Põlluharimine tõhusaks, piirkondlikud erinevused, tekkisid klassiühiskond, kõrgkultuut ja riik. 14. Mis on tsivilisatsioon? Selle tunnused (vähemalt 4) See on kõrgelt arenenud ühiskond, tuntakse kirja, kunsti ja kirjandust. On kujunenud riiklus ja arenenud religioon. Põlluharijate ja karjaksvatajate ühiskond. (a.ühiskondlik tööjaotus, b.riiklus, c. kiri, d. teadus ja kirjandus.) 15. Primaarne tsivilisatsioon, sekundaarne tsivilisatsioon. 16. Mis on Catal Hüyük, Jeeriko, mis aega neid paigutatakse ja miks ei nimetata neid veel
Feodalism. Agraarmajandus omadussõnana seega mingi Religioon, ettemääratus nähtuse või mõtleja kuulumist Seisuslik ühiskond (post)modernsusse. • Modernne • (post)modernism, (post)modernistlik — tähistab Rahvusriik. Industriaalühiskond subjektiivset valdkonda, mingit Individualiseerumine. mõttevoolu või end Klassiühiskond manifesteerivat tegevust. Seega • Postmodernne/hilismodernne siin olulisel kohal refleksioon. Globaliseerumine. • (post)modern — koondab (post)modernsuse ja Postindustrialism. Subkultuursus, (post)modernismi tähendused Multikultuursus. Virtuaalsed kogukonnad Ühiskondlik Pre-modernne Modernne Postmodernne/ korraldus
leidub ka hulgaliselt sümboleid ja märke, kuid nende tähendus on vaid oletatav koopamaalide kuulsamad leiukohad on Edela-Prantsusmaal ja Põhja-Hispaanias. NT Altamira, Lascaux, Chauvet koopamaalid Vana Mesopotaamia Sissejuhatus 3000 aastat ekr välja kujunenud riik tänapäevase süüria ja Iraagi territooriumil. Tänapäeval Mesopotaamia ei eksisteeri Iidne kõrgkultuur, mis pani aluse Euroopa kultuurile. Valitsejaks oli kuningas ning ühiskond rangelt klassiühiskond. valitsejale vastu rääkida ei tohtinud, muidu ta koheselt hukati. Kunsti tarbisid kuningas ja tema lähikondlased. Kunst ülistas valitsejat. Kunstikeskusteks babülon ja ninive 538. a ekr langes Mesopotaamia Pärsia võimu alla Leiutised: kaar, võlv-kumer lagi, ratas, kumer element ehitistes (põhiliselt aknad-uksed), kirjasüsteem (kiilkiri), raamatud, raamatukogu, klaasmass (ehete jaoks) Usund: polüteism e mitme jumala usk (valitseja võrdne jumalaga) Arhitektuur
toota rohkem kui ainult oma perekonna tarbeks, mis omakorda tõi kaasa suureneva tööjaotuse, eraomandi, nõrgenesid sugukonnasidemed ning hakkas kujunema inimeste varanduslik ebavõrdsus, mis lõi eeldused klassiühiskonna tekkeks.Raua laialdase kasutamisega kaasnes maaviljeluse, lloomapidamise, käsitöö,ehituse,liiklusvahendite ja relvastuse edenemine. Rohkenes kaubavahetus ning hakati kasutama münte. Järk-järgult lagunes ürgkogukondlik kord ja kujunes klassiühiskond. Tekkisidriigid ja hakati tegema kirjalikke ülestähendusi. Sellega lõppes esiaeg ehk muinasaeg ning koos sellega rauaaeg kui esiaja järk.
Agraarühiskonna e põllumajandusühiskonna tunnused : Kasutati enda ja loomade tööjõudu. Tarvitati kohalike loodusvarasid ja kasutati naturaalmajanduse tingimustes kohapeal. Peamine tegevusala põllumajandus, kaubandus, käsitöö, kalandus. Seisuslik ühiskond. Sai areneda kõikjal. Tööstusühiskonna e industriaalühiskonna tunnused: Klassiühiskond. Väljavahetussüsteem, hakati aretama loomatõuge ja taimesorte. Levisid veskid ja tuulikud, leiutati metallisulatusviisid, kell, krükikunst, tulirelvad, uut tüüpi laevad, navigatsiooniseaded. Linnastumine. Üleminek masintööle. Pani aluse haridussüsteemi tekkele. Veonduse areng, raudtee kasutuselevõtt. Sai areneda ainult toorme leiukohtade läheduses. Infoühiskonna tunnused: Informatsiooni kiire hankimine, töötlemine
on kõigile siduvad/omab kontrolli kindla territooriumi üle/institutsioonid on avalikud;nad vastutavad kollektiivselt otsuste tegemise ja elluviimise eest tööstusrevolutsioon-algus 18saj Suurbritannia,19saj jooksul levib üle EU,Eestis alates 1867a(pärisorjuse kaotamine,palju vaba tööjõudu);eeldusteks kolooniate tooraine,turg,laevastik,rahvakapitali ja tööjõu olemasolu,teaduse/tehnika areng(aurumasin,puuvillapuhastusmasin);tulemusteks vanast seisuslikust ühiskonnast saab klassiühiskond(varandus päritolust olulisem),uued ühiskonnaklassid(ettevõtjad,töölised),kodanluse ja keskklassi tähtsus kasvas(nõutud professioonid e.vajatakse spetsialiste),linnastumine,uueks valitsevaks majandussüsteemiks kapitalism(tootmisvahendite eraomandamine),tööjõu/kapitali vaba liikumine,vaba turumajandus ja konkurents siirdeühiskond-ühiskonna arenguetapp,mille käigus diktaatorlikud võimustruktuurid ja-suhted asendatakse demokraatlikega e
kodukonnaliimete tarbeks. Neist saidki käsitöölised. 8 . Ajapikku hakkas iga pere harima oma põldu ja ka sellest saadud saak kuulus nüüd talle. Nii kuulus järkjärgult eraomand . Iga pere pärandas oma vara põlvest põlve edasi. Koos sellega hakkas kujunema ka varanduslik ebavõrdsus. Mõned pered tegid hoolsamalt tööd või neile rohkem vedas saagi püüdmisel kui teistel ning nad muutusid siis teistest jõukamaks. 9. Aegamööda kujunes klassiühiskond- See on ühiskond, kus inimesed jagunevad erineva jõukuse ja erinevate õigustega gruppideks ehk klassideks. Kõige rikkamad ja mõjukamad olid ülikud, nad juhtisid ja korraldasid kogukonna elu. Enamik inimestest olid vabad lihtkogukondlased, kes harisid ise oma põllulappi või karjatasid karja, nende hulka kuulusid ka käsitöölised. Vabade inimeste kõrval elasid kogukonnas ka orjad. Brezgina Uljana
Selliseks pidas ta monarhiat, aristokraatiat ja demokraatiat. Paremini sobib inimloomusega nende vormide segu- see on ka hõlpsamini teostatav ning selles pehmendab vaeste ja rikaste vastuolusid jõuka keskkihi olemasolu. See mõte imponeerib mulle, sest nii on olukord ka tänapäeval. Riigi eesmärk on oma rahva eest hoolt kanda ning vastutada nende heaolu eest. Rahvas on kõrgeim võim ning riigi ülesanne on toimida oma inimeste elu paremaks muutmise nimel. Tänapäeval pole küll klassiühiskond enam väga suur probleem, kuid arenemisruumi on veel ka selles valdkonnas. Kuigi Aristoteles pooldas orjapidamist, leidis ta siiski, et kõrgemates kihtides on varanduslik ning seisuslik võrdsus võimalik. Aristoteles ütles, et sirgjooneline liikumine ei saa olla pidev, sest maailm on kerakujuline ja lõpliku raadiusega. Seepärast sirgjooneliselt liikudes jõuab kord kätte maailma äär, kust tuleb tagasi pöörduda. Niimoodi on võimalik liikuda lõputult, kuid mitte pidevalt
Põlluharimisega: elanikkonna arvukus tõusis,tekkis paikne asustus, maa valdamine muutus olulisemaks, tekkisid suuremad aastasadu püsivad asulad, hakati teadlikult keskkonda ümber kujundama. Metallidega: õpiti töötlema pronksi,leiutati puust ja pronksist teraga ader, mindi üle künnipõllundusele, põlluharimine muutus tõhusamaks, kasvas ühiskondlik rikkus ja elanikkonna arvukus, suurenesid erinevused eri piirkondade arengutasemetes- tekkisid klassiühiskond, kõrgkultuur ja riik. Mesopotaamias nt kerkisid linnad, rajati kanaleid, kasutati ratasveokeid,jõepurjekaid, kujunes piltkiri, tekkisid rikkusklassid. 3)Millised ühised tunnused olid varastel tsivilisatsioonidel? *viljelusmajandus *ühiskondlik tööjaotus *erinevad varanduslikud klassid *riikluse teke *kirja teke *kõrgkultuuri kujunemine 4)Milline oli religiooni roll tsivilisatsiooni kujunemisel? Ühiskonna areng oli tihedalt seotud religioossete tõekspidamistega
Inimühiskonna arengu kolm etappi; neid iseloomustab:1.uued arenenud tehnoloogiad,2. muutuvad tootmisviisid,3.ühiskonnakorraldus Agraar e 1.Suletud,ignoreeritud ühiskonnad/riigid, linnad väikesed ja vähe 2.seisuslik ühiskond 3.maailmamajandus põllumajandusühiskon puudub 4.elatusmajandus 5.tööjõud:käsitsi või loomad 6.väike riigikassa, mida ei kasutatud maj. arenguks d Tööstusühiskond 1.iseseisvad riigid 2.palju arenenud linnu 3. klassiühiskond 4.kujunevad pangandus ja haridussüsteemid 5. juhtival kohal tööstus(tekstiilitööstus, metallurgia, masintööstus) 6.manufaktuurid,tehased,vabrikud 6.tekib turumajandus 7.loodusvarade kasutuselevõtt Infoühiskond 1.kasvab teeninduse osatähtsus 2.vaimse töö tähtsus kasvab 3. maj.harud:info töölus, edastamine;turism,meelelahutus, äriteenused 4.kosmosetehnika kiire areng 5.geogr
juba looduse poolt meie põhiülesandeks määratud. Et olla tõeliselt edukas, peab olema mitmekülgne, see tähendab, et tuleb osata hinnata ka inimsuhete olulisust, sest edu ei tähenda üksnes ainelist vara. Ajaga on muutunud ka inimeste võimalused. Teadus ja tehnika üha arenevad, hariduse tähtsus kasvab ning palju rohkem on vaja igaühel endal pingutada, et elus hakkama saada. Varem oli noorte elu justkui otsustatud, sest eksisteeris klassiühiskond, kus talupoja lapsel ei olnudki muud valikut, kui käia vanema jälgedes. Praegusel ajal kui on kõigil vaba valik ja võimalus otsustada millega tegeleda ja mida õppida, sõltubki kogu tulevik ja selle kordaminek endale eesmärkide püstitamisest ning nende täitmisest. Iseenda harimine ja uute kogemuste hankimine on edukuse alus ning see on võimalik suure tahtejõu ja sihikindlusega, mille puudumisel progress teekonnal unistatud tuleviku suunas lakkab.
ridadesse lisavägesid ning ressursse. Viimane omakorda kallutas veelgi sõjaedu vastaste kasuks. Viimase põhjusena, miks eestlased kaotasid Muistse vabadusvõitluse, vajab esile toomist asjaolu, et eestlased olid põlluharimise ja karjakasvatusega tegelev maarahvas, kelle sõjaline ettevalmistus ja sõjarelvastus jäi selgelt maha tollasest Lääne-Euroopast. Muinasaja lõpuks oli Eesti aladel kujunenud küll klassiühiskond, kuid Lääne-Euroopale omane feodaalkord ja kolme seisuse (vaimulikud, feodaalid ja talupojad/linlased) ühiskond puudus. Eestlastest talurahvas moodutas küll maakondlikke või kihelkondlike malevaid, kuid siiski oli tegu sõjameestega, kel puudus vastav väljaõpe ning kes sõdis ajal, mil põllutööd lubasid. Samuti puudusid tugevad kivilinnused ning rüütlite ründerelvastus puitlinnuste piiramisel oli tõhus. Ratsarüütli varustus oli kvaliteetsem ning arenenum
Igat jumalat kujutati erinevalt, aga üldine pilt ehk riietus, ehted,keha positsioon olid sarnased. Kujutati ka lihtinimesi aga pigem sooritamas igapäevaseid tegevusi, nagu näiteks lõbustused, jahiretked, lauljad ja tantsijad. Umbrusele erilist rohke ei pandud, seda kujutati vaid uksikute taimemotiividega, varvid sobotati umbritseva keskkonnaga kuhu loodi maal, näiteks hauakamber jne. Maalidel kasutati hulgaliselt kirjamarke ehk hieroglüüfe, jutustamaks pildil toimuvat. Nagu ka klassiühiskond ja riietumisstiil püsis ka kunst aastatuhandeid muutumatuna. Joonis8. Katkend Ani surnuteraamatust 5. Nofretete büst. Kuninganna paremat silma asendab mäekristall mustast puust silmateraga ja vasak silmakoobas on tühi. On võimalik, et tegemist on mingi sakraalse tagamõttega, kuid võimalik on ka veaga iidse meistri töös. Joonis 9. 6. Uued mõisted Vaarao- maapealsed jumalad, keda peeti justkui jumalateks
elurajoonid, kõrge maksumusega (eliidi) elurajoonid, uuskeskus,, eeslinn ( eliidi elumajad) Agraarajastu linnad: Linnades elasid käsitöölised, kaupmehed, vaimulikud, sõjaväelased Linna ümbritsesid kaitse rajatised, linna keskel asus pühakoda *Avalikud asutused, teenindus, tootmine surutud korrapäratult linnamüüride vahele *Selgelt välja kujunenud klassiühiskond Tööstusajastu linnad *Asulad kasvasid kiiresti, toimus linnastumine *Tehnika rakendamisel jäi maal töölisi üle, kes läksid linna *Linns kasvas laiustesse ja kõrgustesse *Jõukamad linnaelanikud ei kolinud mitte ärikeskuse juurde agulitesse vaid äärelinna *Tööstusajastu lõppedes kolis üha enam elanikke linnast eeslinadesse
põlluharimine meeste tegevusalaks. Mehed valmistasid tööriistu ja tegelesid karjakasvatusega. Lisaks oli meeste roll kogukonna kaitsmine (röövlite eest.) b) Eraldus käsitöö põlluharimisest ja karjakasvatusest: metallist tööriistade valmistamine nõuab erilisi oskusi ja vastavaid töövahendeid. Paremad tööriistad -» parem saak -» tootlikus tõusis. Tekivad ülejäägid mida saab vahetada käsitöö saaduste vastu. c) Kujunes klassiühiskond : Seoses metallide kasutusele võtmisega tekib eraomand. Inimene, kellel on rohkem maad ja paremad tööriistad, saab suurema saagi ning ülejääk on suurem kui nendel, kellel on halvemad tööriistad ja väiksemad maad. Varsti oli võimalik ülejäägi järgi jaotada inimesi klassidesse. d)Hakati sõdu pidama: Töötootlikuse kasvu tõttu tekkisid inimestele ülejäägid, mida taheti röövida (Nt kariloomad, tööriistad, saadused jne), lisaks saadi sõjakäikudelt
erinevatesse ühiskonnakihtidesse ja -gruppidesse kuuluvatest inieestest. Raamatus keskendusin põhiliselt kolmele mulle kõige huvipakkuvamale peatükile: naine, kooliõpetaja ja revulutsionäär. Romantsim saab alguse 19.sajandi esimesel poolel ja lõpeb 19.sajandi teise poolel. Romantistlikku ajajärku on suuresti mõjutanud Prantsusmaa, kust romantism alguse sai. Revulutsioonid Euroopas mõjutasid romantismi suurel määral. Püüti edendada demokraatiat ja klassiühiskond hakkas kaduma. Keskklass hakkas mängima üha olulisemat rolli ühiskonnas. Usk oli romantismiaja inimesele väga tähtis. Inimesed võtsid usu oma moraali aluspõhjaks. Romantsitlikul ajajärgul oli tähtis eneseväljendus viis ka kunst. Kõige enam pakkus mulle huvi milline oli naiste roll ühiskonnas romantismi ajal. Naised olid olnud aastatuhandeid koduperenaise ja lastekasvatajate rollis. Neil oli vähem õigusi kui meesetel
Linnade tekkeks oli vaja põllumajandustoodangu piisavat ülejääki, sest linnaelanikud ei suutnud ennast täielikult toiduainetega varustada, vadi ostsid toitu ümberkaudsetest küladest. Linnades elasid peamiselt käsitöölised ja kaupmehed, valitsejad, vaimulikud ja sõjaväelased ning märkimisväärne osa linlastest tegeles ka põllumajandusega. Tavaliselt ümbritsesid linna kaitserajatised, linna keskel oli pühakoda. Välja oli kujunenud selgelt kij´histunud klassiühiskond. Riigi pealinn sai makse ja andmeid kogu riigist ning sinna koondus ülemkiht, nende teenrid , luksuskaupu valmistavad käsitöölised ja tolle aja vähesed haritlased. Agraarajastu linnad olid tänapäeva mõistes väiksed. Euroopas mõnesaja või mõne tuhande elanikuga, rikka ja arenenud põllumajandusega Hiinas ja Indias aga isegi mõnekümne tuhande elanikuga. Suurteks linnadeks kujunesid vaid üksikute riikide pealinnad või suurematel
Juudid, kes olid vanasti heebrialased, elasid Palestiinas, Kaanonimaa Lõunaosas. Juuda riigi maastik oli väga vahelduv st. palju mägesi, kiltmaasid, orge, jõgesi ja järvi. Viljakam maa oli järvede, jõgede läheduses, kus tegeleti põllumajandusega, karjakasvatusega aga tegeleti kiltmaade läheduses. Kõigides riikides valitses kuningas, kuigi võim oli igas riigis erinev. Impeeriumid olid kõikides riikides suured ja kindlasti ei puudunud riikides orjanduslik-ja klassiühiskond. Hetiidide pealinnaks oli Hattusa, kus valitses kuningas, kes korraldas riigiasju ja juhtis sõjaväge ning pidas ka nõu tähtsamates asjades ülikutest koosneva nõukoguga. Impeerium oli suur ja selle koosseisu kuulusid sõltlasriigid. Kõik tahavad olla ju kõige võimukamad ja teistest sõltumatud nii ka Hetiidid. Oma võimu lainedamiseks pidasid nad mitmeid vallutussõdu. 1200 aastat eKr purustasid aga meile teadmata sissetungjad Hetiidide pealinna Hattusa
aastatuhande esimesel poolel. Euraasia põhja- ja kagupoolsel äärealal ning suuremas osas Aafrikas Kristuse-eelse I aastatuhande algas rauaaeg I poolel. Ameerikas, Austraalias ja Okeaanias õpiti rauda tundma alles eurooplaste kaudu. Raua laialdase kasutamisega kaasnes maaviljeluse, loomapidamise, käsitöö, ehituse, liiklusvahendite ja relvastuse edenemi ne. Rohkenes kaubavahetus, hakati kasutama münte. Järk-järgult lagunes ürgkogukondlik kord ja kujunes klassiühiskond. Tekkisid riigid ja hakati tegema kirjalikke ülestähendusi. Siis lõppes esiaeg ehk muinasaeg ning koos sellega rauaaeg kui esiaja järk. http://www.physic.ut.ee/materjalimaailm/Kirjed/Raud.htm http://et.wikipedia.org/wiki/Raud http://et.wikipedia.org/wiki/Rauaaeg
tööstusrevolutsiooni tehniline pool · Uued töö organiseerimise moodused · Uued sotsiaalse kontrolli mehhanismid · Rahvusriigid · Linnade palahvatuslik suurenemine, agulite teke > elukvaliteedi halvenemine · Kujunevad töölisliikumine ja parteid. · Kujuneb ühiskonna poliitiline süsteem(parteid ja ideoloogiad) · Kujuneb välja klassiühiskond · Sotsiaalse mobiilsuse kasv · 1840. jõudis Eestisse Henry Ford (fordism) ameerika autotööstur, kellega seostatakse XX sajandi alguses toimunud positiivseid muudatusi. Masinad muutusid tootlikumaka ja oluliselt ohutumaks. Tema hakkas oma tehastes tööd korraldama konveiermeetodil, tänu nii produktiivsele tootmisele, oli võimalik hakata maksma tunnipalka. Fordism valitses tööstuslikus tootmises
Ühiskondlikud liikumised: väljendasid ühiskonna hoiakut, inimeste mõtteviisi. Eelkõige arvati, et demokraatia ja liberaalne maailmavaade on esimesel kohal, muudkui arenevad, ei kujuta endast ohtu. Oluline oli töölisliikumine, ükski valitsus ei saanud seda ignoreerida. Tekkis töölisaristokraatia (oskustöölised kelle elatustase lähenes keskklassile). 1848 Karl Marx rajas kommunistliku partei, töötas välja revolutsioonilise sotsialismi õpetuse: põhisisu klassiühiskond, töölisklass ei paranda oma elu enne, kui kehtestab oma diktatuuri, kaotab eraomandi, kõik kõigile. Marxi teooriat Lääne-Euroopas kuskil ellu ei viidud, küll aga Venemaal 1917, Punane Revolutsioon, tõi kaasa 50 a okupatsiooni, tekkis N Liit. Tööliste hulgas 4 voolu: 1)revisjonism - Marxi süsteemi põlgajad, tahtsid reformidega parandada elujärge; 2) vene enamlased: Marxi õpetuse veendunud pooldajad (Lenin, Beria); 3) tsentristid
massid harjuda muutustega, nt infotehnoloogia areng. 8. Iseloomustage modernseid ja eelmodernseid ühiskondi. Kirjeldage, kuidas moderniseerumine toimub ja miks on ta maailma eri paigus erinev? Eelmodernne ühiskond Modernne ühiskond Ühiskonna struktuur ja mustrid Seisuslik ühiskond, vähene Klassiühiskond, suurem sotsiaalne mobiilsus sotsiaalne mobiilsus ja avatud klassisüsteem Tööjaotus Lihtne, vähespetsialiseeritud ja Keeruline, spetsialiseeritud ja ühetaoline väga mitmekesine
STRATIFIKATSIOON; SOTSIAALNE MOBIILSUS KONSPEKT AINE SISSEJUHATUSEST: Vt:Marju Lauristin. Eesti ühiskonna kihistumine. Eesti elavik 21. sajandi algul. Ülevaade uurimuse Mina. Maailm. Meedia tulemustest. (toimetajad V. Kalmus, M. Lauristin, P. Vengerfeldt). TÜ Kirjastus, 2004, lk. 251-285. Ivar Aimre , Sotsioloogia. Sisekaitseakadeemia 2001, 2005, 2006. Klassiühiskond ja seda peegeldavad kontseptsioonid Igas ühiskonnas on inimesed erinevas olukorras. Algselt on need erinevused tühised, juhuslikku laadi. Ühiskonna keerustudes, saavad inimeste jaotamise alused selgepiirilisemaks ja stabiilsemaks. Hakkavad eristume mitmesuguste tunnuste alusel inimeste kihid/ straadid. Sotsiaalne kihistumine e. stratifikatsioon tähendab inimeste ja inimrühmade hierarhilist jaotumist erinevate tunnuste alusel. Ajalugu tunneb nelja kihistumissüsteemi: *orjus, *kastikord,
kuuluvate inimeste majanduslike võimalustega Regionaalne kihistumine lähtuvalt elukohast sõltuvad inimeste majanduslikud võimalused ja ligipääs teenustele ja hüvedele Sotsiaalne klass- sissetulek, majanduslik jõukus, omand Eliit- mõjukus ühiskonnaelus (seostub ka lugupeetavusega) Staatusgrupp- lugupeetavus, elustiil. Ning kui eliiti kuulub väga piiratud osa ühiskonnast, siis selle vastandmõisteks on mass- ülejäänud ühiskond Klassiühiskond: Lähtuvalt majanduslikest võimalustest ja jõukusest jaotuvad tänapäeva ühiskonnad sotsiaalseteks klassideks Sotsiaalne klass määrab inimese positsiooni ühiskondlikul redelil lähtuvalt tema jõukusest Enamasti eristatakse tänapäeva ühiskondades kolme klassi: alamklass, keskklass, kõrgklass KÕRGKLASS: kuulub kõige jõukam ühiskonna osa, kellel on keskmisest kõrgem sissetulek ja hea haridus ning kes saab endale lubada luksuslikku elustiili
kapitalismi puhul eristatakse tööjõud tootmisvahendist. Marxi jaoks oli üheks otsustava tähtsusega kapitali kogumise omaduseks see, et kasum oli tootmisomandi, mis toodeti tööga, kuid omandati kapitalistide poolt ning ilma tööta ei saadud mingit kasumit, kus töölisi sunniti sisenema klassisuhetesse ja tootma kasumit, mis võimaldas kapitalile lisaks saada lisaväärtust. Mõiste ,,kasutatud lisaväärtus" oli Marxi teooria peamine kontseptsioon, millega ta näitas, et kapitalism oli klassiühiskond, kus lisaväärtuse teooria oli taagajärg, mis vahetult järgnes ärakasutamise teooriale. Kapitalist Kapitalist tahab toota suurema väärtusega toodet, mille ta on ostnud oma rahaga avatud turult ning tema eesmärgiks on toota mitte ainult kasutusväärtust, vaid ka lisaväärtust. Marx on väitnud, et kapitalistid ei ole tootlikud, sest nad ei tooda väärtust ja kasum tuleneb töötaja poolt loodud väärtusest, mida kasutavad ära kapitalistid ning ta kasutas mõistet ,,tootlik töö"
feminiinsuse suunas. Sotsioloogid on tõdenud, et Eestlaste väärtustes on toimunud kiired muutused. Muu läänestumise kontekstis on Eestisse saabunud ka turumajandus ja feminismi teooria. Eesti noori ei huvita võrdõiguslikkus, küll aga naisena olemine. Turumajanduse puhul on ahnus ja saamahimu igas inmeses, see on midagi ürgset, bioloogilist. Kuid Eesti mentaliteet, ilmselt sellestsamast loomuliku arengu taotlusest lähtudes, soosib mis tahes erinevusi ja elitismi: Varanduslikud (klassiühiskond), rahvuslikud (meie ja nemad) ja soolised. Eesti vaesed olgu vaesed ja rikkad olgu rikkad, naised naised ja mehed olgu mehed selle kõige "tõelisemas" tähenduses. See seletab hästi, miks essentsialistlik feminism Eestis läheb ja võrdsed õigused mitte. Essentsialismiga haakub hästi ka see, et näiteks prostitutsioon on Eestis aktsepteeritum kui feminism. Prostitutsiooniga seostub "naise vanim amet", asjade loomulik käik, mehe
Kirjandus: Giddens, A. (2009) Sociology: lk 458-459, 817-825, 846-848 Swedberg, R. (2007) Principles of Economic Sociology: lk 241-245 7. Loeng – Sotsiaalne stratifikatsioon • Stratifikatsiooni mõiste, seos ebavõrdsusega Hierarhiline kihistumine ja struktuurne ebavõrdsus (ebavõrdsed võimalused ühiskonnas erinevate rühmade vahel) Stratifikatsioonisüsteemid: orjanduslik ühiskond; kastiühiskond; seisuslik ühiskond; klassiühiskond • Omistatud ja omandatud (saavutuslik) staatus Omistatud – sugu, rahvus jms Omandatud - saavutatud, teenete ja valikute tulem • Sotsiaalse kihistumise taastootmine – seos suutlikkusega (habitus) • Meritokraatia ja selle kriitika Meritokraatia - riigikord, kus hüved jaotunud vastavalt „teenitusele“ (võimekus + ettevalmistus) Kriitika – sotsiaalse päritolu eelised • J. Goldthorp’i klassimudel
II. Industriaalühiskond (tööstusühiskond) On ühiskond, kus peamised tegevusalad on tööstus, ehitus ja veondus ning ainelisi hüvesid toodetakse peamiselt masinate abil. Majandus Domineeriv töötlev tööstus. Teaduse ja tehnika revolutsioon Põllumajanduses tegev ~10% rahvastikust Poliitika Õiguste ja vabaduste ning demokraatia areng Ühiskond Klassiühiskond Elanike liikuvuse kasv Haridus Haridustaseme tõus, oskustöölised ja inseneriharidus III. Infoühiskond On ühiskond, kus otsustava tähtsusega on vaimsete ja teiste mitteaineliste hüvede tootmine. Valdavad tegevused on teadus- ja infotööstus, juhtimine ning teenuste osutamine Majandus Teenindava sektori ja eelkõige kõrgtehnoloogilise sektori suur osatähtsus Töötleva tööstuse osatähtsus väike
enam populaarne ei olnud. -SB, Pr ja Sks arengu võrdlus: Kõige suurem majanduskasv oli PR, ka Sks oli majanduslikult väga heas seisus. Ing majandus arenes samuti, kuid mitte nii kiiresti kui Sks ja Pr. -Koloniaalvaldustest loobumine: nt SB tõi kaasa rassiprobleemid ; emamaad ei saanud enam kätte maavarasid, mis olid koloniaalmaades ; paljud kolisid koloniaalmaadest emamaale elama. -Hea elu NL-s: Kõik olid võrdsed, ideaalne ühiskond, kus puudus klassiühiskond ja eraomand ; 15 liiduvabariiki, ühtne rahva koostöö ; Oli ette näidata häid sporditulemusi, 1980 aastal toimusid suveolümpiamängud ; saavutused seoses muusikaga, erinevad auhinnad ; Haridus oli tasuta ja kõigile kättesaadav ; head transportimisvõimalused, lennujaamad, torutransport, raudteed, teedevõrk, laevaliiklus, enamus inimesi reisis ühistranspordiga ; arstiabi oli tasuta ja kõigile kättesaadav ; aastaplaanid tehti viieks või seitsmeks aastaks, aga need ületati ; USAs oli
Samuti oma ürgsest hõimuusundist võõrandunud rahvaste hulgas välja töötatud u u s p a g a n l i k u d usundid. Eesti taaralaste ja maausuliste liikumine. Sõltuvalt sellest, mida religiooniks peetakse, on uskkondade hulka arvatud ka näiteks a t e i s t e kui inimesi, kes usuvad, et jumalat pole olemas. Sageli aga on religiooni tunnused omandanud p o l i i t i l i s e d õ p e t u s e d. Paradiis - ürgkommunism Pattu langemine - klasside ja klassivõitluse teke Maapealne riik - klassiühiskond ( orjandus, feodalism, kapitalism) Viimne kohtupäev - proletaarne revolutsioon Jumalariik - kommunism
osale pere varadest. Võimalik saada haridus ja kõrgem amet. Majapidamine. Mehest vaid veidi madalam. Ajalugu Page 7 Kultuur 16. september 2009. a. 11:18 Egiptus Ühine Meopotaamia Loodusolud Korrapärased üleujutused, Savi ja pilliroog Korrapäratud üleujutused kivi jt maavarad Ühiskond, Väga rangelt hierarhiline, Klassiühiskond, perepea - mees. Vähem määratud hierarhiad, eluolu sood peaaegu võrdsed. patriarhaalsus. Linnaühiskond. Maaühiskond. Orjades Vabad töölised suur roll Valitseja Vaarao, jumalik Piiramatu võim, ülempreester, Kuningas, pidi enam arvestama seadusandlik, kohtumõistja, teiste klassidega, jumala asemik
erinevamates Ameerika ühiskonna sektorites sama hästi kui ka kogu maailmas. McDonald`s on olnud edukas, sest pakub oma klientidele, töötajatele ja juhtidele efektiivsust, kalkuleeritavust, etteennustatavust ja kontrolli. 51. Võrdle ja vastanda kasti- ja klassisüsteemi. *Kastiühiskonda sünnitakse, klassiühiskonnas pole sünnipärane staatus põhiline, vaid loevad ka individuaalsed saavutused. *Klassiühiskond on sotsiaalsele mobiilsusele avatum, kastiühiskonnas on ainult oma kasti sees suhtlemine. *Nii kasti kui klassiühiskonnas on inimesed ebavõrdsetel positsioonidel. 52. Kuidas seletavad sotsiaalset stratifikatsiooni strukturaalne funktsionalism, konfilktiteooria ja sümboolne interaktsionism? Milline on iga nimetatud teooria kriitika? (Vastuse ettevalmistamisel on lisaks õpiku tavatekstile abiks ka tabel lk 215)
elamiskohas (n linnas) vastavalt sotsiaal-majanduslikule staatusele. *Sümboliline kapital ja sümboliline võim tunnustatud positsioon tegutsemiseks, mõjutsooni kujundamiseks, huvide realiseerimiseks 6. Loeng Sotsiaalne stratifikatsioon *Stratifikatsiooni mõiste- Hierarhiline kihistumine ja struktuurne ebavõrdsus (ebavõrdsed võimalused ühiskonnas erinevate rühmade vahel) Stratifikatsioonisüsteemid: orjanduslik ühiskond; kastiühiskond; seisuslik ühiskond; klassiühiskond *Omistatud ja omandatud (saavutuslik) staatus Omistatud sugu, rahvus jms Omandatud - saavutatud, teenete ja valikute tulem *Meritokraatia ja selle kriitika Meritokraatia - riigikord, kus hüved jaotunud vastavalt ,,teenitusele" (võimekus + ettevalmistus) Kriitika sotsiaalse päritolu eelised *J. Goldthorp'i klassimudel Teenistusklass I tippprofessionaalid, tippjuhid, kõrgemad ametnikud; II Profesionaalid, keskastmejuhid. Vaheklass (keskklass) III madalamad
annaabi.ee 
