Dualistlikku eliidikäsitlust peetakse ajaloosündmuste tõttu II MS ajal ohtlikeks ja liialt piiritletuteks, andmata head ülevaadet ühiskonnas tegelikult eksisteerivatest klassidest. Sel põhjusel tõstis pead 20. sajandi poolel funktsionalistlik pluralistlik eliidikäsitlus, mis leiab, et eliit on vajalik ja asendamatu (Hartmann 2007), kuid ei ole sisemiselt alati nii ühtne, kui seni arvatud. Mannheim toob eliiditeooriatesse meritokraatia mõõtme kui eliidi kujunemise vahendi ning eristab kolm eliidigruppi: poliitiline ja organisatsiooniline eliit; intelligents ja kunstieliit; moraalne ja religioosne eliit. Esimesed kaks eliiti esinevad äris, administratsioonis ja poliitikas, kus nad on vastutavad erinevate soovide integreerimise eest. Ülejäänud nelja ülesanne on arendada teadust ja kultuuri. Eliiti loetakse avalikkuse jaoks asendamatuks.
· avatud ja suletud süsteemid - erinevates ühiskondades ei ole ühesugused võimalused sotsiaalseks mobiilsuseks ja suheteks kihtide vahel (seadused, ,,kirjutamata" normid ja hoiakud, ligipääs haridusele ja töökohtadele) Omistatud staatus - omandatud sünnijärgselt bioloogiliste tunnuste või sotsiaalse positsiooni alusel (enam omane suletud ühiskondadele) Omandatud staatus - tugineb individuaalsele panusele (omane avatud ühiskondadele) Meritokraatia - sotsiaalsed positsioonid ja hüved jaotuvad vastavalt panusele (võimekus) Meritokraatlik ühiskond - edukuse aluseks on inimese võimed, pingutused ja saavutused Klassisüsteem kui kaasaegne stratifikatsioonisüsteem - tekkinud on suuremastaabilised inimeste grupid, keda iseloomustavad sarnased majanduslikud ressursid ja ametipositsioonid, mis mõjutavad vastavalt ka nende elustiili; klassisüsteem on pidevas muutumises (ei ole
raames? Swedberg, R. (2007) Principles of Economic Sociology, ptk 9 Giddens, A. (2009) Sociology: ptk 5., 20, lk 458-460 7. Loeng – Sotsiaalne stratifikatsioon 2 Stratifikatsiooni mõiste Omistatud ja omandatud (saavutuslik) staatus Sotsiaalse kihistumise taastootmine – seos kapitalide ja suutlikkusega (habitus – vt ka eelmine loeng) Meritokraatia ja selle kriitika J. Goldthorp’i klassimudel J. Goldthorpi klassimudeli kriitika Klassid: kõrgklass, keskklass, töölisklass, alamklass – määratlused Klasside olemuse muutumine (debatt: kas klassid on olemas?) Sotsiaalse mobiilsuse liigid: vertikaalne, horisontaalne, põlvkondadesisene, põlvkondadevaheline, struktuurne mobiilsus Vaesus: absoluutne vaesus, suhteline vaesus, vaesuspiir; vaesuse riskigrupid
globaalses) struktuurses praktikas. Sotsiaalne stratifikatsioon Stratifikatsiooni mõiste, seos ebavõrdsusega- hierarhiline kihistumine ja struktuurne ebavõrdsus (ebavõrdsed võimalused ühiskonnas erinevate rühmade vahel) Omistatud ja omandatud (saavutuslik) staatus- ühiskonna suletus vs avatus Sotsiaalse kihistumise taastootmine seos suutlikkusega (habitus)- indiviidid positsioonid - hüved => ebavõrdsus Meritokraatia- Meritokraatia (merit väärima, teene) hüved jaotunudvastavalt "teenitusele" (võimekus + ettevalmistus) Kriitika: sotsiaalse päritolu eelised J. Goldthorp'i klassimudel TEENISTUSKLASS (salariaat (salary), kõrgemad ,,valgekraed") I Tippprofessionaalid, tippjuhid, kõrgemad ametnikud. II Professionaalid, keskastmejuhid. VAHEKLASS (keskklass) III Madalamad ,,valgekraed" kontoritöötajad, rutiinne kantseleitöö, müük ja teenindus
kuninganna tütar - järgmine kuninganna;rahvulik), saavutuslik staatus • avatud ühiskond - võim on võimalikult hajutatud ja kus on tagatud põhilised inimõigused, neist tähtsamatena sõnavabadus ja isiklik puutumatus. • suletud ühiskond – tunnuseks mõttelaad, mis usub olevat määratlenud ajaloo kui tervikliku protsessi seaduspärasused ja ühiskonna arenemise eesmärgi ning püüab neid oma arusaamasid ühiskonnale peale suruda. Meritokraatia - • meritokraatia – sotsiaalne korraldus, kus positsioone jagatakse vaba konkurentsi korras neile, kes nende täitmiseks kõige paremini sobivad. See lähtub õigluse põhimõttest ja on kasulik ka majanduslikus plaanis.Kriitika: sotsiaalse päritolu eelised John Goldthorp Klassifikatsioonisüsteem: • turusituatsioon(materiaalsedhüved ja üldised võimalused)palgamäär,karjäärivõimalus • töösituatsioon(töö iseloom, autonoomia, vabaduse määr tööl)kontroll,
kuninganna tütar - järgmine kuninganna; rahvuslik), saavutuslik staatus • avatud ühiskond - võim on võimalikult hajutatud ja kus on tagatud põhilised inimõigused, neist tähtsamatena sõnavabadus ja isiklik puutumatus. • suletud ühiskond – tunnuseks mõttelaad, mis usub olevat määratlenud ajaloo kui tervikliku protsessi seaduspärasused ja ühiskonna arenemise eesmärgi ning püüab neid oma arusaamasid ühiskonnale peale suruda. Meritokraatia - • meritokraatia – sotsiaalne korraldus, kus positsioone jagatakse vaba konkurentsi korras neile, kes nende täitmiseks kõige paremini sobivad. See lähtub õigluse põhimõttest ja on kasulik ka majanduslikus plaanis. Kriitika: sotsiaalse päritolu eelised John Goldthorp Klassifikatsioonisüsteem: • turusituatsioon(materiaalsed hüved ja üldised võimalused)palgamäär, karjäärivõimalus • töösituatsioon(töö iseloom, autonoomia, vabaduse määr tööl)kontroll, võim,
võimalused ühiskonnas erinevate rühmade vahel) Stratifikatsioonisüsteemid: orjanduslik ühiskond; kastiühiskond; seisuslik ühiskond; klassiühiskond • Omistatud ja omandatud (saavutuslik) staatus Omistatud – sugu, rahvus jms Omandatud - saavutatud, teenete ja valikute tulem • Sotsiaalse kihistumise taastootmine – seos suutlikkusega (habitus) • Meritokraatia ja selle kriitika Meritokraatia - riigikord, kus hüved jaotunud vastavalt „teenitusele“ (võimekus + ettevalmistus) Kriitika – sotsiaalse päritolu eelised • J. Goldthorp’i klassimudel Teenistusklass – I tippprofessionaalid, tippjuhid, kõrgemad ametnikud; II Profesionaalid, keskastmejuhid. Vaheklass (keskklass) – III madalamad „valgekraed“ – kontoritöötajad, rutiinne kantseleitöö, müük ja teenindus; IV
- Informaalne eristamine (st “kirjutamata” normid ja hoiakud) - Struktuursed põhjused (nt ligipääs haridusele, töökohtadele jne) Omistatud ja omandatud status - Omistatud staatus – omandatud sünnijärgselt bioloogiliste tunnuste (rass, sugu) või sotsiaalse positsiooni alusel (perekondlik kuuluvus); enam omane suletud ühiskondadele (nt orjanduslik-, kastiühiskond, apartheid) Omandatud staatus – tugineb individuaalsel panusel; omane avatud, klassiühiskondadele Meritokraatia / meritokraatlik ühiskond - Meritokraatial põhinev sotsiaalse hierarhia taastootmine: sotsiaalsed positsioonid ja hüved jaotuvad vastavalt panusele (võimekus, ettevalmistus) Klassisüsteem kui kaasaegne stratifikatsioonisüsteem - Domineeriv sotsiaalse stratifikatsiooni vorm kaasajal – SOTSIAALNE KLASS / KIHT - Suuremastaabilised inimeste grupid, keda iseloomustavad sarnased majanduslikud ressursid ja ametipositsioonid, mis mõjutavad vastavalt ka nende elustiili;
107-151. Küsimus kohustuslikust 'tekst kõigile': Milles seisneb peamine vastuolu mille põhjustajaks on ülemailmne võrgustumine? Allikas: Barney D. (2004) Key concepts, The Network Society, Polity, Oxford, lk. 25-33. 3. Sotsiaalne stratifikatsioon Mõisted ja teoreetilised lähenemised · Sotsiaalse kihistumine, sotsiaalne stratifikatsioon, sotsiaalne ebavõrdsus; · sotsiaalne staatus; · ühiskonna avatus / suletus, meritokraatia; · stratifikatsioonisüsteemid: orjanduslik süsteem, kastisüsteem, seisuslik süsteem, klassiühiskond; · sotsiaalne klass, Goldthorpe'i klassifikatsioonisüsteem, valgekraed, sinikraed, eliit; · klass ja elustiil, eristumine, maitse, sümboliline võim; · kõrgklass, keskklass, töölisklass, alamklass; · sotsiaalne mobiilsus, vertikaalne ja horisontaalne mobiilsus, põlvkonnasisene
Selle tagajärjel erinevad inimeste elustiilid, võimalused eneseteostuseks- ja sotsiaalseks liikumiseks e sotsiaalseks mobiilsuseks. Sotsiaalne ebavõrdsus on klasside formeerumise aluseks. 2) Omistatud ja omandatud (saavutuslik) staatus omistatud staatus muutumatu tunnus, nt sugu, rass jne. omandatud staatus saavutatud teenete ja valikute tulemusena. 3) Sotsiaalse kihistumise taastootmine seos suutlikkusega (habitus) 4) Meritokraatia ja selle kriitika meritokraatia (merit- teene) riigikord, kus valitsejate valimisel on aluseks võimed ja oskused ning rass ja rikkus ei määra sotsiaalset staatust. kriitika: sotsiaalse päritolu eelised 5) J. Goldthorp'i klassimudel teenistusklass (salariaat (salary), kõrgemad ,,valgekraed") I Tipp-professionaalid, tippjuhid, kõrgemad ametnikud. II Professionaalid, keskastmejuhid. vaheklass (keskklass)
tegutsemiseks, mõjutsooni kujundamiseks, huvide realiseerimiseks 6. Loeng Sotsiaalne stratifikatsioon *Stratifikatsiooni mõiste- Hierarhiline kihistumine ja struktuurne ebavõrdsus (ebavõrdsed võimalused ühiskonnas erinevate rühmade vahel) Stratifikatsioonisüsteemid: orjanduslik ühiskond; kastiühiskond; seisuslik ühiskond; klassiühiskond *Omistatud ja omandatud (saavutuslik) staatus Omistatud sugu, rahvus jms Omandatud - saavutatud, teenete ja valikute tulem *Meritokraatia ja selle kriitika Meritokraatia - riigikord, kus hüved jaotunud vastavalt ,,teenitusele" (võimekus + ettevalmistus) Kriitika sotsiaalse päritolu eelised *J. Goldthorp'i klassimudel Teenistusklass I tippprofessionaalid, tippjuhid, kõrgemad ametnikud; II Profesionaalid, keskastmejuhid. Vaheklass (keskklass) III madalamad ,,valgekraed" kontoritöötajad, rutiinne kantseleitöö, müük ja teenindus; IV
Võistluslik tähendab liikumist võimete, oskuste ja edukuse alusel. Sellist sotsiaalset korraldust, kus ihaldusväärseid positsioone jagatakse vaba konkurentsi korras neile, kes võimete poolest nende täitmiseks kõige paremini sobivad, nimetatakse meritokraatiaks. Meritokraatiat võiks tõlgendada kui eliidi selekteerimise süsteemi, kus talendid valitakse varakult välja ja nende vertikaalne mobiilsus, nii hariduslik kui professionaalne, toimub vaid võimekuse ja edukuse alusel. Meritokraatia ehk talentide valitsus on riigikord, kus valitsejate valimisel on aluseks võimed ja oskused ning rass ja rikkus ei määra sotsiaalset staatust. Tavaliselt eeldab selline valik võistlemist.Meritokraatlik valitsus ja organisatsioon peab oluliseks haridust ja talente ning samuti kompetentsust. Praktikas on sotsiaalse mobiilsuse uuringud selgitanud, et vanemad, kasvatades oma lapsi ja lootes neile paremat tulevikku kui neil endal on, asetavad rõhu just
Strukturalism uurib, kuidas inimesed üritavad maailmast aru saada (make sense of world) mitte kuidas maailm päriselt on. Ei ole vaja mitte asja olemust selgitada vaid mõista selle sisemist toimimismehhanismi 7. Kuidas analüüsib ühiskonda funktsionalistlikust vaatenurgast Talcott Parsons? klassijaotuse aluseks inimeste saavutused ja kompetents, mille järgi nad paigutuvad erinevatesse positsioonidesse ühiskondlikus tööjaotuses (meritokraatia) * ühiskondlikud positsioonid on ühiskonnas reastatud nende funktsionaalse tähtsuse järgi * et saada inimesi tähtsatele kohtadele, on vaja nendele anda head palka ja muid hüvesid (sest hüvesid on alati piiratud hulgal. Kui neid on kõigile, pole tegemist palga või tasuga vaid millegi normaalsega) * ühiskonnas valitseb üldine konsensus selles, millised positsioonid on tähtsamad ja millised vähemtähtsad
Selleks, et vabariik oleks võimalik, on vaja kodanikuvoorust. Kodanikuvoorus eeldab võrdsustamist ning kodanikureligiooni (riigi kontrolli inimese üle). Napoleoni imperiaalne ideoloogia Vallutus+missioon Napoleoni "heatahtlik" impeerium. Tsiviliseeriv missioon. Prantsuse rahvas kui 1. kõigi rahvaste seas ning eeskujuks teistele. Euroopa taasühendamise idee, kava luua Euroopa ühtne pere, ühtsete seaduste, printsiipide, tunnete ja huvidega. Meritokraatia Meritokraatlik au põhineb heategevusel ning silmapaistvatel ametisaavutustel.
o Omandatud staatus – tugineb individuaalsel panusel; omane avatud, klassiühiskondadele. Sotsiaalse kihistumise taastootmine – seos kapitalide ja suutlikkusega (habitus – vt ka eelmine loeng) o Suuremastaabilised inimeste grupid, keda iseloomustavad sarnased majanduslikud ressursid ja ametipositsioonid, mis mõjutavad vastavalt ka nende elustiili. Klassisüsteem on pidevas muutumises, ei ole piiartud. Meritokraatia ja selle kriitika o Meritokraatial põhinev sotsiaalse hierarhia taastootmine; sotsiaalsed positsioonid ja hüved jaotuvad vastavalt panusele (võimekus, ettevalmistus) o Kriitika: sotsiaalse päritolu eelised. J. Goldthorp’i klassimudel – ametipositsioonidel põhinev klassifikatsioon o Klassikuuluvuse ja –positsiooni peamised mõjutegurid:
Subkultuuride eristumine laiemast ühiskonnast ja subkultuurisisene eristumine Milliseid samme säästva arengu nimel saab teha ökoloogilise moderniseerumise raames? 7. Loeng – Sotsiaalne stratifikatsioon Stratifikatsiooni mõiste Omistatud ja omandatud (saavutuslik) staatus Sotsiaalse kihistumise taastootmine – seos kapitalide ja suutlikkusega (habitus – vt ka eelmine loeng) Meritokraatia ja selle kriitika J. Goldthorp’i klassimudel J. Goldthorpi klassimudeli kriitika Klassid: kõrgklass, keskklass, töölisklass, alamklass – määratlused Klasside olemuse muutumine (debatt: kas klassid on olemas?) Sotsiaalse mobiilsuse liigid: vertikaalne, horisontaalne, põlvkondadesisene, põlvkondadevaheline, struktuurne mobiilsus Vaesus: absoluutne vaesus, suhteline vaesus, vaesuspiir; vaesuse riskigrupid
Kuid üksnes lurjustevahelise lepinguga. Müüt neljast metallist "Riigis" rõhutab Platon asjatundjate vajadust igas eluvaldkonnas. Ka valitsemine nõuab erioskusi. Mida on vähestel andekatel ja dispilineeritud inimestel, nemad moodustavad valitsejate klassi. Alegooria vangist ja koopast inimesed on nagu vangid kes pole iial koopast välja pääsenud ja näevad maailmast ainult selle varje. Meritokraatia on süsteem/ühiskond kus inimeste väärtust hinnatakse nende annete järgi. Rauast inimeste lapsed võivad saada kullast inimesteks. Valitsejateks pääsesid kuldsed inimesed, pärast pikki ja raskeid õpinguid ja enesetõestamist. Kunstnikud saadab Platon oma riigist välja: kunstnikud on valelikud hullud, nad muudavad reaalsuse ühe tähenduslikukse küsitavaks. Ainult riiklukult heaks kiidetud kunstil on riigis kohta.
Suletud ja avatud (klassi) ühiskonnad Suletud ja avatud (klassi) ühiskonnad Ideoloogia põhjendamas ja toetamas ebavõrdust ja kihistumist Ideoloogia põhjendamas ja toetamas ebavõrdust ja kihistumist 4. Meritokraatia ja selle kriitika 15. Meritokraatia ja selle kriitika Meritokraatia(merit-teene) – saavutuslikkus ja hüvede kättesaadavus jaotunud vastavalt “teenitusele” Meritokraatia(merit-teene) – saavutuslikkus ja hüvede kättesaadavus jaotunud vastavalt “teenitusele” (võimekus + ettevalmistus) (võimekus + ettevalmistus)
Sotsiaalne ebavõrdsus on klasside formeerumise aluseks. omistatud staatus – muutumatu tunnus, nt sugu, rass jne. omandatud staatus – saavutatud teenete ja valikute tulemusena. Sotsiaalse kihistumise taastootmine – seos suutlikkusega (habitus) - Kihtide taastootmine toimub tänapäeval suuresti läbi hariduse, kihid taastoodavad end ka läbi suurte ühiskondlike transformatsioonide ja murrangute meritokraatia (merit- teene) – riigikord, kus valitsejate valimisel on aluseks võimed ja oskused ning rass ja rikkus ei määra sotsiaalset staatust. kriitika: sotsiaalse päritolu eelised J. Goldthorp’i klassimudel: teenistusklass (salariaat (salary), kõrgemad „valgekraed“) I Tipp-professionaalid, tippjuhid, kõrgemad ametnikud. II Professionaalid, keskastmejuhid. vaheklass (keskklass) III Madalamad „valgekraed“ – kontoritöötajad, rutiinne kantseleitöö,
3. Koolisüsteem, tupikharude olemasolu. 4. Elukutse, ameti prestiizi ja materiaalse hüvitatuse vastuolu (n. õpetajate madal palk). 5. Perekonna valmisolek investeerida laste haridusse. 6. Edasipüüdlikkuse ja hariduse üldine väärtustatus sotsialisatsioonikeskkonnas. 7. Struktuursed takistused: perekonna vaesus, elukoha kaugus keskustest, haridusvõimaluste olemasolu jm. 8. Õige ja perspektiivika “karjääriredeli” valik (vajalik ka kutsesuunitlus). 9. Teenekate kontingendi (“meritokraatia”) vanus. RAAMATU KÜSIMUSED Sotsioloogia Ivar Aimre 2005 1 Sotsiaalsed protsessid (257-259) Inimene elab muutuste kulgemise ehk protsesside sees (looduses nt päevad järgnevus). Ka inimtegevuses ilmnevad pidevad ja korduvad, ühed ja samad või väga sarnased nähtused. Sotsiaalprotsessid on nähtuste seeriad, mis mõjutavad üksteist vastastikku või toimuvad gruppide organisatsioonis ja struktuuris ning millel on inimeste või koosluse elementidevahelised seosed.
spetsiifiline elustiil Orwell 1954. Eristatakse 3 ressurssi: võim, prestiiž (lugupidamine) ja omand. Ebavõrdsus- erinevad šansid ja võimalused vajaduste rahuldamiseks Süsteemid: *orjanduslik süsteem, *kastisüsteem, *seisuslik süsteem, *klassisüsteem Funktsionalism- inimesed on erinevad, toimub liikumine kihtide vahel, on erinevad motivaatorid Konfliktiteooriad- ebavõrdsus on ületatav, see on võimuvõitluse tulemus Meritokraatia- süsteem, mille puhul indiviidi sotsiaalset positsiooni määravad tema saavutuslikkus ja teenitus, avatus Ideoloogiad põhjendavad ja toetavad STATIFIKATSIOON struktureeritud ebavõrdus erinevate inimgruppide vahel. (Davis ja Moore). Sotsiaalne stratifikatsioon on protsess, mille tulemusena on perekonnad ja indiviidid ebavõrdsed ja moodustavad hierarhiliselt paiknevaid gruppe. Lenski (1966)- ebavõrdsuse aluseks on inimeste erinevad võimed, haridustase jne. Sorokin- erinevad õigused ja
- Annab õpilastele ühiskonna jaoks kultuuriline kapital) vajalikke oskusi (inimkapitali) - Töölisklassi lapsed õpivad halvemini - Diplom on signaaliks tööandjale ja halvemates koolides, nad inimese oskuste kohta suunatakse kiiresti tööle - Hilisem töökoht vastab haridusele Meritokraatia ühiskond, inimese edukus Haridussüsteem õigustab ebavõrdsust, kuna sõltub tema võimetest, oskustest ja töökusest loob mulje meritokraatiast 62. Richard Herrnstein ja Charles Murray lääne ühiskondades toimub stratifitseerumine päriliku IQ alusel. 63. Immanuel Wallerstein maailmasüsteemi teooria: maailma võib jagada tuumaks (rikkad riigid), poolperifeeriaks (keskmised riigid) ja perifeeriaks (vaesed riigid). 64
3. Koolisüsteem, tupikharude olemasolu. 4. Elukutse, ameti prestiizi ja materiaalse hüvitatuse vastuolu (n. õpetajate madal palk). 5. Perekonna valmisolek investeerida laste haridusse. 6. Edasipüüdlikkuse ja hariduse üldine väärtustatus sotsialisatsioonikeskkonnas. 7. Struktuursed takistused: perekonna vaesus, elukoha kaugus keskustest, haridusvõimaluste olemasolu jm. 8. Õige ja perspektiivika "karjääriredeli" valik (vajalik ka kutsesuunitlus). 9. Teenekate kontingendi ("meritokraatia") vanus. SOTSIAALSED PROTSESSID, MUUTUSED, ARENG, GLOBALISEERUMINE A: 254-257, 261-267, 271-276, 281-282, 286-288 / HMS: 220-223, 227-229 AU: 256-259, 262-266, 273-278, 282-284, 287-289 RELIGIOON KUI SOTSIAALNE INSTITUTSIOON A: 129-132 /, /AU: 222-224/, / HMS: 194-201/ PEREKOND KUI SOTSIAALNE INSTITUTSIOON A: 135-139 / ,/ AU: 228-231/, /HMS: 149-163/
# Teine valik: kas klassid on antagonistlikud (st omavahel vastuolus olevate huvidega) või valitseb nende vahel koostöö? # Kolmas valik: kas klasside erinevus põhineb ühele tegurile või mitmele? # Kihtide puhul teine valik: kas kihtide teineteisest eristamise aluseks on üks tegur või mitu? 1. Parsons ja funktsionalistid: klassijaotuse aluseks inimeste saavutused ja kompetents, mille järgi nad paigutuvad erinevatesse positsioonidesse ühiskondlikus tööjaotuses (meritokraatia inimesed väärivad oma positsiooni), tööjaotus areneb, diferentseerub iga inimene täidab terviku suhtes mingisugust ülesannet. # ühiskondlikud positsioonid on ühiskonnas reastatud nende funktsionaalse tähtsuse järgi # et saada inimesi tähtsatele kohtadele, on vaja nendele anda head palka ja muid hüvesid (sest hüvesid on alati piiratud hulgal. Kui neid on kõigile, pole tegemist palga või tasuga vaid millegi normaalsega) soodustab meritokraatlikku süsteemi.
hierarhiline kihistumine ühiskonnas; erinevad võimalused osalemiseks sotsiaalsetes suhetes ja sotsiaalses tegevuses. Omistatud status omandatud sünnijärgselt bioloogiliste tunnuste (rass, sugu) või sotsiaalse positsiooni alusel (perekondlik kuuluvus) (enam omane suletud ühiskondadele nt orjanduslik-, kastiühiskond) Omandatud status tugineb individuaalsel panusel, tugineb ise arenedes (omane avatud, klassiühiskondadele) Meritokraatia sotsiaalsed positsioonid ja hüved jaotuvad vastavalt panusele Kriitika: sotsiaalne päritolu annab eelise John Goldthorpe'I klassimudel: Teenistusklass (kõrgemad "valgekraed") I Tippprofessionaalid, tippjuhid, kõrgemad ametnikud II Professionaalid, keskastmejuhid Vaheklass (keskklass) III madalamad valgekraed, kontoritöötajad, rutiinne kantseleitöö IV Väikeettevõtjad, sõltumatud ametimehed
- Kõige tähtsamatel positsioonidel kõige andekamad - Erinevad positsioonid pakuvad erineval määral hüvesid - Olulisemad positsioonid pakuvad paremad hüvesid, mis tekitab konkurentsi ja motiveerib pingutama - Positsiooni omandamise edu sõltub andekuses - Madalamadel positsioonidel tahetakse kõrgemale kuid ollakse nõus ka muuga Omistatud staatus selline staatus mis omistatakse päritolu alused Omandatud ise omandatud Meritokraatia ühiskond kus iga inimese sots staatuse määravad tema sisemised võimed Konfliktiteoreetiline stratifikatsiooni teooria - Ühiskond koosneb konfliktis olevatest gruppidest - Erinevad grupid omavad erinvalt võimu - Rohkem hüvesid omajad võtavad need vaesematelt - Ebavõrdsus kasulik ainult ressursside omajatele - Võimul olijad takistavad teiste pääsemist sinna - Hüvede ja võimu hulk sõltub eelkõige päritolust
3. Koolisüsteem, tupikharude olemasolu. 4. Elukutse, ameti prestiizi ja materiaalse hüvitatuse vastuolu (n. õpetajate madal palk). 5. Perekonna valmisolek investeerida laste haridusse. 6. Edasipüüdlikkuse ja hariduse üldine väärtustatus sotsialisatsioonikeskkonnas. 7. Struktuursed takistused: perekonna vaesus, elukoha kaugus keskustest, haridusvõimaluste olemasolu jm. 8. Õige ja perspektiivika "karjääriredeli" valik (vajalik ka kutsesuunitlus). 9. Teenekate kontingendi ("meritokraatia") vanus. Kordamisküsimused õpiku materjali kohta (valida tuleb üks kahest raamatust) Hess, Markson, Stein (2000) Sotsioloogia. Külim. 1. Sotsiaalsete muutuste allikad, muutuste kiirendamine (sh difusioon ja kultuuriline lõtk) (lk. 220-223) Sotsiaalne muutus on protsess, mille kaudu aja jooksul muutuvad väärtused, normid, institutsioonid, sotsiaalsed suhted. Sotsiaalsed muutused toimuvad protsesside läbi, mis on ühiskonnasisesed või välised.
2) Omistatud ja omandatud (saavutuslik) staatus o Omistatud staatus – omandatud sünnijärgselt bioloogiliste tunnuste (rass, sugu) või sotsiaalse positsiooni alusel (perekondlik kuuluvus); enam omane suletud ühiskondadele (nt orjanduslik-, kastiühiskond, apartheid) o Omandatud staatus – tugineb individuaalsel panusel; omane avatud, klassiühiskondadele 3) Sotsiaalse kihistumise taastootmine – seos kapitalide ja suutlikkusega (habitus – vt ka eelmine loeng) 4) Meritokraatia ja selle kriitika Meritokraatial põhinev sotsiaalse hierarhia taastootmine: sotsiaalsed positsioonid ja hüved jaotuvad vastavalt panusele (võimekus, ettevalmistus) Kriitika: sotsiaalse päritolu eelised 5) J. Goldthorp’i klassimudel o TEENISTUSKLASS (salariaat (salary), kõrgemad „valgekraed“) o I Tippprofessionaalid, tippjuhid, kõrgemad ametnikud. o II Professionaalid, keskastmejuhid. o VAHEKLASS (keskklass)
4. Elukutse, ameti prestiizi ja materiaalse hüvitatuse vastuolu (n. õpetajate madal palk). 5. Perekonna valmisolek investeerida laste haridusse. 6. Edasipüüdlikkuse ja hariduse üldine väärtustatus sotsialisatsioonikeskkonnas. 7. Struktuursed takistused: perekonna vaesus, elukoha kaugus keskustest, haridusvõimaluste olemasolu jm. 8. Õige ja perspektiivika "karjääriredeli" valik (vajalik ka kutsesuunitlus). 9. Teenekate kontingendi ("meritokraatia") vanus. Kordamisküsimused HMS raamatu kohta 1. Sotsiaalsete muutuste allikad, muutuste kiirendamine Sotsiaalne muutus- protsess, mille kaudu aja jooksul muutuvad väärtused, normid, institutsioonid, sotsiaalsed suhted Keskkonnasündmused- loodussündmused (maavärinad), inimese loodus situatsioonid(reostus, loodusressursside liigkasutamine) Sissetung- sarnaselt sõjale üks suurimaid sotsiaalsete muutuste esilekutsujaid,
3. Koolisüsteem, tupikharude olemasolu. 4. Elukutse, ameti prestiizi ja materiaalse hüvitatuse vastuolu (n. õpetajate madal palk). 5. Perekonna valmisolek investeerida laste haridusse. 6. Edasipüüdlikkuse ja hariduse üldine väärtustatus sotsialisatsioonikeskkonnas. 7. Struktuursed takistused: perekonna vaesus, elukoha kaugus keskustest, haridusvõimaluste olemasolu jm. 8. Õige ja perspektiivika "karjääriredeli" valik (vajalik ka kutsesuunitlus). 9. Teenekate kontingendi ("meritokraatia") vanus. Kordamisküsimused I. Aimre raamatu materjali kohta I pool 1. ÜK TUNNUSJOONED püsiv territoorium, taastootmine laste sünniga, arenenud kultuur, poliitiline sõltumatus (Marsh). Abielud selle koosluse esindajate vahel, oma nimetus, ajalugu ja juhtimis-ning väärtussüsteem (Shils). 2. Traditsionaalse ja industriaalühiskonna erinevused - lihtsus vs keerukus homogeenne (väikearvulisus) vs heterogeenne, intiimsus vs isikupäratus,
Perekondlik taust – kultuuriline (sh hariduslik) kapital: võimaluste, piirangute ja valikuvõimaluste tajumus ja mõtestamine; sotsiaalne kapital; majanduslik kapital (+ konverteeritavus!) Ühiskondlik kontekst – ligipääs haridusele, poliitilised strateegiad (domineeriv ideoloogia), institutsionaalsed struktuurid (sh heaolusüsteem), eliidi formeerumise teed, majanduse struktuurimuutused (Hariduslik) meritokraatia? o erineva taustaga lapsed võivad kogeda erinevaid ‘nõudeid’ ja on erinevalt kaitstud tagasilöökide eest; o tööturu ootused masskõrghariduse tingimustes – nn „soft skills“, mida omandatakse sotsialiseerumise käigus. Tarbimisühiskond. Elustiil ja identiteedid. Sümboliline majandus Tarbimisühiskonna areng. Tarbimine ja tootmine. Konsumerism 17. saj. koloniseerimine.
mida peetakse õiglaseks. Ressursside jaotamise alusel saab õiglust hinnata järgnevate printsiipide alusel: 1. Vajaduse printsiip (principle of need) – ressursid jaotatakse nende vahel, kes vajavad neid kõige enam. 2. Võrdsuse printsiip (principle of equality) – ressursid jagatakse kõikide vahel võrdselt, 3. XXX printsiip (principle of equity) – ressursid jagatakse vastavalt individuaalsetele panustele. Meritokraatia baseerub the principle of equity’le, laiemalt levinud individualistlikes ühiskondades. Seniority system – peegeldab võrduse printsiipi, sest vähendab konkurentsi. Jõupingutuste ning võrdsuse ja equity vahelised suhted erinevad kultuuriti. Vajaduste printsiip on institutsionaliseeritud valdavas enamuses tänastes industriaalühiskondades nt riiklik tervisekindlus, sotsiaalabi süsteem. Inimesed rakendavad vajaduste printsiipi ka vähem
grupil õiguslikke piiranguid tegutsemiseks. - Vabadus – John Stuart Mill (‘Vabadusest’, 1859). Isiah Berlini (‘Kaks vabaduse kontseptsiooni’, 1958): ‘negatiivne’ (kes võib mind piirata?) ja ‘positiivne’ (millistes piirides olen vaba? ) vabadus. - Mõistus – side valgustusega, religiooni eitus. Ratsionalism, empiritsism, positivism, progressiusk, - Õiglus – võimaluste võrdsus, meritokraatia (võimekate võim) käsitlus; kas kõik on võrdsed? <-- piirang liberalismile; majanduslikult võimekate inimeste kätte võib usaldada võimu - Tolerantsus – mh. sõnavabadus, pluralism, läbipaistvus jne. 19. sajandi avalikkus -- piiratud osa rahvastikust (ühiskonnast) Saksamaal klubilised koosviibimised ja lugemisringid --> diskusioonid --> arutelu jõuab poliitikasse Jürgen Habermas -- uut liiki avalikkus nö "massiühiskond"; klassikalise liberaalsuse vabadus ei
käes käes ühiskonna- sõltumatu liikmete käes 22. Võrrelge omavahel Talcott Parsonsi ja Karl Marxi lähenemisi kihistumisele. Parsons ja funktsionalistid: klassijaotuse aluseks inimeste saavutused ja kompetents, mille järgi nad paigutuvad erinevatesse positsioonidesse ühiskondlikus tööjaotuses (meritokraatia) ühiskondlikud positsioonid on ühiskonnas reastatud nende funktsionaalse tähtsuse järgi et saada inimesi tähtsatele kohtadele, on vaja nendele anda head palka ja muid hüvesid (sest hüvesid on alati piiratud hulgal. Kui neid on kõigile, pole tegemist palga või tasuga vaid millegi normaalsega) ühiskonnas valitseb üldine konsensus selles, millised positsioonid on tähtsamad ja millised vähemtähtsad
käes käes ühiskonna- sõltumatu liikmete käes 22. Võrrelge omavahel Talcott Parsonsi ja Karl Marxi lähenemisi kihistumisele. Parsons ja funktsionalistid: klassijaotuse aluseks inimeste saavutused ja kompetents, mille järgi nad paigutuvad erinevatesse positsioonidesse ühiskondlikus tööjaotuses (meritokraatia) ühiskondlikud positsioonid on ühiskonnas reastatud nende funktsionaalse tähtsuse järgi et saada inimesi tähtsatele kohtadele, on vaja nendele anda head palka ja muid hüvesid (sest hüvesid on alati piiratud hulgal. Kui neid on kõigile, pole tegemist palga või tasuga vaid millegi normaalsega) ühiskonnas valitseb üldine konsensus selles, millised positsioonid on tähtsamad ja millised vähemtähtsad
käes käes ühiskonna- sõltumatu liikmete käes 22. Võrrelge omavahel Talcott Parsonsi ja Karl Marxi lähenemisi kihistumisele. Parsons ja funktsionalistid: klassijaotuse aluseks inimeste saavutused ja kompetents, mille järgi nad paigutuvad erinevatesse positsioonidesse ühiskondlikus tööjaotuses (meritokraatia) ühiskondlikud positsioonid on ühiskonnas reastatud nende funktsionaalse tähtsuse järgi et saada inimesi tähtsatele kohtadele, on vaja nendele anda head palka ja muid hüvesid (sest hüvesid on alati piiratud hulgal. Kui neid on kõigile, pole tegemist palga või tasuga vaid millegi normaalsega) ühiskonnas valitseb üldine konsensus selles, millised positsioonid on tähtsamad ja millised vähemtähtsad
Au tähtsus monarhiates: · Poliitiline tähtsus tagab seaduste valitsemise · Monarh sõltub võimu teostamisel aadlist · Au tõttu pole aadel valmis kõigeks o Montesquiu näide: Pärtliöö ja hertsog Crillon. Nõrgemate ja kaitsetute hävitamine ei ole auga kooskõlas · Majanduslik tähtsus üldine konkurents, mis elavdab majandust. Lihtrahvas: tarbimine. Anonüümsuse tähtsus. 8. 18. sajandi meritokraatlik aumõiste [Meritokraatia ehk talentide valitsus on riigikord, kus valitsejate valimisel on aluseks võimed ja oskused ning rass ja rikkus ei määra sotsiaalset staatust. Tavaliselt eeldab selline valik võistemist. Meritokraatial on sarnasust sotsiaaldarvinismiga.] Meritokraatlik aumõiste tähendas kodaniku-au. See vastandus aadliaule. Omaalgatuslikud seltsid premeerisid silmapaistvaid põllumehi, ametnikke , kirjanikke. Preisi Friedrich Suure orden "pour la mérite" teenete orden. Üldine lootus asendada
selgitab välja õpilaste anded ja arendab neid o -naistel pole aega palgatööd teha Annab õpilasele ühiskonna jaoks vajalikke oskuseid (inimkapital). Globaalne ebavõrdsus Diplom on signaaliks tööandjale inimese oskuste Maailma eri piirkondade vaheline ebavõrdsus kohta. Kapitalistlik maailmasüsteem Immanuel Wallerstein Meritokraatia ühiskond kus inimese edukus sõltub (Tuum: USA, Jaapan, IM, SM) tema võimetest,oskustest ja töökusest. Ebavõrdsuse kumulatiivsus Konflikti teooria · Kuivõrd ebavõrdsust mõjutavad tegurid on Pierre Bourdieu, Samuel Bowles omavahel seotud. Haridussüsteem taastoodab ebavõrdsust
Lewinsky juhtum!) - Riigi sõdades hukkunute ja veteranide jumaldamine religious gatherings called by political leaders; - Religioossete kogunemiste kokkukutsumine poliitikute poolt - Religioossete sümbolite kasutamine avalikes hoonetes - Avalike hoonete kasutamine religioosseteks tseremooniateks - Rajamismüüdid ja rahvuslikud müüdid jne Ameerika on ainus maa, mille identiteet rajatud ideoloogiale.Seymour Lipset: meritokraatia, egalitaarsus, populism jne.Nt Suurbritannia geograafia ja ajalugu. Pledge of Allegiance (kongress kinnitas 1945. aastal): "I pledge allegiance to the Flag of the United States of America, and to the Republic for which it stands, one Nation under God, indivisible, with liberty and justice for all." (Ma vannun truudust Ameerika Ühendriikide lipule, ja vabariigile, mida see sümboliseerib, ühele riigile Jumala all, jagamatule, vabaduse ja õiglusega kõigile). "Jumala all" lisati
Kesksed liberalismi teemad: · Rõhutab indiviidi tähtsust. Indiviid n üh tähtsaim institutsioon. Liberalism seisab kõikide õiguste võrdsuse eest. Võimaluste võrdsus. Kõigil on olemas võimalused, kuid see ei tähenda, et kõik võrdselt hüvesid. · Liberalism rõhutab mõistust( põhjuseid),armastab ennast siduda valgustusfilosoofiaga. Liberalism austab mõistusega tehtavaid otsuseid. On veendunud , et igal indiviidil on olemas mõistus. Meritokraatia- võimekate valitsemine Liberalism- tolerantsust salliv ja edendav ideoloogia. Sõnavabadus. Eetiline ideoloogia( pluralism , läbipaistvus , ei salli vale kasutamisel tehtavaid otsuseid ). 19.saj keskpaigast algab liberalismi seiskumine ja allakäik. Kui palju ja mil määral on lubatud vabadus. Tekivad liberalismi kritiseerivad ideoloogiad. Nt marksism, mida peetakse kõige jõulisemaks liberalismi kriitikaks. Populaarsust koguvad ka egalitaarsed ( võrdsust nõudvad) ideoloogiad , mis 20
- Annab õpilastele ühiskonna jaoks kultuuriline kapital) vajalikke oskusi (inimkapitali) - Töölisklassi lapsed õpivad halvemini ja - Diplom on signaaliks tööandjale halvemates koolides, nad suunatakse inimese oskuste kohta kiiresti tööle - Hilisem töökoht vastab haridusele Meritokraatia ühiskond, inimese edukus Haridussüsteem õigustab ebavõrdsust, kuna sõltub tema võimetest, oskustest ja töökusest loob mulje meritokraatiast Haridusotsused Raymond Boudon · Haridusotsus kas õppida edasi või mitte · Inimese haridustee sisaldab punkte, kus tuleb teha haridusotsus põhikoo keskkool kõrgkool · Haridusotsus langetatakse lähtudes edasiõppimise oodatavast kasust
olulisemad ja paremad positsioonid - need kes jäävad madalamatele positsioonidele tahaksid küll kõrgemale tõusta, kuid on üldjoontes siiski olemasoleva hüvede jaotusega nõus, kuna igaüks on saanud selle, mille ta on ära teeninud. Omistatud staatus – selline staatus (sotsiaalne positsioon) mis omistatakse inimesele tema päritolu (vanemate staatuse) alusel. Omandatud staatus – selline staatus mille inimene ise elu jooksul omandab Meritokraatia – ühiskond kus iga inimese sotsiaalse staatuse määravad tema sisemised võimed ja motivatsioon. Konfliktiteoreetiline stratifikatsiooni teooria Karl Marx, Ralf Dahrendorf, Randall Collins - ühiskond koosneb konfliktis olevatest gruppidest - erinevad grupid omavad erineval määral hüvesid ja võimu - need kes omavad rohkem hüvesid, omavad neid tänu sellele, et nad võtavad vaesematel gruppidelt osa nende hüvedest ära
ja arendab neid koolides ja lähevad edasi õppima Annab õpilastele ühiskonna jaoks Kodust kaasa saadud kultuuriline kapital vajalikke oskusi (inimkapitali) soodustab koolis hakkama saamist Diplom on signaaliks tööandjale inimese Hilisem töökoht vastab omandatud oskuste kohta haridusele Meritokraatia ühiskond, kus inimese edukus Haridussüsteem õigustab ebavõrdsust, kuna loob sõltub tema võimetest, oskustest ja töökusest mulje meritokraatiast. Oluline on erinevate ühiskondade puhul arvestada, kuidas on erinevad haridussüsteemid üles ehitatud. Sotsioloogid arvavad, et mida rohkem on haridussüsteemis harusid (nagu Saksamaal), seda enavõrdsem on ühiskond. Koolisisene ebavõrdsus. Õpilaste grupeerimine klassidesse (tracking) õpilased paigutatakse
* teine valik: kas klassid on antagonistlikud (st omavahel vastuolus olevate huvidega) või valitseb nende vahel koostöö? * kolmas valik: kas klasside erinevus põhineb ühele tegurile või mitmele? * kihtide puhul teine valik: kas kihtide 11st eristamise aluseks on üks tegur või mitu? 1) Parsons ja funktsionalistid: * klassijaotuse aluseks inimeste saavutused ja kompetents, mille järgi nad paigutuvad erinevatesse positsioonidesse ühiskondlikus tööjaotuses (meritokraatia) * ühiskondlikud positsioonid on ühiskonnas reastatud nende funktsionaalse tähtsuse järgi * et saada inimesi tähtsatele kohtadele, on vaja nendele anda head palka ja muid hüvesid (sest hüvesid on alati piiratud hulgal. Kui neid on kõigile pole tegemist palga või muudmoodi tausga vaid normaalsega) * ühiskonnas valitseb üldine konsensus selles, millised positsioonid on tähtsamad ja millised vähemtähtsad
Tehnokraatia näeb otsustamist teaduslikult ratsio- nalistliku protsessina. 20. sajandi keskel tekkis arvamus, et tehnoloogia areng muudab põhimõtteliselt otsustusprotsessi demokraatias. Tehnoloogia eksperdid moodustavad uue valitseva klassi. Tehnokraatia on selline riigikord, kus juhid on valitud bürokraatliku protsessi abil, mis rajaneb erioskustel ja teadmistel, mitte demokraatlikul või muul viisil. Meritokraatia ehk talentide valitsus on riigikord, kus valitsejate valimisel on aluseks võimed ja oskused. Rass ja rikkus ei määra sotsiaalset staatust. Meritokraatlikke põhimõtteid kasutatakse ka esindusdemokraatiates, kui poliitiliste programmide koostamisel kasutatakse spetsialistide abi. Samuti on ametnikud, kes valitsuse programme ellu viivad, võetud tööle vastavalt haridusele ja teadmistele. Probleem
annaabi.ee 
